MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 (87), 4 (90) veebruar august 2015 COLOSS küsimustiku esimene ametlik kokkuvõte Antu Rohtla tagasivaade aasta

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 (87), 4 (90) veebruar august 2015 COLOSS küsimustiku esimene ametlik kokkuvõte Antu Rohtla tagasivaade aasta"

Väljavõte

1 MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 (87), 4 (90) veebruar august 2015 COLOSS küsimustiku esimene ametlik kokkuvõte Antu Rohtla tagasivaade aasta meesuvele Tõnu Hiiemäe Leedu meefestivalist Marianne Rosenfeld EMLi Koolituskeskusest EMLi üldkoosoleku eelteade Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

2 ESIMEHE VEERG Augustikuu lõpuga jõuab mesindussuvi sportlaste keeles väljendudes finišisirgele, kus selgub saavutatud resultaat. Mesinik mõõdab aasta otsest töötulemust enamasti meesaagi järgi. Samas on suvelõpu oluline tulemus ka mesilasperede tugevus ja hea tervis, mis võiksid pered läbi sügise ja pika talve õnnelikult uude kevadesse viia. Nüüd tuleb mesilasperedes teha õigeaegselt varroatoositõrje ja anda peredele talveks piisavalt lisasööta, et mesilaste toidulaud oleks kevadeni kaetud. Kogenud mesinikud teavad, et kõik mesindusaastad on üksteisest vähem või rohkem erinevad. Sõltub ju mesilasperede areng ja meekorje oluliselt ilmastikust, ning ilmad võivad läbi kevade ja suvekuude aastati vägagi erineda. Teisalt sõltub meesaak suuresti korjemaast ja meetaimede õitsemisest ning ka need tingimused on aastati ja mesilati erinevad. Lisaks on hea meesaagi oluliseks eelduseks tugevad ja terved mesilaspered ning mesiniku kogemused ja otstarbekad töövõtted. Kuidas lõppeva mesindushooaja tulemusi hinnata? Enamiku mesinike arvates on meesaagid tänavu mitmete aastate keskmisega või möödunud suvega võrreldes väiksemad. Mõni mesinik hindab meesaagi vähenemist veerandi või kolmandiku võrra, mõned koguni poole peale. Samas arvavad üksikud mesinikud oma meesaaki üsna heaks, viidates sealjuures mesilasperede heale korjemaale. Läbi kõvermuige toovad paljud mesinikud esile käesoleva aasta head sülemisaaki, mis omakorda kärpis meesaaki. Eks suure sülemlemise peapõhjuseks olid juunikuu jahedaks pöördunud ilmad, kus tugevaks arenenud perede mesilastel tekkis tööpuudus. Mee hind on tänavu kesisevõitu meesaagi tõttu veidi tõusud, seda nii turgudel-laatadel kui sageli ka mee otsemüügil mesinikult püsiklientidele. Ka Maalehes Konjunktuuriinstituudi hinnavaatluse andmetel avaldatavad keskmised meehinnad Eesti erinevate piirkondade turgudel on eelmise aastaga võrreldes tõusnud ning on pea kõikjal 8 EUR/ kg tasemel. Samas on ostjate huvi värske mee vastu suur ning seda õhutavad ka teated Eesti tänavusest kehvast meeaastast. Jääb siiski loota, et eesti mett jätkub meetarbijate jaoks kevadeni ja lisanduma kippuv importmesi ei hõiva kodumaise mee positsioone. Mesindus on eripärane tegevusala, mis nõuab mesinikelt spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja oskusi. Mesilasperede bioloogia ja käitumise ning mesilashaiguste ja nende tõrjevõtete tundmine on ühtviisi oluline nii väike- kui suurmesinikule. Erinevalt teistest loomakasvatuse aladest on mesinduse iseärasuseks tugev mesilatevaheline mõju. Olgugi, et mesilad asuvad üksteisest eemal, on need lennumesilaste ja sülemite suure lennukauguse tõttu omavahel siiski kontaktis. Kui näiteks ühes mesilas peaks levima ameerika haudmemädanik, siis ohustab see kindlasti naabermesilaid, sealjuures ka lähialade suurmesilaid. Piltlikult väljendudes on kõik Eesti mesinikud ühes paadis ja peavad ühiselt pingutama, et paati tasakaalus hoida. EML on üheks oluliseks tegevussuunaks seadnud nii oma liikmetele kui kõigile mesinikele erialaste teadmiste ja informatsiooni levitamise. Selleks on korraldatud kursusi, loenguid, õppepäevi ja õppereise uute teadmiste Foto: Marianne Rosenfeld.. ja mesinduskogemuste omandamiseks. Eestis alates a. Euroopa Liidu toetusel rakendatavate mesindusprogrammide tegevuste kavandamisel on alati olulisel kohal olnud nii piirkondlikud kui vabariiklikud teabepäevad, samuti erinevate teabematerjalide ja trükiste koostamine ja levitamine. Kindlasti on nendest EMLi vastutaval täitmisel korraldatud mesindusprogrammi tegevustest meie mesinduse arendamisel palju kasu olnud. Eeloleval sügisel algab uue mesindusprogrammi kavandamine aastateks See programm, nagu ka kõik varasemad, peab olema suunatud kõigi mesinike kasuks ja selle kaudu Eesti mesinduse arendamisele. Oleks loomulik, et EMLi vastutaval täitmisel jätkatakse seniste mesindusprogrammide positiivsete kogemuste ja tulemuste alusel nii piirkondlikke kui vabariiklikke teabepäevi. Samuti vajatakse mesinduskursusi uute mesinike kasvatamiseks ja kaasamiseks Eesti mesinduse järjepidevuse tagamiseks. Samas kuuldub arvamusi, et senised mesindusprogrammide tegevused, eriti aga piirkondlikud teabepäevad, on mõttetud ja rohkem tähelepanu tuleks pöörata hoopis suurmesinduse arengu toetamisele. EML ootab laia mesinikeringi arvamusi ja ettepanekuid ning koostööd uue mesindusprogrammi tegevussuundade valiku ja tegevuskava koostamise osas. Ühiselt läbikaalutud ettepanekute seemnetest TEGEVJUHI VEERG Väike ülevaade eelmise kahe kuu tegevustest EMLi 3. suvepäevad on jälle ajalugu Suvepäevad on peetud juba kolmas aasta järjest. Tore oli ja osalejad jäid rahule. Sõltumata sellest, et 10. juuli oli vihmane, saatis vihm meid õnneks ainult teel olles, nii sõidul Olustverest Kurgjale kui ka tagasi. Kurgjal olles tuli vaid üks sahmakas kaela, ja seda sel hetkel, kui me seal maitsvat sööki sõime. Väljasõit Kurgjale läks n.-ö. asja ette. Bussis tutvustasid meie külalised Rootsist, Mari-Ann ja Kjell-William, rootsi mesinduse elu-olu. Kohale jõudes ootas meid aga Kurgja giid, kes andis väga hea ülevaate sealse koha ajaloost ja igapäeva tegevustest. Ning Kurgja päeva lõpetuseks tutvustas Vahur Talimaa meile Kurgja mesindust. Kuid ega õhtu sellega veel lõppenud. Kui Olustvere kooli saalis soome mesiniku Lassi Kaukko loeng kuulatud, asusid EMLi liikmed koos külalistega veel suvepäeva lõpetama. Suupisted, kerged joogid ja jutumelu kestis üle kesköö. Soovijatel oli võimalus ka saunas käia. 11. juuli jätkus juba mesinike vabariikliku teabepäevaga. Muide, ka eelmise päeva loengud olid mesindusprogrammi rahastuse raames, seetõttu olid sinnagi oodatud kõik osalema ning nii mõnedki liitusid hiljem ka EMLi suvepäeva seltskonnaga. Teabepäeva raames toimus ka Olustvere Meekoja pidulik avamine. Mesinikud said soetada Kurgjal. Foto: Marianne Rosenfeld.. kasvab järgmise kolmaastaku mesindusprogramm, mis peab andma võimalikult suurt kasu kõigile Eesti mesinikele. Aleksander Kilk Foto:Aleksander Kilk. endale selle päeva mälestuseks EMLi tassi koos Olustvere pildiga ning uue mesindusalase teatmeteose. Selle viimasega sai ka nalja. Juhuslikult oli trükikoda pannud raamatukastidele sildi Mesinike haigused, kahjurid, parasiidid 11 tk. Ja nii mõnigi mesinik tuli küsima: Palun mulle sealt kastist see 5. haigus. Mesinikel jätkub huumorimeelt. Tegelikult on raamat ikka mesilasi kimbutavatest haigustest ja raamatu kaanel ka õige jutt. 3-päevane õppereis Soome tehtud! Soome sõitu välja kuulutades oli minul endal väike värin hinges, kas grupp ikka tuleb kokku. Oleme ju seal viimastel aastatel paar korda suure seltskonnaga käinud. Seetõttu tellisin alguses 2 MESINIK august 2015 MESINIK august

