тшзшшёш I 15 aasta eest... ; «1_\АЛ'У V 1 * ри г дм ^ - Р Иг. чи ... kui kutsus isamaa. Wo 2JT1 Il 9 3 З^Р^ННННННН _30 SGnt //lwji WM Я Ж ^,.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "тшзшшёш I 15 aasta eest... ; «1_\АЛ'У V 1 * ри г дм ^ - Р Иг. чи ... kui kutsus isamaa. Wo 2JT1 Il 9 3 З^Р^ННННННН _30 SGnt //lwji WM Я Ж ^,."

Väljavõte

1 I 15 aasta eest kui kutsus isamaa. ^ Hj ЯГ * ня ИЯМГ j l J/m Щ +*ааш% w^ Иг "" 1 ; «1_\АЛ'У V JB KB 1 ВШНВВНШЬаъ». <**,..^ЛЯ1 11 ai К Я ЯГ **: чн RhkJ НвШЯв^. 1 * ри г дм ^ - Р Иг. чи 1 Ж ^,.шг- ; 1 Wo 2JT1 тшзшшёш Il 9 3 З^Р^ННННННН _30 SGnt //lwji WM Я whffim ш&шяш

2 фчйцд Ц ^Чц ДА^Ч^1 >У^Чц^ ^^Ч^ ^^^ЧУ Чц*1*Д^Ч*А^У^ V Kaitseliitlased, naiskodukaitseliikmed! Hakake Kaitse Kodu!" a. tellimisi vastu vöimal Nõudke proovinumbreid ja instruktsioone tellimiste kogumiseksl Tellimishind on endine: aastas Kr. 6., V 2 aastas Kr. 3., 3 kuu peale Кг ja 1 kuu peale 50 senti. Üksiknumber 30 sn. Eelmiste aastate eeskujul jagab Kaitse Kodu!" oma aastatellijatele ka aastal mitmesaja krooni eest väärtuslikke kingitusi, mille omanikuks võib saada iga aastakäigu tellija. Kaitse Kodul'' tellimiste vastuvõtjale vaqel, kes väßemalt viis a. tellimist saadab, on väljajagamiseks näßlud elle rida eriti väärtuslikke asju. Kaitse Kodul" talitus loodab, et iga kaitseliitlane ja naiskodukailseliige, kellel vastav võimalus ei puudu, kaitseliidu ajakirjale 1934 aastaks uusi lugejaid juure loob. Qj Kaitse Kodu!" talitus, Tallinnas, Kaarli län. õ. Telef Malmi* ja vasevalamlse vabrik K. G RAUD IN Tallinnas Kontor: Rüütli 4-3, ielef Vabrik: Endla 75, telef. 435=30 И 610

3 Л r VÄÄRTMETALLASJADE JA MÄRKIDE TEHAS ROMAN TAVAST VALMISTAB EESKUJU LIKUS VÄLJATÖÖTUSES: Väärtmetallidest esemeid auhindadeks, kingitusteks, kodu kaunistamiseks ja majapidamise otstarveteks. Märke, medaleid, piakette ja metallkujusid. Vormitunnuseid ja metallnööpe. Qraveerimisi igasuguseid, käsitsi ja masinal. Metall vorme, pressimise ja lõikamise riistu igasuguste teiste tööalade tarvis. Metalltempleid, reljeef- ja kullatrüki tarvis, ning lakipitsateid. silte, nimelaudu, numbreid ja reklaamplakateid. TALLINN,V.R00SIKRANTSI6. Kõnetraat TOIMETUS: Tallinnas Kaarli t. 8, kaitseliidu peastaabi ruumes. Vastutav toimetaja kolonel J. Maide, telefon Tegev toimetaja leitn. A. Treufeld t, telefon ametis , kodus Toimetaja kõnetunnid kella Väljaandja: Kaitseliidu Peastaap. Kaastöö arvatakse tasu alla, kui sellele tasunõudmine on peale kirjutatud. Tarvitamata ja tagasisaatmiseks märkimata käsikirju alal ei hoita. T A L I T U S Tallinnas Kaarli t. 8. Talitus on avatud iga päev kella 9 3. Telefon Tellimishind aastas 6 krooni,»/» a. 3 kr., V«a. Kr. 1.50, kuus 50 senti. Kuulutuste hinnad ä Uks lehekülg: teksti ees 50 kr, tekstis 80 kr., teksti järel 40 kr. Väline kaas 80 kr., sisemised 60 kr. Nr S I S U К О К D: Kindral J. Roska: 11. novembriks. Admiral J. Pitka: Kergi, kasva, arene ja edene, Eesti! E. Peterson: Esimesi lehekülgi kaitseliidust. S. Truzkowski: Viisteist aastat poola iseseisvust. Dr. J. Korpala : Poola riigi uuestisünd. W. L. Evert: Poola-Eesti. К. A. Czyzowski: Küttide Liidu osa riigikaitses. Kindral N. Reek : Mälestusi Virumaa kaitseliidu organiseerimispäevilt. Major E. Saulep: Mälestusi 11. nov a. Kolonel P. Kann: 11. november K. Kornet: Valga kaitseliidu algpäevilt. E. P.: Kaitseliidu algpäevilt. H. N / ; Teraslindude" relvad. J Jäik: Uued tuuled. Jutt. Õmblusmasinad Jalgrattad Mootorrattad Kirjutusmasinad Elektritarbed lii, Viral]. Tel

4

5 EESTI RAHVU S- RAAMATUKOGU Nr. 21 ILMUB 2 KORDA KUUS Tallinnas laupäeval, 11. novembril 1933 IX aastakäik JA KOJU JÄI VAID VANAEMA JA MUSTAKIRJU KASS Foto A. KASK 613

6 Ш-^L^/^ о ran b a aft wäljatutemife päewa tat)a6 JJ. nowemõrif üte ^tff '"' terme maa ära märfiba taitf eliit. /г Ж J^ul imefifuft fee fa ei tõfa: JCaitfetiit põranba aff, aga ometi on fee f^^r tõfi, ometi on fee tõedti nii ofi, muibugi, wõõradte wõimube watitfemife päewit, famabe wõimube päewit, fee faatfib faiaf meie eftmefeb ra0wudwäe üffufeb, et ife tafidtamata mangiba peremeeft. "Juba fef ajal ofi mõte oma taitfejõubube wajabufeft niwõrb meie inimestee füga* wate juurbunub, et ei pefjatub fafaja, efu taatufe panned põranba aff neib jõube toonbaba, organifeeriba. "Xeine afi on, tuiwõrb fee üfe maa õnnedtud, fuib üt6 on finbef wõrt orga* nifatfwoni wõrt ofi otemad. Jftõnef poof, eriti aga 'Xaffinnad, о fib fa organifeeritub waetawab töö täfjtfud ifmneõ taiet määraf afted füd, fui pattame waatfema neib päewi, ты ofutufib rafjwa ja riigi taitfe füfxmudted tõige pinewamaitd. 'JXeeb о fib fii6, fui fate* fafeb meie maaft patfafib taganema ja fui taganewate faffa wäeofabe fannuf afudtafib fiefetungi enamfadte wäeb. X)fefd füe plbanub taitfeorganifatfwoni pattama moobudtama atgufeft peate, ini* meß otfima j. п. е., ei tea, fui faugefe ofeffime fiid oma asjaga üfbfe aga afuö fof)e tegewudfe fee wõrt, mid ofupatfiooni ajaf fanbid omafaitfe nime ja mi6, arwedtabed fafdfadte nõrfuft ja nenbe taganemifi meie maaft, Jt. nowemõrif 19J8. aastat põranba aft tuti wäfja ja famaf päewaf enbafe nimetd wõtted (Bedti Aäitfe* tiit" fyattad tegutfema. JKaitfetiibu toonbatub fafgab moobudtalib ainutefe ja efimefe rea at*jõu, mittete tugened ajutine wafitfue. JKaitfetiibu inimefeb ofib neeb, feba tunti ja teati ja fette peate panbi organifeeru midtõö. JCaitfefiibu metjeb ofib ta neeb, fed efimedtena piiril fidfetungiw ate waenfafefe oma rinna panib waetu. Jötgu atfa friipfutatub, et neif wäga faatudtitet ftfmapiffubet eritift agaruft, f)affa> mi ft ja furmapõfguft näitad uted meie noorfugu toofipoifib- (Ei otetd ofnub toffeaegfet taitfetiitu, ofefd meit efyt tõigif praegu patju radfem. Jötgem feepäraft rõõmfab, et taitf eliit füd juba oti ja täna, taitfetiibu põranba alt wäfjatufemife päewa meefe tufetabed, tutelage tänutunbega ja fügawa audtufega meefe neib inimefi ja tegefafi, fed fegadtef aegabet olib faugetenägijab ja ifamaatife töö tegijab. Tallinnas, 11. noo kindralmajor Kaitsetiildu ülem

7 KERGI, kasva arene ja edene, Eesti! Kaitseliidu 15. aastapäevaks «Kaitse Kodu!le» kirjutanud admiral Joh. Pilka 11. novembril a. on 15 aastat möödunud Eesti kaitseliidu loomisest. Ununenud on selle aja kestes palju; ja nii mitutki, kes sellest tööst osa võtsid, ei ole enam. Mööduvad veel mõned aastad ja unustatud on veel rohkem ja vähe on veel järel neid, kes Eesti (kaitseliidu keerulistest eelsaamistöödest võtsid osa. Kuigi sel organisatsioonil on suur tähtsus Eesti pealinna kaitsmises, ühes sellega töös, mis osutus Eesti iseseisvuse tegeli kuks nurgakivipanekuks, pole selle organisatsiooni töödele, veel vähem ta eelsaamise keerulisele raskele tegevusele pöördud tähelepanu, isegi mitte nende poolt, kes on Eesti iseseisvuse võitlustest ja eelvõitlustest nii mõndki kirjutanud. Nii vajub paratamatult unustusmerre sadade agaramate inimeste vabatahtlik ennastsalgav raske töö, mille viljast kogu eesti rahvas 15 aasta kestes end on kosutanud; ja neid, Eesti vabaduse nurgakivi panijaid, saab järeltulev põlv veel ainult kui tundmata sõdureid" mälestada (kui neid üldse mälestatakse), kuna nende nimed ongi juba haihtunud-unustatud peale mõne üksiku. Kui selle Omakaitse" ellukutsuja, millest sai 11. novembri hilisõhtul a. Eesti kaitseliit", pöördun nende ridadega kõigi Omakaitse" ja Eesti kaitseliidu" tegelaste poole, Admiral JOH. PITKA kes veel elavad, ja tervitan südamest kõiki 15 aasta möödumise puhul sellest ajast, millal ühisest idee st aetult vabatahtlikult väga palju riskeerides asusime relvade juure, et kaitsta pealinna ja luua kaitset kogu Eestis. 15 aastat pikk aeg on pühkinud meelest nimed muutnud tundmatuks paljud väliselt, kuid^ me tunneme siiski üksteist ja me ei unusta üksteise tööd ega'lakka seda tõsiselt hindamast, sest meid, keda köitis ühine idee jaliit i s m e i d, üksteisele tundmatuid, hulgana ühisele tööle ja võitlusele, meid köidavad ühised kaunid mälestused sellest võitlusest j a need mälestused on värsked ja jäävad meis v ä r s к e i к s surmatunnini, sest me näeme oma silmaga iga päev vilj a, mille külvamisest innuga osa võtsime; me näeme, et, h о о 1 i m a t а 1 о p s a- k a s t umbrohust ja pahedest kergib, kasvab, areneb ja edeneb Eesti. Vaimus kätt surudes kõigil Omakaitse" ja Eesti kaitseliidu" veteraanidel ja kõigile õnne soovides 15-nda aastapäeva puhul tervitame ja soovime ühiselt palju õnne ja jõudu meie järelt u 1 e väile, kes hoiavad kõrgel vana Eesti kaitseliidu" lippu, s. o. vanade veteraanide aadet kaitsta oma kodumaad".

8 Esimesi lehekülgi kaitseliidust Kaitse Kodu!'le" kaitseliidu ja Tallinna maleva 15. aastapäevaks kirjutanud kirjanik ERNST PETERSON, Tallinna maleva propagandapealik I Meie tugevaim ja suurim organisatsioon kaitseliit pühitseb 11. novembril s. a. oma 15-aastast sünnipäeva ja võib rahuldustundega vaadata tagasi oma tegevusele. Kuid selleks, mis ta praegu on, ei saanud ta korraga, ei ühe aastaga, vaid see arenemine oli pikk ja vaevaline, täis raskusi ja takistusi, ja tuli elada üle seitse vana imet", enne kui ta sai endale jalad kindlalt alla". Sünnipäevade mälestamisel tuletatakse sageli meele läinud aegu ja tehtud tööd, et saada julgust tuleviku toiminguiks. Arvan, et pole sugugi ülearune, kui lehitsen siin kaitseliidu saamise ja tekkimise loo esimesi lehekülgi, mis pakuvad erilist huvi ja näitavad nende meeste haruldast meelekindlust, kes kandsid südames ainult üht isamaad, rahva head käekäiku ja kodanike julgeolekut. 1. Omakaitse mõtte tekkimine ja Omakaitse. Meie kodanike enesekaitse mõtte tekkimine juurdub selleaegses olukorras a. sügispäevad olid ärevad ja hirmuäratavad. Maailmasõda oli laienenud oma piirides juba meie kodumaale: septembri esimestel päevadel (3. IX) langes Riia saksa vägede kätte ja oktoobri vahel vallutati Saare-, Muhu- ja Hiiumaa; 7. XI langes Kerenski valitsus, ja enamlus võttis võimu enda kätte. Taganevad vene 616 väed valgusid üle maa, ja keegi ei võinud olla kindel oma elu, veel vähem varanduse pärast. Hirm ja ahastus täitis kõiki; põhjakiht hõõrus käsi saagi lootuses, kättemaksu himus... Korralagedus võis puhkeda igal momendil. Sellane olukord sundis mõtlevamaid mehi, eesotsas J. Pitkaga, leidma abinõu korralageduse eemalhoiuks. Räägiti, soovitati, kuid... erilist poolehoidu ei saavutatud. Tõuke aga andis omakaitsele 1. Eesti polgu ärakutsumine septembril a. Volmarisse. Kaitse mõttes jäi riiki tühi auk a. augusti lõpul oli küll juba advokaat Saar-Keerdi korteris Tallinna tegelaste poolt otsustatud Tallinna elanike omakaitse asutav komitee, kuid see jäi paberile! Nüüd aga, lkni lahkus 1. Eesti polk, kutsuti selsamal päeval kokku asutav komitee" Brookusmäele, et asuda organiseerimistööle, kuid kokkutulijaid oli nii vähe, et määrati uus koosolek 18. septembriks ja pöörduti ajakirjanduse poole üleskutsega. See mõjus. Tegelasi ilmus rohkesti, asutati omakaitse nõukogu ja täidesaatvasse komiteesse valiti kõigi Tallinnas olevate rahvuste poolt 4 eestlast, 2 sakslast, 2 venelast ja 1 juut. Eestlaste poolt said juhatusse Joh. Pitka, Ed. Saarepera, Kraut ja Rossmann. Poolehoid oli suur, isegi koolid asutasid oma rühmad, nii kaubanduskool ja reaalkool. Juba sügise lõpul oli omakaitses kolmtuhat liiget. Ko-

9 gu Tallinna elanikkond võttis sellest osa, peale Tallinna kojameeste seltsi, kelle saadikud protesteerisid ja lahkusid asutava komitee koosolekult kui pursuilikust"! Tallinn oli saanud endale asutuse, mis suutis linna kaitsta. Organisatsioon oli koostatud küll kõigist, hoolimata rahvusest, kodanikest, kuid peaosa etendasid eestlased ja kogu organisatsiooni looja ja hing oli J. P i t к а. Linn jaotati rajoonidesse, staap asus Brookusmäel Bornholmi kontoris ja sealt saadeti korrapidajad salgad välja. Korrapidajaile anti kõva käsk: olla valvel ja takistada igaüht, kes ei paindu antud seadusile. Ja sellest tekkisidki vahejuhtumid, mis põhjustasid omakaitse likvideerimise. Tallinnas tegutses juha sel ajal Tallinna tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu, kelle liikmed ei hoolinud suurt omakaitse korraldusist. Ühel ööl peatasid omakaitselased keelust hoolimata sõitva auto; see ei kuulanud peatust, lasti, ja kuul surmas autos istuva ohvitseri kaaslanna, lõbunaise! Pahandus oli suur! Kuidas julgetakse lasta? Mis organisatsioon see on? Lastakse inimeste peale! Juhtum ise andis aga põhjust minna linnavalitsusse, et saada sealt luba sanitaar-auto muretsemiseks. Kindral E. PÕDDER Sel korral istusid linnavalitsuses teised mehed, pahempoolsed. Linnanõunik M. küsiteli Pitkalt: Kust te saate raha?" Vastus oli, et on võimalik saada, kui aga saaks luba. Siis vastas M.: See asutus on pursuide" jaoks!" ja luba jäi saamata. Varsti kordus sama juhtum. Tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu esimees sõitis öösel ja ei näidanud luba. Mees viidi jaoskonda, kus ta mürgeldas ja lubas kogu selle asutuse maa pealt ära kaotada. See sündiski. Tallinna komitee, mis asus endises ringkonna kohtus, arutas asja ja otsustas: võtta omakaitse üle! Sellest teada saanud omakaitse juhatuse liikmed J. Pitka ja E. Saarepera ühes teiste omameestega olid just parajasti Tallinna Teataja" ruumes koosolekul, kus arutati omakaitse edasielamise küsimust, kui ilmusid madrused, kes tegid puhta töö. Mehed otsiti läbi, J. Pitkalt võeti ära brovning, dokumendid; rahad konfiskeeriti... rüüstati põhjalikult, kuid mehed lasti siiski minna. Vist loodeti saadud dokumentide najal mehi pärast tabada. Kuid see ei õnnestunud: majahoidja Maksimilian Tiido oli osanud nimekirjad juba enne ära viia. Mõne päeva pärast võeti siiski Pitka ja Saarepera kinni ja viidi Tallinna komiteesse ringkonnakohtu ruumidesse. Küsiti, uuriti, ja kes teab, millega asi oleks lõppenud, kui poleks sinna ilmunud A. Hellat, kes teatas, et omakaitsel on suured teened, ja et tema kui 'miilitsaülem ei tuleks üksinda sellega toime, mis temalt nõutakse, kui poleks omakaitset, ja et omakaitsele oleme tänu võlgu! See mõjus: J. Pitka ja E. Saarepera lasti vabaks; aga omakaitsel oli siiski lõpp! Lõpp vähemalt sel korral ja sel kujul. Käsutati küll, et kõik pidid andma püssid ära, aga juhtidega kokkuleppel, eriti mis puutub eesti omadesse, jäeti ometi teatav hulk relvi koju, ja need vajusid põranda alla". Algasid sõna tõsises mõttes pimedad ajad: pimedad looduses, pimedad riiklikus mõttes. Toompeal valitses enamline vägivald; saksa sõjaväed kavatsesid vallutada saarte järele ka mandri! teha? 2. J. Pitka kavatsus asutada ratsapolku. Mis Eestlasile oli selge, et nii ei või jääda. J. Pitka ja teiste eesti omakaitsemeeste ettevõttel käidi salaja koos ja peeti aru seisukorra üle. Jõuti otsusele, et ainus abinõu korralageduse eemalhoidmiseks on ratsapolgu asutamine, kes võib kiiresti liikuda ja kelle vastu on ka venelasil aukartus" kasakad! Polk pidi aga asutatama kuhugi maale, Tallinnast eemale, et see ei torkaks siinseile võimumeestele silma. Praeguse kindral Jonsoni ja kadunud Stolzeni soovil pidi Viljandi olema seks paras paik: sealt on võimalus saada häid hobuseid. Kust saada aga sadulaid? Selleks pöördus J. Pitka parun Delingshauseni poole, et mõisnikud tuleksid vastu ja annaksid imõisadest sadulaid. Parun Delingshausenile ei meeldinud see plaan: tema soovitas otseselt pöörduda saksa okupatsiooni vägede poole palvega, et saksa väed okupeeriksid'meie mandri ja annaksid rahvale julgeoleku. Pitka vastas: Ma pole poliitika mees!" ja mangus oma soovi täitmist. Nüüd soovitas parun Delingshausen organiseerida regede 617

10 Preisi rusikas tuleb vägi", s. o. mehed muretsegu endale reed, salk istub regedele ja rändab sinna kuhu vaja. Jällegi seletas J. Pitka, et säärasel kaitsel ei ole mõtet ja, mis peaasi, puudub respekt! Viimaks nõustus parun Delingshausen, ja anti volitus, et iga mõis annaks ühe sadula; talumehed pidid andma hobused. Polnud aga raha. Nüüd pöörduti Tallinna Krediit Panga dir. A. Uibopuu poole anda panga vastutus. Dir. Uibopuu nõustus, ja nii hakati Viljandis looma uut kaitseorganisatsiooni (mis võis ühtlasi olla ka sõjaline jõud), ja Viljandisse asutati ratsapolk. Aga ka sel ettevõttel ei olnud pikka iga: enamlased olid juba saanud võimu endale ja märkasid hädaohtu. Valgast saadeti mehed Viljandisse, kes nõudsid, et ratsapolk likvideeritaks ja meie mehed ise tunnistaksid endid enamlasiks. See oli vastuvõtmatu. Nüüd saadeti Valgast venelased kaela, kes nõudsid varustuse üleandmist ja süüa. Räägiti, seletati, ja peagu oleks lugu lõppenud hästi, aga mehed said süüa, viina, kohalikud enamlased Sihver, Vanakamar ja Elsa" kihutasid mehed üles... Olukord muutus väga elukardetavaks enamlaste üleoleku tõttu ja, kui asi pidi lõppema areteerimisega, ei jäänud muud nõu üle kui juhid pidid katsuma üldises segaduses hiilida eemale. See õnnestuski. J. Pitka jutustas selle sündmuse kohta järgmist: Oli õnn, et pääsesime, sest enamlased olid väga sõjakad ja iga minut oli oodata... et... nüüd' haaravad ja viivad seina ääre; kuid kasutasin parajat silmapilku ja saime põgenema. Oli jõululaupäeva öö; ilm väga halb, sadas lumelörtsu, tuul... Meeleolu kõige narrim ja eriti paha meel just oma meeste peale, kes tulid Valgast meile soovitama, et saaksime enamlasiks, ja pärast saatsid meile venelased kaela. Tõsise karuteene tegid ära! Mõnepäevase kolamise järele jõudsin Tallinna; siin olid aga enamlased pidanud Oleviste kirikus koosoleku ja mõistnud mu surma!" Aga mis sai omakaitsest?" küsisin hra Pitkalt. Meie ülemkomitee võtsid enamlased Estonias" peetud koosolekul üle. Keegi hea sõber teatas mulle, et ma kadugu maa alla", muidu võib käsi käia halvasti või nii, et ta enam sugugi ei käi! Kadusin maale püssimeister Passupi juure varjule, kuid saanud juba jälle mahti, katsusin saada teateid olukorra üle Tallinnas. Omakaitse oli ka puhkusel... Enamlased terroriseerisid linna ja olid ise ärevuses: saksa sõjaväed lähenesid Tallinnale. Ma grimeerisin end täitsa tundmatuks ja hiilisin talumehena Tallinna poole. Nägin Keila lahingust tulevat tagasi enamlaste surnute ja haigetega vagunit, püssikuulidest läbistatud nagu sõel... Sain linna, olin peidus nagu maalgi... Enamline valitsus türanniseeris linna. Nende leht kirjutas: Kodanlased nõuavad verd, siis laskem ka nende verd!" Kõik enam-vähem nimekamad tegelased püüdsid end varjata. Laupäeval vastu pühapäeva oli Tallinnal õudseim öö: enamlased kavatsesid linna kas või õhku lasta!..." Nende ridade kirjutaja mäletab väga hästi, et see öö oli tõepoolest õudne. Tulin laupäewa õhtul hilja koju ja leidsin välispool korteri ukselt valge ollusega tehtud risti: imestusin... Kuulsin, et mind olevat käidud küsimas. Kes? Vastus: Kaks-kolm võõrast meest." Ja see jäigi saladuseks, kes need võisid olla, kas omad või vaenlased! Öösel kohutasid tallinlasi tumedad mürsud lõunast, siis mere poolt: aknad värisesid, seinad vabisesid: enamlased lasksid Tallinna ümbruses ja Naissaares kindlusi õhku... ja lahkusid laevadele. Pühapäeva hommikul tõusin varakult ja läksin linna. Vaikne... Tuleb keegi tuttav vastu ja 618

11 teatab, eit Tartu maanteeil 'lastud enamlaste poolt keegi rätsep maha, aga enamlased olevat lahkunud ja saksa väed juba Keilast läbi ja Nõmme pool. Mis nüüd? Imelik teadmatuse tunne täidab hinge... Mis tuleb nüüd? Kuulen Veneturu pool püssilaskmist... Lähen sinna. Miilitsaülem A. Hellat seisab just Viru uulitsa alguses pritsimaja kohal autos, ja autost vahib välja kuulipilduja toru... Näinud mind, hüüab Hellat, et ma kaoksin rutem, sest madrused tulistavad Rotermanni poolt... Naeratan, kuid pean täitma käsku... Mis oli sündinud?. Niipea kui enamlased hakkasid Toompealt kaduma, tuli ka omakaitse põranda alt välja ja võttis linna kaitse enda kätte. Pitkaga eesotsas koguneti jälle Brookusmäele. A. Hellat asus kohe politseiülemaks. Linn võeti rajoonide ja teatavate asutuste järgi jälle valve alla, sest lahkuvad enamlised madrused ähvardasid linna julgeolu. Nii sai kadunud A. õunapuu oma Kaitseliidu juhatuse saadik Itn. E. Saulep koi. E. Kubbo juures kooli poistega elektrijaama enda kaitse alla. Eri'list agarust avaldas esimeses jaoskonnas Trepp, ja A. Hellat avitas omakaitset püsside ning laskemoonaga. Öösel oli kibe võitlus: madrused tulistasid mere poolt ja tükkisid linna ladude kallale, et põgeneda veel suurema saagiga. Omakaitse tõrjus suurema rüüstamise tagasi: laod jäid puutumata, linn õhku laskmata. Aga omakaitse meestest sai surma Muischnek ja teine mees sellest samast kuulist raskesti haavata: kuul tungis käest sisse ja küünarnukist välja! Omakaitse elustus uuesti, kuid püsis üürikest aega sama nime all. Kui sakslased vallutasid esmaspäeval Tallinna, oli omakaitse täies relvas. Sakslased imestasid: Poisikeste käes püssid!" i kuid ei tülitanud omakaitset esimesil päevil. Varsti anti aga käsk anda relvad ära! 3. Bürgerwehr. Säärane nõue ärritas ja pahandas eesti soost linlasi. Räägiti, kaubeldi, eriti oli omakaitse vastu tuttav parun Delingshausen. Lugu lõppes siiski seega, et lepiti kokku järgnevalt: 1) püsside hulk ei tohi tõusta üle 400; 2) esimees peab olema saksa soost, abi aga eestlane; 3) käelindil olgu tähed O. K." ja B. W." ( Omakaitse" ja Bürgerwehr"); 4) käsud ja eeskirjad ilmugu kahes keeles. Juhatajaks sai Eugen Wilde, abiks Joh. Pitka. Nii sündis Tallinnas see, mis oli tuttav bürgerwehri nimega. Kuid veel midagi: bürgerwehr sai endale instruktoriks Ernst Põddra, kes pärastpoole organiseeris juba kaitseliidu. See sündis järgmiselt. Okupatsiooni vägede ülem kaotas eesti sõjaväe, paljud ohvitserid jäid ilma kohata, nende hulgas ka E. PÕdder. Räägiti läbi E. Wildega, see nõustus PÕddra määramisega instruktoriks ja kui saksa ohvitser käis vaatamas harjutusi, jäi ta tööga rahule ega tülitanud enam bürgerwehri tegutsemist. E. Põddra instruktoriks olemisest oli aga niipalju kasu, et sakslaste lahkumisel hilissügisel Eesti piiridest oli õppinud organisaator juba juhi kohal ja nii võis tõusta uus organisatsioon, mida oli hädasti vaja üldises korralageduses ja Eesti riigi tekkimises. Sakslaste ülevõim a. hilissuvel ja sügise alguses maailmasõja läänefrondil hakkas kaduma. Me seisime jälle küsimuse ees: mis teha siis, kui olukord muutub? Ja olukord hakkas muutuma. Tõsiselt ütelda, juba saksa vägede siiatulekul ei usutud, et nende võim püsib siin kuigi kaua. Päris lihtsad inimesed kuulutasid prohvetlikult sakslaste tulekul: Enne, kui tuleb uus lumi, kaovad siit sakslased!" Ja see instinktiivne tunne põhjustas ka selle, et kui Eesti polkudelt, niisama ka omakaitselt, nõuti relvade tagasi andmist, siis paljud ei täitnud seda täieliselt: relvad peideti ÄV1TÜ TU JJ H A TALLINN, OLE 27 TELEFON

12 ära! Mis me teeme siis, kui tuleb uus seisukordade muutus?" Nii seletati. Ja uus seisukordade vahetus saabus a. novembrikuus. Saksa sõjavägi lagunes niisama nagu enne vene oma. Okupatsiooni vägedes tegutses vene eeskujul Soldatenrat" (soldatite nõukogu), ja novembris oli seisukord niisugune, et kardeti Soldatenrati" tegutsemist Tallinnas. Jälle astus juhina välja Joh. Pitka. Ta kutsus kokku enne vähemal arvul endisi ja käesoleval momendil omakaitse tegelasi, ja lõplik arupidamine oli 11. novembri õhtul a. Laevanduse" kontoris, kus loobuti bürgerwehrist, millega tuli leppida ka kohalikel mitte-eestlasil, ja uus organisatsioon nimetati kaitseliiduks. Uue kaitseliidu juhtimise võttis endale Ernst Põdder. Ilmus päevakäsk nr. 1 järgneva sisuga: 1. Alates tänasest päevast võtan E. K. L. juhatuse endale. 2. Maakondade korralduste ülemaiks nimetan endised Eesti sõjaväe ohvitserid: Harju maakonna ja Tallinna ülemaks Kann. Viru > > JJ Rakvere J Reek. Tartu JJ JJ Tartu я Järva JJ и Paide JJ Viljandi JJ JJ Viljandi JJ Lääne >J j» Haapsalu JJ Kurvits. Puskar. Kubu Rõuk Pärnu JJ JJ Pärnu JJ Võru JJ JJ Võru»J Valga JJ Valga JJ Tannebaum Vreemann Irv Saare, Hiiu Muhumaa Poopuu JJ ja Tallinna jaoskondade ülemaiks: 1) Abrams, 2) Dreverk, 3) Schmidt, 4) Kuusik, 5) Lepp, 6) Vokk. Sadamakomandandiks kaugesõidukapten Treilmann, abiks Ed. Freudenstein. Balti jaama komandandiks Vunk, Viljandi jaama ajutiseks komandandiks Freudenstein noorem. Alla kirjutanud kaitseliidu juhataja Põdder." JJ Samal õhtul, 11. nov a., sai leitnant Saulep käsu nr. 2, sõita Lõuna-Eesti linnadesse organiseerima igal pool kaitseliitu. Nii algas kaitseliit 11. nov a., s. o. 15 a. eest, oma õnnistusrikast tegevust. Võimatu on nii lühikeses kirjelduses isegi kokkuvõetult seda kõike märkida, mis or suutnud Eestile anda kaitseliit! Esimeseks kaitseliidu teenete tunnustajaks on vabaduse sõda, millele kaitseliit andis oma esimesed sõdurid, vahvad isamaa kaitsjad. Paljudest kaitseliidu üksusist tekkisid hiljem sõjaväeosad, polgud jne., piirivalve j. m., mis püsivad kaitseväe üksustena tänini. Teiseks kaitseliidu tunnustajaks on rahvas ise. Kaitseliit on kasvanud selle 15 aastaga asutuseks, milleta on võimatu endale kujutada meie elu. Mitte uhke.kelkimine ei ole viinud tema liikmete arvu kümnete tuhandeteni, vaid kaitseliit on suutnud tõsta isamaalist tunnet niivõrd, et iga riiklikult mõtlev eestlane ei söanda seista sellest organisatsioonist eemal. See ei ole mitte kartustunne, vaid kohusetunne isamaa ja rahva vastu, kes nõuab, et ka küünrapikkune poiss olgu isamaa hüvede kaitsja, nagu see oli Lembitu päevil. Kaitseliitlus on seotud juba eestlustundega ja ei tähenda mingit sõjamõtte õhutamist, rahvaste vahele tülide külvamist. Ei, ja sada korda ei! Nagu ei saa pidada küllaldaseks meie rahvusliku olemasolu tunnet, vaid eestlust tuleb veel süvendada ja kasvatada, nii ei saa ka kaitseliitlust maalida rahuaate purustajaks, vaid, otse vastupidi, seda tuleb veelgi arendada ja süvendada, et meil ei oleks ühtki tervet meest, kes ei oleks kaitseliitlane, kes ei julgeks ohverdada oma elu, kui seda vajab isamaa kaitse. Ja tundub, et need 15 möödunud tööd ja higi nõudnud aastat on parimaks pandiks kaitseliidu edaspidiseks eluks. Rõõmsas tänutundes vaatab täna, 11. novembril a., iga kaitseliitlane möödunud ajale ja rõõmsamas tulevikulootuses surume täna üksteise kätt hüüdes: Elagu kaitseliit, elagu Eesti!" MEESTERAHVA RÄTSEPAÄRI M. ANDREESEN TALLINN, RATASKAEVU 14 KÕNETRAAT SUURIM INGLISE RIIETE LADU EESTIS 620 -

13 VIISTEIST AASTAT POOLA ISESEISVUST Kaitse Kodu!'le" kirjutanud STANISLAW TRUZKOWSKI 11. novembril aastal teatasid' signaalpasunate metallised hääled kõigile sõdivaile rahvaile lääne väerinnetel tulevahetuse lõppu. Seda päeva pühitsetakse nüüd sõja lõpupäevana. Poolas võttis selle päeva pühitsemine eriliselt piduliku ilme kui Poola uuestisünni tähtpäeva tähistamine. Tuletades meele seda päeva viieteistkümne aasta eest ei tohi me ometi unustada, et maailmasõja lõpuga ei saabunud Poolale veel rahu ta tõusuks sõjavaremeist. Sest samas novembris a. tööliste esindajate nõukogu Voronežis otsustas viia revolutsiooni sõjakäiku läände. Läänerinde suurtel imaa-aladel venitatud saksa, väeosad taandusid järkjärgult kodu poole, jättes järjekindlusega enda aida võetud maa enamlaste pealetungivaile osadele. Samal ajal, kui lääne maades hakkas valitsema Tahu, võttis meid enda alla enamluse sõja tulekahi. Poola saatus tuli otsustada vaenuväljadel. isee heitlus oli seda olulisem, et tema kaudu otsustus Versailles'i lepingute teooriate elluviimine. iselle võitluse tähtsaim pöördepunkt on tuntud Varssavi lahingu nime all, kus 39 enamlaste diviisi, missugused tungisid Poolasse, et siitkaudu viia Euroopasse ja kogu maailma enamlikku tulekahju, peatati. Augustikuu 13. kuni 16. päevani a. marssal Pilsudski osav manööver purustas enamlaste väed ja pani alguse nende taandumisele Pooda territooriumilt. Lord d'abernon, tolleaegse liitlaste missiooni juht, andis sellele sündmusele aastaid hiljem! järgmise hinde: Praegune tsivilisatsiooni ajalugu võib vaevalt näidata tähtsamat sündmust kui a. lahing Varssavi all... Kui Varssavi lahing oleks lõpnud enamlaste võiduga, oleks saabunud pöördepunkt Euroopa ajaloos... Veel millalgi pole Poola teened olnud suuremad kui seekord, samuti nagu hädaohtki pole millagi olnud Euroopale suurem kui seekord." Uuestisündinud Poolale tõusid nüüd keerukad majanduslikud, välised ja sisiemised riikliku korralduse küsimused kõige laiemas ulatuses. Peab teadma, et 87% Poola territooriumist oli sõja tallermaaks maja, kooli, kirikut ja teisi hooneid oli purustatud. 2 miljonit ha põldu seisis söödis. 21 miljonit tsentnerit rukist oli hävitatud. Varemeis lebas 03% raudteede valksaleist, 2400 silda 1, 81% veevärgist. Selle juures peame teadma, et ühinenud Poola territoorium koosnes kolmest sootuks erinevast maa-alast,, kus valitsema jäänud erilised seadused ja korraldused vastavalt sellele, kust see maa-ala vabanenud. Nii polnud nurka, kus poleks tulnud riiki hakata ehitama alusmüürist üles. Kõigele seltsis veel sõja tagajärjel tekkinud raha- 1'ste küsimuste kaos. Nii on juba mitu aastat pärast sõda tehtud tööd, kuid a. on Poola oma kapital ainult 11% ennesõjaaegsest. Pingutava tööga jõutakse viieteistkümne aasta jooksul need jälle viia endisele tasemele. Sellest annavad ülevaate järgmised arvud: a. oli Poolas 1750 vedurit, täna on neid 5400; reisijate vagunite kohta on need arvud 3045 ja ning veidi rohkemgi; kaubavagunite kohta ja Sellele lisaks peab tunnistama, et nende saavutuste kõrval on Poola pöördunud tagasi oma ajalooliste traditsioonide tähtsaima küsimuse merenduse poliitika lahendamisele. Kuna 18. sajandi tedsei poolel mere lõplik kaotus oli Poola lõpliku languse põhjuseks, siis praegu kõigi püüetega hoolitsetakse selle küsimuse loomuliku lahenduse eest. Kuigi Poola omab merd vaid 140 km oma 5500 Ikm kuiva maa piiri kõrval, sünnib siiski 67% kaubanduslikust läbikäigust mere teel, mistõttu Poolatki tuleb arvestada mererügina. Selle ala saavutuse mõõduna tuleb arvestada Poola Baltimere sadamat Gdyniat elanikuga, kus seitsme aasta eest oli vaid väike kaluriküla 300 elanikuga. See linn oma uute liiklemisteedega ja modernseima sadamakorraldusega, elevaatoritega ning teiste seadeldistega teeb võimalikuks Poolale nii tugeva meretee kasutamise. Veel teiselgi alal on püütud ajaloost võtta õpetust, ja seda nimelt konstitutsiooni alal. Üheks Poola languse põhjuseks oli demokraatlikkuse üle pea kasvamine. Praegu selle vastu rajatakse ja on.rajatud alusmüürid, millised riigile annaksid tugeva ja vankumatu eluvõimaluse. Kui kuni aastani ühes valitsuse vahetamisega vahetusid ka riiklikud ideed, siis sellest aastast alates ei tohi isikute vahetus valitsuse koosseisus enam muuta riigi üldist suunda. Poolal on suured eeldused arenemiseks. Olles põllupidajate riigiks, kus 70% inimesi elab maatulundusest, on Poolal ka rikkaimad maapõue varad, nagu kivisüsi,, raud, nafta, tsink, sool ja muud. Selle juures on elanike juurekasv igal aastal pool miljonit, kes võivad endale leida rakendust. Võrdluseks olgu antud, et Poolas tuhandele tuleb 16,7, kuna Saksamaal sama arv on 4 ja Eestis 1,3. Nende väheste loetelude põhjal tegevusest ja edust, mis Poolal on olnud 15 raske pärastsõja-aasta jooksul, võib oletada järgnevaiks aastaiks seda paremaid võimalusi arenemiseks, milleks juba sümptoome võime näha selles, et alles praegu toimepandud riiklikule siselaenule 120 miljoni zloti ulatuses kanti kokku kodanike poolt 320 miljonit»lotti, seega see summa ligi kolmekordselt

14 Marssal J. Pilsudski vabariigi X aastapäeva paraadil POOLA RIIGI UUESTISÜND Dr. JOZEF KORPALA XVIII sajandi «lõpul, a. vahel, viidi lõpule Euroopa, aga võib-olla kogu maailma, ajaloo suurim kuritegu: kolm naaberriiki (Preisi, Veine ja Austrita) jagasid kolmel puhul Poola riigi maid 1 ja viisid vaba rahva orjusesse. Suur, tol ajal 13-imiljoniline, poola rahvas kaotas oma riikliku iseseisvuse ja vabaduse,, talt võeti ta omapärase kultuuri ja isade maa õigused. Poola oli iseseisva riigina kustutatud. Euroopa kaardilt. Kuid kergem oli hävitada riiki kui harjutada rahvast elama orjuses. Alates tähelepanuväärsest 3. mai 170(1. a. konstitutsioonist, mis tahtis Poola elu ehitada üles uutel alustel, algab poola rahva võitlus oma iseseisva riikluse õiguse eest. See võitlus on kauakestev ja järeleandmatu, jaotatud rahva traagiline võitlus, mis nagu isade pärandus läks üle ühelt põlvelt teisele ega lasknud end kohutada ei vastaste terrorist ega kättemaksust. Meie orjuse 125 aasta kestes ei olnud inimpõlve, kes oleks loobunud seilest võitlusest, kes ei oleks valanud oma sõduriverd rahva õiguse altarile. Parast Košciuszko leegionide (1794) hävitamist tulid Dabrowski omad ( ), siis Varssavi hertsogriik ( ), selle järele novembrikuu vastuhakkamine ( ), vabastusfcatsed ja aastal, siiis a. jaanuarikuu mäss, millele järgnes pikk vaikus mis aga ei tähendanud rahva murdumist ' kuni a. revolutsioonini. Ei olnud küll Poola riiki, kuid sügavas südamepõhjas leegitses omariikluse aade, tung vabaduse järgi, iseseisvuse ihaldus, imis väljendus rahva vastuhakkaraiistes. Need äratasid maailma tähelepanu, tuletasid meele ülekohut, mis oli Poolale tehtud, kuid poola rahvas eneses ergutasid iseseisvuse tahet. Tänu neile mässudele rahvas ei loobunud omariikluse mõttest ja õiguse vajadusest, ei 1 lasknud ennast välja tõrjuda oma maapinnalt Preisi kolonisieerimislkomisjoni brutaalsete võtetega, ei lasknud end germanuseerida ega ka venestada. Koguni selle vastu: rahvas karastus selles võitluses, arendas end selles majanduslikult ja kultuurselt, kandes Euroopa kultuurisse sellaseid suuri väärtusi, nagu neid esitavad Chopin, M о n i u s z к о, P a d e- r e w s к 1 (muusika alal)<, M i с к i e w i с z, Slowacki, Wyspianski (luule alal), Matejко, Grottger (maalikunsti alal), Sienkiewicz, Reymont kirjanikud, Nobsli laxireaauid. Tõsi, me olime poliitiliselt ja kultuuriliselt alla surutud, olime taikistatud oma rahvuskultuuri vabas arengus, kuid vaenlaste äraandliikud sammud pidid peatuma rahva vaimu väravail. Võidi keelda poola keele kõnelemine ja kirjutamine, aga ei võidud kõrvaldada ja hävitada poolaka tulist hinge. Noorus, kellelt oli võetud omakeelne kool ja keda jälgisid nuuskurid, ja töölised, keda kurnas võõras kapital, hakkasid looma põrandaaluseid ringe ja ühinguid, milliste ülesandeiks oli valmistuda tegelikuks võitluseks vaenlastega. Väliselt oli kõik korras", mõned trööstisid end sellega, et poolakaid võib rahuldada väikeste järeleandmistega, kuid tõeliselt kõige selle varjul hõõgus ja suurenes iga päevaga poola põrandaalune elu, mis valmistus relvastatud väljaastumisele. See põrandaalune Poola oli poola riikliku iseseisvuse liikumise potentsiaalne jõud. Selle põrandaaluse Poola jõudude suureks katseks oli Vene a. revolutsiooniline liikumine, mis kutsus esile ka Poola sotsialistliku partei juhi Josef Pilsudski. Pärast kangelaslikke väljendusi rõhuti see liikumine maha, kuid jäi järele omariikluse tahe, mis 622

15 otsis oma teostamise uusi järgnevaid võimalusi. Ja leiti need küttide liikumises, mille rajas Jozef Pitsudsкi Austria pinnal a. Rahva relvastatud jõu organiseerimise teel alustas J. Pilsudski oma tööd poola omariikluse rajamisel. Maailmasõja puhkemise hetkel astus J. Pilsudski küttide ühendatud liitude etteotsa ja kuulutas sõja Poola suurimale vaenlasele, Venemaale, andes seega suurima tõuke poolakate tahtele iseseisvuse saavutamisele. Poola leegionide loomine asetas Poola uuestisünni kohe rahvusvaheliste küsimuste hulka. Tõsi, leegionid ei olnud eriti suureks jõuks, kuna neid oli vaid mõnikümmend tuhat sõdurit, kuid need olid valitud sõdurid, kellest paljud tõid neist võitlustest enestele ohvitseripagunid. Need sõdurid olid poola rahva õilsaim osa, kelle hinges põles ikõige rüütellikum, kangelaslikkuse ja enda poola rahvale pühendamise tuli, kelle juhiks ja kasvatajaks oli I brigaadi ülem Jozef Pilsudski. Poola relvastatud jõu loomine, kel olid oma erinevad välismärgid ja oma juhid, tekitas rea rahvusvahelisi aktsioone, mis kergendasid poola rahvale ta tööd omariikluse suunas. Poola sõdur oli reaalseks jõuks, seda suuremaks jõuks, mida rohkem aast-aastalt kasvas nende juhi autoriteet ja kangelaslikkuse legend põimus 6. Villi a. algatuse ümber. Esimesena kuulutasid Poola kaks vana ajaloolist vastast, Austria ja Saksamaa, aktiga 5. XI a., et nad tunnustavad iseseisvat Poola kuningriiki, mis moodustatakse Venemaalt võidetavatest maadest koos Preisile ja Austriale kuuluvate maade mõningate osadega. Sel aktil oli ajalooline tähtsus Poolt uuestisünni arengu suhtes, sest see avas poola rahvale selgelt ta vaenlaste kahepaikse mängu, kes tahtsid luua nõrka Poola riiki, mis oleks vajanud sakslaste armu. Tänu geniaalse viiulikunstniku I. Paderewski patriootilisele aktsioonile Põhja-Ameerika Ühendriikide president Wilson tegi 22. I a. teatavaks, et Ühendriigid nõuavad ühendatud, iseseisva ja tugeva Poola riigi uuestisündi. Siis Roman Dmowski läkitas Pariisist 25. III a. liitriikide esindajaile Poola rahvuskomitee nimel memorandumi, milles nõuti iseseisva Poola loomist. 80. III a. lubas tolleaegne Vene Marssal J. Pilsudski plats Varssavis 3. mai paraad valitsus Poolale iseseisvuse. Kuid tõeliselt oli tegelik tähtsus üksi keskriikide aktil 5. XI а., mille resultaadiks oli Poola Kongress-kuningriigi nõukogu üleskutse 15. I a., mille eesmärgiks oli luua riik- 1-kud valitsemisorgaanid ja võtta üle valitsemine. Sellesse nõukogusse astusid ka täielise iseseisvuse pooldajad, isegi 'leegionidel juht Jõzef Pitsudsfci, kes aga peagi nimetatud nõukoguga sattus vastuollu, kuna Pilsudski avastas Saksamaa ja Austria pahatahtlikkuse. Töö asemel nimetatud nõukogus koondas Jõzef Pilsudski kogu oma jõu suure salaorganisatsiooni,ypoola Sõjaväeline Organisatsioon" (Р. О. W.) loomisele. Lahkudes IRiiiklükust Nõukogust Jõzef Pilsudski juhtis võitluse terava otsa kahef vaenlase, Austria ja Saksamaa, vastu, kuna Venemaa oli enese juba lahti ütelnud Poola maadest. Oma juihi mõjutustel loobusid, poola legionäärid) võitlusest koos keskriikide sõjavägedega, mille tagajärjel sakslased arreteerisid Jozef Pilsudski ühes K. Sosnkowskiga ja viisid nad 22. VII a. Magdeburgi vangilaagrisse. Magdeburgi vang sai nüüd iseseisvuse liikumise elavaks sümbooliks ja võitluse vaimseks juhiks, millist võitlust juhtis P. 0. W. (Poola Sõjaväeline Organisatsioon) leegionide andekaim ohvitser E. Rydz- Smigly, kes oli komandant J. Pilsudski asetäitja. Iseseisvuse liikumine nüüdsest peale arenes juba kahes peasuunas: põranda all Poola Sõjaväelise Organisatsiooni konspiratiivsena ja avalikult Riikliku Nõukogu lipu all, hiljem Regendi Nõukogu" nimel, kes okupatsioonivõimude kaitse all korraldas maal valitsusasutusi, mis tol ajal veel täiesti puudusid. Toeliselt aga ei olnud Poola kuningriiki kui sellist olemaski, kuna riigil ei olnud piire, ei olnud oma sõjaväge, politseid ega rahandust, mis kuulusid täiel määral okupatsioonivõimude käsutusse ja kasutusse. Kuid siiski võimaldas see varju-iseseisvus osaliselt välja kujundada poola riikluse ideed, mille kandjaks Olid poliitiliselt tegevamad inimesed, nõndanimetatud aktivistid", kes seadsid enesele ülesandeks kasutada ära poola riikluse ülesehitamiseks neid võimalusi, mis andis Regendi Nõukogu. Hoobiks aktivistidele oli Bresc'is Bugi ääres Austria, Saksamaa ja Nõukogude vahel sõlmitud leping 9. II a., mis tõeliselt ei olnud midagi muud kui Poola neljandaks jagamiseks. See leping hävitas Poola - 623

16 riiklikud ambitsioonid ja lootused, mis olid seotud Regend! Nõukogu Poola kuningriigiga". Protestina Poola poolt oli sellele leegionide II brigaadi üle Austria-Saksa frondi minek Rarancza juures 15. II a., lahing Kaniowi juures ja ühinemine Vene territooriumil asuvate (poola leegionidega. Nüüdsest peale olid iseseisvuse pooldajate kõik püüded suunatud poola relvastatud jõudude formeerimisele, et «istuda võitlusse okupatsioonivägedega. Kõikjal, kus ainult leidus poolakaid, asutati poola sõjaväelised organisatsioonid, kes nägid Jozef Pilsudski's oma peajuhti. Sõjaväge oli poolakail küllalt, aga need olid laiali pillatud nõukogude Vene laialisel territooriumil. Kiiresti aga ligineb vabanemise päev. Läänefrondil varisevad sakslased kokku. Poolakaile on aga see okupatsioonivõimudele üldise vastuhakkamise tähiseks. Poolakate nõudel vabastavad revolutsioonilised sakslased J. Pilsudski, kes 11. XI a. saabub talle võiduhõiskavasse Varssavi. Tõsi, poola pinnal viibib veel suur saksa sõjavägi, kes tagasivalgumisel Saksamaale on valmis rüüstama poola maid ja tõmbama enese järele enamluse-katku, kuid poola rahvas on juba valmis astuma võitlusse. On ju tagasi tulnud Komandant, on tulnud tagasi Juht, kelle selja taga seisab P. O. W. suur jõud. Juhi tagasituleku päev on küttide liikumise triumfipäev. Varssav, täis entusiasmi, võtab relvad okupatsioonivägedelt, ja alates sest hetkest võime lugeda Poola täiesti iseseisvaks. Regendi Nõukogu annab 12. XI a. J. Pilsudskile sõjaväelise ülemjuhatuse ja 14. XI ka täielise valitsemisvõimu. Jozef Pilsudski, küttide liikumise juht, poola sõjaväe organiseerija, saab diktaatoriks ja ainult temast oleneb, missuguseks muutub tulevane Poola, sest ainult tema esitas moraalset jõudu, millist ei olnud ühelgi teisel, sest ainult tema esitas ka füüsilist jõudu, sõjaväge, mille aluseks olid P. O. W. leegionid. 11. XI a. algab suur töö J. Pilsudski juhtimisel Poola riikliku iseseisvuse ülesehitamisel. Mis oli enne seda päeva, oli parimal juhtumil vaid selle iseseisvuse killud, need olid vaid riikliku loomingu materjaalid. Alates 11. XI a. algab rippumatu Poola valitsuse töö, mis märgib ära, et on lõppenud poola rahva orjuseaeg, at poola rahvas alustab omariikluse ehitamise tööd. Tõsi, nähes sakslaste ja austrialaste kokkuvarisemist olid poolakad oma, maa eri osades kutsunud ellu ajutisi valitsusi, kuid alates J. Pilsudski poolt valitsuse ülevõtmise hetkest alluvad kõiik valitsusele, mille eesotsas seisis tema. Poola omariikluse ülesehitamine kestis tõusvalt kaks aastat sõdade möllus, mis peeti peagu kõikidel frontidel. Lõppesid sõjad alles a. lõpul. Kõige raskem sõdadest oli sõda Nõukogudega, milles rajati Poola riigi piirid ja Poola ülesehitaja, marssal Jozef Pilsudski, kuulsus. Raske oli see töö, sest ennast vabastav Poola oli sunnitud pidama kestvaid sõdu oma naabritega. Kuid me oleme teadlikud ka selles, et oleme ise enestele võitnud iseseisvuse, et me ei võlgne oma riiklust mõnele lepingule ega võõraste jõule. Ise, oma relva jõuga, oleme me saavutanud selle, mis meil tänapäeval on, ja see kõik ongi meie riikliku küpsuse ja tugevuse parimaks kindlustuseks. Poolakeelsest käsikirjast tõlkinud Bernhard Linde. Lazienki loss, poola kuningate endine suviresidents 624

17 POOLA-EESTI «Kaitse Kodu!'le» kirjutanud peatoimetaja W. L. EWERT Tervete, oma eesmärkides ja abinõudes teadlike rahvaste elu tõukejõuks peab kõigepealt ja üksi olema riigi käekäik. Kuid see tõde ei pea olema kuiv ja tühi matemaatiline väide, vaid olgu kõigepealt riigi ja rahva kõige elulisemate huvide süntees. Poola-Eesti vahekordade olulisimaid aluseid on mõlema riigi ja rahva hea käekäigu sügavam sarnasus, eeskujulik kooskõla ja asjaolu, et mõlemad sügavalt tunnevad seda tõelist sõprust ja usaldust, mis peitub mõlema rahva hinges. See sõprus ja usalduslikkus leidis veelgi täpsema väljenduse sõja ajal sõjalises vennastuses, mis ühendas mõlema riigi sõjavägesid ja rajati kaitseliidu ja küttide liidu vahel. Baltimere rannikul asusid rahvad, kes olid kas arvuliselt väikesed või jälle sõjaväeliselt mitte küllalt tugevad, välja arvatud sakslased, kes püüdsid nii arvuliselt kui ka sõjaväeliselt laiendada oma valitsevat võimu Baltimere rannikul. Poola ulatus ainult kitsa kiiluna Baltimereni. Venemaa püüdis samuti nagu sakslasedki vallutada Baltimerd ja selle kaldaid. Seitsmeteistkümnes sajand oli Rootsi suure ekspansiooni sajandiks ja Rootsi muutiski Baltimere oma sisemaiseks järveks. See ekspansioon ületas tunduvalt rootsi rahva füüsilised võimalused, kuna oli haaratud laiemas kaares kui suudeti seda oma käes hoida. Kauakestvad sõjad kurnasid täiesti ära rootsi rahva ja Zygmunt III andevaene poliitika viis iülli loomulikudki liitlased, Poola ja Rootsi, ning lepitas ajutiseks loomulikud vaenlased, Rootsi ja Vene. Poola- Rootsi kuuekümne-aastane sõda nõrgestas mõlemaid niivõrd, et nad ei suutnud hiljem oma tõelisele vaenlasele, Venemaale, vajaliselt vastu seista. Selle kõige tagajärg ei lasknud end kaua oodata: 1W9 1. a. Poltaava lahingu päev oli nii Poola kui ka Rootsi agoonia alguseks ja ühtlasi Rootsi vägevuse kokkuvarisemise päevaks. Nii Poola kui ka Rootsi langesid Venemaa vägivaldse poliitika ohvriks. Rootsi ülejõulise ekspansiooni otsemaks tagajärjeks oli pärast Poltaava lahingut venelaste tungimine Baltimere rannikuile ja nende otsene osavõtt Euroopa poliitikast, üle sajandi kestev Poola orjastamine, samuti nagu iseseisva Soome ja Lätigi vallutamine. Peab tähendama, et olukord ja vahekorrad pole minevikust tänapäevani sugugi muutunud: samuti püüavad ka tänapäeval nii Vene- kui ka Saksamaa vai-, lutada Baltimere randa. Ja siin olemegi nii Poola kui ka Eesti riikliku hea käekäigu suhtes võrdses olukorras. Kõige enne aga olgu juhitud tähelepanu veel ühele asjaolule: rahvaste vahekordade areng liigub nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes kontsentratsiooni suunas, rahvuslike ja tugevate iseseisvuse instinktide üheaegsel kasvamisel ja tugevnemisel. Kõneldes Balti riikidest mõtlen ma Soomele, Eestile, Lätile ja Leedule, kes seisavad silm silma vastu ähvardavate hädaohtude, nii poliitiliste kui ka majanduslike raskuste hädaohtude, ees, mis on kardetavad nii nende riiklikule iseseisvusele kui ka rahvuslikule rippumatusele. Kontsentratsiooni tee on seega kätte näidatud nii majanduslikust kui ka poliitilisest lähtekohast ning naabrite üksteise toetamise vajadus on siin selgemast selge. Tuge ei või nimetatud riigid loota ei Rootsilt ega Daanilt, oma elanike arvult väikestelt ja sõjaväeliselt nõrkadelt riikidelt. Ka liit viie või koguni kuue nimetatud riigi vahel jääks õhku rippuma (kokku 18-miljoniline rahvastik oleks killustatud kuude Kaitseliidu ülem kindral J. Roska vastuvõtul marssal J. Pilsudski juures käesoleva aasta kevadel ossa) ja majanduslikultki oleks see liit liig nõrk. Saksa- või Venemaalt toetuse otsimine tähendaks sama, mis otsida abi sellelt, kes meid tahab ära imüüa. Poolat ähvardavad samad hädaohud, mis Eestitki. Poolal on samad eesmärgid ja juba oma traditsioonidelt on Poolale võõras teiste rahvaste vallutamise tahe. Juba oma loomult, oma territoriaalselt asendilt, oma traditsioonidelt, ühistelt eesmärkidelt ja hädaohtude sarnasuselt on Poola määratud Balti riikide tulevase liidu juhiks, liidu, mis on rajatud vastastikusele usaldusele ja ühtlustatud koostööle, liidu, mil oleks üle 60-miljoniline rahvastik, liidu, mis oleks küllalt jõuline igasuguste võõraste ihade tagasitõrjumisel ja annaks ühtlasi väga suuri ja laialisi majandusliku arengu võimalusi. Poola-Eesti sõprus juurdub juba kauges minevikus, kasvades suureks võitluse vennastuses, mõlema end ülesehitava riigi kooselus ja -töös; see sõprus ei kasva mitte üksi meie tunnetes, vaid samuti ka vägevalt ja kõige tõeolulisemalt riikliku hea käekäigu ühises mõistmises nii Poolas kui ka Eestis. Vaba vabadega, sarnane sarnastega! 625

18 KAZIMIERZ ANDRZEJ CZYZOWSKI KÜTTIDE LIIDU OSA RIIGIKAITSES Kirjutada küttide liidu osast riigikaitses tähendab vaadata sügavasse Poola iseseisvusseja sellest sügavusest lugeda rahva Vaimu käsklusi, Vaimu, mis sajandite kestes on kujundanud rahva psüühhikat ja ilmet selleks, et valmistada teda inimlikus ühiskonnas vabaduse ja õiguse eest tuntud Õilsaks võitlejaks. Poola, mille piirid on üldiselt lahtised, asub vallutamistahteliste naabrite keskel, ei ole, hoolimata oma rüütlite vahvusest, kirjutanud oma lippudele võitlust, vaid on sinna märkinud oma ohverdatud verega inimsoo suurimad aated: Meie ja teie vabaduse eest" ehk jälle: Vaba vabadega, sarnane sarnastega". Poola on pindalaliselt asetatud keset vaenlasi, kes on ehitanud oma suuruse vallutamisele ja vägivallale ja kes ähvardavad Poolat oma naabrusega, sundides meid valmistuma ja varustuma, et jõuga hoida rahu alal. Need naabrid on seda kardetavamad, et nad kord juba, Poola nõrkuse aegadel, olid tema jagajaiks, ja tänapäeval, olles kaotatud maailmasõjas sunnitud tunnistama Poola iseseisvust, muutuvad juba väljakutsuvaks, kavatsedes Poola uut jagamist. Poolale sarnanevas olukorras on ka teised rahvad, kes asuvad tsaari Venemaa endisel pinnal. Eesti, Soome ja Läti kiratsesid samuti orjuses. Nii nende kui Poolagi ajalugu on täis vastuhakkamisi ja Siberisse saatmisi. Okkaline oli nii nende kui ka Poola vabastamise ja uuestisünni tee. Ühesugune hädaoht varitseb nii neid kui Poolat vaenlase vallutamise näol. Sellaseis tingimusis saavad erilise tähtsuse hüüdsõnad, nagu: Vaba vabadega" ja Sarnane sarnastega", mis seisavad küttide liidu lippudel, mis on üle võetud poola parimailt poegadelt. Liit, kokkulepe ja sõprus nende rahvastega rahuaegadel ja ühine ja murdumata front selleks juhtumiks, kui vaenlane langeb meie peale, olgu meie ühiseks eesmärgiks. Juba teadmine sellise liidu olemasolemisest hoiab Küttide marsil vaenlase meist kaugel ja kannab meist maailma kokkuleppe ja vennastuse suure aate. Seega küttide liit teenib mitte sõjalisi, vaid rahu eesmärke. Seepärast lehvibki tema sisemise elu kohal sama lipp samade hüüdsõnadega. Tänapäeva riik ei ole ei türannia, ei aristokraatia ega üksiku erakonna valitsemine, vaid ühine, kõigi kodanike oma, kes elavad riigi pinnal, nende kodanike õigus korraldada ühiskondlikku elu, mis seob kõiki ühesuguse vabaduse, ühesuguste õiguste ja kohustustega. Ja iga inimene, kes on ühiskonnas teadlik oma õigusist ja kohustusist, on riigi täisõiguslikuks kodanikuks. Sellane inimene mõistab, et kaitstes kogu ühiskonda ja riiki ta kaitseb ise ennast ja oma õigusi. Sellane inimene mõistab, et valitsus ja tema poolt seatud asutused, riigi julgeolek ja vastutus selle eest lasuvad tema õlgadel. Ja hädaohu hetkel heidab säärane inimene kõik kõrvale ja asub sõnakuulelikult isamaa kaitsjate rivvi. Ühiskonna kasvatamine sellases vaimus ongi küttide «liidu peaülesandeid. Kuid sellasest teadlikkusest algu see ka kõige entusiastlikuni üksi ei jätku vaenlase rahus hoidmiseks. Silmas (pidades Poola) olukorda hädaohu hetkel, arvesse võttes, et arvuliselt ülekaalukas vaenlane on alati valmis, peab kogu meie rahvas üksmeelselt olema valmis hädaohtu sattunud isamaa kaitseks, alati olema valmis võitluseks, olles selleks ette valmistatud nii füüsiliselt kui sõjaväeliselt. Kogu rahvas, s. o. kõik kodanikud, peavad igal hetkel sõduritena valmis olema, et nad võiksid igal hetkel välja marssida, nad peavad oskama püssi lasta, peavad oskama kanda ja kannatada kõiki raskusi ja ühtlasi loobuda kõigist oma era-isiklikest ülesandeist, et pühenduda isamaa asjade lahendamisele. Iga kodanik peab olema füüsiliselt kasvatatud nii, sõjaväeliselt ette valmistatud ja moraalselt kindel olema, et ta oleks murdumata ka kõige eeskujulikumalt ettevalmistatud vaenlase vastu minnes. Sellele alusele seatud iseseisva omariikluse kaitse võrdub kogu rahvast koosnevale sõjaväele. Sellane füüsiline ja sõjaväeline rahva ettevalmistus, millega käib käsikäes üh'skonna distsiplineeritud rivide ideeline, moraalne ja vaimne ettevalmistus see kõik ongi küttide liidu ülesanne. Nende ülesannete päevast päeva järjekindel ja kiindunud täitmine on võrdne küttide liidu osale isamaa kaitses. Nende ülesannete täitmine ei ole mitte üksi oma kodumaa kaitsmine, vaid ühtlasi ka nende riikide ja rahvaste, kellega Poola on sõpruses, suhtes kaitsevaimas olek. Poolakeelsest käsikirjast tõlkinud Bernhard Linde. 626

19 Kindr.-maJ. N. REEK Mälestusi Kindral-major N. Reek Virumaa kaitseliidu organiseerimispäevilt a..suvel, kui saksa võimud olid ära tunmud oma raske olukorra, mis võis neid tulevikus sundida siin oma sõjavägede arvu vähendama läänerinde kasuks, tuli okupatsiooni võimudelt luba Tallinnas asutada vabatahtlikest kodanikest organisatsioon seesmise julgeoleku ja korra alalhoidmiseks. Juhatuse liikmeile eestlasile oligi seda just tarvis, et kuidagi osaliseltki saada ustavaile kodanikele relvi kätte ja avaliku omakaitse etiketi all arendada põrandaaluse Eesti omakaitse organiseerimist. Ja peab ütlema sel tööl oli edu: põrandaalused osakonnad loodi Tartus, Rakveres, Narvas, Haapsalus, Pärnus, Paides ja Võrus. Augustikuu lõpuks oli Virumaal loodud omakaitse organisatsioonide juhtide võrk alamkaptenite Liivi, Jürgensoni, Sauselgi, Nikolai ja Kiviloo kollektiivsel juhtimisel. Põrandaalusesse organisatsiooni kuulus 15 ohvitseri Rakvere linnas ja Virumaal. Igale ohvitserile, keda hakati nimetama komandandiks, oli kindlaks määratud oma tegevuse piirkond. Septembri (keskpaigas informeeris nende ridade kirjutajat Rakvere põrandaaluse omakaitse organisatsiooni tegevusest Viru maavalitsuse sekretär A. Anderkopp, ühtlasi andes edasi organisatsiooni juhatuse kutse tulla organisatsiooni juhatajaks. Mõne päeva pärast oli mul kokkusaamine Vimimaa põrandaaluse omakaitse juhatusega hr. Juhkami korteris, kus anti lühike ülevaade organisatsioonist ja selle tegevusest. Tollest päevast asusin Virumaa omakaitse organisatsiooni juhtimisele. Adjutandiks jäi al.-kapten Liiv, abiliseks al.-kapten Sauselg. Seega tsentraliseeniti organisatsiooni juhtimine. Organisatsiooni järgmine koosolek peeti minu juhatusel al.-kapteni Liivi korteris. Kokku olid tulnud alamkaptenid Liiv, Jürgenson, Sauselg, Nikolai ja Kivilo, alamleitnant Allast ja (lipnik Agger. Sel koosolekul võeti iga organisatsiooni põhiliikmelt kirjalik vandetõotus 2 3 tunnistaja juuresolekul. Vandetõotuse tekst oli järgmine: Tunnistan allkirjaga ja ohvitseri ausõnaga, et mina astun välja Eesti 1 omavalitsuse esimese kutse peale tema kaitseks korralageduse ja enamlaste vastu võitlema." Allakirjutatud tõotuslehed koguti kokku ja hoiti alal adjutandi maja õuel asetsevas tuvipuuris. Alul tuli olla piinlikult ettevaatlik. Saksa välispolitsei oli huvitatud kõigi Eesti ohvitseride ja aktiivsete seltskonnategelaste tegevusest, korraldades tihti haaranguid ja läbiotsimisi eriti põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhtide koxtereis. Juhatuse koosolekuid maskeeriti tihti kaardimänguga, imillejuu}res siis läbi kaaluti päevakorral olevad küsimused. Sidemepidaniine Tallinnaga oli piiratud sõiduvõimaluste tõttu raskendatud. Läbirääkimisteks Tallinna sõitsid ohvitserid ettekäändel, et lähevad registreerima Pihkva põhja-koirpusesse. Läbirääkimistele sõitvad' ohvitserid sõitsid tihti lihtsalt jänestena". Posti ei võinud absoluutselt usaldada. Oktoobrikuu esimestel päevadel hakkas tulema järjest sagenevaid teateid, et sakslaste käsi ei käi läänerindel enam sugugi hästi. Organiseerimistööd kiirustati. Maal asuvad organisaatorid (komandandid) said käsu otsida organisatsioonile ausaid mõtteosalisi ja suurima ettevaatusega koguda saksa sõdureilt, kelle seas algas distsipliinilangus, või, liha ja munade vastu relvi ja muud sõjavarustust. Oktoobri lõpul ja novembri esimestel päevadel oli märgata suurt uute mõtteosaliste juurevoolu, eriti Rakvere linnas. Töö nõudis veelgi suuremat ettevaatust, mispärast see edenes ka aeglaselt. Uusi liikmeid võttis vastu organisatsiooni juhatas, kuhu kuulusid nende ridade kirjutaja, härrad Juhkam, 627

20 Anderkopp, Kalbus, alamkaptenid Liiv, Nikolai, Sauselg j. t. Avalikult ei saadud omakaitse organisatsiooni veel koondada, iseda ei lubanud saksa võimud. Kuid üle Virumaa oli juba igasse kihelkonda ja valda levitatud organisaatorite komandantide võrk. Iga komandant 'teadis, kuipalju ja kes on ta mõtteosalised ning kas neil on ka mingisuguseid relvi. 9. novembril puhkesid Saksamaal irahutused. 10. novembri hommikul, kui rakverlased veel midagi ei teadnud sündmusist Saksamaal, kuulsid nad saksa komandantuuri õues orkestri mängivat marsellaise'i". Saksas puhkenud revolutsioonilaine oli jõudnud otsaga okupeeritud Eestisse. Samal päeval põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhatuse liikmed tõmbasid Põhja võõrastemaja" vardasse sini-must-valge Eesti lipu novembrini teostus Rakveres sakslasilt Viiru maavalitsuse ülevõtmine. Samal ajal ilmus põranda alt salaorganisatsioon Virumaa kaitseliit avalikule tegevusele. Juba esimesel päeval oli Rakvere kaitseliidul välja panna kodanike julgeoleku kaitseks ligi 100 relvastatud kaitseliitlast. 11. novembril kuulutati ülemaailmselt omakaitse organisatsioon likvideerituks ja moodustati omakaitse liikmeist Eesti kaitseliit. Veel samal päeval ilmus esimene päevakäsk kaitseliidule, mis andis põhjalikud juhtnöörid üleriiklikult kaitseliidu formeerimiseks. Igasse maakonda oli määratud kaitseliidu ülem. Virumaa ja Rakvere linna kaitseliiduületnaks määrati nende ridade kirjutaja. Teate 'minu määramisest Virumaa kaitseliidu ülemaks sain kätte 12. novembril. Samal päeval avaldasin esimese päevakäsu, millega kohustasin kõiki Virumaal elutsevaid Eesti ohvitsere ilmuma registreerimisele kaitseliidu büroosse. Ühtlasi oli selles päevakäsus maakond jaotatud kihelkondade kaupa jaoskondadeks ja määratud esimesed ülemad järgmisile jaoskondadele: 1. alamkapten Jürgenson Rakvere, 2. alamkapten Laretei Narva, 3. alamkapten Kivita Tapa ja Kadrina, 4. al.-leitnant Allast Väike-Maarja, 5. lipnik Toomel Jõhvi, 6. lipnik Stein Aseri, 7. Eiland Võsu, 8. leitnant Villo Viru-Jakobi. Meeste kogunemiseks kaitseliitu avaldasin üleskutse, milles kohustasin kõiki a. meeskodanikke astuma kaitseliitu. 13. novembril määrasin esimesel päeval antud päevakäsu täienduseks kaitseliidu jaoskondade ülemaiks ühes kohalike komandantide kohuste täitmisega: 1. lipnik Tenneberg Rakvere valda, 2. Riiberg Iisaku kihelkonda, 3. Uustalu Kaarli valda, 4. Martin Kohtla valda, 5. Nurk Erra ja Püssi valda, 6. sv. am. Kalli Haljala kihelkonda. Peale nende määrasin: 1. al.-kapten Nikolai Тара-Narva raudteeliini ülemaks ja Rakvere jaama komandandiks, 2. al.-kapt. Jürgenson sõjariistade vastuvõtjaks ja ülevaatajaks ja 3. al.-kapten Peterson sidekomando ülemaks. Vabatahtlike vastuvõtmise punktid avati: Väike- Maarjas, Kundas, Padas, Rakvere vallas, Rägavere vallas, Haljalas, Jõhvis, Lüganusel, Iisakus, Jakobis ja Kaarlis. 14. novembril algas Rakveres vabatahtlike kaitseliitlaste vastuvõtmine. Kokku tuli 215 meest. Narvas oli samal päeval registreeritud kõigest 20 vabatahtlikku. A/S. EESTI REISIBÜROO ** 99 Peakontor: Tallinn, Kinga i. 3, tel. 433-aO. Osakonnad: Tartu, Suurturg 7, tel Pärnu, Rüütli tän., Endla" majas, telef Telegrammide aadress: ERBO" Tallinn, resp. Tartu, Pärnu. Raudteepiletite eelmüük: a) kodumaale kõikidesse jaamadesse; b) välismaale kõikidesse suurematesse linnadesse. Esindused ja agentuur kõikidelt suurematelt Euroopa reisibüroodelt. Ringreisipiletid turistidele. Rahavahetus ja valuutamüük reisijaile. Välismaa passide ja viisumite muretsemine. Laevasõidupiletid kõikidele kodumaa ja Baltimere liinidele. Ookeanilaevade piletid Inglise, Saksa, Prantsuse, Rootsi, Itaalia ja Ameerika liinidel kõigisse maailmajagudesse. Kanadasse piletid Canadian Pacific Railway Co. liinile. Õhusõidupiletid AERO", DERULUFT'i* ja LOT'i" liinidele. ~ 628

21 Esimesil päevil on jaoskondades märgata kaunis elavat astumist kaitseliitu, kuid 20. kuupäeva ümber väheneb uute vabatahtlike ilmumine märksa. Kuni 28. novembrini oli Virumaal registreeritud ligi 1800 kaitseliitlast. 17. novembril määrati mind Rakveres formeeritava 5. jalaväe polgu ülemaks. Alul pidi Virumaa kaitseliidu juhtimise enda peale võtma kolonel Seiman, kuid ka tema määramise puhul 4. polgu ülemaks andsin Virumaa kaitseliidu juhtimise üle alles 23. novembril endisele miilitsa ülemale Arenile; tema abiliseks jäi ai.-'leitnant Agger. Formeerimisel olevale kaitseliidule oli suureks kaotuseks tema juhtide ärakutsumine 'formeeritavaisse väeosadesse. Pärast 21. nov. jäid Virumaa kaitseliidu jaoskondade ülemaiks järgmised ohvitserid: 1. al.-'leitn. Agger Virumaa kaitseliidu ülema abiks, 2. al.-ikapt. Laretei Narva linna kaitseliidu ülemaks, 3. lipnjk Landberg Virumaa kaitseliidu isekretäriks, 4. leitn. Vaska kaitseliidu Rakvere roodu ülemaks, 5. al.-ikapt. Sauselg Jõhvi komandandiks, 6. al.-ikapt. Steinmann Vaivara komandandiks, T. al.nleitn. Lugenberg Tudolinna komandandiks, 8. lipnik Altmann Iisaku komandandiks, 9, Kasemets 'Kunda komandandiks. Kõik teised kaitseliidus teenivad ohvitserid pidid oma kohused üle andma tsiviil-esindajaile ja sõitma oma polku. Ligemad päevad kiskusid veel mitmed ülaltähendatud ohvitserid koos oma meestega piirikaitse ülesandeile, mistõttu jaoskondade formeerimise töö jäi osaliselt pooleli. Kuid fomeeritavaile polkudele oli ohvitsere tarvis, seepärast tuli seega leppida kui paratamatusega. Suuremaks mureks ja ühtlasi raskemaks ülesandeks oli kokkutulnud kaitseliitlaste relvastamine. Osal kaitseliitlasil (umbes Ы) olid oma relvad, mis sakslaste eest peidus hoitud. Ülejäänuile tuli aga relvad muretseda. Sakslaste poolt meile ses küsimuses alul vastu ei tuldud, kuid saksa väeosade lagunemise kiire arenemise tõttu tuldi siiski lõpuks osalt vastu, anti relvi jaopärast ja harilikult viimaseil tundidel enne lahkumist. Laskemoonaga oli lugu veelgi halvem. Virumaa kaitseliit polnud saanud veel 5 päevagi töötada, kui juba 17. novembri päevakäsus nr. 4 Eesti kaitseliidule avaldati järgmised juhendid: p. 4) Järva- ja Virumaa kaitseliidu liikmeil kohaliku liidu juhatuse poolt määratud arvul viibimata ilmuda oma maakonnalinna põhja piirikaitse salkade formeerimiseks." Need olid rasked ja ühtlasi väga kiired ülesanded, mis nüüd formeerimisel olevale kaitseliidule osaks said. Virumaa kui piiriäärne maakond, kust oodatava vaenlase juurest viis kõige lühem tee meie pealinna, nõudis esimeses järjekorras piiri sulgemist ja väliskaitset, sest sakslased ähvardasid Vasknarva ümbrusest lahkuda juba 20. novembril. 28. novembriks oli Virumaa kaitseliidust saadetud idapiirile 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast 4 kuulipildujaga. Kõik need kaitseliidu salgad, mis olid saadetud rinde paremale tiivale Narva jõe joonele Gorodenko- Vasknarva rajooni, allusid alguses operatiivselt nende ridade kirjutajale. Nii siis Virumaa kaitseliit on vabadussõja esimesil nädalail aktiivselt võtnud osa sõjategevusest ja ühtlasi ka aidanud kaasa edukalt seljataguses teenistuses..kollased suitsetajahambad? On olemas mitu abinõu, et suitsetamisest kollaseks läinud hambad jälle muuta valgeks; kindlaim ja kahjutuim nendest on igapäevane Chlorodont-hambapasta tarvitamine, sagedasti juba ainukordsel tarvitamisel kaob inetu hambakate. Tuubi hind 55 senti, suur tuub 85 senti. 629

22 952 MAJOR E. SAULEPI MÄLESTUSI 11. NOV A. Erumajor E. SAULEP, vanimaid kaitseliidu juhte, kes15a. vahetpidamata töötanud kaitseliidus. Kaitseliidu juhatuse usaldusmees. Toimetas esimesena kaitseliidu juhatuse korraldused Lõuna- Eestisse. Praegu kaitseliidu ülemaalise revisjonikomisjoni esimees, Harju maleva pealiku abi ja Harju m. linna ümbruskonna malevkonna pealik Sünge niiske sügisene ilm. Väljas näib nagu oleks liikumine muutunud elavamaks. Hoolimata vihmast kohtad tänavail tuttavaid nägusid väikese rõõmumuigega. Keskusteleme mitmel pool, aga midagi, näib, jääb ikka välja ütlemata. Samal ajal vastaspoolel, see on saksa võimul, paistab nagu midagi liimist lahti olevat, ja sõdurite seas näib korduvat sama, mis kevadel vene väes läbi elatud. Päev tundub, ehkki on sügiseste pimedate lühipäevade aeg, liig pikana. Ei jõua kuidagi õhtut ära oodata, sest oma side- ehk usaldusmehelt oled saanud käsu või korralduse kella 5 õhtul ilmuda mingile koosolekule Laevaühisuse ruumidesse. Kuivõrd korralik oli side, näitab juhtum, kus tänaval kohtasin endist ülemat polk. Unti, kelle sidemeheks ise olin, ja temaga juteldes ei lausunud tema ega ka mina sellest sõnagi, et õhtul läheme koosolekule. Oodatud aeg jõuab kätte.ja ilmudes koosoleku kohale leian eest juba kindral P õ d d e r i, polk. Unti, hra P i t к а ja teisi. Kindral Põdder avab koosoleku, teatades, et samal ajal peab ka Eesti ajutine valitsus oma koosolekut, ja meie peame teda toetama, milleks omakaitse tuleb ümber korraldada Eesti kaitselii- duks". Väliseks tunnuseks võeti eesti värvides lint ümber vasaku käe, mis varustatud numbri ja pitsatiga, mil embleemina kaks tervitavat kätt selle tunnuseks, et kaitseliit peab koosnema kõigist isamaaliselt mõtlejaist eesti meestest, hoolimata elukutsest ja varanduslikust seisust. Tallinna kaitseliidu korraldust oli koosolekul kerge läbi viia, kuna teistes maakondades ja linnades see oli raskendatud, sest seal olid hoopis teised korraldused kui Tallinnas. Polk. К u b b о juure, kes oli määratud Viljandi kaitseliidu ülemaks, nõustusin sõitma mina, ja kui teisi sõitjaid koosolekul viibijaist ei leidunud, siis teihti minule ülesandeks kogu Lõuna-Eesti kaitseliidu organiseerimise juhatused kohtadel üle anda, ja seks sain järgmise ettekirjutuse: Leitnant SAULEPILE. Eesti Ajutise Valitsuse nimel volitan Teid seletusi ja juhtnööre andma kaitseliidu organiseerimises Viljandis, Pärnus, Valgas, Võrus j a Tartus. Tallinn, 11. okt a. Kindral-ma j or Nr. 2 Pitset Eesti Kaitse Liit. Põdder Tunnistuse väljakirjutaja oli vist suure rutu ja hirmuga, sest koosolek oli salajane ja väljas valitses saksa võim, novembrikuu asemel kirjutanud oktoober. Seega lõppes see minule ajalooline 11. november aastal. 630

23 11 Suvel a., saksa okupatsiooni ajal, asutati Tallinnas kõige suurema saladuse katte all Eesti kaitseliit". Selle liidu ülesandeks oli organiseerida luuret okupatsiooni väeosade järele, hankida teateid nende suuruse ja asukohtade üle, korraldada jõude, muretseda relvi, valida parajat aega väljaastumiseks jne. 9. novembri õhtul a., kui kaitseliidu juhtivad jõud, nagu J. P i t к a, E. Põdder, Pache1 j. t., olid koos (Laevaühisuse ruumides, Merepuiesteel), jõuti otsusele, et aeg tegutsemiseks on kätte jõudnud. Samal õhtul määrati väljaastumise päevaks 11. novembri hommik, arutati läbi ülesanded, jaotati osad ja seati kokku kaitseliidu esimene päevakäsk (vaata äratõmme originaalist Ihk. GS2). (Selle dokumendi seadis kokku J. P i t к а. Esimene lause Saksa võimude ajal asutatud omakaitse on ajutise valitsuse käsul likvideeritud", ei vastanud tõeoludele ja saksa, võimude ajal asutatud legaalne omakaitse oli selle dokumendi koostamise ajal veel likvideerimata. Seda lauset tarvitati taktilisil põhjusil seks, et omakaitse saksasõbralike liikmete aktiivsust paralüseerida ja luua põhjus neilt sõjariistade ärakorjamiseks. Ajutise valitsuse üksikute liikmetega astuti ühendusse ainult järgmisel päeval. 9. novembri õhtune koosolek ei möödunud ka vahe juhtumiseta: meie teada pidi see koosolek olema täiesti salajane, kuid meie üllatuseks ilmus koosoleku lõpul kohale üks politseijaoskonna ülem, kelle nime ma enam ei mäleta ja kes meile oma abi pakkus. Samal õhtul määrati veel meie vastuluure juhatajaks kapt. Veera, kes juba suvest saadik oli seda tööd teinud. Mainitud kaitseliidu avalduses nimetatud isikud määrati maakondade ja linnade korralduste ülemaiks" ilma et oleks jõutud nendega ühendusse astuda ja neilt nõusolekut saada, ja nagu pärast selgus, mõned neist ei olnudki kohtadel ja seepärast ei olnud nad oma kohuste täitmisele asunudki. Nii näiteks oli lugu Pärnumaa ja Pärnu linna ülemaga, sest nagu mul veel on meeles, tuli mul endal Pärnu linnas kaitseliidu organiseerimisega algust teha alles detsembrikuu lõpus või jaanuarikuu alul a. Ööl vastu 11. novembrit a. kleebiti ülaltoodud kaitseliidu avaldus Tallinna linna piirides postidele ning seintele ja sama päeva hommikul läksin Brookusmäele nr. 8 Tallinna linna komandandi ja Harjumaa kaitseliidu ülema kohuseid täitma. P. KANN, kolonl 1918 Need kohustused ei olnud kerged, sest esiteks tuli arvestada saksa okupatsiooni väeülemusi ja nende poolt määratud Tallinna linna komandanti saksa ohvitseri, kes meiisse suhtus kaunis vaenulikult, ja teiseks tuli peagu paljaste kätega kaitsta Tallinna linna julgeolekut rahutute saksa sõdurite vastu, keda mõnelt poolt veel meie vastu üles ässitati. 11. novembril oli Tallinna linna komandandi käsutuses tugevaima ja kindlaima jõuna 3. Eesti polgu ohvitserkond, kes pärast polgu likvideerimist okupatsioonivõimude poolt peagu täies koosseisus astus spordiseltsi Kalevisse" seks, et kokku jääda ja koos olla. Olin okupatsiooni ajal ja ka varem 3. Eesti polgu ülem ja tundsin selle polgu ohvitsere kaunis hästi, mispärast mul oli kerge nende seast endale kaastöölisi valida. Minu abid kaptenid E r m a ja К a r u n g a ja jaoskondade ülemad Abrams, Dreverk, Schmidt, Kuusik, Vokk, Lepp, Vunk olid kõik 3. Eesti polgu ohvitserid. Teiseks oli Tallinna linna komandandil tarvitada minu poolt okupatsiooni ajal organiseeritud Tallinna keskkoolide vanemate klasside õpilaste rühm, mis koosnes umbes õpilasest ja mida juhtisid vennad Riibergid ja veel mõned teised, kelle nimed olen kahjuks unustanud. See Õpilaste rühm arenes mõne päeva jooksul mitmekordseks, ja hiljem minu ettepanekul nimetati see õpilaste salk tolleaegse kaitseministri K. Pätsu poolt kooliõpilaste pataljoniks". Jtuba detsembrikuus isõitis 'sellest pataljonist õpilast löögi pataljoni" nime all minu saatel Aegviidu jaama kindr. A. Tõnissoni käsutusse, õpi- Kolonel P. KANN, esimene Tallinna ja Harjumaa kaitseliidu ülem 631 -

24 gaffa»öimube ajal afutatub omafaitfe on ajutife roalit ufe fäful liftoibeeritub. ^otttfei aeia* ajaratie ntftawab oma fätte fofjalifub omaroautjufeb. Ша julgeolefit fattsmife toetab (SeStt ^atrfe \it oma peale nii (innas, fui maal. Saffa imperiaiiftlife f&iamöimu raubfe fäpa röfjumtje aß fannatabe3 ja nälje$ et meib fjoolimatalt näljafurmale юаш miiaffe, tuna maa feb>ab faabufeb üle piiribe tooolatoab, afutatt föige fuurema falabufe afl Seoti Äaitfe ttt". fiiibuš feifamab arufaajab ia üfšteift ufalbatoab iftfub, erafonbabe teabel maljettegemata, fcöef^ et e ti rabroa pfcret tewes tema mitmefeftbufe$ übjfelt ja nmljettegemata toore roägiroaffa, näljajurma ja rafjrousfife toägtöfamife toaštu faitfeba. SeStt ilaitfe fiiit nõuab, et (SeSttö rafjroamöimu alufel walitfema fcabusltf toalitfus. (SeflefS nõuab ta, et < e3ri Sftaa^äctoa ja tööliste efitajate läbi täienbatub (Seoti?ljutijc 28alitfufe faubu otfefoljefe, falajafe, üfjetajaie ja proportionate toalimife iift järele foffu faafs futfutub < estt Qlfutan) Seogu, fe$ (Seoti enefe faatuje määrama peab. Sßraeguft walitjufeafutufi eeltäljenbatub fujul toetab eöti ^aitfe Siit föjaritötabega fuui (Se ti ajutama $ogu foffululefuni, miö f0ige lähemal ajal peab fänbima. (Ei tof)i oüa tõu$iroalba ega möiftmataib forratufi, miö fyatrcafö raljwa tat)tmifc arcalbuft шы parlamentaarsel mfijil. Ш tobjtyuhganfufclcmta prnea,nft filntapilfn tanottaba fegabuöte foomifefö. t feba labt Hrifa, on»aja föiftbc ccftlaötc abi erafonbabe mabcl luabet tejemata. -Köif fel faüiö meie fobumaa tuleiuif, aetagu (Seoti itaitfc tfiibu liifmcfö, et toabataljtliic biftftptini läbi raubfet jffubu luna roältöte ftsfctungiiatc roaetu ta rabroa toaba tabtmifc atoalbufc raftjeftf. Stjutifc lüälttfufega on liit üijcttbufca enbifc 1. (Scott pol^u ütleata 5)6bberi läbi. Sftaalonbabc forralbuote ülematefö on nimetatub cnbifcb (Seati fõjamäe o^roitferib ^xirjumaafonna ja tallinna üleut on SSann. SBintmaafonna ja JRafiocre 9teet jlartumaafonua ia STartu ÄurtoUs. ЗагшаишГошт ia )aibe ^ušfar. Söilianbintaafoniia jasbiljanbi Slubu. öäänemaafonna ja ^)napjalu CRõut. spärnumaafonna ja spärnu Sannebaum. SÖÖrumaafonna ia 28dru Qörccmann. 2öalga linna 3rfc>. aarc=, фни* ja SWufjumaa ^oopuu. SaQinna jaoöfonbabc ülcmab on: 1. ОДгатэ 2. ФгешегГ 3 edjmibt. 4. Äuufif. 5 2<tpp. С». ЭДоИ. abama fomenbant: faugejõibu fapteu 2rctlmann, abi: (žbuarb ^ticbenftcin. S3alti ttaffali fomenbant: "JÖunf. SBiljanbi roatfali ajutine fomenbant: ^riebenftein, noürem. Ciibu pcaftaab afub Q3rofuömäel nr. 8. ec^ti ^aitfe Ciit. 632

25 Tuba Toompea lossis pärast enamlaste lahkumist laste abi oli neil esimesil päevil võrratu suur ja nende töö sideme pidamises, käskude ja ringkirjade kättetoimetamises oli mõnel juhtumil asendamata. Nii näiteks takistasid Saaremaa okupatsiooniväed meid sidet loomast Saaremaa kaitseliidu ülema Poopuuga, kuid õpilastel läks siiski korda kõik saadetised Poopuu kätte toimetada. Lõpuks oli komandantuuri käsutada veel kapten (nüüd kindral) Jonsoni ratsameeste salk, mis alul koosnes umbes mehest ja millest hiljem arenes 1. ratsarügement, ja siis veel kaitseliidu liikmed, kes kahtlemata olid kindlad mehed, kuid kelle arv ei olnud suur, sest nagu juba ülal tähendatud, tuli kaitseliitu organiseerida suurima ettevaatusega, et mitte äratada okupatsioonivõimude tähelepanu. Seega ulatas meie jõud 11. novembril a. summa summarum vaevalt-vaevalt 200 meheni. Veel halvem oli aga lugu relvade ja laskemoonaga. Võin kindlasti ütelda, et 11. novembril oli meil tarvitada umbes 120 vintpüssi ja paartuhat padrunit. J. Pitkalt saime need 60 püssi, mis Tallinna omakaitse poolt olid toodud Pitka töökotta parandamisele ja mis sellest ajast peale kuulusid kaitseliidule, ja veel niisama palju püsse oli hoiul üksikute kaitseliidu liikmete käes, nagu näiteks paarkümmend püssi, mis olid peidetud reaalkooli ühe klassi põranda alla. 11. novembril a. olime muidugi arvult nõrgad, kuid tänu kaitseliidu heale organisatsioonile, üldisele huvile ja heatahtlikkusele, millega kaitseliidu julge algatus ja otsustav esinemine Eesti seltskonna poolt vastu võeti, õnnestus mõne aja jooksul luua organisatsioon, mille kaitse all võis asuda regulaarse kaitseväe ja muude riiklike asutuste loomisele. Qooajaks suures valikus A.-s. RauaniWi" siid- fa villaseid riideid. Müük väikesel fa suurel arvul Jt.-m. JE. erejimajijn 5. Karja lo, kõnelr

26 NEW DODGE SIX Dodge - Brothers sõiduautod, omnibuse ja veoauto schassiid. Goodrich autokummid. BMW väikeautod. ушам: Willard akkumulaatorid. EESTI A.-S. С. SIEGEL, TALLINN Tel AutO-OSakOnd. Uus tän. 2. Suur ladu osi järgmistele autodele: в. м. w. Buick. Chevrolet. Chrysler. Citroen. Dodge-Brothers. Erskine. Essex. Ford. Graham-Paige. Hudson. Oakland. Oldsmobile. Plymouth. Pontiac. Studebacker. Whippet. Willys. 634

27 Valga kaitseliidu algpäevilt Kaitse Kodu!'le" kirjutanud ETA direktor K. KORNEL, К L organiseerijaid Valgas К. KORNEL Elame ajajärgul, millal üks sündmus ajab teist taga. Uued elamused tõrjuvad endised mälus tahaplaanile. Palju asju kipub ununema. Seda sain oma nahal tunda, kui mind.paluti kirjutada Valga kaitseliidust. Viisteist aastat on möödas. Mis sa veel mäletad? Sias tuli meele, et meil on olemas vabadussõja ajaloo (komitee. Sain seal ikätte Valga kaitseliidu arhiivi. Lugedes enese teadaandeid ja telegramme kaitseliidu ülemale tuli elavalt meele gee segane olukord, mis valitses Valgas. Kui ajutine valitsus võttis võimu enda kätte ja sellest müürilehtedel teatas, saime teada, et Valga kaitseliidu ülemaks oli määratud kapten Irv. Salk Valgas asuvaid ohvitsere tuli 18. novembril kokku, kogusummas kuus meest, nimelt E. A h m a n n, E. J u u 1, K. Kornel, Leo Orgussaar, Paul Vassil ja Otto Tief, ja seitsmendana vabatahtlik F. Jänes. Koosolek otsustas: Valka tuleks luua kaitseväelaste kogunemispunkt; Eesti valitsusele teatada valitsuse komissari kaudu: 1) kapten Irv ei ole jõudnud kohale, 2) kohalike asutuste ülevõtmist takistab Saksa soldatite nõukogu ja 3) lätlased ei vaata Eesti väeosa asutamise peale esialgu heameelega. Mind volitati neid otsuseid Tallinnas vajalises kohas teatavaks tegema. Esimese rongiga alustasin sõitu Tallinna. Tulin kaitseliidu ülema J. Pitka juure. Ta kuulas hoolega seletusi olukorrast Valgas, küsis üht ja teist, ja siis nägin, kuidas ta pea vajus lauale. Kas viimati midagi halba, käis küsimus peast läbi. Kaitseliidu üleim oli rahulikult uinunud magama... Ei seganud teda. Kui' ta ärkas, ütles ta vabandades: Ei ole kaks ööd maganud." Kästi järgmiseks päevaks tulla tagasi. Kui tulin, siis teatas J. Pitka, et mina olevat määratud Valga kaitseliidu ülemaks. Aga kapten Irv?" Saab teise nimetuse." Palus õhtul kell seitse tulla Kuld Lõvi" kabinetti, kuhu tulevat veel mõned härrad, et koos Valga asju arutada. Kuld Lõvi" koosolekul sain tuttavaks sõjaminister A. Larkaga ja kindral E. Põdderiga, samuti viibis seal Valga mees major K. Utuste. Räägiti üldisest olukorrast ja siis Valgast kui tähtsast sõlmepunktist, kus kaitseliidu ülemal ei ole kerge töötada, kuna sakslased siin vaevalt võimu enne minekut käest annavad ja, teiselt poolt, enamlased kiires korras püüavad seda punkti haarata. Ütlesin, et mina kui ratsamees heameelega tahaksin endale Valga ümbruses koguda ratsasalga. Kindral Larka küsis: Kuipalju teie loodate ratsamehi kokku saada?" Vahest 25 meest, kui mitte rohkem." Kindral vastas: Oleksin teile juba 10 ratsamehe eest tänulik." Olen selle kõneluse toonud aja kajastusena. Juba see asjaolu ise, et üht linna kaitseliidu ülemat tööle tuli saatma sõjaminister oma kahe vanema kaastöölisega, kõneleb elavat keelt sellest kitsast ja segasest olukorrast, milles vabariigi algpäevil tuli töötada. OH näha, kuidas mehed otsisid meest, kellest oli loota vähegi abi. Mulle sooviti head edu ja lisati, et minu töötamist kergendab asjaolu, et ise olen väiklane ja et mulle Valga seltskonna usaldus olevat kindlustatud. Pärast selguski, et Valga Seltside Liit oli minu määramiseks mõjunud kaasa. Öise rongiga kihutasin Valka nagu erilaste pessa (päeval olin saanud Pachelilt Krediitpangas oberosti kuludeks). Nimelt oli kapten Irv vahepeal Valka jõudnud ja linnas välja pannud oma esimese päevakäsu, milles ta 635

28 Valgast kõneles kui Eesti linnast. See oli lätlased pannud kihama. Ja neid oli tol ajal linnas ligemale pool kogu linna rahvast. 25. novembri raportis kirjeldasin kaitseliidu ülemale, kuidas Läti kaitseliidu ülem kapten Benzis mulle ütles, et eestlased talitavad Valgas, nagu oleks see Eesti linn. Rahustasin naabrit ja paar päeva hiljem, nimelt 29. novembril, oli ta sellega nõus, et ma Saksa soldatite nõukogus mõlema riigi nimel võin üles astuda. Minu läti ametivenna seisukorda raskendas see, et tal puudus ühendus Riiaga. Minul oli aga ühendus Tallinnaga telegraafiteel kohe algusest peale korralik. Suure tänu võlgnen Valga raudteelasile jaamaül e, telegrafistidele ja depoomeestele, kelle hulgas mul oli ka koolivendi. Telegrammid toimetati mulle küll koju, küll pidusaali kätte. Tuleb meele, et kui viibisin Lõuna-Eesti komissari, praeguse riigikohtu.esimehe K. Parteiga,Säde" saalis pidul, tuli jaamaülema abi ja tõi telegrammid pidusaali. Kui ühe kavatsuse teostamiseks oli vaja vedurit, siis oli see minu käsutuses. Kuid sellest hiljem nüüd tuleme oma naabrite juure tagasi. Teated, mis minu läti ametivend sai Valga maakonna Smilteni osast, olid halvad. Kohalikud enamlased olid väljas ja takistasid Läti väeosade loomist, teiselt poolt kartsid Läti ohvitserid, et loodavatesse väeosadesse' püüavad enamlased sisse tikkuda. Kuid üsna kirjuks läks olukord, kui Pihkva linna Balahovitši põhja-armee käest enamlaste kätte mängis põhja-armee poole ületulnud kasakate salga ülem. Põhjaarmeelased taganesid suure rutuga Võru sihis. Võrus võeti osa neist rongilt maha ja neilt võeti sõjariistad käest. Kuid hoolimata sellest oli mõne päeva pärast ümarguselt 200 põhjaarmeelast Valgas, pealegi sõjariistus. Nõudsin Saksa soldatite nõukogult, et minu kaitseliitlasile ka antaks püssid. Ei antud, olgugi et püüdsin selgeks teha, kui kasulik see oleks sakslastele enestele aitaksin neil raudteesõlme kaitsta ja korras hoida, kuni Saksa väed on tõmbunud tagasi. Sakslased lõid ka põhjaarmeelasi kartma ja võtsid neilt sõjariistad käest. Kuid Valka hakkas ilmuma venelasi ka Riia poolt, eriti ohvitsere. Need olid niinimetatud kolonel Neffi mehed. Nii astus minu juure sisse üks minu kaasohvitseridest Vene ratsapolgust. Tahtis saada luba sõiduks Tallinna. Mulle aga oli Tallinnast antud kindel käsk ei põhjaarmeelasi ega Neffi mehi lasta Valgast kaugemale põhja poole. Ja mis sa paljaste Ikätega teed! Saatsin paar sõpra-raudteelast Tallinna püsse tooma ja püüdsin neid osta ka kohapeal. Püssid jõudsid veduril ilusasti Valka, kuid vedurilt vankrile ladumisel jõudsid Saksa sõdurid jaole ja võtsid püssid ära. Protestisin selle vägivalla vastu Saksa soldatite nõukogus, kuid asjatult. Põhjaarmeelased pöördusid minu poole kas nad ei saaks Eesti valitsusega astuda ühendusse. Telegrafeerisin Tallinna ja sain juhtnöörid. Kui põhjaarmeelaste esindajale ütlesin, et Eesti väkke astudes tuleb neil tunnustada Eesti iseseisvust, tähendas ta, et selle nõudmisega kistavat neid poliitikasse ja seepärast ei võivat nad seda nõudmist täita. Linnas lälks seisukord järjest põnevamaks. Öösel murti raudteel kaubavaguneid lahti ja tehti tühjaks. Kui raudteede regent (tolleaegne nimetus) Niilus ja mina politseimeistri tähelepanu sellele juhtisime, vastas see, et ta ei suuda enam korda pidada. Toonitasin uuesti: pandagu minu kaitseliitlased sõjariistu ja antagu linnas korrapidamine minu kätte. Politseimeister lubas seda ettepanekut Saksa soldatite nõukogus toetada. Selle asemel aga andis soldatite nõukogu sõjariistad tagasi põhjaarmeelasile. Üks nende ohvitseridest tähendas minu luurajale, et nad 29. novembri ööl oma vahipostid välja panevad ja linna enda kätte võtavad. Kui settes asjas S. s. nõukogult seletust pärisin, anti põiklev vastus. Nüüd oli lähenemas kriitiline silmapilk. Minu kaitseliitlasist oli osa siiski sõjariistus. Kel püssi ei olnud, sel oli revolver. Kuid sõjariistus oli käputäis. Oli selge juba varemalt, et linnas mul raske on suuremat salka vaikselt sõjariistu panna. Hakkasin endale korraldama seljatagust linna lähemas ümbruses. Käisin Tartus Kuperjanovi kui Tartu maakonna kaitseliidu ülema juures, kes mulle lubas Sangaste kihelkonna. Ta oli nõus Tartumaa kas või Pukani käest andma. Viljandi kaitseliidu ülem lubas kirjalikult Helme kihelkonna. Võrus käies olid kaitseliidu ülem Vreemann ja kolonel Kubu nõus sellega, et Valga külje all oleva osa Võrumaast võin võtta endale baasiks. Nii hakkasin ühtlasi väikest viisi kujundama Valga maakonda. Maal tekkisid mul kaunis ruttu kaitseliidu rakukesed. Minu ratsasalga keskpunktiks kujunes Keeni asundus. Sain Sangastest üksi 20 ratsameest kokku. Siin oli mul paremaks käeks Bruno Gross. Ühel ilusal päeval otsustasin tulla Keeni asundusse oma ratsamehi õpetama, õppus leidis aset asunduse külje all väljal Saksa sõdurite silma all, kes elutsesid asunduses. Kuid teiseks päevaks ei saanud jääda, sest õhtul tuli minu abiliselt A. Morellilt telegramm: Linnas seisukord äärmiselt pinev. Teie kohalviibimine hädavajaline." Muud kui jaama, puuhalg pea alla ja tukkuma ooteruumi pingil kuni rongi tulekuni! Mis siis linnas lahti? Öösel oli lõhutud jällegi vaguneid. Hommikul teatati mulle, et olevat ära viidud ka käsigranaate. Osa granaatidest leiti ühest tühjast korterist, kuid kuni mina mehed saatsin järele, olid nad juba kadunud. Siis oli linnas ära tuntud mitu kohalike enamlaste juhtivat tegelast. Minu kaitseliitlasist luurajad tabasid mitu mieest, kes Saksa sõdureid kaitseliitlaste vastu üles ässitasid. Töölisi omakord ärritasid sõjariistus põhjaarmeelased ja nad ähvardasid hakata streikima ning raudteeühenduse panna seisma. Ja segadustele tahtis panna krooni pähe keegi lätlasest põhjaarmee ohvitser, kes oskas ka omajagu eesti keelt, kui ta tuli ja mulle seletas järgmist: põhjaarmeelasil olevat 30 kuulipildujat. 636

29 Tarvitage Feivali" seepi, puudrit fa Eaи de Cologne'i Lätlased tahtvat põhjaarmeelasi eestlaste vastu ära kasutada ja olevat neile 'teinud vastava ettepaneku. Mees tundus mulle provokaatorina ja ma hoiatasin Tallinna tema eest. Säärases segases olukorras rabelemine hakkas tüütama. Emba-kumba: kas läheb korda Valgas midagi ette võtta või lahkun Valgast. Nõudsin Saksa soldatite nõukogult, et mul lubataks kaitseliitlased koondada kasarmusse. Sakslased olid nõus lubama, kuid kaitseliitlased tulevat anda Saksa ohvitseri käsutusse. Sellega, loomulikult, ei saanud ma nõus olla. Valgas tuli ühendust pidada ka Eesti tööliste nõukoguga. Informeerisin nõukogu olukorrast. Nõukogu soovitas kaitseliidu organiseerimise tööd jätkata, kuid ilma sakslaste nõusolekuta mitte välja astuda. Nõukogu arvates pidavat Valga kaitseliit kujunema linnamiilitsaks, <kes linnas korrahoidmise võtab enda peale, kui sakslased linnast lahkuvad. Kui enamlased peaksid linna tulema, siis tuleks korrapidamine anda nende kätte. Need olid seisukohad, mis läksid lahku juhtnööridest, mis sain kaitseminister Laikalt ja E. Põdderilt, Kuna aga minu kaitseliitlaste keskel oli rohkesti töölisi, siis oli siin igatahes raskusega tegemist. Meeleolu linnas tegi ärevamaks see, et sakslased seadsid linna ümbruses künkale üles suurtükid. See kirju päev oli 2. detsember. Nõudsin kaitseliidu ülemalt, et minule mõned ohvitserid abiks saadetaks ja ühtlasi juhtnööre antaks, mis teha. Juba kapten Irv nõudis endale vähemalt 10 ohvitseri abiks. Olin 10 päeva Valgas tegutsenud, kuid tulemused linnas olid vähesed. Palusin, et mind kui ratsameest määrataks ratsaväkke. 3. detsember tõi teate, et Inglise laevastik on jõudnud Liibavisse. See rahustas linnas meeli. Teine teade, mis sain, oli halb: järgmisel päeval pidi linna tulema enamlaste delegatsioon, et sakslastega läbi rääkida Valga üleandmise pärast. Läksin kohe Saksa s. nõukokku mürtsu tegema. Seal küsiti, kes mulle seda on ütelnud. Vastasin, et see pole tähtis, vaid et palju.tähtsam on see, kui mulle aumehelikult öeldakse, et need jutud on aluseta. Siis läks ragin lahti. 7. detsembril tuli Valka lõunafrondi ülem kolonel Limberg ühes adjutandi kapten Rotschildiga. Ta nimetas mu Valga ümbruskonna ratsasalkade formeerijaks. Temaga ühes tuli Valka 10 ratsaväelast ilma hobusteta ja sadulateta lipnik Künnapuu juhatusel. Mehed saatsin Keeni asunduses, mis oli minu ratsasalga keskkohaks. 11. detsembril andsin kaitseliidu üle oma abile härra Morellile. Enne seda käisin paar korda koos kolonel Limbergiga sakslastega maid jagamas, kuid tulemusi oli vähe. Viimased päevad oli kaitseliidu staap Säde" majas juba enamlaste poolt valve alla võetud. Sõitsin linnast välja saanis, kuna raudteel sõitmise eest mind minu luuremehed hoiatasid, seda enam, et juba varemalt kord mind linnas tulistati. Enne kui lõpetan, ei saa jätta nimetamata seda, kuidas praegune kaitseliidu ülem kindral Roska tahtis sakslasilt ära näpata soomusrongi, mis seisis Valga jaamas. Kava oli järgmine: lasksime raudteelasil ühe veduri hoida sõiduvalmis. See pidi kindral Roska näpunäitel soomusrongi sappa võtma ja kui mitte kaugemal, siis Sangaste jaamas tupikusse laskma. Enne muidugi oli tarvis küljest ära haakida teise otsas asetsev vahisalga vagun. Kui kindral Roska sellele vagunile ligines, kargas sealt välja Saksa ohvitser, revolver laskevalmilt käes. Sellest silmapilgust peale pandi rongi juure välja mitu vahiposti. Rong jäi kahjuks näppamata. 1. veebruaril jõudsin oma ratsameestega Valka. 10. veebruaril määrati mind uuesti koos ikomandandiks ja kaitseliidu ülemaks. Nüüd läks Valga kaitseliidu arendamine eriliste raskusteta. 637

30 Esimene kaitse piiril Kaitseliidu algpäevilt Esimesed idud omakaitse korraldamise alal tärkasid kohe pärast tsaariaegse politsei kõrvaldamist revolutsioonilisel teel. 2. märtsil 19(17. a. kogunes mõnisada inimest börsisaali, /kus otsustati linna kaitset korraldada, et panna piiri lõlhfkumistele ja rööviimistele. Linna kaitsjad, valged lindid käe ümber, käisid salkades mööda linna julgeoleku kindlustamiseks. Seda võiks nimetada esimeseks katseks kaitseorgaani loomisel julgeoleku kindlustamiseks pärast tsaarivõimude langemist. Varsti võtab Tallinna kaitse korralduse endale puhtrevolutsiooniline asutus Tallinna tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu täidesaatev komitee. Siin töötatakse välja mingi juhis, mille põhjal asutatakse Rahva miilitsavägi". Nimetatud miilitsavägi komplekteeritakse vabatahtlikest ja nende teenistustunnusmärgiks oleks käevarrel kantav Tallinna linna vapiga ja M" tähega varustatud valge lint. Varsti valiti sellele kaitseorganisatsioonile 15-liikmeline juhatus, kes määras tehniliseks juhiks kolonel Sedovi. Kuid juba 9. märtsil samal aastal võtab Tallinna linnavalitsus miilitsa korraldamise enda peale ja ajalehtede teadete järele teevad sedasama ka teised linnad (Pvl. 13. märts. nr. 57). Maakondadesse aga määrab 14. märtsil Eestimaa kub. komissar ajutised miilitsakomissarid. Nii määrati Harju maakonda J. Reinthal, Järva maakonda A. Veiler, Viru maakonda T. Kalbus, Lääne maakonda A. Eldring. Tallinna miilitsa ülemaks valitakse 29. märtsil linnavolikogu poolt praegune riigivanem K. Päts, kes aga tegelikult miilitsa korraldamisele ei saanud asuda, sest pahempoolsed voolud, eesotsas täidesaatva komiteega, olid tema vastu. Selle asemel valis 25. aprillil soldatite ja tööl. nõukogu miilitsaülemaks Tallinnasse A. Hellati. Hellat võttis miilitsas ette korraliku puhastustöö ja rookis 2000 inimesest välja ligemale 1800 kui kaftitlase elemendi. See miilits püsis Tallinnas kuni^ enamlaste riigipöördeni, kes imõni kuu hiljem (15. jaasn a.) võtsid miilitsa üle ja tagandasid A. Hellati. Rööbiti nende ametlike ja poolametlike sammude kõrval julgeoleku korraldamisel hakati organiseerima puht-kodanlikku omakaitse organisatsiooni. Seda põhjustasid järgmised asjaolud. Demoraliseeritud vene sõdurite banded (hakkasid ründama.kodanikke nii linnades kui maal ja väikesearvuline miilits oli võimetu nende vastu võitlemiseks. Pärast seda algas Vene võimude korraldusel ametasutuste evakueerimine Sise- Venemaale ja oli ette näha, et ühes teiste asutustega evakueeritakse ka miilits. Säärasel juhtumil oleksid kodanikud jäänud täitsa kaitseta, ajal, kus kõik kahtlane element oli vee peale ujunud. Neil põhjusil peeti Tallinnas 18. sept a. seltskondlike organisatsioonide esindajate vaheline koosolek, kus otsustati asutada organisatsioonide esindajaist Omakaitse N õ u ik о g u", kes valib Täid e- saatva Komitee" Omakaitse" asutamiseks. Komiteesse valitakse kõigist kohalikest rahvusist esindajad: eestlased J. Pitka, E. Saarepera, Kraut ja R о s s m a n n, sakslased V. Lilienfeldt ja Brockhausen, venelased Ivanov ja Vinogradov, juudid Gudovsky. Samal põhimõttel valiti ka revisjonikomisjon. Omakaitsesse võimaldati astuda igau korralikul kodanikul, kes tasus liikmemaksu 1 rubla. Paari nädala pärast ulatas juba omakaitse liikmete arv Nad olid jaotatud politsei jaoskondade järgi 6 jaoskonnaks ja kandsid valveteenistust ühes imilitsionäridega ja allusid ka teenistuses olles nende ül e. Eriti intensiivseks läks omakaitse korraldamine pärast Saaremaa dessanti sakslaste poolt, mis põhjustas evakueerimise kiirust, ja selles virrvarris Tallinnas asuvad Vene sõjaväeosad kaotasid igasuguse distsipliini ja andusid ulakustele ja rüüstamistele. Tallinna sõjarevolutsiooni komitee otsustab 2. nov a. omakaitse laiali saata kui kodanlikest elementidest koosneva asutuse ja selle sihiga tungib 11. nov. salk madruseid omakaitse nõukogu ruumidesse, viib sealt ära relvad ja liikmete nimekirjad. Omakaitse täidesaatev komitee avaldab valju protesti enamlaste 638

31 teguviisi -koluta ja võtab valvepostid linna uulitsailt maha. Sel momendil oli omakaitses 3200 liiget, kellest 1500 töölist, 300 kaupmeest, 600 majaperemeest ja 800 äriteenijat. Võib arvata, et nad läksid laiali relvades, sest o^a liikmeid asutas oma käel rühmi majade kaitseks. Seega lõpeb omakaitse tegevus Tallinnas, mis oli õieti asutatud miilitsa avitaaniseks. Omakaitse kinnipanemise ja miilitsa oma kätte võtmisega ei jäänud mingit reaalset jõudu enamlaste tegevuse pidurdamiselus, peale eesti rahvuslike väeosade, kus aga ka juba enamlaste agitatsioon ja üldine revolutsiooniaegne distsipliini puudus ja meeleolu hakkas pinda leidma ja mõjuma demoraliseerivalt aasta sügisest kuni saksa okupatsioonini (23. veebr. 1918«) on säilinud vähe dokumentaalseid andmeid. Võib ainult kinnitada (mälestuste põhjal ( Mälestused iseseisvuse võitluse päevilt" I k. Eesti väeosade loomine". K. Päts, Mälestuste katkendid". K. Konik, Punane Tallinn". M. Morrison), et omakaitse tegevus ei olnud mitte vaibunud, vaid tegutses edasi põranda all.,see selgub ka sellest, et lühike aeg enne sakslaste sissetulekut moodustati põrandaaluseist omakaitse liikmeist reaaljõud, kes ühes endise miilitsa ja juure tulnud eesti ohvitseride ja sõdurite kaasabil hoidsid rahutu elemendi, peamiselt enamlased, sadama rajoonis, et võimaldada iseseisvuse väljakuulutamist. Sellest omakaitse juhatusest õlid muulased juba välja jäetud. See koosnes järgmisist isikuist: Joh. Pitka, Joh. Reisik, Arn. Jürgens, J. Naaris ja A. Pachel. Igal juhatuse liikmel oli oma organiseeritud salk, kes tegutses Joh. Pitka üldjuhatuse all. Nähtavasti need rühmad, kuigi hästi organiseeritud, aga relvastamata, olid loodud niiütelda sündmuste keerises, mis ei lasknud asjadel korrapäraselt areneda. Endisist organisatsioonidest oli võib-oua niipalju kasu, et tegutsejad tundsid enam-vähem üksteist. Ka teistes linnades olid organiseeritud samalaadsed omakaitsed, kuid täpseid andmeid dokumentide puuduse tõttu ei ole võimalik saada. Võiks ainult mainida, et Narvas tegutsenud 200-liikmeline põrandaalune omakaitse JT. Treufeldti ja Loorentsi juhatusel. Ajavahemikul, mis tekkis enamlaste võimu lahkumise ja saksa okupatsioonivägede siia tuleku vahel, tehti õige mitmesuguseid katseid sõjariistades jõude luua korra alalhoidmiseks ja julgeoleku kindlustamiseks. Nii asutati Tartus üli- ja kooliõpilasist ning sõjaväelasist 21. veebr a. miilits, kelle eesotsa linnavalitsus kutsus.praeguse riigikogu esimehe K. E i n- b u n d i. Tallinnas oli miilitsaülemaks jälle A. H e 1-1 a t, kes töötas koos omakaitsega. Samuti olid vastavad kaitseorgaanid loomisel ehk juba tegutsemas teistes linnades ja maal. Okupatsioonivõimude siiasaabumisel jäid kohati endised kaitseorgaanid edasi tegutsema, kohati aga lõpetati nende tegevus. Juhtimine ja kontroll läks saksa sõjavõimude kätte ja ka liikmed olid suuremalt osalt sakslased. Okupatsiooniaegse omakaitse suhtes olid eestlased kahes arvamises. Ühed ignoreerisid seda täieliselt, kuna teised astusid liikmeks, et relvi kätte saada ja neid tarbekorral rahvusliku asja huvides ära kasutada. Tallinna omakaitse (Bürgerwehr) asutati 21. mail a. Mõned andmed lasevad oletada, et mingisugune Bürgerwehr" asutati juba märtsikuus, kuid see on kindel, et põhikiri kinnitati kindral Seckendorfi poolt 8. aug a. Bürgerwehr" (presidendiks valiti saksa kooli õpetaja E. Wilde, abiks J. Pitka; liikmeiks J. Naaris, A. Pachel, A. Lints ja G. Luther. Ühel ajal okupatsiooniaegse Bürgerwehriga" asutatakse põrandaalune omakaitse, millest hiljem kujunes kaitseliit. Sellest illegaalsest omakaitsest võtsid osa ainult eestlased, eesotsas ohvitserid ja tuntud seltskonnategelased. Tallinnas olid selle organisatsiooni juhatajaiks Joh. Pitka, Jaan Naaris ja Aleksander Pachel. Samasugused põrandaalused omakaitsed tekivad ka maal ja teistes linnades. Juhtnööride andjaks kujuneb võimaluse piirides Tallinna omakaitse, kes õieti organiseerib neid ja määrab isegi juhatajad. Et tegevus sündis põranda all, seepärast ei ole ka olemas dokumente, millede järgi võiks kindlaks teha selle organisatsiooni liikmete arvu. Kõik andmed selle aja kohta kannavad osavõtjate hilis aegadel kirjutatud mälestuste iseloomu. Kuivõrd see oli Tallinnast juhitud, kui tihe oli side kohtadega, s. o. organisatsiooni eraldi asuvate gruppidega, ja kui suur oli relvastus, on tume. Võib veel kinnitada, et 'maal tekkis sääraseid organisatsioone ilma ühegi sidemeta keskkohaga. Tõukejõuks võis siin olla idee, mis oli sisendatud ohvitseridele ja sõdureile eesti väeosades teenides, ja ka üldolukorra hindamine kohapeal. Kindralid Larka ja Põdder olevat välja töötanud okupatsiooniajal kaitseliidu põhikirja ( K. Kodu!" 19(29. a., Ihk. 135), mis saadetud igale maakonna esindajale. Selles olevat nähtud ette, et iga maakond pidi andma ühe rügemendi kaitseliitlasi. Virumaa kohta on kolonel Reegi poolt koostatud aruandeleht ( ), millest selgub, et olevat organiseeritud 11 mobilisatsiooni punkti, milledele nimetati juhatajad. Konspiratiivsuse mõttes olevat tarvitatud organiseerimisel kolmikute süsteemi. Mis oli nende põrandaaluste organisatsioonide üldeesmärk? See selgub osavõtjate poolt hiljem kirjutatud mälestusist. Neil oli sihiks Eesti iseseisvuse idee. Oli tarvis kaitsta relvastatud jõuga Eesti ajutist valitsust saksa okupatsiooni lahkumisel ja pärast lahkumist. Okupatsiooni lõpupäevil oktoobris ja novembris tehakse saksa võimude poolt koos kohalike sakslastega katseid asutada niinimetatud maakaitset" ( Landeswehr") maal ja linnades. Juhtiv osa landeswehris oleks pidanud jääma okupatsiooni sõjavõimudele ja kohalikele sakslasile. Tartu linnavalitsus esineb sellase üleskutsega, kuid eesti poliitilised erakonnad teatavad ( Postim." 12. nov. nr ), et nemad landeswehrist osa ei võta ja et Eesti ajutise valitsuse korraldusel on käimas Eesti omakaitse loomine..samasuguse üleskutsega teeb katset Viljandi kreisiülem, kuid tagajärg on samasugune. Maal olevad ohvitserid ütlevad sellest ära. See kordub Võrus ja teistes linnades. Ajutise valitsuse protokolli järgi 11. nov a. asutati kaitseliit selleks, et oli tarvis jõudu oma korralduste elluviimiseks ja kindlustada sisemist korda ning julgeolekut. Jõudu oli tarvis: 1) enamluse vastu võitlemiseks, 2) saksa okupatsioonivägede omavoli vastu võitlemiseks, 3) oli tarvis mõjutada saksa omavalitsuse, seltskondlikke ja sõjaväelisi organisatsioone, et need loobuksid maad valitsemast, 4) avaliku korra ja julgeoleku kindlustamiseks, 5) riigi piiride valvamiseks, 6) riigi varanduste valvamiseks, 7) vahialuste valvamiseks, 8) kui tarvis, siis mobilisatsiooni läbiviimiseks ja kaitseväe loomiseks ja 9) riigi piiride kaitsmiseks väliste vaenlaste vastu. Kaitseliit asutati 11. nov aastal ja kui arvesse võtta osavõtjate mälestuste järgi kirjutatud artikleid Võitluses" nr nov a., siis toimus see enne ajutise valitsuse vastavat otsust. Otsus tehti tagant järele. Sündimuste käik arenes järgmiselt: Omakaitse koosolekul Tallinna Teataja" ruumides tehakse teatavaks, et ajutise valitsuse otsusega 11. nov a. saadetakse laiali saksameelne omakaitse (Bürgerwehr) ja maa kaitse antakse kaitseliidu (Eesti Kaitse Liit) kätte. Kaitseliit allub Eesti sõjaministrile. Sakslased sunnitakse lahkuma, ja et mitte lasta okupatsioonivõimudel koosoleku tööd takistada, kolitakse Tallinna Teataja" ruumidest üle Merepuiesteele Eesti Laevanduse" 1 seltsi ruumidese. Siin tehti maakondade kaitseliidu ülemate nimed teatavaks, mis ka pärast käskkirjades ja kuulutustes avaldati. Kõige selle peakorraldajaks ja ideeliseks isaks oli J. Pitka. Mingisugust kindlamat ja üksikasjalisemat sanktsiooni ei ole see esialgne organisatsioon saanud, ei aju- 639

32 tiselt valitsuselt ega ka kaitseministrilt. Ajutine valitsus deklareerib, et maakaitse antakse kaitseliidu kätte, kes allub kaitseministrile. See on ka kõik. Ei selgu ka dokumentidest, kes määras kindral Põdderi kaitseliidu juhatajaks. Ka kaitseministeerium ei sega end «palju kaitseliidu asjadesse ega mõjuta ta tegevuse ala. Ideeline-fpoliitiline ja ka majanduslik ala on koondatud keskjuhatusse, kuna tehniline ja sõjaline juhtimine allub Eesti kaitseliidu juhatajale ehk esimehele. Ei olnud ka fikseeritud allumise vahekord liidu keskjuhatuse ja kaitseliidu juhataja vabel. Samasugune ebaselge vahekord oli ajutisel valitsusel ja kaitseministril liidu keskjuhatusega. Sellest tekkisid isegi tüütud arusaamatused, kui ohvitsere hakati ära kutsuma kaitseliidust mobilisatsiooni läbiviimiseks. Nii teatab kaitseliidu juhatus oma kirjas 26. nov. 19'18. a., et teona (paneb maha oma peale võetud kohustused, kui kaitseministeerium juhtivad tegelased, ohvitserid, ära kutsub. Umbes sama kurdetakse kirjas 28. nov. ajutisele valitsusele. Alates 14. nov. oli kaitseliidu keskjuhatus järgmine: J. Pitka, kindralid Põdder, Laidoner, Soots, Larka, kolonelid Unt, Seiman, Reiman, hrad J. Tõnisson, J. Naaris, Pachel, Tuksam, Treilmann. 15. nov. tulid juure Aug. Poola, R. Uuetoa ja H. Valner. 18. nov. valiti juure Kilberg ja A. Neggo ja lõpuks 19. nov. Josep. Keskjuhatuse protokollidele on alla kirjutanud kõige enam 6 juhatuse liiget, kuna juhatuse istungeist osavõtjate arv kõigub 9 14 liikme vahel. 18. nov. valiti keskjuhatuse poolt komisjon vahejuhtumite lahendamiseks elanike ja kaitseliitlaste vahel, kuhu määrati Kann ja Karunga ja tööliste esindajaiks Valiner, Neggo ja Kilberg. Tehniliste ülesannete läbiviimiseks oli kaitseliidu juhataja kindral E. Põdderi poolt ametisse pandud kaks inspektorit. Esimesele ringkonnale inspektor kolonel Unt allusid Lõuna-Eesti maakonnad ja teisele ringkonnale inspektor kolonel Seiman allusid PÕhja-Eesti maakonnad. Igas maakonnalinnas oli kaitseliidu ülem, kellele omakord allusid maal asuvad jaoskonnad. Inspektoril eli õigus kõlbmata.kaitseliidu ülemaid tagandada, missugust õigust nad ka tarvitasid. Kaitseministri korraldusel algavad kolonel Unt ja Seiman 20. nov. formeerima esimene 2. ja teine 4. rügementi ja lahkuvad inspektorite kohtadelt,.milliseid enam edaspidi ei täideta, olgugi et käskkirjaga ega mingisugusel muul ametlikul teel neid kohti kaotatuks ei ole loetud. Sest ajast peale alluvad maakonna kaitseliidu ülemad otsekohe kaitseliidu juhatajale. Maakondades kujuneb kaitseliidu organisatsioon õige mitmesuguselt endise Vene riigi politsei jaoskondade, kihelkondade ja valdade järgi. Ka liikmete arv vastavalt elanike rohkusele ehk pindala suurusele ei olnud ühesugune ega kooskõlas nõuetega. See sõltus kohapealsel st oludest, ülema populaarsusest ja organiseerimise oskusest. Kaitseliidu juhataja andis küll juhendid päevakäsuga nr. 2, mille järgi pidi igas maakonnalinnas reservis oleima vähemalt 500 meest ja kihelkondades '30 80 meest, kuid see, olude sunnil, ei leidnud igakord täitmist. Samas päevakäsus oli ette nähtud, et igasse kihelkonda määratakse jaoskondade ülemad endisist ohvitseridest ja raudteejaamadesse ja sadamaisse komandandid. Igal ülemal peab olema kaks abi. Kaitseliitlaste ja kaitseliidus teenivate ohvitseride ja sõjaväeametnike üldarvust ja nende relvastusest saame pildi järgnevast tabelist (vt. tabel). Peab tähendama, et toodud tabelis ei ole vast kõik andmed absoluutselt õiged, sest võib arvata, et palju relvi, niisama laskemoona, oli kaitseliitlaste käes registreerimata, mida nad mitte ametlikest kohtadest ei olnud saanud, vaid ise eraviisil muretsenud. Ka ohvitseride arvu kohta võib ütelda, et paljud neist teenisid kaitseliidus lihtkaitseliitlastena ning seetõttu on tabelis märgitud arvust välja jäänud. Kaitseliitlaste ja kaitseliidus teenivate ohvitseride ja sõjaväeametnike üldarv ja nende relvastus 28. nov a. Koht Tallinn.. Harjumaa Virumaa.. Järvamaa.. Läänemaa. Saaremaa Pärnumaa Viljandimaa. Tartumaa.. Võrumaa.. Petserimaa. Valga linn. anikke a. lug. TS <M og WS J * ta.- M ,72 0,39 1,29 0,71 0,74 0,79 1,39 0,(J9 0,74 2,07 0 0,29 t«. > 2 л Й О tb :3 ft r-k. М oleid *i i ft i- uneid Z 4 * ftp Komplekteerimise põhialused on kindlaks määratud päevakäsk nr. 2 Eesti kaitseliidule 14. nov a. Liitu võib vastu võtta kõiki ausaid eestlasi, kes on liidu sihtidega nõus, peale terroristide ja kaelakohtulike kurjategijate, varaste ja huligaanide. Vastuvõtmine sünnib: 1) organisatsioonide kaudu (tuletõrjujad, organiseeritud töölised ja keskkooli vanemate klasside õpilased), 2) peade nende võib vastu võtta tarvilisel korral üksikuid eraisikuid nõutavate soovitustega (maal valla täiskogu määramisel). Iga liige peab tõotama ausõna ja allkirjaga, et ta paindub liidu distsipliini alla, suurima hoolega selle «esmärgist kinni peab ja selle eesmärgi saavutamiseks on valmis ka sõjariistadega välja astuma." Esimesi kaitseliitlasi oli 360 meest, kes saksameelsest omakaitsest (Bürgerwehr) ühes sõjariistadega üle tulid. Teistes linnades ja maal said esimesteks põrandaalused rakukesed ehk bürgerwehrist üle tulnud liikmed. Juurevõetavate uute liikmete kohta teostati kontroll, et ei pääseks sisse saksa okupatsioonivõimude poolehoidjad ega muu kahtlane element. Tallinnas juhtuski sellane asi sadamatöölistega, kes aga heideti kaitseliidust välja. Juhtideks võeti endised ohvitserid, kelledest asutamise perioodil ei tuntud puudust. Seisukord läks vast täbaramaks 20. nov. ümber, kui hakati ohvitsere nõudima formeeritavaisse väeosadesse. Asja huvides oldi alul sunnitud jätma osa ohvitsere siiski kaitseliidu teenistusse. Ülalpool juba nimetasin, et kaitseliitlaste arv sõltus osalt kohapealsest ülemast, kuid pealeselle oli palju teisi takistavaid põhjusi. Demokraatlikul alusel valitud maavalitsused ja vallavalitsused erinesid üksteisest poliitilise meelsusega ja tegelaste aktiivsusega. Nii oli valdu ja maanurki, mis siplesid kohalike enamlaste mõju all, ja loomulikult suhtuti seal kaitseliidu üritusile kui mitte hirmu pärast vaenuliselt, siis kindlasti passiivselt. Peab võtma arvesse, et kaitseliidu loomise algpäevil käis omavalitsusis äge võitlus kolme erihuvil ise: saksa okupatsiooni, Kerenski (Maapäeva) ja enamlaste aegsete rühmituste vahel. Need grupid olid mitmesuguse tugevusega eri maakohtades ja kus viimane grupp oli enamuses, seal ei võinud korralikust kaitseliidu organiseerimisest olla juttugi. Kaitseliitlaste varustamine relvade ja laskemoonaga sündis mitmel viisil: 1) relvi saadi illegaalsel teel saksa sõjaväelasilt ja asutusilt; 2.) omakaitsest (Bürgerwehr) ja endisest miilitsast kaitseliitu üle tulnud liikmete käest. Sest nagu juba eelpool mainisime, läks enamlasteaegne omakaitse, mis töötas ühes 640

33 miilitsaga, laiali relvades. 3) Peidetud relvadest, mis nüüd välja toodi. Hoolimata surmanuhtluse ähvardusest oli okupatsiooni ajal peidetud püsse ja laskemoona, mis nüüd kaitseliidule üle anti. Neid ei olnud küll palju, kuid üle maa kogunes siiski mõnisada püssi. 4) Ametlikult ;saksa okupatsioonivõimude poolt üleantud püssid ja laskemoon. Illegaalne relvade ja laskemoona muretsemine sündis salajaste ostude läbi saksa sõjaväelasilt ja asutusilt. Ostu salajase iseloomu tõttu ei saa muidugi teha (kindlaks, kui palju sellasel teel relvi muretseti. Võib oletada, et neid oli siiski kaunike kogu, sest saksa sõjaväelased mõni aeg enne maalt lahkumist vahetasid õige sageli relvi toiduainete vastu või müüsid raha eest. Bürgerwehrist tuli esimesil päevil kaitseliitu üle 360 meest ühes püsside ja laskemoonaga. Kui palju relvi enamlasteaegsest miilitsast ja omakaitsest üle tuli, ei ole arvude najal võimalik kindlaks teha. Ametlike andmete järgi okupatsioonivõimud andsid üle kuni 28. nov. 1709' püssi ja 1150 padrunit. Kahtlemata on tõeline arv palju suurem, sest üksikuist kohtadest on vaid teada, et üleandmine on sündinud, kuid arve ei ole säilinud. Peab tähendama, et okupatsioonivõimud ei suhtunud relvade üleandmisele ühtlaselt. Kui Põhja-Eestis pisut vastu tuldi, ei tehtud seda Lõuna-Eestis põrmugi. Siin olid mõõduandvad strateegilised lähtekohad. Sakslased tahtsid maalt lahkumiseks lõunapoolseid teesõlmi endi käes hoida (Valk, Viljandi, Tartu, Võru ja Mõisaküla). Nendes punktides relvade üleandmises ei olnud vastutulekut ja seepärast kujunes siin asi sääraseks, et korralikult organiseeritud kohapealne kaitseliit oli peagu täitsa relvadeta. Üldse peab tunnistama, et okupatsioonivõimud püüdsid igapidi takistada kaitseliidu relvastumist. Nad ei tahtnud ise relvi üle anda ega lasknud neid ka ajutisel valitsusel väljast sisse tuua. Mis siiski suudeti viia läbi, see oli poolvägivaldselt läbi surutud. > Rahalisi sissetulekuid sai kaitseliit seltskondlike organisatsioonide poolt korraldatud pidudest, juhuslikest annetusist ja ajutiselt valitsuselt. Kahe esimese allika kohta ei ole täpset kokkuvõtet, kuna ajutiselt valitsuselt oli kaitseliidu keskjuhatus saanud kuni 28. nov rubla. Palka makseti kaitseliitlasele ainult siis, kui ta oli alatiselt relvaga teenistuses. Samuti said kindlat palka kantseleitööjõud ja käskjalad. Juhtidest said palka juhid kuni jaoskondade ülemateni linnas või maal. Nende palgad olid eraldi kindlaks määratud ega käinud ühesuguse normi alla. Peale selle oli ette nähtud alatisile teenijaile sõduri toidunorm natuuras ehk vastav toiduraha. Valdades ajutise kohapealse teenistuse eest tasu ei maksetud. Oma piirkonnast välja minnes käis teenistus juba tasu alla. Toit pidi olema enda poolt, ja kui kaitseliitlasel ei olnud see võimalik, siis pidi selle muretsema vald. Samuti pidid riidevarustus ja jalanõud olema kaitseliitlasel endal. Kaitseliidu peastaabil oli küll väikene varustustagavara, kust üksikud osad said vähesel määral varustust. Kaitseliidu meeskonna plaanikindlast väljaõpetamisest ei võinud olla juttugi, sest kaledeiskoobiline sündmuste areng ei võimaldanud seda. Piirduti ainult seega, et kooliõpilasile ja teistele kaitseliidu liikmeile, kes ei tunnud püssi, näidati, kuidas seda tarvitada. Puuduliku ettevalmistuse tõttu tuli sageli ette püssiga ümberkäimises õnnetusjuhtumeid ja arusaamatusi (Tallinnas, Pärnus, Tartus). Kuid enamik kaitseliitlasi oli vene väes maailmasõjast osa võtnud ja seepärast relvadega ümberkäimises kogenud. Algpäevilt kuni novembrikuu lõpuni oli kaitseliidu tegevus Eesti vabariigi ajaloos tähtsaim ja viljakaim. Sõjaväeosade formeerimise ja mobilisatsiooni tõttu kaotab kaitseliit oma esialgse tähtsuse, sest paljud selle funktsioonid lähevad üle kaitseväele ja ka kaitseliidu read harvenevad, sest mobilisatsioon kutsus mehed kaitseväkke. Oli palju juhtumeid, kus üksused läksid terves koosseisus üle. Kuid kaitseliit oli täitnud oma missiooni, kaitstes raskeimal ajal Eesti iseseisvuse ideed*). E p *) Andmed ja arvud kapten J. Saidlo põhjal. uurimuste A.-S. A. Le Coq Tartus Moodsaima tehnilise sisseseadega varustatud suurtööstus, mis on suurimaid kodumaa odra tarvitajaid. 641

34 LENNUKITE RELVASTUS TÄNAPÄEVAL Mõningaid päevi enne maailmasõja väljakuulutamist alles katsetati kõigis riikides lennukite varustamise alal pommidega, automaatpüssidega, kuulipildujatega, kahuritega j. t. Sõjaajal sai juba lennukite mida kasutati esialgu vaid luureks ja teadete edasitoitamiseks, hiljem aga ka pommipildumiseks ja õhulahinguiks relvastamise vajalisus päevaselgeks. Peagi leiutati eriline lennukirelvastus eriliste lennukikuulipildujate, -pommide, -kahurite j. t. näol, mis erinevad õhulahingu omapäraste tingimuste tõttu sama liiki maapealseist relvadest. Pea- ja kõige vajalisemaks relvaks meieaja sõjalennukil on kuulipilduja. Kuulipildujatega on varustatud eranditult kõik sõjalennukid. Lennuki kuulipildujad on täiesti sarnased harilikele maakuulipildujaile, erinedes viimaseist vaid oma kergusega. Seetõttu, et tulistamine õhus pole kunagi kestev (sooritatakse lasku üksteise järele ja siis järgneb paus), ei muutu kuulipilduja raud tuliseks ja see võiakse valmistada kergem kui maakuulipildujal. Lennukikuulipildujail pole veejahutust. Kõik nad jagunevad kahte tüüpi: lindiga kuulipildujad, kus padrunid mahutatakse erilisse linti, ja pidemetega kuulipildujad, kus padrunid asetatakse tk. pakis erilistesse pidemeisse. Lindiga kuulipildujatega on varustatud kõik üheistmelised hävituslennukid. Sellase kuulipilduja kõige standartsemaks tüübiks Ameerikas on kuulipilduja Br>owii,(ing. Sellesüsteemil'ised kuulipildujad lasevad keskmise kiiruse juures 1200^ lasku minutis ja kaaluvad 11 kg ümber. Kuulipildujad üheistmeliisel hävituslennukil asetsevad liükumatult kere (füselaaži) esiosal nii, et kuuli lennujoon on paralleelne lennuki lennusuunale. Kuulipilduja käsitamine on koondatud lenduri kätte. Eriline mehhanism sünkronisaator ühendab kuulipilduja lennuki mootori jagajavõlliga. Selle mehhanismi abil sünnivad lasud neil silmapilkudel, mil propeller ei sega kuuli lendu. On olemas mitu süsteemi sünkroniseerimisvahendeid. Ameerika sõjaõhulaevastikus on võetud tarvitusele Nelsoni sünkronisaator. Selle seadeldise abil pannakse ühel ajal mootori jagajavõlli tiirlemisega ka kuulipilduja tegevusse. Mootori jagajavõlli igale tiirule vastab üks lask kummastki kuulipildujast. Lendur võib soovi järgi avada või katkestada tule, mida võimaldab tross, mis tõmmatud sünkronisaatorist lennuki juhisele. Sellane ehitus võimaldab lendurile avada tuld, ilma et tal tarvitseks kätt juhiselt ära võtta. Browningi kuulipildujate kõrval on võetud A. Ühendriikide sõjaõhulaevastikus tarvitusele veel hulga võimsamad 12,5 m/m kaliibriga kuulipildujad. Säärase kuulipilduja kuul kaalub 52 gr., tulesagedus on lasku minutis. Neil kuulipildujail on õhujahutus, nad kaaluvad 22,5 kg ja läbistavad 28,6 m/m soomuse. 642

35 Lendur-vaatleja tulistab kuulipildujast vaenlase lennukite rivi Luure-, pommitus- ja mitmeistmelised hävituslennukid on varustatud peale liikumatult asetsevate kuulipildujate veel pöörlevaile aluseile paigutatud kuulipildujatega. P.-A. Ühendriikides on üldiselt võetud tarvitusele liikuvaiks kuulipildujaiks Lewis'id. Nad kaaluvad umbes 8 kg, omavad õhujahutuse ja tulistavad automaatselt pidemeist, milles igaühes 97 padrunit, kiirusega 600 lasku minutis. Aluseil asetuvad nad üksikult või kahekaupa (^paariskuuilipildujad" on asetatud suurtele lennukitele tulesageduse otstarbel). Browningi kuulipildujaist erinevad nad väiksemalt tulesageduselt. Õhulahingus, kus tulistamine sünnib vaheaegade kaupa, on tulesagedusel suur tähtsus. Seepärast ongi praegu Ameerikas eeltööd käimas Browningi kuulipildujate paigutamiseiks aluseile, kuna viimased omavad suurema tulesageduse. Peale kuulipildujate varusta- takse Ameerikas praegu lennukeid veel 37 m/m automaatsete kahuritega. Lennukikuulipilduja kuule on õige mitme süsteemilisi, vastavalt eesmärgi tähtsusele. Maailmasõja praktika lõi erilise kuulitüübi, mis annab lennul valgust. Hävituslennukid, võttes osa õhulahingust, lendavad haruldaselt suure kiirusega ( km tunnis) ja manööverdavad lahingu ajal sedavõrd ruttu, et täpne sihtimine muutub võimatuks. Fooni (tagapõhja) püüdmisel ei saa määrata kindlaks kuuli lennusuunda ega jälgida ta tabavust, järelikult korrigeerida tuld. Seepärast maailmasõjas võeti tarvitusele kuulid, mis annavad lennul heledat valgust, tulistamisel meetri peale. Valgustuseffekt saavutati sellega, et kuuli sisemusse paigutati suure rõhumise all erilist keemilist segu, mis kuuli väljalennul kuulipilduja rauast süttis heleda leegiga põlema. Alul võeti tarvitusele segu, mis andis rohelise valguse, hiljem aga leiti, et punane valgus on paremini nähtav. Käesoleval ajal on Ameerikas tarvitusel kuulid, mis annavad punase valguse lennul 1080 meetrile. Valgus- ehk süütekuulid paigutatakse kuulipildujate linti kindlas proportsioonis harilike kuulidega (näit. iga 4 kuuli järele 1 süütekuul). Süütekuule tarvitatakse eranditult võitluseks seotud aerostaatidega. Tabades immest sünnitab süütekuul kohutavaid haavu. Süütekuulid on täidetud valge fosforiga. Neil on teravaotsaline pea, kuna tagaossa on paigutatud kaks tinakorki, üks kuuli tasakaalustamiseks fosfori põlemisel, teine kuuli otsa kinnikorkimiseks. Otsmise tinakorgi sisse on puuritud avaus, mis on joodetud kinni pehme metalliga, milline temperatuuri vähesel soojenemisel sulab üles. Kuuli- ' pilduja rauast väljalennul muutub kuul hõõrumisest tuliseks ja sealjuures kasvavast soojusest jätkub küllalt selleks, et sulatada üles pehme metall. Tsentrifugaaljõu mõjul tungib vedelaks muutunud fosfor läbi avause ja sütib õhuga kokkupuutumisel põlema. Süütekuuli tegevus ulatub meetrini. Viimasel ajal ilmusid välja erilised kuulid, mis läbistavad soomuse. Selliste kuulide vajalisus saab päevaselgeks, kui panna tähele, et meieaja sõjalennukid ikka sagedamini ja sagedamini hakkavad tarvitama soomust oma meeskonna kaitseks. Kuulil on Pommituslennukite rünnak

36 Moodsad lennukipommid, millest kõige raskem kaalub 2000 kg soomuse läbistamiseks eriline karastatud terasest süda. See peab kergesti läbistama 5 m/m paksused terasplaadid 450 m kaugusel. Kuulipilduja linti paigutatakse nad kindlas proportsioonis harilikega ja süütekuulidega. Harilikud kuulid pärast maailmasõda täienesid tunduvalt. Viimase aja kuulidel, mis on tarvitusele võetud Ühendriikide õhulaevastikus, on 4 km ulatuv tegevusraadius. Peale kirjeldatud lennuväe kuulide on igal riigil.praegu kuule, mille ehitust ja tähtsust hoitakse saladuses. Lennukid, mis on määratud pommitamiseks, on varustatud peale kuulipildujate veel pommidega. Ühendriikide lennuväes on võetud tarvitusele kolme tüüpi pommid: kild-, fugass- ja keemilised pommid. Kildpommid annavad lõhkemisel hulga kilde ja on määratud eranditult elavate märkide hävitamiseks, nagu varjamata väeosad, moonavoorid j. t. Nad on kohased ka lennukite, prožektorite, kahurväe materiaalosade j. t. pommitamiseks. Selleks, et sünnitada sellase pommiga võimalikult suurt hävitustööd, on vajaline, et ta kest lõhkeks ühtlaselt ja et igal üksikul killul oles tarviline jõud ning tegevusraadius inimese rivist väljalöömiseks. Sellise pommi suurus on piiratud, sest pomm, mis ületab kindlaksmääratud kaalu, avaldaks tunduvalt nõrgemat tegevust kui kaks vähemat samatüübilist pommi. Katseliselt on tehtud kindlaks, et nimetatud pommi sobivaimaks kaaluks on 13 kg. Harilikult on kildpommidel üsna paksud kestad ja nad sisaldavad võrdlemisi väikese kogu lõhkeainet. Fugasspommid. See tüüp pomme on tunnistatud kõige tähtsamaiks kõigist lennuväes tarvitusel olevaist pommidest. Neid kasutatakse materjaalsete märkide ründamisdks, nagu: tehased, laod, raudteejaamad, sillad, linnad j. t. Nad on täidetud tugevajõulise lõhkeainega ja nende kestad tehakse õige õhukesed, et mahutada nendesse võimalikult suurel hulgal lõhkeainet. Nii ulatub lõhkeaine protsendiline sisaldavus neis 50 60%-ni pommi üldkaalust, kuna näiteks kahurimürskudes kõigub see %-ni. Seetõttu on fugasspommi purustamisvõime hulga suurem niisama raske kahurimürsu omast. Fugasspommid valmistatakse kg raskused kg pomm tekitab lõhkemisel augu, mis diameetrilt 20 m ja sügavuselt 7 m. Peale fugassilise tegevuse avaldavad sellised pommid veel süütavat tegevust. Tulekahjud, mis tekkisid maailmasõja ajal Pariisi pommitamisel lennukeilt, olid põhjustatud just fugasspommidest. Katseil Ameerikas süttisid kuumadest pommikildudest hooned, mis asetsesid pommi langemiskohast umbes 100 mtr. kaugusel. Keemilised pommid jagunevad süüte-, gaasi- ja suitsupommideks. Nad on enamikult varustatud vähese lõhkeainega, mis vajaline vaid pommi kesta purustamiseks ja keemilise aine laialipaiskamiseks. Nende peamõju avaldub pommitäite keemilises tegevuses. Süütepomme on kaht tüüpi: külvava ja kontsentreeriva tegevusega, s. t. nad kas külvavad lõhkemisel põlevat segu tesrimiiti, «metallnaatriumii, fosforit j. m. või kontsentreerivad seda segu teataval m.aa-alal, eesmärgiga tekitada õige intensiivset kuumust. Nende pommide kaal ulatub kurni 20 kg. Nad sütivad lennukilt langemisel juba õhus põlema. Märgi põlemasüütamiseks peavad nad sattuma sellele otse pihta. Gaasipommid võivad olla õige suured, kaalult 2 2У2 tonnised. Pommid, mis on määratud vaenlase seljataguse pommitamiseks lennukeilt, täidetakse õige mürgiste sõjagaasidega, näit. üperiidiga või levisiidiga. Lõhkeainet mahutatakse sellasesse pommi vaid ses määras, mis määras see on vajaline pommi kesta purustamiseks ja sõjagaasi paiskamiseks õhku või maapinnale. Üperiitpommi lõhkemisel saadakse nn. üperiitudu, mis on hulga mõjuvam üperiidi aurudest. Suitsupomme kasutatakse suitsukatte tekitamiseks, et varjata väeosade või laevade liikumist. Taktikalised tingimused võivad nõuda suitsukatte tekitamist maa peal, merel kui ka õhus. Suitsupomme värviliste suitsudega kasutatakse ka signalisatsiooniks ja sidemepidamiseks. Suitsupommide laadimiseks tarvitatakse mitmesuguseid aineid. Nende seas on titaantetrakloriid parimaid suitsutekitamise vahendeid. Lõplikku ülevaadet lennukirelvastuse edaspidisest arengust pole võimalik kunagi pakkuda, sest iga päev esile kerkivad uued leiutused ja täiendused muudavad järjest kogupilti. H. N r. 644

37 Mees, tugev ja pikajuukseline, istus künkal paraja istme kõrgusel puupakul oma koduse uritamme all. Paarsada sammu temast eemal olid tema kodutalu hooned pikema hobusetalliga ja nende taga veel üle küla paistis kaugemalt maalinna valli roheline vööt, mille otsas puukindlus tornidega, nagu pikk maja, rohelisel mäel. See istuja oli Ugandi vanem Vaik. Külast oli tulnud tema juure käskjalg teatega, et on saabunud saadikuid Sakalast, ning Vaik ootas neid 1 siin jutule, paigas, kus ta toob ohvreid ja palvetusi nii hõimkonna kui ka kogu rahva paremaks saatuseks. Vaigul oli teadmata, milliste sõnumitega saabuvad Sakalamaa saadikud. Vaik oli oma loomult rahuarmastaja. Ta oli hingelt põllumees. Oma valitsemise ajal oli ta hoidnud oma maad mõneks ajaks rahus ning kui ta käis ringi oma hõimkonna külades, siis ta võis veenduda, et pikaajaline rahu kosutas maad rohkem kui hästiõnnestunud röövkäik ükskõik kui rikaste naabrite juure. Vaigu palavaimaks sooviks oli hoida oma maad rahus ja kosumises. Seepärast tegid talle palju vaeva ja hoolt need sõjakuse puhangud, mis vahel ilmnesid naaberhõimude juures. Kui ikka käiakse nii edasi tüütamas naabreid, siis ükskord kättemaksuiha naaberrahvaste juures võib lüüa loitma üle mõistuse ning vaata veel ette, et Ugandil ei tuleks kannatada naabrite pattude pärast, tunda oma pinnal vaenlaste ratsusid ja odamehi ja näha, kuidas öösel tuleleegid kumavad mäenõlvakuilt vastu taevapilvi. Seepärast saadikute tulek- Sakalast tekitas Vaigus kartusi, kas sakalased jälle pole rikkunud oma vahekordi leedulaste või lätlastega, kas ei ole nad saadetud hoiatama või koguni paluma abi sissetunginud vaenlase vastu. Need sõjakad sisemaa hõimud võivad viimaks tõesti lõhkuda kogu Vaigu elutöö. Nad asuvad sisemaal, teiste hõimude selja taga, ning sissetungiva vaenlase raskemad löögid peavad võtma alati vastu piirimaad. Need piirimaad enne Vaiku ongi olnud alati tallatud sõjakäikudest, rahvas poolenisti hävitatud ja võsasse kasvanud põldudesse oli nälg ehitanud oma pesa. Vaik oli jõudnud nii kaugele, et ida poolt polnud karta vaenutegevust. Seepärast suurem hirm oli tal sakalaste pärast, kel juba põlisest ajast peale oli kombeks peagu vahetpidamata tülitseda lätlaste ja leedulastega. Viimaste sõjatee Sakalasse ei läinud küll läbi Ugandi, kuid need mõlemad rahvad on sellased, et kui satub nendele pähe mõte ühest teest ja kahest asjast või kui nende kõrvu on ulatanud kuuldused Ugandimaa kasvanud jõukusest, siis pole sugugi imestada, kui ükskord nende vaenukirves hakkab välkuma ka Ugandi kõrgustikel. Vaik istus mõtteis, kuid ta oli asetunudki juba nii, et poole silmaga sai jälgida küla poolt tulevat teed. Kui ta nägi külast tulevat seitset ratsanikku, siis ta näole ilmus väike kergendustunne. Sest kui saadetakse seitse ratsameest, siis pole naabreil sõjahäda. Kõige kurvemaid teateid toob ikka käskjalg, kes kihutab üksi, pidamata puhkust või öörahu, ja kellega kaasas ja kelle kannul kihutab hirmu ja ärevuse seeme. Mehed tulid Vaigu ette ja lõid tamme alla püsti oma odad. Vanem neist, nimega Jämepea, kandis Vaigule ette tervitused Sakala vanemalt ja siis mehed asusid nõutlema. Raske palvega saadab Sakala vanem meid sinu ette. Pole meil sõjakavatsust ega vaenlase kartust. Tülid leedulastega lõpetati juba möödunud suvel Mesote linnas ja lätlastega Beverinis kohe pärast seda. Kuid üks küsimus on siiski, mille lahendamiseks meie vanem palub sinu abi. Meil on teada, et sa oled osanud luua väga sõbralikud suhted ida-naabriga. Sul on suur sõprus Nogardi hõimudega ja seepärast sina saaksid oma sõpruse tõttu kätte sealt need jooksikud, kelle vabaduses viibimine veel tekitab meie rahvas nurinat. On sellaseid mehi, keda peab tabama vanemate kohtu õige otsus. Üks neist on see kuulus Turuvaras, keda ehk sinagi tunned?" Vaik muigas ja noogutas pead. Jämepea jätkas: Tead seda küll, mis tüli meil seni on lahendamata lätlastega. See lahendamine pidi sündima juba kahe aasta eest, millest teatati sullegi. Sinagi kogusid kokku oma mehed ja korraldasid üle oma maa kiiret sõnumisaatmist juhtumiks, kui vaenlane meie tüli tagajärjel peaks ilmuma Ugandi rajale. Ja sina olid õigusega pahane ja sinu rahvas samuti, et kõik see meeste vaev ja ajaraisk oli asjatu, sest meie sõjakäik jäi pidamata. Kuid pead uskuma, et veel suurem oli pahameel meie oma rahva hulgas ja see pole raugenud niivõrd, et saaks lätlasile näidata, kui valusalt lõpeb see, kui nad söandavad pista oma nina Sakalasse. See oli kõik nii, et maleva kogunemispäev oli juba määratud kindlaks ja ühtlasi oli määratud ära ka sõjamoona kogumise päev. Pered, kel polnud anda 645

38 õppinud 1 sõdiuriealisi mehi, pidid tooma itoiduvarustust ja relvi ning neid koguti maalinnades juba mitmendat päeva. Kõik oleks läinud hästi, kui poleks olnud seda suuremat kelmi, seda Turuvarast. Tema käis kah seal ringi, igaüks oleks võinud lüüa ta maha; kuid kes raatsis kulutada selleks jõudu, kui oli valmistusel sõttaminek. Ühel õhtul jäid maalinna juure laagrisse leedu kaupmehed, kes tulid Lindanisast. Kuidas see Turuvaras seda tegi, seda me ei tea praegugi mitte, aga nii see oli, et hommikuks meie moonalaod ja relvad olid laotud koormaisse ja viidud ära. Keegi ei teadnud, kuhu see viidi; kuid seal tekkis Turuvaras rääkima, et moonavoor olevat öösel viidud Viljandi poole. Sellele leidus tükiks ajaks uskujaid, sest mehed olid kibedasti ametis ettevalmistustega, ega polnud aega küsitella kõiki ega kaaluda asja põhjalikult. Viimaks asi selgus siiski ja nimelt nii, et Turuvaras oli esinenud leedu kaupmeeste juures meie vanemana ja müünud maha kõik kokkutoodud sõjamoona. Kui siis hakkasime otsima Turuvarast, oli temagi kadunud. Selgus, et ta oli sõitnud leedu kaupmeestele järele." Küll on suur kelm!" Vähe veel, et suur kelm. Ennekuulmata varas niisugune. Pole seesugust maailm ennem näinud." Ja vaatme nüüd, mis sündis edasi," jätkas Jämepea. Hakkas saabuma juba mehi, kuid polnud meil seda kõige tarvilisemat meeste teele läkitamiseks. Tuleb ju minna läbi liivlaste maa ja pole sugugi kerge hoiduda tülidest, kui omal pole kaasas toidumoona. Kokkutulnud sõjamehed pahandasid, et mis kord see on, kui ei valvata rahva varanduse järele ja iga üksik suli saab otse maalinna külje all sünnitada seesugust pahandust. Oli selge, et sõjaväe väljaastumine tuleb lükata edasi, kuni varustus kogutakse uuesti. Kuid kas on kerge saada peredelt maksu teiskordselt, kui esimene osa on lastud ei miski eest minna käest. Arusaadavalt igaüks nuriseb ja pahandab ja on teadmata, kaua võivad kesta veel need ettevalmistused. Meie vanem kaalus asja ja arvas siiski, et on parem, kui osa kiiremat ratsavage sõidab leedulastele järele ja võtab nendelt mitte õigelt omanikult saadud varustuse tagasi. Mehed läksidki, kuid tulid tagasi tühjalt. Mitte asjata polnud leedulasile sõitnud järele Turuvaras. Jõudnud parajasti leedulasile järele, nii seletanud ta, et eestlased olnud juba astunud välja nende tagaajamiseks ning leedu kaupmehed valinud siis tagasiminekuks tee läbi Lätimaa Beverini linna kaudu. Sinna ometi ei usaldanud kihutada järele meie salk, liiatigi kui oli arvata, et Turuvaras oli viinud sinna ette teate eestlaste sõjavalmistusest. Malev oli koos ning nurin meie vanema vastu oli suur. Vanemad mehed kaalusid seisukorda ja arvasid, et seesuguse meeleolu juures maleval ei maksa üldse välja astuda. Kui pole malevas üksmeelt ja juba kodus on juhtunud tujurikkuvaid korratusi, siis parem lasta mööduda mõnel ajal, kuni malevas jälle pääseb valitsema vapper üksmeel. Seda arvasid vanad mehed ka, et midagi ei tule hakata nõudma tagasi leedulasilt. See osa toidumoona ja relvi pole seda väärt, et rikkuda vahekord leedulastega, ajal, mil meil küllalt on tegemist lätlastega. Küll aga tuleks varsti saata väiksem salk mehi Leedumaale kirjaga sealseile vürstidele, et need aitaksid otsida ja annaksid meie meestele välja selle Turuvarga. Kui see tuuakse tagasi ja ta süda praetakse ohvrikivil, siis. meeste julgus on jällegi tagasi ning võib minna õiendama lätlastega arveid. Selleks osa meie malevat möödunud suvel Leedusse sõitiski. VÕib olla, et kõik oleks läinud hästi, kui meil oleks olnud varemaid kogemusi, et meie hulgas võib leiduda sääraseid viimaseid kelme, sellaseid võllanägusid rohkem kui üks, ja oleksime seda teadnud vareim, t see Turuvaras ei tegutsenud üksi, vaid et tal oli ka üks abiline, oli koguni kaks abilist veel, siis asi olekski lõppenud paremini. Nüüd aga, vaadake, mis segadus sellest välja tuli. Vanem lootis, et kui tema toob tagasi Turuvarga Leedu redust ja selle patune keha ohverdatakse jumalate lepitamiseks, siis rahvas saab tagasi oma üksmeele ja rahulolemise. 'Selleks ta läkski teele siis, kui rahulolematused kõik polnud veel lepitatud. Siin ja seal nuriseti veel, et meie pealik ei oska ajada asju. Pidi ikka mindama ja löödama lätlasi, aga pealik ei suuda viia meie mehi üksmeelele ja nüüd ootame kõik, millal asi hakkaks arenema, kuid pealik võtab ette lõbusõite Leedu vürstide juure, aga lätlaste poolt hukatud vendade veri alles kisendab tasumise järele. Need nurinad võtsid siis hoogu, kui Leedu rännakult jõudis tagasi Rahurikkuja. Ta ei ilmunud otsekohe maalinna oma sõnumitega, vaid rändas mööda külasid, külvates rahulolematuse seemet. Ning kus ta käis seletamas oma libeda keelega, sinna jäi leegitsema pahameel vanema vastu. Ja ta rääkis seda, et ta veel viimsel päeval meelitanud vanemat pöörma lätlaste maale, et äkilise ilmumisega rüüstata mõnegi külakese. Kuid pealik ei hoolivat lätlaste poolt tehtud suurest ülekohtust, vaid kippuvat otsima ühtainust oma meest, kel pole veresüüd ja kelle peale võib-olla üldse on aetud laimujuttu. Ja üldse see sõit Leedusse olevat korraldatud niiviisi, et vaevalt võib uskuda kellegi tagasijõudmist. Tema pöördunud teelt tagasi seepärast, et aeg on niisugune, et peab mõtlema tasumisele Jätlasile. Oodataj, kuni vanem jõuab Leedust tagasi, ravitseb oma haavad ja puhkab väsimust, see on mahavisatud aeg. Nüüdsama otsekohe peab hakkama valmistama sõjakäigule lätlaste karistamiseks. Nii käis külast külla Rahurikkuja ja pidas tuliseid lätivaenulisi kõnesid. Ja kuna meis kõigis pesitseb kustumata viha lätlaste vastu, siis iga Rahurikkuja rusikavibutamine lätlaste poole ja iga ähvardus otsekui kiskus meeste meeli enda poole. Ning viimaks saigi selgeks see, et Rahurikkuja ei korraldanud seda lätivaenulist kihutust ja vanema süüdistust mitte millekski muuks kui selleks, et vanema äraolekul ise haarata võim. Seda nägime meie, kes me seisame vanemale lähemal ja oleme ajanud oma rahva asju. Kuid mine selgita sa seda neile, kes on Rahurikkuja lahutusist pimedad! Ei läinud kaua aega, kui Rahurikkuja oli kogu- 646

39 nud oma ümber hulga mehi, tuli nendega maalinna ja võttis võimu endale. Ta seadis teedele ja maalinna ümber oma valve ning korraldas kõiki nii, et kui vanem jõuab tagasi, siis pole tal muud kui alistugu uuele võimule. Kõige imelikum lugu alles veel tuli. Ühel päeval ilmus Kahurikkuja kõrvale mees, kes polnud keegi muu kui Turuvaras ise. Rahurikkuja ütles nüüd, et siin on mees, kes on käinud läbi paljud maad ja mõndki õppinud, ning ta asuvat teima kõrval koguma varustust sõjaks lätlaste vastu. Nendes asjades tulevat teda usaldada nagu teda, Rahurikkujat ennast, ja ta käske tulevat täita kiiresti, sest aeg olevat kasin. Tema, Rahurikkuja, valmistuvat andma lätlastele seesugust lööki, millest nad ei toibu kunagi. Võib-olla inimesed oleksidki kuulanud neid käske, kuid kõigile lõi mõttesse, kust ujus äkki välja see Turuvaras, keda meie vanem praegu otsib Leedus. Ja rahvas juba siis kõigutas pead ning mehed, kes olid täie südamega pannud lootused sellele, et see tulise sõnaga Rahurikkuja on mees, kes viib sakalased suurele võidule lätlaste üle, hakkasid kahtlema, kas tõesti sel teel saavutataks üksmeelt, kui jälle on pääsnud võimu juure seesugune mees, kelle rahvas juba ammu ristinud Turuvarga nimega. Küllap see Rahurikkuja lootis, et vanema käsi oma retkel käib halvasti. Ta salk purustatakse, mees ise kas langeb või võetakse vangi või kõige halvemal juhtumil jõuab armetu põgenejana kodumaale tagasi. Ometi asjad olid läinud teisiti. Leedus oli vanemat võetud vastu väga lahkesti ja saadetud tulema kingitustega ning usaldusväärse kinnitusega, et Turuvaras Leeduski on tulnud toime petmistega ja selle järele kadunud jäljetult. Tagasi tulles vanemal olnud kokkusaamine lätlaste Beverini vanemaga, kus sõlmitud rahu kaheks aastaks. Selle sammu vanem astunud seepärast, et kuulnud leedulasilt, kuidas Turuvarga hoiatuse järgi lätlased kutsunud kohe kokku oma maleva ja kuidas seal praegugi ollakse valmistatud eestlaste sõjakäigu vastu. Seesuguseil tingimusil vanem arvanud kasulikumaks teha rahu mõneks ajaks, et siis ükskord tabada lätlasi nendele ootamatult. Nii saabus vanem tagasi täie tervise juures ni/ig ta meeste meeleolu oli hea. Osa rahvast, kes juba hakanud kahtlema Rahurikkuja ja Turuvarga tegudes, hoiatanud vanemat juba piiril. Seepärast vanem liikus maalinna poole aeglaselt, korjates teel rohkemal arvul mehi enda ümber. Kõik Rahurikkuja teevalvurid ja sõnumikandjad ruttasid igalt poolt nobedasti viima Rahurikkujale maalinna sõnumeid vanema tagasitulekust. Ja nii see oligi, nagu võis arvata, et kui vanem jõudis oma meestega maalinna alla, siis linna väravad olid kinni ja mehed vallidel relvades. Vallile ilmus Rahurikkuja, kes pidas tagasitulnud sõdureile kõne, et vaja on minna lööma lätlasi ja selle ettevõtte juhiks kõlbab ainult tema, mitte aga senine vanem, kelle ajal tekkinud rahva hulgas lahkarvamised ja rahulolematus. Et andku alla kõik temale, toodagu tema kätte see kõlbmata vanem ja siis homme kohe asume teritama odaotsi lätlaste löömiseks. Ei olnud sel kõnel mõju saabunud meestele, kes kõik olid õppinud austama vanema pead, kel on ettenägelisust ja kavalust kogu rahva jaoks. Ei vaimustanud neid eemalviibinuid ka lubadus, kohe homme jälle pöörduda raskele teekonnale tagasi, sest kõik olid haunud oma peas unistusi kodusest elust kaheaastase rahupõlve kestes. Kuid enam veel Rahurikkuja vastu pöördusid ka linnas viibivate sõjameeste meeled, kelle südameis põles tahtmine»ütelda tagasijõudnud sõjavendi, kuulata nende jutustusi ja tervitada oma vana vanemat. Ei kellelgi olnud tahtmist hakata valama venna verd. Ning nad pöörsid selja Rahurikkujale ja Turuvargale, avasid maalinna väravad ja tormasid välja oma tagasijõudnud sõprade hulka. Kui esimene rõõmupuhang oli läbi ja saadi teateid kaheks aastaks tehtud rahust ja ka sellest, et kuni selle ajani ettevõetud retk lätlaste vastu oleks olnud tormamine valmishoitud piikide otsa, mis oleks nõudnud palju verd, siis kiideti vanema tarkust ning haarati ka selle järele, et äraandja Turuvaras ühes oma kaaslase Rahurikkujaga tuleks võtta kinni. Kuid seks ajaks need olid juba põgenenud maalinnast ning viinud kaasa seal leiduvad vanemate kallimad aarded. Ega muud ülesannet suuremat vanemal nüüd polnud kui asuda põgenejate tabamisele. Saadi teateid, et mehed on põgenenud Jõetaguse kaudu Vaigasse. Mitu nädalat meie mehed otsisid neid Vaigas, käisid kaugemalgi, vadjalaste külades. Kuid siis saabus teateid, et mehi on nähtud Tarvenpeas. Ka sinna lähetati mehi otsima, kuid ei neid saanud keegi kätte." Küll on aga libedad kelmid." Ei selliseid juhusteotsijaid ole varem kuuldud ega nähtud meie rahva hulgas. Kuid siis tabasime need mehed siiski." Nad on siis teil praegu käes?" küsis vanem Vaik, muutudes äkki õige uudishimulikuks. Ei ole käes. Sellest see viga kõik tuligi, et meil polnud aimugi, et peale Turuvarga enese on tal veel abimees Rahurikkuja. Ja kui seegi sai meile selgeks, et neid on kaks, siis me veel ei teadnud aimata, et neil oli ka kolmas. Meie vanem, saades kuulda, et Turuvaras ja Rahurikkuja on olnud Tarvenpeas, aimas õieti, et sealt mehed võivad pöörda oma teekonna Lindanisa poole, et sealt üle mere laevadega sõita sinna, kuhu meie võim enam ei ulata. Ja ta saatis sõna Lindanisa vanemale, et kui nähakse seal Turuvarast ja Rahurikkujat, kes löönud segamini ракаlaste rahuliku elu, et need mehed võetaks siis kinni ja saadetaks meie meeste kohtu ette. Hiljem saabuski sõnum, et Turuvaras oma kaaslasega on võetud kinni ja nad on valve all juba teel Viljandi poole. Suur kergendustunne oli meie vanemate meeste keskel ning juba koguti puid Hiiemäele, et saata need kuulmata kurjategijad jumalate lepituseks suitsu näol taeva poole. Juba rahvas ootas, millal mõista kohut mehe üle, kelle pärast lätlased on veel karistamata ja venna veri kisendab tasumata, ja teise mehe üle, kes sala- 647

40 kavalalt tahtis haarata võimu Sakalas ja seadis isandaks ka selle, kelle hingel lasuvad ärarääkimata süüd. Möödus paar päeva. Lindanisa mehed pidid olema juba kohal. Kuid ei saabunud kedagi. Siis meie vanem läkitas salga ratsamehi teele Lindanisa poole, kes teel pidid hoolega pärima teateid Lindanisast oodatavate meeste kohta, või kui neid ei leia, siis minema kuni Lindanisani ja tooma sealt tagasi täie selguse. Ja enne meie seda selgust ei saanudki, kui mehed jõudsid tagasi Lindanisast. Räävellaste vanem ia ta mehed seletanud, et nemad annud vangid teel üle meie vanema saatkonnale, kes tulnud neile teele selleks vastu. See olnud räävellasile tuttav sakalane Siniuss, kelle mehed kannud kuubedel sakalaste armastatud musta-punast-potisinist värvi ja kes ka tasunud räävellasile Viljandi vanema nimel ausasti kõik küüditamise kulud. Temale oli räävellaste salga juht annud üle ka kõik Viljandi maleva pealiku kallid aarded, mis on päritavad vanemaist van e, kes need ka lubanud toimetada sakalaste juhile koos vangidega kätte. Nii see kõik on sündinud ja räävellased on väga imestanud, et mis kord see peaks olema, mis valitseb Sakalas. Oma kodus ei tulda toime ei korralike sõjakäikudega ega osata hoida esivanemate õnnistatud aardeid ja lõpuks räävellased enam ei teagi, kas ühtki sakalast võib enam usaldada ja kas üldse neile võib jääda teadmine, et Sakalas on veel alles mõnigi aus mees või natukenegi esivanemate poolt seatud korda. Kui saadikud tulid tagasi selle vastusega, siis kogu Sakalamaal oli pahameel suur. Oli selge, et Rahurikkuja ja Turuvaras ei tegutsenud üksinda, vaid neil oli abilisi, kes kannavad sõnumeid teineteisele edasi, ja üks nende kaaslasist, see Siniuss, pettis vangid ja varandused räävellaste käest välja. Algas uus põgenike otsimine. Kogu aja mehed kihutasid põgenike kannul, kuid Avispea juures nad kaotasid põgenike jäljed. Pärast selgus, et meie mehed olid kihutanud põgenejaist mööda. Kuni jälle.saadi nende jälile, selgus, et mehed on Jõesuus 'asunud laevale ja purjetanud Nogardisse." Kõneleja peatus. Üks ta kaaslasist vahtis maha, pigistas rusikaid ja sülitas läbi hammaste. Küll on sulid, küll on võllaroad." Ja nüüd meie tulime siis siia sinu juure, Vaik, et paluda sind, et sa saadaksid oma otsijad Nogardisse, kuna sina seisad sõprusjalal nii sealsete hõimude kui ' ka venelastega. Sinul on loota suuremat vastutulekut sealt maa võimude poolt ja igaüks sealne valitseja, kui kuuleb, millised kurikuulsad külalised on tulnud sinna ajama oma asja, loeb juba enese huvide pärast tarviliseks võtta nad kinni ja suure heameelega täidab ta su palve ja saadab need su kätte. Ning kui nad on su käes, siis pole enam kartust, et nad pääseksid meie meeste õiglase kohtu eest." Vanem Vaik oli tüki aega mõttes. Sakalamaa saadikud istusid hiirvaikselt, sest nad teadsid, et selles vaikuses sünnib Ugandi vanema vastus педе. Jah," ütles Vaik, asjalood, mis te mulle rääkisite, on õiged. Ei saa kunagi juhtida oma hõimkonda targasti, kui sul pole teadmisi sellest, mis sünnib su ümber. Ning olen minagi pidanud silmas naaberhõimude sisemist elu ja pole mulle need jutustatud lood tundmatud. Olen mina kuulanud ise neid teie a«ju rohkem kui teie vanem minule neist on teatanud. Ja olengi kannud hoolt, et niipea kui need meie ühise rahva seesmised vaenlased oleksid sattunud minu pinnale, oleks nende tegevusel olnud lõpp. Pole nad minulegi tundmatud ja on nad siingi varem kavatsenud mõndki. Kuid nende kavatsusil pole olnud siin kordaminekut ja ongi nad hoidunud hiljem kõrvale minu maast, sest nad teavad, et minu rahuarmastuse taga seisab ka kindel meel, mis karistab valjult iga hukkamõistetava segaduse loomise katse. Ja mulle on tulnud ka sellest teateid, et mehed on lahkunud nogardlaste juure 'mitte heade kavatsustega. Nad on ähvardanud kättemaksu nii teile, sakalasile, kui ka meile. Ning seepärast olen ma jõudnud ette teie vanema heast nõuandmisest ja juba iminu julgemad ja kogenenumad sõjamehed on ammu teel Nogardi valitsejate juure ja neil päevil juba ootan neid tagasi. See oli minu arvates kõige targem, et mehed võetaks seal kinni kohe sinna saabumisel, enne kui neil lähekis korda oma libeda keele ja ussi kavalusega võita endale pinda ning kihutada sealseid hõime sõjale meie vastu. Ja ma olen meie kõigi huvides kannud neid ohvreid, et oma maa väikesist võimalusist olen saatnud kalleid kinke neile valitsejaile, kelle maid läbistavad minu saadikud, ja ka Nogardi valitsejaile, et seda kindlam oleks minu meeste tagasijõudmine mitte tühja käega, vaid vangidega. Nii olen ma kavatsenud ja oma teada targasti seadnud, et kõrvaldataks see kurja juur, mis on toonud pahandusi teile ja mis võib ähvardada nii mitmegi segadusega tulevikus." Sakalaste saadikud kuulasid äärmise huviga Vaigu jutustust ning nende juhil vanal JämepeaJl tõusis puna palge, leides, kuivõrd palju targem ja ettenägelikuni on ugandlaste valitseja võrreldes nendega, kes on võimul ja võimu lähedal sakalaste juures. Tema oli esimest korda saadikuna Vaigu juures ning kuulates selle sõnu talle tundus,, nagu istuks ta kõrval vanajumal Uku ise, kes kuuleb kõik, näeb kõik ja oskab asju seada nii, et tulevased päevad ei lange turjale nagu vaenlase nägematu hoop lahingus, vaid nii, et juba varakult saad vaenlase löögi tõrjumiseks tõsta ette oma kilbi ning teine käsi on valmis tegutsemiseks ahinguga. Tähtsamad osad sellest nõupidamisest olid nende seletustega läbi. Sakala saadikute ja Vaigu vahel arenes nüüd jutuajamine väikesemaist küsimusist, mis pikapeale kujunes tavaliseks vestluseks meeste vahel, kes on ilmas näinud keerulisi päevi, Ikes on olnud kaastegevad suurtes tegudes ja kel ei tule jutuks otsida midagi, millest on kuuldud kunagi, vaid kel ei jätkuks enam elulõpuni päevi selleks, et lühidalt jutustada neist juhtumeist, milliseist on olnud rikas nende elu ja milliseist on olnud tulvil nende päevad. (Järgneb ) 648

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

untitled

untitled Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga Vaba kunsti töötuba Moskvas 1957 Arhiivid tõlkes Näitus Kumu kunstimuuseumis 07.03. 29.06.2008 Kädi Talvoja Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga 26. november

Rohkem

Nurk, Mart. Inventarinimistu

Nurk, Mart. Inventarinimistu TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem