Nr. 194 Veebruar veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 98. aastapäeva. 8.klassi noormehed väljendasid oma mõtteid Eestimaa kohta luulevormis: E

Väljavõte

1 Nr. 194 Veebruar veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 98. aastapäeva. 8.klassi noormehed väljendasid oma mõtteid Eestimaa kohta luulevormis: Eestimaa on väga väike, harva meil siin paistab päike. Lund näeb meil vaid korra aastas, kui on võimalus, siis vaata. Andres Varik Eesti lipp lehvib uhkelt tuultes. Nii see jääb, kuni emakeel huultel. Põldudel kasvab meil rukkilill, taustaks suitsupääsukeste laulev pill. Kristjan Kullaste Tule ikka Eestisse tagasi, see on ju su kodumaa, ära ela võõral maal, ilma oma koduta. Igal pool on rahulik: ela maal või linnas. Ikka tuleb meelde kodumulla pinnas. Erik Maalmann I LU S AT VA B A R I I G I S Ü N N I PÄ E VA!

2 RANNU VALLA LEHT VÕIMU VEERUD Vallavalitsuse istungitel otsustati: - algatada Ristiku ja Luhaneeme kinnistu detailplaneering eesmärgiga Luhaneeme ja Ristiku kinnistute piiride muutmiseks ning sihtotstarvete ja ehitusõiguse määramiseks. Nõustuda planeeringu koostamisel Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu muutmisega Võrtsjärve ehituskeeluvööndi osas. - määrata maa munitsipaliseerimiseks moodustatava maaüksuse koha-aadressiks Liivaku paisjärv, Ervu küla, Rannu vald ja sihtotstarbeks 95 % veekogude maa ja 5 % sotsiaalmaa, üldkasutatav maa; - määrata maa munitsipaliseerimiseks moodustatava maaüksuse koha-aadressiks Suur-Koopsi paisjärv, Kulli küla, Rannu vald ja sihtotstarbeks 80 % veekogude maa ja 20 % sotsiaalmaa, üldkasutatav maa; - määrata maa munitsipaliseerimiseks moodustatava maaüksuse koha-aadressiks Rannu paisjärv, Rannu alevik, Rannu vald ja sihtotstarbeks 85 % veekogude maa ja 15 % sotsiaalmaa, üldkasutatav maa; - määrata maa munitsipaliseerimiseks moodustatava maaüksuse koha-aadressiks Väike-Koopsi paisjärv, Koopsi küla, Rannu vald ja sihtotstarbeks veekogude maa kehtiva üldplaneeringu alusel; - vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest 10 kinnistu omanikud; - maksta välja matusetoetus 3 taotlejale summas 450 eurot; - kehtestada Hällimäe tee äärde jäävatele maaüksustele uued koha-aadressid. Puudutavatele maaüksuste omanikele saadeti eelnevalt kirjad muudatuste kohta ja anti tähtaeg vastamiseks; - maksta jaanuarikuul toimetulekutoetust 8-le taotlejale summas 1803 eurot ja 28 senti, sotsiaaltoetusi 22-le taotlejale summas 840 eurot ning puudega inimeste hooldajatoetusi 31-le isikule summas 753 eurot ja 40 senti; - maksta veebruarikuul 8-le perele vajaduspõhist peretoetust summas 630 eurot; - maksta välja sünnitoetuse II osa kolmele lapsevanemale summas 495 eurot; - maksta välja sünnitoetuse I osa kolmele lapsevanemale summas 600 eurot; - võõrandada avalikul suulisel enampakkumisel kaks Rannu vallale kuuluvat Rannu alevikus asuvat korteriomandit; - määrata Kulli, Koopsi ja Järveküla külas munitsipaalomandisse taotletavate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa pindala ja maaüksuste koha-aadressid. Vallavolikogu istungil otsustati: nõustuda Elva Linnavolikogu ettepanekuga alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus (otsuse selgitus on eraldi artiklis); tunnistada peremehetuks Ervu külas asuvad biotiigid Liivaku (Liivaku elamugrupi kasutuses) ja Pärnamäe (ei ole kasutuses) ning Väike-Rakke külas Väike-Rakke asula reovee biotiigid ja Kaarlijärve külas asuvad 5 keldriboksi, 3 keldrit, 1 kuur, tuletõrje veevõtukoht, hobusetall (varemed); võtta vastu kehtivale sotsiaalhoolekande seadusele vastav sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Uute toetuse liikidena on määruses peretoetus mida makstakse valla eelarvest ja on mõeldud ettenägemata vajalike kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks või raskesse majanduslikku seisu sattunud pere sotsiaalselt abitust olukorrast välja aitamiseks ning vajaduspõhine peretoetus, mida makstakse riigieelarvelistest vahenditest. Määruse terviktekst on leitav veebilehelt võõrandada kaks Rannu vallale kuuluvat Rannu alevikus asuvat tühjana seisvat korteriomandit. Vallavalitsusel korraldada avalik suuline enampakkumine ja määrata alghind (tegemist on vallale mittevajalike korteritega); taotleda riigilt munitsipaalomandisse ehitise alune ja ehitise teenindusmaa valla omandisse tulnud peremehetute ehitiste juurde (Kaarlijärve külas maaüksustel Künka, Kapsa, Kreegi ning biotiigid Väike-Rakke ja Ervu külas). VALLAVALITSUSE TEATED Detailplaneeringu algatamise teade Rannu Vallavalitsuse korraldusega nr 16 on algatatud Rannu vallas Järveküla külas asuvate Ristiku ja Neeme kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringuala suurus on m 2. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja krundipiirid, vähendatakse ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringu korraldaja on Rannu Vallavalitsus. Rannu Vallavalitsus võõrandab enampakkumise korras järgmised Rannu alevikus asuvad korteriomandid: 1) Elva tee (üldpind 33,90 m²). Korter on 1-toaline, asub IV korrusel ja on heas korras. Alghind 5000 eurot. Avalik suuline enampakkumine toimub Rannu vallamajas a kell 10.00; 2) Aia tn 2-17 (üldpind 47,90 m²). Korter on 3-toaline, asub III korrusel ja vajab kapitaalremonti. Alghind 500 eurot. Avalik suuline enampakkumine toimub Rannu vallamajas a kell Täiendav info korteritega tutvumiseks telefonidelt ; või e-posti teel vallavalitsus@rannu.ee

3 Veebruar 2016 Haldusreform ja Rannu vald Rannu vallavolikogu arutas a toimunud istungil Elva linnavolikogu ettepanekut alustada ühinemisläbirääkimisi. Elva linnavolikogu tegi teatavasti 15. detsembril 2015 otsuse esitada viiele Tartumaa ja kahele Valgamaa omavalitsusele ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi. Vastamiseks oli kõigil aega 2 kuud. Puka, Palupera, Rõngu, Konguta vald olid Rannu volikogu istungi ajaks otsustanud vastata Elva ettepanekule nõustumisega. Puhja ja Nõo vald ei nõustunud ühinemisläbirääkimisi Elvaga pidama. Rannu vallavolikogu otsustas seitsme poolthäälega nõustuda ühinemisläbirääkimistel osalema. Kaks volikogu liiget olid selle otsuse vastu ja pooldasid pigem oodata, kuni uus haldusreformi seadus jõustub. Kindlasti soovivad Rannu valla elanikud teada, mida volikogu otsus läbirääkimistega ühineda tähendab, miks volikogu nõustus ja mis sellega kaasneb valla elanikele. Ühinemisläbirääkimised. Täna kehtiva seaduse järgi on omavalitsuste ühinemine vabatahtlik protsess. See algab alati ühe omavalitsuse ettepanekuga teisele asja arutada ja ettepaneku saanud omavalitsuse vastamisega. Kui vastus on jah, siis nõustutakse ettepaneku tegijaga ühe laua taga istuma, teda ära kuulama ja ettepaneku üle sisuliselt arutama. Ühinemisläbirääkimistega nõustumine ei ole juriidiliselt siduv eelotsus kellegagi ühinemiseks, samuti ei ole ka ei ütlemine ettepanekule kunagi lõplik, alati võib otsust muuta. Rannu vallavolikogu otsus tähendabki ainult nõustumist istuda ühe laua taha Elva linna ja naabervaldade esindajatega. Edasised arengud läbirääkimistel sõltuvad kõigist osapooltest ümber laua. Protsess võib kesta 1 kuu või 1 aasta, kõik sõltub osapooltest. Tänase seaduse järgi ei saa keegi kedagi sundida ühinema. Miks nõustuti naabritega läbi rääkima? Rannu vald ei ole seni ühinemise osas ise huvi üles näidanud ja see huvi tegelikult ka volikogu liikmetel ja vallavalitsusel puudub. Seega pole ka meil tõsiselt arutatud, mida võiks Rannu vald ühinemisest ühe või mitme naabriga võita või kaotada. Aga ehk peaks seda tegema? Läbirääkimistega nõustumine tulenes mitmest asjaolust. Pole vist saladus, et Vabariigi Valitsuse uus haldusreformi plaan peaks juba aastaks tooma kaasa suured muudatused. Alla 5000 elanikuga omavalitsusi tulevikus valitsuse plaani järgi Eestis ei peaks olema. Valdadele, kus on alla selle arvu elanikke, antakse tähtajaline võimalus (valla otsus peab olema tehtud hiljemalt ) vabatahtlikult naabritega liituda ja saada siis ühinemistoetust. On ka võimalus mitte alustada ühinemisläbirääkimisi ja jääda ootama valitsuse poolt kavandatud sundliitmist. Sel juhul vald ühinemistoetust ei saa. Sundühendamisel ei saa vald enam ise otsustada, kellega üldse ühineda. Selles olukorras on Rannu vallale kasulikum olla vähemalt kellegagi naabritest läbirääkimiste protsessis sel hetkel, kui uus haldusreformi seadus jõustub (plaanide järgi juulis 2016). Üks täiendav asjaolu jah-otsuse poolt oli ka see, et meie naabervallad Rõngu ja Konguta on nõustunud läbirääkimistega. Omavalitsusel oleks rumal jääda kõrvaltvaatajaks ajal, kui naabrid omavahel meie piirkonna tuleviku üle aru peavad. Oleme ikkagi üks piirkond, kus vallapiiriülene koostöö mitmes valdkonnas on täiesti olemas. Mingil kujul haldusreform on Eestile vajalik ning kui see on Rannu valla elanikele kasulik, siis tuleb juba ennetavalt kaasa mõelda. Need ongi need põhjused, miks volikogu otsus oli nõustuda Elva ühinemisläbirääkimiste ettepanekuga. Mis kaasneb läbirääkimistega? Läbirääkimised ongi läbirääkimised. Elanikele ei kaasne sellega esialgu ühtegi muudatust. Milline on läbirääkimiste lõpptulemus, seda ei oska keegi ennustada nende alguses. Täna lähevad kõik osapooled ühise laua taha oma valla inimeste, asutuste ja ettevõtjate huvidest lähtuvalt, otsima võimalikku ühisosa ja arutama tuleviku üle. Igal omavalitsusel peabki olema oma arusaam, milline võiks olla tema tulevik. Küsimusi on täna rohkem kui vastuseid. Kas läbirääkimine viib ühinemiseni või mitte? Kas Elva linn ja maavallad on tulevikus koos kui üks omavalitsus (Lääne-Tartumaa vald) või on linn ja maaomavalitsused eraldi? Kas Valgamaa vallad Puka ja Palupera tulevad Tartumaale, kas tervikuna või osaliselt, mis on nende huvi selliseks muudatuseks? Need küsimused peavad mingil hetkel saama vastuse ja siis saab liikuda järgmiste teemade juurde. Elanike arvamuse küsimine toimub ka kindlasti. Aga see toimub siis, kui volikogu on ühe või teise ühinemise variandi koos teiste osapooltega välja valinud. Siis korraldatakse ka rahvaküsitlus. Ega läbirääkijatel täna kerge ei ole. Keerukaks muudab olukorra vana seaduse kehtimine ja uue haldusreformi seaduse eelnõu olemasolu. Enne uue seaduse jõustumist ei ole miski veel omavalitsuste jaoks kindel. Kui seadus sel kujul tõesti jõustub, siis tuleb ka Rannu vallal otsustada, kellega ühineda ja kuidas siin elu edasi korraldada. Kokkuvõtteks. Rannu valla elanikel ei ole põhjust tuleviku pärast liialt karta. Rannu vald osaleb vabatahtlikult läbirääkimistel, et mitte jääda kõrvale olulistest otsustest. Kogu protsess on avalik ja tegelikult on läbirääkimistest osavõtmine üks väike osa igapäevasest tööst. Meie töös on kõige olulisem inimene, kõik otsused on ju seotud Rannu elanikega. Soovitan julgemalt pöörduda meie poole, kui teil on Rannu valla käekäigu osas küsimusi või ettepanekuid. Rannu valla tulevik on Rannu valla inimeste otsustada. Maano Koemets Rannu vallavanem

4 RANNU AVATUD NOORTEKESKUSE UUDISED Uuel aastal on keskuses plaanipäraselt ellu viidud mõningad uuendused. Nimelt alustas 3. veebruaril tegevust väikelastering, mis ootab kolmapäeviti kell aastaseid lapsi vanematega, et üheskoos mängida, laulda ja meisterdada. Juhendajaks on särav ja rõõmus Irina Radionova, kes on lastega juba laulnud, mänginud, muinasjuttu jutustanud, soolataignast meisterdanud ja värvidega värvinud. Seoses sellega võtame endiselt vastu väikelastele sobivaid mänguasju, raamatuid, pealeistutavaid autosid, patju, vaipu ja kõike muud, millest võiks väikelastele mõnusamaks olemiseks abi olla. Hetkel on kohapeal olemas rippkiik, kaks põrandakiiku, kolmerattaline jalgratas, väike liumägi, pehmed mänguasjad ja legoklotsid. Ring on tasuta, nagu kõik ülejäänud tegevused noortekeskuses. Teine muudatus on õhtune ringitegevus. 5. veebruarist (reedeti) kell alustas igale vanusegrupile mõeldud loomering- teeme käsitööd, meisterdame, ehitame, õmbleme jne. Ootame väga teie ideid- kui oskad midagi oma kätega valmistada ja seda võiks teistelegi õpetada, siis tule ja anna meile teada! Materjalid ja vahendid on meie poolt. Esimeseks külaliseks oli Erika Uibo, kes õpetas, kuidas heegeldada karikakra ruudumotiivi näiteks lapiteki valmistamiseks. Sellega said hakkama isegi III klassi õpilased, kes olid sisuka õhtuga väga rahul. Meeldetuletust vajasid täiskasvanudki. Teine külaline oli Ivar Kallejärv, kes õpetas nöörist toredaid käepaelu tegema ja 19. veebruaril valmistame veinipudeli korkidest võtmehoidjaid. Olete oodatud! Väikelastering ja loomering saavad toimuma tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektile Rannu noortekeskuse arendamine Rannu pere- ja noortekeskuseks ja Rannu Vallavalitsusele. Projekti raames on kevadel tulemas kaheosalised koolitused täiskasvanutele Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektorite poolt teemadel: Enesekehtestamine ja konfliktide juhtimine ning Laste ja noorukitega suhtlemise eripäradest. Ja kolmas muudatus on meie lahtiolekuaegades, nimelt oleme uuest aastast avatud esmaspäeval, teisipäeval ja reedel kell , kolmapäeval ja neljapäeval veebruaril osalesime Rannu Kooli klassi õpilastest koosneva võistkonnaga noorte mälumängusaates Miniturniir Vikerraadios. Saime kõik väga toreda elamuse Raadiomaja külastamisest ja salvestusel osalemisest. Meie noori saab kuulata küsimustele vastamas igal veebruari reedel Vikerraadios kell ja õhtul Täname klassijuhatajaid, kes pakkusid välja oma klasside helgeimad pead: Laura-Liisa Tõldsepp, Karmen Virkus, Kerttu Kuku, Kaur Karjus ja Maidu Mägi. Samuti Viivet, kes aitas välja mõelda küsimusi Ivo Linnale, ning üks kodukoha teemaline küsimus kaletamisest pääses ka esimesse saatesse. Tallinnasse sõitsime tänu Rannu Vallavalitsuse abile laste sõidu kompenseerimisel. 8. veebruaril oli draamaringi õpilastel võimalus minna tasuta Vanemuise teatrisse vaatama Rakvere Teatri külalisetendust Buratino ning koduteel külastada McDonaldit. 26. RANNU VALLA LEHT veebruari õhtul toimub draamaringi 2. laager noortekeskuses, mille teeme koos Rõngu noortekeskuse draamaringi noorte ja juhendaja Mariliis Vanaisakuga. Seekord tuleb meile külla Tartu improvisatsiooniteatri Ruutu10 näitleja, kes annab 2 tunni jooksul edasi näitlemise algoskused ja põhitõed. Draamaring toimub noortekeskuses reedeti kell , kus valmistame ette kevadnäidendit keskuse sünnipäevaks ja kui meil hästi läheb, siis ka kooli emadepäeva kontserdiks. Draamaringi tegevused saavad toimuda tänu projektile Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste, mida viivad ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Ootame noorkotkaste ja kodutütarde ridadesse liituma uusi poisse ja tüdrukuid vanuses Kohtume üle nädala reedeti, kotkad kell ja tütred noortekeskuses. Peagi tulemas noorkotkaste kevadlaager ja suvelaagrid! Kohtumiseni noortekeskuses! Noorsootöötajad Aire ja Maret Rannu noored Miniturniiri salvestusel Raadiomajas - foto. A.Tamm

5 Veebruar 2016 TV 10 Olümpiastardi II etapi tulemusi 19. jaanuaril toimus Tartus TV 10 Olümpiastardi eelvõistlus väga keerulistel tehnilistel aladel: teivashüpe, tõkkejooks, kõrgushüpe ja kaugushüpe. Konkureerida igapäevaselt spordihallides harjutavate õpilastega on raske aga mitte võimatu. Nagu ikka võisteldi neljas vanuserühmas: TN, TV, PN, PV. Noorematest tüdrukutest jooksid esmakordselt tõkkeid Adeli Pitilimov ja Mia Erikson. Saavutades vastavalt 6. ja 8. koha. Kaugushüppes oli Mia isikliku rekordiga 8. ja Adeli 10. Vanematel tüdrukutel oli kavas tõkkejooks, kõrgushüpe ja kuulitõuge. Tõkkejooksus saavutas Elise Täär 6.koha ja kõrgushüppes III koha. Laivi Põldoja oli II kuulitõukes uue isikliku rekordiga Nooremate poiste võistluskavva kuulusid tõkkejooks, kaugushüpe ja teivashüpe. Tõkkejooksus osalesid Henry Papp (9.koht), Karl Roosimäe (10.koht), Simo Gregor Pleskovski, Karl- Joonas Dedov ja Timmo Uibo. Meie võistkonna ainuke tumesinine meistrisärk tuli Karl- Joonas Dedovile teivashüppes, kaugushüppes oli Karl- Joonas II isikliku rekordi 4.12, kaotades võitjale vaid 7 cm. Karl Roosimäe oli kaugushüppes 5. (3.88), Henry Papp 9. ja Timmo Uibo 12. Vanematest poistest oli võistlustules nii tõkkejooksus, kõrgushüppes kui ka teivashüppes Maidu Mägi, kes saavutas kõigil kolmel alal II koha. Kõrgushüppes tuli isiklik rekord Tartumaa võistlusele järgnes vabariiklik finaalvõistlus 30.jaanuaril Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis. Võistkonda kuulusid Mia Erikson, Adeli Pitilimov, Kaisa Kaine, Elise Täär, Laivi Põldoja, Karl- Joonas Dedov, Karl Roosimäe, Henry Papp ja Maidu Mägi. Abitreeneritena olid kaasas Oliver Kruuse ja Imre Pärn. Jäime võistkonnaga hoidma 6.kohta, mis oligi eesmärgiks. Kõik kavasolevad alad said tehtud ja robinal tuli ka isiklikke rekordeid. Õpetaja Epp Alekõrs Rannu Kooli õpilased Võrtsjärve talimängudel Kolga-Jaanis Fotod: Maano Koemets Rannu naisrühm osaleb II Eesti naiste tantsupeol Rannu Rahvamaja naisrühm Kati osaleb 12. juunil Jõgeval toimuval II Eesti Naiste Tantsupeol MeheLugu. Naisrühma koosseisus on peole registreerunud 12 tantsijat. Rühma juhendab Anu Tomp. II Eesti Naiste Tantsupidu Mehe Lugu on lugu mehest ja naisest: sellest, kuidas mehed näevad naisi ja naised mehi. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma - avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Lugu aitavad jutustada Ivo Linna ja Tiit Sukk. Tantsupidu tõotab kujuneda aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht ning selles lööb kaasa üle 5000 tantsija enam kui 400 rühmast. Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep. II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu toimub Jõgeva linna staadionil 12. juunil. Kavas on peaproov- ja kaks kontsertetendust. Pileteid etendustele müüb Piletilevi. Tulge oma valla naisrühmadele kaasa elama! Raivo Suni, II Eesti Naiste Tantsupeo teabejuht

6 RANNU VALLA LEHT Kas sa kala oled saanud??! ehk mõtisklus joppamise koefitsiendist Talvisel suurjärve jääl kohtab erilisi tegelasi. Paljud neist istuvad, mõned põlvitavad, osad kulgevad kelku lohistades ühest kohast teise. Kui nad laial jääl vähegi kohakuti satuvad, küsivad nad: Kas sa kala oled saanud? Kala on jää peal teo, varustuse ja olukorra mõõt. Võib ju niisamagi augu serval passida, kuid kala saamine näitab, et sul joppas. Usun, et joppamist ühel alal on võimalik üle kanda kui mudelit ja üldistada ka igale poole mujale. Nii nagu liigub kalaparv jää all, teeb elu oma muutusi maa peal. Selleks et ikkagi kala kätte saada tuleb kiiresti kohaneda, õppida ja targalt sihti seada. Küsite miks kiiresti? No esiteks sellepärast, et hetkeks, kui sina oled valmis õngitsema, pole võib-olla ehk enam kalaparve või on kalamehed kalad välja püüdnud. Ehk on lihtsalt toredam tunda juurde tulvavat energiat kiirest õnnestumisest. Aga kuidas seda siis ikkagi teha? Josh Kaufman on võtnud enda missiooniks kiirendatud õppimise leviku üle maailma. Tema sõnul on see üks nn tuleviku võtmepädevustest, mis aitab ühiskonda järjest kiiremate muutustega valutumalt toime tulla. Kaufman on püstitanud enda mudelile pealkirja: Kuidas õppida ära mida iganes 20 tunniga. Siin kohal pean meelde tuletama vaipokka metafoori, mille järgi tuleviku inimesel on ääretult suur teadmiste vaip, millega keerulises ühiskonnas orienteeruda, kuid sügav teadmise okas, millega olla sellele ühiskonnale kasulik. Vaatame siis lähemalt seda Kaufmani mudelit, mis aitab meil kiiresti laiendada teadmiste vaipa. 1. Eesmärgista Selgita, mida vajad või tahad õppida. Tee seda võimalikult detailselt ja realistlikult. Nt Soovin õppida Hiina keelt nii palju, et saaksin reisides hakkama. Soovin ukulelel mängida neid kindlaid lugusid. 2. Rekonstrueeri Visualiseeri endale lõpptulemust, mida sa siis täpselt teed, millest see koosneb? Selgita osaoskused. 3. Uuri Pühenda aega teema uurimiseks, kuidas seda õpitakse. Maksimum viis allikat, otsi mustreid (mis on oluline). 4. Murra läbi Eemalda takistused, mis sind segavad, kaasa abilisi, kes sind aitavad, ole endast teadlik. Selgita, mis sul aitab õppida, ole teadlik enda õpistiilist. Pane ennast õpiolukordadesse. 5. Harjuta 20 tundi, et tekiks SILD. Paraku ei ole võimalik õppida midagi ära järjestikuse 20 tunniga. Tegemist ei ole ometigi Matrixi küborgitega, kellele andmeid sisestatakse. 20 tundi on mõistlik jagada ära ühte kuusse. See teeb järjestikuse tunni pikkuseks umbes 45 minutit. Sellise harjutamise/kordamisega saame me ära õppida mida iganes. Barry Farber räägib, kui oluline on kiire keele õppe puhul silla tekkimine. See on fenomen, kui inimene on äsja hakanud keelt õppima, teab ehk ainult 300 sõna, kuid ta on juba võimeline suhtlema võõras keeles ehk tekib keele sild. See sild on oluline ka mis tahes oskuse puhul. Üks kõik kui logisev ja toores see sild on, ta viib meid üle jõe ja meile tekib järjest selgemalt arusaamine mida veel on vaja teha, et sild kannaks igas olukorras. Nii saime kätte vaip-teadmise. Tegime otsuse minna kalale, ja kujutasime ennast rahulolevana, kui me oleme püüdnud enda esimese kassikala. Neti otsingust leidsime infot vajaliku inventari kohta ja kalapoes näpunäiteid kuidas varustus kokku panna. Kuid nüüd pärast esimest kassile püütud kala, kuidas saada ikkagi kala, mis passiks ka õhtusöögi lauale panna? Siin tuleb meile appi vanameister David Kolb, kes tähtsustab ennekõike tegevuse üle mõlgutamist ja tähelepanekute registreerimist. Pärast aktiivset katsetamist, reflekteeri - küsi endalt, mis läks hästi, mis võiks minna paremini, mida üldse ei juhtunud, mis oli üllatav. Siis katsu seda kõike mõtestada, leida põhjuseid toimunule ja uusi lahenduskäike edaspidiseks. Viimaks pane enda otsused jälle uude katsesse. Nii suureneb joppamise koefitsient ja kui ma järgmine kord küsin, kas sa kala oled saanud saad vastata: VAATA!!!. Margus Tarmo Pihlakas Info metsaomanikele Ülo Kuusik, metsakonsulent aasta algusest ei käi enam Keskkonnaameti metsaspetsialistid valdades metsaomanikke teenindamas. Metsakonsulentidena üritame seda võimalust jätkata, oodates metsaomanikke Rõngu vallavalitsuses iga kuu 3-ndal teisipäeval kell 9-11 ja Kambja vallavalitsuses iga kuu 4-ndal kolmapäeval kell Aitame eelpool mainitud ja teiste valdade metsaomanikke ka teistel päevadel ja kellaaegadel, selleks eelnevalt aja ja koha omavahel kokku leppides (Tartus saaksime seda teha Tartu Jahiklubis, Võru tn 80). Meie poole saab pöörduda kõigi metsandust puudutavate küsimuste korral: metsateatiste koostamine, metsanduslike toetuste taotlemine, metsakavade tellimine, metsauuendamise küsimused (taimede hankimine), noore metsa hooldamine, raied keskealistes ja küpsetes metsades, metsamaterjali ja kasvava metsa turustamine, lepingute sõlmimine, metsa väärtuse hindamine, metsaseadusandlus, maksuküsimused, metsakahjustused jne. Meie kontaktid: Väino Suigusaar tel , vaino.suigusaar@mail.ee Ülo Kuusik tel , ylo.kuusik@gmail.com

7 Veebruar 2016

8 Rannu rahvamajas VEEBRUAR 23. veebruar Vabariigi aastapäeva pidulik kontsertaktus MÄRTS 8. märts Meie naised Vana Baskini teater kell Pääse 14/12 9.märts Mercedes Merimaa loeng Taimed toiduks ja raviks kell Osalustasu 5 11.märts Ladies Night Disko mängude toas. Kell Pääse 5 12.märts kell maakondlik laste lauluvõistlus Rannu Kuldnokk. 19.märts kell 19. Kontsert Kolumats 30 ja Sinilind 10, Toome tantsuselts 15. Pidu jätkub simmaniga ansambli Untsakad saatel. Avatud on puhvet. Pääse 5. Peale kella 20 pääse 8 20.märts kell 16. Peterburi sümfooniaorkestri kontsert. Pääse 12/10 28.märts kell 10. Loeng 4-9.klassile Kiusamine. 31.märts kell 19 Rakvere teatri etendus Romaan. Pääse 13/11 Rannu vald mälestab: Endel Koger ( ) Vaike Puidak ( ) Leida Kõks ( ) Laine Dunkel ( ) Valla uued kodanikud: Anne Maalmann perre sündis a tütar Cärol Melissa Marion Amiel ja Sander Batško perre sündis tütar Emma Viktoria Kirikuteated Pühapäev, 28. veebruar 2016 Kell jumalateenistus, paastuaja 3. pühapäev. Pühapäev, 13. märts 2016 Kell jumalateenistus, paastuaja 5. pühapäev. Pühapäev, 20. märts 2016 Kell jumalateenistus. Palmipuudepüha. Reede, 25. märts 2016 Kell jumalateenistus. Suur Reede. Pühapäev, 27. märts 2016 Kell jumalateenistus. Kristuse ülestõusmise püha. Kogudust teenib EELK Valga praostkonna vikaarõpetaja Diina Tuulik. Kontakt: diina.tuulik@eelk.ee Telefon: Talituste osas palun eelnevalt kokku leppida. RANNU VALLA LEHT Õnnitleme! MÄRTS Klaara Helbre Koidula Sootna Eleida Riis Tatjana Judina Lidia Namsing Johannes Maala Tiiu Väljan Niina Tüllinen Kaido Touart Lea Jaanson Ester Erikson Jaak Koppel Aime Sutt Märt Ülper Liivi Koort Taimi Sikk Lia Veski Sealiha müük rümpadena 1,80 EUR/KG Tellimine tel Andrus Rannu Valla Lehte annab välja Rannu Vallavalitsus, toimetaja Viive Vink. Lehte küljendab ja trükib OÜ Tarmest. Rannu Valla Leht ilmub 20. kuupäevale lähimal neljapäeval. Kirju saab saata e-posti aadressil vallavalitsus@rannu.ee, toimetajale viivevink@hotmail.com või tuua vallasekretärile või Rannu Raamatukokku. Leht avaldatud ka valla kodulehel Tasuta. Trükiarv 740