3 25-kohalise bussi. Aga mis tegelikult juhtus?! Vahetasin bussi, sest meid oli ikkagi 43, kes mesindusest suuremal või vähemal määral huvitusid. Kas nii suure grupi tõi kokku asjaolu, et eelmisel aastal jäi meil Soome sõit vahele? Ja nüüd on juurde tulnud palju uusi ja noori mesinikke. Õppesõidul osalesid mitmed meie kursuslased, samas aga ka püsisõitjad. Ühesõnaga: osalejaid oli nii liikmeid kui mitteliikmeid. Kuidas meil see sõit õnnestus, sellest võite pikemalt lugeda minu blogis mesilaspere.blogspot.com. Mesindusalane kokkuvõte sõidust valmib Aleksandri sulest ja selle saavad sõidul osalejad endale. Soome sõit toimus meil juulil. Lätlaste juurde suure grupiga kahjuks ei jõudnud Vahel on nii, et kõik plaanid ei õnnestu üldse nii, nagu kavandatud. Nii juhtus ka reisiga lätlaste juurde. Miks sellel olid erinevad põhjused. Aga eks iga halb asi ole millekski ka hea ning viltuvedamistest tuleb vaid oma õppetunnid leida. Kuid käisime seal koos Anna Aunapiga, kohtusime Läti Mesinike Liidu juhiga, rääkisime mitmete läti mesinikega ja hakkasime kavandama juba järgmise aasta õppereisi. Tuleval suvel saab see 100% toimuma. See-eest osalesime jälle traditsioonilisel Leedu mesindusfestivalil Leedukatele see suur traditsioon, juba 39 aastat. Meile samuti, sest juba 4. aastat järjest läksime oma reisiseltskonnaga sinna. Ja see grupp oli samuti suurem, kui algselt kavandasime. Jällegi tuli 25-kohaline buss välja vahetada 46-kohalise vastu. Tegelikult oli see ümbervahetus hea. Suurel bussil suur pagasiruum, ja tänu sellele sai Leedust ära toodud üks suurem meevurr ja veel üks suuremõõtmeline mesindusinventar, mille täpsema nimetuse olen mina praguseks kahjuks unustanud. Aga mittemesinikule on see vist ka andestatav. Pisemaid asju sai aga ostetud nii palju, et meie isiklikud reisiasjad enam bussi pagasiruumi ei mahtunud ja need tuli võtta salongi. Reis oli emotsioonirikas, tegevusi palju, meeleolu kõigil väga hea. Sellegi kohta võite pikemalt lugeda ja vaadata fotosid minu blogist. Kokkuvõtteks möödunust Lugedes nüüd tegevusi, tundub mõnele kindlasti, et ohh mis tore elu ainult üks reis teise otsa. Kas siis üldse tööd ka tehakse?! Tegelikult tehakse küll, kuid teadupärast ei paista paberitöö ja 11. juulil 2015 avatud Olustvere Meekoda. Foto: Urmas Mikk. järgnevate tegevuste ettevalmistus ju välja. Ja õppesõitude läbiviimine ei ole korraldajate jaoks puhkus, selleks on vastutus liiga suur. Aga tänusõnad kõikidele, kes osalesid. Absoluutselt kõigil üritustel osalesid inimesed, kes ei virisenud, lõid kõikides tegemistes käed külge. Omavahelistest jutuajamistest saadi palju kasulikku infot ja välissuhtluses ka uusi kontakte. Kes teab, milleks see kõik kunagi hea on. Vaadates tulevikku Paar kuud veel, ja toimub meie järjekordne üldkoosolek. Tavapäraselt ja traditsiooniliselt koos mesinike sügispäevadega ning ikka Jänedal. Seal on mitmeid teemasid, mida liikmed peavad omavahel läbi rääkima ja mille kohta otsused vastu võtma. Näiteks liikmemaksu otsustamine ja mida teha võlgnikega. Valime AASTA MESINIKU Traditsiooniliselt toimub igal sügisel AASTA MESINIKU valimine. Rõhk on sõnal AASTA. Septembrikuu keskpaiku paneme oma kodulehele täpsustatud info selle kohta, kuidas sel aastal valimine käib. See tähendab just seda, et töötame ühtsete küsimuste alusel välja vormi, mida täita, kui soovite kedagi selle nimetuse nominendiks esitada. Valimine (hääletamine) toimub sügispäevadel ja salajase hääletamise teel, nagu see oli eelmisel aastal. Nominendid avalikustame 15. oktoobril kodulehel ja oktoobrikuu Mesinikus. Mesindusfestival Karksis Aga enne seda toimub septembril Karksi-Nuias ka meie oma, eestimaine mesindusfestival. Aitäh Karksi AMSile ning aitäh, Leili Nael ja Antu Rohtla, et te juba 8. aastat järjest sellist suurepärast sündmust korraldate! Loodan, et paljud meie liikmed tulevad sinna osalema. Tallinnast tulijatel võimalus kohale sõita ühiselt suure bussiga ja 2-päevalisest festivalist 100% osa saada. Kohtumiseni Karksis! Soovin kõigile mesinikele head meesaaki ning mõnusat toimetamist oma mummude juures. Marianne Rosenfeld Meemesilaste uurimist koordineeriv teadusvõrgustik COLOSS* tegi 23. juulil 2015 teatavaks mesilasperede vähenemist talvel 2014/2015 puudutava rahvusvahelise uuringu esialgsed tulemused. Andmed koguti 31 riigist. Selles meemesilaste kahjude uurimise suurimas ja pikaajalisemas rahvusvahelises uuringus osalesid sel aastal esmakordselt Egiptus, Venemaa ja Ukraina. Vastajaid oli ühtekokku Ilmunud on rootsi keelest tõlgitud raamat MESILASTE HAIGUSED, PARASIIDID JA KAHJURID Kõva köide, värvitrükk, 188 lk. Hind EMLi liikmetele (kel puuduvad võlgnevused) 25 eurot, teistele 32 eurot. Posti teel saatmisel lisandub postitustasu. Kontorisse järeletulemiseks palun aeg eelnevalt kokku leppida. Üldjuhul on kontor avatud teisipäeviti ja reedeti kell Piirkondade esindajad! Teil on hea võimalus organiseerida raamatute tellimist ja kohaletoimetamist oma piirkonna mesinikele. Täpsustavateks kokkulepeteks helistada EMLi tegevjuhile MESILASTE HUKKUMISEST TALVEL 2014/15 Rahvusvahelise küsimustiku esialgsed tulemused Küsitluses osalenud mesinikelt õnnestus saada andmeid mesilaspere kohta. Hukkunud peresid oli , neist hukkus hinnanguliselt 3% mesilasemaga seotud lahendamatute probleemide tõttu. Eelanalüüsist nähtub, et mesilasperede suremus möödunud talvel erines nii riikide lõikes (alates 5 protsendist Norras kuni 25 protsendini Austrias) kui ka riigi sees piirkonniti. Üldine hukkunud perede osakaal oli Meekoja lindi läbilõikamisel. Foto: Urmas Mikk. 17,4%, mis on kaks korda suurem kui talvel 2013/2014. COLOSS kasutab andmete kogumiseks rahvusvaheliselt standardiseeritud meetodeid**, mis võimaldavad eri riikide andmeid ühtsetel alustel võrrelda ja analüüsida. Riskitegurite detailse analüüsi koostamisel võetakse aluseks nii kõnealuse küsimustiku tulemused kui ka teistest riikidest saadud mesilasperede suremust puudutavad andmed. 4 MESINIK august 2015 MESINIK august

4 Analüüsi lõplikud tulemused avaldatakse selle aasta jooksul. COLOSSi monitooringu ja diagnostika töörühma rahvusvaheline koordinaator Romée van der Zee Hollandi Mesilasuuringute Keskusest ütleb: Traditsiooniliselt on Põhja-Euroopa riikides olnud väiksemad talvekaod kui Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides. Seda võib osaliselt seletada mesilasperede arenguperioodi hilisema algusega, mis tuleneb märtsi-aprilli madalatest temperatuuridest, nagu juhtus aastal. See hilisem algus piirab ka mesilasperede peamise parasiidi varroalesta paljunemistsüklite arvu. Mesilasperede hukkumine on siiski paljude teguritega probleem. Samas erineb perede hukkumise ulatus varroatoosivabades piirkondades selgelt selle ulatusest kohtades, kus varroatoos on probleemiks. Meie võrgustiku üks peamisi eesmärke ongi sellised kohad tuvastada ja neid kirjeldada. * COLOSS (Prevention of honey bee colony losses) on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis on kutsutud ellu meemesilase kaitsmiseks. Ühingu peakorter asub Šveitsis. Ühingut rahastati varem Euroopa Liidu COST programmist (algatus FA0803), praegu vastutab rahastamise eest Ricola Foundation. COLOSS ei toeta otseselt teadust, vaid koordineerib Euroopa ja kogu maailma rahvusvahelist teadustegevust. Ühingul on 552 liiget 78 riigist üle maailma. Ühingu president on Berni Ülikooli professor Peter Neumann. COLOSSi koduleht: ** COLOSSI standardiseeritud meetodite kohta saab infot COLOSS Beebooki 1. ja 2. osast: COLOSS 2015 monitooring Hukkumise risk piirkonniti Oluliselt kõrgem Keskmine Oluliselt madalam Mesilaste hukkumine 2014./2015. aasta talvel riikide lõikes (esialgsed tulemused) Märkused 1. Kuni IBRA ametliku pressiteate avaldamiseni on kogu rahvusvahelise andmestiku kasutamine piiratud. 2. Kõiki tulemusi tuleb käsitada esialgseina; uuringu lõppraport on ettevalmistamisel. 3. Tulemustes ei kajastu pered, kes hukkusid mesilasemast tulenevate seletamatute põhjuste tõttu. Riik Suremus (%) Alampiir (usaldusväärsus 95%) Ülempiir (usaldusväärsus 95%) Talvituma läinud perede arv Hukkunud perede arv Mesilasemaga seotud probleemide tõttu hukkunud perede arv Küsitluses osalenud mesinike arv Hinnanguline mesinike arv 2014 Alžeeria 12,04 9,99 14, Austria 24,68 23,25 26, Belgia 36,44 29,34 44, Horvaatia 9,80 8,69 11, Tšehhi 16,89 15,44 18, Taani 10,18 9,29 11, Egiptus 21,76 14,79 30, Inglismaa 11,48 9,84 13, Eesti 16,74 12,36 22, Soome 8,72 7,52 10, Prantsusmaa 12,94 11,42 14, Saksamaa 20,67 20,21 21, Iirimaa 12,37 10,71 14, Iisrael 5,19 3,88 6, Itaalia 17,39 14,30 20, Läti 11,36 10,16 12, Leedu 5,28 3,64 7, Makedoonia 5,43 4,53 6, Põhja-Iirimaa 13,16 9,32 18, Holland 13,65 12,67 14, Norra 4,66 3,84 5, Poola 12,66 11,35 14, Venemaa 16,79 12,35 22, Šotimaa 8,37 6,03 11, Slovakkia 7,75 5,96 10, Sloveenia 9,33 6,87 12, Hispaania 13,19 10,99 15, Rootsi 10,39 9,65 11, Šveits 14,39 13,37 15, Ukraina 13,42 11,35 15, Wales 6,47 3,48 11, MESINIK august 2015 MESINIK august

5 Tänavune suhteliselt keeruline mesindushooaeg hakkab lõppema. Mõnel pool õitsevad veel angervaks ja paakspuu. Augustis alustas õitsemist ka kanarbik. Kas kanarbik suudab korvata tänavusuvised puudujäägid meekorjes, näitab tulevik. Kui jätkub öist soojust ja piisavalt niiskust, siis võib kanarbikupiirkondades olukord veel paraneda. Enamikes Eesti piirkondades on produktiivkorje juba lõppenud, ja mõned vähesed õitsevad taimed pakuvad mesilastele vaid elatuskorjet. Lõppev hooaeg ei olnud mesinikele eriti helde. Kuigi talv oli erakordselt soe ja mesilaspered hakkasid varakult arenema, tõmbas saagilootustele kriipsu peale jahe ja sademeterohke aprill. Olgugi, et aprillikuu keskmine õhutemperatuur oli normi piirides, häirisid mesilasi järsud ilmamuutused. Suhteliselt soojad ilmad märtsis meelitasid varem õitsema sarapuud, lepad ja pajud. Nii oli Viljandimaal (võib-olla ka kogu Lõuna- Eestis) märtsikuine keskmine õhutemperatuur +2,4, (viimase aasta keskmine -1 ). Nii alustas punapaju õitsemist juba 12. aprillil (keskmisest umbes nädal aega varem). Mõned päevad hiljem hakkasid õitsema ka raagremmelgas ja sinilill. Paraku püsisid ilmad jahedad (+2 kuni+7 ), mis ei võimaldanud mesilastel korjele lennata. 15. ja 16. aprillil kattis Viljandimaal maad ligi 5 cm paksune lumevaip. Tavalisest varem õitsema hakanud pajudelt luhtus korje täielikult, ja see mõjutas edaspidi ka perede arengut. Esimene arvestatav kontrolltaru TAGASIVAADE LÕPPEVALE MEESUVELE Antu Rohtla juurdekasv (0,7 kg) fikseeriti alles 26. aprillil. Varasematel aastatel on aprilli paiku olnud korje pajudelt (päevas keskmiselt 1,5-2,2 kg). Peale selle oli aprill sademeterohke. Sademete hulk aprillis ületas 10 viimase aasta keskmist ligi 2,5 korda. Maikuus oli korjepäevi (õhutemperatuur üle +10 ) ainult 13. Antu Rohtla aasta maikuus oma Polli-Järve talus toimunud õppepäeval. Foto: Urmas Mikk. Nende päevade jooksul lisandus kontrolltaru kaalule vaid 10,4 kg. Olgu lugejale selgituseks öeldud, et tegemist oli brutojuurdekasvuga, mis hõlmas nii tarru toodud nektari ja õietolmukogust kui ka mesilaspere bioloogilise massi suurenemist. Ebasoodsate ilmade korral, mil mesilased välja lennata ei saanud ja olid sunnitud kasutama pesas olevat sööta, vähendas kaaluiivet veelgi (3,1 kg võrra), mistõttu kogu maikuu juurdekasv oli ainult 7,4 kg. Võrreldes seda näitajat aasta sama perioodiga, oli maikuu kontrolltaru kaaluiive 2014 aasta omast tervelt 10 kg võrra väiksem (2014 maikuu kaaluiive oli 17,7 kg). Vaadates tagasi möödunud 10-aastasele perioodile, näeme, et selles reas on olnud tunduvalt viletsamaid aegu. Nii oli näiteks aasta maikuine kontrolltaru kaalu juurdekasv vaid 1,9 kg ja aastal 3,7 kg. Juunikuu summaarne kontrolltaru juurdekasv oli 24,7 kg, mis oli viimase 10 aasta keskmisest 5,1 kg võrra väiksem. Korjepäevi oli juunis 17, kuid madalad öised temperatuurid ja vähesed sademed pärssisid taimede nektarieritust. (Võrreldes 10 aasta keskmise sademete hulgaga, oli juunikuus sademeid ligi poole vähem. Ka kuu keskmine õhutemperatuur oli keskmisest mõnevõrra madalam.) Viimase 10 aasta rekordkaaluiive (64,5 kg) oli aasta juunis. Suurim tagasilöök tuli juulis, mil korjepäevi oli küll 16, kuid kontrolltaru päevased juurdekasvud tagasihoidlikud. Juulikuu summaarne juurdekasv oli vaid 12,9 kg, mis oli viimase 10 aasta keskmisest (40,7 kg) ligi 3 korda väiksem. Seega jäi tänavuaastane kontrolltaru kaaluiive keskmisele tervelt 27,8 kilogrammiga alla. Viimase 10 aasta suurim juulikuine kaaluiive oli aastal, mil mesilased suutsid kuu ajaga koguda kokku 89,5 kg nektarit ja õietolmu aasta juulisse jäid ka viimase kümnendi suurimad ööpäevased kaaluiibed vastavalt +8,8 kg 4. juulil ja 6,6 kg 6.juulil. Olgu siinkohal mainitud, et aastal oli juulikuus kokku 22 korjepäeva (10 aasta keskmine 19). Oli selle aasta juulikuu viimane varahommik, kui mõnus seltskond mesinikke üle Eestimaa jättis oma tööd ja tegemised sinnapaika ja häälestas end Leedu meefestivali lainele. Reis algas Tallinnast ja kulges läbi Jüri, Viljandi, Pärnu, Ikla, läbi Läti ja peaaegu läbi terve Leedu-Poola piiril asuva kena Leedu linna Alytuseni. Ette rutates ütlen, et reis oli väga tore ja ilm oli festivali ajal ka tip-top. Ainult esimesel päeval Viljandist välja sõites algas Summaarne kaaluiive oli juulikuus oli 37,8 kg, mis oli viimase 10 aasta keskmisest 36,1 kg võrra väiksem. Augustikuu on nendes piirkondades, kus ei ole kanarbikku või teisi hiliseid korjetaimi (kuldvits) üldreeglina juba miinuskuu, mil taru kaal kahaneb keskmiselt 1,8 5,4 kg. Erand oli aasta, kui augustikuine korje jäi kuu kokkuvõttes 0,6 kiloga plusspoolele. Seega oli aasta Lõuna-Eestis mesindusele saagikuse poolest alla keskmise, ja seda saab võib-olla võrrelda ainult aastaga, mil kontrolltaru summaarne juurdekasv oli 40,3 kg, Nagu vanasõna ütleb, tuleb seitsme lahja lehma järel seitse rammusat. Vaadates tagasi kasvõi viimasele 10 aasta pikkusele perioodile, näeme, et nende aastate hulgas on olnud 3 üle EESTLASED LEEDU MEEFESTIVALIL selline padukas, et jäta või buss seisma. Umbes pool tundi paduvihma, ja siis oli jälle mõnus sõiduilm. Viimased reisisellid Pärnust peale, ja rõõmsalt Ikla piiripunkti, kus toimus esimene seljasirutus ja kehakinnitus. Siis kõrvad lidusse ja otse Leedumaa poole. Vahepeal tegime siiski paarikümneminutilise peatuse, et võtta sel korral Läti õlut festivalile kaasa. Aga kellelegi see vist ei meeldinud. Paaris kohas, kus oli planeeritud kultuuriliste keskmise aastat, kus kontrolltaru kaal on suve jooksul kasvanud üle 100 kg (2010: 106,0 kg; 2012: 145,1 kg, 2013: 124,5 kg), üle 50 kilo aastad on olnud 2009 (53,8 kg), 2011 (57,1 kg) ja 2014 (69,9 kg). Ülejäänud aastatel on summaarne kontrolltaru juurdekasv jäänud alla 50 kg. Esialgsetel andmetel tundub, et ka käesolev aasta kuulub lahjade ehk alla keskmise (84,8) aastate hulka. Traditsiooniline ühispilt.. Foto: Urmas Mikk. vaatamisväärsustega tutvumine, oli tugev vihmasadu jällegi kohal. Jelgava linnaga, mis tähistas oma 750. aastapäeva, saime tutvust teha ainult läbi bussiakna. Aga selle eest saime igaüks puhtas eesti keeles linnakaardi ning linna ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustava värvitrükis infolehe. Alytuse linna ööbimiskohta jõudsime küll paar tundi planeeritust hiljem, aga keegi ei virisenud. Ilmselt oli kõigil olnud mahti lugeda eelmisel päeval Marianne 8 MESINIK august 2015 MESINIK august

6 Rongkäigu ootel.. Foto: Urmas Mikk. oli kogu aeg rahvast tulvil. Soovijad said nautida järvel 10-kohalise mootorpraamiga 45-minutilist lõbusõitu. Veidi peale kella 23 süüdati suur, ligi 5 meetri kõrgune lõke. Ei tea, kui kaua see pidu ja trall kestis, aga meie pidime kesköö paiku ära sõitma, sest ees ootas pikk kodutee ja ranged reeglid nõuavad, et bussijuhid peavad olema välja puhanud, enne kui rooli taha istuvad. Kolmandal päeval tagasi sõites tegime pikema peatuse Kaunases, kus tutvusime vanalinnaga ja Kaunase kindlus-muuseumiga. Tagasiteel lõunatasime paljudele tuttavas 19. kilomeetri toidukohas. Kes soovis, võis külastada ka loomaparki. Uuesti bussi, ja viimane ühine seljasirutus Ikla piiripunktis. Traditsiooniline ühispildi tegemine piiril Rapi Kusti lõõtsahelide saatel. Kümmekond minutit edasi bussisõitu Eestimaa pinnal, ja juba hakkas meie mõnus bussiseltskond laiali pudenema. Esimene peatus ja siin toimus ka esimene tõsine vahejuhtum, mida hiljem suurem naeruga meenutasime, kuid mis esimesel hetkel ehmatas. Bussist läks maha kolm inimest ja tõsteti maha ka meevurr. Viie minuti pärast tuli aga bussi kõne, et kelle oma see vurr küll on? Selgus, et vurri omanik oli alles bussis, ja oli tehtud lihtsalt üks valeliigutus. Aga mahaminejad tõid vurri bussile operatiivselt järele ja vurri õnnelik omanik Silva sai selle ikka oma valdusse. Ilus reis oli. Küll tahaks, et ka Eestis midagi sellist oleks. Leedus toimus meefestival juba 39. korda. Ise olen festivalil osalenud kolmel korral ja kui vähegi saan, lähen sinna ikka ja jälle. Igal korral toimub ta erinevas maakonnas. Aitäh Aleksandrile ja Mariannele, kes sinna sõitu organiseerivad. Tõnu Hiiemäe mesinik Elvast e-kirja, kus ta palus meil kindlasti kaasa võtta optimistlik meeleolu. Eriti tõsiselt oli Marianne palvet kuulda võtnud Pärnumaa nooruslik mesinik August Rappi, kes mängis bussi tagaistmel suupilli ja akordioni ning pajatas naljakaid lugusid elust enesest. Järgmise päeva hommikul, kui olime ilusti oma kahekohalistes hotellitubades välja puhanud, võtsime suuna umbes tunni tee kaugusel asuvasse Lazdijai linna, kus toimus sel aastal Leedu meefestival. Festivali toimumiskoht asus ilusa ja küllalt suure järve kaldal. Kui kohal jõudsime, olid suured laadatelgid üles pandud ja võis teha esimesi oste. Sai osta kõikvõimalikke mesindustarbeid, maiustusi, parfümeeriat, rauast sepiseid ja puust nikerdusi. Meie bussirahvas oli sellega arvestanud, ja õhtuks olid bussi pakiruumid pungil kaupa täis. Kell 10 algas lähedalasuvas kirikus jumalateenistus. Leedu keele oskajaid meie seas ei olnud, aga võis arvata, et muuhulgas meenutati möödunud aastal meie hulgast lahkunud maakonna mesinikke ja õnnistati kohaletoodud meepurke. Jumalateenistus läbi, algas lippude lehvides rongkäik järve kaldal asuvale laagriplatsile. Seal oli suur estraadilava ja veidi eemal igale osavõturiigile eraldatud varjualune, mille all olevad pikad lauad olid varsti kaasavõetud toidust lookas. Meie toidulaua eest oli muretsenud Marianne, kes oli kaasa varunud isemaitsestatud grilllihad, vorstid, maitsestatud kanad ja kõik, mis sinna kõrvale veel kuulub. Profid Jaan Luukas ja Urmas Murumägi hakkasid näitama oma kõrget grillimiskunsti. Naised olid tublid ja valmistasid ette salatid ning katsid meie peolaua. Degusteerimistelgis tutvustasid Anna Aunap ja Ülle Talimaa eesti mett ja jagasid infot EMLi kohta. Estraadil mürtsus muusika, vaheldusid ansamblid ning solistid, ja seda kuni keskööni välja. Vahepeal olid tervitused ja autasustamised. Tantsuplats Kirikusse õnnistamiseks toodud mesi. Foto: Urmas Mikk. LÄHME KOOS KARKSI-NUIA MESINDUSFESTIVALILE! Buss väljub kell reedel, 4.septembril kell Tallinna Bussijaamast. Edasi sõidetakse marsruudil Jüri alevik Rapla Türi Karksi. Esimesel päeval on kavas veel kalepurjekaga sõit Võrtsjärvel, angerjasupi ja suitsulatika söömine. Pärast seda Meefestivali pidulik avamine Karksi Ordulinnuses. Kuulamevaatame kontsertprogrammi viltuse torniga Karksi Peetri kirikus esineb Mõisaküla kammerkoor Kungla ja etendub lustlik vaatemäng Tänu ja valgus. Järgneb tuleskulptuuride atraktsioon šamaanitrummi saatel. Järgmisel päeval loengud Karksi valla kultuurikeskuse saalis ja lustakas laada- ja kultuuriprogramm. Üles astuvad erinevad etlejad nii tantsides, lauldes kui sõna seades. Võimalik degusteerida mee- ja mulgitoite, lisaks sellele on laual sügisannid purgis, tervislikud teed, koduveinid ja koduleib. Kõike seda kaunistavad sügisesed lilleseaded. Festivali lõpetab ansambel Seelikukütid. Tagasi Tallinna jõuame orienteeruvalt kell Ühiselt sõitmine alates 65 eurost (sisaldab sõitu mugavustega bussis, ööbimist hubases turismitalus 2-kohalises toas koos hommikusöögiga, angerjasuppi ja suitsulatikat, festivali kava, millega pääseb festivalipäeval tasulistele üritustele). Kalepurjekaga sõidusoovijatele tasu 80 eurot. Sõita soovijail palun end eelnevalt bussisõidule registreerida EMLi tegevjuhi telefonil või e-kirjaga Meenutus eelmise aasta meefestivalist. Keskel üks korraldajaist Leili Nael. Foto: Urmas Mikk. 10 MESINIK august 2015 MESINIK august

