KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016"

Väljavõte

1 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

2 Sisukord 1. Üldsätted Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad väärtused ja kooli eripära Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid Pädevuste kujundamine Õppekorraldus, kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused Kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused Õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted Kohustuslike kursuste ja valikkursuste valimise põhimõtted Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus Õppeainete vahelise lõimingu põhimõtted Erinevate õppekeelte kasutamine Õppe- ja kasvatuse korraldus õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamisel, juhendamisel ja vormistamisel Hindamise korraldus Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted Hindamise korraldus õpilasuurimuse ja praktiliste tööde hindamisel, retsenseerimisel ja kaitsmisel Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord Tulemuse hindamine hindega nõrk, kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord Gümnaasiumi lõpetamise korraldus Õpilaste teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja -nõustamise korraldamine Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted Gümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord Lisa: Ainevaldkonnakavad ja valikõppeainete kavad

3 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Tallinna Saksa Gümnaasiumi (edaspidi TSG) gümnaasiumi osa õppekava (edaspidi gümnaasiumi õppekava) kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17, gümnaasiumi riikliku õppekava 19 ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi arengukava alusel Gümnaasiumi õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmisel Gümnaasiumi õppekava on väljundipõhine õppekava, mille kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida tegevusalal või valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana. Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse: õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele; kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele Ainevaldkonna õppeainete õpetamise üldine eesmärk on kujundada õpilastes eakohane valdkonnapädevus Õpetajal on professionaalne vabadus õppetegevuse korraldamiseks ja teemade käsitlemisel kooli eripära ja õpilaste vajadusi arvestades. Õpetajal on õigus teha valikuid õppesisus arvestusega, et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üldpädevused ja valdkonnapädevused kujundatud, lähtudes õpilaste varasematest teadmistest ja oskustest Gümnaasiumi õppekava taotleb paindlikkust kasutada tunni- ja koolivälist õpet ning võimalust korraldada õpet väljaspool kooli ruume ja virtuaalses õppekeskkonnas Gümnaasiumi õppekava üldosas esitatakse: - gümnaasiumi õppekava aluseks olevad väärtused ja kooli eripära; - gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid; - pädevuste kujundamine; - õppekorraldus, kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused; - kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused; - õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted; - kohustuslike kursuste ja valikkursuste valimise põhimõtted; - hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus; - õppeainete vahelise lõimingu põhimõtted; - erinevate õppekeelte kasutamine; 3

4 - õppe- ja kasvatuse korraldus õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamisel, juhendamisel ja vormistamisel; - hindamise korraldus; - kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted; - järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord; - tulemuse hindamine hindega nõrk, kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine; - hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord; - hindamise korraldus õpilasuurimuse ja praktiliste tööde hindamisel, retsenseerimisel ja kaitsmisel; - gümnaasiumi lõpetamise korraldus; - õpilaste teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja -nõustamise korraldamine; - õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted; - gümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord Gümnaasiumi õppekavaga on võimalik tutvuda paberkandjal TSG õpetajate toas ning gümnaasiumi õppekava avalikustatakse kooli veebilehel. 4

5 2. GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ALUSEKS OLEVAD VÄÄRTUSED JA KOOLI ERIPÄRA 2.1. TSG väärtustab järjepidevat ja eesmärgistatud tööd, sest mõtestatud ning enda tahtest lähtuv tegevus annab elule lisaväärtuse, rikastab seda ning võimaldab kogeda motiveerivat eduelamust. Meie koolist sirguvad isiksused, kes suudavad oma elu ise juhtida ning õigeid valikuid teha Meie peaeesmärk on olla kool, mis loob võimalused mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. Lähtuvalt sellest on kooli põhiväärtusteks: haritus; kodu ja perekonna väärtustamine; isamaalisus vastutustunne; sallivus ja lugupidamine; järjekindlus; avatus TSG eripäraks on saksakeelne osakond, kus õpilasi valmistatakse ette saksa abituuriumi ja eesti riigieksamiteks; osa aineid õpetatakse saksa, osa eesti keeles; saksa keeles toimub õppetöö saksa õppeplaanide järgi saksa õpetajate juhendamisel ainetes saksa keel, matemaatika, bioloogia, füüsika, ajalugu; lõpetamisel saavad õpilased kaks lõputunnistust: saksa abituuriumi lõputunnistuse, mis annab õiguse edasisteks õpinguteks Saksamaa kõrgkoolides, ning eesti lõputunnistuse; lõpueksamid toimuvad Eesti Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi poolt välja töötatud eksamikorralduse põhjal. Saksa abituuriumi eksamiained saksa keel ja matemaatika kehtivad eesti riigieksamina, emakeele riigieksam kehtib saksa lõpueksamina; klassijuhatajateks on nii eesti kui saksa õpetaja TSG-s õpitakse võõrkeeli kolmel tasemel: C1 tasemel - saksa keel, inglise keel; B2 tasemel - saksa keel, inglise keel, vene keel; B1 tasemel - saksa keel, vene keel A2 tasemel saksa keel, vene keel TSG-s on võimalik õppida kõigil õpilastel, kes on põhikoolis esimese keelena õppinud inglise keelt või saksa keelt TSG-s on kasutusel kursuseõpe, arvestusega, et 1 kursus kestab 35 õppetundi. 5

6 2.7. TSG võib ajutiselt välismaa õppeasutuses sama taseme haridust omandavale õpilasele võimaldada eksternõpet tuginedes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastavale määrusele ning kooli ja kodu vahelisele kokkuleppele. Eksternõppele arvatud õpilase puhul arvestab TSG välismaa sama taseme õpitulemusi, kui need ühtivad kooli õppekavaga. Kursused, mida koolil ei ole võimalik arvestada, kuid mis kuuluvad kohustuslike kursuste hulka, tuleb õpilasel läbida individuaalse õppekava alusel poole aasta jooksul peale tagasipöördumist, kui ei ole kokku lepitud teisti TSG võib arvestada ajutiselt välisriigis sama taseme haridust omandanud ja kooli tagasipöörduva õpilase puhul välisriigi õpitulemusi, kui need ühtivad kooli õppekavaga. Kursused, mida koolil ei ole võimalik arvestada, kuid mis kuuluvad kohustuslike kursuste hulka, tuleb õpilasel läbida individuaalse õppekava alusel poole aasta jooksul peale tagasipöördumist, kui ei ole kokku lepitud teisti TSG õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. 6

7 3. GÜMNAASIUMI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3.1. TSG gümnaasiumi lõpetades õpilane: väärtustab järjepidevat ja eesmärgistatud tööd, sest mõtestatud ning enda tahtest lähtuv tegevus annab elule lisaväärtuse, rikastab seda ning võimaldab kogeda motiveerivat eduelamust; käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; oskab vähemalt kolme võõrkeelt, nende hulgas saksa keelt; vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus; aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone; omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mõistab nüüdisaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes; hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. 7

8 4. PÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 4.1. TSG gümnaasiumi õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida Gümnaasiumi õpiväljund on järgmiste üldpädevuste kujundamine: - kultuuri- ja väärtuspädevus; - sotsiaalne ja kodanikupädevus; - enesemääratluspädevus; - õpipädevus; - suhtluspädevus; - matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus; - ettevõtlikkuspädevus; - digipädevus Ainevaldkonna pädevused on kirjeldatud ainevaldkonnakavas. 8

9 5. ÕPPEKORRALDUS, KOHUSTUSLIKE KURSUSTE JA KOOLI PAKUTAVATE VALIKKURSUSTE NING VALIKÕPPEAINETE KIRJELDUSED 5.1. Kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused TSG gümnaasiumi õppekavas on kohustuslikud kursused ja kooli poolt välja pakutud valikained. Lisaks on pakutud valikaineid, mille eesmärk on üldhariv või huvialasid toetav Valikainete loendi koostamisel on järgitud põhimõtet, et valikained toetaks õpilaste mitmekülgsete huvide arendamist Kohustuslikud ja valikkursused eesti õppekeelega grupis Õppeaine Kohustuslik kursuste arv Valikkursuste arv Eesti keel 6 1 Kirjandus 5 1 Võõrkeel (saksa, inglise, vene) Matemaatika kitsas 8 1 Matemaatika lai 14 1 Bioloogia 4 Loodusgeograafia 2 Inimgeograafia 1 Keemia 3 Füüsika 5 Ajalugu 6 Ühiskonnaõpetus 2 Inimeseõpetus 1 Muusika 3 Kunst 2 1 Kehaline kasvatus 5 1 Uurimistöö alused 1 Programmeerimine 1 Majandus- ja ettevõtlusõpe 2 Riigikaitse 2 Karjääriõpetus 1 Loovkirjutamine 1 Psühholoogia 1 Välispoliitika 1 9

10 Õppeaine Kohustuslik kursuste arv Valikkursuste arv Jooga 1 Kultuurikorraldus 1 Usundiõpetus 1 Audiovisuaalne meedia: heli- ja filmikunsti tehnikad Enesekaitse 1 Noorkohtuniku ja abitreeneri moodul 5 Sissejuhatus filosoofiasse 1 Rootsi keel Õpilastel on võimalik gümnaasiumi lõpul sooritada saksa keelediplomi eksam (Deutsches Sprachdiplom) ja inglise keele rahvusvaheline eksam (CAE) Kohustuslikud ja valikkursused saksakeelses osakonnas Õppeaine Kohustuslik kursuste arv 1 Valikkursuste arv Eesti keel 6 1 Kirjandus 5 1 Võõrkeel (saksa, inglise, vene) Matemaatika 12 Bioloogia 4 4 Loodusgeograafia 2 Inimgeograafia 1 Keemia 3 Füüsika 5 3 Ajalugu 6 5 Ühiskonnaõpetus 2 1 Inimeseõpetus 1 Muusika 3 Kunst 2 1 Kehaline kasvatus 5 1 Riigikaitse 2 Uurimistöö alused 1 Valikaine 2 10

11 5.2. Õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted TSG tagab, et üldjuhul ei ole õpilase koormus üle 8 õppetunni päevas Tunnijaotusplaan on koostatud põhimõttel, et valikainete põhiline valik jääb gümnaasiumi teise poolde. 10. klassis toimub õpilaskonna taseme ühtlustumine Kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Koordineerib seda tegevust õppejuht Kohustuslike kursuste ja valikkursuste valimise põhimõtted Võõrkeele õppeained valib õpilane 10. klassi astumisel vastavalt põhikoolis omandatule Kõik TSG õpilased õpivad lisaks inglise ja vene keelele saksa keelt Kitsa matemaatika kursuse järgi õppinud õpilastel on soovi korral võimalik üle minna laiale matemaatika kursusele ja laia matemaatika kursuse järgi õppinud õpilastel kitsa matemaatika kursusele. Üleminek toimub 10. klassi I poolaasta lõpul jaanuarikuu 3. nädalal või II poolaasta lõpul juunikuus, enne vaheajale minekut. Üleminekuks tuleb õpilasel esitada õppejuhile avaldus, millel on aineõpetaja arvamus Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus Õpilased, kes esindavad kooli olümpiaadi linnavoorus või riigivoorus, on olümpiaadile eelneval õppepäeval vabad. Antud õppepäev arvestatakse õpilasel koolipäevana ja tehakse vastav sissekanne elektroonsesse õppesüsteemi Õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimaldatakse eesti keele õpet teise keelena Õppeainete vahelise lõimingu põhimõtted Õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujundamine Valdkonnapädevuste kujunemist ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist toetavad ainekavades esitatud õpitulemused, lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus Erinevate õppekeelte kasutamine Saksakeelses osakonna klassides toimub õppetöö eesti ja saksa keeles Saksa keeles õpetatakse ajalugu, bioloogiat, füüsikat, matemaatikat, saksa keelt. Õpetajateks on põhiliselt Saksamaa Liitvabariigi õpetajad Eesti õppekeelega grupis toimub õppetöö eesti keeles. 11

12 6. ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ ETTEVALMISTAMISEL, JUHENDAMISEL JA VORMISTAMISEL 6.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise tähtajad, läbiviimise tingimused, nõuded ja kord avaldatakse kooli koduleheküljel rubriigis Uurimistööd ja praktilised tööd Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja TSG Moodles Eesti õppekeelega õpilased läbivad 10. klassis uurimuse või praktilise töö kursuse Arvuti kasutamine uurimistöös Kõik õpilased läbivad 11. klassis uurimuse või praktilise töö kursuse Uurimistöö alused Oktoobri teisel nädalal kooskõlastavad 11. klassi õpilased uurimistöö või praktilise töö teema juhendajaga Novembri teisel nädalal toimub 11. klassi õpilastele uurimistööde või praktiliste tööde kollokvium Veebruari kolmandal nädalal esitab 11. klassi õpilane oma uurimistöö või praktilise töö juhendajale Märtsi esimesel nädalal esitab 11. klassi õpilane oma uurimistöö, millel on juhendaja kooskõlastus, kursuse Uurimistöö alused juhendajale Õpilasuurimuse või praktilise töö kaitsmine toimub komisjonides aprilli algul Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldusega tegeleb õppejuht. 12

13 7. HINDAMISE KORRALDUS 7.1. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava gümnaasiumi õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest. Õpilasel on õigus saada aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta Hindamine TSG-s on eesmärgipärane, st hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid on õpetaja poolt valitud nii, et nende abil saab konkreetsete õpiväljundite omandatust ja omandatuse taset hinnata Hindamise aluseks on tõdemus, et TSG õpetaja on piisavalt asjatundja otsustamaks ise, mil viisil kujuneb kursusehinne, ja informeerib sellest õpilasi enne kursuse/õpitegevuse algust Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on: anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis, millele lisanduvad plussid ja miinused TSG eesti õppekeelega kursuste hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat: hindega 5 ( väga hea ) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 5, kui õpilane on saanud % maksimaalselt võimalikust punktide arvust; hindega 4 ( hea ) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 4, kui õpilane on saanud 75 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust; hindega 3 ( rahuldav ) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 3, kui õpilane on saanud 50 74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust; hindega 2 ( puudulik ) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 2, kui õpilane on saanud 20 49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust; hindega 1 ( nõrk ) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega 1, kui õpilane on saanud 0 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 13

14 Hindamissüsteem eesti õppekeelega kursuste puhul Sõnaline hinne Numbriline hinne Tulemus maksimaalselt võimalikust punktide arvust % Väga hea % % % Hea % % % Rahuldav % % Puudulik % Nõrk % TSG saksa õppekeelega õppeainete ajalugu, bioloogia, füüsika, matemaatika ja saksa keel kursuste hindamissüsteemis on kasutusel järgmised hinded: väga hea, hea, rahuldav, piisav, puudulik, nõrk. TSG saksakeelses osakonnas on hindamine vastavalt väljatöötatud juhendile kuuepallisüsteemis TSG saksa õppekeelega õppeainete ajalugu, bioloogia, füüsika, matemaatika ja saksa keel kursusehinnete panekul arvestatakse järgmisi nõudeid: hindega 1s ( väga hea ) hinnatakse õpitulemust, kui teadmised vastavad nõuetele eriliselt hästi; hindega 2s ( hea ) hinnatakse õpitulemust, kui teadmised vastavad täielikult nõuetele; hindega 3s ( rahuldav ) hinnatakse õpitulemust, kui teadmised vastavad üldiselt nõuetele; hindega 4s ( piisav ) hinnatakse õpitulemust, kui teadmistes esineb puudujääke, kuid nad vastavad üldiselt nõuetele; hindega 5s ( puudulik ) hinnatakse õpitulemust, kui teadmised ei vasta nõuetele, kuid on näha, et vajalikud põhiteadmised on olemas ja lünki on võimalik lühema aja jooksul kõrvaldada; hindega 6s ( nõrk ) hinnatakse õpitulemust, kui teadmised ei vasta nõuetele ja isegi põhiteadmised on nii lünklikud, et puudusi ei ole võimalik lühema aja jooksul kõrvaldada. 14

15 Hindamissüsteem saksakeelse osakonna klassides õppeainete ajalugu, bioloogia, füüsika, matemaatika ja saksa keel puhul Sõnaline hinne Numbriline hinne Tulemus maksimaalselt võimalikust punktide arvust 1+s % Väga hea 1s 94 90% 1-s 89 85% 2+s 84 80% Hea 2s 79 75% 2-s 74 70% 3+s 69 65% Rahuldav 3s 64 60% 3-s 59 55% 4+s 54 50% Piisav 4s 49 45% 4-s 44 40% 5+s 39 34% Puudulik 5s 33 27% 5-s 26 20% Nõrk 6s 19 0% TSG saksakeelses osakonnas hinnatakse õppeainete ajalugu, bioloogia, füüsika, matemaatika, saksa keel, inglise keel ja eesti keel kursusi poolaastati. Teiste õppeainete puhul kursuse lõpus. 11. ja 12. klassi kursuste eesti keel ja inglise keel poolaasta hinded teisaldatakse punkti alusel saksa hindeks ja esitatakse aineõpetaja poolt saksa osakonna juhatajale. 15

16 TSG saksakeelse osakonna kursuste hindamine elektroonilises õppesüsteemis õppeainete ajalugu, bioloogia, füüsika, matemaatika ja saksa keel puhul: jooksev hindamine saksa süsteemis; kursusehinne saksa süsteemis; kooliastmehinne (12. klassi lõpus) eesti süsteemis; õpilasraamatus eesti süsteemis Õppeaasta lõpul või õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi järgmise skeemi alusel: Saksa hinne Eesti hinne Valikkursuse hindamisel võib kokkuleppel õppejuhiga kasutada hinnangut A ( arvestatud ) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist Kiire tagasiside andmiseks kasutatakse kujundava hindamise puhul elektroonses õppesüsteemis järgmist märgisüsteemi: teadmised ja oskused:!,?; hoiakud, väärtushinnangud, käitumine: E, #; ! - suurepärased oskused, teadmised, üllatasid positiivselt; E - suurepärane käitumine, eeskujuks kõigile; ? - probleemid ainealaste teadmiste omandamisel, tagasiminek, mis on juhtunud; # - halb käitumine, negatiivne hoiak Hindamise korraldus õpilasuurimuse ja praktiliste tööde hindamisel, retsenseerimisel ja kaitsmisel Õpilase 10. klassis läbitud kursus Arvuti kasutamine uurimistöös moodustab kooliastmehinde Õpilasuurimuse või praktilise töö hindaja ja retsensent annavad oma hinnangu töö kohta kirjalikult Õpilasuurimuse või praktilise töö hindamisel arvestatakse: õpilase osalemist 11. klassi kursusel Uurimistöö alused ; juhendaja antud punkte; retsensendi antud punkte; kollokviumil saadud punkte; kaitsmisel/esitlusel saadud punkte. 16

17 7.3. Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord Kui kursuse suuremahulist kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud hindega 2 või 5s ( puudulik ) või 1 või 6s ( nõrk ) või on hinne jäänud panemata, antakse mõjuva põhjuse olemasolul õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks Hinnet saab parandada kahe nädala jooksul selle elektroonilisse õppesüsteemi sisestamise hetkest. Järelevastamise konkreetne aeg lepitakse kokku aineõpetajaga Ühe tunni materjali ja tunnikontrolle üldjuhul järele ei tehta Järeltööle lubatakse neid õpilasi, kes töö tegemise ajal on olnud sellel päeval haige, on olnud võistlustel, konkurssidel jne. Vajalik on õpetaja eelnev teavitamine Kui töö on jäänud sooritamata, märgitakse x asemele 14 päeva möödudes hinne 1 ( nõrk ) Järeltööd on võimalik sooritada üldjuhul ainult üks kord Õpilasel on võimalus mõjuval põhjusel kursusehinnet parandada kogu gümnaasiumi vältel. Vastava soovi esitab õpilane kirjalikult õppejuhile Tulemuse hindamine hindega nõrk, kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine Õpilast, kelle puhul tuvastatakse kirjaliku töö või suulise vastuse puhul kõrvalise abi kasutamist või mahakirjutamist, hinnatakse hindega 1 või 6s ( nõrk ). Sellised tööd ei kuulu järelvastamisele Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord Õpilasel on õigus oma hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada järgmiselt: õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega; kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest punktis nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 17

18 8. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS 8.1. Õpilase tulemusi hinnatakse vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel, kusjuures: õpilane, kes on puudunud 30% ja rohkem antud kursuse tundidest (olenemata põhjusest), sooritab kursuse lõpus arvestusliku töö kogu kursuse materjali kohta; õpilasele, kelle kursusehinne on 2 või 5s ( puudulik ) või 1 või 6s ( nõrk ) või on jäänud välja panemata, antakse võimalus vastata kogu kursuse materjal järele õppeperioodi jooksul aineõpetajaga kokkulepitud ajal. Kui väljapanemata kursusehinne jääb vastamata, loetakse antud kursuse teadmised ja oskused vastavaks hindele 1 või 6s ( nõrk ) Õpilasele, kellel on mingis aines kursus hinnatud hindega 2 või 5s ( puudulik ) või 1 või 6s ( nõrk ) ja kes ei ole kasutanud järelevastamise võimalust õppeperioodi jooksul määratakse täiendav õppetöö. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab juunikuu õppenõukogu Õppeaines, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kursusehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu , 11. ja 12. klassi lõpetamiseks on vajalik, et kõik kursused on hinnatud vähemalt hindega 3 või 4s ( rahuldav ) Gümnaasiumiastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Täiendavale õppetööle jäetud õpilaste kohta tehakse otsus hiljemalt 30. augustiks Kooliastmehinne pannakse välja antud õppeaine klassi kursusehinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. 18

19 9. ÕPILASTE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE NING KARJÄÄRIÕPPE, SH KARJÄÄRIINFO JA -NÕUSTAMISE KORRALDAMINE 9.1. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis: õpilaste arenguvestlused; ainealased konsultatsioonid Õpilaste nõustamiseks töötavad koolis: psühholoog; sotsiaalpedagoog; eripedagoog. 19

20 10. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED TSG õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Kursuse jooksul läbitavad teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks kursuse algul Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse iga õppeaasta 1. septembriks Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas kooli õppekava õpitulemustega ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi arengukavaga Järgmisel õppeaastal kavandatavad projektid esitavad õppetoolide juhatajad direktorile kooli üldtööplaani lisamiseks hiljemalt 25. augustiks Õppenõukogu kinnitab kooli üldtööplaani hiljemalt 1. septembriks. 20

21 11. GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD TSG gümnaasiumi õppekava ajakohastamise eesmärk on pidevalt täiustada kooli õppekava ning selle rakendamist TSG gümnaasiumi õppekava uuendamine ja täiendamine eeldab õpilaste, õpetajate, juhtkonna, kooli hoolekogu ja kooli lapsevanemate koostööd gümnaasiumi riikliku õppekava mõtestamisel TSG kaasab gümnaasiumi õppekava uuendamisse kooli õpilasi, nende vanemaid ja teisi huvigruppide esindajaid. Kooli õppekava uuendamisel ja täiendamisel lähtutakse demokraatlikust printsiibist TSG gümnaasiumi õppekava uuendamises osalevad kõik pedagoogid läbi õppetoolide TSG gümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise eest vastutab kooli direktor TSG gümnaasiumi õppekava uuendused ja täiendused kehtestab kooli direktor TSG gümnaasiumi osa tunnijaotusplaani esitab õppejuht arutamiseks õppenõukogule. Õppenõukogu teeb direktorile ettepaneku tunnijaotusplaan kehtestada TSG kursuste kuupäevalised ajad esitab õppejuht arutamiseks õppenõukogule. Õppenõukogu teeb ettepaneku direktorile kursuste kuupäevalised ajad kehtestada. KOOSKÕLASTATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi õppenõukogu protokolli nr 1-6/1 otsusega nr 6.1 Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoolekogu elektroonilise koosoleku protokolli nr3/2016 otsusega Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilasesinduse protokolli nr 7-2/4 otsusega. 21

22 Lisa: Ainevaldkonnakavad ja valikõppeainete kavad Lisa 1 Ainevaldkond Keel ja kirjandus Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled Lisa 3 Ainevaldkond Matemaatika Lisa 4 Ainevaldkond Loodusained Lisa 5 Ainevaldkond Sotsiaalained Lisa 6 Ainevaldkond Kunstiained Lisa 7 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Lisa 8 Valikõppeaine Usundiõpetus Lisa 9 Valikõppeaine Riigikaitse Lisa 10 Valikõppeaine Majandus- ja ettevõtlusõpe Lisa 11 Valikõppeaine Filosoofia Lisa 12 Valikõppeaine Karjääriõpetus Lisa 13 Valikõppeaine Uurimistöö alused 22

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukogu on arvamuse õppekava kohta avaldanud 19. septembril

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr 425 30.08.2018 LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED... 3 2. ÜLDOSA... 4 2.1 Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid...

Rohkem

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

KINNITATUD Direktori käskkirjaga nr 1-7/5 Kostivere Kooli õppekava Üldosa Kostivere 2015

KINNITATUD Direktori käskkirjaga nr 1-7/5 Kostivere Kooli õppekava Üldosa Kostivere 2015 KINNITATUD Direktori 17.12.2015 käskkirjaga nr 1-7/5 Kostivere Kooli õppekava Üldosa Kostivere 2015 Sisukord: 1. Üldsätted... 3 2. Kooli väärtused ja eripära ning õppe- ja kasvatuse eesmärgid... 3 3. Õppekorraldus...

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc Haapsalu Viigi Kooli õppekava üldosa Kuni 01.09.2013 Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Koostatud 2012 detsember, uuendatud 2014 Sisukord 1. Haapsalu Viigi Kooli missioon ja visioon 2 2. Kooli õppe- ja

Rohkem

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA Sisukord 1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 1.1. Kooli eripära... 4 1.2 Põhihariduse eesmärgid... 5 1.3. Kooli väärtused...

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI 10. 12. KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: AGNE KOSK SISSEJUHATUS Kujundav hindamine on otsetõlkes

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga 01.09.2011 nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor 03.09.2012 Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 12 29.08.2013.a. Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 31.08.2015.a.

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi 2016 1 Sisukord ÜLDSÄTTED... 4 KOOLI ERIPÄRA, VÄÄRTUSED NING KOOLI ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID... 4 ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED KOOLIASTMETI... 14 ÕPPEKORRALDUS...

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Ilmatsalu Põhikooli

Ilmatsalu Põhikooli Kehtestatud direktori 12.01.2015 käskkirjaga nr. 1-4/26 Kooskõlastatud: hoolekogus 11.12.2014, protokoll nr 1-8/2; õppenõukogus 12.01.2015, protokoll nr 1-7/2; õpilasesinduses 15.01.2016, protokoll nr

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Jõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere

Jõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

K Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.

K Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04. K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,

Rohkem

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem