Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis"

Väljavõte

1 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND 1) selgitab bioloogia seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga; analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes; 2) võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid ning seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega 3) teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi; 4) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit. SELGROOGSETE LOOMADE TUNNUSED bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel; uurimus olulisematest tehnoloogilistest saavutustest; eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel; eri organismirühmade esindajate eluavaldused; märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine mikroskoobiga; vaatluse või katse koostamine kasutades loodusteaduslikku meetodit, loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine; eesti keel jälgib vormistusjuhendit

2 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga; 2) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 3) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses; 4) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist. SELGROOGSETE LOOMADE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1) analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus; 2) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega; 3) selgitab ja võrdleb erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust; 4) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid; analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses; selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist; imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses; loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid; uurimus ohustatud liigi kohta. aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid; toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel; toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused; selgroogsete koljude, hammaste ja soolestiku pikkuse võrdlus; probleemülesannete lahendamine; selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine; graafikute võrdlemine püsi- ja kõigusoojaste loomade kohta; selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus; eesti keel jälgib vormistusjuhendit matemaatika graafikute lugemine

3 kõigusoojasusega; võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel; 5) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel. ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid. SELGROOGSETE LOOMADE PALJUNEMINE JA ARENG 1) analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid; 2) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid; 3) võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise tähtsust. erinevate selgroogsete loomade kehasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus; moondega ja otsese arengu võrdlus; järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eripäraga. 8. klassi õpitulemused Õppesisu ja -tegevus TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud erinevate elukutsete esindajatele; taimede peamised ehituse ja talitluse erinevused võrreldes selgroogsete loomadega; taimerühmade võrdlemine jooniste ja herbaarmaterjalide abil; taimede osa looduses ja inimtegevuses; taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed; vene keel taimenimede tundmine

4 3) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 4) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemise ja levimise viisist; 5) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi teemal ning selgitab fotosünteesi osa looduses; 6) analüüsib taimede sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 7) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. SEENTE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 1) võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega; kirjeldab seente ehituse ja talitluse mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid; 2) selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi; 3) selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju; märgpreparaadi valmistamine, taimeraku osade vaatlus mikroskoobi, fotode ja jooniste abil; taimeraku võrdlus loomarakuga õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla; uurimus taimerühma kohta; fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga; tõusva ja laskuva voolu uurimine arvutimudeliga; suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks; uurimistöö - seemnete idanemistingimused; seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega; seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale tavalisemate kott- ja kandseente näitel.; seente ehituse uurimine mikroskoobiga; uurimistöö hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite leidmiseks; eesti keel jälgib vormistusjuhendit eesti keel jälgib vormistusjuhendit

5 4) analüüsib seente ning samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva; 5) väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse tähtsate osadena. samblike uurimine mikroskoobi abil; samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm; samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku alusel; samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine; probleemülesannete lahendamine. SELGROOTUTE LOOMADE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 1) võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi elukeskkonnas; analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 2) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele omaste liikumisviiside ja elupaigaga; analüüsib selgrootute loomarühmade esindajate erinevate meelte arengutaseme seost elupaiga ja toitumisviisiga; 3) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel; hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid; selgrootute loomarühmade iseloomulike välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale; selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega; käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus; lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus; tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused; selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega; selgrootute loomade erinevad toidu hankimise viisid ja organid; uurimus selgrootute rühmade kohta; usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus; paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel; eesti keel jälgib vormistusjuhendit

6 4) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise tähtsust; parasiitide elutegevuse uurimine. 5) väärtustab selgrootuid loomi eluslooduse olulise osana. MIKROORGANISMIDE EHITUS JA ELUPROTSESSID 1) võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega; 2) selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ning anaeroobses keskkonnas; hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise olulisust bakterite levikul; 3) analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ning inimtegevuses; selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid; 4) selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise; 5) teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise; 6) väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus. ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE 1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid; bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus loomade ning taimedega kasutades jooniseid ja fotosid; bakterite leviku hindamine bakterikultuuri kasvatades; bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga; vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus; uurimus toiduaine tootmistehnoloogiast; käärimiseks vajalikud tingimused; bakterhaigustesse nakatumine ja haiguste vältimine. organismide jaotamine liikidesse; populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur; kodundus toidu riknemise põhjused.

7 2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele; hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel; loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasuste uurimine arvutimudeliga; arvutimudeliga seoste leidmine toiduahela lülide arvukuse ja biomassi juurdekasvu vahel; eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele; graafikute ja jooniste analüüsimine ökoloogia teemal; 4) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid; 5) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemma probleeme; väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. 9. klassi õpitulemused Õppesisu ja -tegevus INIMESE ELUNDKONNAD biomassi püramiidi ülesannete lahendamine; inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele; bioloogilise mitmekesisuse tähtsus; liigi- ja elupaigakaitse Eestis; inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel; looduskaitsebioloogia dilemmaprobleemide lahendamine. matemaatika arvutusülesannete lahendamine 1) seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega; 2) selgitab naha ülesandeid, analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites; 3) väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi. inimese elundkondade võrdlemine jooniste ja piltide abil; naha ehitus ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga; uurimistöö naha ehituse ja talitluse kohta; infovoldiku koostaminenaha tervishoiu teemal. LUUD JA LIHASED

8 1) eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ning lihaseid; 2) võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ning kala luustikku; 3) seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust; võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust; 4) selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid; 5) selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi, analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale; VERERINGE 1) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust; 2) selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel; väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIViga nakatumist; jooniste abil lihaste ja luude tundmine; jooniste abil erinevate selgroogsete luustike võrdlemine; lihaste ehituse ja talitluse kooskõla; luu- ja lihaskoe mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega; uurimistöö lihasväsimuse tekke ja treenituse seosest; loomsete kudede ehituse võrdlemine mikroskoobiga; luudevaheliste ühenduste tüübid ja tähtsus; jooniste abil luudevaheliste ühenduste tüüpide kirjeldamine; luumurdude, lihasvenituste ja -rebendite olemus ning tekkepõhjused; sporditraumade põhjuste analüüs ning arutelu. vereringeelundkonna jooniste ja skeemide analüüs; südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses; erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos; vere koostisosade ülesanded; vere osa organismi immuunsüsteemis; immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus; immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel; immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS; debatt vaktsineerimise poolt ja vastu; kehaline kasvatus sporditraumade ennetamine eesti keel debati ajal keelekasutuse ja vormi jälgimine

9 3) selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale; 4) seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega, sh suitsetamise ja ebatervisliku toitumisega; uurimistöö füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule; südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed; veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed. 5) väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi. SEEDIMINE JA ERITAMINE 1) koostab ning analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist; 2) selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme; järgib tervisliku toitumise põhimõtteid; 3) hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel. seedeelundkonna skeemide ja jooniste analüüs; inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus; tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed; inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga; isikliku toitumisharjumuse analüüs; neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel; kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne; erituselundkonna graafikute ja jooniste analüüs. kodundus tervisliku toitumise põhimõtted, toidu koostise arvutamine.

10 HINGAMINE 1) analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla; analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale; 2) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi; suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse. 3) koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust; hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos; praktilise töö või arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja - sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine; hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine; sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus; hapniku ülesanne rakkudes; organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon; hingamiselundkonna ehituse ja talitluse uurimine jooniste ja skeemide abil. PALJUNEMINE JA ARENG 1) võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ning sugurakkude ehitust ning talitlust; 2) selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi; 3) analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid; mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus; suguelundkondade uurimine jooniste ja skeemide abil; muna- ja seemnerakkude küpsemine; suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused; viljastumist mõjutavate tegurite uurimine; 4) lahendab pere plaanimisega seotud dilemmaprobleeme;

11 5) selgitab muutusi inimese loote arengus; seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega. TALITLUSTE REGULATSIOON pere planeerimisega seotud dilemmaprobleemide lahendamine; praktiline töö organismi arengu kaardistamine; inimorganismi talitluse muutused sünnist surmani. 1) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid; seostab närviraku ehitust selle talitlusega; 2) koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust; 3) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega; kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid; 4) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis; 5) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse. INFOVAHETUS VÄLISKESKKONNAGA kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ning ülesanded; närviraku ehitus ja rakuosade ülesanded; uurimistöö reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite määramiseks ja õpilaste reaktsioonikiiruse võrdlemiseks; refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga; peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded; uurimus hormoonide ülesannete kohta; elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel; närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis. 1) analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel; selgitab kaug- silma ehituse ja talitluse seos; nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine; uurimistöö meeleelundite tundlikkuse füüsika lühi- ja kaugnägelikuse põhjused, kumer ja nõguspeegel.

12 ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise; 2) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega; 3) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust; määramiseks; nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga; kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega; haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed. 4) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi. PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS 1) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel; selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist; 2) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid; 3) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest; 4) hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele; 5) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid; pärilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel; DNA, geenide ja kromosoomide osa pärilikkuses; pärilikkuse seaduspärasuste avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine arvutimudeliga; geenide pärandumine ja nende määratud tunnuste avaldumine; geneetikaülesannete lahendamine; uurimistöö mittepäriliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud organismide tunnuste põhjal; organismide pärilikkuse muutmise võimalused ning sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised küsimuse; debatt GMO teemal; geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud elukutsed; eesti keel debati ajal keelekasutuse ja vormi jälgimine

13 6) analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi; 7) suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse. EVOLUTSIOON pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine. 1) selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid; toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta; hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus; 2) seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga; 3) analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu; 4) võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni; bioloogilise evolutsiooni olemus, põhisuunad ja tõendid; evolutsioonitegurite uurimine arvutimudeliga; liikide teke ja muutumine; inimese evolutsiooni eripära. 5) seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga. Ainekava täitmist toetavad õppekäigud ja koostöö huvigruppidega 1. Loodusmuuseum 2. Botaanikaaed 3. kooli lähiümbrus Hindamismeetodid 1. kontrolltöö 2. tunnikontroll

14 3. uurimistöö koostamine 4. õpimapp 5. ettekanded, esinemine 6. referaadid 7. kujundav hindamine

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas

Rohkem

Ajalugu

Ajalugu Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem

Bioloogia ainekava 7

Bioloogia ainekava 7 AINE Bioloogia KLASS 7. klass TUNDIDE ARV 35 Viimsi koolis on võimalik bioloogia õppimisel kasutada laborit praktiliste tööde tegemiseks. Kooli asukoht ümbritseva looduse suhtes võimaldab õppetöös kasutada

Rohkem

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub 2.2. Bioloogia 2.2.1 Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas

Rohkem

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli aine nimetus õppeprotsessi kirjeldus

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli aine nimetus õppeprotsessi kirjeldus Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli bioloogia õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste

Rohkem

Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere

Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere SISUKORD 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid...3 2. Õppeaine kirjeldus...3 3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes...4 4. Õppesisu ja õpitulemused klassiti...5

Rohkem

BIOLOOGIA 7

BIOLOOGIA 7 BIOLOOGIA 1. Bioloogia õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1-6/125 BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huv

Kinnitatud dir kk nr 1-6/125 BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huv BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem

BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saa

BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saa BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr 1 06.01.2011 Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest

Rohkem

Microsoft Word - bioloogia ainekava.docx

Microsoft Word - bioloogia ainekava.docx Bioloogia 1. Üldosa 1.1.Õppeaine kirjeldus Bioloogia kuulub loodusainete valdkonda ning sellel on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Bioloogia õppimine tugineb

Rohkem

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid BIOLOOGIA ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus

Rohkem

Ainekava

Ainekava Õppeaine: Bioloogia Kool: Juurikaru Põhikool Klass: 7 I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1. tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste

Rohkem

BIOLOOGIA

BIOLOOGIA BIOLOOGIA (1) Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodus

BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodus BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Bioloogia Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9.

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Bioloogia Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9. Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9. klass 2tundi nädalas, kokku 70 tundi 1.sept. 2012, täiendatud 1.sept.2015 Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4; Värska

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc Bioloogia ainekava 12 klass Ainemaht: 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning

Rohkem

Bioloogia - gümnaasium

Bioloogia - gümnaasium Gümnaasium BIOLOOGIA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2)

Rohkem

PK_bioloogia_eristuskiri_2017

PK_bioloogia_eristuskiri_2017 Põhikooli bioloogia lõpueksami eristuskiri Sisukord 1. BIOLOOGIA LÕPUEKSAMI EESMÄRGID ja VORM... 2 Lõpueksami eesmärgid... 2 Eksami vorm... 2 2. EKSAMI SIHTRÜHM ja OODATAVAD ÕPITULEMUSED... 2 Eksami sihtrühm...

Rohkem

AINE NIMETUS

AINE NIMETUS BIOLOOGIA 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

Rohkem

Ajalugu

Ajalugu Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2) tunneb

Rohkem

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1 Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Rohkem

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused.

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused. Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa 3.4.1 Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid... 2 2. Õppeaine kirjeldus... 2 3. Gümnaasiumi õpitulemused... 2 4. Õppetegevus... 3 5. Füüsiline õpikeskkond...

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia ainekava

Microsoft Word - Bioloogia ainekava Bioloogia Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane; 1) arendab loodusteadustealast ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 1 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus

Rohkem

Lisa 4 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused Ainevaldkonna pädevused

Lisa 4 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused Ainevaldkonna pädevused Lisa 4 KINNITATUD direktori 30.01.2018 käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused... 3 1.1 Ainevaldkonna pädevused... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained ja maht... 3 1.3 Ainevaldkonna

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4.doc

Microsoft Word - Lisa 4.doc Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 4 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslik pädevus väljendub

Rohkem

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus,

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tahendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Microsoft Word - Ainevaldkond LOODUSAINED G.docx

Microsoft Word - Ainevaldkond LOODUSAINED G.docx TAPA GÜMNAASIUM AINEVALDKOND LOODUSAINED GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2015 1 SISUKORD TAPA GÜMNAASIUMI LOODUSAINETE AINEVALDKONNA GÜMNAASIUMI AINEKAVA 3 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 4 1.1 Tapa gümnaasiumi

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja

Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste

Rohkem

Lisa 2

Lisa 2 Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

LOODUSÕPETUS põhikoolis

LOODUSÕPETUS põhikoolis LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Loodusainete ainekava

Loodusainete ainekava Loodusainete ainekava. 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk on: kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus ehk reaalne maailmapilt. oskus vaadelda, mõista

Rohkem

1637m lisa4

1637m lisa4 Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Ainevaldkond Loodusained 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust

Rohkem

1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Põhikooli riiklik õppekava

Põhikooli riiklik õppekava 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

LOODUSAINETE AINEVALDKOND MARTNA PÕHIKOOLIS Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava ÜLDOSA 1. LOODUSTEADUSLIK PÄDE

LOODUSAINETE AINEVALDKOND MARTNA PÕHIKOOLIS Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava ÜLDOSA 1. LOODUSTEADUSLIK PÄDE LOODUSAINETE AINEVALDKOND MARTNA PÕHIKOOLIS Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr 1 06.01.2011 Põhikooli riiklik õppekava ÜLDOSA 1. LOODUSTEADUSLIK PÄDEVUS Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-ja

Rohkem

LOODUSAINED

LOODUSAINED LOODUSAINED Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada

Rohkem

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx Ainevaldkond Loodusained 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

PK_Bio_2017_est.indd

PK_Bio_2017_est.indd PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM BIOLOOGIA 13. JUUNI 2017 Punkte Eksamihinne Aastahinne Õpilase ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Kool: Maakond/linn: MEELESPEA 1. Kirjuta eksamitöö loetava käekirjaga, kasuta sinist

Rohkem

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlm

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlm 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega KAARDIÕPETUS

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Microsoft Word - Bio G kogu 2008_1

Microsoft Word - Bio  G kogu 2008_1 BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

IX klass

IX klass Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,

Rohkem

Loodusõpetuse ainekava 5

Loodusõpetuse ainekava 5 Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)

Rohkem

Trans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees

Trans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees Putukate vaktsineerimisest rõhuga mesilastel Dalial Freitak Bioloogiliste interaktsioonide Tippkeskus Helsingi Ülikool Haigustekitajad on kõikjal Immunoloogiline mälu põlvkondade vaheline pärandumine

Rohkem

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, mullad, taimkate, loomastik, veestik, pinnamood- vastastikused seosed.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Microsoft Word - III_kooliaste_pr.docx

Microsoft Word - III_kooliaste_pr.docx Pernova Hariduskeskus Praktilised õppeprogrammid Pärnu linn kui õpikeskkond III kooliaste Pärnu Uus põlvkond - teadlik tulevik 1 SISUKORD BIOLOOGIA 1. Mikroskoopia... 4 2. Kuidas paistavad laudteelt Pärnu

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx

Microsoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx Evolutsioon 12. klassile Triin Marandi 2012 2 tundi Evolutsiooni mõiste Evolutsiooni põhivormid Elu päritolu teooriad Evolutsioonitõendid 2 Evolutsiooni mõiste Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks

Rohkem

Kinnitanud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatus Ainevaldkond LOODUSAINED LOODUSAINED PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õ

Kinnitanud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatus Ainevaldkond LOODUSAINED LOODUSAINED PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õ Kinnitanud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatus 03.05.2017 Ainevaldkond LOODUSAINED LOODUSAINED PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetusega taotletakse, et põhikooli lõpetaja: tunneb

Rohkem

bio_2007_RE.indd

bio_2007_RE.indd 1.6. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse. EKSMITÖÖ KOOD Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Protsess Mitoos Meioos 6 BIOLOOGI

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

TOITUMINE MÜÜDID JA TEGELIKKUS

TOITUMINE MÜÜDID JA TEGELIKKUS Kas toidul võib olla tervistav toime? Mis tingimustel see avaldub? Funktsionaalse toitumise ja teraapia olemus Annely Soots www.toitumisterapeudid, www.tervisekool.ee www.toitumisteraapia.ee Toitumisteraapia

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded 3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem