[1]

Väljavõte

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm , Tallinn N S hagi AS Eesti Ajalehed vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, edaspidi hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 6071,61 eurot Harju Maakohtu otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N S apellatsioonkaebus, AS Eesti Ajalehed vastuapellatsioonkaebus Istugi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon Hageja N S (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Ramon Rask Kostja AS Eesti Ajalehed (endise ärinimega Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, registrikood , asukoht Narva mnt 11E, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk Jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte kanda. Jätta rahuldamata AS Eesti Ajalehed taotlus ja eelotsuse taotlus Euroopa Liidu kohtule esitamata.

2 Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused esitas N S Harju Maakohtule hagi AS Eesti Ajalehed vastu. N S palus: 1. Mõista Eesti Ajalehed AS-lt välja artiklis Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased sisalduvate alljärgnevate ebakohaste väärtushinnangute ja mittetõeste faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele: 1.1.väär faktiväide: hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise; 1.2. ebakohane väärtushinnang: hageja kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana; hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil kaitstavate loodusobjektide seaduse muutjana; kaitstavate loodusobjektide seaduse (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena; hageja põhjendamatu seostamine Margus Kübara ja Avo Ombleriga kontekstis, kus nimetatud isikutele omistatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maadevahetustehingute sooritamist; hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja S grupeering alla ja seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaks kuritegeliku ühenduse. 2. Mõista Eesti Ajalehed AS-lt välja artiklis Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit sisalduva alljärgneva ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele: 2.1. ebakohane väärtushinnang: Ekspress on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe olulise tegelasega. 3. Kohustada Eesti Ajalehed AS lükkama meediaväljaandes Eesti Ekspress (nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise artiklis Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased avaldatud ebaõige faktiväite: 3.1. Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise; 4. Mõista Eesti Ekspressi Kirjastuse AS-lt välja artikli Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased juures alljärgnevalt avaldatud ebakohaseid 2

3 väärtushinnanguid ja mittetõeseid faktiväiteid sisaldavate kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele: 4.1. Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? :12 S on lihtlabane valgekraest pätt. Kogu tema äri põhineb poliitilistel privileegidel, mis on tüüpiline endistele komsomolidele. Tuleb olla poliitikas aktiivne, et saaks olla pumba juures ja mõjutada pumba tegevust omakasu eesmärkidel. Ma arvan, et on palju neid ausaid inimesi kes südamest soovivad KAPO-lt S tegevuse uurimist. Kuid kuidas, kui see mees pidi olema ka KAPO komisjoni liige? Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide, sahkerdajate, pättide või MAFFIAGA? 4.2. MUSKETÄR: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus :40 Tänaseks võime väita, et ka pätid on saanud endale legaalse nimetuse, nüüd nimetatakse neid ärimeesteks. Isegi tänasel kohtuistungil T üle, üritab kaitsja muuta kohtuistungi kinniseks ja seda ikka selleks, et ärimeeste pätitembud välja ei tuleks. Mis aga Ssse puutub, siis selle vennikese plekist peldik, mida ta ise nimetab bussijaamaks on juba ära peidetud Kardinal: suli, suur ja väike :58 Pealtnäha paistab muidugi, et S on suur suli. Tegelikult on S nürimeelne jõujunn, keda motiveerib esmalt ahnus. Peamine pätt ja tegelik skeemi-mees on ikka Kranich. Näeb küll S kõrval kidur välja, aga kurje mõtteid liigub tema peas alati. Juba Lääne Eesti Panga pankrotisusserdusest alates nublu: :07 Ausalt öeldes hakkas seda lugu lugedes halb. Masendav, millised inimesed on Eesti Vabariigi riigijuhid. Nad ei ole mitte lihtsalt sulid, vaid sulaselged vargad ja kurjategijad. Võibolla oleks meile kõigile parem sellest üldse mitte kuulda ja kõik need korruptsiooniprotsessid peaksidki olema kinnised Ossa :23 Ega sinna midagi parata ka pole, iga varanduse taga on varjul kuritegu, ammuteada asi. kagebiitidele on siin riigis ikka roheline tee, kes sahkerdab riigi (rahva) metsaga, kes müüb juba riiki, tema saladusi. Kokkuvõttes kõik üks, S peaks võrdselt Simmiga saama aga sittagi, suured sulid tõllas ???: :31 Kas see tuleb tõesti uudisena, et Reformierakondlased on vargad ja jätised? 4.7. vahindra: :41 Selle loo peale - aga sellest ju üritati kirjutada varemgi, ainult et kellelgi oli vaja hoida tuld Villu peal - tuleks S koos bandega kinni panna ja nende hoidmiskulud jätta mainitud 61le riigikogu liikmele. Toitu toogu pättajakirjanikud Rein: :26 Tegelikult on ju teada, et esimene miljon saadakse mustalt. Nii on see olnud igas riigis. Et S on pättide pätt ja mitmed teised on pätid, on peaaegu et loomulik. Kui ripakil rikused jagatud, siis algab normaalne majandamine. Venelasele 09:24 - ega siis Vene riigis teisiti pole, seal veel hullem. AGA kõige rohkem vapustas mind see Eesti metsade lagedaks raiumine. Metsad võivad küll kellelegi kuuluda, kuid looduse tervise mõttes on need meie kõigi omad. Ja ka see, et Eesti 3

4 riik ja Põhiseaduse preambula on sihukestele mölakatele peldikupaberiks. Kas on ärimehi, kes kasvõi veidigi mõtleksid ka riigi, st teiste kodanike huvidele? Masendav! Kui tuleks tänaval vastu, sülitaksin Sle näkku ja oleksin valmis väärteo eest karistust kandma. Valetada Riigikogus, et saada kannikas endale! Pask! 4.9. jokk :47 Kübar vahetas oma maad Valgamaal, sel ajal oli seal prefekt Otsalt, kes on ka Kübara parim sõber ning loomulikult ei puudu sellest seltskonnast S. Jõudu õiguskaitseorganid, et olete selliste meeste osas saamatud. Väiksed sulid võllas, suured tõllas ja kaitse all uskumatu :45 Tõepoolest Tartu vargad on end Toompeale mehkeldanud. 5. Kohustada Eesti Ajalehed AS edaspidi hoiduma ajalehes Eesti Ekspress jt tema poolt hallatavates meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt asjaolude pinnalt, et hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001 Riigikogu ja keskkonnakomisjoni liige ning osales eelnõu teisel lugemisel asendusettekandjana. Kostja on avaldanud artiklis Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased (edaspidi artikkel) faktiväite, nagu oleks hageja lükanud Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise. See faktiväide on väär, kuna hagejal ei olnud kõne all oleva seaduse muutmisel määravat, veel enam otsustavat rolli. Artiklis esitatakse lisaks eelmärgitud valele faktiväitele veel teisi fakti- ja väärtushinnanguid, mis kostja poolt valitud meelevaldsesse konteksti asetades loovad N Sst kuvandi kui kuritegeliku ühenduse juhist (artikli juhtmõte: S grupeering. Üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid ). Taoline kuvand kujutab endast põhjendamatut väärtushinnangut, mis teotab N S au ja kahjustab tema head nime. Artiklis Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit (edaspidi jätkuartikkel) avaldatud faktiväide selle kohta, et N S on maadevahetuse algataja, on põhjendamatu nendel samadel põhjustel, mis artiklis avaldatud faktiväide ja väärtushinnangud. Hageja on olnud pelgalt seadusemuudatust menetlenud Riigikogu koosseisu ja keskkonnakomisjoni liige; hageja ei ole kunagi osalenud üheski maadevahetuse tehingus. Artiklis ja jätkuartiklis on teadlikult esitatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab hagejat siduda avalikkuse silmis negatiivse hinnangu pälvinud n.ö maadevahetamise skandaaliga. Hagejal kui avaliku elu tegelasel, suurettevõtjal ja mitmete kolmanda sektori ühingute ja liikumiste aktiivsel liikmel on lai tutvusringkond, kuid meelevaldne ja põhjendamatu on noppida hageja tutvusringkonnast välja isikud, kes on tegelenud kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamisega, ning luua nende isikute ja hageja vahele maadevahetuse kontekstis seos. Tegemist on pahatahtliku ja teadliku katsega omistada hagejale tegevust, milles ta ei ole kunagi osaline olnud (kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamine). Artiklite kommentaarid sisaldavad otsest laimu elik on õigusvastased N S nimetatakse pätiks, jätiseks, suliks jne. Kostja on kommentaaride avaldajaks, kuna ta on sisuteenuse pakkuja. Kommentaarid on osa artiklist, oma olemuselt on need klassikalises mõttes arvamusavaldused, mida ka trükiväljaannetes kastutatakse (artikkel ja selle juures on toodud seotud isikute, huvigruppide arvamused sel teemal). Kostja on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Kostja jaoks kujutab kommenteerimise võimaluse 4

5 loomine ärilise tulu teenimise vahendit, kuna veebikeskkonna külastajate arvu suurusest sõltub sellele lehele reklaami müümise kergus ja kasumlikkus. Kostja kui Eesti Ekspressi veebikeskkonna haldaja on kohustatud tagama, et tema poolt kontrollitavas veebikeskkonnas ei avaldataks isikute head nime ja au teotavaid kommentaare. Kostja on kohustatud rakendama eelkontrolli vahendeid, et vältida isikute isiklike õiguste riivet ning tegema kõik endast oleneva, et kõrvaldada viivitamatult kommentaarid, mis evivad isiklike õiguste riive potentsiaali. Hoolsusmeetmete mitterakendamisel lasub kostjal vastutus VÕS 1046 lg 1 ja 134 lg 1 alusel. Artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides avaldatud valed faktiväited ja põhjendamatud väärtushinnangud on tekitanud hagejale kahju, mis seisneb hingelises valus ja vaevas, mida hageja on pidanud artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides loodud väärkujutelma ja laimu tõttu taluma. Kostja on avaldanud artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides hageja aadressil valesid faktiväiteid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid, teotades sellega hageja au ja head nime ning põhjustades hagejale mittevaralist kahju. Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamisega hageja nime meelevaldne sidumine on põhjustanud hagejale olulist mittevaralist kahju, kuna maadevahetuse mõiste seondub tänasel päeval Eesti avalikkusele korruptsiooni, illegaalse tulu, kuriteokahtlustuse jms märksõnadega, mis massimeedia AS Merko Ehitus jt suhtes käimas oleva kriminaalmenetlusega seonduvalt esile on toonud. Seega hageja sidumine maadevahetusega võrdub nende märksõnade omistamisega temale. See toob paratamatult kaasa kahju tekkimise. Mittevaralise kahjuna on käsitletav hingeline valu ja vaev, mida hageja on pidanud artiklis toodud väärkujutelma tõttu taluma. Hagejal on temale põhjendamatult ebameeldivas kontekstis tulnud selgitada artiklis esitatud väiteid ja oletusi tuttavatele, äripartneritele jt. Hageja on avaliku elu tegelane, suurettevõtja ja kuulub mitmete mittetulundusorganisatsioonide juhtkonda (nt Eesti Kaubandus Tööstuskoja juhatuse liige, Tartu Linnavolikogu liige, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige, Eesti Reservohvitseride Kogu vanematekogu liige, EROK Tartu piirkonna esimees, Eesti Olümpiakomitee president, Eesti Olümpiakomitee asepresident, SA Eesti Rahvuskulutuuri Fond, SA TÜ Kliinikumi nõukogu liige jpm), siis kahjustab taoline väärinformatsioon ka isiku positsiooni nimetatud organisatsioonide silmis ning omakorda organisatsioonide mainet avalikkuse silmis. Hageja leiab, et artikliga ja jätkuartikliga on talle põhjustatud olulist mittevaralist kahju, mille täpset summat ei ole võimalik hagiavalduse esitamise hetkel määrata, artiklist tulenev kahju alles koguneb (hageja märgistamine). Samuti palus hageja kohustada kostjat edaspidi hoiduma ajalehes Eesti Ekspress jt tema poolt hallatavates meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt asjaolu pinnalt, et hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001 Riigikogu ja keskkonnakomisjoni liige ning osales eelnõu teisel lugemisel asendusettekandjana. Hoidumisnõuet tuleb vaadelda tervikus teiste nõuetega vaid läbi hoidumisnõude on võimalik tagada hageja õiguste efektiivne kaitse, kuna vastasel juhul ei piira miski kostjat avaldamast hagiavalduse rahuldamisele järgneval päeval uus samasisuline artikkel. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Artiklites Maadevahetuse pöörasid ja Kaheksa ärigrupeeringut ei ole tegemist valefaktiga ega selliste ebakohaste hinnangutega, mille talumist hagejalt kui Riigikogu liikmelt ei saa nõuda. Igasuguse arvamuse esitamine mis tahes PS -s 45 nimetatud viisil ja vormis on selle teabe avaldanud isiku põhivabaduse väljendusvabaduse teostus. Hageja taotleb hagis tuvastada isiklike õiguste rikkumise ehk hageja leiab, et esinevad õigustatud põhjused kostja väljendusvabaduse riivamiseks ja selle teo tunnistamiseks õigusvastaseks. Tuleb tuvastada, kas hagi rahuldamine ehk 5

6 väljendusvabaduse riive on lubatud PS 45 lg 2 ja 11 alusel. Ajaleheartiklitega seoses taandub küsimus sellele, kas riive on materiaalõiguslikult õigustatud ehk kas sellise väljendusvabaduse keelamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja põhjendatud ning piisavalt kaalukas kitsamas tähenduses, s.o ei välju kaalutlusruumi piiridest. Tuginedes EIÕK kohtupraktikale, on artiklites õigustatult ning lubatud piirides antud hinnang hageja tegevusele ning selle seostele maadevahetuse seaduse muutmise kontekstis ning sisaldab arvamusi hageja ja temaga seotud isikute tegevuse osas maadevahetuse seaduse muutmise järgselt. Artiklites esitatud väärtushinnangutel on üldine objektiivne faktiline baas, mistõttu on need põhjendatud. Hageja puhul on tegemist poliitikuga, Riigikogu liikmega, kes oli asjakohase maadevahetuse aluseks oleva seaduseelnõu eest vastutav isik ning kes tegi ettekande seaduseelnõu teisel lugemisel, pärast mida seadus vastu võeti. On üldteada, et maadevahetuse teema on Eesti ühiskonnas saanud pigem negatiivse kui positiivse kuvandi, hageja ei saa välistada ja nõuda ajakirjanduselt, et tema sellest kuvandist täiesti puutumata jääb. Seega pidi ja peab hageja taluma enda mis tahes seostamist maadevahetuse temaatikaga, sealjuures karmi ja otsekohest kriitikat ning liialdusi ja provokatsiooni, mis ei ületa sündsuse piire. Artikkel on uuriv ja analüüsiv ning püstitab küsimusi ja kahtlusi neid põhistades. Ebasündsust artiklist ei leia ja seda ei heida hageja tegelikult ka ette. Seega artikkel ei ületa taluvuspiire. EIÕK lahendis Fedchenko v Venemaa sedastab, et riikidel on avalikku huvi omavate arutelude piirangute õigustatuse osas kitsas kaalutlusruum, mis tingib selle, et väljendusvabaduse piiramiseks tuleb veenvalt tuvastada, et eksisteerib tungiv ühiskondlik vajadus asetamaks poliitiku isikuõigused ettepoole väljendusvabadusest ja üldisest huvist edendada ajakirjandusvabadust avaliku huvi omavate teemade kajastamist. Kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Samuti on alusetu hageja poolt VÕS 1055 lg 1 alusel esitatud rikkumise lõpetamise nõue. Kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole hageja au teotavad, lisaks kostja ei vastuta au teotavate kommentaaride avaldamise tagajärgede eest samaväärselt kommentaaride autoritega. Puudub seadus, mis kohustab portaalipidajat teostama eelkontrolli artiklist eraldiseisvas kommentaariumis kolmandate isikute avaldatavate kommentaaride üle. Sellise kohustuse eeldamise alusel vastutuse panemine kostjale ei ole kooskõlas PS -ga 45. Infoühiskonna teenuse seadus ja selle aluseks olev direktiiv keelavad sellise kohustuse panemise portaalipidajale. Vaba ühiskonna põhimõttest tuleneb, et isikul on valikuvõimalus käituda õigesti või valesti ja selle eest vastutada. Selline valikuvabadus on kommentaaride kirjutajatel ning demokraatlikus ühiskonnas ei ole põhjendatud kohustuslik järelevalve nende tegevuse üle teiste eraisikute poolt. Ainult kommentaaride koostajaid õigete kostjatena käsitledes on võimalik tegelda tegeliku ebakohase kriitika põhjustega ühiskonnas. Euroopa Kohus otsuses Google AdWords kohtuasjas on pärast Riigikohtu Delfi lahendi jõustumist tõlgendanud direktiivi artiklit 14, s.o IÜTS 10 vastupidiselt Riigikohtule. Seetõttu ei ole Riigikohtu Delfi lahendi praktika portaalipidaja vastutusest seoses kommentaaride avaldamisega kohaldatav käesolevas kohtuasjas. IÜTS 10 lg 1 kohaselt teabe talletaja ei vastuta kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest juhul, kui: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave ning 2) sellistest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teabe talletaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. Kostja näol on tegemist internetiportaaliga, mis avaldab oma töötajate ning kaastöö loojate artikleid Interneti leheküljel. Internetileheküljest, millel on avaldatud kostja loodud materjal, on eraldi kommentaarium, mis sisaldab internetiportaali kasutajate, s.o kolmandate isikute loodut arvamusi ja kommentaare. Samuti on alusetu hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuivõrd kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole oma sisult hageja au teotavad. VÕS

7 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine võimalik muuhulgas ebakohase väärtushinnangu andmisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses tsiviilasjas nr punktis 7 leidnud, et Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. /.../ Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Kostja vastuväited kommentaaride kaupa: Kommentaar 1 - Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? ( :12) Kommentaaris nr 1 nimetab kommenteerija hagejat pätiks. Arvestades artiklis käsitletut (hageja poolt algatatud seaduse muudatus võimaldas nn maadevahetuse tehingute tegemist, sellise süsteemi loomine on pälvinud avalikkuse põhjendatud kriitika ja halvakspanu, nn maadevahetuse tehingutega seotud seitsme avaliku elu tegelase suhtes on algatatud kriminaalasja menetlemine, seaduse muutmise tulemusena tegid mitmeid Reformierakonnaga seotud isikud maavahetustehinguid), on artikli pinnalt tekkinud kommentaatorite pahameel ja kriitika mõistetav. Mõistet pätt kasutatakse tavakeeles üldiselt kergelt taunitava sisuga teo (ehk n.ö pättuse, pätitembu ) toime pannud isiku suhtes. Ka õigekeelsussõnaraamat defineerib pätti kui paadialust, hulgust, suli ja isikut, kes teeb pätti ja pätitegusid. Nii nimetab näiteks endine Rahandusminister Ivari Padar ennast populaarse ajakirja Kroonika veebiväljaandes ilmunud artiklis pätiks (öeldes, et pätt on pätt ), kui kommenteerib endapoolset maksukohustuse rikkumist. Kommentaaris esitatud lausest Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide, sahkerdajate, pättide või MAFFIAGA? ei nähtu selle suunatus hageja isikule, hageja järeldus, et nimetatud lause on suunatud just tema isiku suhtes hinnangu andmisele, on meelevaldne. Artiklis käsitletakse ka mitmete teiste isikute tegevust maadevahetusega seotult. Lause sisuks on retoorilise küsimuse esitamine (millele ei eeldata vastuse andmist) ja riigi korruptiivsete suhete paratamatuse tunnistamine, milline on kantud pahameelest artiklis kajastatud asjaolude suhtes. Kommentaar nr 2 - Musketär: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus... ( :40) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist pätiks, vaid on esitatud üldistav hinnang Eesti ärimeeste pättideks nimetamisel, millise hinnangu esitamine on tingitud eelduslikult artiklis kajastatud ärimeeste oskusest kasutada seaduse lünki endale soodsal viisil. Kommentaaris mainitakse hagejat üksnes vennikesena, kelle plekist peldikut peetakse bussijaamaks, millise väite esitamist ei ole hageja tema au teotavaks pidanud. Kommentaar nr 3 Kardinal: suli, suur ja väike ( :58) Väär on hageja väide, et nimetatud kommentaaris peetakse teda suureks suliks. Kommentaaris on kirjas, et pealtnäha paistab see nii, kuid tegelikult see nii ei ole. Selle asemel peab kommentaator hagejat nürimeelseks jõujunniks, millise hinnangu tõsiseltvõetavus ja halvustav sisu ei ole suur, et lugeda seda au teotavaks. Kommentaar 4 nublu ( :07) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist sulaselgeks vargaks ja kurjategijaks. Pigem on ka käesoleva kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud pahameelest tulenevalt Eesti riigijuhtide suhtes väljendatud üldise kriitikaga ning sellise, avalikkuse poolt nimetatud JOKK lahendusel põhineva, tegevuse hindamisel varastamise ja kuritegevusena. Kommentaar 5 Ossa ( :23) Kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades on hageja kõrvutamine riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmiga iroonilise ja artiklist tingitult pahameelt väljendava sisuga ega ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult hageja kriminaalkorras karistamise soovile ja vangistuse määramisele. Kommentaar 6 -??? ( :31) 7

8 Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist vargaks ja jätiseks, vaid see on suunatud reformierakondlaste kui erakonda kuuluvate isikutele. Kommentaari sõnastustest kas tuleb tõesti uudisena, et /.../. nähtub, et seisukoht reformierakonna liikmete suhtes on kujunenud varem ning mitte artikli pinnalt ning et kommentaar on esitatud oma varasema seisukoha väljendamiseks. Seega ei ole kommentaari sisuks oleva hinnangu aluseks artikkel ega ole suunatud hageja suhtes hinnangu andmisele. Kommentaar 7 vahindra ( :41) Kommentaaris esitatud lause, et Sellise loo peale tuleks hageja koos bandega kinni panna, on kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades iroonilise ja pahameelt väljendava sisuga ega ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult hageja kriminaalkorras karistamise soovile ja vangistuse määramisele. Kommentaar 8 - Rein ( :26) Hageja nimetamisel pätiks on kostja seisukoht sama nagu kommentaar 1 osas. Kommentaaris esitatud lause kommenteerija oletusliku teo (N Sle näkku sülitamine) kohta ei ole käsitletav hageja suhtes antud väärtushinnanguna. Kommentaar 9 jokk ( :47) Kommentaaris ei viidata hagejale kui kurjategijale, vaid kui sulile, millise sõna tähendus on sarnane mõiste pätt tähendusega ning millise sõna kasutamise tingis sarnaselt päti kasutamisega eelmistes kommentaarides hagejale kui ühele artikli kesksele isikule artiklis kajastatust tuleneva põhjendatud kriitika ja pahameele suunamine. Kommentaar 10 uskumatu ( :45) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist vargaks. Pigem on ka käesoleva kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud kriitikal põhineva põhjendatud pahameele väljendamisega. Kokkuvõtvalt, arvestades artiklis kajastatud negatiivse sisuga asjaolusid, hageja rolli nn maadevahetuse tehingute aluseks oleva seadusemuudatuse algatamisel ning hageja kui avaliku elu tegelase kõrgendatud talumiskohustust, ei ole kommentaarides esitatud hinnangute näol tegemist hageja au teotavate väärtusotsustustega. Samuti ei ole hageja tõendanud talle kommentaaride avaldamisega mittevaralise kahju tekkimist. Hagi nõude aluseks olevad kommentaarid avaldati veebilehel Kuivõrd hageja väidab, et kommentaarid põhjustasid temale hingelisi kannatusi ning et tal on tulnud taluda pilkeid oma äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävib, pidid kommentaarid olema hagejale avaldamisest alates teada. Samas hageja ei ole kordagi varasemalt taotlenud kostjalt kommentaarid veebilehelt kõrvaldada või osundanud, et kommentaarid rikuvad tema isiklikke õigusi. Iga kommentaari juures on link teata sobimatust kommentaarist. Sellega on kostja loonud igaühele (sealhulgas hagejale ja tema lähedastele) lihtsa võimaluse häiriva kommentaari kustutamise soovist teavitamiseks. Hageja seda võimalust ei kasutanud, selle asemel otsustas hageja esitada kostja vastu hagi ning teavitada kostjat hagiavalduse vahendusel kommentaaride häirivast iseloomust alles 8 kuud peale kommentaaride avaldamist. Hageja poolt kostjale kommentaaride häirivusest mitteteatamine ning hagiavalduse esitamine alles 8 kuu möödumisel kommentaaride ilmumisest näitab üheselt, et kommentaarid ei põhjustanud hagejale selliseid kannatusi ja hingelist valu, mis oleks käsitletav mittevaralise kahjuna VÕS 128 lg 5 tähenduses ning mis õigustaks kahju hüvitamise kohustuse panemist kostjale. VÕS 128 lg 5 käsitleb mittevaralise kahjuna mitte kõiki ebameeldivaid ja häirivaid hingelisi tundmusi, vaid eelkõige selliseid, mis on käsitletavad hingelise valu ja kannatusena. Samuti sätestab VÕS 134 lg 2, et isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kommentaarides esitatud hinnangud ei ole sedavõrd häiriva või 8

9 solvava sisuga, et võiksid põhjustada isikule hingelist valu ja kannatusi. Kostja nõustub, et kommentaarides esitatud hinnangud ei ole positiivse tähendusega ning et selliste hinnangute avaldamine võis olla hageja jaoks ebameeldiv, kuid iga ebameeldiva tundmuse läbielamine ei ole käsitletav automaatselt mittevaralise kahju tekkimisena. Hagejal kui avaliku elu tegelasel lasub suurem talumiskohustus kui tavalisel isikul. Avaliku elu ja riigivõimu esindaja suuremat talumiskohustust on kinnitanud ka Riigikohus ja Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites. Kostja tegu ei ole õigusvastane. Kuigi Riigikohus käsitleb Delfi kaasuses nii kommentaari autorit kui ka portaalipidajat (kostjat) mõlemaid kommentaaride avaldajatena, seab Riigikohus portaalipidaja tegevuse õigusvastasuse hindamisele eraldi kriteeriumid. Riigikohus leidis, et internetiportaali pidaja teo õigusvastasus ei seisne mitte au teotava sisuga kommentaari automaatse avaldamise faktis kui sellises, vaid portaalipidaja tegevusetuses sellise kommentaari mõistliku aja jooksul kõrvaldamata jätmisel. Riigikohus leiab Delfi kaasuse punktis 16, et õigusvastane on kostja (portaalipidaja) tegevusetus olukorras, kus kostja jättis kommentaarid, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, pärast avaldamist omal initsiatiivil portaalist kõrvaldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb portaalipidaja teo (ebakohase väärtushinnangu avaldamise) õigusvastasuse tuvastamiseks (i) esmalt tuvastada kommentaaride sisu õigusvastasus (ehk selles antud halvustava väärtushinnangu ebakohasus) ning (ii) teiseks hinnata, kas kommentaarides sisalduv ebakohane väärtushinnang on sedavõrd ilmne, et mõistlikult ja hoolsalt käituvale internetiportaali pidajale saaks ette heita tegevusetust selliste kommentaaride kõrvaldamata jätmisel s.t kostja poolt PS -st 17 ja VÕS -st 1046 tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS 1045 lg 1 p 4) kohustuse rikkumist (vt Delfi kaasuse punkt 15 viimane lõik). Seega kui kommentaari autori teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab VÕS 1046 lg-st 1 tulenevalt kommentaaris antud väärtushinnangu ebakohaseks lugemisest, tuleb kostja (portaalipidaja) teo õigusvastaseks lugemiseks tuvastada lisaks ka kostjapoolne n.ö käibekohustuse rikkumine. Tulenevalt reaalajas toimiva veebipõhise kommenteerimiskeskkonna tehnilisest omapärast, milles kommentaaride avaldamine toimub automaatselt ilma eelneva kontrollita, ja tänasele infoühiskonnale iseloomulikust meedia kommenteerimise ülisuurele mahust ja kiirusest, ei saa kostjalt kui portaalipidajalt mõistlikult eeldada, et ta teostaks veebilehele postitatud kommentaaride sisulist analüüsi ja kontrolli sellises ulatuses, nagu enda poolt koostatud artiklitele. Seega saab portaalipidajat pidada käibekohustust rikkunuks üksnes juhul, kui kommentaarides esitatud ebakohane väärtushinnang on oma sisult sedavõrd vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav, et sellise kommentaari õigusvastasus on igale lugejale (ja kostjale) ilmne. Kostja on eelnevalt põhjendanud, et kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole ebakohased ning ei ole seetõttu oma sisult õigusvastased. Isegi, kui kommentaarides toodud väärtushinnanguid võiks lugeda VÕS 1046 lg 1 alusel ebakohasteks, siis ei ole nende ebakohasus sedavõrd ulatuslik, et kommentaaride õigusvastasus oleks pidanud olema kostjale ilmne ning kommentaaride eemaldamata jätmist saaks kostjale tulenevalt käibekohustusest ette heita. Kui käsitledagi kommentaare hageja au teotavatena ning kostja poolt nende mitteeemaldamist õigusvastasena, ei vastuta kostja kommentaaride avaldamisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju eest, sest kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS 1050 lg 1 välistab kahju tekitaja vastutuse, kui too tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja on kommentaaride avaldamisel järginud käibes vajalikku hoolt. Samuti ei ole kostja soovinud mis tahes õigusvastase tagajärje saabumist. Kostja hinnangul on tema veebilehel avaldatud kommentaarid ühiskonna vaba mõtteavalduse tribüün, millesse kostja sekkub üksnes mõistlikus ulatuses ehk ulatuses, mis on tehniliselt võimalik ning vajalik isiku õiguste tugeva rikkumise ärahoidmiseks. Kostja kasutab isiklike õiguste rikkumise vältimiseks mitmeid meetodeid veebilehel on automaatselt blokeeritud roppusi sisaldavate 9

10 kommentaaride sisestamine, samuti blokeeritakse kasutajad, kes on eksinud kostja poolt kehtestatud kommenteerimise reeglite vastu. Kostja töötajad loevad pidevalt kommentaare ning kustutavad kommentaarid, mis esmasel vaatlusel on isiku õigusi ilmselgelt ja tugevalt riivavad. Lisaks on kommentaari lisamisel tehtud link kommenteerimisreeglitele, mis keelavad solvavate ja vaenu õhutavate kommentaaride lisamist veebilehele. Seega on kostja teinud endast mõistlikult oleneva, et vältida kolmandatele isikutele (sealhulgas hagejale) kahju tekkimist. Kui kohus asub seisukohale, et kommentaarid on hageja au teotavad VÕS 1046 lg 1 tähenduses ning kostjal lasub mittevaralise kahju hüvitamise kohustus, esineb kostja arvates ülaltoodud asjaolude pinnalt alus kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS 139 lg 1 võimaldab vähendada kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Samuti võimaldab sama sätte lõige 2 kohaldada kahjuhüvitise vähendamist juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja ükskõikne ja passiivne suhtumine ning 8 kuud peale kommentaaride ilmumist hagiavalduse esitamine (pöördumata eelnevalt kordagi kostja poole palvega kommentaarid kustutada) annab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks olulises ulatuses. Kommentaaridega seoses hageja VÕS 1055 lg 1 alusel esitatud nõue kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks on alusetu, kuivõrd kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Teiseks on kostja tänaseks kommentaarid oma veebileheküljelt eemaldanud, mistõttu puudub alus vastava nõude rahuldamiseks. VÕS 1055 lg 1 kohaselt on võimalik nõuda vaid konkreetse kestva õigusi kahjustava tegevuse lõpetamist, mitte aga abstraktse nõude esitamist võimaliku õiguste rikkuja vastu kõigi tulevikus võimalike asetleidvate sündmuste suhtes, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja kohta ebaõigete andmete levitamisest. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmelise delikti üldkoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on kinnitanud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju kostja avaldatud artiklite ja kommentaaride põhjustatud hingeliste üleelamiste tõttu. Kostja on artiklites teadlikult esitanud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab siduda hagejat avalikkuse silmis negatiivse hinnangu pälvinud n.ö maadevahetamise skandaaliga, kuigi hageja ei ole kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamises kunagi osaline olnud. Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja hingelist valu ja vaeva, mida on hageja pidanud artiklis loodud väärkujutelma tõttu taluma. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes tema hingeliste üleelamiste kohta, seega tuleb hagejal mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Artiklis Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased esitatud väide 2001 lükkas Riigikogu liige N S Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muudatuse on kohtu hinnangul väärtushinnang. Üldiselt on teada, et seaduseid võtab vastu Riigikogu hääletamise teel. Vaatlusalusel juhul ei saa mõistlik inimene - lugeja lugeda väljendit läbi lükkama faktilise tegevuse sõna-sõnaliseks kirjelduseks ehk faktiks. Väljend lükkas läbi on ilukirjanduslik ning viitab üksnes sellele, et kostja arvates N S tegevus eelnõu menetlemisel mõjutas seaduse vastuvõtmist Riigikogu poolt. Mis põhjusel iga Riigikogu liige seadusemuudatuse poolt või vastu hääletas, ei ole tõsikindlalt kontrollitav. Seega ei ole kohtumenetluses kontrollitav, kas seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt hääletati hageja tegevuse tõttu, s.t kas on tõene, et hageja lükkas läbi seadusmuudatuse. Kostja on hinnanud 10

11 hageja rolli ja tegevust eelnõu menetlemisel dokumentide alusel ning leidnud, et just hageja antud selgitused eelnõu teisel lugemisel mõjutasid Riigikogu liikmeid seadusemuudatust vastu võtma. Kohtu hinnangul on kostja teatud asjaolude pinnalt teinud väärtusotsustuse hageja tegevuse kohta. Kohus saab hinnata, kas kostja selline hinnang hageja tegevusele oli põhjendatud või mitte. Kuna seadusemuudatuse läbi lükkamise väite näol ei ole tegemist faktiväitega, tuleb jätta rahuldamata hageja esitatud nõue kohustada Eesti Ajalehed AS lükkama meediaväljaandes Eesti Ekspress (nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise artiklis Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased avaldatud ebaõige faktiväide: Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise. Pooled ei vaielnud selle üle, et artiklis hageja kohta esitatud muude seisukohtade (hageja kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana, hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil kaitstavate loodusobjektide seaduse muutjana, kaitstavate loodusobjektide seaduse (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena, hageja seostamine Margus Kübara ja Avo Ombleriga kontekstis, kus nimetatud isikutele omistatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maadevahetustehingute sooritamist; hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja S grupeering alla ja seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaks kuritegeliku ühenduse) puhul on tegemist väärtushinnangutega. Pooled vaidlesid selle üle, kas avaldatud väärtushinnangud on kohased, s.t kas nende hinnangute avaldamine on kostjale etteheidetav. Artklis ei looda hagejast muljet kui ainuisikulisest seadusemuutjast. Üldteadaolevalt on seaduste ja seadusemuudatuste vastuvõtmine kollegiaalse otsustusorgani Riigikogu pädevuses ning Riigikogus on 101 liiget. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saanud artiklist tekkida muljet, et N S sõna otseses mõttes reaalselt ainuisikuliselt seadust muutis. Lisaks nimetatakse artiklis otsesõnu, et Riigikogu arhiivist ei selgu, kes ja mis põhjendusega sokutas seaduseelnõusse revolutsioonilise muudatuse, mille kohaselt hakkab maade vahetuse üle otsustama keskkonnaminister üksi. N S oli 2001 Riigikogu liige, samuti kuulus ta Riigikogu keskkonnakomisjoni, mis vaidlusaluse seaduseelnõu algatas ja oli ühtlasi eelnõu juhtivkomisjon, ning hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise eelnõu osas vastutav Riigikogu liige ning eelnõu teisel lugemisel ettekandjaks. Nendel faktidel põhinev ajakirjaniku järeldus N S olulisest rollist kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisel on põhjendatud. Artikliga luuakse aga üheseltmõistetav mulje, et N Sl oli kaitstavate loodusobjektide seaduse (nn maadevahetuse seaduse) muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmisel määrava tähtsusega roll. Artiklist nähtuvalt saavutas N S eelnõu seadusena vastuvõtmise Riigikogule valetades. Kostja selline hinnang hageja tegevusele on objektiivselt põhjendamata ja ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olustikuga. Kuvand hagejast kui valetajast on negatiivne. Kostja on teinud sellise järelduse ebaõigete ja puudulike andmete alusel. Kostja kasutas artiklis andmeid valikuliselt. Kostja jättis arvestamata dokumendid, mis kuvandit hagejast kui valetajast ei kinnitanud. Oma järelduse põhjendatuse tõendamiseks on kostja esitanud kohtule kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu algteksti koos seletuskirjaga ning teksti, mis väidetavalt esitati teisele lugemisele täiskogu istungile (s.o enne keskkonnaministeeriumilt kompromissvariandi küsimist ja saamist). Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele esitatud ja Riigikogus tegelikult vastu võetud lõpptekst erines kostja esitatud tekstidest oluliselt. Seega ei saanuks kostja kõiki eelnõu menetlemist kajastavaid olemasolevaid dokumente arvesse võttes teha järeldust, et kostja Riigikogus ettekannet tehes valetas. Kuna kostja eelnõu lõppteksti ilmselgelt arvesse ei võtnud, ei ole ka õige kostja väide, et kostja on artikli avaldamisel 11

12 lähtunud temale kättesaadavast avalikust materjalist, mistõttu saab kostjale ette heita käibekohustuse rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on ebakohane ka kostja hinnang, et hageja Riigikogule valetas. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kaitstavate loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutatakse artiklis oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena. See, et üldsuse jaoks seostuvad maadevahetuse seadusega mõisted korruptsioon, illegaalne tulu, kuriteokahtlustus jms märksõnad, ei ole kuidagi põhjustatud kostja avaldatud artiklist. Enne artikli avaldamist mitu aastat varem oli rea isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlus seoses maadevahetusega ning sündmus leidis ja leiab jätkuvalt meedias laialdast kajastamist. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja ja artiklis nimetatud, riigiga maid vahetanud hageja tuttavate/äripartnerite vaheliste seoste äranäitamine ei ole alusetu. Demokraatilikule liberaalsele ühiskonnale omaselt ei ole Eestis tsensuuri. Seadusemuudatuse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel osalenud Riigikogu liikmena ei saa hageja eeldada, et teda maadevahetuse seadusemuudatusega ei seostataks. See ei välista aga, et kogu artikli kontekstis võib hageja seostamine maadevahetusega ja maid vahetanud isikutega olla ebakohane ja hageja au ning väärikust riivav. Hageja on põhjendatult seisukohal, et artiklis hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja S grupeering alla jätab mulje, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaksid kuritegeliku ühenduse. Artiklis nimetatakse seadusemuudatust revolutsiooniliseks, mille tagajärjel läheb maade vahetamise üle otsustamine käputäie ametnike kätte, sellise seadusemuudatuse surus väidevalt vale abil läbi hageja. Artikli lõpus kirjeldatakse S grupeeringut järgmiselt: üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid. Samas nimetatakse maadevahetuse reeglite muutjana hagejat. Keelelise ekspertiisi arvamuse kohaselt mõjutab artikli kontekst, kindlasti ka artikli pealkiri sõna grupeering tähendust. Esitatud kontekstis pole sõna grupeering neutraalne. Nimelt on kaasaegses keeleteaduses domineeriv seisukoht, et sõna tähendus kujuneb selle kontekstis. Sõna grupeering viitab artikli kontekstis kuritegelikule rühmitusele. S kuulub täiendina põhiosa juurde. Seega on väljendi S grupeering tähendus mõistetav järgmiselt: S on grupeeringu juht, kes on ühtlasi ka grupeeringu liige. Artiklist tuleneb, et sarnaselt kriminaaluurimise alla sattunud rahvaliitlasest keskkonnaministri poolt alates 2004 tehtud maadevahetustega on reformierakondlased maid juba mitu aastat vahetanud. Hageja ja artiklis nimetatud hageja äripartnerid on reformierakondlased. Artiklis kirjeldatakse, kuidas hageja valede abil muutis Riigikogus maadevahetuse regulatsiooni. Seejärel kirjeldatakse erinevaid maadevahetustehinguid ning seejärel tuuakse esile hageja, tema poja Kristo, venna Anti S (artiklis nimetatakse neid S dünastiaks) ärilised ja isiklikud seosed väidetavalt maadevahetuse eesmärgil osaliselt ka toetusfondidest saadud rahade abil looduskaitsealuseid maid kokku ostnud ja hiljem riigiga maid vahetanud ärimeeste Margus Kübaraga ja Avo Ombleriga. Samuti nimetatakse Avo Ombleri sugulust nn maadevahetuse kriminaalasjaga tegeleva riigiprokuröri Inna Ombleriga ja riigiprokuratuuri uurija Mati Ombleriga. Nendel asjaoludel oli ajakirjanik õigustatud kirjeldama hageja ja tema lähikondsete tegevust S grupeeringuna. Seega ei saa hageja kohta artiklist nähtuvaid hinnanguid pidada ebakohaseks, kuigi need väited hageja au ja head nime riivavad. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Ekspress.ee veebilehel avaldatud jätkuartiklis (I kd, lk ) on hageja kohta avaldatud järgmine lõik (lk 198): Ekspress on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe 12

13 olulise tegelasega. Samas artiklis on Toomas Annuse tegevus seostatud maadevahetuse afääriga ja korruptsiooniga. Sellest lõigust jääb mulje, et artikli autorile on teada mingid asjaolud, mis annaksid alust hageja, sarnaselt Annusega, vastutusele võtta. N St käsitleva lõigu viimase lausena tsiteeritakse keskerakondlast Aivar Riisalu: Miskipärast ei kuule me ajakirjandusest väga palju sellest, kui palju on N S endale maid vahetada saanud. Tegemist on ebaõigete andmetega VÕS 1047 tähenduses: kostja on avaldanud väidete ja väärtushinnangute kogumi, millest tuleneb teatav faktiväide. Lugejale jäetakse ühene mulje, et autorile on teada konkreetsed N S maavahetustehingud, mille eest teda võiks vastutusele võtta, kuid N S suhtes mingit menetlust ei ole algatatud seetõttu, et tehingutest on möödunud liiga pikk aeg, tõendeid ei ole või on paberid juriidiliselt korrektselt vormistatud ning N S on valitsuspartei liige. Selliste väidete põhjendatust ei ole kostja tõendanud. Spekulatiivsed väärtushinnangud, mis ei ole õigustatavad konkreetsete faktiliste asjaoludega, tuleb lugeda ebakohasteks. On selge, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine ning temast negatiivse kuvandi loomine rikuvad subjektiivseid isikuõigusi. Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS -s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS 19 lg-s 1 sätestatust. PS -dest 17 ja 18 nähtuvalt on isiklikeks õigusteks eelkõige au ja hea nimi ning väärikus, mis kuuluvad igale inimesele, sõltumata tema eluviisist ja isikuomadustest. Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. PS 45 sätestab igaühe õiguse vabale eneseväljendusele. PS 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Väljendusvabadus on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Sellega kehtestatakse väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees eelist. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS 1046 lg 2). Isikuõiguste rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda ühelt poolt hageja üldiste isikuõiguste (PS 10 õigus inimväärikusele, PS 17 õigus hea nime ja au kaitsele ja PS 18 õigus kaitsele väärikust alandava kohtlemise vastu) ja teiselt poolt kostja kui meediaväljaande väljendusvabadust (PS 45). Ajakirjanduse ülesanne ei ole kitsalt neutraalse teabe andmine selliselt, et selle teabe tõlgendamine jääks ainult lugeja hooleks. Kostja on reastanud artiklis mitmed hinnangulised ja faktilised asjaolud ning loonud sellega paratamatult ka nendest hinnangutest johtuva meelsuse. Samas käesolevas asjas artikliga ja jätkuartikliga loodava negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena ja poliitikuna on kohustatud taluma, so tegemist ei ole hageja au teotamisega. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) Lingens vs Austria kohtuasjas (otsus ) leidis, et poliitik vältimatult ja teadlikult on andnud nii ajakirjandusele kui laiemale avalikkusele loa jälgida tähelepanelikult iga oma sõna ja tegu ning sellest tulenevalt peab poliitik üles näitama ka suuremat sallivust. Õigus suhtuda kriitiliselt seadusandja tegevusse (sh seadusandliku kogu iga liikme tegevusse eraldi) on demokraatlikus riigis sõna-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse üheks põhiliseks garantiiks. Artiklis on hageja tegevust ja suhted leidnud käsitlemist just tulenevalt tema Riigikogu liikme staatusest ja tegevusest maadevahetuse seaduseelnõu menetlemise ajal. Seetõttu peab hageja taluma ka tema suhtes tehtavat karmi ja ulatuslikku kriitikat. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr märkinud, et mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Hageja ei ole 13

14 esile toonud, et tema enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada artiklist johtuvat avaliku suhtumise olulist halvenemist hagejasse. Hageja on endiselt Eesti Olümpiakomitee asepresident, muudes organisatsioonides artikli ilmumise tõttu hageja mainega probleemide tekkimist ei ole hageja väitnud. Hageja on jätkuvalt edukas suurärimees, kelle tegemisi ajakirjandus jätkuvalt laialdaselt kajastab. Eelnev näitab, et artikli ja jätkuartikli põhjustatud hageja au ja hea maine riive ei saanud olla märkimisväärne. Vaidlust ei olnud asjas selle üle, et kostja on artikli ja jätkuartikli osas hageja kohta esitatud väärtushinnangute avaldajaks ning kannab hageja ees deliktiõiguslikku vastutust. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on käsitatav andmete avaldajana ka kostja poolt hallatavas veebikeskkonnas kommentaariumisse postitatud kolmandate isikute kommentaaride puhul. Kostja hinnangul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (edaspidi direktiiv) artikliga 14 ja 15 ja selle alusel vastu võetud IÜTS 10 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiranguga ning 11 lg-s 1 sätestatud jälgimiskohustuse puudumise põhimõttega ei saa vaid see, et kostja võimaldab internetikeskkonna kasutamist, olla aluseks tema vastutusele avaldajana. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohaldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr (edaspidi Delfi otsus) väljendatud seisukohti, sest pärast Riigikohtu nimetatud lahendi jõustumist tõlgendas Euroopa Kohus Google AdWord kohtuasjas ( EK suurkoja otsus liidetud kohtuasjades C-236/08-C-238/08, (Google France SARL, Google Inc versus Louis Vuitton Malletier SA ja Google France SARL versus Viaticum SA, Luteciel SARL ja Google France SARL versus Centre National de recherche en relations humaines (CNRRH) SARL, Pierre Alexis Tohent, Bruno Raboin, Tiger SARL) tehtud otsuses Direktiivi artiklit 14 (IÜTS 10) vastupidiselt Eesti Riigikohtule. Maakohus ei nõustunud, et eelnimetatud kohtuotsused tõlgendavad Direktiivi artikleid 14 ja 15 ja Direktiivi alusel vastu võetud IÜTS 10 lg 1 vastupidiselt. Riigikohus Delfi lahendis järeldas, et majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on portaalipidaja ettevõtjana avaldaja sarnaselt trükiajakirjanduse väljaandjaga. Euroopa Liidu Kohus Google AdWords lahendis märkis, et üksnes Google i poolt osutatava viitamisteenuse tasulisus ning see, et Google määrab tasu tingimused või see, et Google annab oma klientidele üldisi juhiseid, ei saa tingida seda, et Google i suhtes ei saa kohaldada Direktiiviga 200/31 ette näthud, vastutust piiravaid erandeid (vt viidatud otsuse punkt 116). Samas Euroopa Liidu Kohus märkis, et siseriiklik kohus, kes tunneb kõige paremini põhikohtuasjas käsitletava teenuse osutamise konkreetseid üksikasju, peab andma hinnangu sellele, kas Google i kui viitamisteenuse osutaja vastutus võib olla direktiivi 2000/31 artikli 14 alusel piiratud. Selleks tuleb siseriiklikul kohtul uurida, kas selle teenuse osutaja täidab neutraalset rolli, nii et tema tegevus on üksnes tehnilist, automaatset ja passiivset laadi, viidates teadmiste puudumisele talletatava teabe kohta ja selle üle kontrolli puudumisele. EK Google AdWords lahend ei välista, et teenuse tasulisus (portaalipidaja majanduslik huvi) võib olla üks kriteerium teiste hulgas, mis võib konkreetse teenuseosutaja puhul anda aluse hinnanguks, et teenuseosutaja tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nii on Delfi kaasuses Riigikohus kostja tegevust analüüsides leidnud, et kommentaaride avaldamine on kostja kontrolli all ning IÜTS -s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud Delfi suhtes ei kohaldu seetõttu, et Delfi osutab sisuteenust, mitte passiivset vahendusteenust. Direktiivis ette nähtud piirangute kohaldumise kohta märgib EK Google AdWords i lahendi punktis 113 täpselt sama. Eeltoodust Riigikohtu Delfi lahendi seisukohad kohaldatavad ka käesolevas tsiviilasjas. Lähtudes IÜTS -dest 8-10 ja Direktiivi artiklitest ei vasta kostja tegevus kommentaaride avaldamisel tingimustele, st kostja tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Kostja eesmärgiks ei ole üksnes vahendusteenuse osutamine. Kostja 14