MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010 Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päevad annavad mesinikule märku, et mesindussuvi on

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010 Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päevad annavad mesinikule märku, et mesindussuvi on"

Väljavõte

1 MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 () august Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päevad annavad mesinikule märku, et mesindussuvi on ümber saamas. Veel leiavad mesilased nektaritilgakesi hilistelt õitsvatelt taimedelt, olgu siis mesiohakalt, jumikatelt, kuldvitsalt, mõnel pool pakub lootust ka hiline kanarbik. Aga suurte saakide kogumise aeg on selleks aastaks seljataha jäänud. Kuuldavasti tatsavad juba karuotid himuralt tarude lähedal, et matti nõuda. Sügis on peagi käes. Omal kombel pakuvad jahenevad ilmad ja ka vihmahood inimestele ning loodusele vaheldust või koguni kergendust harjumatult kuuma suve järel. Enam kui poolteist kuud kestnud tavatu kuumaperiood, kus termomeetri näit sageli kolmekümne kraadi joonest kõrgemal uitas seda polnud just kerge taluda. Mõnel pool tegi põud liiga ja taimestik närbus. Suur kuumus pani kõik meetaimed ennaktempos arenema ja tavalisest varem õitsema ning ka varem õitsemist lõpetama. Kui mesilastele näis see suvi vägagi meele järgi olevat, siis mesinike arvamused on ilmselt nii ja naa. Peame tunnistama, et loodus on võimas, tema jagab mängukaardid ja jätab enamasti trumbimasti enda kätte. Tark mesinik painutab oma tegemised looduse kapriiside järgi ja võtab siis selles kaardimängus parima võimaliku. Nagu elus sageli, jääb kangekaelsete ja vähem nutikate mängurite osaks mängurööm, tulemusele vaatamata. Vanarahvas ütleb, et kalendri kohaselt on kätte jõudmas tibude ülelugemise aeg. Kuidas siis mesinike jaoks meesuvi läks? On teada asi, et osa mesinike sõnul läheb neil alati hästi ja meesaagid on igal järgneval aastal eelmisest paremad. Teised jälle leiavad alati põhjuse kurta, kas siis ahtra saagi või jälle liiga raske vurritamistöö üle. Optimistide ja pessimistide keskmisena näib, et üle Eesti hinnates oli tänavu meesaak tavapärasest mõnevõrra parem. Täpsem pilt selgub septembrisoktoobris. Samas olid asjad piirkonniti üsnagi erinevad. Näiteks Pandivere, Põlva ja Paldiski kandi mesinike meepütid ei pruugi olla ühtemoodi täitunud. Mesinikke rõõmustab kindlasti see, et meeturul pole hinnad langenud. See viitab ühest küljest ostjate püsivalt suurele huvile ja usaldusele kodumaise mee vastu. Mesinike ülesanne on seda huvi hõõgvel hoida ja jõudumööda laiemale leegile õhutada. Teisest küljest võib püsiv meehinna tase anda tunnistust ka sellest, et kiirema müügi nimel odavalt mett pakkuvaid mesinikke on järjest vähem. Oma tööd peaks ju igaüks väärtustama ja mett turustades seda põhjendamatult odavalt ära anda pole mõistlik. Enamus mesinikest saab sellest aru. Augustiga lõpeb EML poolt elluviidav Eesti mesindusprogramm 7, mille tegevusi poole raha ulatuses toetab Euroopa Liit ja teise poole osas Eesti riik. Mesinikele peaks kõige enam tunda olema, et kolme aastaga on programmi toel Eesti kõigi maakondade mesindusseltsides kokku toimunud üle kahesaja loengu ja õppepäeva. Kindlasti on selle läbi tugevnenud seltsi liikmete omavaheline koostöö ja ühistegevus just sellest võib enamus mesinikke tuntavat kasu saada. Tahaks loota, et mesinikud märkavad ka oma liidu osa meie mesinduse edendamisel nii programmi toel kui ka muude tegevuste kaudu ja aktiivsete liikmetena osalevad EML töös ka edaspidi. Mesindusprogramm on toetanud ka Mesinik-lehe ja mitmete teabetrükiste väljaandmist-levitamist nii paberkandjal kui ka veebilehel. Samuti on arendatud ja toetatud varroatoosi ja teiste mesilashaiguste alast seiret ja mesinike nõustamist selles valdkonnas. Kolme aastaga on analüüsitud mee kvaliteeti 48-s proovis. Lisaks on 3-le meeproovile tehtud õietolmuanalüüs ja 9-s proovis analüüsitud jääkaineid ja suhkruid. Tulemustest on mesinikke teavitatud. Mesilaste tõuparanduses on arendus- ja teavitustegevuse kaudu püütud mesinikke veenda selles, et heade tõuomadustega mesilasemad ja -pered on eduka mesinduse eelduseks. Ka on edumeelsete mesinike-emakasvatajate mesilates võrreldud ja hinnatud erinevate kraini ja itaalia mesilasliinide omadusi, et paljundada ja levitada Eesti mesinike hulgas võimalikult heade omadustega emasid. Septembrist algab EML vedamisel uue mesindusprogrammi 13 kolmeaastane periood. Programmi tegevuste põhisuunad on jäänud samaks teavitustöö ja õppepäevad, arendustöö varroatoosi ja teiste mesilashaiguste seire ning tõrje alal, meekvaliteedi analüüsid ja tõuparandustöö arendamine. Uue programmi rahaline maht on eelmisest ligi kolmandiku väiksem, sest ametliku statistika andmetel on mesilasperede arv Eestis varasemaga võrreldes justkui vähenenud. Programmis on oluliselt suurendatud tõuparandustöö osakaalu. Tulemusena peaks märgatavalt paranema meil peetavate mesilaste tõuomadused ja tõusma ka Eesti meetoodang. Loodetavasti võtavad mesinikud aktiivselt osa ja saavad maksimaalset kasu nendest võimalustest, mida uus programm ja EML pakuvad. Soovime uuele mesindusprogrammile pärituult. EML juhatuse esimees Aleksander Kilk Käesoleva trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

2 2 august.a nr. 4 () MESINIK Mesilaspere ja sügis Veebruari lehenumbris alustasime ülevaatega, mis toimub mesilasperes talvel. Sellele järgnesid ülevaated kevadest ja suvest. Käesolevas artiklis anname mesilaspere bioloogia seisukohalt ülevaate sellest, mis toimub mesilasperes pärast aktiivse korjeperioodi lõppu ja kuidas mesilased valmistuvad pika korjeta perioodi üleelamiseks. Suviste korjetega koguvad mesilased endale talvevaru mee ja suira näol. Kuna korjetegevus on peamine, siis haudmetegevus muutub teisejärguliseks. Mesilasema vähendab munemist ja aktiivne lennutegevus kulutab mesilasi kiiresti mesilasperes algab kahanemisperiood. Mesilased on paigutanud mee ja suira kõikidesse vabadesse kärjekannudesse. Siiski on seal olemas oma reeglipära: järjestikused meekärjed, kooruv haudmeväli, lahtise haudme raamid (neid on kevadega võrreldes vähem) ja suiraraamid. Pesaruumi peal olevates magasinikärgedes on reeglina ainult mesi. Mesilased on oma tahtmist mööda järjestanud mee-, suiraja haudmekärjed. Eriti hästi on see märgatav lamavtarus, kui me ei ole kasutanud emalahutusvõret. Korpustarus, kus ema on eraldatud emalahutusvõrega kahte alumisse korpusesse, võime seal näha sama seaduspära. Ülemised korpused, kus ema liikumispiiramise tõttu haudmeväli puudub, on põhiliselt meekärjed. Mesinikud on suve jooksul mitu korda välja võtnud kaanetatud meekärjed, need tühjaks vurritanud ja seejärel tarru tagasi pannud. Korje jätkudes on mesilased need taas meega täitnud. Mesilaste aktiivne korjetegevus saab kesta senikaua kuni väljas jätkub korjet. Korje lõppedes hakkavad mesilased oma pesa ümber sättima vastavalt sellele kuhu kavatsevad moodustada talvekobara. Talvekobar moodustub sinna, kus koorub viimane haue. Enne talvekobara moodustamist koorub veel hulgaliselt noori mesilasi ja vabaneb tühja kärjepinda. Nüüd tassivad/paigutavad mesilased mee tarusiseselt ümber haudme alt vabanenud kärjekannudesse. Tähtis on teada, et suira ei paigutata tarus ümber. Mesilased moodustavad oma pesa nii, et talve esimesel perioodil oleks võtta mesi ja kevad-talvel, kui algab uuesti haudmetegevus, oleks käepärast võtta ka suira. Sellega on seletatud ka nähtus, kus suiraga täidetud kärjekannud on pikemaks ehitatud ja sinna on paigutatud mesi, mis omakorda on kaanetatud. Korjetegevuse kõrval on väga tähtis teada haudmetegevuse olemust suve teisel poolel. Kogu aktiivne korjetegevus lõpeb augusti algusega (kui ei ole kanarbikukorjet), tänavu suvel juuli lõpuga. Kuna ema vähendas munemist tänu korjetegevusele, siis on munetud munad raskemad ja kooruvad mesilased tugevamad. Kui aktiivne korjetegevus on lõppenud, siis intensiivistub veel korraks haudmetegevus, mida nimetatakse sügiseseks uuenemiseks. Sealt kooruvad noored mesilased kes lähevad talvituma. Need on tugevad, elujõulised mesilased, kes ei võta osa peresisestest töödest, seega jäävad bioloogiliselt noorteks ja kasutavad oma potentsiaali kevadel esimese haudme üles kasvatamiseks. Ka augustis on väike looduslik õietolmukorje, mis võimaldab haudme toitmist täisväärtuslikumalt ja mesilased kooruvad tugevamana, et talvele vastu pidada. Sellisena käitub mesilaspere ise. Mida teeb ja peaks tegema mesinik, kes kogu mesilaspere suvise töö talveks ettevalmistamise-koondamise käigus ära lõhub? Vaatamata suvistele vurritamistele jätkasid mesilased talvevaru kogumist ja kindla eesmärgiga paigutamist. Nüüd, augusti esimesel poolel võtab mesinik meevarud ära mesilaspere sügisene koondamine. Tarru peab jääma ka suirakärgi. Et mesilased korjeta perioodi üle elaks, tekitab mesinik suhkrulahuga (3 osa suhkrut ja 2 osa vett) söötmise näol tarusisese kunstliku korje. Samas vähendatakse oluliselt ka pesaruumi suurust, silmas pidades seda, et suur hulk mesilasi veel sureb ja kärjepinda ei ole enam nii palju vaja. Jälgitakse peres kooruva haudme hulka ja üldjuhul jäetakse mesilaspered talvituma lamavtarudes 8 raamile ja korpustarudes ühte või kahte korpusesse. Teades, kuidas mesilased oma talvepesa moodustavad, aitab mesinik sellele kaasa ja paigutab tarru jäävad raamid vastavalt bioloogilise pesa olemusele: haudmeraamid keskele, seejärel mõlemale äärele suirakärjed ja siis kattekärgedeks vähese meega või tühjad kärjed kuhu mesilased saavad paigutada suhkrulahu. Sooja ja pika sügise korral võivad mesilased kattekärgede väliskülgedel oleva sööda kanda hiljem pesa keskele, haudme alt vabanenud kannudesse. Mesilased asuvad taas tööle, hakates suhkrulahu ümber töötama ja uuesti kärjekannudesse paigutama. Samas on vaja ka vahanäärmete tööd, et uus mesi kaanetada. Kui söötmisega jäädakse septembrisse, siis võtavad suhkrulahu ümbertöötamisest osa ka talvituma jäävad mesilased ja nad ei suuda olla kevadel elujõulised, kasvatamaks üles vahetuspõlvkonna mesilasi. Talvituma jäävad mesilased on munetud juuli lõpust alates. Teades, et töömesilase haudme areng kestab 21 päeva, kooruvad need alates augusti teisest poolest. Seega mesiniku poolt peaks täiendussöötmisega alustama augustikuus ja see peab lõpetatud olema septembri esimese päeva jooksul. Siis me ei kurna üleliia talvituma jäävaid mesilasi. Septembris on mesilaste väljalennud vähenenud ja sügisese uuenemise käigus koorunud mesilased teevad puhastuslennu (tühjendavad oma pärasooled) oktoobrikuus, üksikul ilusal soojal päikesepaistelisel päeval. Seega liiga hiline haue ei pruugi jõuda sügisesele puhastuslennule oma soolestikku tühjendama, enne talvituma jäämist. Septembrikuus, ilmade jahenedes, algab mesilasperes eelkobara moodustamine. Nii nagu mesilaspere valmistub talveperioodiks, teevad seda ka mesilaste haigustekitajad. Siinkohal peame teadma seda, et varroalestad kasutavad ära viimaseid haudmevälju, et anda järglasi ja seejärel jäävad mesilaste loogete vahele talvituma. Väga tähtis on sügisel, peale mee võtmist viia läbi varroalesta tõrje, et talvituma jääks võimalikult vähe lestasid. Kevad, suvi ja sügis on olnud selleks, lähtudes mesilaspere bioloogiast, et tagada mesilastele soodsad talvitumistingimused tarusiseselt. Kui söödavaru on kvaliteetne ja küllaldane, tagatud on soojus- ja gaasirežiim ning jälgitud ja tõrjutud haigusi, siis on loodud kõik eeldused mesilasperede edukaks talve üleelamiseks. Lõpetuseks paneme kõigile mesilastega tegelejatele veelkord südamele, et väga tähtis on tunda mesilasisendite ja mesilaspere bioloogiat ning sellele toetudes valida hooldamisvõtted mesilaspere arengu suunamiseks. Mõnusat kirjude lehtede aega, tegemaks kokkuvõtteid mööduvast mesindushooajast. Marje ja Jaak Riis

3 august.a nr. 4 () MESINIK 3 Mesinike suvepäev Uulus Viimane juulikuu hommik tõotas, et päev tuleb oli sama kaunis kui tänavune tulipalav suvi. Inimesi aina tuli ja tuli. Õhtuks oli korraldajatelegi üllatuseks suvepäevaliste koguarv kaugelt üle kolmesaja. Uulu Spordikeskuse avar parkla sobis suurepäraselt laadalistele. Paljud mesinikud olid kaasa toonud omavalmistatud meetooteid, -seadmeid ja tarvikuid nii tutvustamiseks, kogemuste vahetamiseks kui ka müügiks. Tuntumatest tegijatest pakkusid oma kaupa Paradiisimesila ja E-Mesilane, kes tuli lausa poebussiga. Samal ajal kui väljas uudistati-osteti kaupa ja tunti rõõmu vanade tuttavate jällenägemise üle, kippus spordikeskuse suures saalis istekohti nappima. Kui kõik olid endale koha leidnud, algas kõnekoosolek. Avakõne pidas, nagu kombeks, EMLi esimees Aleksander Kilk. Tänavuse MESINIKU SuveEri koostaja Antu Rohtla rääkis veel palju põnevaid lugusid erinevatest mesilastarudest Eesti mesinduses eile ja täna. Nii A. Rohtla kui ka A: Lauge olid välja pannud erinevaid tarutüüpe ja inventari. Kuigi isetehtud taru on küll armas, aga kas ta ka mesilastele meeldib. Uue mesindusprogrammi tõuparanduse suunda hakkab juhtima Aimar Lauge. Ta tutvustas uut oma tegevuskava ja rääkis, mismoodi mesinikud sellest kasus saavad. Veel näitas ta kokkutulnutele omatehtud filmi sellest, kuidas ta korpustarudega mesindab. Jutuks tulid ka kunst- ja paarumispered vaheseintega tarukorpuses. Tuntud Pärnumaa mesinik, kogemustega emakasvataja ja Aastamesinik 7, Vahur Talimaa kirjeldas seda, kuidas ta kevadest sügiseni toimetab mesilastega oma lamavtarudes ja mida teeb sülemlemise vältimisesks. Pärast lõunat võttis uuesti sõna A. Kilk. Üks mesindusprogramm lõpeb ja kohe on algamas järgmine. Esineja kirjeldas mesinduse hetkeseisu, rääkis mesilate registrist, seadusandlusest, taimekaitsetööde ja mesinduse suhetest, mesinduse üldistest arengusuundanest ja sellest, et vajame ühiselt läbimõeldud mesinduse arengukava. Ühelgi mesinike kokkutulekul ei saa mööda mesilashaigustest. Soome üks vähestest (Eestis on kümmekond asjatundjat) kuid hinnatuim spetsialist Lassi Kaukko (fotol) tutvustas ameerika haudmemädaniku sümptomeid ja seda, kuidas Soomes seda haigust kontrolli all hoitakse. Arvi Raielt kuulsime mesilashaiguste seirest Eestis ja kevadiste langetiseproovide analüüsi tulemustest. Aado Oherdilt saime teavet uuest varroatoosiravimist MiteAway II ja selle katsetamisest Eestis. Jaanus Pikani ettekanne tutvustas meil seni tundmatut steriliseerimismeetodit. Sellest põhjalikumalt leheküljel 4. Kes on Viktor Rõbtšenko ja millest tema kokkutulnuile rääkis, saate teada küsitluslehe pöördelt. Pika ja teaberohke päeva lõpus olid soovijad kutsutud vaatama lähiümbruse mesinike kesksuve töid-tegemisi. Toreda päeva muljeid oli nii palju, et lahkumisega ei kiirustatud. * * * Mesinike poebuss jõudis Hiiumaale Seda ei juhtu iga päev, et mesindustarbed otse meie kodusaarele tuuakse. Küllap oli see ka põhjuseks, et praktilisele õppepäevale nii palju rahvast tuli. Keegi ei pidanud pettuma, sest poebussi reisijaks oli õppepäeva läbiviija Sergei Kozlov (Serka), keda omade hulgas tuntakse mesiniku, teadlase ja tõelise oma ala entusiastina. Ilmeka ja huvitava esinejana suutis ta end kuulama panna ka pahuraks muutunud mesilased. Ta näitas milliseid töid ja kuidas tuleb hilissuvel tarus teha, rääkis mesilashaiguste ohjamisest ja sellest kuidas vahaga ümber käia. Uulust alguse saanud arengukava väljatöötamise avalöök tehtigi siin. Hiiumaa mees Viktor Rõbtšenko rääkis, kuidas meie siin saaksime ja võiksime selles kaasa lüüa. Poebussi ees üles võetud ühispildil olijate nägudelt võite ise arvata, kuidas õppepäev õnnestus.

4 4 august.a nr. 4 () MESINIK Inimeste keskmine eluiga viimase saja aasta jooksul on arenenud riikides tõusnud ligi 5 %, 5 aastalt pea 75 aastani. Kui eelmise sajandi keskpaigani oli eluea pikenemise peamiseks teguriks paranenud toitumine ja sanitaartingimused, siis alates 195-ndatest aastatest on selleks suurel määral meditsiini tormiline areng. Tänapäeva meditsiin tähendab aga järjest kasvavat hulka mitmesuguseid tarvikuid, mis kõik peavad olema tingimuslikult ja kontrollitult ohutud ning valdavalt steriilsed e mikroorganismide vabad. Tänapäeva meditsiin nõuab üha enam vahendeid, mida ei kasutata ainult raviprotseduuri teostamise ajal, vaid istutatakse inimkehasse aastakümneteks. Viimane fakt tõstab kordades nõudmisi ohutusele ja puhtusele. Selline järsk nõudluse kasv sünnitaski vajaduse uute ohutute ja suure tootlikkusega steriliseerimistehnoloogiate järele, mis võimaldavad kasutada kuumutamist mittekannatavaid materjale ning tagavad ühtlase ja kindla tulemuse. Seetõttu jõutigi poole sajandi eest selliste tehnoloogiateni nagu ioniseeriv kiirgus ja etüleenoksiidiga töötlemine (ETO). Ioniseeriva kiirgus allikana kasutatakse peamiselt koobalti radioaktiivset isotoopi või võimsaid elektronkiirendeid. Esimesel juhul töötab gamma- teisel beetakiirgus. Esimene ioniseerivat kiirgust kasutav koobalt- isotoobil ( Co) põhinev tehas rajati Austraalias 1959.a. Huvitav, et esmane eesmärk polnud mitte meditsiin vaid fütosanitaarne vajadus puhastada Austraaliast eksporditavaid loomse päritoluga tooteid: kitsekarvad vaipade tegemiseks, loomsetest materjalidest suveniirid jms. Pisut hiljem hakati sama tehast kasutama uute ühekordsete meditsiinitarvikute steriliseerimiseks. Täna on maailmas üle 3 suure läbilaskevõimsusega gammasterilisatsiooni tehast. Taolistes tehastes kasutatakse gammakiirguse tekitamiseks Co isotoopi. See on kunstlik element, mis kiirgab lühikese lainepikkusega elektronmagnetlaineid (lühemad kui nähtav valgus, UV-kiirgus ja röntgenkiirgus). Co poolt kiiratava gammakiirguse steriliseeriv toime seisneb selles, et see tekitab aines vabu hapniku radikaale, Uudne meetod tarunakkuste ennetamiseks mis väga kiiresti reageerivad aine molekulidega. Elusaine DNA on tundlik sellisele keemilisele mõjutusele, sest lõhutakse nukleiinhapete-vahelised keemilised sidemed ning DNA tükeldub. Selle tagajärjel elusaine (sh prioonid, spoorid, viirused, mikroobid, seened jne) hukkuvad. Samas ei tekita Co kiirgus teisest radioaktiivsust e jääkradioaktiivsust, toksilisi jääkaineid ega olulist temperatuuri tõusu. Co kiirguskvandi keskmine energia (1,25 MeV) on liialt väike, et tungida aatomituuma ning põhjustada teisest radioaktiivsust. Gammakiirgust võib võrrelda valgusega kui põlev lamp kustutada, ei jää tuppa enam mingit jääk valgust. Seetõttu võib töödeldud tarvikuid kasutada kohe pärast steriliseerimist. Tänapäeval ei piirdu gammakiirgusega töötlemine vaid meditsiinitarvikutega. Seda kasutatakse ka külmaks toidu pastöriseerimiseks (osaliselt EL-s keelatud), loomasööda külmaks pastöriseerimiseks, mikrobioloogilise saastatuse vähendamiseks tarbekaupadel ja pakenditel, pooljuhtide valmistamisel, osade polümeeride ahelate katkestamiseks (nt tefloonpulbri tootmine) või ahelates sidemete juurde tekitamiseks nn crosslinkimine (nt kaablitele isolatsiooni peale kleepimiseks), klaasi ja vääriskivide värvi muutmiseks, mesindustarvikute ning -söötade külmaks desinfitseerimiseks jne. Ka mesinduses võeti gamma töötlemine kasutusele esmalt Austraalias võitlemisel mesilashaigustega. Nüüd on see levinud ka Põhja-Ameerikas. Peamise takistusena kiirguse kasutamisel mesinduses on välja toodud, et mitte igal pool ei ole gammasterilisatsiooni tehas mõistlikul kaugusel mesinikust. Kahjuks on tehase rajamise kulud märgatavad ja ainult mesinike jaoks ei ole majanduslikult reaalne ehitada sarnaseid keskusi. Peamiseks kliendiks on siiski meditsiinivahendite tööstus ning mesinikud saavad siin ree peale hüpata, kui tehas juba antud piirkonnas olemas on. Kauge maa taha aga ei tasu steriliseerimiseks mõeldud tarvikuid vedada. Seega on eelisseisundis mesinikud, kelle piirkonnas on gammasterilisatsiooni tehas. Gamma kiirgusega saab steriliseerida kõiki taru komponente Pärast steriliseerimist võib taru kohe kasutada Protsess on puhas ei teki keemilisi jääkaineid Gamma kiirgus mitte ainult ei vähenda patogeenide (bakterid, viirused, seened) mõju vaid hävitab need täielikult Steriliseerimise kasutamisel ei ole vaja hankida uut varustust Säilib olemasolev kärjestruktuur. Töödeldud kärjed on taaskasutatavad On tõestatud, et gammakiirgusega töötlemisel väheneb toksiinide (pestitsiidide) hulk kärjes, kuna kiirgus muudab toksiinide keemilist struktuuri Kümnete kasutusaastate jooksul on põhjalikult uuritud gammakiirguse mõju niihästi mesilasvahale, tarudele kui ka õietolmule ja isegi meele. Optimaalse kiirgusdoosi 15 kgy kasutamisel ei ole leitud mingisugust negatiivset mõju vaha struktuurile (Gochnauer ja Hamilton, 197; Wooton 1985). On täheldatud mõningat füüsikalis-keemilist mõju kärjes olnud meele sh ensümaatilise aktiivsuse vähenemist, värvi muutust (Baggio 5 1 ), mis on omased ka mee kuumutamisele. Gamma kiirgus mitte ainult ei vähenda patogeenide mõju vaid hävitab need täielikult, sh: haudmemädanik, lubihaue, varroatoos, nosematoos, seenhaigused, kahjurid jne. Seejuures on patogeenidest ning kahjuritest vabanemise tulemusena täheldatud kuni 3 % suuremat mee saagikust. 8.a kevadel Penn State Ülikooli ja Montgomery maakonna (USA) mesinike liidu koostööprojekti käigus töödeldi edukalt ameerika haudemädaniku, IAPV ning muid patogeene sisaldavaid mesindustarvikuid. Töötlemisjärgse mikrobioloogilise testimisega ei leitud mitte ühtegi mikroorganismi, mis võiks kujutada ohtu mesilastele. 9.a avaldas USA Põllumajandusministeerium raporti mesilaspere kollapsi sündroomi uurimise kohta. Leiti et gamma sterilisatsioon on efektiivne meetod mesilashaigustega võitlemisel. Pärast 1 K.A. Aronstein, K.D. Murray Honey Bee Research Unit, USDA-ARS, Weslaco, TX 78596, USA Journal of Invertebrate Pathology 3 () S S29

5 august.a nr. 4 () MESINIK 5 9-kuulist katset oli steriliseeritud kärgedega tarudes 7 % peresid elus, samal ajal steriliseerimata tarudes vaid 3 % 1. Arusaadavalt võivad haigused levida lisasöötmisega. Lisaks meele võib nakatajaks olla ka õietolm. Seetõttu tuleb õietolmu hankimisel olla veendunud, et see on steriliseeritud. Ainsaks meetodiks õietolmu steriliseerimisel on gammakiirgus. Nüüdseks on kirjeldatud tehnoloogia kättesaadav ka Eesti mesinikele. Scandinavian Clinics Estonia OÜ on oma Saue külje all paiknevas tehases valmis pakkuma teenuseid mesindustarvikute ja õietolmu desinfitseerimiseks. Tootmisjuht Ralf Klasen on lisainformatsiooniks saadaval telefonil või e-postil Informatsiooni gammakiirguse ja selle toime kohta saab ka meie kodulehelt Ralf Klasen Sacandinavian Clinics Estonia OÜ tootmisjuht 1 K.A. Aronstein, K.D. Murray Honey Bee Research Unit, USDA-ARS, Weslaco, TX 78596, USA Journal of Invertebrate Pathology 3 () S S29 Lisainformatsiooni mesindustarvikute steriliseerimise ja tehtud teadustööde kohta: Pennsylvania - Montgomery County Beekeepers' Association - Beekeepers Helping Beekeepers Disinfection of the bee hive's American foulbrood by gamma radiation from Cobalt-. P. Gosselin and R. Charbonneau, Centre de Recherches en Sciences Appliquées à l'alimentation Institut Armand- Frappier, 531 Boul. Des Prairies Québec, Canada ( 119&_user=&_coverDate=12%2F31%2F199&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_doca nchor=&view=c&_searchstrid= &_rerunorigin=google&_acct=c5221&_version=1& _urlversion=&_userid=&md5=324e53f1a6c8dcd38df794d536f) Chalkbrood disease in honey bees. A. Aronstein, K.D. Murray Honey Bee Research Unit, USDA- ARS, Weslaco, TX 78596, USA Journal of Invertebrate Pathology 3 () S S29 AMERICAN FOULBROOD A DISEASE THAT CAN BE ERADICATED Efficacy of Gamma Radiation for the Sterilization of American Foul Brood (AFB) infected Materials (DOST-GIA Funded Project) Qeensland Governemane American FoulBrood Honey bee nutrition and supplementary feeding data/assets/pdf_file/8/117494/honey-bee-nutrition-supplementaryfeeding.pdf Colony Collapse Disorder Progress Report CCD Steering Committee. June 9, USDA Soovitusi steriliseerimisteenuse kasutajale Mesindustarvikud sh raamid ja/või raamid koos taruga peavad olema vastavalt ette valmistatud, puhastatud ja pakendatud: tühjendatud/puhastatud meest mesilaste, putukate vabad raamid komplekteeritud vastavalt alltoodud skeemile, raamide arv pakis sõltub raami tüübist pakid peavad olema korralikult fikseeritud kas traadi, tugeva pakkenööri või plastikkinnitustega pakendatud topelt kilekotti, et vältida jmee jääkide välja tilkumist ning peale töötlust raamide säilimist puhtana Iga iseseisev pakk peab olema sildistatud saatja nime ja kontaktandmetega ning kirjeldusega (millised tarvikud ja kogused). Tarusid saab töödelda koos raamidega. Sel juhul tuleb kilesse pakendada kogu taru. Piiravaks on maksimaalmõõtmed, mis ei tohi ületada 15 cm 84 cm 48 cm. Taruraamide pakkimise skeem: Langstroth i raamid, 13 raami pakendi kohta (48,3 23,5 2,5/3,5 cm), max kõrgus 41,5 cm Eesti raam, 16 raami pakendi kohta ( ,5 cm), max kõrgus 43 cm. Teistsuguste mõõtude korral tuleb nõu pidada Ralf Klaseniga. Info ja teenuse tellimine Informatsiooni gammatöötluse kohta saab Ralf Klasen ilt :telefon , i Hind sõltub töötlusse saadetavate tarvikute hulgast. Kokkulepitud ajal ja kohast korraldame teie töötlemisele saadetavate pakitud tarvikute transpordi meie tehasesse. Oma transpordi kasutamisel tuleb eelnevalt kokku leppida Ralf Klaseniga. Ettevõtte aadress on: Kurvi tee 6a, Alliku küla, Saue vald 761, Harjumaa, Eesti Võtame teiega ühendust kui saadetis on töödeldud, lepime kokku tagasi saatmise viisi ja kättesaamise aja ning väljastame tasumiseks arve.

6 6 august.a nr. 4 () MESINIK EML juhatuse koosolekul arutati... Juhatuse lahtisel koosolekul 26. augustil osalesid juhatuse liikmed Aleksander Kilk, Jaanus Tull, Uku Pihlak ja Arvi Raie ning lisaks seoses mesindusprogrammi teemade aruteluga Aivar Raudmets, Aimar Lauge, Marje Riis, Anna Aunap ja Sergei Kozlov. Põhiteemaks oli Eesti uue mesindusprogrammi 13 alguse ja tegevuskavaga seotud küsimused. Mesindusprogrammi projektijuhina asub EML juhatuse otsusel alates 1. septembrist tööle A. Raudmets. Arutati ja otsustati, et varroatoosi ja mesilashaiguste seiret juhib ka edaspidi A. Raie, mee kvaliteedi kontrollimist jätkab A. Aunap ja tõuparandust arendab A. Lauge. Teabematerjalide, sh Mesinik-lehe koostamist ja trükkimist korraldab U. Pihlak ning teabelevi- ja andmehõivega tegeleb Ine Leinuste. Lisaks kaasatakse mesindusprogrammi erinevate suundade juurde aktiivseid mesinikke-eestvedajaid, et laiendada Eesti mesinduse edendajate ringi. Arutati läbi programmi esimese poolaasta tegevuskava põhisuunad (1.9. kuni ) ja selle perioodi eelarve kalkulatsioon. Nagu EL poolt toetatavate arendustööde korral tavaline, tuleb mesindusprogrammi tegevuste kulud alguses tasuda EML rahaliste vahenditega. Alles pärast tehtud tööde ja vastavate kulutuste kontrollimist ja hindamist PRIA poolt, hüvitatakse abikõlbulikud kulutused. Et tagada EML poolt vajalikud rahalised vahendid tegevusperioodi kulude katmiseks kuni tagasimakseteni, arutati pangalaenu võtmist ja selleks vajalike tagatiste hankimise võimalusi. Tõstatati ka teemasid, mis on seotud EML tuleviku, võimalike arengusuundade ja -kava koostamisega. Ilmnes erinevaid arusaamu Eesti mesinduse edendamise teedest, samuti mesinduse ja selle arendustöö juhtimisest ning juhtide valikust. EML peab selle probleemiga jätkuvalt tegelema, et valmistada ette ja kaasata uusi aktiivseid eestvedajaid liidu tulevikule mõeldes. Kokkuvõtte koostas Aleksander Kilk Allergia ja mesindussaadused Allergia on organismi ülitundlikkus teatud ainete suhtes. Selle peapõhjus on nõrgenenud immuunsüsteem, mis peab kaitsma organismi ohtude eest. Haiged rakud, bakterid, viirused ja seened on ohtlikud organismile, ta peab nendega toime tulema. Üleärritatud immuunsüsteem aga võitleb selliste ainetega, mis pole tervele inimesele kahjulikud. Nende hulka kuuluvad ka õietolm, kodutolm, loomade karvad jne. Organism haigestub immuunsüsteemi ülereaktsiooni tõttu. Allergia avaldub nahalööbe, nohu, nõgestõve, neurodermiidi, astma, kõhulahtisuse, peavalu või vereringehäirete kujul. Esineb hingamisteede, seedetrakti, naha ja vereringe allergiat. See võib olla seotud pärilikkuse, keskkonnatingimuste, individuaalsete iseärasuste ja elutingimustega. Ülitundlikkus mitmesuguste ainete suhtes suureneb pidevalt. See võib esineda väga paljude toiduainete suhtes. Mee suhtes allergilised inimesed ei talu sageli ka teisi mesindussaadusi. Würtzburgi Ülikoolis 1996.a tehtud uuring näitas, et 78 % mee allergikutest on ülitundlikud ka teiste mesindussaaduste suhtes, sealjuures 44 % õietolmu suhtes. Ka mesilasmürki mittetaluvad inimesed on enamasti allergilised mee suhtes. Mürgis on 8 eriti tugevat allergeeni, mis koos ootamatuse ja ehmatusega võivad mesindusega mittetegelevatele inimestele põhjustada šoki. Õietolmu allergikud võiksid õiemee asemel tarvitada lehemett. Suira tarvitamisel esineb allergiat palju vähem kui õietolmu korral. Mett mittetaluvatel inimestel ei teki häireid siis, kui nad segavad mee mingi joogi või toiduainega (kohupiim, puder, jogurt). Allergiat põhjustab enamasti vaid mõne üksiku taime õietolm. Kui mingis piirkonnas neid taimi ei kasva või nende õitsemise ajal oli ebasoodne ilm, siis nende õietolm ei satu mee hulka ja ülitundlikkust ei esine. Mee individuaalse talumatuse korral tuleb tarvitada 5 tilka % mee vesilahust kolm korda päevas. Mõne päeva pärast hakata suurendama mee kogust, teise nädala lõpuks võib doos ulatuda kuni poole teelusikatäieni 2 3 korda päevas. Allergiat põhjustavad teatud vitamiinide ja ainete puudus, need on, boor, kaltsium, magneesium, tsink, metiotiin. Doktor Enn Lõugu arvates võib üheks mee allergia põhjuseks olla haige maks. Mesi on tõhus allergiat leevendav ja raviv toiduaine. Loodusraviga tegelnud ameerika arsti D. Jarvice kogemustest selgub, et kärjemee järjekindel mälumine 1 4 korda päevas leevendab või isegi väldib pollinoosi ehk heinapalaviku teket. See haigus kulgeb kopsutorude kliinilise spasmiga. Väikesele lapsele võib ohutult anda mett alates kuuendast kuust. Nagu täiskasvanutele tuleb lähtuda kogusest,5 1 g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Alustada imikule andmist paari tilga lisamisega toidu või joogi hulka, jälgides hoolega reaktsiooni. Eriti vajalik on mesi rinnast võõrutatud lastele. Üheks allergia sagenemise põhjuseks on elamine tehiskeskkonnas. Kui laps alates sünnist tarvitab naturaalseid toiduaineid, ei puutu kokku sünteetiliste pesemisvahendite, põrandakatete ja riietega, siis ta reaktsioon keskkonna suhtes ei väärastu. Ülemiste hingamisteede haiguse raviks kasutatakse meeaurude sisse hingamist. See ravi viis on kategooriliselt keelatud astma, kopsutuberkuloosi ja südamehaiguste korral. Lisaks pärilikule eelsoodumusele võib allergia olla omandatud, kui tühja kõhu korral tarvitada palju värsket mett. Näiteks 12-aastane noormees sõi kahe tunni jooksul palju mett. Kuigi ta tarvitas ka varem seda ja ei esineneud kõrvalnähtusi, siis seekord tundis ta raskustunnet ja valu kõhus. Janu tõttu jõi ta palju külma vett, seejärel hakkas oksendama. Keha kattus punaste sügelevate täppidega. Kui ta hiljem tarvitas ainult väikese koguse mett, tekkis ka siis kõhuvalu. Mõned aastad hiljem avaldus omandatud allergia hingamisteede häirena, tekkis heinapalavik ja bronhiaalastma. Samasugust olukorda võib põhjustada ka teiste toiduainete üleliigne tarvitamine. Paljudes riikides on kasutatud mett allergiliste nähtuste raviks. Näit -aastasel naisel esines juba lapsepõlvest naha allergia. Väikesed punased sügelevad täpid kord vähenesid, siis jälle suurenesid. Kõhus tekkis pärast söömist raskustunne. Nähud süvenesid liha söömisel. Ka nõgeslööve ravi ei andnud tulemusi. Pärast kopsupõletikku haigestus bronhiaalastmasse. Lämbumishood tekkisid mitu korda päevas sõltumata aastaajast ja ilmast. Statsionaarse ravi järel seisukord veidi paranes, haiglast lahkumisel kõik kordus. Talle määrati invaliidsuspension. Patsient pöördus abi saamiseks apiterapeudi poole. Talle tehti 28 päeva jooksul 3 % mee aerosoollahuse sissehingamise protseduuri, mille kestus oli minutit. Lisaks tarvitas iga päev g mett, jaotades selle 6 osaks, hoides seda veidi aega suus. Kolmandal nädalal hakkasid astmahood harvenema, hingamine muutus rahulikumaks ja sügavamaks, paranes uni, kadus raskustunne rinnus. Ravikuuri järel ei olnud väsimust ja kopsumaht suurenes. Patsient läks uuest tööle. Mee aerosoollahuse valmistamiseks on olemas spetsiaalne aparaat, mis koosneb filtrist ja elektrimootorist. Kodustes tingimustes võib selleks kasutada tavalist roosipritsi või pulverisaatorit. Mesi peab olema korjatud vähesaastaud piirkonnast, vesi võiks olla destilleeritud. Lahus valmistada vahetult enne kasutamist. Veel võib ravi teha ka meeaurude sissehingamise teel, aga see on vähem efektiivne. Selleks võtta 5 ml vett, ajada see elektripliidil keema ja lahustada kaks teelusikatäit puhast õiemett. Hingata ettevaatlikult tulist auru suu ja nina kaudu, lülitades pliiti aeg-ajalt sisse ja välja. Protseduur teha õhtul 15 min. Pärast seda pole soovitav õue minna. Meelahuse inhalatsioon annab häid tulemusi ka nina- ja põsekoopa põletiku korral. Evald Übi

7 august.a nr. 4 () MESINIK 7 Alustajate mesinikkude eksitused ( Mesilane, Langstroth-Dadant-i järgi 19.a.) 1. Alustajad mesinikud arvavad sagedasti, et nad juba mesilasi pidada võivad, kui asjaga teadusliselt on tuttavaks saanud, ilma seda kõike tegeliselt õppimata. 2. Sellepärast armastavad nad uusi mesipuid välja mõtelda, millel sagedasti kõige tarvilisemad omadused puuduvad. 3. Nad arvavad mõnikord, et mesilased iga päev mett korjavad, ka sel ajal, kui neid sagedasti näljasurm ähvardab. Nad peaksivad meeles pidama, et meekorjamise aeg ainult mõne päeva kestab, kõige kauem mõne nädala. 4. Peavad noort mesilast, kes esimest korda lahutuslennule välja lendab, vargaks, ja ümber pöördult. Noored mesilased ilmuvad lahutuslennule ainult pääle lõunat ja ei püüa igalt poolt mesipuu sisse tungida, nagu vargilkäijad seda teevad. 5. Liialdavad pereheitmisega ja kunstperede tegemisega. 6. Võtavad pesa raamidest liiga palju mett välja. 7. Ei oska valmis kärgedest täielist lugu pidada. 8. Unustavad seda, kui väga tähtis on kevadel lesekärgede välja lõikamine ja tööliskärgede asemele panemine. 9. Jäävad kurvaks, kaotavad kindla tahtmise ja edasipüüdmise, kui neil õnnetus juhtub, olgu et pered talvel otsa saavad, pered ära lendavad, nõrgaks jäävad või meesaak väikene on.. Nähes, et asi hästi läheb, ruttavad alustajad linnuaia suurendamisega, ilma et mesilaste pidamisega täitsa tuttavad oleksid. 11. Nad armastavad mitmesuguseid mesipuid tarvitusele võtta ja unustavad sealjuures, kui tähtis see on, et kõik mesipuud ühesugused ja ühesuurused oleksivad, iseäranis raamid, vahelauad, raamikatted, magasinid, et nende tarvitamise juures mingisugust vahetegemist tarvis ei oleks. Maha arvatud need korrad, kui katseid tehakse. 12. Alustajad armastavad talveks mesilasi külma hoonesse panna, kus soojus alla kraadi langeb, ehk koguni välja aida jätta. See eksitus nõuab suuri ohvreid ja tuleb alati kalliks maksma. 13. Alustajad unustavad, et mesilastepidamise põhjusmõte on: Pidage ainult tugevaid peresid. Kes seda unustab ehk selle järele ei käi, seda suurem on tema kahju, mida rohkem tema mesilaste peale kulutab, olgu raha, aega ehk tööjõudu. Kel aga kõik pered tugevad on (nii tugevad, kui nad olla võivad, ja sel ajal, kui seda olema peavad), see näitab, et ta omas asjas meister on ja võib selle pääle julge olla, et omast ettevõttest kasu saab. Mesilane lehest leidnud ja mesinike lauale toonud Aleksander Kilk Õnnitleme heina- ja lõikuskuu sünnipäevalapsi. Kaunist meesuve lõppu ja kuldset sügist! Villem Piir august Heino Narusk august Elli Soms 83 Aksel Kuusk 83 3.juuli August Käära 83 4.august Hans Vinkman august Leo Allikas 81 1 Evald Vaher 81.august Eduard Alliksoo 78 ust Tõnis Muug 77 1 Heino Luts 77 1.august Aado Talimaa 76 9.august Lembit Ellamaa juuli Väino Tirp 7 6.juuli Kaur Kütismaa 7 9.juuli Linda Vaht 7.juuli Peeter Ehala 7 Lembit Mihkelmaa 7 Ants Teder 7 23.august Tiia Tari 65 1 Peeter Toots juuli Rein Raju juuli Arne Milkop august Lembit Põldmaa 19.juuli Mati Ruul 19.juuli Anne Ojasaar 23.august Rein Eller 28.august Rein Mikk 7.august Jaan Mägi 5 1.juuli Mati Oolup 55 Rein Reinok 5 21.juuli Heinart Rokk 5 27.juuli Elmar Kivipõld 55 7.august Tõnu Rosenfeldt august

8 28.aug 28.aug 11.sept 28.aug 28.aug 11.sept 8 august.a nr. 4 () MESINIK Vaatlusmesilate tarukaalud iseloomustavad mesindussuve 1 Elva Pargi 34 Rapla maakond Kehtna vald Kaerepere küla Sellel graafikul näeme kui erinev oli mee korje piirkonniti, Karksi kandi (ülemine graafik), Läänemaa (keskmine) ja Muhumaa (alumine joon) vaatlusmesilates. Elva vaatlusmesila Läänemaa Uuemõisa Raplamaa, Kehtna vallas suurenes korje suve jooksul ühtlaselt 25 Saaremaa Muhu vald Viira küla 8 7 Võrumaa Võru vald Nooska küla Võrumaa vaatlusmesila torkab silma tugevama varasuvise ja tagasihoidlikuma kesksuvise korjega Kutsu Sina ka mesinduse poebuss oma õppepäevale! Helista, aruta läbi ja lepi kokku. Tel , , OÜ E-Mesilane, Aia tee 14, Viisu, 732 Järvamaa, Tõnu Rosenfeldt III MEEFESTIVAL Karksi-Nuias Reedel,. septembril Karksi ordulinnuses 19. Meefestivali väljakuulutamine Almar Kalam - Karksi Ordumeister 19.3 Kontsertprogramm Müstilised helid Karksi Peetri kirikus Ka Uuemõisa vaatlusmesilas Läänemaal kasvas korje kogu suve (nagu Raplamaalgi, Kehtnas) TEATED.15 Ürgses rütmis, Karksi-Nuia noored.3 Esineb ansambel Onupoeg 21. Tulede mäng Esineb ansambel Onupoeg 22. Pimeduse ja valguse ovatsioonid Järgneb ÖÖ line-tantsupidu Laupäeval, 11. septembril kultuurikeskuses. Laada avamine, tervituskõned II korrusel, koosolekute ruumis loengud:.3 Mesindus EL-s ja Eestis A. Kilk - EML 12. Mahemesindus tegelikkuses, E.Metsallik 13. Kohtumine EV PM ministri H-V.Seedriga Kesksuvel oli meekorje Muhumaal tagasihoidlik. Selliseks ta jäigi Mesilaste haiguste levik Eestis A.Raie VTA peaspetsialist 15. Mee suvi Antu Rohtla PhD, aastamesinik 4. Mesinike Liit avaldab sügavat kaastunnet lähedastele ja sõpradele. 25. augustil lahkus 59 aastasena Toivo Sepp tubli V-Maarja valla mesinik ja kalakasvataja Järgmine EML ajaleht Mesinik nr. 5 (61) ilmub oktoobris. Kaastööd, teated ja reklaam saata aadressil: J.Vilmsi 53 G, 147 Tallinn (EML) või e-postiga: või EML kontakttelefon: (A. Kilk) või EML kontor (J.Vilmsi 53 G, 147 Tallinn) teisipäeviti ja reedeti kell 16 tel Mesindusalane teave ka Internetis: Eesti mesindust arendatakse käesoleval ajal Eesti Mesindusprogrammi Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm tegevuste kaudu Mesindusprogrammi eesmärkideks on: mesinike ja mesindusseltside abistamine ja toetamine mesinduspäevade ja õppuste korraldamisel ning kohaliku mesinduselu edendamisel; teabelevi arendamine ja mesinike erialane parem teavitamine; mesinduse efektiivsete tehnoloogiliste lahenduste arendamine, tutvustamine ja propageerimine; toote- ja turuarenduse tegevuste suunamine ja toetamine; varroatoosi ja teiste mesilashaiguste tõhusate tõrjemeetodite ja võtete propageerimine ning mesinike nõustamine mesilashaiguste tõrjel; mee kvaliteedi seireuuringute korraldamine ja mesinike teavitamine ning nõustamine küsimustes, kuidas mee tootmise ja käitlemise protsessis mee kvaliteeti säästa ja parandada. Programmi raames valmistatud materjalid on tasuta

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Mesila bioohutus ja selle hindamine.

Mesila bioohutus ja selle hindamine. Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesila bioohutus ja selle hindamine. Arvi Raie 24.03.2019, Rakveres Eesti mesinike teabepäev 1 Mesilaste haigus aprillis

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus MESINDUSE ABC KURSUS PÄRNUS Koolituse läbiviija: Eesti Mesinike Liit Koolituse nimetus: Mesinduse ABC Õppekava rühm PÄRNU 2019 Koolituse toimumise koht Pärnu Teoreetiline õppus: Allika 2A Pärnu AMS ruumides

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor Kalle Toomemaa Toimetaja Katrin

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Mesilaste haiguste klassifikatsioon

Mesilaste haiguste klassifikatsioon Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017 2019 kaudu Mesilaste haiguste klassifikatsioon Soodevahe Talu-Kõrts 2017 Hagbard Räis 1 Haiguste jagunemine Haiguste üldine jaotumine

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

M

M Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2013 2016 raames Eusotsiaalseid putukaid iseloomustavad kolm tunnust: täiskasvanud isendite omavaheline koostöö haudme eest hoolitsemisel

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel 2011-2012 Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastikukaitse- ja hoolduse erialal Juhendaja: dotsent Taimi

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 (87), 4 (90) veebruar august 2015 COLOSS küsimustiku esimene ametlik kokkuvõte Antu Rohtla tagasivaade aasta

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 (87), 4 (90) veebruar august 2015 COLOSS küsimustiku esimene ametlik kokkuvõte Antu Rohtla tagasivaade aasta MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 (87), 4 (90) veebruar august 2015 COLOSS küsimustiku esimene ametlik kokkuvõte Antu Rohtla tagasivaade 2015. aasta meesuvele Tõnu Hiiemäe Leedu meefestivalist Marianne

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

HOBIMESINIKU AASTARING

HOBIMESINIKU AASTARING Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Marje Riis Pärnu, 13.oktoober, 2018 Miks ma pean mesilasi? 2 Tänapäeval on kõik teisiti Kuidas vanasti oli? Ja nüüd: Varroalesta

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx 1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool Tolmeldamisest tulenev tulu

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem