Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei
|
|
- Anneli Klaas
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite, kas politseiteenistust reguleerivat seadust saab käsitleda lepinguna tööandja ja töövõtja vahel. Olen seisukohal, et seadusandja poolt kehtestatud teenistustingimusi lepinguna käsitleda ei saa. Lepingulisi läbirääkimisi iseloomustab mõlema poole võimalus tingimusi välja pakkuda ning läbirääkijad on sealjuures põhimõtteliselt võrdsel positsioonil mõlema poole nõusolekuta lepingut ei sõlmita. Riigiametnikele, sh politseiametnikele kehtestab teenistustingimused riik ühepoolselt. Loomulikult ei ole seadusandjal sealjuures täielikku suvaõigust (nt tuleb riigil arvestada isikuil tekkinud õiguspärase ootusega) ning isikul on õigus kehtestatud tingimusi arvestades vabalt otsustada, kas teenistusse asuda või teenistusest lahkuda. Teisena küsite, kas Teie pikaajalisest haigusest tingituna tulnuks Teid saata arstlikku kontrolli, et tuvastada, kas haigus ei ole seotud Teie tööga politseiteenistuses. Märgite, et sellest sõltub rahaline kompensatsioon. Kahjuks jätate täpsustamata, millist kompensatsiooni Te silmas peate. Teie teenistusest tervise tõttu eemalviibimise ajal kehtinud politseiteenistuse seaduse 1 21 nägi ette toetuse muuhulgas politseiametniku püsivalt töövõimetuks tunnistamise ja haigestumise korral. Sama paragrahvi kuues lõige volitas Vabariigi Valitsust kehtestama toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra. Teie teenistusest tervise tõttu eemalviibimise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse määrusega nr 28 kinnitatud Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kinnitamine, mille p 2 nägi ette, et politseiametniku püsivalt töövõimetuks tunnistamine või haigestumine tööülesannete täitmisel on tööõnnetus ning selle asjaolude väljaselgitamine ja arvelevõtmine toimub Vabariigi Valitsuse määruse nr 301 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord» (kord) nõuete kohaselt. Viimatinimetatud määruse andmise aluseks oli töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 24 lg 6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 23 lg 2 omakorda nägi ette, et töötervishoiuarsti juurde saadab töötaja kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst (mitte tööandja). Paraku ei ole vahepeal möödunud pika aja tõttu enam tagantjärele võimalik hinnata, kas Teie haigestumine tulenes politseiteenistuses olemisest. 1 RT I 1998, 50, 753; 2003, 20, 116.
2 2 Kolmas ja neljas küsimus puudutavad erisusi eripensioniõiguse tekkimises ja eripensioni maksmises ja vastan neile seetõttu koos. Palute minu seisukohta, kas Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS ja põhiseadus) tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega (PS 12) on kooskõlas, et politseiametniku pension indekseeritakse neil politseiametnikel, kes läksid pensionile enne (kolmas küsimus), ning et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile on ette nähtud eraldi lühendatud teenistusaja pinnalt tekkiv pensioniõigus. Märgin esmalt, et politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) 106 lg 1 näeb ette ka hiljem pensionile jäävate politseiametnike pensioni indekseerimise ning ei kohtle seega tegelikult vähemalt selles osas pensionile jäänud (endisi) politseiametnikke erinevalt sõltuvalt nende pensionile mineku ajast. Samas võib Teie kirja sisulise osa pinnalt üldistades järeldada, et võrdse kohtlemise põhimõtte kontekstis pidasite probleemiks seda, et politseiametnike pensioniõiguse tekkimise ja pensioni maksmise alused on erinevad sõltuvalt ametikohast (eriti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori eripension) ning pensionile mineku ajast. Mõistan Teie sellest tulenevat rahulolematust, kuid pean vajalikuks selgitada järgmist. Eripensioniõigus on politseiametnikele antud soodustus võrreldes üldalustel riikliku vanaduspensioni saajatega. Eripensioniõiguse andmine ei ole põhiseaduse 28 lõikest 2 tulenev riigi kohustus. 2 Analoogsel juhul on Riigikohus rõhutanud, et erinevate argumentide kaalumisel tuleb seetõttu arvestada, et tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega 3 seega tuleb arvesse võtta seadusandja seatud poliitilisi eesmärke ning olla seadusandja kohaseks peetud lahenduse ümberhindamisel tagasihoidlik 4. Seetõttu peaks seadusandjal eripensioniõiguse kehtestamisel ja laiendamisel olema ulatuslik kujundamisruum, 5 sh selle otsustamisel, kas ning millistel tingimustel ja ulatuses tuleks eripensioniõigust kohaldada tagasiulatuvalt isikute suhtes, kes on regulatsiooni jõustumise ajaks juba pensionile jäänud. 6 Seadusandjal peab olema võimalik eriteenistust kujundada, sealhulgas reageerida muutustele. Nii teenistustingimused, sh ülesanded, vastutus, ohud ja teenistujate muud sotsiaaltagatised peale eripensioniõiguse, kui ka olukord tööjõuturul muutuvad ajas. 7 Muutustega tööjõuturul tuleb arvestada põhjusel, et sotsiaaltagatiste soodsamaks muutmise taga on üldjuhul eesmärk meelitada isikuid eriteenistusse asuma või seal jätkama. 2 Analoogselt vanemahüvitise suhtes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuse (RKPJKo) nr p 47 ja RKPJKo nr p 68 ning sünnitoetuse osas RKPJKo nr p RKPJKo nr p 68. Riigikohus on sama otsuse punktis 69 koguni leidnud, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei peaks kohus ühele isikutegrupile seadusandja antud soodustusi teistele isikutegruppidele laiendama. Sellises seisukohas võib siiski kahelda, sest selline lähenemine võimaldab faktiliselt seadusandja suvaõigust õigusloomes võrdse kohtlemise kontrollimiseks ja tagamiseks puuduks tõhus õiguskaitsevahend. 4 RKPJKo nr p Riigikohus on samas isegi sotsiaalsete põhiõiguste puhul osundanud: Sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid. Sotsiaalsete põhiõiguste täpsem maht sõltub ka riigi majanduslikust olukorrast. (Riigikohtu üldkogu otsus nr p 58). Seda enam (ulatuslikumalt) tuleb seadusandja kujundamisruumi tunnustada heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustuse puhul (analoogselt kohaliku omavalitsuse üksuse poolt antava hüve suhtes RKPJKo nr p 62). Vrdl ka G. Lübbe-Wolff. Kommentaarid artiklile 33. H. Dreier. Grundgesetz. Kommentar. II kd. Artiklid Tübingen 1998, art 33 änr 64 (seadusandja ulatuslik kujundamisruum teenistussuhte üksikute oluliste tingimuste kujundamisel). 6 Analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu otsuses (haldusasi nr /3). 7 Vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) nr p 14: Kolleegium ei näe alust kahelda Kaitseväe seisukohas, et praegusel juhul on suurenenud vastava ametikoha ametivastutuse ulatus ja sellega seonduvalt on tõstetud ametikoha auastet. Kolleegiumi arvates on KVTS 197 lg 2 tõlgendamisel põhjendatud arvestada Kaitseväe seisukohta, mille järgi pensioni arvutamisel tuleb aluseks võtta isiku enda panus ja vastutuse määr ehk ametikoha auaste, mis kehtis tema vastaval ametikohal teenimise ajal.
3 3 Kui sotsiaaltagatiste soodsamaks muutmisel tuleks soodustused laiendada ka varem pensionile läinud isikutele, siis esiteks ei mõjutaks soodustus (vähemalt üldjuhul) neid täitma eelnimetatud eesmärki. Teisisõnu puuduks soodustusel nende isikute puhul seadusandja soovitud regulatiivne toime. Teiseks paneks see seadusandja piiratud ressursi (raha) juures üsna keerulisse olukorda: soodustuse andmisega kaasneks suurem koormus riigieelarvele võrreldes olukorraga, kus soodustust varem pensionile jäänutele laiendama ei peaks. See võib aga tähendada, et soodustust ei saa üldse kellelegi anda (s.t eripensioniõiguse soodsamaks muutmist ei saaks sel juhul eesmärgi saavutamiseks kasutada). Nii on ka Riigikohus leidnud: Ühte gruppi kuuluvad enne politseipensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistusest vabastatud isikud, kellel on nõutava pikkusega politseiametniku staaž ja kes on saanud 50 aastaseks. [---] Teise gruppi kuuluvad pärast politseiametniku pensioni reguleerivate sätete jõustumist politseiteenistuses olevad isikud, kellel on nõutava pikkusega politseiametniku staaž ja kes on saanud 50 aastaseks. On ilmne, et viimatinimetatud kahte isikute gruppi koheldakse erinevalt. Esimesel grupil pole õigust politseiametniku pensionile, kuid teisel grupil on õigus sellele pensionile. Kolleegium leiab aga, et erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus. Kolleegiumi arvates kehtestati politseiametniku pension a 1. jaanuarist selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus. Kuna V. Bakanin vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni kehtestamist, siis ei saaks talle selle pensioni määramine teenida neid eesmärke ning ülalnimetatud kahe isikute grupi erinev kohtlemine ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. 8 Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et laiemalt on võetud suund eripensionisüsteemi reformimisele, sest eripensionidega senisel kujul jätkamist peetakse riigile liiga koormavaks. 9 Näiteks ei teki eripensioniõigust enam alates aastast ametisse nimetatud riigikontrolöril ja õiguskantsleril ning sellest kuupäevast lõpetatakse ka juba määratud eripensionide ümberarvutamine seoses palga muutusega ning hakatakse neid indekseerima (sarnaselt politseiametnike eripensionidega). 10 Kui seadusandja laiendaks praegu soodustusi veelgi laiemale isikute ringile, siis tuleks tal hiljem soodustusi ära võttes samuti arvestada rohkematel isikutel tekkinud õiguspärase ootusega (ehk säilitada neile soodustused vähemalt teatud ajaks), mis muudaks reformi eesmärgi saavutamise väga raskeks. Olukorras, kus seadusandja näeb vajadust senistest soodustustest loobumiseks või nende vähendamiseks, poleks minu hinnangul kohane nõuda soodustuste määramist laiemale ringile RKHKo nr p 14. Ka Tallinna Ringkonnakohus leiab: Erinevate pensionide puhul võibki staaži arvesse võtta erinevas mahus ning seadusandjal on sealjuures suur hindamisruum. ( otsuse haldusasjas nr /31 p 9). 9 Vt Õigupoolest oligi eripensionisüsteem algselt mõeldud ajutise lahendusena Vabariigi Valitsust kohustati asendama riiklikud väljateenitud aastate pensionid osaliselt tööandja omavahendite arvel makstavate pensionidega (vt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta" p 8 alap 3). 10 Vt toimuvate arengute osas ka 11 Seadusandja poolt seadusega soodustuste andmine pole küll olnud õigusvastane, kuid siiski võib siinkohal kaudse paralleeli tõmmata Riigikohtu praktikast haldusorganite tegevuse suhtes, mille kohaselt õigusvastase halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (esmakordselt RKHKo nr p 18 ning seda täpsustavalt RKHKo nr p 13).
4 4 Lisan, et erisuste kaalumine võrdse kohtlemise põhimõtte pinnalt on õiguskantsleril keerulisem kui kohtutel, kes saavad hinnata põhjalikult just konkreetse politseiametniku olukorda (soodustatud politseiametnikega kõrvutades). Seetõttu märgin, et kui Te jätkuvalt leiate, et mõni Teile pensioni maksmise aluseks olev õigustloova akti säte on põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus, siis võite kaaluda oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist, taotledes ühtlasi vastavate sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. 12 Seejuures juhin tähelepanu asjaolule, et eelnevaga ei anna ma hinnangut Teie potentsiaalselt kohtule esitatava kaebuse väljavaadete kohta (s.t selle kohta, kas kohus Teie kaebuse menetlusse võtaks või kuidas kohus Teie esitatavat taotlust menetleks ning millisele seisukohale kohus jõuda võiks). Viiendana küsite, kas enne pensionile jäänud politseiametnikele pensioni määramisel on õige jätta arvestamata avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel makstavad lisatasud. Politseiteenistuse seaduse 21 1 (seisuga ) näeb ette politseiametniku pensioni arvestamise politseiametniku ametipalgast, kuid ei sisalda samas ametipalga mõistet. See mõiste sisaldub ATS (samuti seisuga ) 8 1 lõikes 2, mille kohaselt ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära (s.t mõiste ametipalk ei hõlma tõepoolest lisatasusid erinevalt mõistest palk 13 ). Seega tuleb enne pensionile jäänud politseiametnikele pensioni määramisel lähtuda palgaastmele vastavast palgamäärast (ja jätta lisatasud arvestamata). Kuuendaks küsite, kas palgaastmete jaotamine palgamääradeks (politsei ja piirivalve seadus ehk PPS 70) ei soodusta politseiametnike ebavõrdset kohtlemist ja seadusetuse tekkimist. PPS 70 lg 3 kohaselt on politseiametniku astmepalk ametikoha palgaastmele vastav sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär. PPS 70 lg 6 sisaldab vastavat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab siseminister määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse. Olen seisukohal, et täidesaatvale võimule volitusnormi andmist teenistustasu diferentseerimise aluste kehtestamiseks ei saa iseenesest pidada põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevaks. See võimaldab muuhulgas paindlikumalt reageerida teenistustingimuste muutumisele. Olemuslikult kaasneb iga volitusnormi andmisega teatav oht täidesaatva võimu põhiseadusvastaseks tegevuseks (sh põhiseadusega vastuolus oleva määruse andmiseks), kuid see iseenesest ei muuda veel volitusnormi põhiseadusega vastuolus olevaks. 14 Isik, kes peab endale teenistustasu määramist põhiseadusega vastuolus olevaks, saab vastavalt konkreetsele olukorrale pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole (võrdse kohtlemise seaduses ettenähtud korras) või halduskohtusse, taotledes ühtlasi palga määramise aluseks olevate õigustloovate aktide põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. 12 Kui kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata õigustloova akti sätte, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Sel moel on ka üksikisiku kaebuse kaudu võimalik käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Osundan siinkohal ühtlasi, et riigilõivuseaduse 22 lg 1 p 7 ja lg 2 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu pensioniõigusliku staaži tõendamise ja pensionisummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjades. Halduskohtu poole pöördumise kohta leiate lähemalt teavet ka veebilehelt ja Riigi Teatajast ( 13 Võrdle ATS 8 1 lõikega Vt RKPJKo nr , osas V.
5 5 Loodan, et esitatud selgitused on Teile abiks. Ühtlasi vabandan vastuse viibimist, mis on peamiselt tingitud Teie poolt tõstatatud põhimõtteliste küsimuste põhjaliku läbikaalumise vajadusest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Parrest õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri volitusel
Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine
Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemKontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex
Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemTallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks
Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks
RohkemSiseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri
Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemSotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte
Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti
RohkemJvtasu_2017_en0612
Rahandusministeerium Meie: 07.12.2016 nr 1.4-3/2257 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse Toidu-
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemTallinna_Ringkonnakohtu otsus Reimo Metsa asjas_
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets 23.11.2017, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 22,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.06.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 22, 213 3-3-1-38-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a
RohkemMicrosoft Word - Analyys_Jaatmeveoga liitumine_L_Kanger.doc
RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine JäätS 69 lg 4 alusel Kohtupraktika lühianalüüs Liina Kanger haldusõiguse analüütik Tartu September 2011 Sisukord Sissejuhatus...
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemMicrosoft Word - 228est.doc
KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
Rohkem170_84
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud
RohkemKontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi
Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 39,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.10.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 39, 335 3-3-1-57-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2006.
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemMaanteeamet_ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks _juhiloa vahetamine_x
Tamur Tsäkko peadirektor Maanteeamet info@mnt.ee Teie 1.02.2011 nr 1-19/11-00004 Õiguskantsler 3.03.2011 nr 7-4/110021/1101118 Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks avaldajale teises Euroopa Liidu liikmesriigis
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemKOHTUOTSUS
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemHalduse kontoll
RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE AMETNIKE PÄDEVUSKOOLITUSPROGRAMM AARE REENUMÄGI HALDUSÕIGUS HALDUSE KONTROLL EESTI VABARIIGI RIIGIKANTSELEI EESTI HALDUSJUHTIMISE INSTITUUT Tallinn 1998 Käesolev väljaanne
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemMicrosoft Word - HÃŁNTE_
Normitehnika käsiraamat Sissejuhatus Kui Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab seaduseelnõu menetlemise korra, siis käesolev Normitehnika käsiraamat sisaldab selgitusi ja näiteid Riigikogu juhatuse
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja
RohkemMicrosoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]
Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis
RohkemMicrosoft Word - Dorochenko_otsus_est.doc
CONSEIL DE L EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROPÉENNE DES DROITS DE L HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS NELJAS OSAKOND OTSUS avalduse nr 10507/03, mille Vladimir ja Nina DOROŠENKO on esitanud Eesti
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemTervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemJustiitsministeerium_ _Soovitus
Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 13,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 09.03.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 13, 98 3-3-1-94-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemEelnõu 24
EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
Rohkem