7 EESTI MESINIKE LIIDU KOOLITUSKESKUSE KOOLITUSED Lisaks õppereisidele korraldame erinevaid koolitusi, nii tasuta kui ka tasulisi. Järjepidevat tegevust selles valdkonnas alustasime aastal Tallinnas ja Tartus, nüüdseks on kursused toimunud veel Rakveres, Viljandis, Pärnus, Põlvas kokku 9 õppegruppi mesinduse ABC omandajatele. Kolme aasta jooksul on meie koolituskeskuse kursustest võtnud osa 270 inimest. Lisaks kursustele korraldame koolituskeskuses veel praktilisi õppepäevi mesilasemade kasvatuse valdkonnas, millega alustasime sel kevad-suvel. Koolituskeskuse koordineerijana on mul väga hea meel, et huvilisi on olnud nii palju. Seepärast jätkame selles suunas veelgi ja kuulutame välja eelregistreerimise järgmistele koolitustele: ABC kursused Tallinnas ja Viljandis (algusega november 2015), Tartus (algusega jaanuar 2016) ja täiendõpe Tallinnas (algusega veebruar 2016) Need kursused on tasulised, kuid meil on koolitusluba ja sellega kaasneb tulumaksutagastus seadusega ettenähtud korras. Lisaks neile algavad Võrus ja Jõhvis tasuta pikaajalised kursused, mida rahastatakse riiklikust mesindusprogrammist Eelregistreerimine kõikidele kursustele on alanud. Jälgige meie kodulehte, täpsemad koolituskavad kinnitatakse oktoobris. Olete oodatud kõik uusi teadmisi omandama! Mõtteid koolitusest Koolitusele kandideerides ja esseed kirjutades panin kirja järgmised mõtted. Olen kogu aeg mõelnud, et küll oleks tore, kui minu kõrval oleks isa või vanaisa, kes saaks ja oskaks mulle anda mesindusalasid nõuandeid-soovitusi. Kuna see võimalus puudub, tuleb endas seda kindlustunnet kasvatada ning arendada. Pean häbiga tunnistama, et mina ei suutnud koolituse käigus oma kindlustunnet suurendada, sest nii palju julgust minul veel ei ole, kui osadel kaasõpilastel, et võtta omale mesilaspered. Koolitus ja koolituse materjalid olid väga sisukad, põhjalikud ja andsid hulga uusi teadmisi ning fakte. Sain aru, et ei tea sellest maailmast kohe mitte midagi. Kõik meie koolitajad on oma valdkonna suurepärased asjatundjad, ja seda mitte ainult teoreetilise poole pealt, vaid ka praktiliselt. Aga veelgi olulisem oli minu jaoks see, et nad suhtusid oma mesilasperedesse kui pereliikmetesse. Meile õpetussõnu jagades pöörduti mesilaste kui kaaslaste ja sõprade poole, nendesse suhtuti lugupidamisega, nende töös oli tunda meeskonnatööd inimese ja mesilaste vahel. Kõik see sisendas minusse suurt vastutust. Võttes omale mesilased, pean ma olema kindel, et suudan tagada nende heaolu ja olen piisavalt arukas, et mesilastega suhelda ning olla nendele võrdväärne partner. Püssi ma veel põõsasse igatahes ei viska. Teinekord on ikka nii, et mõne sugulasega kohtud haruharva ja ei tegi, millega ta tegeleb. Kohtusin suvel oma ühe eaka sugulasega ja vestlusest selgus, et temal on mesilaspered. Sellega on ta tegelenud juba pikemat aega Marianne Rosenfeld EMLi tegevjuht ja Koolituskeskuse tegevuse juht Leheruumi nappuse tõttu on jäänud seni avaldamata eelmise aasta mesinduskursustest osavõtjate kirja pandud arvamused. Avaldame need nüüd. oma suvekodus. Arvan, et minusugune kõhkleja ja kaaluja peab pidama õpipoisiametit, enne kui julgeb võtta nii suure vastutuse. Selleks on igati head võimalused, sest sugulane elab samuti Lääne- Virumaal ja on mahlaka jutuga tegus vanahärra. Oma igapäevast tööd tehes kasutan ma koolituselt saadud teadmised kohe ära, ja see on loodusharidusprogrammi loomine lasteaedadele. Nimelt käib Sagadi looduskool lasteaedades külas ja tutvustab metsaelu läbi erinevate programmide. Ühe mesilaspere elu selgitav programm võimaldab läbi mängu õppida tundma seda keerulist maailma. Mõned üksiku mõtted ja mõisted, mida programmis selgitada: mesilaspere, emamesilane, lesk, töömesilane; mesilaste meeleelundid (silmad, tundlad, lõuad, imikärss ja keelis); mesilase kehaosad; tööülesanded peres; mesilaste vaenlased ja mesi. Tänan sisuka koolituse eest! Olen kindel, et tulevikus on olemas üks vanaema, kes oskab oma lastele ja lastelastele mesilindude kohta õpetussõnu jagada. Tiina Rakvere koolituselt Lapsepõlvest mäletan vanaisa, suitsik käes, mesilastarude juures toimetamas. Ega mind sinna lähedale eriti kutsutudki, sest suhtlesin nende linnukestega niigi nemad otsimas teed vabadusse minu juustest ja mina kisaga pagemas, saamata aru, mida ma jälle valesti olin teinud. Töökuse etaloniks minu elus on olnud ikka mesilane. Mäletan vanaisa ütlust: Teiste tööd peab austama, kui mee vurritamise juures kippus käsi väsima ja tahe raugema. Tundub, et nüüd on tulnud minu aeg. Mitu asja, tingimust, põhjust mahub lähiminevikku... Naabripapi manalasseminekuga lõpetati seal peres ka mesilaste pidamine. Enam ei sumise kevadel pajud ega pärnad ja vaarikates lendavad vaid herilased, eesmärgiga marjadest mahla saada. Aasta alguses trehvasin lehest lugema kuulutust mesindusest huvitunud inimestele. See tähendab küll materiaalses mõttes nullist alustamist, aga kes ütles, et elu peab kerge olema. Nüüd tekib võimalus mälestuste baasile koguda ka teadmisi. Pealegi olen vanaema, kelle lapselaps huvitub putukatest-mutukatest. Ehk saan nii jätkata uut spiraaliringi, olles seoseks mineviku ja tuleviku vahel. Kursused on lõpukorral. Hästi huvitav oli. Üle hulga aja tõdesin mõnutundega, et mu agronoomilisest haridusest on siiski ka kasu, sest eelnevalt õpitu tegi mesindusetarkuse kergemini omandatavaks. Tahe selles vallas alustada järjest kasvab, kuid lähtun hetkel vanasõnast: aeglaselt sõuad, kaugele jõuad. Hetkel veel riigiteenistujana töötades pole mul võimalik olla mesilastele hea peremees. Järk-järgult inventari soetades ja tulevastele mesilasperedele mitmekesist korjemaad luues võin paari aasta pärast juba ka tegevusega tõsiselt alustada. Senikaua aga aitan oma entusiastlikke kursusekaaslasi omal moel, realiseerides nende töö vilja ehk meetoodangut. Ma näen oma tulevikku hobimesinikuna, kel on ehk 5 kuni 10 mesilasperet. Sellega ei oma ma meetootmises märgatavat rolli, aga kindlasti aitab see kaasa looduse tasakaalu säilitamisele ja oma talumaadel kasvavate viljapuude ja marjapõõsaste saagikuse suurendamisele. Kuna meie talu asub intensiivse põllumajandusliku tootmise piirkonnas, pean paratamatult arvestama võimalusega, et naabrimehe külvikorras on meie taluga piirneval põllul iga nelja aasta tagant kasvamas raps. Suheldes tihedalt oma kogukonnaga ehk ümbruskonna põlluharijatega, on tihtipeale päevakorral taimekaitseprobleemid. Loomulikult otsitakse kahjurite tõrjumiseks tõhusamaid mooduseid ja arusaadavalt langetatakse valik lähtuvalt hinnast. Suisa pahatahtlikkust ma küll märganud pole. Probleemid võivad tekkida pigem nn. tootjate omavaheliste suhete baasil. Normaalse suhtlemise ja vastastikuse lugupidamise korral on võimalik jõuda vettpidavate kokkulepeteni. Juba praegu teen ma selgitustööd mesilasest kui abimehest saagikuse suurendamisel, mesilase tähtsusest ja rollist looduses tervikuna. Üldjuhul ollakse sellest teadlik, kuid tihtipeale lihtsalt ei teadvustata endale... Mina olen igal juhul optimist: tanu sellistele kursustele tõuseb huviliste teadlikkus ja tiheneb mesinike võrgustik ning lõpptulemusena muutub ka põllumeeste suhtumine. Suur tänu lektoritele sisutiheda ja professionaalselt esitatud teemakäsitluse eest! Nauditav ja nakatav on kuulata inimesi, kes jagavad oma teadmisi valdkonnas, mis on neile endile südamelähedane ja tähtis. Kaia Rakvere kursuselt Imed on võimalikud Kuidas juhtus nii, et kõik mesilased ära lendasid? arutasime eelmisel suvel, kui sõitsime tuttava mesiniku juurest tagasi pika nina ja tühjade purkidega. Nüüd tuleb ju leida uus mesinik, kelle käest saab talveks mett osta. Aga äkki paneks tarud enda maatükile suvilasse. Kolm liitrit mett aastas ikka saame, mõtisklesin valjusti. Suvest sai sügis, sügisest sai talv... Imed sünnivad jõuluööl! Mõte, mis kogu aeg näris hinge ja südant, sai esimese rahulduse kuulutuse näol. Mesinduskursused! Tegu, mis näis olevat väga lihtne mesilased tarru, ja las elavad seal ja töötavad osutus tegelikkuses kõvaks pähkliks. Raketi- või rakendusteadus? Mesilaspere bioloogia, mesi, haue, haigused! Terminid ja numbrid, mis määravad nende putukate elu ja tegevust, ei mahtunud pähe. 12 MESINIK august 2015 MESINIK august

8 Katsed kõrvutada loengul saadud info ning oma napid teadmised lõppesid iga loengu järel mõttega, et mesindus on raketiteadus. Varsti tuli mõistmine, et mesindus on hoopis rakendusteadus. Et loengutel omandatud infot peaks esimesel võimalusel praktikas kasutama hakkama. Otsustatud! Juba sel suvel ostame mesilaspered. Öeldud-tehtud! Nüüd kaitsevad pajud (mida plaanisime maha raiuda) oma varjuga meie mesilasi suvise On üldteada tõsiasi, et paljudes maailma piirkondades surevad mesilased ja kimalased massiliselt. Teadlased spekuleerivad selle konkreetsete põhjuste üle, kuid kindel näib olevat vaid see, et insektitsiidid mängivad selle juures määravat osa. Kaks hiljuti koostatud uurimust kinnitavad seda oletust. Üllataval kombel tõmbavad mõned taimekaitsevahendid mesilasi lausa ligi. Inglise ja Iirimaa teadlased kirjutavad teadusajakirjas Nature, et mesilased ei väldi sugugi neonikotinoididega töödeldud taimi, vaid paistavad neid hoopis teistele eelistavat. Sellepärast satub nektari- ja õietolmu- keskpäevapäikse eest. Kolme eri värvi taru elanikud tegid mai lõpus oma orienteerumislennu ja lendavad nüüd juba sihikindlalt. Mu mitmeaastane plaan tegeleda just loova tööga sai lõppude lõpuks oma nime mesindus! Vaatamata koos mesindusega kerkinud probleemidele tõusevad mällu elusad, soojad hetked praktikapäevast, mille me veetsime päikselise Maire mesilas. See päev oli hommikust peale täis imekspandavaid juhtumeid ja ennenägematute loomadega kohtumisi. Tundus, et nad viivad meid mööda võluteed imedemaale. Laialt avatud silmadega ja täis emotsioone sõitsime hilisõhtul koju. Nüüd tean, milline peab tõeline mesinik olema. See arusaam annab jõudu ja kindlustunnet, et kõik raskused on ületatavad, peab vaid armastama seda, mida teed. NEONIKOTINOIDID TOIMIVAD MESILASTE AJULE NAGU NIKOTIIN INIMAJULE Kimalastel on mesilastest suurem soodumus saada neonikotinoidisõltlaseks. Galina Rakvere õppegrupist korjel nende organismi rohkem kahjulikke aineid kui seni arvatud. Neonikotinoidid juhivad mesilase närvisüsteemis samu mehhanisme nagu nikotiin inimese omas, selgitab uuringujuht Geraldine Wright Newcastle'i Ülikoolist. Asjaolu, et neonikotinoididega saastunud toiduallikad meelitavad mesilasi eriliselt ligi, on muret tekitav, sest see lubab oletada, et neonikotinoididel on mesilastele narkootiline sõltuvust tekitav toime. Teadlaste hinnangul ei piisa sellest, kui istutada põldude äärde mesilastele alternatiivseid toiduallikaid. Nähtavasti oleks neonikotinoidide kasutamise piiramine ainus võimalus tolmeldajate populatsioone kaitsta. Neonikotinoidid on sünteetilised ained, mida rakendatakse taimekahjurite vastu. Kui seemneid nendega töödeldakse, kanduvad need taime kasvamisel edasi tervesse taimesse, sealhulgas õietolmu ja nektarisse. Neonikotinoidide kahjulik mõju kõigele elavale, mullastikule ja põhjaveele ei vaja enam tõestamist, kuigi selle kahju kogu ulatus ei ole kardetavasti veel kaugeltki teada. Vaatamata mürgitootjate lobitööle sundisid need kaalutlused kehtestama Euroopa Liitu aasta detsembris moratooriumi, millega piirati oluliselt kolme kõige levinuma neonikotinoidi imidaklopriidi, tiametoksaami Kauplemisvõte on kaupleja või teenusepakkuja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sh. reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud tarbijale kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega. Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis sind tarbijana eksitavad või on sinu suhtes agressiivsed. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine on Euroopa Liidus keelatud. Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja annab sulle kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib sind tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab sulle andmata olulise ja klotianidiini kasutamist, et uurida täpsemalt nende ohupotentsiaali. Moratooriumi kriitikud avaldasid kahtlust, et laboriuuringutes kasutatakse neonikotinoide liiga kõrges kontsentratsioonis, ja et vabas looduses siirduksid mesilased oletatavasti teistele, saastumata taimedele. Newcastle'i Ülikooli teadlasterühm eesotsas Sébastien Kessleriga uurisid selle väite paikapidavust, pakkudes kimalastele ja meemesilastele puhast ja neonikotinoididega segatud suhkrulahust. Lahus paigutati samale kõrgusele kui looduses kasvavad nektari- ja õietolmutaimed. Selgus, et putukad ei eelistanud sugugi puhast suhkrulahust. Vastupidi: kaks kolmest EBAAUSAD KAUPLEMISVÕTTED info, mida Sul oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel (nt. teave kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna, kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade kohta). Näiteid eksitavatest kauplemisvõtetest Müüja väidab sulle kaupa või teenust reklaamides, et see on saadaval ainult piiratud aja jooksul, kuigi tegelikult on kaup või teenus olemas sama hinnaga mitme nädala jooksul. lubab sulle auhinda/kingitust (nt. kauplus lubab igale aiamööbli ostjale tasuta päikesevarju), kuid auhinnale/kingitusele järele minnes selgub, et need on juba otsas. esitab sulle tarbijana õigusaktidega antud õigusi oma pakkumise lahusele lisatud neonikotinoidist olid nende jaoks eriti atraktiivsed ja meeldisid neile puhtast suhkrulahusest hoopis enam. Seejuures paistsid kimalased silma suurema neonikotinoidi-lembusega kui mesilased. Täiendav analüüs näitas, et putukad ei tunne neonikotinoidide maitset, ja nende eelistusel peavad olema muud põhjused. Juba varasemad uurimused kinnitavad, et neonikotinoidid pärsivad mesilaste õppimis- ja orienteerumisvõimet. Viimased avastused annavad alust karta, et lisaks sellele on neil putukatele ka sõltuvust tekitav toime. Välisajakirjanduse põhjal Katrin Linask eripärana (nt. e-pood reklaamib videokaameraid, öeldes, et neile kehtib 14-päevane tagastusõigus). esitab tõele mittevastava väite, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid (nt. suuloputusvedeliku reklaam, mis teavitab, et toode ravib maohaavu). lisab turundusmaterjalidele arve, mis jätab sulle vale mulje, nagu oleksid kauba või teenuse juba tellinud. (nt. otsepostitusega saadetud postkaartide komplekt arvega, mille puhul jääb mulje, et saadetu eest tuleb tasuda). Agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja piirab sellega sinu valikuvabadust, ahistades, sundides või mõjutades sind liigselt tema 14 MESINIK august 2015 MESINIK august

9 kaupa või teenust ostma. Näiteks kui kaupleja või teenusepakkuja loob mulje, et sa ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, teeb sulle telefoni või e-posti teel järjekindlalt soovimatuid pakkumisi, nõuab tasu sulle saadetud tellimata kauba eest jms. Näiteid agressiivsetest kauplemisvõtetest Kui kaupleja või teenusepakkuja esindaja külastab sind sinu kodus, eirates sinu palvet lahkuda või mitte tagasi tulla. loob mulje, et oled juba võitnud, PIIRKONDLIKE SELTSIDE/SELTSINGUTE ÕPPE- JA TEABEPÄEVAD SEPTEMBER 2015 NOVEMBER 2015 Õppe- ja teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi kaudu. Osavõtt on tasuta. Vastavalt koostatud kavale toimuvad 3. programmiaasta I poolaastal järgmised kohalikud õppe- ja teabepäevad: HARJUMAA Keila Aiandus- ja Mesindusseltsi õppe- ja teabepäevad Keilas Ohtu tee 5 II korruse saalis kl Mesilaspere koondamine, söötmine. Varroalesta sügisene tõrje. Lektor Arvi Raie Info: Aivi Jakobson, Tallinna Mesinike Ühistu õppe- ja teabeõhtud Tallinnas Ehitajate tee 5 VII kl Mesindamisega alustamine ja kiire laiendamise võimalikkus. Lektor Rein Rätsep kl Mesilasemade kasvatamine väikemesila tarbeks. Lektor Maire Valtin Info: Erki Naumanis, võidad või pärast teatud tegevust võidad auhinna või saad muud kasu. Tegelikult aga auhind või muu samaväärne kasu puudub või eeldab auhinna kättesaamine sinult kulutuste tegemist. teatab sulle, et kui jätad kauba või teenuse ostmata, sead sellega ohtu tema töö või sissetuleku. Kui kaupleja või teenusepakkuja kasutas sinuga tehingu tegemisel ebaausat kauplemisvõtet, ei saa sa hiljem nõuda tehingu tühistamist. Kui oled ebaausa kauplemisvõtte tõttu kahju kannatanud, võid nõuda kauplejalt või teenusepakkujalt kohtu kaudu hüvitist. Pea meeles! Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. Loetelu keelatud kauplemisvõtetest leiad tarbijakaitseseaduses. Teavita kindlasti ebaausast kauplemisvõttest tarbijakaitseametit, kellel on õigus kauplejat või teenusepakkujat karistada. Koostas Aivo Sildnik HIIUMAA Hiiumaa Mesinike Seltsi õppe- ja teabepäevad: Käina kultuurikeskuses Mäe tn kl Mida vajab Eesti mesindus Eesti Mesinike Liidu pilgu läbi ja Hiiumaa mesinike osa selles. PRIA registreeringu tähtsusest ja vajadusest. Lektor Marianne Rosenfeld kl Mesilaspere talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel. Lektor Uku Pihlak Info: Uku Pihlak, JÕGEVAMAA Põltsamaa Mesinike Seltsi õppe- ja teabepäevad: Kohviku Rivaal seminariruumis Põltsamaal Veski tn kl Meepõhiste jookide valmistamine kaljast konjakini. (Kaasa võtta mett, toimub mee degusteerimine ja konkurss "Põltsamaa parim mesi 2015".) Lektor Eda Raev kl Fütoteraapia, apiteraapia tulevikuperspektiivid. Lektor Tiiu Väinsaar Info: Ain Seeder, ja veebis: LÄÄNEMAA Läänemaa Mesinike Seltsi õppe- ja teabepäev Oru koolis Linnamäe külas kl Mee kvaliteet ja kvaliteeti mõjutavad tegurid. Mee käitlemine ja säilitamine nõuded ja võimalused. Näited erinevast meest. Lektor Anna Aunap Mesinik ja seadusandlus. Vajalik dokumentatsioon, PRIA register ja registreerimise vajalikkus. Mesinik kui ettevõtja. Lektor Marianne Rosenfeld Info: Ly Haabel, LÄÄNE-VIRUMAA Lääne-Virumaa Mesinike Seltsi õppe- ja teabepäevad Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli Täiendus- ja ümberõppekeskuses Rakveres Rohuaia kl Eesti mesilasi ohustavad mesilashaigused. Lektor Hagbard Räis Info: Heiki Männik, MTÜ Virumaa Mahetootjad mahemesinike õppeja teabepäev Roela Rahva Majas Sinilille kl Mahepõllumajandusliku mesinduse põhilised aspektid. Lektorid Aili ja Tõnis Taal w NB! Osalemine ainult eelregistreerimise alusel. Loeng on mõeldud eelkõige mahetootjatele või neile, kellel see on plaanis. Info: Aili Taal PÕLVAMAA Põlvamaa Mesinike Seltsingu õppe- ja teabepäevad Kohvik-klubi Aal ruumides Põlvas Fr. Tuglase kl Eesti Mesinduse olukorrast ja arengutest. Mesinike koostöö organiseerimine. Lektor Aleksander Kilk Info: Ulvi Ajalik, PÄRNUMAA Pärnumaa Mesinduse Seltsi õppe- ja teabepäevad Pärnu AMSi ruumides Pärnus Allika 2A kl Mee kvaliteet ja meesegude tootmine. Nõuded tootmisruumidele, pakendamisele jm. taoline. Mesiniku tegevused talvel ja ettevalmistus kevadiseks perioodiks. Lektor Maire Valtin Info: Eve Raik, RAPLAMAA Raplamaa Mesinike Seltsi mesinike õppe- ja teabepäevad Rapla Kultuurikeskuses Tallinna mnt. 17A kl Mee kvaliteedi määramine visuaalsel meetodil ja laboris. Mee kvaliteet taimede lõikes. Mee kvaliteedi säilitamise meetodid. Lektor Anna Aunap Info: Viktor Reino, SAAREMAA Saare Mesinike Ühingu õppe- ja teabepäev Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis Garnisoni kl Üleminek lamavtarudelt korpustarudele. Lektor Janar Suuster Info: Arnold Lokna, TARTUMAA Elva Mesinike Seltsi õppe- ja teabepäevad Elvas Pargi tn kl Sügisesed tööd mesilas. Mesilasperede ettevalmistamine talveks. Tagasivaade mesindusaastale Lektor ja info: Tõnu Hiiemäe, Tartu Aianduse ja Mesinduse Seltsi õppe- ja teabepäevad Tartus Soola 1a kl Sügisesed tööd mesilas. Kärjemajandus korda. 16 MESINIK august 2015 MESINIK august

10 Lektor Tõnu Hiiemäe Info: Rein Kiiman, ; Astrid Oolberg, Lektor Aado Oherd Info: Leili Nael, , ; Antu Rohtla, EELTEADE EESTI MESINIKE LIIDU (EMLi) ÜLDKOOSOLEK TOIMUB 31. OKTOOBRIL 2015 JÄNEDAL VALGAMAA Otepää Aianduse ja Mesinduse Seltsi õppe- ja teabepäevad Otepää AMSi majas Otepääl J. Hurda kl Sügisesed tööd mesilas. Mesilasperede ettevalmistamine talveks. Tagasivaade mesindusaastale Lektor ja info: Tõnu Hiiemäe, VILJANDIMAA Karksi-Nuia Aianduse ja Mesindusseltsi õppe- ja teabepäev Karksi valla Kultuurikeskuse I korruse sinises saalis Karksi-Nuias Viljandi mnt kl (meefestivali raames) Sõnavõtud külalistelt Meesaagi kujunemine 2015 suvel. Lektor Antu Rohtla Eesti Mesindusprogrammist. Lektor Aivar Raudmets Eesti mesinduse hetkeseis. Lektor Aleksander Kilk Mesilaste parasitaar- ja haudmehaigused. Loengud toimuvad eraldi ruumis, nn. sinises saalis; loengute kulu toetatakse mesindusprogrammist. Toetuse alla on arvestatud ka ühe korra kuulutuse avaldamine. Muude tegevuste, ruumide ja seadmete kulu programmist ei toetata. Loengud on osalejatele tasuta. VÕRUMAA Võrumaa Mesinike Seltsingu õppe- ja teabepäev Võrus Jüri tn 19A III korrus kl Mesindamine korpustarudega aastaringselt ja varroatoos tõrje. Lektor Valmar Lutsar Info: Mati Urbanik, MUUD KOOLITUSED (ei saa toetust mesindusprogrammist) Raplamaa Mesinike Seltsi õppepäev Rapla kultuurimajas kl Töövõtete õpetamine alustavale mesinikule Lektor Ülo Sild Info: Viktor Reino, Õppepäevade teemade ja lektorite valikus võib ette tulla muudatusi. Muudatustest tuleb ette teatada hiljemalt 2 nädalat enne õppepäeva toimumist Eesti mesindusprogrammi projektijuhile, või telefon AUSTRIA JA BAIERIMAA OOTAVAD! Vabanes 5 kohta mesindusalasele õppereisile. Huvilistel palun ühendust võtta hiljemalt 5. septembriks. Reisikava täpsem kirjeldus meie kodulehel Reis toimub 26. septembrist 4. oktoobrini. EMLi liikmetele osalustasu 499 eurot, teistele 529 eurot. Reis kvalifitseerub õppereisina, seega on tulumaksu tagastuse võimalus seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Täpsem info EMLi tegevjuhilt telefonil või e-kirjaga Orienteeruv algus kell Päevakorras: aasta tegevuste ülevaade 2. EMLi a. liikmemaksust 3. Liikmemaksu võlgnevustest aasta tegevuskava 5. Kohapeal algatatud küsimused Päevakord on täiendamisel. Kõik ettepanekud palun esitada e-kirjaga: või telefonil Täpsustatud päevakord avalikustatakse hiljemalt 2 nädalat enne koosolekut meie veebilehel www. mesinikeliit.ee ja oktoobrikuu Mesinikus. Õnnitleme! Hans Vinkman august Heino Luts august Eduard Alliksoo august Ülo Pugal september Aare Pärn august Rein Kõiva august Olev Raid august Kalju Ojasild august Ants Tiirmaa august Jaan Moorits september Ants Teder august Raimo Kiudorf september Jüri Vilde september Ants Verpson september Evald Übi september Anne Ojasaar august Rein Eller august Arvi Saliste august Vahur Liivak august Arvo Lensment september Kalev Kornet august Aivar Rääk august Toomas Juhani august Kalev Laas august 18 MESINIK august 2015 MESINIK august

11 Esikaane foto: Aleksander Kilk, tagakaane foto: Jane Pulver EML ajalehe Mesinik järgmine number 5 (91) ilmub oktoobris Kaastööd, teated ja reklaam saata aadressil: J. Vilmsi 53G, Tallinn (EML) või e-postiga: või EML kontakttelefonid: (A. Kilk) või (EML kontor, J.Vilmsi 53G, Tallinn; teisipäeviti ja reedeti kell 10-16). Mesindusalane teave Internetis: Eesti mesinduse arendamist toetab käesoleval ajal Euroopa Liit "Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi " kaudu.

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus MESINDUSE ABC KURSUS PÄRNUS Koolituse läbiviija: Eesti Mesinike Liit Koolituse nimetus: Mesinduse ABC Õppekava rühm PÄRNU 2019 Koolituse toimumise koht Pärnu Teoreetiline õppus: Allika 2A Pärnu AMS ruumides

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Mesila bioohutus ja selle hindamine.

Mesila bioohutus ja selle hindamine. Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesila bioohutus ja selle hindamine. Arvi Raie 24.03.2019, Rakveres Eesti mesinike teabepäev 1 Mesilaste haigus aprillis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool Tolmeldamisest tulenev tulu

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx 1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem