q 12 w 13 e 14 t 15 y 16 u 17 i 18 o 19 p 20 s 21 d 22 f 23 g 24 h 25 j 26 k 27 l 28 z 29 x 30 c 31 v 32 b 33 n

Väljavõte

1 q 12 w 13 e 14 t 15 y 16 u 17 i 18 o 19 p 20 s 21 d 22 f 23 g 24 h 25 j 26 k 27 l 28 z 29 x 30 c 31 v 32 b 33 n 34 m 35, 36 / 37! $ 41 % 42 ^ 43 & 45 * 46 ( 47 ) 48 W 51 E 52 R 53 T 54 Y 55 U 56 I 57 O 58 P 59 A 60 S 62 D 63 F 64 G 65 H 66 J 67 : 69 Z 70 X 71 V 72 B 73 N 74 M 75 < 76 > fi 88 fl Œ  103 Á 104 Ë 105 È 107 ÈA 108 ÈB 113 Ø w 132 e 133 r 134 t 135 y 136 u 137 i 138 o 139 p 140 a 141 s 142 d 144 f 145 g 147 h 148 k 149 l 150 z 151 x 152 c 153 v 154 n 155 m 156, ! $ 164 % 165 ^ 166 & 167 * 168 ( 169 ) 170 Q 171 W 172 E 173 R 174 T 175 Y 177 U 179 I 180

2 ANNE NAHKUR MAIE SOKK SÕNA VÕLU K I R J A N D U S E T Ö Ö V I H I K 7. K L A S S

3 Kirjastus Koolibri kinnitab: töövihik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Lk ja 83 olevate fotode autorid on Märt Bernardt ja Tõnu Kalle. Toimetaja Maret Kangur Küljendaja Gädvi Tammann Noor sõber! Koolis ja kodus õppides pead Sa palju lugema. Lugemisoskus on õppimise alus. Kuidas aga saada heaks lugejaks ning ka heaks kirjutajaks, kuulajaks, mõtlejaks, suhtlejaks? Töövihik aitab sul neid oskusi arendada, pakkudes mitme sugu seid harjutusi. Sa õpid kiiret, süvenevat ja loovat lugemist ning loetu kohta mõistekaardi tegemist, võtmesõna määramist, küsimist ja vastamist, konspekteerimist, teabeallikatest vajaliku info otsimist, teksti sisu ennustamist ning alguse ja lõpu äraarvamist, lünkteksti täitmist, kirjeldamist, oma arvamuse avaldamist ja põhjendamist, kujutlusvõime rakendamist. Ja muidugi igasuguste tekstide kirjutamist resümeest režiistsenaariumini. Peale selle on Sul võimalus oma oskusi kontrollida, küsitlust läbi viia, joonistada jm. CD-lt (helilindilt) kuuldud ülesanded täida samuti siia. Püüa kirjandustunnis omandatud oskusi rakendada ka teiste õppetekstide lugemisel. Need ülesanded, mis vajavad rohkem ruumi, kirjuta käsitsi või arvutiga eraldi lehele. Nii koguneb sul õppeaasta lõpuks loomin gu liste tööde mapp. Edu Sulle! Anne Nahkur, Maie Sokk, 2012 Kirjastus Koolibri, 2012 Asukoht: Hiiu 38, Tallinn

4 RAHVALUULE 1 Ennustamistest Täida see test enne regilaulu teema käsitlemist. Nii saad kindlaks teha, kui palju sul rahvalaulu kohta seni teadmisi on. Märgi plussiga, kui sinu arvates on harjutuses antud väide õige, ja miinusega, kui vale. Pärast rahva laulu teema käsitlemist kontrolli siit, kas su senised teadmised olid õiged. Regilaulud levisid ainult suuliselt. Regilaulu deklameeriti nagu luuletust. Regilaulule on omane kordus (tähekordus, sõnakordus, värsikordus, mõttekordus). Algriimiks nimetatakse sõnade algushäälikute kordumist värsi või lause piires. Regilauludes pole huumorit, eestlased on selleks liiga tõsimeelsed. Rahvalaulu autori nime saab arhiividokumentide alusel kindlaks teha. Rahvalaule lauldi ainult pulmas ja matusel. Rahvalaulul on kolm komponenti: sõnad, viis ja esitus. Eestlased ei ole lõppriimilist rahvalaulu kunagi tundnud ega laulnud. Rahvalaulu esitas rahvalaulik üksi. 3

5 RAHVALUULE 2 Loe õpikust läbi tekst Rahvaluule olemus. Kirjuta iga tekstilõigu kohta üks olulisem mõiste. Lisa suuliselt igale mõistele selgitus

6 RAHVALUULE 4 Mis on halloween? Värvi tekstis olulisemad märksõnad. Jutusta märksõnade abil. Halloween pole eestlastele harjumuspärane püha. Ameerikas on hallo - ween, 31. oktoober, jõulupüha järel tähtsuselt teine. Sel päeval peetakse karne va li, saadetakse kaarte, kostümeeritud lapsed käivad ukselt uksele, küsides: Kas trikk või komm? Vastu saavad nad maiustusi, õunu jms. Algselt tähendas halloween paganate surnutepüha. Muistsed keldid tähis tasid sellega suve lõppu.usuti, et sel ajal kaob elavate ja surnute maa ilma vahelt selge piir ja halloween i ööl käivad eelmise aasta jooksul surnud ini mes te hinged endale uut keha otsimas. Sellepärast peavadki elusad ini mesed oma keha eemalepeletava kostüümiga varjama. Arvati ka, et halloween i ööl on kergem oma nõrkustest lahti saada. Sel lest on tulnud komme kirjutada sel ööl oma nõrkused paberi-lehele ja paber põlema panna. Eesti rahvausundis oli hilissügisel surnutele pühendatud hingedeaeg, mil pidi elama vaikselt. Usuti, et surnute hinged tulevad sel ajal koju, ning püüti neile meeltmööda olla (pandi neile toitu, köeti sauna). 5

7 RAHVALUULE 5 Räägi jaanipäeva ja -öö kommetest ja uskumustest. Otsi infot ka teatmeteostest. Jutusta, kuidas sul mööduks jaaniöö, kui sa oleksid kas politseinik, koristajatädi, laps, endavanune nooruk või bussijuht. Kirjuta jutustamiseks märksõnu. 6

8 RAHVALUULE 6 (CD I, 1) Kuula regivärsilist vaeslapse laulu. Esitaja on 75-aastane Liisa Kümmel. Pane märksõnadega kirja, milliseid regilaulule omaseid tunnuseid märkasid. 7

9 RAHVALUULE 7 (CD I, 2) Kuula, mida räägib Veljo Tormis oma loomingust ja rahvalaulu ettekandmisest. Tee kuuldust lühikonspekt. 8

10 RAHVALUULE 8 Kirjuta lühiettekanne Vanaaja kombed, usk ja ebausk. Lisa kirjutisele kasutatud kirjanduse nimekiri. 9

11 RAHVALUULE 9 Võrdle rahvalaulu ja autoriluuletuse teemat, riimi, rütmi ja sõnavalikut. Kumb luuletus tekitab laiemaid kujutluspilte? Miks? KODUIGATSUS Kuu mina nutsin kummaliste, pääva nutan pikaliste, eluaja istukille, oma kullasta koduda, ilusat isa aseta, veikest venna, õekesta, kus ma kallis kasvelesin, mari aga moasta tõuselesin, õieke ülesse ajasin. (Viru-Jaagupi) KODUIGATSUS ERNST ENNO Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga mu ümber sala laulvad vaiksed leinad. Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune viib sinimetsa poole kaugele, sääl kasekõne loob kui pilvi teele, et kanda kojukutset minu meele. Ja sala laulvad minu vaiksed leinad, et õitsvad kodus valged ristiheinad. Teema... Riim... Sõnavalik... Rütm... Kumb luuletus tekitab sinus laiemaid kujutluspilte? Miks?... 10

12 RAHVALUULE 0 (CD I, 3) Kuula riimilist rahvalaulu, mis räägib poiste ja tüdrukute vahelistest suhetest. Üleskirjutus on Järvamaalt. Milliseid riimilise rahvalaulu üldisi tunnuseid panid tähele? 11

13 RAHVALUULE q (CD I, 4) Kuula setu leelopäeval lindistatud lugu Võru ansambli esi tu ses. Kas tegemist on vana rahvalauluga või tänapäevase rahvalaulu töötlusega? Põhjenda vastust. 12

14 RAHVALUULE w Loe lindude häälitsusi imiteerivaid regivärsse. Peoleo laulab: Sepa-Aadu ilus, Sepa-Aadu ilus. Sepa-Ants ei ole ilus: pikad hambad. Tee ise regilaul Ööbik laksutab: Kiri-Küüt, Kiri-Küüt, vaole, vaole! Tüdruk, tüdruk, too piits, too piits plaks, plaks. kassi nurrumisest: lehtede langemise sahinast:

15 RAHVALUULE e Anna väidetele hinnang (õige, vale). Põhjenda oma arvamust suuliselt mõne lausega. 1. Isamaaline inimene peab elama kogu elu oma isamaal. (...) 2. Vaba loovisik, kes kuulub oma taseme poolest maailmakultuuri, ei ole ainult eesti rahva omand. (...) 3. Meie kodu on maailmakultuur. (...) 4. Vaeses riigis nagu Eesti ei saagi ükski kodanik õnnelik ja rõõmus olla. (...) 5. Eesti on andeka isiksuse arenguks liiga väike. (...) 6. Ka väga rasketes olukordades on isamaalise inimese kohus elada isamaal ja kannatada koos kodumaaga. (...) 7. Kodumaa saatus sõltub igast tema kodanikust. Iga kodanik on kodumaa õitsengus kaasosaline ja õnnetuses süüdi. (...) 8. Iga inimese isiklik õnn sõltub suuresti tema kodumaa saatusest. (...) 9. Väikeriigi kodanik peab suurriigis olema kolm korda parem, et läbi lüüa. (...) 10. Isamaa nimel ei ole ükski ohver liiga suur. (...) Lisa enda arvates kõige olulisem mõte

16 RAHVALUULE t Koosta mõistekaart teemal Rahvajutud. Kasuta õpikuteksti. RAHVAJUTUD 15

17 RAHVALUULE y (CD I, 5) Kuula tänapäeva muistendit. Võrdle tänapäeva muistendi ja katkumuistendi teemat. Mis on sarnane ja mis erinev?

18 RAHVALUULE u Otsi erinevatest teabeallikatest infot Fr. R. Kreutzwaldi kohta. Kirjuta, mida said teada õpikumaterjalile lisaks. Info õpikust Info muudest teabeallikatest 17

19 RAHVALUULE i Täida lüngad nii, et saad kas imemuinasjutu või loomamuinasjutu. Muiste elas... üks... Tema nimi oli... Tal oli palju... Kõik nad olid... Ükskord juhtus hirmus lugu (kasuta kordust 3, 9 või 12) (Nimi)... jäi imekombel terveks, sest talle tuli(d) appi... Abiline (abilised) oli(d)... Pärast seda läks (nimi)... laia maailma rändama. Ta käis (loetle 7 kohta)... Lõpuks jõudis ta... Seal elas... Nad said tuttavaks. Sellest kujunes suur sõprus. (Nimi)... tundis, et on lõpuks leidnud... Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad... tänapäevani. Sellest annab teada... 18

20 RAHVALUULE o (CD I, 6) Kuula Võru murdes muinasjuttu Kolm kuningapoiga, mis on üles kirjutatud Kanepis aastal. Esitaja on Merle Jääger. Mis liiki muinasjutuga on tegemist? Põhjenda vastust. Kui oskad, siis räägi muinasjutu sisust lühidalt oma kodumurdes. 19

21 RAHVALUULE p Koosta kahele muinasjutule, Vägev vähk ja täitmatu naine ning Nõiutud krevett, ühine, mõlemale sobiv kava

22 RAHVALUULE s Missugusest muinasjutust on pilt? Räägi paari lausega muinas jutu sisust. 21

23 RAHVALUULE d Koosta mõistekaart teemal Õnn. 1. Kirjuta mõistekaardi tuumaks ÕNN. 2. Kirjuta tuumsõnade ümber vastussõnad, mis sinul seostuvad õnne ja rõõmu mõistega. Mis teeb sind õnnelikuks? Kas õnneks on vaja raha? Kas isamaa ja kodu on sinu meelest õnnega seostatavad vastussõnad? 22

24 RAHVALUULE f Koostage tahvlile klassi koondmõistekaart. Täienda oma mõistekaarti kaasõpilaste vastussõnadega. 23

25 RAHVALUULE g Kirjuta lühikirjand teemal Olen (tahan olla) õnnelik. 1. Jaota mõistekaardi Õnn vastussõnad teema plok kidesse. 2. Pane vastussõnade teemaplokid õigesse järjekorda. Pealkirjasta teemaplokid. 3. Kirjandi kirjutamisel alusta iga teemaploki käsitlemist taand ega. 4. Vormista kirjand arvutil. 24

26 RAHVALUULE h (CD I, 7) Kuula rahvajuttu Ussisõnu toomas. Kas see on muinasjutt, muistend, naljand või pajatus? Põhjenda vastust. Esita klassi kaas lastele jutu sisu kohta küsimusi. 25

27 RAHVALUULE j *Vaata pilti. Jutusta ime mui nas jutt. 26

28 RAHVALUULE k Joonista koomiks pajatuse Juhtum surnuaias põhjal. 27

29 RAHVALUULE l (CD I, 8) Kuula rahvanaljandit Ihnus kirikhärra Hugo Lauri esituses. Pärast kuulamist pane kirja naljandi peamõte. 28

30 RAHVALUULE z (CD I, 9) Kuula muistendit Naissaar ja vasta küsimustele. 1. Kuhu oli laev teel? Mida ütles tark laeva omanikule? Miks jooksis üks naine viimasel silmapilgul laevale? Mis oli see võõras asi laevas, mis tormi põhjustas? Kuidas päästeti laev uppumisest? Tänu millele pääses naine uppumissurmast? Kuidas jäädvustati merel juhtunud ime?... 29

31 RAHVALUULE x (CD I, 10, 11) Kuula muistendeid. Neid on kokku kaheksa: on tekke- ja seletusmuistendeid, vägilasmuistendeid, ajaloolisi ja usundilisi muistendeid. Alati ei saa muistendite piire selgesti eristada. Püüa määrata kuuldud muistendi liik ja selgita, milliseid teise muisten di liigi tunnuseid märkasid. Pane muistenditele pealkiri. Tekke- ja seletusmuistend Vägilasmuistend Ajalooline muistend Usundiline muistend

32 c Tõmba kõnekäändudele joon alla. RAHVALUULE Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal. Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts. Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus en ne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitu mine ajas minul gi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir. Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. Õnd sam on anda kui võtta, mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusika võitlusse. Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puu sepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel. Kirjuta välja meeldinud kõnekäänud. 31

33 RAHVALUULE v *Loe läbi tekst grafiti teemal. Naaber on kaua raha kogunud ja lõpuks õnnestus tal nii palju kokku saa da, et oma maja korralikult üle värvida. Töö lõpetanud, seisis ta kaua õhtuhämaruses maja ees ja imetles tulemust. Õhtul voodiski uinus, rahul olunaeratus näol. Hommikul... Hommikul oli maja tänavapoolne sein grafitit täis joonistatud. Sa tunned seda naabrit. Mida sa talle ütled? Mis on naabri vastuargu men did? Kas ta on rõõmus? Kirjuta dialoog. 32

34 RAHVALUULE b Kirjuta 6 lauset grafiti teemal. Lugege klassis oma laused ette. 1. Sissejuhatus Milles seisneb probleem? Näide igapäevasest elust Vastuargument, nähtuse taunimine Uus aspekt Kokkuvõte, ettepanek... 33

35 RAHVALUULE n Kirjuta siia oma lemmikandekdoot/keerdküsimus või sõnamäng. 34

36 RAHVALUULE m Veljo Tormis on helilooja, kes on oma loomingus kasutanud muistseid rahvaviise ja uuendanud rahvalaulu edasiarendajana eesti rahvuslikku helikeelt. Loe sõnumit Veljo Tormise juubeli tähistamisest. Värvi või jooni alla olulisemad märksõnad. Pühapäeval, 7. juulil tähistati helilooja VELJO TORMISE 75. sünni päeva kontserdiga Viinistu kunstimuuseumis ning Eesti ballaadide etendusega Soorinna külas KATI TAMM Kontserdil esitas Eesti Filharmoonia kammerkoor kava Tormise ring, dirigeeris Tõnu Kaljuste. Lauldi Raua needmist, Pikse litaaniat, laule tsüklitest Liivlaste pärandus, Karjala saatus, Kolm Eesti mängulaulu ning Ingerimaa õhtud. Kontserdi alguses andis dirigent Eri Klas kätte Veljo Tormise Fondi esimese stipendiumi krooni helilooja Ester Mägile. Veljo Tormise Fond asutati aastal Veljo Tormise ja Eesti Kooriühingu poolt. Veljo Tormis palus, et kingituste ja lillede asemel kantaks sama väärtusega summa üle temanimelise fondi pangaarvele. Enne kontserti ütles ta, et sinna on kogunenud juba üle krooni. Olen täiesti rabatud. Olen eufoorias, õnnelik üle ääre, kui nii võib ütelda, et see üleskutse oli nii edukas. See pole mahavisatud raha nagu närtsivad lilled või tolmuvad suveniirid, vaid hakkab toetama üritust, mida on vaja. sõnas juubilar. Veljo Tormis tänas kõiki annetajaid, õnnitlejaid, toetajaid ja aitajaid, sõpru ja lähedasi, arste, ametiasutusi, kes teda toetanud on, Eesti presidenti, oma laulude lauljaid ning laulude kuulajaid. Kõige suurem tänu minu kodukihelkonnale Kuusalule. See on igipõline kihelkond, mille piirides praegugi viibime ning õhtusel etendusel Soorinnas samuti. Aitäh kodule, Kuusalu valla praegustele juhtidele ja Veljo Tormise Kultuuriseltsi esindajatele, kes korraldasid ka tänase koosviibimise. Tere tulemast Kuusallu, lõpetas ta. Pärast kontserti pakuti kuulajatele saali kõrval õues mulgiputru ning kalja. Samal ajal said soovijad eraviisiliselt Veljo Tormist õnnitleda. Tema juures oli peaaegu kogu aeg õnnitlejate järjekord. Pärast kontserti sõideti edasi Soorinna külla Eesti ballaadide etendusele. 35

37 RAHVALUULE, Veljo Tormis on oma pärimusliku taustaga suurteose Eesti ballaadide kohta kirjutanud, et teda ei huvita mitte niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kuivõrd see inimlik hingeline seisund, emotsionaalne ja eetiline hinnang sündmustele, mis lauludes peitub. Neis on mingi ürgne moraali- ja eluväärtuste koodeks, mis kehtib siiani. Süü- ja vastutustunne, inimese vahekord teise inimese, looduse ja kõiksusega. Eesti ballaadide aluseks on eesti regilaulud mitmest kandist: Tütarde tapja Rõugest, Karske neiu Kolga-Jaanist, Eksinud neiu Kadrinast, Mehetapja Pöidest, Kuldnaine Kuusalu kihelkonnast, Naisetapja ja Kalmuneiu Setomaalt. Otsi lisainfot Veljo Tormise loomingu kohta. Kasuta erinevaid teabeallikaid, sh internetti. Kuulake võimalusel Eesti ballaade CD-lt või vaadake DVD-d. 36

38 RAHVALUULE / (CD I, 12) Kuula kõnet, mille Lennart Meri pidas koolilõpetajatele aastal. Too välja kõnes rõhutatud olulised teemad. 37

39 RAHVALUULE! Kõnepidamise õpetus 1. Ära räägi peast, vaid loe kogu kõne lehelt maha, siis saavutad kuula ja tega eriti tiheda kontakti. 2. Räägi ühtlase häälega. Hääletooni muutus tekitab kuulajates meele paha. 3. Ära ennast kõne ajal liiguta. Seisa sirgelt kuulajate ees, siis jätad en dast vaoshoitud mulje. 4. Kaasõpilased ei pea kõigest aru saama koosta võimalikult keerukad laused. Nii näid targana. 5. Räägi kiiresti, siis saad oma kõnega ruttu ühele poole. Kas see õpetus sobib heaks esinemiseks? Paranda teksti. 38

40 Kirjuta ja esita kõne teemal Kas igaüks on ise oma õnne sepp?, Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? või Kas eesti keel või inglise keel?. Kasuta kõne koostamisel ja ettekandmisel abimeest kava. Kirjuta üles märksõnad. 1. Sissejuhatus. 2. Kuidas sõnastada probleem küsimustena? 3. Milline on põhjendatud (või levinud) vastus nendele küsimustele? Kirjelda olukorda. 4. Kuivõrd on võimalikud vastupidised vastused ja lahendused? Millised? Missugused faktid kinnitavad sinu seisukohti? 5. Millega võrrelda eespool esitatud teemat? Mõtle noorteprobleemidele. 6. Too näiteid elust. 7. Kes ja mida on öelnud sinu seisukohtade ja põhjenduste kasuks? 8. Kokkuvõte, s.o vastus pealkirjas sõnastatud küsimusele. 39

41 RAHVALUULE Anna hinnang kaasõpilase kõnele. Sõnasta saadud üldmulje. 1. Teema (kõne vastavus teemale, kuulajate vanusele ja sündmuse eripärale, näidete valik, lausete pikkus) 2. Häälekasutus (kuuldavus, selgus, kõnelemise tempo, hääle loomu lik kus) 3. Esinemise väline mulje (asend kõne ajal, kontakt kuulajatega, žestid) 40

42 RAHVALUULE $ Kontrolltest Täida tabelid. Täienda töövihiku ülesannet 1. VANA RAHVALUULE RAHVALAUL )... 2)... 1)... 2) muinasjutt 3)... 4)... 1) mõistatus 2)... 3)... TÄNAPÄEVA RAHVALUULE RAHVALAUL )... 2)... 1)... 2) anekdoot 3)... 4)... 1)... 2)... 3) keerdküsimus Too kummagi alaliigi kohta näiteid. 41

43 RAHVALUULE % (CD I, 13) Kuula mardilaulu Laske sisse mardisandid. Esitaja on Indrek Tamm Jõelähtmest Harjumaalt. 42

44 LUULE ^ Taustteadmiste test Meenuta, mida tead alljärgnevatest eesti luuletajatest. Täida tabeli esimene osa Tean enne luule käsitlemist ja osa Sain teada käsitluse lõpul. Kasuta erinevaid teabeallikaid, sh internetti. Tean Paul-Eerik Rummo Juhan Liiv Doris Kareva Marie Under Sain teada

45 LUULE Ellen Niit Betti Alver

46 LUULE & Kuula lindilt, plaadilt või raadiost mingit muusikateost. Püüa tabada meeleolu. Kirjuta, missuguseid kujutluspilte tekitas muu si ka kuulamine. Pane kirjutise pealkirjaks meeleolu iseloomustav märk sõna. 45

47 LUULE * Täida all olev tühi raam sõnumiga (pilt, noodid, sõnad vms). Pane pealkiri. 46

48 LUULE ( (CD I, 14) Kuula, mida räägib luulest Hando Runnel (luulet esitavad Mikk Mikiver ja Urmas Alender). Mis teeb Runneli arvates luule tõeliseks? Kirjuta märksõnu. 47

49 LUULE ) Loe kirja. Püüa mõista tüdrukut ja tema isa. Mida sa ütleksid sellele tüdrukule? Rongis, küünlapäeval Mu isa! Mõtlesin kaua, enne kui pastaka haarasin, et Sulle need read paberile panna. Võin kohe öelda, et see polnud mulle kerge, aga selleks ju kirjad ongi, kui tahad kellegagi rääkida südamest südamesse. Kirjutan Sulle kirja, et öelda Aitäh!. Aitäh selle eest, et võtsid vaevaks läbi lugeda, aitäh selle eest, et minuga kaasa mõtlema hakkasid, kui Sulle meenus, et olen ikkagi veel Su tütar. On siis Sinule mu elu ja saatus ükskõik? Olen 15aastane ja õppinud juba raskustega võitlema. Siiamaani olen vastu pidanud, aga kauaks veel? Nii olen harjunud endalt juba väga sageli küsima. Mis tulevik mind ees ootab, kui mul puudub haridus, kui mul pole ühtegi ametit õpitud. Tean, et Sa ei suuda mind mõista ega aidata, aga ehk siiski. Kui Sa tahad, võiksime rääkida ja arutada, aitaksid mu muret jagada. Oleksin Sulle tänulik, kui mu elu Sulle veel korda läheks. Tahaksin rääkida natuke endast. Iga päev mõtlen homsele, sest midagi kindlat enam pole. On jäänud veel raskused ja nende ületamine, sest tänaval pole nõrkadel kohta, igaüks seisab enda eest. Mu perekond on mu juhututtavad, kes samasugused kui ma ise. Mõni natuke kindlam, parem, mõni jälle tsipa hullem, aga nemad täidavad mu öid-päevi. Tegelikult ei kavatsenud ma hädaldama hakata. Mõtlesin Sind tänada selle isaarmastuse ja kodu eest, mis mul kunagi oli ja mida Sa mulle enam pakkuda ei suuda. Kas näitab see ehk Sinu nõrkust, tahtejõuetust või hoopis hoolimatust? Püüan tulutult hankida endale kuskilt tööd, ent minu sugust ei võta keegi jutulegi. Seadusedki sellised, et midagi ei luba, aina keelavad. Nüüd mõtlen sooja tänutundega oma tirtsueale, emale-isale me väikeses, aga soojas köögis. Need pildid jätavad tagaplaanile mu tegeliku olukorra, sunnivad argipäeva korrakski unustama. Poleks uskunud, et Sa lausa alla käid. Miks elu on vahel nii julm ja ülekohtune? Oled Sa vahel mu peale mõelnud? Ma ei ootagi jaatavat vas tust, ja arvatavasti ei ole Sul midagi enda kaitseks öelda. Kõik mu unis tused on selle viimase aasta jooksul purunenud, mu hing kalgiks läi nud, mu mõtted kurjemaks. Vahel keeldun lausa uskumast, et Sa mul üldse olemas oled. 48

50 LUULE Nüüd loodan, et mu read puudutavad Su isatundeid, et teed mõne mehel iku otsuse, astud sammu mulle ligemale. Ma olen Su ainus lähe da ne, aga ehk on Sul tõesti minuta parem? Minu ümber on nii palju õnnelikke perekondi, mis teeb kadedaks. Kas Sina oled üksi õnnelik? Tean vastust ise, aga julged Sa endale tõtt tunnis tada? Istud õhtuti vaid teleka ees ja avad õllepudeli, sel ajal kui mina väljas longin. Hea, kui ma oleksin nüüd mingis suhtes eksinud. Äkki oled Sinagi muutunud? Jah, pean ütlema, et ma pole kuskil oodatud külaline. Ikka leian eest kõrvale vaatavaid pilke. Kas Sa sarnaned nende ini mestega? Isa, ehk ma küll ammu pole näinud Sind, mu südames veel koht on Sul... Sinu elu hammasrataste vahele jäänud tütar Lühendatult ajalehest Meie Meel 49

51 LUULE Q *Väljenda mõne lausega oma tundmusi ja mõtteid. Kas läheda sed inimesed mõistavad alati üksteist? Kas üks inimene võib olla teisele mõistatuslik peitepilt? 50

52 LUULE W Kirjuta ja saada lähedasele inimesele kiri, et öelda aitäh. Leia võimalus tänada seda inimest mõistmise ja sõpruse eest. Vormista kiri korrektselt (võid kasutada e-posti). 51

53 LUULE E Kujunda ümbrik. Kirjuta oma aadress ja postisihtnumber. 52

54 LUULE R Kirjuta kahekõne maali Õde ja vend põhjal. 53

55 LUULE T Kirjuta lühidalt teemal Mind ei mõistetud. Anna suuliselt hinnang enda käitumisele

56 LUULE Y *Joonista kunstitunnis Rudolf Rimmeli luuletuse Keva dine meeleolu. Seadke klassis üles pildinäitus Kevad. 55

57 LUULE U (CD I, 15) Kuula Juhan Viidingut esitamas oma luulet. Sõnasta luuletaja sõnum lugejale. 56

58 LUULE I Kirjuta luuletuste riimiskeemid. SÜGISE LAUL GUSTAV SUITS Hall on taevas ja must on maa (a) Sajab ja sajab lõpmata. ( ) Udusse upuvad sihid kõik eel, (b) haige on süda ja väsinud meel. ( ) Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, ( ) tuul selle udu kord laiali ajaks! ( ) Ilm aga sumestub hääletu. ( ) Sügisepäev jõuab õhtule ju. ( ) Kuhu küll lõpeb rändaja tee? ( ) Öö tuleb, pime ja pilkane. ( ) Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, ( ) kui veel see öögi nii otsatu poleks? ( ) *** JAAN KAPLINSKI Anda on parem kui võtta ( ) tulla on parem kui minna ( ) tulla tagasi ( ) koju aia kaevu ( ) värava lehiste ( ) mesilaste juurde ( ) sinu juurde ( ) sinuga endast eemale ( ) endast lahti ( ) enda juurde tagasi ( ) Riimitüüp... Värsside arv... Riimitüüp... Värsside arv... KODUMAA VIIVI LUIK Tükk mälu on käes. Sa surud, ( ) kuni pihku jääb valge vesi, ( ) tolm linna ääres ning turud, ( ) sekka põlde ning pääsukesi, ( ) ja pilved ja juurviljapoed, ( ) vihmapladin, kimp piibelehti ( ) kõik see ütleb su ihukoed ( ) sellesama maa mullast tehti. ( ) Riimitüüp... Värsside arv... 57

59 LUULE O Kirjuta lause või paar V. Luige, J. Kaplinski ja G. Suitsu luuletusi ühendava sõnumina. 58

60 LUULE P (CD I, 16) Kuula luuletuste esitamist. Jälgi pauseerimist, hääletooni ja sõnade rõhutamist. Juhan Liivi Helin (esitaja Karl Ader) ja Sügisene kodu (esitaja Mikk Mikiver), Betti Alveri Kantsler (esitaja Tõnu Oja) ning Viivi Luige On aastasaja lõpp. On öö (esitaja Viivi Luik) Kirjuta, milline luuletus meeldis sulle kõige rohkem. Miks? 59

61 LUULE A Uurige rühmas mõisteid ood, haiku, pastoraal ja sonett. Rühmatöö juhend 1. Moodustage 4-liikmelised nn kodurühmad. 2. Jagage mõisted (ood, haiku, pastoraal ja sonett) rühma liikmete vahel. 3. Iga rühmaliige otsib teatmeteostest ja internetist oma mõiste kohta lisaandmeid ja kirjutab need endale töövihikusse. 4. Lahkuge kodurühmast ja grupeeruge ümber ekspertrühmadeks (näi teks oodirühm, haikurühm) ühe mõiste uurimiseks. Täiendage oma ekspertrühmas materjali veel ja kavandage koos selle esitamise viis. 5. Pöörduge tagasi kodurühmadesse. Igaüks selgitab teistele rühma liikme tele oma mõiste tähendust. Teised teevad märkmeid ja esitavad vaja dusel täpsustavaid küsimusi. 6. Kandke oma töö tulemused klassis ette. Ilmestage sõnavõttu näide te ga. Ood... Haiku... 60

62 LUULE Pastoraal... Sonett... 61

63 LUULE S (CD I, 17) Kuula haikusid. Kirjuta ise haiku. 62

64 LUULE D Kirjuta mõne teatmeteose abil Marie Underi elust ja loomin gust. 63

65 LUULE F (CD I, 18) Kuula Marie Underi sonetti Sirelite aegu 1 Iivi Lepiku esituses. Too välja soneti teema, meeleolu ja riimitüüp. SIRELITE AEGU 1 MARIE UNDER Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs Ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv, nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. Soneti teema... Soneti meeleolu... Esimese nelikvärsi teema... Teise nelikvärsi teema.... Riimitüüp kahes nelikvärsis... Riimitüüp kahes kolmikvärsis... Mõni näide sõnade riimumisest... 64

66 LUULE G (CD I, 19) Kuula luuletuste esitust. Sageli annab pealkiri võtme luuletuse mõistmiseks. Kuidas sa luuletust mõistsid? Pane luuletustele uus pealkiri. Kalju Lepik, Ehalkäik... Tõnu Õnnepalu, Aega ei ole. On kevad... Viivi Luik, Elulugu... 65

67 LUULE H (CD II, 1) Kuula Marie Underi ballaadi Kotermann Aarne Üksküla esituses. Missugused ballaadile tunnuslikud jooned selles aval du vad? Too näiteid. Jutusta ballaadi sisu. 66

68 LUULE J Võrdle Marie Underi ballaadi Porkuni preili Kreutzwaldi samanimelise muistendiga. PORKUNI PREILI FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD Mis tulevalgust tiigi peal vaht öösel tähel pannud? Kas kaugelt vana rahva hääl sest sõnumeid meil annud? Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis P o r k u n i tiigi peal enamasti igal keskööl nähtaval olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pike malt ära seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt käinud nõnda: Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas P o r k u n i lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega maja pidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti kodunt ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust sigitanud, mis kauge male läinud, kui mõlemad ette võinud arvata. Kui preili oma olemist nii pikalt tundnud, et ta naisetanuta enam ei arvanud läbi saavat, pidanud ta nõu juhtunud õnnetust vennale üles tunnistada. Ta läinud ühel päeval venna kambri, langenud tema ette põlvili, tunnistanud oma eksimist ja palu nud luba ennast noormehega lasta laulatada. Vend aga tõuganud teda tulises vihas kui koera jalaga eest ära, lasknud õe eksitaja tuppa kutsuda ja löönud mõõgaga temal pea otsast maha, nii et veri preili peale langenud, kes ehmatuses ära minestanud. Siis käskinud rüütel keset tiiki jää sisse augu raiuda, vedanud ise õe karvupidi sinna ja lükanud elusalt üle pea jää alla vette; ise jäänud ta niikauaks augu kaldale valvama, kui viletsal hingel enam elupäästmise lootust ei võinud olla. Aga et õnnetu preili pattu kahetsemata vägivaldselt surma leidnud ja kiriku õnnistamiseta märga hauda pidanud langema, sellepärast ei võinud tema hingele seal rahupõlve tulla, vaid rahuta hing pidavat igal ööl küünla viisil tiigi peal paistma. Kui kirikuõpetaja vanarauga juttu kuulda saanud, läinud ta ühel päeval lootsikuga sinna kohta tiigi peale, kust öösine tulevalgus tõusnud, õnnis ta nud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem ei ole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tule valgust näinud. 67

69 LUULE Ühisjooned... Erijooned... 68

70 LUULE : Öeldakse, et igas inimeses peitub mitu mina: üks on see, kuidas ta ise ennast näeb, teine see, kuidas teised teda näevad, kolmas see, milline ta tahaks olla, neljas... Kas sina tunned iseennast? Kas sa mõistad, miks sa ühel või teisel juhul just nii käitusid? Kas su sõbrad ja tuttavad näe vad sind samasugusena nagu sa ise? Kirjuta lühikirjand. Vali järg miste teemade hulgast. 1. Mina (iseloomusta ennast, kaalu oma tugevaid ja nõrku külgi, anna hinnang saavu tus tele ja eesmärkidele) 2. Minu sõbrad 3. Kes on tõeline sõber? 4. Meie sõprusest ja oma vahe listest erinevustest 69

71 LUULE Z Loe näidet Betti Alveri sõnavararikkusest. Ütlema lausuma, väitma, pahvatama, sõnama, heaks kiitma, nimmama, mainima, väljendama, tähendama, märkima, rõhutama, tõendama, vastama, käratama, nähvama, sähvama, nihvama, kohmama, mühatama, ühmama, iitsatama, kõssama, poetama, hingama, nina peale kirjutama, pirni panema. 70

72 LUULE X Kirjuta sünonüüme. Jooksma... 71

73 LUULE V Kirjuta ise luuletus. Võid teha ka arvutil kujundatud pilt luule tu se. Luule värsimõõdust loe lähemalt Interneti aadressil (kirjanduse lisalehed). 72

74 LUULE B Jõulude ajal loetakse tihti jõuluvanale naljakaid ja lõbusaid luuleparoodiaid. Kirjuta sina jõuluvanale südamlik jõululuuletus

75 LUULE N Jõulud on rahu ja armastuse pühad. See on aeg, millal tahame teisi mõista ja ise mõistetud olla ning oma elu üle järele mõtelda. Teisest küljest aga on jõulud kujunemas söömis- ja ostmisajaks. Mati Unt, kirjanik ja lavastaja Mihkel Raud, laulja ja kriitik Kivisildnik, kirjanik Kas jõulud on tänapäeva Eestis rahu- või raha-pühad? Ütleksin, et rahapühad. Ehkki ma ei käi supermarketites, tundub mulle siiski, et on toimunud mingi rahunemine. Jõuluhüsteeria ei jõua peale kesklinna enam lihttänavatele. Kogu meie elu on üks tarbimis- ja reklaamibuum. Ka muudel tähtpäevadel on kauplused täis tarbimisele õhutavat propagandat. Kindlasti rahapühad neile, kel on raha. Kel raha ei ole, pole midagi ega millegagi pühitseda. Rikkal on aasta läbi jõulud, vaesel pole rahu kunagi... Arutage pinginaabriga, kas ostubuum sobib jõuluaega. 74 Ajalehest Postimees (katkend) Kirjuta 7 lauset jõuluaegse ostubuumi kohta (sõnasta probleem, too näiteid, leia poolt- ja vastuargumente, esita uusi lähene mis võimalusi, pane kirja oma seisukoht, tee ettepanekuid). Kandke oma laused klassis ette. Arutlege. Kirjutage klassi koondarvamus.

76 75 LUULE M (CD II, 2) Kuula Ellen Niidu luuletust Lävel. Määra luuletuse värsside ja stroofide arv, riimitüüp vastavalt stroofi riimide asendile, leia stiili kujundeid ja sõnasta põhiidee. Kirjuta luuletusest ümber jutustus. LÄVEL ELLEN NIIT Veel olen laps, kes päiksekiiri püüab ja virveid veel. Mind tuulehoogki nimepidi hüüab nii tihti veel. Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob. Veel olen laps, kes kõige järel ruttab, mis särav näis, Kes näoli maas üht õit võib taga nutta, peod lilli täis. Värsside arv... Stroofide arv... Riimitüüp... Riiminäiteid Stiilikujundeid... Põhiidee... Ümberjutustus...

77 LUULE/PROOSA < Missugune kirjutaja sa oled? Tähista vastus ristikesega. JAH EI Kirjutad peale koolitükkide iga nädal midagi. Kirjutad kirju. Pead päevikut. Tunned huvi õpetaja paranduste vastu. Õpid vigadest. Tunned hea teksti omadusi: aine valdamine, mõtteselgus, liigendatus, lugeja arvestamine, õigekeelsus, õigekiri. Kirjutamisel teed kava, eristad olulist ebaolulisest, liigendad teksti, oled valmis teksti muutma, viimistled, loed veel kord läbi. Vaata oma jah- ja ei-vastused üle ning mõtle, mille suhtes peaksid ennast arendama. Pea meeles kirjutaja ei ole kunagi valmis, ja ainult kirjutades õpib kirjutama. 76

78 PROOSA > Bornhöhe Tasuja käsitlus (CD II, 3) Kuula katkendit Eduard Bornhöhe jutustuse Tasuja ainetel valminud kuuldemängust. Lindistus on tehtud aastal. Kas kuuldepilt laiendas sinu ettekujutust loetust? Põhjenda vas tust. Millised helikujundid aitasid sündmustikku kuulajani tuua? 1. Täida lugejakaart. Teose autor ja pealkiri, ilmumise aasta Teose peategelased ja nende tutvustus Teose kõrvaltegelased Tegevuskohad ja nende lühikirjeldus Teose teema ja peamõte 77

79 PROOSA Mõned probleemküsimused, mida klassikaaslastega tunnis arutada Hinnang teosele Teoses esinenud tundmatud sõnad ja nende tähendus 2. Kirjuta Tasuja peatükkidele oma pealkirjad. Märksõnana Väitelausena

80 PROOSA Markeeri 3., 6., 12. ja 15. peatükk. Kelle vahel toimuvad nendes peatükkides kokkupõrked? Mis on nende kokkupõrgete tagajärjed? Jälgi konflikti pingestumist ja laienemist. 3. peatükk konfliktis osalejad:... konflikti tagajärjed: peatükk konfliktis osalejad:... konflikti tagajärjed: peatükk konfliktis osalejad:... konflikti tagajärjed: peatükk konfliktis osalejad:... konflikti tagajärjed:... 79

81 PROOSA 3. Teose kompositsioonielemendid on sissejuhatus, sõlmitus, tegevuse arenemine, kulminatsioon, pööre ja lõpplahendus. Jälgige paaristööna Tasuja ülesehitust ja peatükkide pealkirju, tutvuge mõistete seletustega ja kirjutage iga elemendi juurde vastava peatüki (peatükkide) number. sissejuhatuses tutvustatakse tegevuse aega ja kohta ning tegelasi... sõlmituses kajastatakse sündmusi, mis on järgneva tegevuse aluseks... arenduses kujutatakse sündmustiku asteastmelist pingestumist... kulminatsioonis kirjeldatakse kõige pingelisemat sündmust... pöördes näidatakse pinge langust, mis viib lõpplahenduseni Arutle, kuidas Jaanusest sai Tasuja. Kasuta rääkimisel märksõnu ja ilmesta oma arvamust tsitaatidega tekstist. Missugune oli Jaanuse iseloom lapsepõlves? Märksõnad: Jutusta Jaanuse, Emmi ja Oodo esimesest kohtumisest. Nt: 4. ptk, lk 24, 6. ptk, lk 28, lk 30 Märksõnad: Mis haavas Tasuja uhkust? Miks? Nt: 3. ptk Märksõnad: Nt: 3. ptk, lk 11, 12. ptk, lk 69 80

82 PROOSA Mis sündmused muutsid Tasuja kättemaksjaks? Miks? Märksõnad: Mis sundis Tasujat surma otsima? Miks? Nt: 15. ptk, lk 98 Märksõnad: Jutusta, miks sai Jaanusest Tasuja? Nt: 15. ptk, lk 100 Märksõnad: 5. Kirjuta Tasuja ühe peatüki süžee lühikokkuvõte (3 4 lauset). 81

83 PROOSA 6. Võrdle ilukirjanduslikku ja populaarteaduslikku teksti. E. Bornhöhe. Tasuja Pärast õnnetut lahingut Tallinna all kadus mässavat eestlaste õnn täiesti. Landmeister kihutas neid igal pool kui metselajaid taga, raske, verine nuhtlus langes õnnetu rahva kaela, kes oli julgenud priiust oma jõuga tagasi püüda. Aasta pärast valitses laastatud maal jälle rahu. Paar aastat hiljem 1346 müüs Taani kuningas Eestimaa, mille ordumeister juba enne pandiks oli võtnud, marga hõbeda eest Saksa ordule. Eestlaste priiusevaim oli viimast korda lühikeseks ajaks lõkendanud. E. Vära, A. Adamson. Ajalugu. Õpik 5. klassile a puhkes taanlastele kuulunud Põhja-Eestis eestlaste ülestõus. Taanlased ei suutnud ise seda ülestõusu maha suruda ja kutsusid appi ordurüütlid. Võitlus kestis kolm aastat, kuid lõpuks said eestlased lüüa. Taani kuningas aga otsustas talle kuulunud Põhja- Eesti sakslastele maha müüa, saades selle eest peaaegu neli ja pool tonni hõbedat. Nõnda sattus suurem osa Eestit Liivimaa ordu kätte ja selline olukord kestis enam kui kakssada aastat. Sõnasta erinevus ja sarnasus 82

84 ? Loe Oskar Lutsu Põrandapesu. Kirjuta loole uus lõpp. Järgi kirjaniku stiili. PROOSA 83

85 PROOSA Milline lugeja sa oled? Tähista vastus ristikesega. Loed peale kooliõpikute iga nädal midagi. Loed ajalehti/ajakirju iga päev. Pead lugemispäevikut. Tekstist tundmatu sõna leidmisel selgitad selle tähenduse. Lugemise järel mäletad loetut. Arutled loetu üle sõprade või vanematega. Pärast raamatu lugemist mõtled järgmistele küsimustele: mis on raamatu idee? mis on raamatu sisu? mis on raamatu sõnum? JAH EI Vaata oma jah- ja ei-vastused üle ning mõtle, mille suhtes peaksid ennast arendama. Pea meeles lugeja ei ole kunagi valmis, ja ainult lugedes õpib lugema. Tee reklaami oma lemmikraamatule. Järgi etteantud punkte. 80 Autor:... Teose pealkiri:... Väljaandja, koht, aeg:... Lühike sisututvustus:... 84

86 PROOSA Sõnum lugejale:... 85

87 PROOSA Oskar Luts on öelnud: Raamat on... Raamat on raamat. Friedebert Tuglas on öelnud: Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on elu ekstrakt. Need on valitud leheküljed elust: elu sügavus ja ilu, elu tühjus ja labasus. Mis on raamat sinu arvates? Püüa vastates väljendada omaenda mõtteid. Otsi vanasõnu ja aforisme raamatute kohta. Vanasõnad Aforismid

88 PROOSA Võrdle esimest koolipäeva enne ja nüüd. Too välja erinevused. Võrrelge töid omavahel. 87

89 PROOSA fi (CD II, 4) Kuula katkendit noortesaatest. Kas need probleemid on sulle / teie koolile tuttavad? Kuidas vastaksid sina? Too välja oma seisu koht kõne all olevas küsimuses. 88

90 PROOSA fl Hangi eri allikaist teavet Astrid Lindgreni teoste illustreerija kunstnik Ilon Wiklandi kohta. Pane olulisem lühidalt kirja. Millisesse Astrid Lindgreni teosesse kuuluvad järgmised Ilon Wiklandi illustratsioonid?

91 PROOSA

92 PROOSA Loe läbi katkend Astrid Lindgreni jutustusest Britt-Mari puistab südant. Tee mõistekaart selle kohta, mida me katkendi alusel Britt-Marist teada saime. Kirjuta üles, mis loetust meelde tuleb, püüa luua seoseid, joonista, kasuta sümboleid. 85 BRITT-MARI Võrrelge mõistekaarte omavahel. Kirjeldage nende põhjal Britt-Mari perekonda, iseloomustage kõiki pereliikmeid. 91

93 PROOSA Siia on peidetud viie Astrid Lindgreni teose pealkirjad. Püüa segaduses kord luua. Lota väikevend Blomkvist Lõvisüdamed ja Lärmisepa meisterdetektiiv Karlsson Bullerby tänava vennad lapsed katuselt

94 PROOSA A Helga Nõu Tõmba uttu käsitlus 1. Täida lugejakaart (vt Tasuja näidist). Kleebi täidetud lugejakaart vihikusse. 2. Otsi vastuseid järgmistele küsimustele: Missuguste lootustega sõidab Joonas Rootsi? Missugused on tema eelarvamused? Mis erinevusi märkab Joonas Eesti ja Rootsi kultuuris ning tavades? Missugused on rootslaste eelarvamused eestlaste suhtes? Kas Joonas on valmis välismaalastega suhtlema? Too näiteid

95 PROOSA Mida õppis Joonas Rootsis? Mida sai teada iseenda kohta? Mida oled sina välismaal käies õppinud? Jaga kogemusi teistega Sõnasta teose põhjal üks probleem, leia probleemi põhjus, tagajärg ja lahendus. Arutlege probleemide üle rühmas. 1. Probleemi olemus 3. Probleemi tagajärg 2. Probleemi põhjus 4. Probleemi lahendus 94

96 PROOSA 4. Järjesta väited tähtsuse järjekorras, lisa oma väiteid, kirjuta selle põhjal lühiarvamus Minu tulevik ja põhjenda oma järjestust. Too oma kogemustest näiteid. Hea haridus Palju kergelt tulnud raha Palju raske tööga saadud raha Hea töö ja elukoht välismaal Heaks eluks on oluline Lähedaste inimeste armastus ja usaldus Head ja kasulikud tutvused Ausus ja õiglus elus Vedamine, õnn Hea karjäär kodumaal Minu tulevik 95

97 PROOSA 5. Mis väidet pidas Joonas kõige olulisemaks teose alguses ja missugust lõpus? Teose alguses Teose lõpus Mis oli Joonase väärtushinnangutes muutunud? Milles oli ta targemaks saanud? Mida tähendab mõiste hea elu sinu jaoks? 96

98 PROOSA 6. Kirjuta kommentaar. Tsitaadid teosest I. Nüüd olen siis jälle Eestis tagasi. On seesama väike ja hall maa nagu tavaliselt, ega ta selle ühe nädalaga kuigi palju muutunud ei ole. Aga kas teate, mis imelik lugu! Kui ma tagasisõidul pärast loksuvat ööd varahommikul toolist tõusin ja kempsu tuigerdasin, nägin laevaaknast tuttavat maariba (eks Paldiski juures või kuskil seal). Eesti! mõtlesin. Ja siis tundsin äkki sellist äratundmisrõõmu, et oleksin kas või nutma hakanud. Hale lugu, mis? Täitsa ajukas. Aga nii see oli. II. Mida ma pean tegema? küsib ta endalt ja imestab, kuidas vastus talle ka sealsamas pähe torgatakse: Mille sa käima oled pannud, pead ka ise joonde ajama. Enne kui on liiga hilja. Enne kui on liiga hilja. Sinu kommentaar, tunne, mälestus 97

99 PROOSA Kirjuta Rein Põdra loo Vanaema kapi lõhn iga lõigu kohta lühike sisu kajastav lause. Vanaema riidekapis on imeline lõhn

100 PROOSA Kirjuta mõnest lõhnaga või lõhnadega seotud mälestusest. Leia loole tabav pealkiri

101 PROOSA Œ Kirjuta Jaan Lattiku Teejuhist välja arusaamatuks jäänud sõnu ja otsi neile tähendused. Abiks võta murdesõnaraamat. üits üks;

102 PROOSA Missuguseid erinevusi kirjakeelest märkad Jüri Tuuliku jutus Patsiilius? 101

103 PROOSA (CD II, 5) Kuula kirjeldust August Gailiti romaanist Toomas Nipernaadi. Loeb Viiu Härm. Millise kirjeldusega on tegemist? 102

104 PROOSA Â (CD II, 6) Kirjeldada võib ka helidega. Kuula helipilti, milles on mitme suguseid hääli, ja kirjuta kuulmise järgi lugu. Vahetage pinginaab ri ga tööd ja hinnake neid vastastikku. 103

105 PROOSA Á Kirjuta lugu, milles jutustab kujutletav tegelane (müüja, arst, näitleja, õpetaja, sportlane vmt) oma päevast. Pane sellele välja mõeldud tegelasele ka nimi ja määra vanus. Püüa tegelast tema kõne kaudu iseloomustada. Nimi, vanus, elukutse

106 Ë Kirjuta ühest ja samast kohast kaks kirjeldust. PROOSA 1. Tee seda nii, nagu oleksid sinna sattunud esmakordselt ja kõik on uus ja huvitav. 2. Tee seda nii, nagu oleks tegemist hästi tuttava ja koduse paigaga. 105

107 PROOSA *Kas märkad tekstides erinevusi? Kui jah, siis oled ülesandega hästi hakkama saanud. 106

108 PROOSA È Koosta Varguse tekstikatkendi kohta kava. Kirjuta Vargusele uus lõpp. Võrrelge omavahel neid uusi lõppe. 107

109 PROOSA ÈA Jüri Parijõe Teraspoisi käsitlus 1. Täida lugejakaart (vt eelmisi käsitlusi). Kleebi täidetud lugejakaart vihikusse. 2. Lugemiskontroll. Kirjuta õige väite järele jah, vale väite reale ei. Lisa suuliselt valele väitele õige vastus. Jaani isa suri, kui Jaan ei olnud veel aastanegi. Üliõpilane härra Pärn ei sallinud Jaani. Pärast ema surma läks Jaan maale sugulaste juurde elama. Jaan läks kojarahva juurde elama ja oli neile abiks, kus vähegi sai ja oskas. Suvel sai Jaan poes jooksupoisina tööd. Pärast ema surma saadeti Jaan elama ja õppima linna varjupaika. Varjupaik asus keset linna. Jaan visati linna varjupaigast halva käitumise pärast välja. Pärast varjupaika lahkus Jaan kodukoolist vabatahtlikult ja otsustas asuda õppima abikooli. Järgmisel suvel sai Jaan töökoha lilleärisse. 108

110 PROOSA 3. Sõnasta teose põhjal üks probleem, leia probleemi põhjus, tagajärg ja lahendus. Arutlege probleemi üle pinginaabriga. 1. Probleemi olemus 3. Probleemi tagajärg 2. Probleemi põhjus 4. Probleemi lahendus 4. Vägivald linna varjupaigas, kodukoolis ja abikoolis. Kes oli Jaani suhtes vägivaldne? Lisa vägivalda iseloomustav märksõna Keda Jaan aitas? Kuidas?

111 PROOSA Kellelt sai Jaan abi? Kuidas? Missugused iseloomuomadused aitasid sinu arvates Jaanil liidriks tõusta? Loe tekstist põhjendusi Mis võimalusi näed vägivalla vältimiseks tänapäeva koolis? Kirjuta tekstist välja väljendeid ja sõnu, mis tõestavad, et jutustuse tegevus toimus ammu. 110

112 PROOSA 6. Kirjuta Jaani monoloog abikooli õppetöö viimasel päeval. Anna Jaani silmade läbi hinnang möödunud õppeaastale. Kuidas iseloomustaks Jaan ennast? 7. Teema ühisaruteluks. Öeldakse, et kõige olulisem inimese saatuse kujunemisel on tema enese tublidus ja tahe raskustest üle saada. Miks võtab kirjanik appi väikese ime teeb Jaanist jõuka aednikutütre päästja? Kirjuta märksõnu ja jutusta nende põhjal. 111

113 PROOSA 8. Võrdle 21. sajandi alguse noorte elu (H. Nõu Tõmba uttu ) eelmise sajandi alguse oludega (J. Parijõgi Teraspoiss ). Lisa tähelepanekuid oma elust. Too välja erinevused ja sarnasused. Suhted isa, ema ja vanavanematega Tõmba uttu Teraspoiss Sinu enda elukogemused Suhted õpetajatega Suhted täiskasvanute, poiste ja tüdrukute vahel Koolimiljöö Probleemide lahendamine õpilaste vahel 112

114 ÈB Kirjuta negatiivsele lähenemisele positiivne kommentaar. PROOSA Tsitaadid H. Nõu jutustusest Pea suu Kuulge, kõik vanad muumiad (vabandust, ma mõtlesin onud ja tädid), kes kogemata peaksite seda raamatut lugema! Ma ütlen teile: NOORUS EI OLE ÜLDSE ILUS AEG. See on kohutavalt tülikas ja raske aeg igasuguste murede ja probleemidega. Aga kas te ise olete ära unustanud, kuidas noorus oli? Või tahate meile meelega seda vale propagandat levitada? Kommentaar, näiteid oma elust jm Kool on nii igav ja raske. Õpetajad on tihti ebaõiglased. Nad õpetavad nähtavasti ainult selleks, et tunniplaani täita ja palka saada, ja panevad hindeid nagu masinad. Nad ei tunne igal juhul huvi selle vastu, kas me midagi oma tulevase elu jaoks õpime või ei. Nad ei tunne huvi meie kui isikute vastu. 113

115 PROOSA Ø Benjamin Leberti jutustuse Crazy katkendis arutlevad poisid kirjanduse üle. Kui Benjamin küsiks sinult, mis on õieti kirjandus, kuidas vastaksid? Pane oma vastus kirja. Lisa nimekiri raamatutest, mis on sind elus kõige rohkem mõju tanud. Põhjenda nende mõju. 114

116 PROOSA Kes on sinu lemmikkirjanik(ud)? Milles väljendub sinu meelest tema (nende) loomingu erilisus? Lõppu lisa küsimused, mida tahak sid talle (neile) esitada. 115

117 PROOSA Koosta jututäht J. K. Rowlingi Võlur Harry Potter katkendi kohta. Kus? Kes? Millal? Pane katkendile pealkiri Kuidas lõpeb? 1. Kes? (Tegelased) 2. Millal? 3. Kus? (Tegevuspaik) 4. Mis juhtus? (Sündmused) 5. Kuidas lõpeb? (Lahendus) Mis juhtub? Kirjuta järgnev tekst lühendatult ümber nii, nagu toimuks tege vus sinu koolis ja tegelasteks oleksid sinu klassikaaslased. Püüa olla oma kirjeldustes täpne ja järgida kirjaniku teksti. Aga Harry tundis, et ainus asi, mida ta tõeliselt hästi oskas, oli lendluudpall. Lõpuks valis ta needsamad uued ained, mida oli valinud Ron, arvates, et kui ta nendega jänni jääb, on tal vähemasti sõbrast abi

118 PROOSA Teise klassi õpilastele anti lihavõttevaheajaks uut mõtlemisainet. Neil oli aeg valida endale kolmanda klassi õppeained ning vähemasti Hermione suhtus asjasse väga tõsiselt. See võib mõjutada kogu meie tulevikku, ütles ta Harryle ja Ronile, kui nad uute õppeainete nimekirju uurisid ja nende kõrvale linnukesi tegid. Ma tahan lihtsalt nõia joo ki dest loobuda, ütles Harry. Seda me teha ei saa, kostis Ron süngelt. Kõik vanad ained tuleb alles jätta, muidu oleksin ma mustade jõudude vastase kaitse kohe sinnapaika jätnud. Aga see on ju väga tähtis! hüüatas Hermione šokeeritult. Mitte nii, nagu Lockhart seda õpetab, ütles Ron. Ma pole õppinud temalt midagi peale selle, et pisihaldjaid ei tohi lahti lasta. Neville Longbottomile olid saatnud kirju kõik tema suguvõsa nõiad ning võlurid, kusjuures igaüks andis talle õppeainete suhtes eri nõu. Ta istus segaduses ja mureliku na, luges, keeleots paistmas, õppeainete nimekirja ning küsis teistelt, kas aritmantia on nende meelest raskem kui vanade ruunide õppimine. Dean Thomas, kes oli nagu Harrygi muguperes üles kasvanud, pani lõpuks sil mad kinni ja tonksas nime kirja võlukepiga, valides need ained, mille peale kepp sattus. Hermione ei kuula nud kellegi nõuandeid, kuid võttis endale kõik ained

119 PROOSA Hangi teavet Gerald Durrelli kohta. Abi saad teatme kirjan du sest ja Internetist. Pane kirja olulisem. 118

120 PROOSA 1 Leia Gerald Durrelli jutustuse katkendist igale lausele vastav lõik. Nummerda laused teksti sisu järgi. Väikesed krabiämblikud vahetavad värvi. Alguses ma lausa jahmusin eluküllusest meie lävel. Kõige põnevam oli kõrvahargi pesa. 119

121 PROOSA 2 Võrdle Durrelli teksti tuvist ja teatmeteoste vastavat infot. Too neist allikaist esile ühine ja erinev. Põhjen da vastust. Tuvilised (Columbiformes), kosmopliitne linnuselts; 310 liiki. T-d on lõokese- kuni hanesuurused. Kõige rohkem on liike Kagu-Aasias ja Austraalias. Peaaegu kõik tuvid on head lendajad, paljud on rändlinnud; enamik taim-, mõned valdavalt loomtoidulised (söövad putukaid, tigusid, vihmausse jms). Elavad monogaamselt, enamik pesitseb puudel, vähemik maas, kurnas 1-2 muna. Pojad on pesahoidjad, vanemad toidavad neid piimja pugueritisega. Quasimodo Ühine Erinev Põhjendus:

122 PROOSA 3 Kirjuta lühikirjand teemal Suurim avastus minu elus. 121

123 PROOSA 4 Vali esitatud variantidest Jaan Rannapi loo Raudse kanna all sõnum. Tähista see ristikesega. Kui sinu arvates ei leidu siin õiget sõnumit, kirjuta lõppu oma variant. Lindudel ei maksaks pesa raudteele teha. Linnud teevad pesa tihti raudteele. Igale elusolendile on enda rajatud kodu armas, ükskõik kus see asub. Linavästrikule meeldib müra sees elada. Võta ühe lausega kokku Jaan Rannapi loo Põdra voodi sõnum. 122

124 PROOSA 5 Otsi infot Friedebert Tuglasest. Kasuta teatmeteoseid ja Inter netti. Kirjuta välja tähtsamad andmed tema elu ja tegevuse kohta. 123

125 PROOSA 6 Leia Väikese Illimari katkendist koht, kus kirjeldatakse kad ri de riietust. Kirjuta see lõik välja. 124

126 PROOSA 7 (CD II, 7) Kuula kadrilaulu, mille esitaja on Marie Helimets Karksist Viljandimaalt. Kuidas see laul haakub Tuglase kirjeldatud kadri õhtu sündmustega? Põhjenda vastust. 125

127 PROOSA 8 Friedebert Tuglas on Illimari kuju loomise puhul märkinud: Ja kui see mul siiski vahest poolikult õnnestub, siis sellepärast, et ma sind ometi sellisena ei suuda näha, nagu sa siis olid. Olen küll vist targemaks saanud, aga midagi on minus vist ka jäljetult kadunud. Hädavaevalt suudan veel meenutada, millisena paistis maailm kõrgest rohust, kust pea üle ei ulatunud. Ei mäleta enam hästi kalmuse lõhna ega vuti häält. Aga sõna seada oskan ma nüüd ometi paremini... Kas sina mäletad, milline paistis maailm kõrgest rohust? Püüa meenutada mõnda lapsepõlveseika ja seda kirjeldada. Püüa koos perega meelde tuletada mõnda juhtumit ajast, kui olid 6 7aastane. 1. Kirjuta oma mälestusest minavormis. 126

128 PROOSA 2. Kirjuta samast sündmusest päevikuvormis, kusjuures kujutle kirjutajaks ema/isa või vanemat õde/venda. Päevikuvorm eeldab ka kirjutamise aja juurdemärkimist! 127

129 PROOSA 9 Daniel Defoe Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused käsitlus. 1. Täida lugejakaart. Kleebi täidetud lugejakaart vihikusse. 2. Korraldage klassis pressikonverents. Valige konverentsi juhataja ja Robinson Crusoe osatäitja, ülejäänud on ajakirjanikud. Ajakirjanikud tutvustavad ennast ja küsivad vastavalt oma väljaande valdkonnale (päevaleht, spordileht, kultuurileht, seltskonnaajakiri, politseiajakiri jt) Robinson Crusoe käest küsimusi saarel veedetud aja kohta. 3. Kirjuta, mis väljaannet esindad... Sinu küsimus:... Robinson Crusoe vastus:... Sinu küsimus:... Robinson Crusoe vastus:... *Kirjuta pressikonverentsi info põhjal oma meediaväljaande jaoks lühiuudis. Loe klassis ette. 128

130 PROOSA 0 Loe A. H. Tammsaare novellist Tähtis päev kiiresti läbi paar lauset iga lõigu algusest. Ära kuluta selleks kokku üle minuti. Pane raamat kinni ja kirjuta, mis sisust meelde jäi. Kasuta võtme sõnu. Nüüd loe novell süvenenult läbi. Anna hinnang oma esialgsele sisukokkuvõttele (nt: ma suutsin kõik olulise tabada ja meelde jätta). Kirjuta novellist Tähtis päev välja poisi meeleolu kajastavaid lauseid. 129

131 PROOSA Sa tunned Juhkule kindlasti kaasa. Palun lohuta vaest poissi. *Koosta Tähtsale päevale tagakaanetekst. Kirjuta Tähtsa päeva põhjal teemantluuletus. Esita oma luuletus klassikaaslastele. Pealkiri (nimisõna) Kirjeldus (omadussõnad) Tegevus (mine-lõpulised sõnad) Suhe, tunded (fraas) Teema ümbersõnastus (pealkirja sünonüüm) 130

132 PROOSA Kaardista novell Tähtis päev, kirjuta iga süžee arengu etapi juurde vastav tegevuse kirjeldus. Märgi sõlmitus ringikesega. Pealkiri: Kulminatsioon: Peategelased:. Kõrvaltegelased: Sündmused: tegevuse pingestumine Pinge langus Konflikt: Lahendus: Tegevuspaik: Autori sõnum lugejale: 131

133 PROOSA w (CD II, 8) Kuula Mati Undi novelli Inimlik huvi õnne vastu autori esituses. Nimeta novelližanri tunnused. Mida tahab kirjanik oma looga lugejale/kuulajale öelda? 132

134 PROOSA e Loe loovalt A. H. Tammsaare miniatuuri Poiss ja liblik. Joonista kujutluspilt. Millised on poiss ja liblikas sinu kujutluses? 133

135 PROOSA r (CD II, 9) Kuula A. H. Tammsaare miniatuuri Armastus näitleja Heino Mandri esituses. Tee sellele mõistekaart. ARMASTUS 134

136 PROOSA t Kui Lennart Merelt küsiti, mida ta peab hea reisikirjelduse juures oluliseks, vastas ta nii: Kauguste läbielamist. Ruumis ja ajas. Oskust kuulata ja kivid kõnelema meelitada. Ja vahest kõige keerulisemat: eelteadmised koju jätta, sest sageli osutuvad nad eelarvamusteks. Suurimaks elamuseks rändudelt on aga inimese avastamine, iseenda äratundmine. Vahel nõuab see kannatlikkust ja pikka vaikimist. Mõnda juhuslikku teekaaslast arvan paremini tundvat kui pikaajalist töökaaslast. Romantiline illusioon? Seegi on tegelikkus. Mida pead sina hea reisikirjelduse puhul oluliseks? Pane kirja 5-6 võtmesõna

137 PROOSA y Kindlasti oled tuttav mitmesuguste reisikataloogide ja -voldi ku tega. Millist teavet need tavaliselt edastavad? Koosta nende eeskujul sinu oma kodukohta tutvustav turismi vol dik. Ära unusta, et pead tegema sellele paigale ka reklaami. 136

138 PROOSA u Mart Mägra artikkel suitsupääsukesest on teadusliku stiili näide. Loe teksti tähelepanelikult. Meeldejäämise huvides jaga tekst lõikudeks ja kirjuta igast lõigust välja võtmesõna(d) või võtmelause. 1. Suitsupääsuke eesti rahvuslind 2. Rahvasuu pääsukesest Leia tekstist pääsukese kohta käivaid mõistatusi ja vanasõnu. Mõistatused... Vanasõnad

139 PROOSA i (CD II, 10) Kuula Argo Moora teksti nimepuude kohta. Pane hoolega tähele puude ja inimeste vahelisi seoseid kajastavaid uskumusi. Mis puhul tavaliselt puud istutatakse?... Missugust kasu/kahju võivad puud tekitada?... Missugustest puudega juhtuvatest hädadest kardetakse õnnetust inimes te le? Millised puude nimetused on viie kõige sagedamini esineva perekonna nime seas?... Millal on uskumuste kohaselt õige aeg istutada puud?... Mis on sinu lemmikpuu? Miks just see?... Kas sul on oma hingepuu/nimepuu/õnnepuu/väravapuu/õuepuu või muidu tuttav puu? Räägi sellest.... Kas teie peres on inimesele puu istutamise tava?... Kas oled ise puud istutanud?... Kas igal puul on oma iseloom?... Kas usud, et puul on hing?

140 o Pane kirja enda kõnepruugis rohkem esinevaid slängisõnu. PROOSA 1. Tervitus ja hüvastijätt Hinnangu väljendamine Kool... Vali veel mingi valdkond, mille kohta tead slängisõnu. Pane neid kirja

141 PROOSA p Loe läbi Vanavanemate kodu. Kirjuta välja Setu murraku sõnu koos tähendusega. 140

142 a Luuletaja Peep Ilmet on kirjutanud: Kas kasvad sa kaunimal niidul või mornide majade maos Kas soosib sind pakatav tervis või piinutab tõbede kaos Ükspuha kas paitust või piitsa sa võimatut soovides saad Sus sööbivad sündimismärgid KEEL MEEL MAA 1. Mis on sinu sündimismärgid? PROOSA 2. Kust oled pärit? Millist murret sel alal räägi takse? Milliseid murdeid veel tead? Otsi abi teatmeteostest. Tähista murded kaardil. 141

143 PROOSA s Loe katkendit Lennart Mere tänuavaldusest Ferdinand Johann Wiedemanni auhinna saamisel aastal. Tähista kas värviliselt või allajoonimisega tähtsamad märksõnad, olulisemad mõtted. Keel on väikerahva kõige olulisem eneseteostuse ja enesetunnetuse va hend. Eesti rahva püsimise tagamisel, Eesti iseseisvuse tagasivõitmisel avaldus keele keskne seisund eriti ilmekalt: uskumatult suur osa meie sea dus and li kust loovu sest kulus keeleseaduse koostamisele. Usutavasti väärib see oma ette sotsiaal psüh ho loogilist käsitlust. Keeleseaduse valmi mine oli valda valt kogu rahva tähele panu keskmes. Selles avaldus ühest küljest meie muinasaegadesse ulatuv usk seaduse jõuss e, vahest koguni šamanistlikku sõna jõusse. Märtsikuus 1968 kirju ta sin oma ekspeditsioonipäevikusse kirjaoskamatu sürjakomi küti Ivan Popovi lause: Sõna on suur jõud. Või tuleks siingi olla täpsem ja öelda: see lause päri neb muinasajast, kus erandita igaüks oli kirjanik, oma rahva kultuuri ja ajalookogemuse taaslooja? Ent keeleseaduse ümber koondunud pingne tähelepanu kõneles samas ka eesti rahvuskultuuri lähenemisest vägivaldsele lõpule. Keeleseaduses on tunda surmaeelset karjatust. Nüüd on meil keeleseadus Nüüd on rahvale taas tagatud tulevik. Kuid keele seisund on niisama murettekitav kui venestamise aegu. Põh ju sed on erinevad, tagajärg võib osutuda sarnaseks. Pean teile tunnis ta ma, kallid kaasmaalased, et ma pahatihti ei saa enam aru trükitud või ka kõneldud ema keelest. Vahel valdab mind tunne, et kõik on õppinud kirjutama, õppimata luge ma. Turuühiskonna hüvede ja pahede iseloomustamiseks sobiks ehk järg mi ne näide: riigikeele eksami tunnistus maksab mustal turul kümme korda rohkem, kui on eksami maks. Sellest võiksime teha hulga järeldusi ja tajuda ka olulisi kohustusi. Õppigem siis õppima. Sõna on võim, sest ainult täpse sõna ja mõtte k o o s m e e l e s t sünnib Eesti Vabariigile nii vajalik täpne tegu.. Täpne sõna on tegu. 1. Miks on keel väikerahvale nii oluline? Kuidas mõtestad sina lauset Sõna on suur jõud?

144 PROOSA 3. Kes oli Ferdinand Johann Wiedemann? Otsi tema kohta andmeid teatmeteostest Kellele ja mille eest antakse välja Wiedemanni auhinda? Kuidas sina kaitsed oma emakeelt?

145 DRAAMA d Tööta läbi õpiku tekst Teatrilumm. Tee seda järkude kaupa. Sirvi artikkel läbi. Loe süvenemisega, rühmita materjal mõttes sisulisteks ühikuteks. Pane tähtsam kirja. Too olulisemad mõisted värvidega esile. 144

146 DRAAMA f Hangi eri teabeallikatest materjali teatriajaloo kohta. Vasta järgmistele küsimustele ja kirjuta vastused lühidalt piltide juurde. 1. Kirjelda etendust antiikteatris. 2. Mida kujutas endast keskaja teater? 3. Mis oli commedia dell arte? 4. Kirjelda renessansiaegset teatrit. 5. Too välja uusaja teatri olulisemad jooned

147 DRAAMA

148 DRAAMA g Kirjuta jätk (üks uus stseen) katkendile kuuldemängust Mida sa ütleksid Aap Penderile?. Võid kirjutada ka televariandi. Sel juhul arvesta, et publik kuulamisele lisaks ka vaatab. 147

149 DRAAMA h (CD II, 11) Kuula Aime Maripuu kuuldemängu Mida sa ütleksid Aap Penderile? jätku. Võrdle seda enda kirjutatud stseeniga. 148

150 DRAAMA k Jälgi keelekoomika seisukohalt Pliuhkami sõnavara. Kirjuta välja rahvapäraseid ütlusi..... sõnade vale kasutust... sõimamist ja siunamist... Milles avaldub Pliuhkami enesekindlus?... ahnus?... rumalus?... ettevõtlikkus?... Kapsapea on pakkunud ainest ka eesti multifilmile. Riho Unt on pannud Pliuhkami seiklema tänapäeva Euroopasse ja Inter netti. Kui oled neid Riho Undi filme näinud, too välja uusi jooni Pliuh kami juures. 149

151 DRAAMA l *Joonista ühe Kapsapea tegelase kostüüm ja/või lavapilt või filmiepisood. 150

152 DRAAMA z (CD II, 12) Kuula Kreutzwaldi muinasjutu Vägev vähk ja täitmatu naine alusel tehtud kuuldepilti aastast Võrdle muinasjutu ja kuul de mängu teksti. Kas märkasid erinevusi? Milliseid? Kumb meel dis rohkem ja miks?

153 DRAAMA x Kirjuta viimati nähtud teatrietenduse/telelavastuse arvustus. Pea silmas retsensioonile esitatavaid nõudeid. Püüa kindlasti oma arvamust ja hinnangut põhjendada. 152

154 DRAAMA c (CD II, 13) Kuula mõttekildu Pille-Riin Purje arvustusest teatriaasta kohta. Milliseid arvustusele omaseid tunnuseid panid tähele? 153

155 DRAAMA v Kes on sinu lemmiknäitleja teatris? Miks ta sulle meeldib? Mõtle välja küsimused, mida tahaksid talle esitada. 154

156 DRAAMA n Visanda oma (kujutletava) kodulehekülje või Twitteri avaleht. Pane kirja lühike enese tutvus tus ja need lingid, mis sinu meelest seal võiksid olla. Püüa olla originaalne! 155

157 FOTO m Resümeeri õpiku teksti Fotod kõnelevad. 156

158 FOTO, Vaata tähelepanelikult pilti. Mõtle tabav pildiallkiri. Kuidas võiks seda pilti veel allkirjastada? Lase pinginaabril valida, milline variant on parim. 1. allkiri allkiri allkiri

159 FOTO Pinginaabri arvamus ja põhjendus

160 FOTO. Mõtle end pildi sisse. Milliseid hääli ja helisid sa kuuled? Kirjuta need üles võimalikult täpselt. 159

161 FOTO / Mõtle end pildi sisse. Kujuta end ühe tegelasena pildil. Kirjuta oma mõtetest ja tunnetest. 160

162 FOTO! Kirjuta dialoog inimestele, kes on pildil. Pane neile kõigile ka nimed. 161

163 Kleebi siia ajalehest või ajakirjast foto, millele on jäädvustatud mingi sündmus. Kujuta ette, et oled ise sündmuspaigal ja pead andma toimuvast ülevaate: selgitama olukorda, selle põhjusi (mis eelnes), avaldama arvamust. Pane oma ülevaade kirja. 162

164 FOTO Kirjuta fotol oleva inimese portree, tema välimuse kirjeldus. Mõtle talle nimi, vanus, elukutse, perekond. Püüa olla hästi veenev Kirjuta üles portreteeritu sisemonoloog. Ole kõnekeelne. 163

165 FOTO $ Fotokunstnik Peeter Tooming on kokku pannud fotovihikud, kuhu on koondatud maakondade kaupa fotosid mõnigatest pai ka dest, mida on pildistanud Carl Sarap ning Peeter Too ming ise üle poole sajandi hiljem, Uued pildid on tehtud täpselt samalt võttekohalt, kasutatud on täpselt samasugust aparatuuri. Tulemuseks on kahekaupa fotod, mis peaksid teineteisega sarnanema nagu kaks tilka vett, aga ometi ei sarnane. Aeg on Eesti nägu õige suuresti muutnud. Vaata neid pilte, kirjelda neid. Kumb on sinu arvates Sarapi, kumb Toominga tehtud? Põhjenda vastust

166 KUJUTAV KUNST % Vaata Epp-Maria Kokamäe maali Suveingel. Mõtle end pildi sisse. Pane kirja, mida näed. Kasuta maalimiseks sõnu. 165