Analüüs online'i

Väljavõte

1 Protestihääletamise riskid Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale 3 lisamandaati Mihkel Solvak 1 Kristjan Vassil Abstrakt Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku häält valimisliitude, üksikkandidaatide ja väikeerakond EKRE poolt, kellest keegi volikokku ei pääsenud. See oli 7,65% kõikidest kehtivatest häältest. Tartus sai sama seltskond häält kumulatiivselt, mis moodustab 16.5% kõikidest häältest, kusjuures kaks valimisliitu said kumbki kolm volikogu kohta. Alljärgnevas analüüsis loome Tallinna linna aasta valimistulemuse põhjal kontrafaktuaalse olukorra, kus valimisliitude ja ükskikkandidaatide hääled jagame võrdselt Reformierakonna IRL-i ja SDE vahel ning arvutame valimistulemuse ümber. Tulemused näitavad, et kui valimisliitude, üksikkandidaatide ja EKRE asemel oleks valitud ühte kolmest Keskerakonnale vastandunud suurerakonnast, oleks Keskerakond saanud kokku kolm kohta vähem ehk 43 mandaati. Valimisliitude poolt hääletajad peaksid seega hindama, kas nende toetataval jõul on tõenäosus ületada valimiskünnis. Kui jah, siis nende poolt hääletamine on loomulik ja riskivaba tegevus. Kui mitte, siis võivad valimisliitude hääled tuua kaasa riski, et nende arvelt võidab hoopis võimuerakond ehk poliitiline jõud, kelle mõju peaks need hääled just piirama. Tallinna ja Tartu kontrastne näide möödunud valimistelt just seda riski demonstreerib. 24. oktoober 2013 Tartu 1 Lisaküsimused: mihkel.solvak@ut.ee või

2 1. Analüüs Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku häält valimisliitude, üksikkandidaatide ja väikeerakond EKRE poolt, kellest keegi volikokku ei pääsenud. See oli 7,65% kõikidest kehtivatest häältest. Tartus sai sama seltskond 6566 häält kumulatiivselt, mis moodustab 16.5% kõikidest häältest, kusjuures kaks valimisliitu said kumbki kolm volikogu kohta. Teatud osa nendest häältest olid ilmselt protestihääled suurte erakondade vastu üldiselt ja võimuerakonna vastu spetsiifiliselt. Teatud osa aga kindlasti ka valimisliitude ja EKRE ideede siiraks toetuseks. Mõlemal juhul demonstreerib Tallinna ja Tartu valimistulemuse kontrast hästi valimisliitude poolt hääletamise riski valija poolt vaadatuna. Tallinn oli seekord näide, kus väikeerakondade ja valimisliitude hääled andsid lisakohti võimuerakonnale, ehk tulemus oli igal juhul vastupidine valija motivatsioonile. Tartu oli seekord näide, kus valimisliitude poolt antud hääled andsid tulemuse ning vähendasid võimuerakonna jõudu kohalikus volikogus. Näitlikustamiseks kujutage ette, et valimisliidud Tallinnas ja Tartus said enamuses protestihääli (kuigi seda me tegelikult ei tea) ehk hääli, mis on antud rahulolematusest valitseva võimu vastu. Sellise protesti eesmärk on võimuerakonda karistada, saates hoiatava signaali, et rahulolematuse põhjustega mittetegelemine võib lõppeda kaotusega valimiskastide juures. Selliste motiividega hääletamine on aga riskantne valimistaktika, sest tulemus võib olla vastupidine soovitule. Võimu karistamise asemel võidakse seda hoopis tugevdada, kuna valimisliit ei ületa künnist ja piiratud kohad volikogus jagatakse kitsama seltskonna vahel ümber (Tallinna näide). Riskid ei pruugi aga realiseeruda positiivse stsenaariumi korral ehk signaal jõuab kohale ja protestihääletusena valitud jõud saab volikokku tuletades seal igal istungil suurtele erakondadele meelde, et neile on alternatiive (Tartu näide). Nõustume Silver Meikariga, et erakonnad soodustasid nende riskide realiseerumist. Keskerakond teadis, et valimisliidud mitte ainult ei pruugi lõhestada tema opositsioonile tulevaid hääli, vaid künnise alla jäädes suurendavad osaliselt ka läbi valimissüsteemi eripära nende kohtade saaki. Seepärast soovitati nende poolt mitmel korral anda oma hääl kas väikestele valimisliitudele või EKRE-le. Tallinnas opositsioonis olevad erakonnad soovitasid aga vastupidist ehk hoiatasid stiilis valid valimisliitu, saad Savisaare. Valimisõhtul ütles ka peaminister Ansip, et 2

3 valimisliitude hääled: jõudsid Keskerakonna häälteks. Kuigi tehniliselt ei liigu Eesti KOV valimissüsteemis kellegi hääled sellisel kujul kellegi teise häälteks, oli peaministri sõnum selge: piiratud mandaatide arvu juures on vähem osapooli, kelle vahel neid jagada ja valimissüsteemi ja häälte jaotuse kombinatsioonina võib teatud olukorrast kasu saada hoopis kõige suurem jõud. Sellisel juhul soodustavad alla valimiskünnist jäänud poliitiliste jõudude poolt antud hääled erakonda, kelle võidust ei ole need hääletajad mingil juhul huvitatud. Nii ka Tallinnas juhtus. Kas ja kui palju see Keskerakonna positsiooni konkreetselt tugevdas, saame hinnata järgmise mõtteeksperimendi alusel. Tallinna volikogu tegelik kohtade jaotus oli järgmine: Keskerakond 46, IRL 16, Reformierakond 9 ja SDE 8 kohta. Milline oleks volikogu kooseis, kui need 7,65% liitudele ja EKRE le antud hääled oleks läinud igas Tallinna valimisringkonnas võrdselt kas IRL i, Reformierakonna või SDE kaukasse? Häälte võrdse jaotumise eeldus ei ole täielikult meelevaldne, sest ratsionaalne valija ei taha, et tema hääl läheks kaotsi, vaid läheks erakonna toetuseks, kelle häältesaak ületab kindlasti valimiskünnise ning saab esindatuse volikogus. Kasutades seda eeldust ning reaalseid valimisandmeid jagame häält Tallinna kaheksas valimisringkonnas vastavalt ümber, jättes Keskerakonna häältesaagi samaks. Uuesti arvutame ümber ringkonna- ja kompensatsioonimandaadid. Kasutame Vabariigi Valimiskomisjoni lehel olevaid valimistulemuste andmeid ja Eesti KOV-i valimisseaduses toodud reegleid häälte kohtadeks arvestamisel. Detailsed arvutused selgitustega on leitavad allpool (vt analüüsi 2. osa). Tulemuste erinevused reaalsest Tallinna valimistulemustest on toodud kahes lisatud tabelis. Näeme, et kui valimisliitude, üksikkandidaatide ja EKRE asemel oleks valitud ühte kolmest Keskerakonnale vastandunud suurerakonnast, oleks Keskerakond saanud kokku kolm kohta vähem ehk 43 mandaati (Tabel A). Volikogu 79 koha juures tähendab see juba üsna nappi enamust, kuigi enamust siiski. Tabelitest on näha, et Keskerakond oleks saanud vähem kohti kompensatsioonimandaatide arvelt. IRL oleks võtnud kolm ringkonnamandaati rohkem ja saanud kaks kompensatsioonimandaati, kokku seega ühe koha rohkem. Reformierakond oleks saanud ühe kompensatsioonimandaadi juurde ja Sotsid võtnud kaks ringkonnamandaati rohkem, saanud aga ühe kompensatsioonimandaadi vähem (Tabel B). Seega oleks kõik kolm erakonda ühe koha juurde saanud. Rohkem kohti oleks jaotatud otse Tallinna valimisringkondades. Valimissüsteemi eripära tuleb 3

4 mängu d Hondti jagajate tõttu kompensatsioonimandaatide jaotamisel, mis soosib antud olukorras suurema häälesaagiga erakonda. Oleks teised erakonnad hääli pisut rohkem saanud, poleks ka suurele makstav preemia kompensatsioonimandaatide näol nii suur olnud, Keskerakond oleks saanud oma 52,65% häälte juures 54,43% kohtadest, mitte aga 58,22% nagu praegu. Tallinna tegeliku tulemuse ja toodud mõtteeksperimendi võrdlemine näitab, kuidas valimiskünnise piirimail balansseeriva jõu poolt hääletamine endaga riske kaasa võib tuua. Riskide realiseerumisel, ehk liidu künnise alla jäämisel, läheb nende hääl esiteks kaotsi ja teiseks suureneb hoopis valimiste võitja boonus ehk tulemus on täpselt vastupidine soovitule. Häälte kuhjamine kolme suurema erakonna peale oleks Keskerakonnale tunduvalt kahjulikum olnud kui lihtsalt ükskõik millise mittekeskerakondliku jõu poolt hääletamine. Positiivse stsenaariumi korral on aga värske jõud sees ja suurerakondadele suurem kompromissivajadus peale surutud. Valimisliitude poolt hääletajad peaksid seega hindama, kas nende toetataval jõul on tõenäosus ületada valimiskünnis. Kui jah, siis nende poolt hääletamine on loomulik ja riskivaba tegevus. Kui mitte, siis võivad valimisliitude hääled tuua kaasa riski, et nende arvelt võidab hoopis võimuerakond ehk poliitiline jõud, kelle mõju peaks need hääled just piirama. Tallinna ja Tartu kontrastne näide möödunud valimistelt just seda riski demonstreerib. 4

5 Tabel A. Tallinna häälte ja mandaatide jaotus (tegelik ja hüpoteetiline) Hääli Mandaate Mandaatide Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline vahe KESK (52,65%) (52,65%) 46 (58,22%) 43 (54,43%) -3 IRL (19,17%) (20,25%) 17 (21,52%) 1 (21,72%) REF (10,59) (11,39%) 10 (12,66%) 1 (13,15%) SDE (9,92) (12,48%) 8 (10,12%) 9 (11,39%) 1 Tabel B. Tallinna mandaaditüüpide jaotus (tegelik ja hüpoteetiline) Isikumandaadid Ringkonnamandaadid Komp. mandaadid Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline KESK IRL REF SDE

6 2. Kohtade ümberarvutamine Alljärgnevalt loome Tallinna linna aasta valimistulemuse põhjal kontrafaktuaalse olukorra, kus valimisliitude ja ükskikkandidaatide hääled jagame võrdselt Reformierakonna IRL-i ja SDE vahel. Alustame ülevaatega, milline oli Tallinna tegelik valimistulemus (Tabel 1) ning kuidas jagunesid mandaadid Tallinna volikogus pärast valimisi (Tabel 2). 6

7 Tabel 1. Tegelik valimistulemus Tallinnas (hääled ja mandaadid) Nimekiri Hääli % R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Mandaate % Eesti Keskerakond , ,22 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit , ,25 Eesti Reformierakond , ,39 Sotsiaaldemokraatlik Erakond , ,12 Vaba Tallinna Kodanik Valimisliit , Eesti Konservatiivne Rahvaerakond , Valimisliit Tallinna Rohelised , Üle-eestiline Valimisliit 437 0, Valimisliit RODINA 150 0, Üksikkandidaat 383 0, KOKKU Tabel 2. Tegelik valimistulemus Tallinnas (mandaatide jagunemine) Isikumandaate Ringkonnamandaate Komp.mandaate Kokku Eesti Keskerakond Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Eesti Reformierakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond

8 Järgmise sammuna jagame väikeste valimisliitude, EKRE ja üksikkandidaatide hääled võrdselt IRL i, Reformierakonna ja SDE vahel igas Tallinna ringkonnas eraldi (Tabel 3). Tabel 3. Valimisliitude, EKRE ja üksikkandidaatide hääled jaotatud kolmeks ringkondade kaupa R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kokku Valimisliitude ja ÜK hääled Hääled jagatud kolmeks Kolmeks jagatud hääled liidame IRL i, Reformierakonna ja SDE häältesaagile igas ringkonnas eraldi, Keskerakonna hääled jäävad samaks (Tabel 4). Tabel 4. Ümberjagatud häälte lisamine Hääled % R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kesk IRL REF SDE Kokku Lisame ringkonnakvoodi (kehtivad hääled jagatud ringkonnas jagatavate mandaatide arvuga), mis jääb samaks kui reaalse valimistulemuse korral, sest häältearv on igas ringkonnas sama - hääli jagasime ümber vaid ringkonna sees (Tabel 5). Tabel 5. Ringkonnakvoodid R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kvoot

9 Jagame uue häältearvu kvoodiga, et saada teada kui mitu korda täitis iga erakond ringkonnas lihtkvoodi (Tabel 6). Tabel 6. Ringkonnakvootide täitmine R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kesk IRL REF SDE Isikumandaatide osas huvitab meid nende jagunemine, et hiljem saaksime need lahutada kvoodiületamise arvust igas ringkonnas (Tabel 7). Need on reaalsed valimistulemused, mida muutma ei pea, sest me ei jaganud hääli ümber spetsiifilistele kandidaatidele, vaid kogu erakonnale antud ringkonnas. Tabel 7. Isikumandaatide jagunemine R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kokku Kesk IRL REF 1 1 SDE 1 1 Kokku 12 Lahutame isikumandaatide arvu kvoodiületamise arvust igas ringkonnas vastavalt KOV-i valimisseaduse 56(3) loogikale (Tabel 8). Tabel 8. Ringkonnakvoodi täitmine ilma isikumandaatideta R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kesk IRL REF SDE

10 Erakond saab nüüd nii mitu mandaati kui mitu korda on lihtkvoodi täitnud, arvestades maha juba jagatud kohad (Tabel 9). Tabel 9. Saadud ringkonnamandaadid R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kokku Kesk IRL REF SDE Kokku 47 Seega on ringkondades kokku jagatud 12 isikumandaati ja 47 ringkonnamandaati, ehk kokku 59 mandaati. Kuna volikogus on kokku 79 kohta, siis 20 kohta jaotatakse kompensatsioonimandaatide alusel ehk inimeste vahel, kes ei saanud ei isiku-, ega ringkonnamandaati. Selleks leitakse võrdlusarvud, mis on erakondade võidetud häälte summa jagatud d Hondt i jagajaga (1, 2, 3, 4, 5,..., 79) (Tabel 10). Tabel 10. Võrdlusarvude leidmine dhondti jagaja KESK IRL REFORM SDE

11

12 Võrdlusarvude järjestamisel võetakse igal erakonnal vaid nii mitmes võrdlusarv kui mitu kohta nad juba isiku- või ringkonnamandaadina saanud on. Kesk sai 7 isiku- ja 25 ringkonnamandaati, seega on neil juba 32 kohta olemas ja arvestama hakatakse alates 33 võrdlusarvust (bold formaadis number tabelis 10). IRL sai 3 isiku- ja 12 ringkonnamandaati ehk neil on 15 kohta olemas ja arvestama hakatakse alates 16 võrdlusarvust. Reformil on vastavad numbrid 1 ja 5 kokku 6 ja arvestama hakatakse alates 7 võrdlusarvust. SDE-l 1 ja 5 kokku 6 ja arvestama hakatakse alates 7 võrdlusarvust. Vastavad võrdlusarvud on Tabelis 11 järjestatud ja kuvatud 20 kõige suuremat, sest vaja veel jagada kohad Tabel 11. Võrdlusarvud Koht Arv Erakond Ref SDE Kesk Kesk Ref Kesk Kesk SDE Kesk Kesk Ref Kesk Kesk IRL SDE Kesk Kesk Kesk IRL Ref 12

13 Saadud kompensatsioonimandaatide jaotus on toodud tabelis 12. Tabel 12. Kompensatsioonimandaatide jagunemine Kompensatsioonimandaadid Kesk 11 IRL 2 REF 4 SDE 3 13

14 Olles leidnud hüpoteetilise mandaatide jagunemise kõikide mandaaditüüpide lõikes liidame need kokku. Tabel 13 näitab võrdluses kahte olukorda: tegelikku ning hüpoteetilist olukorda, kus valimisliitude, väikeste erakondade ja üksikkandidaatide hääled läksid võrdselt jagunemisele IRL i, Reformierakonna ja sotside vahel. Näeme, et sellises olukorras oleks Keskerakond saanud Tallinna volikogus kolm kohta vähem ja kolm parlamendierakonda igaüks ühe koha rohkem. Tabel 13. Mandaatide jagunemine Isikumandaadid Ringkonnamandaadid Kompensatsioonimandaadid Kokku Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Erinevus KESK IRL Ref SDE

15 Lõpuks võime võrrelda kõikide mandaatide jaotust tabelis 14. Keskerakond oleks ikkagi saanud enamuse volikogu kohtadest, kuid see enamus oleks olnud üsna napp. Tabel 14. Mandaatide osakaal volikogus (sulgudes kohtade arv) Tegelik Hüpoteetiline Erinevus KESK (46) (43) (-3) IRL (16) (17) 1.27 (1) Ref (9) (10) 1.27 (1) SDE (8) (9) 1.81 (1) 15