EESTI STATISTIKA KUUKIRI

Väljavõte

1 EESTI STATISTIKA KUUKIRI RECUEIL MENSUEL i DU BUREAU CENTRAL DE STATISTIQUE DE VESTONIE VEEBRUAR SISU: 0 aastat Eesti iseseisvust. Riigi metsamajandus 6/7. m./a. Kanapidamise tasuvus 7. a., Kindlustusseltsid 6. a. Alatised tabelid. Ifc : >^ / RIIGI ST ATI S TIKA KESKBÜROO BUREAU CENTRAL DESTATISTIQUE bevestonm v "' Nr. ()

2 SISUKORD TABLE DES MATIÈRES 0 aastat Ëesti iseseisvust F. Valdvere.. Biigî metsamajandus 6/7. m./a,b. Tuiskvere Kanapidamise tasuvus 7. a. F. Sööt.. Kindlustusseltsid 6. a. V. Feldman Vingt années de VIndépendance Estonienne.. Forêts de l'état et Véconomie forestière en 6/7 Rentabilité de Y'élevage des poules en 7.. Sociétés d'assurance en Page Si ALATISED TABELID TABLEAUX PERMANENTS Lk. 66- (Stand&rd- Dtmieratsioon) Tab ".... Väliskaubandus detsembris Väliskaubandus muude riikidega detsembris. Väliskaubanduse tähtsamad ained detsembris Piiritusmonopol detsembris ja Jaanuaris... Riigiraudteed detsembris Tallinna sadama tegevus jaanuaris..... Eesti Paaga äriseis Era-ja ühispankade äriseis. XII 7... Üksikute pankade äriseisu summad. XII 7 Valuuta hinnad Tallinna börsil jaanuaris.. Vabariigi piiridest ülesoitoud detsembris.. Linnade rahvastik jaanuaris liikvel olev raha Pankadevahelise arvekoja tegevus..... Protestitud vekslid '. Kapitali emissioonid Tööstustoodang.., Loomataudid......' '/.".... i."". Suurmüügihinnad detsembris ja jaanuaris.... Toiduainete maksumus kalorilise sisalduse järgi 6; Turuhinnad jaanuaris ';. 7. Elatusmaksumusindeksid , Suurmiiügiindeksid Tööturg jaanuaris , Tööstusettevõtted ja töölolu. jaanuariks... Nakkushaigused novembris ja detsembris... Abiellumus, sündimus ja suremus.' * * 07 6* 07 60* 60* 60» 60* 60* 60* 60* (Numération permanente) Tab Alatiste tabelite koostamîsviis vt. nr. ()- 7, lk.. Commerce extérieur en décembre.....,..... ]0& Commerce eœtêr. avec les autres pays en décembre.. 0 Commerce extér. des princip. articles en décembre... 0 Ventes d'alcool en décembre et janvier Chemins de fer en~décembre 0 Mouvement du port de Tallinn en janvier Bilans de la Banque d'estonie le Situât, financ. des banques au. XII7.... V.. * Bilans des prvuoip. banques au. XII7....., 6* Cours du change à Tallinn en janvier Sombre des personnes ayant passé lés contins de la République en décembre.... « * Mouv. de la populat. dans les villes en janvier Billets en circulation * Mouvement de la chambre de compensation..... So* Effets protestés ' * Émissions des capitaux ,. 60* Production de quelques industries "' 60* Épizooties 60* Fonctionnement des abattoirs. flö* Prix de gros en décembre et janvier Coût de denrées alimentaires à la base de leur valeur nutritive 0 Prix de détail en janvier.....^ Nombres-indices du coût de la vie Nombres-indices de prix^de gros.."", Marché du travail en janvier....., Entreprises industrielles et leur main-d'oeuvre au. j.an. _ Maladies contagieuses en novembre et décembre.... Mariages, naissances et décès : S* *) Viimased andmed ilmunud eelmistes kuukirjades. Par '" sont désignés les tableaux pants dans les NN précédents. ^ÏJmtmid k veebruaril. BIïOT- TBtîEïKQ JL/L TEtîKk.

3 0 AASTAT EESTI ISESEISVUST.

4 YIN&T ANNÉES DE L'INDÉPENDANCE ESTONIENNE.

5 0 AASTAT EESTI ISESEISVUST.

6 VINGT ANNEES DE L'INDÉPENDANCE ESTONIENNE.

7 B. Tuiskvere. RIIGI METSAMAJANDUS 6/7. m./a. FORÊTS de VÉTAT et VÉCONOMIE FORESTIÈRE en 6/7. Sisu:. Metsade üldpind ja koostis, lk. 6.. Metsakasustus, lk Puidumüük, lk. 7.. Metsa uuendamine ja hooldamine, lk. 7.. Maaparandustööd, lk Metsakaitse, lk Metsakorraldustööd, lk Asundus- ja renditalude metsade hindamine, lk Tulud ja kulud, lk Metsade üldpind ja koostis. Superficie totale et composition des forêts. 6/7. m./a, lõpuks oli Riigi Maade ja Metsade Valitsuse haldamisel 6 0, Aa-metsamaid, 7,6 lia põllumajanduslikke ja 6 6, M ) ebatootvaid maid.. Maade koostise muutumine" C/Y. ui/a. ha. Terres administrées par l'administration des forêts d'mat en 67 (ha). Seis État III Seis État. III Tulnud juure Ae-. croissement. Läinud ära Diminution.. Metsamaad, Terres forestières 66 0,, 77,,6 6 0, Põllumajandusl. maad Terres agricoles U, 60,7 60,7 7,6 Ebatootvad maad Terres inutiles 60 6,,7,7 + 7,0 Kokku Total 0,,0., +,7 6 6, 0,0 Pindala on suurenenud maakorralduse puhul asetleidnud piiride õgvendamisel ja metsade korraldamisel teostatud täpsama pinnaarvestuse txdemusena. Asundamiseks ja juurelõigeteks planeeriti tegevusaastal, ha, teistele riigi- ja omavalitsuse asutistele ja Kaitseliidule anti üle, lia. Tulemusena on RMMV haldamisel olnud metsamaa m./aastal vähenenud,6 ha võrra. RMMV haldamisest 6/. in./a. äraläinud maade lligitna Antud asundamiseks ja juurelõigeteks Mäeametile.... Sõj aministeeriumüe Baudteevalitsusele. Kaitseliidule.... Omavalitsustele.. Kokku,,,6,7 7, 7,0 Metsamaad Põllumajandusl. maad,0 0, 6,, 60,6 Bbatootvàd maad 7,,6,,7 Kokku ha.,,7,6 6,7 6,, %, 06/7. a. on RMMV haldamisel olnud maadest antud asundamiseks, juurelõigeteks ja muiks eriotstarbeiks (ha)-. 0/6. a. RMMV administratiivsete ja majanduslike ühikute metskondade arv püsib endiselt 0; seega oli metskonna keskmine suurus m./a. lõpul 0 00 ha, sellest metsamaad 6 00 ha. Arvestades metskonna metsamaa pindala suurust 6 00 ha, näeme, et omariikluse ajal on RMMV haldusest läinud ära ümarguselt 6 praeguse keskmise suurusega metskonna metsad. Metsade koostis. Metsamaast(60,ha) oli kaetud metsaga 6,7 ha (,7%), harvikuid ja lagendikke, ha (,%) uuendusklassis (kultuurid, järguliste raiete alad, lageraismikud), ha (6,%). Uuendusklassis näidatud pindalast umbes 700 ha vajab kunstlikku metsamist, s.o. kultiveerimist, kuna ülejäänud osa on juba taas metsumisel kunstlikul või loomulikul teel. Valdava puuliigi järgi oli okasmetsa 0, ha (6,%) ja lehtmetsa 0,7 ha (%). Dr. P. Reim'a andmetel ) oli kuni. a. korraldatud riigimetsades (6% üldisest metsade pindalast riigis) männi enamusega metsi,%, kuuse,% ja lehtpuu,0% (sellest kase enamusega,6%, haava,%, mustlepa ~,%, valgelepa % ja tamme-%). Riigimetsade jaotuse kohta maakondade järgi pole esialgu võimalik anda täpsat ülevaadet põhjusel, et kokkuvõtted tehakse metskondade viisi, paljud metsx ) Selles arvus ka 7, ha korraldamata maid, mille liigitub teadmata. ) Beim, *. Metsamajandus Eestis. Taluma, 7 Kokku UI 6 Metsamaad Põllumajandusl. maad Ebatootvad maad 6 Kokku 7 6 Ï60

8 70 konnad aga haaravad kahes ja mõned isegi kolmes maakonnas asuvaid metsi. 6. a. sügisel alustas Tartu Ülikooli juures mag. rer. for. E. Kohh'i juhatusel tegevust Metsan- duslik Uurimisinstituut; instituudi juhataja ja ühe abilise palga tasub Põllutööministeerium, samuti viimase poolt instituudile tehtud ülesannetega seotud kulud ja sõidurahad. Metsade ositns vannsklasside järgf Eépartition des foräs d'après l dge.. I II III IV V + UuenduBklass Class de régénération Lagendikud, harvikud Vides et clairières Kokku Total Okasmets Forêts à coniha.... %... lehtmetsforêts à feuille ha.... %... 0 a. 06,, 0 a. 7,6, io a. 7 6,, 0 a. 7,, 60 a. 7,, 0 a.,0, 60 a. 7 0,,0 0 a. 0 6,7, a. ja vanem et plus 0,7, 0 a. ja vanem et plus 6,,0 7, 6, 0 7, 6, 7 0,, 06,6 0,7 0, 0,7 Alates /6. m./a. määratakse korraldatavates riigimetsades männimajanduse raieringiks 0 a., kuusemajanduse 0 a. ja lehtpuumajanduse 600 a.j varemkorraldatud metsades määrati okasmetsale tavaliselt kõrgemad raieringid. Arvestades raieringe, oleks selge ülevaate saamiseks metsade esitusest vanusklasside järgi tarvilik eraldada okasmetsas vähemalt 6, lehtmetsas aga vanusklassi. Biigimetsade algkorralduse tööde lõpulejõudmisel, s.o. vast 0. a. peale, avaneh võimalus esitada vanametsade ositust senisest täpsamalt, s.o. lahutades senine V+" klass V, "VI, VII ja VIII klassideks. On tõenäone, et raieküpsed metsad, eriti mõne maakonna metsavaesemas osas, on esindatud normaalsest väiksema pindalaga; see nähtus on tingitud mitmesugustest erakordse ja ülemineku-aja tarvete rahuldamiseks toimunud ülekasustusist. Tarbemaad. RMMV haldamisel oli m./a. lõpul metsadega ühendusesolevaid põllumajanduslikke maid: põllumaid....,6 ha heinamaid, karjamaid ,6 kokka 7,6 ha Metsa administratiiv-ametkonnal (revident-metsaülemad, metsaülemad, abimetsaülemad) oli sellest maast kasustada rendi alusel 07, ha, asjaajajatel, ha; ametnike rendimaade eest laekus kr,0 renti. Käitisametkond (metsnikud, metsavahid) kasustas palgamaana 7, ha. Ülejäänud põllumajanduslikud maad, kuivõrd neile leidus soovijaid, renditi välja eraisikuile, ja nimelt 00 ühikut pindalaga, ha, aastarendiga 06, hr. Peale nende tarbemaade renditi välja mitmeotstarbelisi maaühikuid, nagu ehituskrunte, lauatehaste kohti (7), tõrva- ja tärpentiinitööstuste kohti (.), spotdiplatse jne. Alatisi metsamaterjalide laoplatse oli renditud välja 6,6 ha, roostikke 6, ha. Ebatootvad maad. RMMV haldamisel oli: soid ja rabu,, ha metsamata luiteid ja tuiskliivu,6 muid kõlbmata maid ja veekogusid..., kokku 66, ha Hooned. Aasta jooksul ehitati juurde 6 elumaja ametnikele ja muud ehitist (nende hülgas ka uued kaevud). Hoonetest m./a. lõpul RMMV kasustas ise ametruumeks ja ametisikute korteriteks ning kõrvalruumeks 7 elumaja ja 6 muud ehitist (kõrvalhooned, käbikuivatised jne.), kuna elumaja ja kõrvalhoonet oli renditud välja. Ehitiste (arvult ) koguväärtus oli 7 hr.. Metsakasustns. Pe a kas us tus. Metsapea- Expioitation de* forêts. g^ p-ojdukasustus koosneb : a) lõppkasustusest (pearaied küpses metsas), b) eelkasustusest (hooldamisraied noores ja küpsevas metsas) ja c) surnud ja vigastatud puude ning kändude kaaustamisest. Kuigi kehtiva korra kohaselt aastane lõppkasus» tüse raienorm riigimetsades määratakse enamuses pinna järgi (6/7. m./aastaks: 67,7 ha IIV boniteedi männi-, 7,7 ha V bon. männi-, 7, ha kuuse- ja 0,7 ha lehtpuu-, kokku 6, kmetsa + 7,7 tm massi kaitsemetsades ja pargiplokkides), ei anna ometi need pinnanormid kujutlust tegelikust asetleidnud kasustusest antud aastal, sest viimane haarab poolikuid ja puutumata eelmiste aastate normide jääke, jooksva aasta lanke (neist osa vaid poolikult), etteraieid, kasustusi järgulistele raietele määratud aladel, seemnepuudest jne., milliste kasustusliikide pindalaline kokkuvõtmine osalt ei ole üldse mõeldav, osalt ei paku mingit ülevaadet. Nii raiuti tegevusaastal lõplikult paljaks 7 00,6 ha, milles sisaldub endiste aastate jääke 6,6 ha, jooksva aasta lanke, ha ja etteraieid, ha, aasta lõppedes jäi aga poolikult likvideeritud lanke, kus raiumine alustatud,, ha, aellest endiste aastate jääke

9 ha, jooksva aasta lankide jääke 6,s &a ja ette- Peäle riigimetsade kasustati RMMV korraldusel raiumisele võetud lankide jääke, ha. m./aastal puitu ka mittemetsana majandatavatelt Tegeliku puidukasustuse ulatust antud aastal maadelt, nagu palga-, rendi-, asundamiseks planeeritud näitab kasustatud mass. ja muud puidu tootmiseks määratud maade nimekirjas KasustamiselOTÕetad mass 6/7. m./a. (tihumeetrites) Masse utilisée en 67 (m* ré. Okaspuu Conifères Lageraie lankidelt Coupes rases Jârgulised j a massi järgi toimuvad raied Autres coupes Lehtpuu Feuilles Lageraio lankidelt Coupes rases Jârgulised j a massi järgi toimuvad raied Autres coupes Lageraie lankidelt Coupes rases Kokku Total Jârgulised j a masai järgi toimuvad raied Autres coupes Üldse Qr. total A. Lõppkasnstus Utilisation finale. Arveaasta eelarvest De l'année en cours. End. aastate jäägist Restes des années précéd. BtteraietestCoupes d'avance 760 0,» 6 60, 06,, Ial, 0 6, 7,, 0,7 6,,6 76,7 7 6, 00 7,,0 6, B. Eelkasustus hooldamisraietclcoupes de nettoiement (!. Surnnd metsforêt morte. Metsakuivad j a vigastatud puud Arbres sèches et endommagées. Kännud Souches Kokku riigimetsade kasustas Utilisation totale des forêts d'état...,,,0 Kasustas mitte metsana majandatavailt mailt Utilisation des terres non forestières.. Kokko EMMV korraldusel kasustatud Utilisation totale par l'administration des forêts 0 6, 0 60,,0 66 6, 6, 7 6, 67,6 667, 0 777, 7 77, %, mitte seisnud või jälle sealt jäädavalt ära läinud maad, kokku 7 77, tm. Riigimetsades võeti m./aastal kasustamisele kokku 0 777, tm puitu, sellest lõppkasustusena 0 6, tm ja eelkasustusena 6, tm; surnud, tuulemurtud ja -heidetud ning vigastatud puid kasustati 67,6 tm ja kände kaaluti välja 667, tm. Tab. lõppkasubtuse massi jaotus okas- ja lehtpuumassiks ei ole täppis, sest kehtiva raamatupidamiskorra järgi arvestatakse okaspuu enamusega segametsa lankideljraiutav mass okaspuu massina, lehtpuu enamusega metsades aga lehtpuu massina, ilma et vähemuses olevate puuliikide mass lahutataks enamusliikide massist. Puidu kasnstamine riigimetsades /6/7. m./a. Masse utilisée de &J6J7'. Lõppkasustus Utilisation finale EelkasuBtus Coupes de nettoiement Surnud ja vigast. puud Arbres sèches et endommagées Kännud Souches Kokku Total P BC ës * AI a. Û c = Ao ts-h MS Sl M B JJ "li S 6/7 /6 / / / / 0/ /0 / Keskal. Moyenne 0,7 6,7,,, 6,, 60,,7,0,0,6,7,,70,6,,, 7, 77, 7,6 7, 7, 7, 7,,, 6, 6, 66,, 0, 6,0 0,6 7, 7 0,,,0,6,,6,,,,6 6,, 7,, 0,7,7 6,,7 7,6 0, 0, 0,6 0,67 0,6 0,6 0,6 0,6 6, 7,0 0,,,7,,6 6,,6,,7,0 6, 7,6 0,7, 6,7,6 7,6 0,6 0, 0, 0,6 0, 0, 6, 07, 70,7 66 6, 06,6 0,,0,0,,,7,,,70,, Tab. ja nähtub, et 6/7. m./aastal riigimetsade kasustamine lõppkasustuse osas oli tuhat tm võrra väiksem eelmise aasta vastavast osast; vähem raiuti nimelt eelmiste aastate j ääke. Nii raiuti m./aastal eelmiste aastate raienormide jääke, tuh. tm t aasta varem aga, tuh. tm ja /. a.,6 tuhat tm. Etteraiumisi lubati ülevaateaastal aga 66,7 tuhat tm 7, tuh. tm vastu /6. m./aastal; ka jooksva aasta lankidelt raiuti tegevusaastal rohkem kui eelmisel aastal, nimelt 0,7 tuh. «m l, tuh. tm vastu eelmisel /6. m./aastal. Elava nõudmise tõttu metsamaterjalide, eriti küttepuude järgi oli võimalus tegevusaastal teha senisest suuremas ulatuses hooldamisraieid: selle tulemusena on eelkasustus tõusnud, tuh. im pealt /6. m./aastal, tuh. tihumeetrile 6/7. m./a. Võrreldes /. aastaga on tegevusaastal eelkasustuse teel saadud mass kahekordistunud (/. m./a. : 6, tuh. tm) ; sellega ei ole aga eelkasustus kaugeltki veel tõusnud vajaliku ulatuseni, kuid võib loota, et selle kasustusala osatähtsus tõuseb lähematel aastatel tunduvalt. Hooldamisraiete teostamisele loob urnide

10 7 soodsamaid võimalusi ka Keiiras asutamisel olev Eesti Metsa ja Tselluloosi a./ühingu sulfaattselluloosi tehas. Metsamajanduse seisukohalt on senisest intensiivsem metsahooldamine väga tarvilik. Noortes metsades eelarvelise krediidi arvel tehtavate puhastusraiete puhul raiumisele tulev hagu, osalt ka peenem küttepuit, jääb metsarikkamates maakohtades praegugi veel tarvitajate puudumisel metsa maha, ning vastav mass ei esine seetõttu ka siin toodud tabeleis. Tabelist näeme, et surnud ja vigastatud puude realiseerimine näitab kahel viimasel aastal suurt tõusu (6/7. m./aastal 0, tm metsamaa ha kohta = 6,% kasustatud üldmassist). See nähtus on tingitud elavnenud nõudmisest metsamaterjalide, eriti siseturu nõudmisest odavama materjali järgi, mis omakord osalt põhineb asjaolul, et. a. lõppes tarbepuidu müük asunikele eriti odava hinnaga ja eriti soodsatel maksutingimustel, mille tõttu võimaldub nüüd turustada siseturul rohkem vigastatud ja surnud puitu ning müüa ka säärast puitu, mis varematel aastatel jäi turu puudumisel metsa kõdunema. Asjaolu, et sellist puitu tarvitatakse muuseas ka tarbepuuks, on rahvamajanduslikult kasulik, sest vastav osa tervet puitu jääb üle ümbertöötamiseks ja ekspordiks. Niivõrd rohke surnud ja vigastatud puidu esinemine on osalt tingitud sellest, et riigimetsades, eriti kuusepuistutes, on varemate aastate ohtrate planeerimiste ja rohkete raiete tagajärjel levinud väga suurel määral metsakahjureidkooreüraskeid ja üraskitest rikutud puude likvideerimine tõstab kõnesoleva kasustusala osatähtsust. Ka näitab surnud metsa suur tagavara, resp. puude intensiivne suremine, et metsad vajavad senisest märksa põhjalikumat hooldamist, ning on kindel, et edaspidi, metsade hooldamise intensiivsemaks muutudes, s.o. eelkasustuse osatähtsuse suurenedes, kahaneb surnud ja vigastatud puude osatähtsus absoluutselt ja suhteliselt. Kasustas etteräiete alal näitab vähest tõusu; see tõus on seletatav asjaoluga, et kahjuritest vigastatud mets, kus selline esines suuremal hulgal, viidi etteräiete korras lõppkasustuse raielangi arvele. Kasustas mittemetsana majandatavatelt maadelt vähenes võrreldes eelmise aastaga ümarguselt %, põhjusel, et metsamaade planeerimine on raugemas ja varem planeeritud metsad enamikus on juba likvideeritud; ka aitab selle kasustusala vähenemisele kaasa kestev ja peatselt lõpulejõudev riigirendimaade müük pärisomanduseks. Kõrvalkasustused. Metsa kõrvalkasustused haaravad kõik metsast ja sellega ühenduses olevatelt maadelt ja vetest saadavad kasustused peale puitaine, nagu rohu kasustamine heinana ja karjatamise teel, kivi, liiva, sambla ja turba kasustamine, kalastamine, küttimine. Jahipidamiseks RMMV haldamisel olevatel maadel ja vetel antakse välja päeva- ja aastaload; aastalube oli m./aastal antud välja 6. Peale selle anti välja soku- ja mõtuselaskmise luba; tegelikult lasti riigimaadel 76 sokku ja 0 mõtust, eramaadel sokku. RMMV haldamisel olevatest maadest ja vetest peale selle oli moodustatud ja antud rendile 0 jahipiirkonda (rendiühikut) pindalaga 6, ha, mille aastarent, kr. Jahimajanduse alal sissetulevad summad laekuvad jahikapitali", millist kapitali omakord kasustatakse jahinduse arendamiseks, nagu jahiloomade toitmiseks jne. Jahiloomade eest hoolitsemine ja. a. kehtimahakanud uue Jahiseaduse eeskirjad, mis reguleerivad jahipidamist riigija eramaadel, on aidanud kaasa jahiloomade arvu " tunduvale suurenemisele. RMMV haldamisel olevatest veekogudest oli m./aastal renditud välja kalapüügi ühikut, pindalaga 7, ha, aastarendiga 6,7 kr; õngitsemislube anti. Üldse laekus m./aastal kalastamise alal 7, kr, mitmesugustest teistest kõrvalkasutustest (karjatamine, rohukorjamine, kivi, liiva, sambla jne. kasustamine) 67, kr. Turbarabu turbalõikuseks oli renditud välja 6 0 ühikut pindalaga 0, ha, aastarendiga 0, kr. Kütte- ja alustarba järgi nõudmise suurenedes kasvab aasta-aastalt ka turbarabade kasustamine. 6/7.. /6.. /.../.. /.. 0/.. /0.. /,. TurMõikuse renohuiiknd I/Ä6/T. m./a. Ühikute arv Pindala ha 0, 0, 0, 0 0, 60,, 07,, 0,6 Aaatarent kv 6,0, 7,7 0 0,6 7 0,,7 7,7. Puidumüük. Tegevusaastal leidis puidumüü- Vente de bois. gj ]j 0rra a i a i asefc põhjapanev muudatus: jäid ära kasvava metsa müügid avalikelt enampakkumistelt ( metsaoksjonid"), ja ka see osa puitu, mis varem müüdi enampakkumistelt, anti ülestöötamiseks üle Kiigi Metsatööstusele, kellele ühes sellega kandus ka ülesanne varustada kaubandust ja tööstust vajaliku puitainega (V. V. otsus 0. III 6) Muus osas müüdi puitu endiste aastate eeskujul ) piiratud enampakkumistel kohalikkudele maaelanikkudele oma majapidamise nõuete rahuldamiseks, ) kindla hinnaga ilma enampakkumiseta peamiselt kohalikule rahvale, kusjuures müügihinnaks oli kas keskmine turu-, kohalik müügi-" või taksihind ja ) alandatud hinnaga riigirentnikele. Tasuta anti puitu riigi metsamajapidamiseks, metsavalitsuse ametiruumide ja metsaametnike korterite kütteks (puude ülestöötamise ja veo kulud on ametnike kanda), Voltveti metsakoolile, põlise pidamise õigusega riigimaade kasustajaile rendimailt, Maaseadusega võõrandatud metsade endisile omanikele. a. kasustamata jäänud raielangi ja mõisade eest saadaoleva tasu arvel, ning metsatöölistele ja kehvematele maaelanikkudele (surnud ja roisu puid, oksi, kände, hagu).

11 7 Riigi Metsatööstusele anti puitu ülestöötamiseks taksihinnaga, ning üksikutel juhtudel kahjuritest vigastatud, surnud ja tuulemurtud metsa ning hoolda - misraiete saadusi alandatud hinnaga. Eelpool oli juba tähendatud, et tegevusaastal kasvava metsa enampakkumisi ei korraldatud; tab. enampakkumistelt müüduna näidatud 60 tm puitu müüdi tegelikult juba /6. m./a. oksjonitel, kuid selle kasustamisele asuti alles tegevus-aastal, mille tõttu kõnesolev kogus esineb ka käesolevas ülevaates. Piiratud enampakkumistel pakuti taksihinnale juurde keskmiselt 0% ja müüdi 6 tm; kindla hinnaga Fuiduinüük 6/7. ni./a. Vente de bois en 67. Mass tihumeetrites Masse en m Üldmassist c, Aux total an Taksihind kr Prix de taxe en. kr Müügihind kr Prix de vente Müügihind = taksihind + % Ühe tm keskmine müügihind kr + % aux prix Prix moyen par de taxe m? en kr I. Enampakkumistelt Aux enchères II. Piiratud enampakkumiste» Aux enchères limitées... III. Kindla hinnaga À-prix fixe. Kohalikule rahvale.... Omavalitsustele. Biigiasutistele. Metsatöösturitele ja metsakauplejaile. Tööstusl. ja ärilistele ettevõtetele 6. Muudele IV. Alandatud hinnaga À prix abaissé V. HinnataCédé gratuitement. Metsamajapidamiseks... Metsaval. ametruumide kütteks. Metsaametn. korterite kütteks ja palgamääre korrashoiuks.. Põllutöökoolidele, teistele asutistele. Biigirentnikele 6. End. mõisaoman.. a. langi arvel 7. Koh. rahvale hooldamisraiete saadusi töötasuks. Vastutasuks riigi poolt raiutud metsa eest.... Metsatöölistele ja kehvematele kodanikele... VI. Riigi Metsatööstusele Pour l'industrie forestière de l'état KokkaTotal /6 / / /... /. 0/ / /. J « S 077 ni , Î,, 7, G, 0,6 00,60 006,, 7, 07,7 6,0 7 66, 6,7 77,7,,0 7,60 6,7 0, 66,7 66, 77,7 7, , 7 66,, 7 76, 0 6, 6, ï., 06,0, 0 6, ,6 77, 70 6,6 0, S 7, 7, 0, «66 6,6 7 0,7 6 7, , 0,0 66 6, ,6 0 7, +, + --7, +,7 +, +, ,6 + 6,,7 +,,0,00,,,,,6,6,,,7 Ä, müüdi 07 tm ehk,% üldmassist keskmise hinnaga taks + 7,%. Alandatud hinnaga müüdi puitu ainult riigirenditalude pidajaile nende kasustada olevatelt rendimaadelt, kusjuures hinda alandati Väiketalude rendivahekorra uuendamise seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Tasuta väljaantud puidu kogus võrreldes eelmise aastaga vähenes %, kusjuures suurem osa sellest vähenemisest ( tm) langeb endistele metsaomanikkudele. a. kasustamata jäänud raielangi eest antava koguse arvele; ka on vähenenud riigi metsamajapidamiseks tasuta antud puidu kogus, sest suur osa metsamajapidamise puiduvajadusest rahuldati Riigi Metsatööstuse poolt ülestöötatud valmismaterjali näol. Riigi Metsatööstusele anti Vabariigi Valitsuse 0. III 6 otsuse kohaselt ülestöötamiseks kogu aastane kasustus, arvatud välja ainult kohaliku rahva nõuete rahuldamise otstarbel kännult müügiks reserveeritud osa ; riikliku ülestöötamise suurendamist põhjustas muuseas ka vajadus suurendada halupuude tagavara kütteainete turul, mille tõttu tuli võtta ülestöötamisele ka selliseid vähese väärtusega metsaosi, mis ei leidnud varematel aastatel ostjaid. Riigi Metsatööstus kannab riigituludesse peäle tema poolt ülestöötamisele võetava metsa kännuraha ka oma puhta ülejäägi (netotulu) ). Tabelis 6 peegelduvad metsamüügi korras tegevusaastal asetleidnud muudatuse tulemused; nimelt on Riigi Metsatööstuse poolt töötatud üles 7,% kogumassist,% vastu eelmisel aastal, kuna kõik teised müügiviisid näitavad vähenemist. x ) Alates.X7 likvideerus Bugi Metsatööstus ja tema järglasena tegutseb sellest peale A/s. Eesti Metsatööstus".

12 7 Pnidmattük 76/Y. m./a. Ventes Öe bois de Enainpakku- Aux enchères Piiratud enampakkumistel Aux enchères limitées Kindla hinnaga À pria fixe Alandatud hinnaga À prix abaissé Hinnata Gratuitement Bugi Metsatööstusele Pour l'industrie forestière de l'état Kokku Total mass tm % üldmassist Masse en m réel % au total mass tm % üldmassist mass tm % üldmassist mass tm % üldmassist mass tm % üldmassist mass tm % üldmassist 6/7 /6 / / / / 0/ /0 / 7/ ,6, 6,7 7, 6,, 0,,,6 S , 07, 6 066, 6 7,7 0,7 06, 7, , 6, 7 7, 6 7, ;, 7,7,7,0 0,6,,, ,, 6,,6 0,7,0 7, ,,0,,,,,, 6, 6, ,, 7,0, 7,,,,, /7.. /6. - /.. /.. /.. /.. 0/.. /0.. /.. 7/.. Enampakkumistel Aux enchères (,00),6,77,,6,,,0,0,7 Puidu tihnnieetri keskmised müügihinnad T/6/Ï. m /a. (kr). Prix moyen de vente par m réel de 7J 6/7 (en kr). Puratud enampakk. Aux enchères limitées,,,,6,6,,,,, Kindla hinuaga müükidel À prix fixe,,,,,0,, Alandatud Mnnaga müükidel À prix abaissé,0,,0,,06,7,66,,,77,60.0,6 Müüdud koguse tagasiminek võrreldes eelmise aastaga 06 tm võrra on tingitud peamiselt raiumiste vähenemisest mittemetsana majandatavatel maadel, nagu riigi renditalud ja planeeritud metsamaad (vähenemine siin 6, tm). Taksihindade tõstmine ühe taksijärgu võrra leidis aset novembris 6. a., mii kasustamisele määratud puidukogus enamuses oli juba hinnatud 0/6. a. taksihindade alusel ja osalt ka nende hindade alusel müüdud; viimane asjaolu on põhjuseks, et keskmine müüdud puidukoguse taksihindade tõus /6. aastast tegevusaastale on kõigest,%, kuna ühele taksijärgule, mille võrra tõsteti hindu, vastaks umbes % hinnatõus. T./aastal kännult müüdud puidust läks kohalikule maarahvale 6% ( 7 tm) ; peale selle varustas Riigi Metsatööstus kohalikku tarvitajaskonda valmismaterjalidega.. Metsa uuendamine ja hooldamine. Régénération et traitement des forêts. Lehtmetsa raismikud enamuses jäetakse loomulikule uuendamisele kännuvõrsete abil. Okasmetsa raismikest samuti osa uuendub loomulikul teel (seemne loomulik lenne emametsalt järgulistel Taietel, vanametsa servadelt kitsastel lankidel, seemnepuudelt niiskematel männimaadel jne.), kuna aga suurema osa okasmetsa raismike taasmetsamiseks osutuvad vajalikeks kultuurid, s.o. külv ja istutamine. Kultuurid, äpardudes tihtilugu Hinnata andmisel Gratuitement Bugi Metsatööstusele l'industrie forestière de l'état,7,0,,7,,7,,6,,60 Tihumeetri keskmine taksihind Prix moyen. de taxe par m réd,,,,,,,6,6,, Tihumeetri keskmine müügihind kõigi müügiviiside järgi Prix rrwyen. de vente par m réel,,,,67,,6,,6,, Tihumeetri i keskmine müügihind = keskm. taksihind + % Prix moy. de vente par m = = prix moyen, de taxe +.% osaliselt või täielikult kas kuiva kevade, põuase suve, ebasoodsate pinnaseolude, putukate- ja seenterüüstete ning rohulämmatuse tagajärjel, vajavad sageli isegi korduvaid täiendamisi. Parematel, rohukasvatajatel pinnastel vajab istutatud või külvatud noormets esimestel eluaastatel lahtihoidmist lämmatava rohu ja liig tiheda lehtpuuvõsa alt. Raismike taasmetsamiseks vajalikke taimi kasvatatakse sellekohastes taimeaedades puukoolides, kust peale selle osa taimi läheb välja eramaade metsamiseks ja koduümbruse kaunistamiseks. Kultuure tehti m./aastal 0,7 ha, sellest külviga 67,6 ha, istutamisega 77, ha. Kultuurid maksusid keskm. pro ha: külv, kr ja istutamine,7 kr. Olemasolevaid kultuure parandati ja täiendati 6,0 ha, sellest külviga 6,0 ha, istutamisega 6,0 ha, keskmise kuluga pro ha kr. Puukoolides ja taimeaedades tehti jooksvaid töid ha pindalal. Kultuurtöödeks tarvitati 7 7, kg seemet ja 6 l tammetõrusid ja hobukastaneid, omahinnaga kr. Sellest külvati metsa 6,6 kg seemet ja 6 l tammetõrusid, taimeaedadesse 0,7 kg seemet ja 0 l tammetõrusid ja hobukastaneid. Puuliikide järgi tarvitati seemet: männi, kg, kuuse, kg, lehise 6, kg, lehtpuude 7, Ä#, ilupuude ja põõsaste 6, kg. Tarvitatud seemnete keskmine omahind oli: mänd, kr ja kuusk, kr kg. Maapidajatele-eraisikutele, riigi- ja omavalitsuse asu-

13 7 Knltnnrtööd 6/7. m./a. Travaux de culture en 6)7.. Pindala ha Superficie ha Kulu hr Frais kr Kulu pro ha kr Frais par ha kr L Uns! kultnnre tehtud- Nouvelle» cutturcs. Kolviga Par l'ensemencement Mänd Pin Kuusk Sapin Segakultuur Cultures mixtes Tamm, kask Chêne, bouleau. Istutamisega Par plantement Mfind Pin Kuusk Sapin SegakultuurCultures mixtes Lehtpuud, ilupuud, põõsad Autres espèces... IL Vana knltnure täiendatud Amendement des surfaces cultivées les années précédentes. Külviga Par l'ensemencement. Istutamisega Par plantement IIL Mnnd töõä Autres travaux:. Taimeaedades-puukoolides Entretien de pépinières. Kultuuride puhastamine rohust ja võsast Desherbage des cultures. Pinnase ettevalmistamine eeloleva aasta kultuureks Sol préparé pour l'ensemencement tistele, seltskondi, organisatsioonidele jne. anti tasuta maade metsamiseks ja kaunistamiseks,7 kg seemet ja 6 puuistikut ning tasu eest, kg seemet ja 6 76 taime. äo,t 67,6,, 7,, 77,,,,7 7, % 6,0 6,0 6,0,, *,6 6 6,0 0 7, ar oi, 7 7,0 77, 6, 6 6, ,76,00,7? 6,, 6,0, 7, Tabelist näeme, et uusi kultuure tehti tegevusaastal, ha võrra vähem kui eelmisel aastal; uusi kultuure tehti iga 7 metsamaa ha kohta ha. Ka parandati olemasolevaid kultuure tegevusaastal. Knltanritööd ja hooldamisraled IÏ/ 6/?. in./a. Travaux de culture et d'éclaircie de 767. Tehtud uusi Kuuüüre Nouvelles cultures Vanu kultuure täiendatud Amélioration des cultures existantes Tehtud puhastusraieid I van. klassi puistutes - Nettoiement Tehtud barvendusraieid II van. klassi puistutes Coupes de nettoiement Tehtud põimendusraieid keskealistes puistutes Eclaircie Kokku ha töö kohta metsamaad ha Total ha ha par superficie forestière lui ha tõö kohta metsamaad ha Kokku ha tõö kohta metsamaad ha Kokku fia tõö kohta metsamaad ha 6/7.. /6.. /.. /.. /.. /.. 0/.. /0.. /.. 7/.. 0,7 60, 7,,0,,, 7, 0,,7 7,0, 6, 07,,,0 66, 6, 6, 7,7 6,0,,,6, 6, 7, 0, 6, 6,,, 7, 0, 6,0 7, 0,7,, S ,,6 6,,0 7,0 6,,, 76, , 6, 6, 6,,0 0,, 0, 0,, ,7 6,6,0, 7,, 07, 6,0 6, 7, väiksemal pindalal kui aasta varem. Kultuuritööde vähenemine on tingitud tööliste, eriti meestööliste puudusest, ka oli 6. aasta kevad lühike. Metsahooldamise tööd näitavad tegevusaastal hoogsat tõusu; nii tehti puhastusraieid 7, ha, harvendusraieid 6,s ha ja põimendusraieid, ha võrra eelmisest aastast rohkem, ja nimelt tehti iga 0 metsamaa ha kohta ha puhastusraiet, iga 0 ha kohta ha harvendus- ja iga 60 ha kohta ha põimendusraieid. Noorte metsade puhastus- ja harvendustöid tehakse osalt eelarvelise krediidiga, osalt antakse hooldamisraietel saadav materjal töö tasuks; kohati on isegi võimalik hooldamisraiete saaduste eest saada teatavat rahalist tulu. Keskealistes puistutes tehakse põimendusraieid puude müümise teel.. Maaparandustööd. Travaux d'amélioration. T./aastal kaevati 7 km uusi kuivenduskraave, puhastati ja seati korda vanu 7 km. Võrreldes eelmise aastaga kaevati tegevusaastal uusi kraave 6 km ja puhastati vanu 0 km võrra rohkem. EMMV võttis liikmena osa 6 veeühingust. Uusi metsateid tehti 7, km ja parandati vanu, km. 6. Metsakaitse. Mets a põle ni ise d. Met- Protection des forêts. sapõlemiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks valmistati ja seati korda tulekaitseribasid, puhastati pinnaskattest kvartaali- ja piirisihte ning palgati ohtlikumatesse kohtadesse tulevahte. Ühiselt sõjaväevõimudega ehitati vaatetorni, millised oma ehituselt ja asendilt on kõlvulised nii topograafilisteks ülesanneteks kui metsapõlemiste avastamiseks. Meteapolcmistc põhjused Ï6. a. Causes des incendies de forêts. Teistelt maadelt levinud metsa Extension de l'incendie à travers la frontière Saudtee veduritest süttinud Locomotives des chemins de fer. Hooletu tulega käitumine Imprudence avec feu Kuritahtlik süütamine L'incendie volontaire criminelle Põhjused teadmata Inconnue Kokku Total Korda 6 0

14 76 Riigi kahju 0 põlemisest pindalal, ha oli kr, kustutamine maksus 60 hr, kokku seega 7 0 kr. Põlenud pindalast oli kaetud metsaga 0, ha, raismikke ja lagendikke, ha, soid ja rabu 6, ha. Metsa-, jahi- ja kalapüügiseaduste rikkumised. T./aastal pandi toime omavolilist metsaraiumist, nõude suurusega riigi, kui metsaomaniku, kasuks hr ja metsamajanduse kapitali kasuks 066 kr, 0 metsahoiu ja -kaitse eeskirjade rikkumist, 0 metsamaterjalide vargust, Jahiseaduse ja Kalapüügiseaduse rikkumist, 0 omavolilist karjatamist ja 66 muud seaduserikkumist. Administratiivkorras lahendatud seaduserikkumiste asjus on nõutud sisse 7 00 kr. Kriminaalprotsessides rahuldati tsiviilnõudeid 0 juhul 7 0 kr ulatuses, lükati tagasi juhul kr ulatuses. 7. Metsakorraldus- Metsakorraldustööd teostataktööd. se Metsakorralduse Büroo Amànagemmt des farus. ametnike metsataksaatorite ja nietsatehnikute poolt. Välistööd kestsid 7. maist. detsembrini. Korraldati Iisaku, Jäärja, Puurmani, Kärevere, Jõgeva ja Vigala metskonnis 7 ha riigimetsi.. a. kektimahakanud Metsaseaduse alusel kuuluvad riigi poolt ja kulul korraldamisele ka era kaitsemetsad. 6. a. korraldati: Pärnumaal: Pärnu linna Reiu kaitsemets.... ha Uulu-Tahkuranna kaitsemets.... 6, Karksi-Nuia kaitsemets, Petserimaal: Verhulltsa, Põrste, Jatsmani ja Lutepää külade kaitsemets 7,7 Valgamaal: Bokardi kaitsemets, Virumaal: Narva linna Pritska kaitsemets...., Kokku~7,7 ha Riigimetsade korraldamisel neis kohtades, kus on juba olemas üleriiklik triangulatsiooni-võrk, toimus plaanistamine seoses selle võrguga, mujal aga oma O-punktist arvutatud koordinaatide alusel. Kuna uue. a. juhendi kohaselt maaniõõtetööde täpsustamise tõttu suudetakse aastas korraldada vaid umbes ha RMMV halduses olevaid maid, siis jõutakse praeguste koosseisude juures riigi metsade algkorraldusega lõpule alles 0. aastaks, kuigi. a. esimestena korraldatud metsades pidanuks juba. a. toimuma metsakorralduse revisjon (0-a. revis joniperiood).. Asundus- ja T./aastal jätkati asundus- ja renditalude metsade renditalude metsade hindamist hindamine. riigimaade pärisomanduseks Taxation des forêts des J _ J. I I -. TTT -. «_ exploitations nouvellement müümise otstarbel.. IV 7 fondées et des fermages. Q]fä lõplikult hinnatud 6 0 talu metsad. Hinnatud metsade keskmine puiduvara talundi kohta oli 70 im.. Tulud ja kulud. Riigi metsamajapidamise tulud Recette et dépense*. sisaldavad sissetulekuid ka mittemetsana majandatavatelt maadelt, nagu puidumüük rendi- ja planeeritud maadelt, turbalõikus rabades, kalapüük jne., mille tõttu ei ole võimalik arvutada tulusid metsamaa ha kohta. Mõned tululiigid (juhuslik tulu ja kuludeks kantud, summade tagasimaks) sisaldavad ka Põllutööministeeriumi teiste asutiste sissetulekuid. Riigi metsade alal laekunud tulud 6/7. a. kr: Puidu müük 6 Bugi Metsatööstuse ülejääk 06 Metsa kõrvalkasustused 7 Mitmesugused rendid 60 Ilo Trahvid ja viivituserahad Mitmesuguste varade müük 6 Kuludeks kantud summade tagasimaks ja juhuslik tulu 6 7 Kokku /7. m./a. oli RMMV asutistes kulusid puhtmetsamajanduslikel aladel kr: Metsakorraldustööd Lankide ajamine 6 7 Kultuurtööd 0 Metsahooldamine 0 Hüdrotehniline maaparandus 77 Metsateede ehitamine ja korrashoid 666 Metsakahjurite tõrje Metsapõlemine ärahoidmine ja tõrje Metsavaheliste klassiteede äärte puhastamine võsast Metsamaade juurdemuretsemine 70 kokku 0 Uute hoonete ehitamiseks kulutati 66 0 hr ja hoonete remondiks kr. Metsamajapidamise brutotulust moodustavad puht-metsamajanduslikud kulud ca %. Metsanduse kohta varem Keskbüroo väljaandeis ilmunud artiklid ja andmed: Bugi metsamajandus /6. m/a., B. Tuiskvere, Eesti Statistika nr. () 7. a., lk. 6. Äiigi metsamajandus /. m/a., B. Tiismann, Eesti Statistika nr. 7() 6. a., lk. 77. Mgi metsamajandus /. m/a., B. Tiismann, Eesti Statistika nr. (). a., lk. 76. Uiigi metsamajandus /. m/a., B. Tiismann, Eesti Statistika nr. (). a., lk. 7. Uügi metsamajandus /. m/a., B. Tiismann, Eesti Statistika nr. (). a., lk. 67. Äügi metsamajandus 0/. m/a., B. Tiismann, Eesti Statistika nr. (). a., lk..

15 F. Sööt KANAPIDAMISE TASUVUS 7. a. RENTABILITÉ de L'ÉLEVAGE des POULES en 7. Sisu- Andmete iseloom, lk Vaatluskanapidamiste kapitalid ja lindude arv, lk Kanapidamise käitiskulutus, ]k... Puhtsaak, lk.. 6. Tulu, lk.., Kanapidamise kogusaak, lk. 7.. Andmete iseloona. Caractère des données. Kanapidamise tasuvuse andmed on pärit Eesti Linnukasvatajate Seltsi poolt korraldatavaist kanapidamise võistlusisfc osavõtnud majapidamisist. Vöistlusaasta kestis. XI 6. X 7, valiti välja 70 võistleva kanapidamise hulgast kanapidamise andmed ja nende varal on püütud selgitada tegevusaasta kanapidamise majanduslikku seisukorda, tasuvuse- ja tuluolusid. Andmete läbitöötamine toimus Põllumajanduslikus Raamatupidamistalituses. Ülevaatlikkuse mõttes ou kanapidamiste andmed jaotatud rühma; I rühma on koondatud kanapidamised, kus munatoodang ühe munemisvöimelise kana kohta on üle 60 muna aastas ja II rühma kanapidamised, kus munatoodang kana kohta on alla G0 muna aastas. I rühmas oli ja II 7 kanapidamist. Võistlusmajapidamisis näeme väga kõrget kanapidamise taset ja sellega ühenduses ka tasuvust, mis näitab, et hea hoolitsuse ja kanamunahindade praeguse taseme juures on võimalik kuni 0% kanapidamisse investeeritud kapitalist aasta jooksul saada tagasi. Eesti linnukasvatajate seltsi poolt anti 7. a. 7 võistlevast kanapidamisest -le eeskujulikumale ja tasuvamale auhindu ja viimastest tunnistati paremat 7. a. kanapidamise sugulavadeks. Sugulavade kaudu levitati haudumismune 76 tk, päevaseid poegi ja tõulinde 76.. Vaatluskanapidamiste kapitalid ja lindude arv. Capitaux et nombre de volaille des exploitations d'élevage. Kanapidamise tasuvuse ja tuluolude selgitamisel tuleb teha kindlaks need kapitalid, s.t. nende varandusosade väärtus, mis kanapidamisega seotud. Valdavas osas tahrndeis ja ka väikemajapidamisis on kanakasvatus kõrvalharuna; siin tuleb teadlikult need kapitalid eraldada kanakasvatuse arvele, mis tõeliselt vastavad selle haru kasustamise osatähtsusele talundis. Kapitalide hindamist ja eraldamist kanapidamise arvele teostasid E. Linnukasvatajate Seltsi konsulendid. Neis majapidamisis, kus teostatud kogu talundi kohta üksikasjaline arvepidamine, oli see kergesti läbiviidav, ülejäänud vaatlustalundeis on tulnud eraldada kanapidamisega seotud kapitalid hindamisi. Maakapitali all on hinnatud see osa maast, mis on kanapidamise erihoonete ja kanaaedade all; kus erihooneid ei olnud, arvati hoonete all olevast pinnast vastav % selle järele, milline osatähtsus hoonest langes kanadele. Ehitised ja riistad on hinnatud soetamisväärtuse järgi, linnud ostu-müügi hindade alusel. Neis majapidamisis, kus sööda-tagavarad kanapidamisele eraldamata, arvati tagavaraks aasta lõpul U / & kogu aastasest söödakulustsee vahekord tuletati majapidamiste andmeist, kus tagavarad täpsalt registreeritud ja hinnatud. Ühe vaatluskanapidamise kohta oli 7. a. keskmiselt investeeritud 0 hr, eelmisel aastal 070 hr f kapitalid vähenesid hr ehk,% ; aasta keskmiselt peeti lindu, 7 kana ja kukke. Tegevusaastal on ühe kanapidamise kohta investeeritud kapitalid vähenenud, mis tingitud vaatluskanapidamiste koosseisu muutusest. Vähenemine toimus peamiselt masin-riist.-, ehitis- ja maakapitalide arvel. Kanapidamistesse investeeritud kapitalidest on,% maa-,,% ehitis-,,% masin-riist.-,,% lindude- ja,% munade- ja söödatagavarade kapitali. Aktivakapitali ühe linnu kohta tuli kõigi kanapidamiste keskmiselt, hr, a.o. hr ehk % vähem kui eelmisel aastal. Kapitalid kanapidamise kohta vähenesid,%, kuna lindude arv vähenes,%, kaptalikoormis linnu kohta jäi enam-vähem eelmise aasta tasemele. Vaatluskanapidamisis on kapitalikoormis I rühmas,7 kr, Il rühmas, hr. Kõrgema toodanguga rühma kanapidamisis on ehitiskapitalide koormis absoluutselt kõrgem, kuna seal on eriehitised ja otstarbekohasem sisustus ; sellele vaatamata on ehitus - kapitalide koormis linnu kohta väiksem I rühmas 6,0 hr, II rühmas 6,7 hr. Madalam ehitiskapitali koormis linnu kohta I rühmas on tingitud sellest, et lindude arv oli siin suurem hooneid kasustati täielikumalt ja kapitalid jagunesid suuremale lindude arvule soodsamalt. Maakapital on I rühmas 7 s ja II rühmas s linnu kohta. Kõrgema toodanguga rühmas on eranditult kanade jooksuaiad, mis peale ehitiste võtavad oma alla suurema pinna kui madalama toodanguga rühmas. Kõrgema toodanguga rühma on koondunud meie suuremad võistlus-kanapidamised; selles rühmas on keskmine lindude arv, kukke ja kana, II rühmas on keskmiselt 70 lindu ühe kanapidamise kohta kukke ja 66 kana. Riistade ja lindude kapitalide poolest on I rühm suurema koormisega kui II rühm. Talumajapidamisis, kus peetakse kana, ei ole tavaliselt lindudele eriehitisi, neid hoitakse veiselautades või tallides, või liiguvad seal ringi vabalt. Neil juhtudel ei etenda ehittiskapital kanapidamiskapitalides nimetamisväärset osa. Kanapidamise kaudu on talundi olemasolevad kapitalid kasustatud ainult täielikumalt ja otstarbekamalt, iseküsimus on, kuidas selline pidamine on õigustatud ja kuidas see mõjub

16 7 Kapitalide jaotus kanapidniuiates Partition des capitaux peur l'élevage des poules. Aktivakapital kokku Capital actif Maakapital Terrain Ehitiskapital Cap. de bâtiments Masinriistkapital Cap. d'appar. Sellest Dont Lindude kapital Cap. de volaille Munad Oeufs Tagavarad Söödad Fourrage I rühm Üle 60 munatoodanguga. % koostis II rühm alla 60 munatoodanguga % koostis Keskmiselt % koostis 6 0 a. keskmiselt 0, 7,6 0,7 06,6 7,6 7, 77,0 7,6 60,7 7, 0,6 7,,0 7,6,06,,,77 6,6 60, 6,,0,, 7,7 0,,0,7 66, 6,7 66,0,7 7,7 7,06,7,,,07 0,6 7, 6, 7,, 76,,7,6,,, 7,06,0,7 0, 0, 6^07 70,76,, 0, 7,,,,0, 6,,7 6,,6 7,6,7,,, 0,6,,6,6 66, 7, vastava ala arengule. Kanapidamise eriarvepidarnises ei ole neil juhtudel ehitiskapital nimetaruisväärae suurusena kanapidamise arvele hinnatud. Peab märkima, et kanapidamiste munatoodang võistlusmajapidamisis järjekindlalt aastast aastasse on tõusnud, arvatud välja 6. a., mii toodang jäi eelmise aasta tasemele.. a. oli keskmine munatoodang 0 muna kana kohta, 0. a. muna,. a. muna,. a. muna,. a. muna,. a. 0 muna,. a. muna, 6. a. muna ja 7. a. 6 muna kana kohta. Munatoodang on suurel määral sõltuv söötmisoludest koostisest ja kogusest, kuid peale selle on rida teisi tegureid, millised suuremal või väiksemal määral mõjustavad toodangu kujunemist; tähtsamad neist on kanala selle sisustus ja ilmastikuolud. 6/7. a. oli kõrgem toodang 6 muna kana kohta kana keskmiselt. Eelmisel aastal oli samas majapidamises keskmine munatoodang 7 muna ja /. a. 77 muna kana kohta. Vanust võistlusmajapidamisist on 6 majapidamist, kus munatoodang kana kohta on eelmise aastaga võrreldes tõusnud ja jäänud samale tasemele^ Kanapidamisis, kus pidamisohid halvenenud, kus söötmine ja söödakoostis jätab soovida, on munatoodangu langus märgatav.. Kanapidamise Kanapidamise kogusaak kooskogusaak. neh kanapidamise saaduste Rendement hruu müügist saadud sissetulekutest, majapidamises ja väljaspool kanapidamist ainetena tarvitatud saaduste väärtusest ning inventari väärtuse suurenemisest aasta lõpuks. Kõigi võistlusmaj apidamiste keskmiselt oli kogusaak 0 kr kanapidamise ehk, hr linnu kohta, millest munakogusaak 7,%, linnumüük,0%, muu kogusaak, mis koosneb inventari ja söötainete jällemüügist, inventari üürist, lindude sõnniku väärtusest,,0% ja inventari väärtuse suurenemine, mis sisult kuulub kogusaagi hulka,,%. I rühmas oh kogusaak kanapidamise kohta hr ehk linnu kohta,6 hr, II rühmas 60 hr ja linnu kohta *, hr. Eelmise aastaga võrreldes on kogusaak linnu kohta, hr ehk % suurenenud. I rühma kogusaak linnu kohta suurenes, kr-\t,6 hr-le, s.o., hr ehk % ja II rühma kogusaak linnu kohta suurenes,0 hr-lt, hr-le, s.o. 0, hr ehk %. Kui arvata maha erakorralisest olustikust tingitud kogusaagi osa, mis saadud sugumunade ja tõulindude müügist, jääb järele kogusaak linnu kohta vaatlustalundite keskmiselt, hr, see vastab enam-vähem meie talundite kanapidamise keskmisele kogusaagile. Puhtrahaline sissetulek kanapidamisest keskmiselt oli hr ja linnu kohta, hr. Sellest langeb tõulindude müükidest saadud sissetulekutele,6 hr ehk,%, tapalindude müükidele 6, hr ehk 7,%, sugumunade müükidele, hr ehk %, tarvitamismunadest saadud sissetulekutele 606,6 hr ehk 6,6%. Kanapidamise kogusaagist, mis oli kanapidamise kohta keskmiselt 0 hr, langeb puhtrahalistele sissetulekutele ümarguselt 7%, kuna ülejäänud % kogusaagist koosneb kodus toiduks tarvitatud, ärakingitud linnupidamissaaduste väärtusest, inventari üürist, inventari väärtuse suurenemisest ja linnusõnniku väärtusest. Linnupidamisest saadud kogusaak on peamiselt puhtrahaline sissetulek; ainelise kogusaagi osatähtsus on võrdlemisi väike võrreldes teiste tootmisaladega. Nii on kanapidamine talundeile tähelepanuväärivaks kõrvalalaks ja väikemajapidamisile tähtsamaks rahalise sissetuleku allikaks juhul, kui sellele teiste alade kõrval on omistatud küllaldast tähelepanu ja arendatud nõuetavale tasemele nii lindude koosseisult kui ka söötmiselt ja pidamiselt. Kui kogu rahalistest sissetulekutest, mis ühe linnu kohta oli, hr, arvata maha sugumunade ja tõulindude müügist saadud sissetulekud, millised ühe linnu kohta, hr, ulatub puhastatud rahaline sissetulek sellistes kanapidamistes, kus sugumunade ja tõulindude müüke ei olnud, linnu kohta 6, hr. Nagu toodust nähtub, saavutatakse neis majapidamisis, juhul kui ei oleks leidnud aset kõrge hinnaga tõumunade ja lindude müüke, sissetulek, mis on, hr võrra väiksem vaatlustalundite keskmisist sissetulekuist, see sissetulek vastab tavaliste majapidamiste sissetulekutele, kus munatoodang linnu kohta ulatus 0-60 munale.

17 7 gg.l'l l!l.l...l.ii r II "'.,. Ühe kanapidamise I rühm (üle 60 munatood.) kanap. II rühm (alla 60 munatood.) 7 kanap. Keskmiselt 7 a. 6 0 a. keskmiselt.. B. ühe Iinnn kohta. II rühm Keskmiselt? a. 6 0 a. keskmiselt.. Kanapidamise kapital Capital actif de l'élev. > * 0, 7,6 0,7 06,6 7,6 7, 77,0 7,6 60,7 7, 0,6 7,,7,,,7,6,,,,, 7,,7 II S "S J " 76,,6, 7,06,0,7 0, 0, 6,07,,70,,,,6,,, Kanapidamise h ognsai ik Rendement brut dt» Väe vage des poules., ' II S > I. M:T gm lo 6% «à.j ii s i P Wft!,7 6,7,, 07, 7, 66, 60, 7,0, 7,, 7, 7,7,6,,,6, 7,,7,6,,0 Müüdud tõulinde Vente de vol. de race MA Vanu Kogusaak lindudest Rendement de volaüle 7,6, 0,,70,0.,66 0,76,7,0 6, 60,6,6,,77 7,6,,6 6, 6,0,0 0,6 0, 0, 0 0, 7 0,7,0 Sä,fa,,,7,7,77,7,, Päevaseid poegi & <& 6,o',7 0,6,7 0,, 0,,7 0,6, 0,7 7,6,,,, 6 0,66 6 0, 6 0,b Müüdud tapalinde Vente pour gibier Vanu Oiseaux MA H,0,6 0,7,07 7,6 6,, 7, 6,00, 0, 0, 0,6 0,,0,0 0, 0, 0,,0,,6,6, Poegi Poussins Miî, 0, 0,7, 0,66,60,7,0,7 6,6 0,6,06 0,,7 0, 0, 6 7 Û 0,7 0,67 0,60 0, 0,7 Kodus toiduks tarvitatud Pour alimentât, propre MA Vanu,70 0,,0,6 7,6,7 6,66,6 7,, , M H,0 ),00 0, 0,6 0,6,,,7, M«Poegi 6,6 0,,6,7» 6, 6,,6,6 6,6,66,6,,7, , 0,6 0,67 7 Ärakingitud Cédés gratuitem.,6,,6 7 0,76,,0,, 0, O,0,7,6 0,7 0,6 0, 0,,7,00,,7,6,,,,, 6 (Tab. järg) Kokku Total Be 0,,67,0 6,7 60,6,77,,6 6, 7,,0,,,76, 0,6 0,,0,7,0,7, H 0,6 0, 0,60 0,76 0,6 0,,0,0 0, Kogusaak munadest Rendement des oeufs Muu kogusaak Autre rendement Müüdud sugumune Oeufs de race vendus Müüdud tarvitamise.mune Oeufs pour consomm. vendus Kodus toiduks tarvitatud Oeufs consommés Vüljakinpitud Cédés gratuitement Kokku Total S-S S g "S Â. Par, une basse-cour. I groupe ( basse-cours avec rendem. moyen excédant 60 oeufs par poule et par an).. II groupe (7 basse-cours avec rendem, moyen moins 60 oeufs par poule ei par an).., 7,6 SHS 76,0 7, 6,, Wii,, PŽ& 6,0,7 al SA,6,6 g & 0,7 0 M,,,0, 7, Moyenne Moyenne de S a.... B. Par un oiseau. I groupe II groupe, 6,0,67 6,6,7,0 67,6 7, 7,6,,6 C, C le 7 S 606,6 6 6,0,,,6,,,,,0,,,,6,0,,6,7, 6,6,6 7,, 0,7 0,7,,6 0,7 0,6,07 0,6,,7,0,6 6 7,0» 70, 60,,7 7,0 6,0 60,, 6,6,7 6.0, 0,7 0,7,, 6,,,6,0 0,, 0,7 0,76,7 0,6,7,,,7,,0 7,7 7,6, 0, 7,6,00 6,,6,7,6,00,60 7, 0,, 0,7 0, 66, 6,, 7, 6, 7,0 6,0 0,60 Moyenne Moyenne de S a.... *) Rendement des 0, 0, 7 0, 0, 0, 0,6 oeufs par poule.. 6, 0,77,6 0,,0,6 0,7, 0,6 -, 0, -, 0, 7,0., 6,76,6,0 0, *) Revente de l'inventaire et du fourrage er.,07 7,0 6,6 6, 6,, 7,0,,7 7,0 0,6 0,7 0,7 0,6 0, 6 0, 6 0,6 0,70 7 0,6,,,0 0,7 0.

18 0 Nagu selgus, langeb kogusaagist munadest saadavale kogusaagile 7,%, seega kogusaagi kujunemisel etendab tähtsat osa ühelt poolt munahind, teiselt poolt toodangu suurus. Toodangu tõus eelmise aastaga võrreldes oli märgatav, vaatlustalundite keskmiselt tõusis munatoodang linnu kohta 7 muna võrra. Munabinnad 7. a. olid kõrgemad mullustest, ulatudes s ja juurdemaksuga 7 s kg kohta. Peab märkima, et juurdemaksu teostati vaid aprilli, mai ja juuni kuil. Nimetatud kuil oli hind madalaim, aprillis s, mais s ja juunis s kg kohta. Juurdemaks Icg kohta oli aprillis, mais ja juunis senti. Vaatlusaastal olid hinnad kõrgemad novembris, ulatudes, kr kg kohta. Teisil kuil, detsembris, augustis, septembris ja oktoobris, püsis hind krooni piires kg kohta. 6. a. oli munahind aasta keskmiselt 77 senti kg kohta, seega tõus kg'lt 6 senti ehk 7,7%. Käesolevas andmestikus on munade hind toodud kg kohta, kuna see mõõt kehtib praeguses munakaubanduses. Kuigi sellekohane korraldus kehtib vaid mõned kuud, on eelmiste kuude kohta hinnad ümberarvutatud kg hinna alusel. Nagu munahindade liikumisest nähtub, on hinnad madalamad munatoodangu peahooaegadel. Juurdemaks neil kuil kindlasti on suureks ergutuseks kanakasvatuse hoogsale arengule, mille edu on ka silmnähtav. Munahinna kujunemine siseturul sõltub suurel määral munade väljaveokogusest ning eksportmunade hinnast. Mida suurem väljaveokogus ja mida kõrgem selle hind, seda kõrgem on siseturul munade hind. Väljaveokoguse suurenemine tugevdab pinget nõudmise jâ pakkumise vahel siseturul, mille tulemuseks on üldine hinna tõus. Seetõttu ongi huvitav jälgida ühelt poolt väljaveokoguste ja eksportmunahindade liikumise arengut ja teiselt poolt ekspordi osatähtsuse kujunemist. Kanamunade hinnad. XI G. XI IJKM kr kg. Prix des oeufs ( snt par pièce). November.. Detsember.. Jaanuar... Veebruar... Märts.... Aprill.... Mai Juuni..,. Juuli August... September.. Oktoober... Keskmiselt Tallinna noteering (Eksport) hg eksportimine franko sortimispunkt,,0 0,7 0,,0, 0, kg eksportimine franko sortimispunkt riikliku juurdemaksuga,,0 0,60 0,60 0,60 0,7 0,,0, 0.Ï. a. kogu munatoodang B>, St. Keskbüroo andmeil oli 0,6 milj. muna, sellest veeti välja 7, milj. ehk,6% kogutoodangust,66 milj. kr väärtuses. Väljaveetud munade keskmine raskus oli 60, gr, tükihind,6 $, TcgAs, oli selliseid mune 6.6 ja kg hind oli senti. 6. a. oli kogu kanamunatoodang, milj. muna, sellest veeti välja.7 milj. ehk,% kogutoodangust,7 milj. kr väärtuses. Väljaveetud munade keskmine raskus oli,6 gr, tükihind,66 s, kg-is oli selliseid mune 6, ja kg hind oli s. 7. a. oli kogu munatoodang 7, milj. muna, sellest veeti välja milj., seega vaid % kogutoodangust,6 milj. kr väärtuses. Väljaveetud munade keskmine raskus oli, gr, tükihind 6, s, kg-is oli mune 6, ja Jcg hind oli 0 s. Selgub, et kanamunatoodang on tõusnud eelmise aastaga võrreldes 6, milj. muna võrra ehk %. See tõus on tingitud ühelt poolt kanade arvu suurenemisest ja teiselt poolt munatoodangu tõusust linnu kohta. 6. a. oli kanu ja 7. a , seega suurenemine ligikaudu %. Eelteadete järgi on ka munatoodang linnu kohta, muna võrra eelmisest aastast kõrgem. Teine asjaolu, mis paistab eeltoodud andmeist silma, on ekspordi osatähtsuse kujunemine viimasel kolmel aastal. Kui. a. oli ekspordi osatähtsus,6%, järgneval 6. a. langes see,% ja 7. a. oli see vaid,6%, s.o. % kogu munatoodangust. Ekspordi pidevat tagasiminekut on põhjustanud ühelt poolt senise munakaubanduse korraldus ja viimasel aastal munakaubanduse ümberkorraldus ja teiselt poolt munahinna vahekorra kujunemine teiste toiduainete suhtes. Kuni. II7 teostus munade eksport mitme eksportöri kaudu, kellede huvipürkonnad olid erinevad ja kellede vahel puudus terviklik struktuur kooskõlastatud munakaubanduse korralduseks alustel, nagu see olnuks kasuks vastava tootmisala arengule. Äratundmises, et sellises olukorras põllumajanduse küllalt tähtis kõrvalham ei ole suuteline arenema ega andma neid majanduslikke tulemusi, mis ta olnuks suuteline andma siis, kui selleks loodud sobivad eeldused turukorralduse näol, anti Riigihoidja poolt eelnimetatud ajal Kanamunade väljaveo korraldamise seadus, mis on toonud ja toob enesega kaasa olulisi muudatusi linnukasvatuse edaspidisele arengule. Seadusega on antud väljaveo ainuõigus linnusaaduste tootjate- ja müügiühingute keskliidule Eesti Munaeksport. Nim. seaduse ütleb: «Keskliidu ülesandeks on kanamunade ja teiste linrmsaaduste eksportimine, linnukasvatuse edendamine ja linnukasvatuse alal muu tegevuse arendamine vastavalt põhikirjale". Nii võib loota, et ressursid linnukasvatuse edendamiseks aastast aastasse suurenevad, mis tagab selle ala hoogsama arenemise. Linnulihaturg on seni seisnud täiesti korraldamata, müügid toimusid juhuslikult, mille tõttu hinnad suuresti kõikuvad. Oleks loomulik, kui Eesti Munaeksport ka linnuliha kaubanduse korralduse oma peale võtab, asja juhtimine ja korraldamine toimuks seega täiel määral ühe keskuse poolt. Linnuliha turukorraldus tuleks kasuks kanapidajaile ja ka selle ala arengule üleriigilises ulatuses. lindude realiseerimisest saadi 6/7. a. keskmiselt, kr ühe linnu kohta kogusaaki. Viimane koosneb rahalisist sissetulekuist, tõulindude müügist kui ka kodus tarvitatud ja väljaspoole

19 kingitud lindude väärtusest. Tõulindude müügihind oli 7. a. eelmise aastaga võrreldes tõusnud. Ühest tõulinnust saadi vaatluskanapidamiste keskmiselt,0 kr eelmise aasta, kr vastu. Tapalinnud müüdi 6/7. a. keskmiselt,0 er tükk, päevased pojad s tükk. Tähtsama osa kanapidamise kogusaagis moodustab kanamunade kogusaak, mis oli arveaastal 7 kr ühe vaatluskanapidamise kohta ehk,07 kr ühe linnu kohta. See on tegelik kanamunade minerai väärtus, kuna see osa munade väärtusest, mis aasta vahetusel realiseerimata, on arvestatud tagavarade all inventari väärtuse suurenemise osas. Kanamunade minemi väärtusest on % sugumunade müük, % tarvitamismunade müük, 7% kodutarvitus ja kinkimised. Sugumunadest saadi aasta keskmiselt s, tarvitamismunadest 6 s tükk, seega on sugurmmad realiseeritud vaatluskanapidamisis 6% kõrgema hinnaga, kui saadi tavalistes talukanapidamistes tarvitamismunadest, mida tuleb ka pidada silmas käesoleva kanapidamistasuvuse andmestiku käsitamisel. Muu. kogusaak koosneb inventari ja söötainete jällemüügist, inventari üürist ja kanasõnniku väärtusest. Valdava osa muust kogusaagist moodustab kanasõnniku väärtus, mis arvestatud kanadele antud sööda koguse alusel ja mis teeb keskmiselt s linnu kohta ehk ümarguselt % linnu söödaväärtusest. Kanasõnnik on väärtusena kogusaagis arvestatud, kui seda kogutakse, vastasel korral pole seda arvestatud. Inventari üüri ja inventari osade ning söötade jällemüügid 0 A. tihe kanapidamise kohta. I rühm (üle 60 munatoodanduga).... II rühm (alla 60 muna- Keskmiselt? 6 S 0 a. keskmiselt.... B. ühe linnu kohta. Par un oiseau. I groupe. Moyenne a. keskmiselt.... Inventari suurenemine Accroissement des capitaux. A. Kanapidamise konta. Par mie basse-cour. Kanad toodanguga üle 60 muna Kanad toodanguga alla Keskmiselt B. Ühe linnu kohta. Par un oiseau. Kanad toodanguga üle 60 muna I groupe Kanad toodanguga alla 60 muna Il groupe Keskmiselt Linde Oiseaux arv kr,,67, 7» arv _ Mune Oeufs»,, S,0G.Si MUI, 7,, 0 0 on juhuslikud ja ei etenda nimetamisväärset osa kogusaagis. Inventari väärtuse suurenemine on toimunud lindude ja munade alal talundi kohta, kr ja linnu kohta kr väärtuses. Kanapidamise kogusaak, mis oli 7. a., kr ühe linnu kohta, on a. järele tõusnud. a. tasemele, mii kogusaak linnu kohta oli,6 kr. Kogusaagi suurenemine on tingitud peamiselt munahindade paranemisest, nii müügihooaegadel kui ka aasta keskmiselt ja munatoodangu tõusust. Tõulindude müükide osatähtsus kogusaagis on suurem kui eelmisel aastal, paranes ka tõulindude müügihind. Kanapidamise köitiskulutus ja puhtsaak (kr) Frais a 'exploitation d e l'élevage des poules et rendement net (kr)! M 0,,6 0, 7,0,, Ï,6 66, 6, 7,0,6, 706,0 70,6 66,,0,60 7,7,n 7,7 6,66 7,0 6,0 7,, 0,7 0,7,6 Juureostetud Achats Si as,,00 6,60 6,0,7,7, 7,,7, ,,,6,7,06, 7,0,,0,0 6 6 S e,0,,,,0, a,ïo,!,ï,6,,67, 7, 7, 77,0 06,,, 6,0, 6,,,6 0,6 0,6 6 È Il 0,7 0,6 6,6 0,7,6,,0,,6,,66,,7 6, 7,6,0 J S* S? HO 0,6 6, 0,7,,0,,0,,,,6,,7,0,,7, le S i " il"*,,, 6,6,,, 6,0 7,6 6, 0,60 0,60 0,7 0, 0,67 0,,, 0,6 0,7 e i s t JD a,6,66,,7,,0,,0 7,00.,0, ès II,,6 ÏJW, 7, 6,,7 6, 0,77,6,6 7,? 0 7 t Muu kulu Autres irais il S* Mü 7, 7,7,,,67 7,6 7,7,,0,,77 0, ,,,6,6,6,06,,6 6,6 7,,, 7 0, 6 S 0, 0, 0, 0,,6 0,67 7 0, s CD si, T,T,6 6,,06,, 7,, 0,, Bf - " "S 7,7 6,ï 6,7 7,6, 6, 7,6,,7, 0, 7 0,6 0, ,6 0,77 0, 0,7 0,6 'uhtsaak Hei idement net Ht v - I ^, ö " M,7 *, 7, 7,0 7,,,,60 7,60,7,0 0,7,6,,,7 0,6,06,,0, 7,,7, 6,7,60,0,6 7,,7. seäl,,0 7,0 6, 7,,,66,,6 6,7,6 0,6,0,

20 é. Kanapidamise käitiskululus. Frais d'exploitations. Kanapidamise käitiskulutus näitab kogu kanapidamisega seotud kulutuse suurust, võtmata arvesse kanapidamisse mahutatud kapitalide protsendinõudlust. Käitiskulutus on kanapidamise kohta keskmiselt 7 hr, sellest juureostud %, söödakulud 6%, töökulu juhatamistasuga,6% ja inventari väärtuse vähenemine aasta lõpuks,7%, muud kulud, lindude ja sugumunade juureost,6%. Kanapidamise käitiskulutus oli ühe linnu kohta,77 hr. Käitiskulutus on suurenenud linnu kohta arveaastal 0 s võrra. Nagu toodud andmeist nähtub, vähenevad pidamiskulud linnu kohta lindude arvu suurenedes, kuna aga munatoodangu tõusuga suurenevad söödakulud. Juureostudest, mis tegevusaastal 7, er vaatluskanapidamise ehk hr linnu kohta, on enamuses jooksev kulutus. Söödakulu on vaatluskanapidamise kohta hr, ehk linnu kohta,0 hr, s.o. eelmise aastaga võrreldes 0 hr ehk 6% suurenenud. Nagu tab. toodud andmeist nähtub, on keskmiselt ühe linnu kohta kulutatud Tarvitatud söötainete kogus ja vàiirtus Quantité et valeur des produits employés pour affounagement des poules.. Ühe kanapidamise kohta Par une basse-cour I r ilun rühm Kesk miselt I rühm Jhe linnu kohta Par un oiseau II rühm Keskmiselt kg kr hg kr j kg kg kr kg kr kg kr Tera- ja kaunviljad ) Céréales et légumineuses. 'Nisu Froment Oder (jahu ja tangud) Orge Kaer, segavill, kaunvili Avoine, cutt. mixte, 0 7 6,, 7, , 0,6, 6, 60 0,77,07 66,, 7,0,0 6, 0,0,0 6,7, 6,76,0,7 7,0, 0, Mutid jõusöödad ) Autres fourrages concentrés. Kliid, sojatangud Sons et gruau de soya. Liha ja kala (toores) Viande Liha ja kalajahu (kuiv) Muud, Autres 7 0 6,0,7 0,7,6,7 66 0,,,, ,7 6, 7,6,7.,,0,,67 0,, 0, 7,7 7,,6 0, 7 0 6,,,,,0 0 0 Pürn ) Lait Täispiim Lait naturel Kooritud piim Lait écrémé 7 6,,,0 7 00,6»,77,0 6G 7,7 6, 0, ,,7 0,6 7,7 6 Kartul ja juurvili ) Pommes de terre et légumes KartulPommes de terre Juurvililégumes,0,6,7 7 07, 6,, ,60 6, 7,,7 0,,, 7 0,7 0 7,77, 0 0, Haljas* ja kõrssööt l ) Serbes, fourrages secs.. KõrssöötFourrages secs Haljassööt Herbes Karjamaa )Pâturage Muud söödad )Autres Mineraalaitt'it Fourrage minéral Kokku kõik söödad Total pour tous les produits a. keskmiselt ,0,6,7, 0,C0 0,60, 0,,, 6,7,6,6 7,, a m ,0 0,6, 7, 7,,0,66, 0,6,0,76,, 6, ,0,,0 6,,0,0 7, 7, 7 7, 0 77,0, 67 0,7 67 0,6 7 6,6 0,7 7 0,7,6, ,,6,60,,,,,6 6,00 7,0, 7,0 0, 0,,,6,0,,,7,7 7,, 0,,, ,0,,0,,60,,7 6, 7,6,0 sü sööte, sü maksus, s. 6. a. oli vaatluskanapidamiste keskmine söödatarvitus linnu kohta 'sü, sü maksus s, söödakulu sw'des on püsinud eelmise aasta tasemel, tõusnud on sü hind, ka söödasegus koguste koosseis eelmise aastaga võrreldes on muutunud. Vaatlusaastal on söödetud tera- ja kaunvilju sü, muid jõusööte kliid, sojatangud ja liha 0 sü, piimasaadusi sü, kartulit ja juurvilja sii ja haljassööte sü. Jõusööte on söödetud sü ehk 7% söödast, jõusööda väärtus, hr ehk 77% kogu söödakulust. Kõrgema toodanguga rühmas oli söötmine tugevam, jõusööte tuli linnu kohta sü ehk 77% kogu söödast, II rühmas anti jõusööte SÄlinnu kohta ehk 7% kogu söödast. Söötade osatähtsuse ja koguse poolest on kõrgema toodanguga rühmas jõusööte linnu kohta söödetud enam. Madalama ja kõrgema toodangu rühma söödakulu vahe on sü, sellest 6 sii jõusööte ja sü piima. Kanapidamises ei etenda põhipanevat osa mitte ainult söötade kogus, vaid ka söötade koostis ja nende etteandmine ja hoolitsemine kanade eest. Üksikkanapidamiste andmeist selgub, kuivõrd kanade eest hoolitsemine, söötmine ja sööda otstarbekohane koosseisu koostamine on mõjustanud toodangu kõrgust. Söödakulu on 6% kanapidamise käitiskulutusest, selle osatähtsus on suurenenud eelmiste aastate käitiskulutuses. Töökulu on vaatluskanapidamise keskmiselt linnu kohta, hr. Töökulude hulgas on arvestatud peäle % ) Kokkuvõtteis kg asemel sii, üksäkaineil kg.

21 kehalise töötasu ka juhatamise lisatasu. Iga kanapidamine nõuab peale hariliku kehalise töö, mis töötunni hinnaga hinnatud, veel erilist hoolt ja tähelepanu, mille tasuna on töökulude hulgas juhatamislisatasu. Juhatamislisatasu suuruse määramise aluseks oli ühelt poolt kassa läbikäik (sissetulek lindudest ja munadest + väljaminek söötade ostuks) võttes viimasest,% ja teiselt poolt kanapidamisse investeeritud kapitalilt, olude kohaselt %. Alates. a. tõusevad töökulud linnu kohta pidevalt, nii oli see nim. aastal, kr, 6. a., kr ja 7. a., kr. Tõus võrreldes eelmise aastaga linnu kohta % ja võrreldes. a. 6%. Töökulu osatähtsus käitiskulutusest on,6%, seega moodustavad sööda- ja töökulu kokku ligi */ kogu kanapidamise käitiskulutusest. Inventari väärtuse vähenemine, s.o. lindude, ehitiste ja masin-riistade amortisatsioon on kanapidamise kohta, kr, sellest lindude vähenemine, kr ja ehitiste ning masin-riistade vähenemine,70 kr. Inventari väärtuse vähenemine linnu kohta oli 60 s, sellest lindude amortisatsioon ja riisiko 0 s ja ehitiste ning masin-riistade amortisatsioon 0 s. Lindude amortisatsioon ja riisiko oli arveaastal väiksem kui eelmisel aastal, ulatus vaid % vastavast kapitalist; ehitiste ning masin-riistade amortisatsioon 6%. Lindude amortisatsioon tuleb kõne alla ainult tõukanapidamisis, kuna harilikus kanapidamises on tegemist ainult riisikoga, s.t. suremised ja muud õnnetused. Kuna lindude amortisatsioon ja riisiko moodustavad vastavast kapitalist vaid %, on see tingitud sellest, et suremisi ja muid õnnetusi oli vaatlusaastal vähem kui eelmisel aastal. Kõrgema toodanguga rühmas oli 6/7. a. lindude amortisatsioon s linnu kohta ehk % vastavast kapitalist. Ehitiste ja riistade amortisatsioon on kõrge toodanguga rühmas s ja II rühmas 6 s linnu kohta. Ehitiste ja riistade amortisatsioon on protsendiliselt vastavast kapitalist: I rühmas 7,% ja II rühmas 7,0%. Mu/ud kulud vaatlustalundeis olid 6,7 er ja linnu kohta 6. Muude kulude all on arvestatud: pakkimismaterjali ja veokulu, maarent, kanajalutusaedade, maa jne. pealt, juhuslikult makstud inventariüürid, kütte, valgustuse, maksude, kindlustuse, arstirohtude ja aluspõhu kulud. Muud kulud on eelmise aastaga võrreldes linnu kohta 6 s ehk 0% tõusnud, mis tingitud kindlustuse, kütte ja valgustuse ning aluspõhu kulude suurenemisest linnu kohta.. Puhtsaak. Kogusaagi ja käitiskulutuse Rendement net. y^g näitab, palju kanapidaja on saanud puhtsaaki ehk teiste sõnadega, palju jääb kanapidajale kanapidamisse mahutatud kapitalide tasuks (protsentideks), kui kõik muud kulud, mis kogusaagi saavutamiseks vajalikud, kaetud. Vaatlusaluste kanapidamiste keskmiselt jäi kanapidamise kohta 7, kr ja ühe linnu kohta,6 kr, mis tasus investeeritud kapitali 7,%. Üksikute majapidamiste järgi ei jäänud kanapidamises, s.o. % vaatluskanapidamiste arvust, kapitalide tasuvuseks midagi üle. 7. a. oli kanapidamisele hea aasta, tasuvus oli üldiselt kõrge. Kui mõned kanapidamised pole tasunud, siis on seal põhjused mitmesugused: halb hoolitsus, suured investeerimised kallite hoonete näol, kallis sööt, mittesobiv söödakoostis ja korrapäratu söötmine. I rühmas (kõrgema toodanguga) oli puhtsaak kanapidamise kohta 7,0 kr, linnu kohta,0 kr ja kapitali tasuvus 6,%. II rühmas oli puhtsaak kanapidamise kohta,7 kr, linnu kohta 0,7 kr ja kapitali tasuvus %. I rühmas on meie paremad kanapidamised, kus toodang 0 muna võrra linnu kohta kõrgem ja kus pidamine ratsionaalsem otstarbeka söötmise, hoonete ning masin-riistade kapitalide kasustamise alal. Valdav osa selle rühma kanapidamisi müüs tõulinde ja sugumune kõrgema päevahinnaga. II rühma on koondatud madalama toodanguga majapidamised, kus linnupidamise arendamisega ei ole jõutud sellisele astmele ; pidamine ja söötmine mõningates olulistes osades jätab soovida. Need majapidamised vastavad enam-vähem tavalise talundi kanapidamisele. II rühma andmeist nähtub, et kanapidamise arendamiseks on suured võimalused, pidamist ratsionaliseerides on võimalik tasuvust märgatavalt tõsta isegi tasemele, et puhtsaakülejääk katab juba ühe aasta jooksul / kogu investeeritud kapitalist. Sageli on kanapidamised liig suure ja kalli tööjõuga koormatud ja seetõttu töökulud ebanormaalselt kõrged, teinekord on võrdlemisi väikesed kanapidamised kõrgelt kapitalidega koormatud, mis suurendab jooksvat kulu suuremate korrashoiu- kui ka amortisatsioonikulude näol, ning kolmandaks jätab sageli asutuste majax^idamistes kanade söötmine ja hoolitsus palju soovida. kanapidamist on peale eelpool kanapidamise käitiskulutuse all loetletud kulude katmist, kapitalide tasuvuseks jätnud võrdlemisi suured suminad. Võistluskanapidamistes on kõrge munatoodang ja kanade munemishooaeg algab tunduvalt varemalt kui harilikes kanapidamistes ning seetõttu munade realiseerimishind on tunduvalt kõrgem. 6. Tulu. Kanapidamine on meie talun- Revenu. ^eis tähtsaks kõrvalharuks, väikemajapidamisis väga sageli tähtsamaks tootmisalaks, seetõttu ei ole otstarbekohane kanapidamise tasuvust käsitada ainult kapitali tasuvuse seisukohalt. Valdavas enamikus ei ole kanapidamine eriliseks kapitalimahutamise paigaks, vaid kõrvälteenistuse hankimiseks, ühenduses sellega majapidamises leiduva tööjõu ja võib olla ka ruumide paremaks ning otstarbekohasemaks kasustamiseks. Sellises olukorras on tulu enamikul juhtudel kujukamaks kanapidamise kasulikkuse mõõdupuuks kui kapitali tasuvus puhtsaak. Tulu vaatluskanapidamiste keskmiselt ulatus 60 kr. Andmed näita vadj et I rühmas, kus keskm. lindu, on tulu 6 kr kanapidamise ehk 6, kr linnu kohta. II rühmas on tulu kr kanapidamise ehk, kr linnu kohta. Väikemaaomanik-kanapidaja saab kanapidamise läbi oma perekonna tööjõudu kasustada paremini kui muidu ja soetab kanapidamisega tulusa majapidamise kõrvalharu. Kui kanapidamiseks olemas ruumid, mida muul

22 te Il, Tulu kanapidamisest vaatliismajapidamlstcs Ï6/T. Revenu de l'élevage des poules /7. Keskmiselt IÏW Moyenne 0 a. keskmiselt... Tulu Revenu Ühe kanapidamise kohta fcr Par une basse-cour 6,7,0 60, 7,0 7,,66, 0, 0,, 70,7 7,7 linnu kohta kr Par oiseau 6,,,,0,,7,0,0,6,0,0, Tulu, kni karjamaasööt ei ole kuluna arvestatud Revenu sans frais de fourrage de pâturage kana- i linnu pidamise kohta kohta fcr kr Par une Par basse-cour oiseau 670,76 7, 76,, 7,0 0,7,,6 6, 7,00 70,77 6,7,,,,,0,,,,,0,- viisil ei ole võimalik kasustada, jääb kanapidamisel suurimaks kululiigiks söödakulu. Andmed näitavad, et korrapärase pidamise juures kanapidamine katab kõik sööda ja muud kulud, tasub tööpaiga ja jätab investeeritud kapitali tasuks teatava summa. Vaatluskanapidamiste ulatus oli väike ja see nõudis keskmiselt 7 7 inimtööjõudu, kuid tulu saavutati 6/7. a. keskmiselt 60 hr kanapidamise kohta, leus aasta ringi peeti keskmiselt lindu. Käesoleval juhul kujuneb kanapidaja tulu veelgi suuremaks kui võtta arvesse, et söötade hulgas arvestatud karjamaa-söödakulu ei tingi suure osa kanapidajate juures õieti mingit kulu, vaid kanad otsivad vabalt ise mahapudenenud teri ja söövad rohtu, mis muid\x ehk üldse oleks jäänud kasustamata. Kui jätta arvestamata kahjud, mis kanad vabalt liikudes sünnitavad ja kui kanade karjamaa erilist kulu ei nõua, siis kujuneb vaatluskanapidamistes kanapidaja tulu veelgi suuremaks. Eelnev tabel annab ülevaate tuludest kanapidamises, kui see ei ole eritööjõudu nõudvaks kõrvalharuks. Võrreldes vaatluskanapidamiste viimase aasta tulemusi eelmiste aastatega selgub, et võistlevad kanapidamised on paremaid kanapidajaid ning nende töö on jõudsalt edenenud. Toodang üksikuis võistlusmajapidamisis on paranenud. 6/7. a. tuli keskm. kana kohta muna (kõikumised olid muna 0 munani) 7/. a. muna (kõikumised 7 muna), /. a. 0 muna (kõikumised 76 muna kana kohta) ja /0. a. muna (kõikumised 77 muna), 0/. a. munatoodang võistlevate kanapidamiste keskmiselt ulatus munale kana kohta, /. a. muna (kõikumised muna), /. a, muna (kõikumised 6 muna), /. a. 0 muna (kõikumised 7 muna), /. a. muna (kõikumised 6 muna), /6. a. muna (kõikumised 76 muna), 6/7. a. 6 muna (kõikumised 6 muna). Kõrgem puhtsaak linnu kohta, kr saavutati 6/7. a. linnupidamises, kus peeti aasta keskmiselt 6 lindu ja kus munatoodang oli munemisvõimelise kana kohta muna. Kanapidamisest saadi kr suurune tulu, s.o. keskmiselt 0 kr kuus, ehk,76 kr linnu kohta aastas. Kogusaak kanapidamisest aastas oli 7 kr, sellest puhtrahaline sissetulek 7 kr, mis ühe linnu kohta on,7 kr. Puhtrahalisi sissetulekuid saadi tõulindude müügist 6, kr ehk 7,0%, haudumismunade müügist, kr ehk 7,%, tarvitamismunade müügist, kr ehk,% kogu rahalisist sissetulekuist. Aasta jooksul on müüdud 0 muna, kodus tarvitatud ja kingitud 6 muna, s.o. kokku 0 77 muna. Kanapidamisega seotud kulu käitiskulutus oli 0 kr, sellest puhtrahaline osa kr söödakulu. Nagu eeltoodud andmestikust nähtub, on kanapidamine õige ja otstarbekohase korrastuse juures tasuvam tootmisala. Sellest tingituna tuleb selle ala arengut jätkata suurema hooga. Tähtsaks kõrvalalaks on kanapidamine kõikidele tahmdeile, eriti aga väikemajapidamistele peab see ala kujunema üheks peamiseks tootmisalaks. Kanapidamise arengut on seni pidurdanud suurel määral sobivate ruumide puudumine. Tavaliselt peetakse kanu kas veise või mõne muu looma laudas, kus nad vabalt võivad liikuda. Selline pidamine on kahjulik teistele loomadele, ega vasta ka kanapidamisnõuetele. Teiseks põhjuseks, mis selle ala edu on teataval määral pidurdanud, on hindade sesoonne kõikumine; suvekuil, mil toodang kõrge, langevad hinnad äärmiselt madalale tasemele, mille juures munamüügi kasulikkus teiste toiduainete hindade vahekorra juures muutub küsitavaks. Kuna aga mõlemate pidurdavate nähtuste kõrvaldamiseks on vastavad sammud astutud kanalate preemeerimisega ja munahindade kindlustamisega suvekuudel, võib loota, et kehtivate korralduste tulemused avalduvad juba ligematel aastatel. Eriti aga tagab neid lootusi munakaubanduse ümberkorraldamine, kuna loodud keskuse üheks ja väga tähtsaks ülesandeks on kõikide abinõudega ja olemasolevate aineliste võimaluste ulatuses teostada ka selle etendamist. Kanapidamise tasuvuse kohta varem ilmunud: Kanapidamise tasuvus 6. a. T?. Sööt, Eesti Statistika nr. (), lk. 7. Kanapidamise tabiivus. a. T. Mind, Eesti Statistika nr. 7(), lk. 70. Kanapidamise tasuvus. a. T. Kind, Eesti Statistika nr. (), lk.. Kanapidamise tasuvus. a.. Kind, Eesti Statistika nr. 7(), lk. 7.

23 V. Feldman. KINDLUSTUSSELTSID 6. a. SOCIÉTÉS d'assurance en 6. Sisu:. Kindlustusseltside arv, lk... Äriseis, lk. S.. Tulud ja kulud, lk. 6.. Tulekindlustus, lk... Elukindlustus, lk Muud kindlustusalad, lk... Kindlustusseltside arv. Nombre des sociétés d'assurance. Arvestatavate kindlustusseltside arv ja koostis ei muutunud 6. a. Arvestati endiselt kõik teotsevad kindlustusaktsiaseltsid (0, neist olid välismaa seltsi osakonnad) ja suuremat ühistegelikku kindlustusseltsi. Veo- ja koduloomade kindlustuse alal teotsevate, seltside arv Tulekuid lustu se.... Elukindlustuse.... Autokaskokmdlustuse. Õnnetusekindlustuse.. Murdvargusekindlustuse Klaasikindlustuse... Koduloomade kindlust.. Rahekindlustuse... Kindlustusseltside arv S S ( suurenes kumbkil ühe võrra, kuna teisis kindlustus - harudes jäi seltside arv endiseks. Tegevust laiendasid tegevusaastal a/s.,,hansa" ja ühistegel. kindlustusselts Kalju", alustades esimene veo- ja viimane koduloomade kindlustamist.. Äriseis. Kindlustusseltside arveteseisu Bilms - summa, olles suurenenud tegevusaastal aktsia- kui ka ühisteg. kindlustuseltsel, ulatus aasta lõpul esimesil 00 tuli. kr ja viimaseil 07 tuh. kr. Juurdekasv ilmnes aktsia- ja 7 ühisteg. kindlustusseltsil ning moodustas,6% aktsiaseltsel ja,% ühisteg. kindlustusseltsel. Paisumise tähtsaima põhjusena tuleb märkida, nagu eelmiselgi aastal, preemiatagavara kasvu, mis tingitud kindlustustegevuse üldisest laienemisest ja pidevast riisiko suurenemisest elukindlustuses, ühenduses kindlustatute vanuse kasvuga. Tunduvalt paisutas elukindlustuse tagavara veel ühe ühistegeliku kindlustusseltsi poolt toimitud tagavarasumma ülekandmine edasikindlustaja arvelt oma arvele, edasikindlustuslepingu muutmise tulemusena. Kindlustusseltside omakapital suurenes tegevusaastal võrdlemisi ulatuslikult, eriti aktsia- (osa-) kapitali osas. Aktsia- (osa-) kapitali suurendasid aktsia- (E. Lloyd +0 tuh. kr) ja ühisteg. kindlustusseltsi ( +, tuh. kr) kuna ühisteg. kindlustusseltsi, kellel senini puudus osakapital täitsa, esines see nüüd võrdlemisi suure summana (Maja 60, tuh. kr, Talu 6 tuli. kr). Väiksemal määral suurenes tagavara- ja erikapital eelneva aasta puhaskasust juurdearvatucl summade arvel (aktsiaseltsel + 6, tuh. kr, ühisteg. kindlustusseltsel +, tuh. kr). Üldsummas ulatus omakapital, tuh. kr aktsiaseltsel ja, tuh. kr ühistegelikel kindlustusseltsel, olles suurenenud võrreldes mullusega esimesil 6, tuh. kr ja viimaseil, tuh. kr. Samal ajal paisus preemiatagavara ühes elukindlustuse preemia ülekande summaga aktsiaseltsel tuh. kr ja ühistegel. kindlustusseltsel 0, tuh. kr, ulatudes vastavalt 7 tuh. kr ja 67, tuh. kr, millest elukindlustuspreemiale ja ülekandele langes 7 tuh. kr ja 0 tuh. kr. Ühes kindlustuskahjudega (aktsiaseltsel) näitasid tagasihoidlikku kasvu tegevusaastal ka nende likvideerimata osad kahjude tagavarasummad (aktsiaseltsel +, tuh. er, ühisteg. kindlustusseltsel +, tuh. kr). Mainimisväärsed muutused leidsid aset veel kohustuste alal kindlustusseltside ja teiste kreeditoride vastu mõlemal seltside rühmal. Tähendatud kohustused suurenesid aktsiaseltsel (+7, tuh. er) ja vähenesid ühistegelikel kindlustusseltsel (,<t tuhat kr). Kohustuste (samuti nõudmiste) suuruselt teiste kindlustusseltside vastu paistis silma eriti üks aktsiaselts, kes edasikindhistaja arvel oleva preemiaja kahjudetagavara näitas täielikult, kuna teised seltsid tähendatud tagavarasummat ei arvestanud kas üldse või suurelt osalt. Arvatud välja kassas olev sularaha, hoiusummad pankades (7, l tuh. kr) ja väärtpaberid (6, tuh. kr) kindlustusaktsiaseltsel ja vekslid, kinnisvara ja nõudmised kindlustusseltside vastu (60,6 tuh. kr) ühistegelikel kindlustusseltsel, mis kas vähenesid või püsisid summalt endisena, näitasid kõik aktivasummad kasvu mõlemal seltside rühmal. Kasvu üldisemaks põhjuseks oli operatsioonilise tegevuse vastav areng. Teatavat kaasmõju avaldas sellele liikumisele siiski ka endiste tagavarafondide ümbermahutus. Nii toimus aktsiaseltsel hüpoteekide kasv, mis oli eriti hoogne tegevusaastal (hüpoteekide seis 6. a. 0 tuh. kr,. a. tuh. kr) osalt koondunud sularaha, hoiuarveto ja väärtpaberite arvel. Ehkki väärtpaberite ja hüpoteekide eristamisel ei ilmuta kindlustusseltsid täielikku järjekindlust (eelmisel aastal väärtpaberitena arvestatud summad näidati tegevusaastal osalt hüpoteeki-

24 6 Üksikute seltside äriseisn summad. XIIBilans d'après les sociétés en, XII. 000 kr En 0 kr 6 6 Eestimaa kinnitus-aktsiaselts Eka"... Eesti kinnitus-aktsiaselts Polaris"... Kindlustuse aktsiaselts Eesti Lloyd". Eesti omaval, kinnitus-aktsiaselts Oma" Põhja kinnitus-aktsiaselts Kinnitus-aktsiaselts Eesti Union".. Kinnitus-aktsiaseltB Hansa" Kinnitus-aktsiaselts Turis" Põhja-Saksa kinnitusselts Försäkrings A.-B. Hansa" 6 0,7,7 06,, 07,0,,,, 7,, 0,7 77,6,, 6, 7,7,,6 7, 7, 76, 67,6,,7, 7, 6,7,0 6,, 7,, 7,, 7,,,, 6,, 7,,6,,6,0 7, 7,,,,7,0 7,, 0,,0 0,,0,,, 7,7,,0 0, 0,,,,,7 7,,,, 0, 6,,0,0, 7,0,,, 0, 0, 7,,,, 6,,,, 0, Aktsiaseltsid kokku - Sociétés par actions 0,6 7,7 6 6, 6, 6, 7,0 7,0 7, 77, 77,7 Eesti ühistegeline kindl.-keskselts.... Kindlustusselts Eesti" Ühistegelik kindlustusselts Eeks-Maja". Ühistegeline kinnitusselts Talu".... Itfarva vastastikune tulekinnitusselts... Vastastikune elukinälustusselts Kotkas". K.-s. Põhja-Kotkas" Eesti apteekrite -vastast, kindlustusselts. Ühistegeline kindlustusselts Kalju"... Vastast, kinnitusselts Tusi",, 00,0 70, 6,,6,6,,, 60,7 67,,, 7,,,, 60,,, 6,,,6, 7,0 6,, 0,,,0,6 7, 7,0 76,, 7,0,,,,0,7,,,,,,6,7 0, 7,,6 0,,,7 7,0, 0,,6, 7,, Ühistcgel. kindlustusseltsid kokku Sociétés d'assurance mutuelle 07, a, 6,6 7,,,0,0, «,, Üldse Gr. total Il 7, 0,»,, 70, dena), on hüpoteekide eelistamine muudele mahutusvaradele tegevusaastal ilmne. Kinnisvara omasid, nagu eelmiselgi aastal, kindlustusaktsia- ja ühisteg. kindlustusseltsi. Asetleidnud lisainvesteerimiste tõttu suurenes kinnisvara omandus esimesil 6, tuh. hr, ulatudes tegevusaasta lõpul 7,6 tuh. hr (bruto), kuna viimaseil püsis enam-vähem endisena (6.a. 06, tuh. hr,. a. 07,6 tuh. kr). Arveteseisu koostises ilmnesid võrdlemisi suured muudatused kapitali kui ka varade poolel. Kreeditoride ja muude kohustuste ulatuslikuma kasvu tõttu suurenes nende osatähtsus omakapitali ja preemia- ning kahjudetagavara arvel kindlustusaktsiaseltsel, kuna ühistegelikel kindlustusseltsel vastupidiselt suurenes omakapitali ja tagavarade ning vähenes kohustuste osasuurus, tingitult esimeste paisumisest ja viimaste koondumisest. Toimunud omakapitali ja tagavarade osatähtsuse muutuse tulemusena vähenes aktsiaseltside ülekaal sel alal tunduvalt (omakapitali ja tagavara % netobüansisummast, s.o. arvatud maha amortisatsioonikap. aktsiaseltsel 6. a. 7%,. a. 7,%, ühisteg. kindlustusseltsel 6. a. 6,0%,. a.,%) ja omakapitalide edasisel täiendamisel seadusenõude kohaselt tõenäoliselt tasandub täiesti. Lisaressursid, mis andsid omakapitali ja preemianing kahjutagavarade paisumine, kasustati ühistegelike kindlustusseltside poolt peaosas kohustuste ja võlaarvete kustutamiseks ning hoiuarvete ja väärtpaberite portfelli täiendamiseks. Aktsiaseltsel osutunud lisasummad leidsid rakendust eeskätt hüpoteekides, kinnisvaras ja elukindlustuslaenudes. Osatähtsuselt suurenesid intensiivsemalt kasvanud hoiuarved, väärtpaberid, maksmata preemiad ja deebitorid ühistegelikel ning hüpoteegid ja nõudmised kindlustusseltside vastu kindlustusaktsiaseltsel. Kassa, hoiuarvete, väärtpaberite, hüpoteekide, kinnisvara ja elukindlustuslaenude summa kokku ulatus kindlustusaktsiaseltsel 6,6 tuh. kr ja ühistegelikel kindlustusseltsel, tuh. hr, ületades mõlemal seltside rühmal preemia- ja kahjude tagavarafondisummat mitte ainult üksi, vaid ka koos omakapitali summaga. Tagavarafondi ja omakapitalisumma on väikeses ülekaalus aktsiaseltsel ja mahutusvarade ülekaal väheneb ühistegelikel kindlustusseltsel kinnisvara netosumma arvestamisel, s. o. kinnisvarasummast amortisatsioonisumma mahaarvamisel.. Tulud ia kulud. Ühes kindlustustegevuse laie- Recettes et dépenses, nemisega. a. alanud kindlustusseltside sissetulekute suurenemine jätkus 6. a. Tegevusaastal saadud sissetuleku kogusumma ulatus 60, tuh. kr, kindlustusaktsiaseltsel 666, tuh. hr ja ühistegel. kindlustusseltsel 6,7 tuh. hr, olles suurenenud võrreldes eelmise aastaga vastavalt 0,%, % j a,7%. Operatsioonilise tegevuse arenemise parimaks näitajaks osutub preemiasaagi kujunemine otsekindlustusest. Preemiana saadi üldse,6 tuh. hr, sellest aktsiaseltsid 6, tuh. hr ja ühistegel. kindlustusseltsid 6, tuh. hr või eelnevast aastast rohkem vastavalt,%,,% ja 7,7%. Neis arvudes sisalduvad ka edasikindlustuspreemiad, mis valdavas suuruses saadi kodumaa seltside omavahelisist tehinguist. Edasikindlustusist saadi preemiat üldse tuh. hr, sellest ainult 7 tuh. hr välismaalt, muu osa aga (067 tuh. kr) kodumaalt, mis esineb samuti otsekindlustuste preemiana. Otsekindlustuse preemia- ja pohisimaksusumma suurenes tegevusaastal üldse 0,% (,% aktsia- ja,% ühistegelikel kindlustusseltsel) ulatudes 00 tuh. hr (aktsiaseltsel tuh. hr ja ühistegel. kindlustusseltsel 7 tvlh.hr). Kriisieelne kõrgseis preemiasissetulekute alal, mis langes 0. a. (üldse Õ 6 tuh. hr, otsekindlustusist 77 tuhat hr) ületati juba. a., kuna otsekindlustuste preemiasumma osutus mullu veel väiksemaks. Tegevusaastal ületati tähendatud kõrgseis ka otsekmdlus-

25 7 kahjude ulatuslik paisumine aktsiaseltsel, kellede elukindlustuste portfell vanem ja kahjude tase seetõttu kõrgem, ning tulekindlustuskahjude vähenemine ühistegel. kindlustusseltsel. Tulekindlustuskahjud suurenesid tagasihoidlikult aktsiaseltsel, ent vähenesid kogusummalt ja ühistegelikel kindlustusseltsel. Suuremääraliselt paisus preemiatagavara, mis osalt oli tingitud, nagu tuludes arvestatud preemiatagavara ettekandelgi, eeltähendatud tagavarasumma ülekandest, edasikindlustaja arvelt. See asjaolu peamiselt põhjustas ka tuh. kr erinevuse tegevusaasta sissetulekuis ja eelmise aasta väljaminekuis näidatud preemiatagavara summades. Tegelik preemiatagavara juurdekasv oli muidugi selle summa võrra väiksem. Edasikindlustajaile makstud preemia- ja komisjonisumma kahanes veidi, mis tuleb panna üksi ühistegel. kindlustusseltside omavaheliste tehingute arvele. Tingitult eeskätt tegevuse laienemisest, näitasid agentidele makstud komisjon ( +,6 tuh. kr) ja muud ärikulud (+06, tuh. kr) võrdlemisi kiiret tõusu. Palgakulu, mis moodustab suure osa muudest kuludest, paisus võrdlemisi suurel määral ühistegel. kindlustxxsseltsel ja tagasihoidlikult aktsiaseltsel. Tõenäosena näib, et. a. palgana arvestatud summast näidati osa komisjonina tegevusaastal. Mahakirjutusi toimiti eelmisest aastast palju ulatuslikumalt, mida osalt võis põhjustada sissetulekute ja väljaminekute vahekorra soodustumine tegevusaastal. Preemiasissetuleku kindlustuse kahjust tunduvalt suurema paisumise tulemusena (preemiad +, tuh. kr, kahjud +0, tuh. kr) suurenes esimeste ülekaal ja soodustus väiksel määral nende vaheline suhe. Nimelt moodustasid kahjud 6,% preemiast eelmise aasta 6,% vastu. Vahekorra muutus toimus küll teatud määral tulekindlustuskahjude (need vähenesid 6. a. 7, tuh. kr võrra), ent mitte peamiselt edasikindlustajaile ülekanduvate suurkahjude arvel. Seetõttu edasikindlustajate arvele Edasikiiidlustusscltsid. Said preemiaid Maksid kindl. kahjusid Malesid komisjone Ülejääk 6 6 j j 6 6 * Üldse Ühistegel. kindlustusseltsid. ÏS Ï0I Î aer 76 0 tuste alal, misjuures selle saavutuse peateguriks oli elukindlustuse soodus areng 6. a. Nimelt kasvas preemia- ja poliisimaks otseseilt elukindlustusilt. a. tuh. kr ja 6. a. 0 tuli. kr võrra, ulatudes viimasel aastal 6 tuh. kr, mis on enam 0. a. suminast 0 tuh. kr. Tulekindlustuse preemiasumma näitas samuti kasvu kalduvust viimaseil aastail, kuid võrdlemisi tagasihoidlikult ja 0. a. tase jäi tegevusaastal veel saavutamata (6. a. 7 tuh. kr, 0. a. 076 tuh. kr). Sissetulekuna arvestatud komisjon, edasikindlustusseltsidele langev osa kahjudest ja preemiatagavara kujutavad endast sisuliselt edasikindlustaja arvele minevaid kulude osi ja eelneval aastal kuluna arvestatud preemiatagavara ettekannet. Tähendatud tuludest suurenes preemiatagavara ettekanne ja komisjon (viimane aktsiaseltside arvel) ja vähenes edasikindlustusseltside kahjude osa (ühistegelike kindlustusseltside arvel). Preemiasumma kasv toimus aktsiaseltsel valdavas osas, ühistegelikel kindlustusseltse! aga ainult otsekindlustuste arvel. Edasikindlustuse preemia kasvas esimesil tagasihoidlikult ( + 6 tuh. kr) viimaseil aga vähenes märksa (6 tuh. kr), mis pidurdavalt mõjutas nende preemia kasvu kogusummas. Ühes sissetulekutega paisusid samuti kindlustusseltside väljaminekud. Kulude summa ulatus üldse 76, tuh. kr, aktsiaseltsel,6 tuh. kr ja ühistegel. kindlustusseltsel 60, tuh. kr, olles suurenenud võrreldes eelmise aastaga vastavalt 0,%,,% ja,%. Kindlustuskahjud, eriti tulekindlustuse, nende suure osatähtsuse ja ulatuslike kõikumiste tõttu üksikuil aastail on olulisemaid tegureid kulude taseme kujunemisel. Tegevusaastal suurenesid kindlustuskahjud üldse,% ja aktsiaseltsel,% ning vähenesid ühistegel. kindlustusseltsel,%, ulatudes vastavalt,7 tuh. kr,, tuh. 'kr ja 7, tuh. kr. Muutuse tähtsamaks põhjuseks oli elukindlustusläinud preemia- ja kahjusumma vahekord ei muutunud mainimisväärselt, samuti kui nende kasuks minev ülejäägi summa, nagu selgub eelneva tabeli andmeist. Edasikindlustajaile neist tehinguist tekkinud kulud jäid osaliselt tabelis arvestamata (ärikulu, preemiatagavara jne.). Preemiate ja kahjude vahekord omal arvel kujunes ka 6.a. soodsamaks kui edasikindlustaja osas. Preemia ülekaal omaarvele jäänud osas suurenes tegevusaastal tunduvalt. Kuigi ühtlasi suurenesid ka vastavad ärikulud, kujunes siiski ülejäägi summa operatsiooniliste sissetulekute ja väljaminekute alal tunduvalt suuremaks kui eelmisel aastal, nagu ilmneb järgneva tabeli andmeist. Tabelis arvestati oinaarvele jäänud operatsioonituluna saadud preemia, poliisimaks ja elukindlustuse alal saadud intressid ning muu elukindlustuse tagavarafondi rakendusest saadud netotulu (selle arvutamisel tuli kasustada osaliselt hindeid, sellekohaste andmete puudumisel) ja ärikuluna makstud komisjon ja muud ärikulud (peale kahtlaste nõudmiste mahakirjutuse, kinnisvarade kasustamise kulude, maksude jne.), arvatud maha saadud komisjon. Operatsiooniline tulu omal arvel paisus tegevusaastal 7 txxh. kr võrra, ulatudes üldse 0 tuh. kr, aktsiaseltsel tuh. kr ja ühistegel. kindlustusseltsel 7 tuh. kr,

26 Saadud netopreemia, poliisija portomaks ja % elukindlustuse alal Sellest % elukindl. alal. Netokahju Netoärikulu Preemiatagavara kasv... Ülejääk! Saadud netopreemia, poliisija portomaks ja % elukindlustuse alal Sellest % elukindl. alal. Netokahju Netoäiikulu Preemiatagavara kasv... Ülejääk Kõigil kindlustuseal adel kokku. Üldse 0, 6, 76, 66,0 76,,,7 6,0 7,, 6 A.-s.,0 7 6,0 066,, 7, Ühist. k. s. 000 hr. 7,0,, 7,, 7,0, 7, 70,6 7,,,6,6 6, 0 Üldse 6 6 S 777 6,7,,,, millest elukindlustuse alal arvestatud % ja muud fond" tulud moodustasid vastavalt 0, tuh. hr, 7 tuli. kr ja, tuh. hr. Sissetulekust kulus,7% kahjude tasuks, 6,0% ärikuluks ja 7,% preemiatagavara suurendamiseks. Summalt ja osatähtsuselt kasvasid tegevusaastal kindlustuskahjud ja ärikulud ja kahanes preemiatagavara kasv. Samalaadselt muutusid ka aktsiaseltside kulud, kuna ühistegelikel kindlustusseltse! paisus summalt ärikulu ja kindlustuskahju, osasuuruselt aga ainult ärikulu. Operatsioonilise tegevuse tulemusena kujunes aktsiaseltsel 7, tuh. hr ja ühistegelikel kindlustusseltsel, tuh. hr suurune sissetulekute ülekaal. Tulemuse soodustumise esimesil põhjustas üksi preemiatagavara kasvu aeglustumine, ja viimaseil peale selle kindlustuskahjude sissetulekust tagasihoidlikum kasv. Mõlemal kindlustusseltside rühmal ilmnevat ärikulude paisumist tuleb panna suurelt osalt kindlustuste hankimise kulu arvele. Mitteoperatsioonilise iseloomuga sissetulekute ja väljaminekute, nagu saadud ja makstud intressid (peale nende, mis saadud ja makstud elukindlustuse alal), kinnisvara kasustamisest saadud ja tekkinud väljaminekud, kahtlaste nõudmiste mahakirjutused ja vastavad tasusummad jne., suhe kujunes vastupidiseks operatsioonilisiga mõlemal rühmal. Nimelt ületasid tähendatud kulud sissetulekuid mõlemal rühmal. Puudujääk sel alal ulatus esimesil 7, tuh. hr (. a. tuh. hr) ja vümaseil 7,6tuh. Ar (. a. tuh. kr). Tegevuse üldtulemuseks oli aktsiaseltsel tuh. hr ja ühistegelikel kindlustusseltsel 7, tuh. hr suurune Eka Põhja kimiit, selts.... Eesti Union A.-s. Hansa Eesti tihisteg. kindl, keskselts Talu Põhja Kotkas Dividend. Summa kr % põhikapitalist 0,0,0,0,0 6,0,0,0,0 - puhaskasu, mis on enam eelmise aasta summast vastavalt, tuh. hr ja 6, tuh. hr. Ülejäägi saavutasid kõik aktsia- ja 7 ühistegelikku kindlustusseltsi, kuna kahel olid tulud ja kulud tasakaalus. Ülejäägisumma moodustas põhikapitalist esimesil,% ja vümaseil,% (ülejäägiga seltside põhi- ja tagavarakapitalist,0%). Dividendi maksid tegevusaastal 7 aktsia- ja ühistegelikku kindlustusseltsi üldsummas 60 tuh. hr. Üksikuil seltsel kõikus dividendi summa hr ja % põhikapitalist 0. Ülejääv puhaskasu osa tarvitati tagavara- ( tuh. kr) ja erikapitali (6,0 tuh. hr) täiendamiseks, lisatasuks juhatusele ning revisjonikomisjonile (,0 tuh. hr), ülekandeks uuele arvele (6, tuh. hr), riigimaksude tasudeks, annetusiks jne. Omaarvele jäänud operatsiooniliste tulude ja kulude suurus ning vahekord kindlustusharude järgi ilmneb tab.. Selles arvati endiselt sissetulekuna preemia- ja poliisimaksu summa ning elukindlustuse alal veel vastava tagavarafondi rakendusest saadud tulu ja kuluna kindlustuse kahju, ärikulu (makstud komisjon ja ärikulu, arvatud maha saadud komisjon, kuid mitte maksud, mahakirjutused jne.) ja preemiatagavara juurdekasv. Tulekindlustuse alal jäi oma arvele preemia- ja poliisimaksu,0 tuh. hr aktsia- ja tuh. hr ühistegelikel kindlustusseltsel, mis on enam kui eelmisel aastal vastavalt,6%, 7,7%. Netokakjud ja ärikulud paisusid summalt mõlemal rühmal, aktsiaseltsel samuti osasuuruselt, kuna ühistegelikel kindlustusseltsel suurenes ärikulude osatähtsus ja püsis endisena kahjul. Preemiatagavara kahanes tagasihoidlikult aktsia- ja suurenes, ent mullusest väiksemal määral, ühistegelikel kindlustusseltsel. Netopreemiast kulus kahjude katteks aktsiaseltsel,7%, ühistegelikel kindlustusseltsel,6%, ärikuludeks vastavalt 7,% ja 7,% ning preemiatagavara suurendamiseks 7,% 0 ühistegel. kindlustusseltsel. Tulude ja kulude vahekord kujunes märksa soodsamaks kui eelmisel aastal. Tulud ületasid kulusid kõigil aktsia- ja ühistegel. kindlustusseltsil. Ülekaalusumma moodustas esimesil, tuh. hr ehk 7,% (üksikuil seltsel,%6,%) ja viimaseil 7,7 tuh. hr ehk 6,% preemiast. Kolmel ühistegel. kindlustusseltsil ilmneva kulude ülekaalu põhjustas peamiselt kõrge ärikulu. Omaarvele jäänud elukindlustuse preemia- ja poliisimaksu ning fonditulu ulatus 6,7 tuh. hr, olles suurenenud võrreldes eelmise aastaga 7,%. Kindlustuskahjud ja ärikulud näitasid võrdlemisi mõõdukat kasvu summalt ja osasuuruselt, preemiatagavara ainult summalt, osasuuruselt viimane kahanes. Sissetuleku summast kulutati keskmiselt,7% kahju katteks,,% ärikuludeks ja % preemiatagavara täiendamiseks. Tulud ületasid kulusid üldse ja seltsil ja kulud tulusid 7 seltsil. Kulude ülekaalu põhjustas peamiselt ulatuslik preemiatagavara täiendamine ja ärikulude suurus. Ärikulude kõrguse hindamisel tuleb arvestada, et ka madalate jooksvate

27 asjaajamiskulude juures võivad siiski üldised ärikulud paisuda kõrgeks erakordse uute kindlustuste juurdetulekul, mis ei saa toimuda hankekulusid suurendamata. Ülejääk ulatus üldse %, üksikuil seltsel,0%% ja puudujääk,6%,0% sissetulekust. Veokindlustuse alal omaarvele jäänud preemia moodustas, tuh. kr, seega kerkis 0,6% võrreldes mullusega. Kuludest kasvasid summalt ent koondusid pisut osatähtsuselt ärikulud. Kahjud ja preemiatagavara täiendamine kujunesid väiksemaks kui eelmisel aastal. Kindlustuskahjud moodustasid,%, ärikulu 6,% ja preemiatagavara suurendamine,% sissetulekust. Sissetulekud ületasid väljaminekuid üldse (,%) ja 7 seltsil (,o%06,%, lisasissetulekut andis preemiatagavara vähendamine), väljaminekud sissetulekuid seltsil (,% ja %) ja mõlemad olid tasakaalus seltsil. Puudujäägi peapõhjuseks oli kõrge ärikulu. Autokindlustus, mis eelneval aastal osutus ebatasuvaks alaks, andis tegevusaastal veelgi halvema tulemuse. Preemiast jäi omaarvele 6 tuh. kr ehk,% eelmisest aastast rohkem. Summalt paisusid kõik kululiigid tegevusaastal, osasuuruselt aga ainult preemiatagavara täiendus. Neljast tegutsenud seltsist olid kolmel kulud ülekaalus (,%7,%), mille põhjuseks kas kõrge kindlustuskahju või ärikulu. Üldsummas moodustas kulude ülekaal,7 tuh. kr ehk 6,% sissetulekust. Õnnetuskindlustuse netopreemiasumma püsis ligemale eelmise aasta tasemel, ulatudes, tuh. kr (.a.,0 tuh. kr). Tulemuselt kujunes see ala mitterahuldavaks, eeskätt kõrge kindlustuskahju tõttu. Kahju, tunduvalt suurenedes tegevusaastal, nõudis 6,%, ärikulu,% ja preemiatagavara täiendamine 7,% sissetulekust. Kulu oli ülekaalus üldse (, tuh. kr ehk 6,%) ja seltsil ning tulu seltsil. Murdvargusekindlustus, mis eelmisel aastal esmakordselt, kindlustuskahjude alanemise tõttu andis häid tulemusi, kujunes ka tegevusaastal tasuvaks alaks, ehkki mullusest väiksemal määral. Preemiasaak andis, tuh. kr, mis on eelmisest aastast rohkem,6%. Kulud suurenesid eranditult summalt, osatähtsuselt aga ainult kahjud; viimased moodustasid,0%, ärikulud %, preemiatagavara täiendamine 0,o% ja ülejääk % sissetulekust. Tulud ületasid kulusid seltsil, kulud tulusid seltsil ja kulu ning tulu oli ühesuurune seltsil. Puudujäägi peapõhjuseks oli kahjude kõrgus. Klaasikindlustuse sissetulekute ja väljaminekute vahekord soodustus tegevusaastal, tingitult eeskätt preemiatagavaraväiksemääralisesttäiendamisest. Omaarvele jäänud preemiasumma suurenes võrreldes eelmise aastaga,7%, andes, tuh. kr, millest kulutati,7% kahjutasuks,,% ärikuluks ja,% preemiatagavara täiendamiseks. Ülejääk ulatus, tuh. kr ehk,6% sissetulekust. Kahel juhul osutunud puudujäägi põhjustas kindlustuskahjude kõrge tase. Koduloomade kindlustus, andes eelmisel aastal mitterahuldavaid tulemusi, ei kujunenud ka tegevusaastal soodsamaks tulemusilt, tingitult peamiselt edasikestvast kindlustuskahjude kasvust. Preemiasissetulek andis,6 tuh. kr, olles suurenenud 6,6% võrreldes mullusega. Kahjutasu nõudis,%, ärikulu % ja preemiatagavara suurendus,0% preemiast. Kulu oli ülekaalus üldse (, tuh. kr ehk,%) ja seltsil, misjuttres üldisemaks kahju põhjuseks oli kindlustuskahjude suurus. Rahekindlustust toiminud seltsi arvestas netopreemiana 0,7 tuh. kr, kulutas kahjutasuna 7,% ja ärikuluna 7,% ehk kokku,% sissetulekust.. Tulekindlustus. Tulekindlustuse kohta olev Assurance contre andmestik ei võimalda määrata l'incendie. 7, j.,. -.,, selle ala edasikindlustuse ja omariisiko seisu. Otsustades vastavate preemiaosade muutuse järgi suurenes edasikindlustuste seis aktsiaseltsel peamiselt välistehingute arvel, kuna ühistegel. Otseste kindlustuste autum» aasta ühist, kindlustusseltsid Tulekindlustuse suminad kr % = 6 0, 0, kindlustusseltsel edasikindlustused koondusid. Preemiasumma suurenes: otsekindlustusist aktsiaseltsel 7,%, ühistegel. kindlustusseltsel 7,% ja edasikindlustusist suurenes esimesil,% ja vähenes viimaseil 6,% võrra, misjuures koondumine toimus üksi seltside omavaheliste tehingute arvel, kuna välismaale antud kindlustused näitasid kasvu. Otsekindlustuste, s. o. otseselt kodumaal asuvate varade valdajaile antud kindlustuste arv ja summa kasvas tegevusaastal tagasihoidlikult, tõenäoselt valdavas osas uuesti tekkinud varade arvel. Otsekindlustuste arv vähenes tegevusaastal aktsiaseltsel,% ja suurenes ühistegel, Otseste kindlustuste arv... ühist, kindlustusseltsid Kestmine'ühe kindlustuse summa (*r> ühist, kindlustusseltsid Kindlustuste arv % -= 6,0 0, 0,,6 kindlustusseltsel,0%, kuna summa suurenes esimesil,% ja viimaseil,%. Aasta lõpul jõus olnud 7 7 otsekindlustusest langes aktsiaseltsele 00 ja ühistegel. kindlustusseltsele 7 ning kindlustuste

28 0 üldsummast (7 milj. kr) esiniesile milj. er (,%) ja viimaseile milj. hr (%). Otsekindlustuse preemiana said aktsiaseltsid 7,% ja ühistegel. Mndlustusseltsid,0% preemia üldsummast (ilma poliisimaksuta). Edasikindlustuspreemiana said aktsiaseltsid 6 tuh. hr, sellest üle 0% välismaalt ja ühistegel. kindlustusseltsid 77 tuh. hr, sellest välismaalt alla 0%. Otsekindlustuste preemia- ja poliisimaks ulatus üldsummas 7 tuh. hr, aktsiaseltsel tuh. hr ja ühistegel. kindlustusseltsel' tuh. hr, mis oli enam eelneva aasta summast vastavalt 7,6%, 7,% ja 7,0%. Omaarvele jäänud preemiasumma Otseste tulckindliistustc kahjude arv ja keskmine kahjusumma. Üldse Sellest aktsiaseltsid....,, ühist, kindlustusselts. Otseste tulekindlustusto kahjude arv ? 7 Keskmine ülie kahju summa er moodustas otsekindlustusist ja välismaa edasikindlustusist saadud preemiast,% aktsia- ja,7% ühistegelikel kindlustusseltsel. Otsekindlustuste kahjud püsides arvult ligikaudu endisena, koondusid summalt. Stimma ulatus aktsiaseltsel 0,6 tuh. hr ja ühistegelikel kindlustusseltsel, tuh. kr, mis on vähem kui eelneval aastal,% ja,%. Tähendatud kahjusummad moodustasid otsekindlustuste preemiaja poliisimaksusummast,%, aktsia- ja,% ühistegelikel kindlustusseltsel. Otsekindlustuste, vastavate preemiate ja kahjude summa muutus toimus tegevusaastal osalt erineva kiirusega, osalt vastupidiselt, mis tingis nendevahelise suhte muutust. Keskmine preemiamäär (kindlustuse 0 hr kohta langev preemiasumma) suurenes ja vastav kahjusumma vähenes mõlemal seltside rühmal. Keskmine preemia- ja kahjusumma kiuülustussumma 0 kr kohta. Otsesed kindlustused... Sellest aktsiaseltsid... ühist, kindlustusa. Preemiad kr 6,00,6,,,, Kahjud er 6,,,7,,7, liliikindliistus. Keskmine preemia- ja poliisimaksu määr jätkas. Elukindlustus. Elukindlustus, mis tulekind- kasvu tegevusaastal. Kasv oli vaevalt märgatav Assurance sur la. vie. histu.se kõrval on suuremaid aktsia- ja ulatuslik ühistegelikel. kindlustusseltsel. kindlustusalasid, jätkas tegevusaastal kasvu. Avaldus see kindlustuste seisu kui ka preemiasumma paisumises. Otsekindlustuste arv suurenedes,6% ja summa,% ulatus vastavalt 7 7 ja, milj. 'kr. Uusi kindlustusi anti eelmisest aastast arvult vähem ent summalt rohkem, kuna langes välja kindlustusi arvult ja summalt enam. Nimelt anti uusi otsekindlustusi ja suurendati endisi 0 juhul tuh. kr suuruses (. a. 6 otsekindlustust tuh. kr) ja langes välja ning vähendati 7 6 kindlustust Surma puhuks Sellest otsesed kindlustused Määrusaegse elamise puhuks. Sellest otsesed kindlustused Surma puhuks Sellest otsesed kindlustused MiüirusaeBSe elamise puhuks. Sellest otsesed kindlustused Arv Summa 0 kr Keskmine ühe kindlustuse summa kr tuh. kr suuruses summas. (.a. 7 0 ja tuh. kr). 6.a. lõpul oli kehtimas 6 otsekindlustust surma puhuks ja 6 kindlustust määrusaegse elamise puhuks vastavalt, milj. kr ja, milj. kr suuruses summas. Elukindlustus andis sissetulekut preemiana ja polüsimaksuna 66 tuh. kr, sellest otsekindlustusist 6 tuh. kr, nõudis väljaminekut kahjutasuna 7,6 tuh. kr, sellest otsekind- Eka Eesti Lloyd.... Oma Põhja Kinnitusselts Eesti Union... Eeks Maja.... Kokku 6.».. a. Eliikiudlustuse kahjude jaotus 6. n. Kahjud ilma poliisi tagasiostudeta «i m» 0 g.eu; S S S S 6 0 nt 0 Poliisi tagasiostud S S SS 0 Keskmine ühe kahju summa kr lustuste alal, tuh. kr. Võrreldes eelneva aastaga suurenes sissetulek üldse,% ja otsekindlustusist,% ning kahju, vastavalt,% ja,%. Kahjujuhtumeid oli üldse 6, sellest otsekindlustusist 67, 0 ja 0 vastu eelmisel aastal. Kahjude arvu ja summa suurenemine tegevusaastal toimus valdavas osas tegelike kahjujuhtumite arvel, kuna poliisi tagasiostude arv ja summa küll ka paisus, ent tagasihoidlikumalt. Otsekindlustuse 000 kr kohta tulev keskmine preemiasumma moodustas üldse 6,77 hr, aktsiaseltse! 7, kr ja ühistegel. kindlustusseltsel,6 kr (.a. vastavalt 6,0 kr, 7, kr ja,7 -kr). Tunduvalt suurenes otsekindlustuse 000 kr kohta langev keskmine kahjusumma aktsiaseltsel ja püsis ligikaudu endisena ühistegelikel kindlustusseltsel. Tähendatud kahjusumma ulatus üldse, oi kr, aktsiaseltsel, kr ja ühistegelikel kindlustusseltsel,67 kr (. a. kr,,0 kr ja,6 kr).

29 Andmeid kindlustatute kindlustuse lõpptähtaja üleelamise ja sel puhul toimitud kindlustussumma väljamaksude kohta esitas neh seltsi. Tähendatud väljamaksude arv ja summa kujunes järgmiseks: Eka Sellest rahvakindl. Eesti Lloyd.... Oma Põhja Kinnitusselts 7 Summa 000 kr,,, 6,, 6. Muud kindlustusalad. aastail näitas pidevat koondu Veokindlustus, mis viimaseil Autres assurances. mise kalduvust, vähenes kindlustuste arvult ja suurenes tagasihoidlikult tegevusaastal otsekindlustuste summalt, vastavalt preemia- kui ka kahjusummalt. Antud otsekindlustuste arv ulatus 6 (. a. 7 6) ja summa, milj. kr (. a.,0 milj. kr), vastav preemiasumma,7 tuh. kr (. a., tuhat kr), kahjusumma, tuh. kr (. a. 0, tuh. kr ja kahjude arv 0 (. a. 0). Autokindlustuses jätkus võrdlemisi hoogne kasv. Otsekindlustuste arv ulatus aasta lõpul 7 ( + ) ja summa,6 milj. kr ( +, milj. kr), otsekindlustuste preemia, tuh. kr ( +, tuh. kr) ja vastav kahjusumma, tuh. kr ( +, tuh. kr). Kahjujuhtumeid otsekindlustusist oli 7 eelmise aasta vastu. Õnnetuskindlustus koondus ldndlustuste arvult ja summalt (üksikute isikute kindl.) ning preemiasummalt. Otsekindlustuse preemiana saadi, tuh. kr (, tuh. kr) ja kahjujuhul tasuti,0 tuh. kr ( + ja +, tuh. kr). Murdvargusekindlustuse alal jätkus kasv tegevusaastal, avaldudes otsekindlustuste arvu (+), summa (+ tuh. kr), preemia- (+, tuh, kr) ja kahjusumma (+, tuh. kr) ning arvu paisumises. Otsekindlustuste seis oli aasta lõpul arv, summa 7, milj. kr. Otsekindlustusist saadi preemiat 7,0 tuh. kr, tekkis kahjujuhtumeid, tuh. kr suuruses summas. Otseste klaasikindlustuste seisu, vastava preemiasissetuleku ja kahjude alal kestis aeglane kasv. Otsekindlustuste arv.oli 6 (+6) ja summa 6 tuh. kr ( + 0 tuh. kr), preemia andis, tuh. kr ( +, tuh. kr), kahjusid tekkis 6 juhul, tuh. kr suuruses ( ja +0,6 tuh. kr). Kiiret kasvu näitas endiselt koduloomade kindlustus. Aasta lõpul oli kehtimas 0 otsekindlustust 0 tuh. kr (+70 tuh. kr) summas, sissetulekut saadi preemiana tuh. kr ( + 6,7 tuh. kr) ja kahju tekkis juhul,7 tuh. kr (+ ja, tuh. kr). Rahekindlustusetegevus, ehkki laienes, toimus siiski endiselt väga piiratud ulatuses. Aasta jooksul anti otsekindlustust 7 juhul 7, tuh. kr summas, saadi preemiat, tuh. kr ja tasuti kahju juhul tuh. kr. Edasikindlustustegevus välismaaga arenes, nagu tavaliselt, peamiselt passiivsete operatsioonide alal ja tulemusilt kujunes välismaa kindlustusseltside kasuks. Meie kindlustusseltsel tuli maksa välismaa seltsele edasikindlustuspreemiana, kahjutasuna ja komisjonina tuh. kr (.a. 76, tuh. kr). Samal ajal saadi välismaalt vastavate tasudena 6,7 tuh. kr (. a., tuh. kr). Välismaa seltsele tuli seega maksa juurde 77, tuh. kr eelmise aasta,0 tuh. kr vastu. Juurdemaksu summa väheneb umbes tuh.fcr võrra, kui arvata maha välisseltside elukindlustuse depoosse kantud summa (see peetakse kodumaal). Tulemus halvenes meie seltsele passiivsete kui ka aktiivsete operatsioonide alal. Nimelt suurenes juurdemaks välismaale esimesel alal 7,6 tuh. kr ja vähenes välismaalt saadud juurdemaks viimasel alal 7,7 tuh. kr võrra. Kuivõrd erinesid tulukuselt aktiivsed j a passiivsed tehingud, selgub järgnevast. Välismaalt saadud kahjutasud ja komisjon moodustasid sinna makstavast preemiasummast 66,% (.a. 6,%) ja välismaale makstud kahjutasu ja komisjon sealt saadud preemiasummast,% (.a. 6%). Kindlustusseltside kohta varem Keskbüroo viiljaaudeis ilmunud artiklid ja andmed: Kindlustusseltsid. a., V. Feldman, Kindlustusseltsid. a., V. Feldman, Kindlustusseltsid. a., V. Feldman, Kindlustusseltsid. a., V. Feldman, Kindlustusseltsid. a., V. Feldman, Kindlustusseltsid 0. a., V. Feldman, Kindlustusseltsid a., V. Feldman, Kindlustusseltsid a., V. Feldman, Kindlustusseltsid 7. a., V. Feldman, Kindlustusseltside tegevus 6. a., V. Kindlustusseltside tegevus. a., Eesti Statistika nr. (), 7. a., lk. 7. Eesti Statistika nr. 7(), 6. a., lk.. Eesti Statistika nr. 60(),. a., lk. 0. Eesti Statistika nr. (),. a., lk.. Eesti Statistika nr. 6(),. a., lk.. Eesti Statistika nr. (),. a., lk. 7. Eesti Statistika nr. (6),. a lk. 6. Eesti Statistika nr. 0(6), 0. a., lk.. Eesti Statistika nr. (6),. a., lk.. Feldman, Eesti Statistika nr. 7(),. a., lk.. V. Feldman, Eesti Statistika nr. 6(), 7. a., lk.. Kindlustusseltside tegevus. a., V. Feldman, Eesti Statistika nr. (), 0. a. Kindlustusseltside tegevus 0 a., V. Feldman, Eesti Statistika nr., (), 0. a.

30 v -eeex «wa IQ irit>00 -* "MCSTT-TH" CMCOCS C0O r-^t"- _-# 00» H 00 *" I-Î of t-" *!>-" r-~ I» so eo m -* «o es "* C» CO ri Si -* œ CO OS CO O N Ç M» OrteSWM oft-*»!*" *!.-? in"icfeo r-to* "ofo*o*o*«rtffilo» J ih <M * H «I "# CO SO O» ri >* lo c C «M*in œ"-*" " TU" eo" -"es es CO ri CÎÏ O Õ rni".6nit>ujj[ " "o"o" " " -SIl!}UtI0 ïpupi aa CO ri *n CO O H O H OVOHO ffl CO <-( 00 lo CD O O m m_ IpitptniM F-" to ri I>GJ" eoco o m TUIM OT co co in cooo IpniJiainx rt«io!dh -*0 0HtO I I ih Oi SO t- o_eo e» 00 to ri" in o" topps r- W lo ri TH to in 0 00 issintdn ufe>te«fan>f in * -* *-- co" *" oš" r-t ot TU" ct im (OCO 0 lo H O H O J O M O O B r-ico C0X> ri «CXI «O O N N» oo" of» ri m co OONri* m"co"in" «T ti i t i ee to m <N co 6 iw>d ppj} öil>0in0c>0 <-T oo* of -rft T*" m" efe? CO eo CO eo ri CO to _ *. co -. o J in >o «M H f f l «* ri IN S C C0 O OS <* it * CO i CM 0"lo"co"m*C" "ri" " " "* OI Cl CM ri O cci O O J m "(vofcst S»7 $J,pt0Q où co o m in f"o"ri"co" * N O O H O q " * " " " O* WCS ri CD a oo '«S' * ri"ofoo" OI 0 TU oo^ co"o"ri(ff I I on vj ms * «J H t> O * * io"oi ep ri C> C0 ri ri el " * I O O O «00 *# OI CO t- ep ri (M i> I> es oo o m 0], ri co"o"ri"öf of ri co co c» co oo es in œ eo"-*co"-" n ai^a o * ri oo * eo co co"i> cs'œri co *~i coin õt IWX T*"H*ri"ep rjcfoon* P ri 0 * TH of IN^CTOI" to" in" in" oa* ee* o" TO o"o"ri"«i[i0[ *J -6 ff. 0 to ri ri el _eo o^to t. TU oo oi^o^o^iof... in ofc-f IO"(M" iftcoi-iinoi co" of of <o rî tv is - t> TH m oi cc eo e»»n"af -dfeo' <* oo * m co co! t-_co ri i>e»ao in" i>* os" of cf»ft tv TH in co CO C0 ri P O ** e»-* CDofcScTri"» K in-* o c6"tjti>"ri" "** p, 00 p, ""^ drricfo snisniptiiîi -strçstrao I I MOOWH o"o"o*o*o" It)"PI00A C0 ri * co!r» O rh r-i t I I $ CKl_ri CO t> of " i-t " IpuiaitiTET wwqiaio 0 ri " ri t>" CO ri ei + I N I I I «co oa rsä» -* [pupmni, t- co ri co co * * c- * m turaoa: cc ca»* o: in. l ~ P» ^ *î, ' Ti, ri"eo co"co"o o" "» - eo eo co to co ri ta H i * ri ee ri o^c*- co ini-t-tita* in -^ ri co œ * bo *» ict-tofof t*t o c o I s* TK TU N I «va "M *. T g S g ;li 'e Ä* ^ V. p to <Ü S - -S J* ** «las ;gs dooai"qq ** «s là ^*s! -s fi, S s "i,ts ^j to TSts

31 Tab.. Kindlustustegevuse tulemused 6. a. Fonctionnement des sociétés d'assurance en S...-is p.a. *> Sellest poliisija portomaksud ) Dont polices et Netokahjud ) Pertes nettes Netoärikulud Frais généraux Preerniatagavara suurenemine ehk vähenemine () Augmentation ou diminution de la réserve des primes Tulude ehk kulude () ülekaal Bénéfice mi perte () Tulude ehk kulude () ülekaal. a. Bénéfice ou perte () en 000 kr 0 Ar % *) 0 kr\ 000 kr\ %!) 000 kr\ %!) 0 hr %*) 0 kr % x ) Polaris.. Eesti Lloyd Oma... Põhja kinnit. s Eesti Union A.-s. Hansa. Turis.... P.-Saksa k. s. Aktsias, kokku Kokku. a. Eesti Ühisteg kindl. kesk. Eesti.... Eeks-Maj a. Talu.... Narva vast. tu lek. s... Kalju... Põhja Kotkas Eesti apteekrite vast. k. a. ühisteg. kiudl. s kokku.. Kokku. a Üldse.... Üldse. a. Eka... Eesti Lloyd Põhja kinnit Eesti Union Turis... Eesti... Eeks-Maj a Talu.., Kotkas.. Põhja Kotkas Kokku Kokku. a. Eka... Polaris.. Eesti Lloyd Põhja kinnit. s Eesti Union A.-s. Hansa. A.-B. Hansa E. Ühisteg. kindl. k. s. Eesti.... Kokku Kokku. a. Eka Polaris.... Põhja kinnit. s. Eesti Union Kokku Kokku. a. 6,6 0,,6,, 7, 6,S,6,0 0,,, 0, 77,,,,,7 0, 6,,,,,6,6, 0, 6, 7, 6,?,0, 66,,, 0, 0,,,6 7,7. 0,,6,,, 60,,0 67, 0,6,7 6,7 7,, 6,7,,, 6,0 70,6 6,,6, 0,6 0, 6,,6 7,6 66, 6, 6,,6,,0,, 0, 6,0,0 0, 0, 0,7,7,,,,0,,,,,0,,7 0,7, 7,6 6,,0,6,0,,,,,7,,,,,,,,0,,7,0,,,,,,7, 6,0, 6C,7 0,7,,?, 6,,,7 6,,, 0,,6,0 67, 7,6, 0, 0,7, 6, 6,0, 76,7 6, 0,6 0,6 (), 6,,,, 6,, 6, 0,6, 0?,,, () () 0,, 6, a) Tulekiudlustus Assurance contre l'incend ic.,0 7,7,,,,0 7,,?,,,0, 6,0,7, (),6,7 s?,i,7 6,,6,,, 7, 6, 6 6,0 0,,7 6,7,,,, 6,,7 76,7 60,,7, 7,, 6,,0 6,6?,,0,,0,, 6, 06,0,,?,,, 0,7,0,6,,, 0, 7,,6,,7,?,I 7, 6,,0, 7,,0,0,, 0, 7,,,,, 6,, 7, 6,,, b) Elukindlustus Assurance sur la wie.,,,7,6 6,0,7 7,,»,?,7,6 7, 6,,, 6,, 7,,6,,» 66, 6,,, 6,,7 6,0, 66,6 6,, 00,,0 6,,0 06,, 6,, 0,,, ()??,,6,0 7, 6,,,,0 0,7 0,,7,0 () 6, c) Veokindlustus -Assurances sur les transports.,,,, 7, () (,),,,7,,, 0,,0 7, 6, 6, 6, 6,,0, 7, 00,,0 7, 6, 6, (0) 0,,7,, 6, 6,6 (0),, 6,7 A) Autokaskokïndlustus Assurances des automobiles. 6,,, 0,,?, 7, 6,,6,0,,Û 7,0,6 6,0 6, 6,!,, 6,,,0,?! i,e,0,6,6.7,,0,,,0, 6,,, 7, 6,0,,0,0 7,,, 0,7,,0,7,6,,0,?,?,,0, 0,6,, 6, 6,, 7,,,6,6,,0, 0,,0 0, 0,6,7,,,, 6,,?,,,6 7,,0, 6, 0,6?,,7,, 6,6,,,,6, 6,, 6,?, 6,,0,6 7,,,0 0,7,,6,,0 6,,7,,0 0,, 00 66,7 06,,, 0,7, 7,,, «,,,,7,0,0 7, 7,,6, 0, 0,?,,,6,,0,,,6 7,7,6 6, 0,7 0,,6, 0, J ) Saadud netopreemiate, poliisi- ja portomaksude surumast. ) Kahjusummast on arvatud maha eelm. a. kahjude tagavaia ülejäägi summa. *) Elukindlustus: saadud netopreemia, poliisi- ja portomaksud ning %. ) Elukindlustus: sellest saadud %.,,, 0,7,0,,,7,6,

32 m Tab.. Kindlustustegevuse tulemused 6. a. (järg) Fonctionnement des sociétés d'assurance en 0 (suite). "S *"* S' &S Si S ë s ; H «si ë'â ' Sellest poliisija portomaksud Dont polices et port Netokahjud ) Pertes nettes Netoärikulud Frais généraux Preemiatagavara suurenemine ehk vähenemine () Augmentation ou diminution de la réserve des primes Tulude ehk kulude () ülekaal Bénéfice ou perte () Tulude ehk kulude () ülekaal. a. Bénéfice ou perte () en 0 kr OOO kr\ % *) 0 kr\ ^o ) 0 kr\ o/o ) 0 kr\ % ) 0 kr % x ) 000 kr Eka Eesti Lloyd.. Põhja kinnit. s. Eesti Union Eesti Ühisteg. kindl. k. s.. Eesti Talu Kokku Kukku. a.,, 0,6,,0, () () (0),,,,7 (), (,0) (0) 66,7,,n c) Ônnctiisekindlustns Assurances contre les accidents.,7 (0),0,0 (), 7,, 0,6 (0) 7, 06,7 (0,) 6,,,,0, () 6,C 7,,,, (),,,.7 () (),, 7, (), (),0 0,7, 7,, () 0,,,, 6, () 7,,0, 6, 6,,0,0,, Eka Polaris.... Eesti Lloyd.. Oma..... Põhja kinnit. s. Eesti Union A.-a. Hansa.. Turis Eesti Ühisteg. kindl. k. s.. Eesti Eeks-Maja.. Talu Põhja Kotkas. Kokku Kokku. n.,,,0,, 0, 0,7,,6 6,,6,,,0 0,7, 0,,0,, 6,. ) Murdvarguste kindlustus Assurance contr s le vol avec effraction.,,,0 7,7,,6 66,7 7,, 7,,,,,, 0, (),,,6 0,,,,,, 0, (,), 6,, 7,7,6,0, 0,7,6 0,, 0,6,,, 0,6,,,, 6,0,,,, 7,,, 0,6, ; () 0, () () 0,,7,, (,0),0, (,) (,) 7,7,,6,, 0,7 0,, 7,,,, 6, 0,6 7, 60,7,6,0 6,,,,,,,, 0, _, Eka... Polaris.. Eesti Lloyd Eesti Union A.-s. Hansa Turis.. Eesti... Eeks-Maja Talu... Põhja Kotkas Kokku Kokku. a.,,0,,,,,,, 0, 0, (),,,7,,,,, 7,6 (),,, () () (), (),, g) Klaasikiudlustus - Assurances des glaces et mires. 0, (,) (,7) (,6) 6, 6, 66,7, (),7,, 0,7 0,6 () (),,0,,0 6,, 6,6,, () (),, () (),,, (,0),, (,),,, 0,, 0,6 0, () 0,, 0,,0 7,0, 7,, (,) 7,7,0 7,0 0,7 0, 0,. 0, Oma.... Eesti Ühisteg, kindl. k. s Eesti... Eeks-Maja Talu... Kalju.. Põhja Kotkas Kokku Kokku. a.,0,,7,6,,6 0, 0,7, 0,, h) Koduloomade kindlustus Assurance des animaux lomestiques.,0,,0,6,0, 6,0,,,, 0,,,,0,,,,0 70,7 6, 6,,7,,,,7,,7, 7,, 7,. 6,7, 0 66,7, 0, 0,7 0,,, 0,6,6 0.,0,,0,, 0,7,,,0,, 6,7, 0,, 7, 0,,0 0,7, Oma lesti Ühisteg. kindl. k. s.. Eesti Talu 0, (0) (), (0) () î) Rahekahjurtc kindlustus Assurance contre la grêle., M, Kokku 0,T,6 _ ï,l T, -, Kokku. a. 0, 6 a ) Saadud, netopreemiate, poliisi- ja portomaksude summast. a ) Kahjusummast on arvatud maha eelm. a. kahjude tagavara ülejäägi summa.,

33 moosams'i IM» a M ">,i>i,«^ isœoonoœtoojo 't^p, 0., 0., ,,! 0..»«oo "t 00 * t^,~ e* es CM O -# WO I-(«IOO«OO«OOM r-too o"»f"*"i-roo ia ««* H M o i OicSeamin-^aorfiO ih I M 0 (M CO rjh ira 0 wtco" I -r* co «so * co!>"-< w " 00 ""* rh -* rt CO I> " O " ^ W US OC OS CM afsfeovn & oo «M w œ i N œ t - co" oo" o" t> i> nt o o" W TH, O^CO!> rh «0 CD 0_ ** SO Cjfo ( t-îiotoo oc TH co os i> TH OO o"» i oo CC to ««0< oo os e» o IHOT œ o ^ o o i o o t o c i H o o tctio" to"o" m* t> oo o o" «"afrh" CM CM" CO CM CM TH ira TH cq ira M CS lo IM O CM (M M ~0 ih O H O I-HTH rh CO O l>«ft to r-rh O O CO CO-* eo eo «S CM TH CO CO U rh CM nowcoco»nioot)<h CM Xft Ml T)< CO. rh, 00 i O rh i CO 00 O, -H, j C» > CM I> CO 00 I> CS as o s TK^CO <N COHOOO'tfwiœoO i _l> CO CO t> -* i-h S 0 x V r t B ^ d f f i O J o V N V r i C O r t V r T d r t a r i C N C i N H l O St CO tp CM " " ci co - ee o os N m * >>!OHNINH it» c- to CM CO O iar l cc^co^tv CTO to e» TH us fc» CO 00 rh, O Õ O SM CD IO to O) * o IO» O) I te oo tôt» OtfccTr-f OO^id" Co"S i " t- o o es O O O O I 0 O O I O 0 O O O O O 0 " 0 O O o t^rc? o i r^o O O O O A S C O O ts**co"g üoooosmim «O O IN CO en o»" co «* t» no M C0 CO Cn "Ö II looowiooolno NMNlOOJOOijIiOO «POO C0 ira to C0 00 M "O <M «e oo oo i-i es TJ< co tft es m o 00 CM in (M CM rh TH CM M CM CS io CM to CO rh CO IM TH CM C0 C0 ih CS eî,c0 io <N O (M > I> a> O C0i_»i»O 00 O O 0* «t-{. as, t-tid'i-t i-ttctoo"iv ra öms^co^cfcctira e»* * " "*" usef.s a to**-cr-csira00c»rhfr"l> l > t ^. I > M 0 0» S - * «PCD. Os I rts si ioihcocoeocococi-ii-cocoococoioocoireï«c, i cs"vo"cm"in"in*i<^o"oeo(» "in"t^odcrt>rc^tfs» t~ g CM TH CM CM t-t r-t ss m ci CM rh oo c- C 0 0, I-"GO" m" es to O CM 00 CO l'o Õ t» A i '. l O à M r l H O O «O - cq">-î«re'««f«sor«ô > *?»«"<>fco "tfofoo co *îes rh la CS CD ira TH MOCO^OOD TH 00 t> I l»~ >OC *"^Ö "*, CCl ^ ^^P/''~ ui., 0,,,D c=a ï, «e>f TH"ICT -H~O" oo"to"oo"im"'t- ; 'eo"io"i-rc»fco co ira o m ~" ' '"* ~ J (M (MT)(IOO io o OM in"c-i w to * M b- IM ÕŠ in «o S C0 rh C0 Cl >* (M SI CI (M CO CO rt ^** ^.I.«J _w ~ oo o *>< 0>,CM rh lo o to»ft m o ca O) Tu «00 CO VTS oo to «Cfr-Î tccotflootcftfwrferrric-f ^f «"^"c^tfoc co" 'd^cooococmoooco «in ^ O Q N rh GOr/ *tooieof-(thi-h i«o p * a a ffl id- - S * S COCO"* CI rh-*. -CM -COCO co es ci o os Ö ö <* õ o as o i-ts co" o" t-'œ-oeotc-o S» " t> rt t- " HiO H 6m> ri en i> Tti to 0 ca O O irj ** rh co r* rh irj co no i'- COTH- <00CMC»t>rHrHm00CO00 H O H W O m PH oi en l! rh SM 00 lo US - _ CM CO 00 TU CM to ) ih C0 Tf CM rh ^H m $ t^ o ea eo co to eo TH rh O CO O I> Cl 00 _ lo (M. * rh CM <* CM V H N I> C- OHiioO CM C0 * to CM io O CO l'-t-t^coin o m eorh coin cnc-lcqcsco ' ~ Tt* TH to cm m a-s lil» ^ «a a CO^OO CO^CD^CM O_to_0 ' -,i - <~C\ (M Õ Si O Ô* CM"id, r-tid'oö"rh"as" co'otto" r-t m" oo es t»e» too en " oo i> i> es ^ ". - rh lo * rh CO CO ~ OS S» irj -* O CD CO 00 C» I» lo *>. l^cjti<lorh-*ejscmco-»«l'-.csoeoc<llvcoo>jih»! 0 -H TH.IO W«lCOO!«0MI>.OOCaos<DIMHHF0î COCSC-IHTHCOCMCO T*OTTüTüQ0\racoeaorHcj>ca ooent-coeoco IM rh -rjieo < > -u -«m «JS 00 "* CM 00O rio t-o O O O O H O cö< ) o o o o o rfc? eo"p rttp P rrtp P nîp P P - o o o o o T-HrHrHrHrHHi-HrHrHrH OS lo O 0 es CO o CM o m oo to CO rh lo OI TH rh ~oinœwm->*thtoooiacococscm OTtfCOCMTHCDTHescOCOOOCO rh O l> IM CO ri «US CD oos^s as fc g O ^J lill NCO»ŒHINriiniO OinMNHlTHl>.0(M«œ THi>.c»co-*Tticococ-ie<erHini»Tf(ThcMi-Hoco»ni> MOCMrHrHt>CSCM «* «O N O C O O H l»t- -"-" TH TH CJ CM «-» IM CO «îft to * O * rh w œ rh CM rh CM 0O00 CM CM CM Î!"CO Õ rh lo lo Ttl ô to es CM"T> CO 00 TH 00 ( THC-rHOlOOOOOCO O O TH t>- M CI rh in to TH rh i CM J> rh CO TH CM rh OOOCDTHCOOOOCO C H O C O C O O N W. 00 VO CM CM TH rh CM m CM en CM jv rt (tq TH CS CO OO rh CO # ifj çp <M co lïi ira o co N O N O S H ^*o o rh en IO to o O «CM rh 00 lo Slri CD C CO rh rh CM TH CO eocor-thi-r-aseooooeameoeo t oo CM CM ca to TU os t- os o r-\ CO TU TH to CM lo rh CM ira CM!>Tfl0CSOi(THTHcOC0«tOe0a<M O CO 00 <N 0 CO TH e» C0 CO CO 0 rh ast-a-iiracoiorhcoira eo COrH CSlO O O COV(l>THI--I>C»cOOOOCÄi!tCJC OUO COrH en ira N O M I N H C O t H o t - O O rh' CO rh 00 (M CO rh CO lo TH CO C0 Q rh CM «CM CO TH Tu TH IN rh ^ 'S <M rirtwhrislhsihnhsrinn a &'.s S'o'AM-Sli <g es,«.«s io Sa «J S II» *«i? H fi M

34 (-ï :â «S ^ s Tf J s 0 I I I O^W 0^ - rh 0 I> m * S S ^ ofü-t * -WÕT-ÎTto co co " * t> OS * 00 t-- rji m co. rh, th C0 t» co" ood'of o M m i> t~ o o 0 <N o" o" SI* oît-t r-t o o I I I l i l l i l in m o oo co m m i rr^ti i co es oi so ce to i o co i> «M 00 CO l> co OSÄOO O i-l 00 s H " g to" Islsl I I co co t» c- oi IN m in w oi o" O CM" ofrh i-t rhi-t o" O l l l l II II ««eue i o co t- ï -*} rt ctl rh CD IO CD CO CD C0 M C-CS * CO t-?-*"-'* OS rholol * «SES M ^ a g o ** o, -!,» OM 0 J SO 0 M M r l r l "» CM rh 0 CM t» CO C- i-l CO co CO in io in îo co CO co CM co in OJ rh in i> co rh > 0 W 7 0 Ol l l l l ot--mc»cdcqesc»cq rtorthoo <SiM%»«>»VcOios>oaic6' «snoo^cd-trt-m *» O Û 0 * J -# COTO r «N C Ü H I N N p O O O^CO cl oi * l> rh co't; m ~ -* CO rh «t-îë lis s oo * -* co co co. H -lillal a o CÏ &i Q co CO SO 0 (M i si Il? OOfflÔŒît oa en os os i> co co a n > o 00 O CSO«Iri-*«0 t> co oo <* O * i> -. in. i t. H M H «ui «\ ai ÖMÖMOOOhdJ ^H I ^ m ^ rri r-i.r* ir* îft r«?s r ri a i o* * S ^HVH" S «s«e to us o o *^ e*. i*ps 0H ^ rv\ ffi w n i> t- t» o SXfMïPfOSBUSS «CSOOfc-Ot-rHOl ««*»«** CS 0 H to ira, m, in r-. t- i F» * l-l rh "* td SE s% s "ii lass ja "» llll ~t< -* l> 00 rh 00 SO in os in to en os os co CO «OH r-t o es -j< es o co co o o o o H i o a o -r" - i> to es *# <* i> CJ j f- rh es rh co in <N INIO in OS OSrHOJrHOOOOOlCOrH tp CD co coto co oi m m m rh 0 (SI t>l M «O CD Oi oi os I I rh McNOWrH-KincM in a* i«es e* oo to co co es «s us os to in o eut- ô eõooioc- i> fr- otï- oo m os to e» os -^ fc-fc-cc-tfolol tfeseswr-t-oo OOOH»«eS 00 O COr-HT-Ht- *» ' - m m. es os t~ ->* ^in co e» i m os m r- - r-i CD rh IO lo in OS CJCsoiCoo-*mc 0i CO CD CO OH CD m co 0- l> l> CO CD! b>l»s»olnw!s *"ï» 00 rh > ce oo v* m co 0 s e» <M s* co t> co co > ceo»i> co» «O C0 t>- rh t- * m os rt th0co^rt0to-*h0m^rh0m^h0»rhoacotfrh0torh0cor*rh0corh0eo ixojec^rhnco-* MMrg«M! l'a

35 7 Q00_- iao o o M< & oo co m 0»o" ov",-r "06" " " O «COTJ" o t- É S S._-, Ä Oi-tot-oCi,_-o a «o eo "w T-l rh m O""J J0O W VO -* I «us "coiods^t d d o n V d o "of t-toq"cf n nco 0 *» n «*C0 O Q O O r- O N CN!TJ" of of eo oa"oq" eo"!d«nril> -tfojuoiq " raoooûisn in < (M (M «WOO co o^ «o w *_ I-J^ in (M co oo^o» **" "o? io IH" j'oi'fs'effîeo" "»» --T ^ *-T O O OT «^ < r-i rh g r-î "cf "rn'ira" 'g >s «O J 00 O00MN-* 0 r-l -* CN eo» o o o O* "nti-tco * "o Ö"w TtTieTof *r is >* OOO OOOQOMHiO 0» "S i S S "«" "oo", *: eo us o-^o^t-h * <N * us *«IM" " PH" " «I-TCO "» lorh * * r-l lo 00 U 0 " >ra o o o oeo o «D ot>ooici'*oa& Sü ^jf r^ - «. H H«MS o " " OÎT-T S so O 00 O^SO^S CO CO^ ri«lflo"» TfinrfriGi T-TcTofiN"'* of Jj >S oo^-* o»*i>- ojiocog>]eo'<i< 0 (^TTH rt" "cs "T-ri-i, T-ro* '«CS.eO»"* i-ir-l^r-^rh «ov«to'd'6'< " fe < î? & l w.^t cocoioeooiwrfot^eocoeo of o" i-t * H" * ö" io"cq" <#" r-t g > 0 eo SJ*^ in <N "î, 0 }, S of " "T-H"Ö"Ö" s oo THrtiT-iiowinmiQ toclnht- TH i-i imoocorococorh ioao *" i> <*" >*" of of o" of cf i> oo" eo" *Jg *co o^toirs in^ineo^as " COSI^I>OHH«^ I> co >* ^ "T-ri-ÎT-r " "^ ^g I>T* ctio "»> " " "o"*f O, I lîîu TH oi I> 00 O^HOO IH^IO (N ^^at > co' "af of oo"i-t <o"cf OA E- t-i CO -tua.ooh co cs'co'oo" esf " t-th CO T-l S *T(i > -*J-p o eo oo io co!>_? " e~ oo oi t> -S fi rh(ncococtoooin U C- >*~ N w ra " " * r* 00 0"*W-*"* * ih 00 * CO U 00 " T-I r-l T-l H CO H, ih (NON, t-t t> m oooco f» i o" ", of «*" I I oo j j r- r» a*. rt i-tatco "«" ' "oo" ot roco oo r-n> >* ^ es^yo - 7^' ö o "" _it.ft, ol O ** m 0 i C%"V 0û»*IM(0t-MIII0iO(»l»IMH«T-i-*THO 00 r-j>ocoi-l!ncšl<nt»corhsdh r-icocv!0io t»o«okmorioihooea laua^cqcoimiooiq HJg oo t-cq IN m co co QU SÎ " T-l 00 N M O "SiSJj eoi>-eciimco-*co-*co-* t-ii!» cioœ - ooeoc<ico '*e's 00 «io OrlOOHriO i-l ih H «o p-i oo j«.a I I I I r uss «OHM 'HHMl-! MMiOOOlH'* ÕTlM IO N ä ojtoioeooooor-r-iio eo TH * C0 CO CCI * X * * TH I-I OO * CO «* 00 m rh to r-l TH l-l CO T-l H T-l MON rh * co eo oo ö lo U TU CS CD 0 r-l OU l>t-0ocom "* OI T-l H H œ I>lO t-c-t-^c-ej I,_.»._ - _» 'co " O I w R» '. S IU «' B _ J'ir S S tu ^ T ic A OBfStn

36 S œrt «SNM os" TO"-*" œ!> O S «0 r-i es cp OB «SIN"I>->* os" <N «o 00 fm rh CN rh ** > «"* OS CM^CM^ CO rh rh. r H, * - CO TOOS OSHIN -rh TO 00 C<" r» ï «J..Rsaa" S!nassn!>siiipui[ s^as^sasi asnq-sntptipi ampsa^stqii W sa îœ H N N OOrtlcM OS O rh TO W *- S TJITH Or"rH TO «CO lu (M 0 ri *«, «CO ""* rt rh "- S l».l, rš *" S =0 o,,'bsu'bjj S!HSB{SI)l^St^nlUJ nora L ï^sag; " M C> HlNM rh OS CO O -ai ^ 0 IN os ei rt 00 * a E s^assn!htiut[ istqm..uoio" s^assn!»iruti p/îoii îîsaa;" S [ f-^-. CM CO IN t-^ T-Totf'of 00" HtÛlO TO üohaxso «O O (M ** IM M (M IM OJ O (M (M M H O t-rh to CSrH rh eo IN «S rh rh rhoscn M Tri TO IMCC -* rt ^ W S m to co t»rh 00 Ol OS rh '~' TON COrH «, S" rh 0 «rt S TO rt l S rh prh, 0 0. ««S g -sirçraupi ueunqsasi i M 6 ' S? rs 00 IN J> co 0 00 tp"oco"'fov' rh -* 00 IM l> US c*i TO m 00 Wt>MMMO IMroa> ** m r-^ o-*"i>co 00r-^ O) (M TO «* rh ( M N M N W r t - **s s eoc-fct rhrh^ M O» S! 00 o> co 0 S s M N rh TH CM toco"to" TO loi> ÇO«CO M CD * SO >0 00 CM 00 ril TJI TO t» «DrH 0000 S g M 6 «g I S; «K - S'a a IIP -!«. * S? s 0? «rh 00 CO "O, IN" cnctot-*' «i-llnoo O MSOSM CM eo co' TO rhto os TO oowo<n us œ eo rh es t- csi rh 0 ^ *L t^*î.,!l î. l> î. tff l O H H N rh rhn - *" w-s rh - ih > TO rh TO rh * 00 ISTID* TOM CD iffctoq* l 00 CM O S «TO" S" " ^.0 <N rh m" 00" os" rh CM (M IOI>.CO > co CO TO-* sq O CM (M «N «s ^" M *i S ^& t- (M O rh «O ot ^«"iv'crt-^ CM «o«os (M rh rh 0 rh ^ 00" «"TO" S-o-w" S- 0- S- S* to TO O of oturt «H <^> : :j si a S lis * * lai A* ft^l-t: *s>i i «g ai M "«,0 S ^ il OQ : : J* «' ':îî S ga s "s ' S. m liî * * ' fi -S-a-a, *' liî- rq j_ - c J?" S-' 'si **.! & * il r X? ' il! i il gif if A!-Il Se" AW si.!'! ' " " "f i 'g &g.

37 Tao.. Eesti kindlustusseltsidelt välismaa kindlustusseltsidele maksta ja neilt saada olnud summad 6. a. ( 000 kr). Balance entre les sociétés d'assurance estoniennes et étrangères en S {ï 000 er). Välismaa kindlustusseltsidele oli makstaversements pour les sociétés étrangères - iž III Els al *" *. "g g I-sf s us M Välismaa kindlustusseltsidelt. oli saada Sommes reçues des sociétés étrangères "s-*".soi -y» «Ji s <ö 'il ' i II j " ê w Välismaa seltsidele oli rohkem maksta () ehk neilt rohkem saada (+) + mc 6 Välismaa seltsele kuuluvaist summadest kantud nende elukindl. depoosse Accroissement des dépôts des sociétés étrangères 6 Sellest: tulekindlustus... elukindlustus... Polaris: Kokku Sellest: tulekindlustus... Eesti Lloyd: Kokku.... Sellest: tulekindlustus... elukindlustus...,6,6, 6, 6,,7 0,6 66,7,6,,.,,?, 7, 7, 7,,,,, 0,,,,,0 6,7,,, 7,6,6,6 7, 6,,, 7,,, 0,6, 0,,., S 66,0,,6,,0 7,,,0, 6,6,,0, 67,,0,6 6,, +,7 7, 70, 6, +,,0,7 7,,,7 6, 0,7,, E 0, 0, Sellest: tulekindlustus... elukindlustus... Põhja kimiit. selts: Kokku. Sellest: tulekindlustus... elukindlustus...,, 7, 7,,, 7, 7,,,, 7,, 0,,,,,,,, 6,6,,7 J,,, 7, 6,,0 +, 6,0,,,7,7,, Eesti Union: Kokku.... Sellest: tulekindlustus... elukindlustus...,,,,0,0,0,0,,,, 7,,, 0,,,,,7 7,,0 7,7 6,0 +0,6,7, 7,7,6,0 Sellest: tulekindlustus... Sellest: tulekindlustus... elukindlustus... Pölija Saksa kinn. s.: tulek. Ees» Ühistes, kindl. keskselts: Kokku Sellest: tulekindlustus... Kindlustusselts Eesti: Kokku Sellest: tulekindlustus. '.. elukindlustus...,,, 7,,, 0, 6, C,,6 6,6,0 0, 6,, 6,, 0,7 0,7 7,,0 6,0 7, 7, 6,, 0,, 6,,6,0,0 0,,?,,,,,e, 6,0 =,0,,0,,,0,0,,,,,,,0 7,, 0,7 76,6 7,,,,7,7 6,, 0,,7 6,6 6, 7,,,,6,6 +,0,, 0,, 0,, +, 6,,,,,0 +,, 0, +6, +,,7,7,6,6,,,,., Ühiste», kindl. s. Ecks-Maja: elukindlustus... Kotkas: elukindlustus... Üldse Gr. total Sellest: tulekindlustus... elukindlustus...,,,0,0 6,0 i 7,6, 0, 6,6,0 6,»,0 6,0 7,7 7,0 6, 7, 6, 6,7,,,, 77,6 6,6 0,,7, 6,7 07,7, 6,, 77, 7,0 0,7, 7,6,0 7,,7,0 6,,,,,7 07,6 07,6 Üldse. a. Sellest: tulekindlustus... elukindlustus... 6,, 0, 67,,6 7,7 76,,6 06, 7,, 7,6,0,, 7,6 0,,, 0, 0,,0 7,,7

38 Dans les chiffres du tableau les marchandises passées en transit ne sont pas comprises, Tralic de perfectionnement, réexportation et réimportation sont compris. Eesti-Läti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie I.. Elusloomad (arv nombre) II. Toidu- ja maitseained, joogid. Tera- ja jahvatatud vili. Aed- ja juurvili. Karjasaadused. Kala, kalasaadused ja vähid 6. Muud toidu- ja maitseained, joogid.. 7. Loomasööt III. Toor- ja poolvalaiisained. Loomariigiained (peale rasvade ja õlide). Seemned, taimed ja nende osad Metsamaterjal. Paberitoorained. Tekstiiltoorained. Ärteid ja metallid töötlemata (metallimurd). Mineraalid peale ärtside. Keemiatööstuse toorained sellest: a) õlid, rasv., vaigud, kummi toorelt b) väetised IV. Yalmissaaunscd 6. Nahad töötletod ja nahkkaup Puutööstussaadused. Paberitööstussaadused. Tekstiiltööstussaadused 0. Metallid. Põllumajandusmasinad ja -riistad... Jõu- ja töömasinad. Metallkaup. Elektrimasinad, -aparaadid ja -tarbed. Instrum., apar. (peale elektriapar.) ja Iasker. 6. Transportvahendid 7. Keraamika- ja muud mineraalkaubad. Keemiatööstussaadused. Muud eraldi nimetamata kaubad.. V. 0. KallismetaMd, -kivid, pärlid ja korallid Kokku (^ November Novembre 7.. XII Briti Or.-Bretagne /.. Animaux vivants II. Denrées alimentaires et coloniales, boissons 0. Céréales et produits de minoterie.... Fruits, légumes et tubercules Produits de l'élevage du bétail..... Poissons, leurs produits et écrevisses. 6 r>. Autr. denrées aliment, et coloniales, boissons 6. Fourrage 0 HT. Matières premières et demi-fabriquées 6. Produits animaux (non compr. grais. et huiles) 7. Semences, plantes vivantes et leurs parties 7 0. Produits lorestiers. Matières pour papier. Matières textiles Minerais et métaux bruts 6. Minéraux {non compris minerais) Matières chimiques 6 7 dont: a) huiles, graisses, résines et caoutch.brut b) engrais IV. Produits fabriqués 6. Peaux apprêtées et articles en cuir et peau. Ouvrages en bois. Articles en papier et imprimés.... Articles textiles 0. Métaux ouvragés. Outillage et machines agricoles..... Machines motrices et machines industrielles. Articles en métaux non spécial, dénommés,. Machin, et appareils électr. et leurs parties. Tnstrum., appar. (excl. nr. ) et armes à feu, Moyens de transport 7. Céramique et autres produits minéraux. Produits chimiques 0. Autres articles non spécialement dénommés V. 0. Métaux et pierres préc, perles et coraux Total kr NovemberNovembre 7.. XII 7...., 0, 0,,0 7 7, 0,7,, 7, 0, 0,,,,,6 7,,6 7, 7, 6, 0,, 6,6 7, 0, 7,6 7, 76, Tab.. Väliskaubandus detsembris 7. a. Voetud kokku lühendamata arvude jäigi. Arvad! alla 0 kg ja 0 kr on märgitud " P.-A. Poola- Tšeh Leedu Läti N.S.V.L. Danzig Prantsuse Suède Allevakkia Rootsi Saksa hoslo Ühendriigid riigid Muud Lithuanie Danzig France magne Tchéco- V.R.S.S. Pologne- Étatsslovaq. Unis d'am.,,0 0,7 0,7, 0, 67, ,0,0 67,0 6G, 66,, 0,,,7,,0 0,6,,,,7 7,7,7 0, A. Sissevedu tonnides 0, 0 70,6,7, 7, 7, 0, 0,,,7 0,,,, 0,7 6 7, 70 6, , 7 0, 6,, 60 77,,, 6, 7,,,0, ,7, 7,,,7, 0 0,,6 7, 6,, 7,,0 0,, i, Importation en tonnes.,,7,0,0,7,7 7, 6,,,0,0,0 0,7,,0 0,,0 6,,,,,, 6,,, 0,,7,7 0,,, 0, 77,6,,, 0,, 67, 6,, 7,0 7,,,0,0,,7, 70,0, 0, 7,, 6,,0,0 0,6,,0 0,, 7, B. Sissevedu kroonides Importation en kr.,,,, 7, 7, 06, 66,7, 0,6,,,0,,7 0,7 0,,6 7 7,6,, 7,7,,6, ,,,,,0 6,6, 0, 0,, , _ ,7,7 60,7, 6, 0, 6,6,0 6,,0 0,7, 6 6, 7, 7,,0 77, 0, 7,0,,,,,6, 7,,,7 6,7, 0, , 766,0 0, 0,, 0, 77,7 7,0 66, 67, 0,7 0, 6,0 6, 076, 7,,0 6 0,,, 0,,6 6, 6,, 660,6,, 7, 77, 6,,, 7 0, 6,,0 6,7 0, 0, 7,0,, 6, 0,6 77,6,6 66, 77,7 6,, 7,,,,7, 6, 7, 67, 60, 7,6, 6, 6,,,, 66, 6,6, *) Sellest: ) Välismaal töötletud Eesti kauba tagasivedn Eesti 60 kg 7 krdont réimportation des marchandises estoniennes exportées pour perfectionnement ultérieur 60 kg 7 kr ) Välismaa kauba ajutine sissevedu täiendavaks töötlemiseks Eesti 6 kg Il 6 ŠrImportation des marchandises étrangères pour la fabrication 6 kg 6 kr.

39 0 Commerce extérieur en décembre 7. T s totaux sont établis d'après les chiffres non abrégés. Les chiffres moins de 0 kg et 0 kr sont indiqués par ' Dec. 6. I. XII 7 Belgia )) Belgique ) Briti Gr.- Bretagne\ Leedu lathuanie Läti Lettonie] [N.S.VJi Prantsuse U.R.S.S., France Hootsi Saksa Allemagne Soome Finlande Taani Danemark Muud' riigid Autres pays Kokku Total Dets. Dec. 6. I. XII 7 S,,070,,6 0, 77, 0, 6,6,6,6 0,, 7 07,, 6,6 7,0,0 7 6, «, 0,6 0,7 7,0, 0,,6,0 7, 7,,, 0,.7,6, o,ä,,, 0, 6,6,,,, 0,7 0,,0 0,7,0,,,7 7, 0,6,7 7,6 0,7.,S 7, 6,6',7;, y! 0, o,â 0, 0, 6,6 6,, 00, 7, 6, 0,6 6, 6,,6,, 06,,, 0,7,0, 7,,7, 67,0 0,6 6, 0, 7,0 000 kr, 6,6 6, 7,, 66,6 66,0 66, 6, 0,7! 6,, 7,7 7,,6,6,7 6, 0,,,,6 6, 766,, 0,, 0,6,, 7,, 6, 7,,0 76, 6,6,, 0,,7 6,0 0670,, 0 7, 007,, 7, 6, 0, 0, 67,7 7,,0, 6, 7 0,7, 7,7,,6 6, 6,,7,0, 0,6, 0, 06,0 0,,7 67, 6,7, 00,7 70,6 6,7 7,0, 6 0, 6, 77,0 77,7 0, 7, 6 6, 7,0 6, 6,, 0,6, 7, 0,, 77,,,6 7,,,6, M o,o ~S0 I6J 0 7,] 6, 0, 7 7,, 7,,,0,] 6,, 0, 6,7^,',0 7, 0,6 0,6, ] 0 60] ,6,6,,6 7, 7, 0,0,,,,,7,,0, 006, 7,] Î ! ],7,7,6 7,0,,i,0 o,o, 0,l, 0, 607,0, 76, Väljavedu tonnides Exportation en tonnes. [ 76 6,6,6 07,! 7,, j 00,o],0;,0 6,6,,,0,,,6 6,7, 0,,7 7,0 6,,6! 76,,, 6,7 7,7 6, 66, 7, , ,7,,,,,6,6 6,,,j ;, 6 7, 7 ] = 0 ] ] iji06,j! l j ] Ü67 0,.Î,0', 6,7 0,',7 7,7 0,,6 7, 6], l,0j,6 0,o!, 6,7, ', 06,] 77,;, 77,, 7 07, 7 0,, 6, 0, 0,6, ] 0,, ] , 6,6],,0 06,] 7 0, 06, B. VJiljavcflu kroonides Exportation < I 7 0»! ] ] , 0] ] 6 7! 7! : 00, U ! 0] 7] 6] ] , ] ]!,0, ],,.,7 7,,, 66, ],,0, 0,7, 0,6 6,7 0, 7,,,7 76, ri kr , 07! 7 6 OOsi 6] 00] S0 6, 7 6] ] ] ] 66,7, ],,, 0,], 7, 7! 0] 7! 76 66] 00J ] ,7] 6,; 6,,0,, ; 6,,,0,],, 67,6, 607, 6,7 0,7 ] 6,, ], , ( 6! ,, 76,: 6,, 06,0,7,,0 7, 0, 70] );,6],,,,e! 0,6,, 6,,,0, 0, 7, 0,] 6,6, 6, 0,,7,,0 607,,7,6,6 7 67,, 76, 0,,0 07, SS. 7,0,,0 7, S!o 0,! 7, 6,, ,,\ 0,,,] 7, 7 77, 06,\ 6,0 07,6 6,, 0, 67,\ 7 67,6] \S76,, 76 6,,; 7 600, 7,],0\, 0, 67,7] 6 0,, 60 7, 0,\ 07,,7 0 7,,\ 07, 607,0, 7,7, 0 077,] 7,, I. II. 6 7 III. 0 a) b) rv ,,0 6 7 IV. 0 6,7 707, 0 6,,0 66,0 0,! 67, 60,] O0O kr 07,[,7, ,0, 66,0 0,6 6, ,7],7 67,! 7,, 6 0 7, 6,, 0, ] 7,,7 0,6, 0, 7, 6,,0, 06,0 6, 7,6 0,, 77,,, 6,0,6 6, 06, ), 6,7],,0,,0,,7], 66,,,, 6,7 7,, 0,6,, 0, 6, 0* 0,! 0, 0, 0,7 767,] 7,,! 700, 7,, 6,,,,0,6,,,0, 07,7 0,, 6,6 7,,7,0., S,7 7,0,0, ,; 00, 67,0 7, 6, 7 6,0\,, 7 6â,\,,\ 0, 6,6' 0,, 0 77,,7, 00,7,, 66,, 0, 76,7 07,6,7 060,7\ x ) Belgia-Luksemtiurgi majand, liit Belgo-luxembourg. Union économ. ^ t J.,,»«,, oeo't.n a ) Sellest: Eestis töötletud välismaa kauba tagasivedu välismaale kg 7 kr Réexportation des marchandises travaillées * kg 7 kr. im.. n. s Û 0. a) b) IV U 6 7 Y. 0

40 0 Rahvusvaheline statistiliste territooriumide numeratsioon Tab.. Väliskaubandus muude riikidega detsembris 7. a. Commerce extérieur avec les autres pays en décembre 7. Arvud alla 0 kg on märgitud " Les chiffres moins de 0 kg sont indigués par,,". Sisseveâu Importation ton kr Väljavedu Exportation ton kr Numération internationale des territoires Sissevedu Importation kr Väljavedu Exportation ton lcr~ Argentiina Argentine Austria Autriche.. Belgia-luksemb. m.. - luxembourgeoise Union économ. Boliivia Bolivie Brasiilia Brésil Briti asumaad ) Colonies britanniques ) Aden Aden Austraalia Australie... Egiptuse-Sudaan Soudan anglo-égyptien.... Hongkong Hong-Kong India Inde Jamaika Jamaïque Kamerun Cameroun Kanada Canada.. Keenia ja Uganda Kenya et Ouganda Kullarannik Côte de l'or Kupras Chypre...., Lõuna-Aafrika Ühendriigid Union Sud-Africaine Lõuna-Rodeesia Rhodésie méridionale Malaia Malaisie... Malta Malte.... Nigeeria Nigeria.. PalestiinaPalestine. Põhja-BorneoBornéo du Nord Samoa Samoa Tanganjika Tanganyika. TseilonCeylan Uus-Merernaa Nouvelle-Zélande Bulgaaria Bulgarie Costa-Rica Costa-Rica Ecuador Equateur. EgiptusEgypte... Guatemala Guatemala Hiina Chine... Hispaania Espagne. Hispaania asumaad ) Colonies espagnoles ).... Kanaari saarediles Canaries Hollandi Pays-Bas.,0, 6, 0, 0,6,6, 6, 6,,0 0,7,,0,0 66,6, 0,S,,, 7, 6,7 0,7 0, O ,, 7,,,, 007,,6,, 0,, 0,,,0, 7, 6,6, Ss\ , 67, 607,,, Hollandi asumaad ) Colon. néerlandaises ) Curaçao Curaçao.... India Inde Itaalia Italie Jaapan Japon Kolumbia Colombie Kreeka Grèce Kuuba Cuba Lõunaslaavia Yougoslavie,. Mehhiko Mexique N'orra Norvège Paragvai Paraguay Peruu Pérou Poola-Danzig Pologne-Danzig Portugal Portugal Portugali asumaad ) Colon. portugaises ) Angola Angola Ida-Aafrika Afrique d'est. Prantsuse asumaad ) Colon. françaises ) AlžeeriaAlgérie Indo-Hiina Indo-Chine... Madagaskar Madagascar.. Maroko Maroc Somaalirannik Côte des Somalis. Süüria Syrie Tuneesia Tunisie Rumeenia Roumanie.... Salvador Salvador Santo-Domingo Dominicaine, République Soome Finlande Šveits Suisse Taani Danemark Tëehhoslovakkia Tchécoslovaquie Tšiili Chili Türgi Turquie UngariHongrie Urugvai Uruguay P.-Am. ÜhendriigidÉtats-Unis d'amérique... 7,7, 6,,,,6,,, 0, 7, 6,0 7,, 0,,, 6,, 0,,,,, ,0 6,0 7 0, 0,7 6,,0 0,, 0,,6, 0 7,,, 770, 0,,, ,7 0 0, 66, , 77 JärjekTur; täielikus üksikainete nomenklat. Tab.. Väliskaubanduse tähtsamad ained detsembris 7. a. Commerce extérieur des principaux articles en décembre 7. Järjek. nr. Eesti-Läti ühine nomenklatuur täielikus ton kr Nomenclature unifiée pour üksikainete Krcouronne d'estonie Estonie et Lettonie nomenklat. II. Toidu- ja maitseained, joogid. Tera- ja jahvatatud vili 0 B.ÜB Sel,: Br.-India J. Aed- ja juurvili Apelsinid ' " " ja mandariinid SISS EVEDU IMPORTATION. I ', l î<;c,o 6 T0 0, 0 0, 0 0, 0 0 III., 76,6 07 eo, 7 7, t%, , 6Ô6,,7 07 7,0 6, 0 0, 06 77, 7 Õlikoogid. Sojatangud Loomalubi. Toor- ja poolvalmisained '7,7 67. Loomarügiaincd, peale rasvade ja Siide m, 0 66 Sidrunid... Toored, loomanahad ern. 6, 777 Puuvili ja marjad kuivatatud Sel.: Paragvai., 6. Hala, kalasaadused ja viiliiil Kolumbia, - - Austraalia, Muud toida- ja maitseained, joogid Karusnahad...., Kohv toores, ubadena 7, 7 Kakao ubadena ja pulbrina. Seemned, taimed ja nende osad 66, m 76 Tee igasugune Kopra 7, 7, 7 Suhkur peenike ja tükkidena Ristikheinaseemned,0 70 Sel.: Briti Tubak lehtedena, kasvudena, 6, 006 Sool Sel.: Bulgaaria 7, 00 7 Kreeka,, Viinad ja veinid, Türgi., 6 07 f. Loomasööt Humalad..,0 6 0, 6, -a II Kliid igasugused (loomasööt). Fabcritooraincd.... 0,T 66 Sel.: Tselluloos kuiv 0,7 66 x ) Dominioonid, asumaad, valdused, protektoraadid mandaat-territooriumiddominions, colonies, postestions, protectorats et territoiret äc mandat. 0,6,

41 0 Jàrjek. nr. täielikus üksikainete nomenklat. Tab.. Väliskaubanduse tähtsamad ained detsembris 7. a. (järg). Commerce extérieur des principaux articles en décembre 7 (suite). Järjek. nr. Eesti-Läti ühine nomenklatuur täielikus ton hr Nomenclature unifiée pour üksikainete Krcouronne d'eitonie Estonie et Lettonie nomenklat. %. Tekstiiltoorained , b) Väetised 7 6, 7 Puuvill toores Sel.: P.-A. Ühendriigid Egiptus.... Kanep Sel.: Br.-India.... Džuut Vill värvimata Sel.: Briti Kunstvill Toorsiid. Ärisid ja metallid töötlemata (metallimurd) 76 Malm toores S Inglistina 0 Tina. Mineraalid peäle iirtside 7 Vabrik, ja emt. tarvitatav savi 7 Kivisüsi Sel.: Briti Koks S. Keemiatööstuse toorained a) Õlid, rasvad, vaigud, kummi toorelt 6 Loomarasv tehniliseks tarbeks. Sojaõli 7 Palmiteraõli 7 Kookosõli Sel.: Rootsi Hollandi Kakaovõi, 6-a Nafta ja gaasiõli Sel.: P.-A. Ühendriigid.. Holl.-India Masuut Petrooleum Sel.: Hollandi-India... Holl.-Curaçao Bensiin Sel.: Briti Holl.-India Parafiin Määrdeõli ern Sel.: P.-A. Ühendriigid.. ST. S.V.L Kautšuk ja guttapertš toored. Kampol Sel.: ÜT. S.V.L P.-A. Ühendriigid.. TerpentiinõU Täiilisalpeeter Väävelhapu ammoniaak... Superfosfaat Kaalisoolad. c) Keemiatööstuse toorained punkt a ja b nimetamata Väävel toores, tükkidena... IV. Vahnissaadused 6. Nahad töötletud ja nahkkaup. 666 Suured parknahad 676 Töötletud peensord. nahad 0 Masinarihmad. 7. Puutööstussaadused Vineer liimimata.. Aami- ja puusepatöö Tisleri- ja treialitöö. Pal)eritööstussaaduscd , , 66 Puupapp, värvimata.... Sel.: Soome Paberosšipaber. Pergament ja pergamiinpaber Päevapildipaber Tapetid ja bordid Raamatud ja muu trükitöö.. Tckstültööstnssaadused ) , 70 67,70,7 Puuvillanlit ja -lõng.. Puuvillariie )..... Sel.: Briti Läti Puuv. masinarihmad.. Sukad, sokid..... Muud kujutud tööd ern. SISSEVEDU 0,$ 77 6, 6 7 7, 06 6, 0 6, 67, 67 07, 7 7, 7 6, ,0 70 7, ,7, 6, 7 6, 6 0, 7 7 7, , 0 07G, 7 S 7, 0, 06,0 70 0, ,0 6 0,, 6, 0 7,7 6, 7,7 76,0,, 7,7,,, 70,,0, 6, 6,6 6,,.,0,0,,0 6 0,,,7,0,,,0,7 0,,,,,,,7,0,6 0, 7,,0,6,7 0, » IMPORTATION , , 7 7, 7 767, 7, , Metallid 7677, 7777 Puuv. kardinatüll Villane lõng Villane riie kangastena.... Sel.: Briti Villased ja puuvillased kangad tehn. tarbeks Siid- ja kunstsiidniit ja -lõng Siid- ja kunstsiidxiie.... Vahariie ja vahariidest kaup Köied ja nöörid Kalavõrgud Peakatted 7, 0. lou- ja töömasinad 7 0, 6 6. IHctallkaup 6 7 S76,, 7, 77 0, 6 7, S , 00 0 Raud ja teras (vits., latt., sordi jne.) Sel.: Poola-Danzig.... Belgia-Luksemb. ni.. Saksa 77, 77 Raud- ja terasplekk , 7 Sel.: Belgia-Luksemb. m.l. Saksa.... ' Raud- ja terastraat igasugune 770 Vask Sel.: Rootsi Saksa 7 Vasktorud 7 Vasktraat isolee-ta igasugune.. Põlwinia jandusmasinad ja -riistad 0 Traktorid 0, Viljapefesugaroituurid jõumasinaga ja ilma Niidumasinad Vikatid Separaatorid ja m. piimandusmasinad Piima transportkannud.... Põllutöömasinate osad.... Plahvatusjõumasinad Veskite seadised Kudumismasinad Õmblus- ja pilutamismasinad ja nende osad Töömasinad ja abinõud igasugused Masinate ja aparaatide osad. Malmist itud, nõud... Rauast ja terasest taotud, pressit. ja valatud kaup ern.. Raud- ja terastorud ja nende ühendusj aod. Raudtraatnaelad ja -needid.. Muu treitud, poleeritud, lihvitud raud- ja terastaup igasugune Raudplekk-kaup ern. lihtne.. Vasktraatkangad Raud- ja terastraatkaup ern.. Noakaup igasugune Ern. käsitööriistad Viilid ja keermetislõik. abinõud Vaskkaup igasugune Alumiiniumkaup ern. Elektrimasinad, -aparaadid ja tarbed.., El.-dünamod, -mootorid, transformaatorid El. mõõtmisaparaadid.... El. hõõglambid El.-kaablid metallpantseriga. El.-juhed isoleeritud El. lülijad, kaitsjad, lambipesad, reostaadid ja signaaltarbed Raadioaparaadid, -osad ja -tarb.. Instrumendid, aparaadid (peäle elcktriapar.) ja laskeriistad Päevapildiapar. ja osad.... Arstiriistad,-aparaadid ja-tarbed Kellad Muusikariistad.. Laskeriistad a 6. Transportvahendid 6 Veesõiduriistad. Sõiduautod,, 6,,0 7,, 6,,, 660,6 7,,0 6,7,0, 7,7,,,,0, 0, 0,, 7,,6,,6, 7,,,,6 0, 7, ( tk.) 6,0 rgt. 6 tk. *) Sellest: Välismaal töötletud eesti kauba tagasivedu Eesti 60 kg '7 hr; välismaa kauba ajutine sissevedu täiendavaks töötlemiseks Eesti 6 kg 6 er Dont réimportation des marchandises estoniennes exportées pour perfectionnement ultérieur 60 kg i 7 kr; importation des marchandises étrangères pour la fabrication 6 kg 6 hr.

42 0 Järjek. ur. täielikus üksikainote nomenklat. i 6 7 Tab.. Väliskaubanduse tähtsamad ained detsembris 7. a. (järg). Eesti-Läti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie Autode raamid ühes mootori ja ratastega Mootorrattad, Autode osad Jalgratastega mootorrataste osad Jalgrattad 7. Keraamika ja muud mineraalkaubud 0 Kaiad, tahud loomulikud 0 Tulekindlad kivid ja tahvlid (šamottkivid) 00 ITajansskaup 00a Portselankaup 0607 Klaaskaup. Kcemiatööstussaadused , 6 Kaseiin Albumiin Pehmest kummist teosed... Veoautode massiiv-kummišiinid Kummist jalanõud Väävelhapu alumiinium... I. Elusloomad (arv) Hobused (arv) Veised (välja arvatud vasikad) (arv) Toidu- ja maitseained, joogid II.. Aed- ja juurvili õunad. Karjasaadused 76 Kartul, toores Sibulad... Sigur, värske ja kuivat, Peekon.. Sel.: Briti Sealiha värske ja soolatud Loomaliha Sel.: Soome Lambaliha.. Sel.: Rootsi Piimapulber Või Sel.: Briti Saksa Munad. Kala, kalasaaduscd ja vähid 0 Värsked kalad 06 Tindikala 60 Kalakonservid 6. Muud toidu- ja maitseained ning joogid 7 Kartulijahu 7 Šokolaad Kompvekid 0 Teraleib, pain normal Piiritus III. Toor- ja poolvalmisained. Ijoomariigiaincd, peäle rasvade Loomanahad kuivalt soolatud, Sel.: Saksa, 7 Loomanahad märjalt soolatud Sel.: Saksa, - -7 Karusnahad, Jõhvid Sooled Seemned, taimed ja nende osad... 7, 7 Linaseemned 0. Mctsamatcrjal 0,0- Kaatilauad. Paberitoorained Commerce extérieur des 'principaux articles en décembre 7 (suite). Järjek. ïir. täielikus *. hr üksikainete Ercouronne d'estonie nomenklat. Haavapakud Propsid Kuuse- ja männilauad ja -plangud Sel.: Saksa Briti Puumaas märg.. Tselluloos Sel.: Briti... Prantsuse. Tckstiiltooraincd Lina Sel. Prantsuse Briti... 0 tk. 0 6,, 0 tk. Ï 77, -. s SISSEVEDU,, IMPORTATION ,, Mineraalvärvid ö Alisariinvärvid era.... 6, Trükivärv Pronkspulber, 67 6, 6 Lõhkeained ja süütenöör,ö 67 6 Linoleum ". Muud eraldi nimetamata kaubad., 7 6 II Nööbid igas 6 II Kirjutusmaterjal ern.. VÄLJAVEDU 0 6 tk 076 tk. 6, 76, 6,0,,0, «,,,,,,, 7, 76, 7, 7 60 tk.,,, 06,0, 6,6,,,,,,, 0,,, 0, thm,7, 7, 0,6, 6,6 7, 6,, 6, 6, 6, 6, 6, S Sooda peale söögisooda.. Söögisooda Seebikivi puhastamata.. Väävelhape igas Kaltsiumkarbiit Sahhariin Rohud Lõhna- ja kosmeetikaained Parkimisekstraktid.... EXPORTATION. Takud. Ärtsid ja metallid töötlemata (metallimurd) 0 Vanaraud Sel.: Soome, 6 Vanavask Sel.:. Mineraalid peäle firtside a Kips 7 Kaltsiitkivi (Eesti). Keemiatööstuse toorained a) Õlid, rasvad, vaigud, kummi toorelt 7 Eesti bensiin 7 Põlevkiviõli 0-a Bituumen c) Keemiatööstuse toorained punkt a ja b nimetamata 6 Kunstsarv töötlemata. IV. Valmissaadused 6. Nahad töötletud ja nalikkaup 66, 67 Suured parknahad. 7. Puutööstussaaduscd -a Vineer Sel Briti Taani Itaalia Vineerist toolipõhjad Sel.: Saksa Briti. Belgia-Luksemb. m.. Mööbel 60, 60. Paberitööstussaaduscd 6 66, 67 Pakkimispaber Kirjutus- ja trükipaber...,. Tekstiiltööstussaadused ) Puuvillaniit ja -lõng.... Sel.: Saksa Rootsi, Puuvillariie ) Sel.: "Rootsi Norra Linane lõng 6-a Linane riie jäme 66 Pakkimis- ja kotiriie džuudist Sel.: Saksa Taani. Jõu- ja töömasinad. Külmutamisseadised. Metallkaup Radiaatorid malmist..... Elektrimasinad, aparaadid ja tarbed. Telefoniapar. ja n. osad Keraamika ja muud mineraalkaubad. 0 Sèment Sel.: Tahvelklaas Hävimata Keemiatööstussaadused II Kaseiin Tuletikud Muud ern. kaubad Kunstsarvkammid.. x ) Sellest: Eestis töötletud välismaa kauba tagasivedu välismaale kg 7 kr väärtuses SU lg 7 kr. ton s 06,,,7 0, 70, 0, 0, 7, 6,,,6 7,0,0,,0,7 66, 0, 0,7 0,6,,, 6 607,,6, 7 6,,6 6, 7,,0 7, 7,0 0,,0 67,,6,6, 06,,,, 70,,7,6,,7 07,,, 6, 7,0 7,6,0 7,,,6,,,, 0,6 6,, Réexportation des marchandises travaillées kr e

43 Tab. 6. Riigiraudteed detsembris 7 Chemins de fer en décembre 7. *) Kitsarööpmelisel arvestatakse teljekoormis teljepaari peäle. Auru- ja mootorronges Sell.: PaldiskiKeila HaapsaluKeila KeilaTallinn TallinnTapa TäpsiKohtla KohtlaNarva TapaTartu. TartuPetseri TartuValga. ValgaPetseri PetseriIrboska Tähtajalisi kogu raudteel Elektrirong. Tall.Pääsküla. Kokku Total Novembris en novembre 7. a, Detsembrisen décembre 6.a,. IV 7. XII 7. IV 6. XII 6.. XII 7... Tallinn-Sadi.Türi TüriMõisaküla Mõisaküla-Pärnu. LiivaVääna.. RaplaVirtsu. lellepapiniidu TüriTamsalu. IklaBiiiselja.. MõisakülalValga ValgaMõniste. Sonda/Mustvee Tähtajalisi kogu raudteel Kokko Total Novembrisennovembre 7. a, Detsembrisen décembre 6. a,. IV 7. XII 7. IV 6. XII 6 I.. XII 7... I. Tähtsamad andmed piirkondade järgi Données principales d'après les districts du réseau. Laaditud kaubavag. keskmine Beisijakm (0) li telje koorem*) Voyageurskm (0) par essieu d'un Poids moyen Ssl ü «äss» wagon chargé " Sl Ï Üldarv Total IG Ï III kl. III cl SSSŠ 7,,,,,0, 7,0, 7,, 6, 6,,,7,,0, 6,, 0,7,,,, a s S Sa «il ÎÎ Üldveost veost Maksul, TraU Trafic! S o g total On S I*)BH * a) Laiarööpmelised teed Voie large.,,7,,,,6 6,6,, 0,,0 Ï, 0, 0,6,, 7,6,0,0 6,0 6,,0,,,0,6,0,,67,77,,7,7,,,7,66 6,,,0,0,,60,,W,,,,, b) Kitsarööpmelised teed Voie étroite. 6,0,0,,7 7,0 7,,7, 7 6,6,,, 6,0,,,, 6,,,0,6,, 0, 0,,,7,0,,,6,,7,,0,,0,7,00,6,, 6,0,,,0 0,6 0,6,6T,,,7,,,,,00,,,7 0 0 Keskmine kaubarongi brutokaal (üldv. tn)poids moy. brut d'un train à marchand. (traf. tôt. ton) Tallinnal Tallinsuunas Vers nast-.au dep. de Tallinn Tallinn % S Ï ire Keskmine kaubarongi telgede arv Nombre moy. d'essieux pour un train de march. Tallinna suunas Vers Tallinn Tallinnast-Aw dep. de Tallinn I»» Kõigi saadetiste kaalpoids: tn tn-km Sell.: maksulised saadet.-dont les march. payables: tn tn-km SellesterakaubadDont marcliand. privées: tn.... tn-km.. Kaal poids tn tn-km Keisijate üldarv Nombre total de voyageurs... Sellest / Välisühendus Communie, avec l'étanger Dont V. Kohalik liikumine Mouvement local.. Sellest III klassis III classe. Beisija-fara üldarv Voyageurs-km Sellest-DoMt: Elektrirongid Trains électrig Eeisijaid tee-jm-lenombre de voyag. par km expl... Keskmine sõidukaugus Parcours moyen km... Magamiskaartide üldarv Cart. pour wag.-lits vend. Perroonipileteid Tickets d'entrée vendus Eong-fcwi üldarvtrains-km Sellest reisirongides Dont trains de voyageurs.. Mirkaubaronges Dont trains de march. rapides kaubaronges Dont trains de marchand... tööronges Dont trains ouvriers Telg-*m üldarv Essieux-km Sellest ( Beisivag.-telg-krn Voitures à voyageurs Dont \ Kaubavag.-telg-imWagons à marchand. Keskm. tïg, arv rong. Moyen des essieux par train ÎAuiureisironges Trains de voyageurs.. Elektrironges Trains électrique.... Moot.-ronges Trains à moteur (fiem.).. Kaubaronges Trains de marchand... Tööronges Trains de service Jttskm. kaubal, bruto-kaaltildveostpoids de tr. march Laiarööpmelised teed Voie Dets.en déc , ,,,, 6,0,7 S , /IV./XII 7 /IV./XII 6 /-./XII 7 Kitsarööpmelised teed Voie étroite. Dets.en 7 6 î/rv./ii 7, Kaubavedu ( 000) Transport des marchandises ( 000) Pagasivedu ( 000),, Transport des bagages (0).,,0 0. Reisijate vedn (0) Transport des voyageurs ( 000) , 7 6 *7 06S , , S, 7 7, 0, 7, 0, 6 0,7 7,, Vecrevkoosselsu kasutamine ( 000) Exploitation du matériel roulant ,7,,0, 67,0, 6 0,,6,, 6,, 0 0,,,, 67, 6, ,,, 6, 6, ,,6,0,, , 7,6 7, 7, 6, ,,,0, 6, /IV./XII , 067, ,7,0 ( 0) ,,,0, 77,0 /-./XII , 7 6, ,, ,,,0, 6,

44 06 Rahvuslik lipp Pavillons nationaux Tab. 7. Tallinna sadama tegevus jaanuaris. a. Mouvement du fort de Tallinn en janvier. Üldse Grand total Maht Ton. net Neist laaditult ) Maht Ton. net Rootsimaalt-Ie De-vers Suéde Maht To». net Neist laaditult Maht Ton. net Saksamaalt-le De-ver s Allemagne Maht Ton. net Neist laaditult Maht Ton. riet Soomemaalt-le De-vers Finlande Maht Ton. net Neist laaditult Maht Ton. net Laevadega veetud Transport de Reisijaid (arv) Voyageurs (nombre) Eesti Briti Hollandi Läti N. S. V. L Portugalia Poola Rootsi Saksa Soome Taani Kokku Total Detsember Jaanuar 7 Rannasõit Petit cabot. Jaanuar 7 Eesti.. Briti.. Hollandi. ÏT. s. V.'L! Portugalia Poola.. Rootsi.. Saksa.. Soome.. Taani.. Kokku Totol I. SAABUNUD LAEVA» VÄLISSÕIT I. ENTRÉES LONG GOURS KANNASÕIT CABOTAGE. II. VÄLJUNUD LAEVAD VÄLISSÕIT II. 0 0, 06 S ; SORTIES S 00 SS LONG COURS S 6 Detsember 7. Jaanuar Rannasõit Petit cabot. Jaanuar RANNASÕIT CABOTAGE. 6 l ) Chargé. Tab.. Eesti Panga äriseis. jaanuaril. a. (0 kr). Bilans de la Banque d'estonie le. janvier. (0 hr). 0 fer 0 er Aktiva AUU Passiva Passif Kattevara Réserve a) kuldrahas ja-kangides or monnayé et non monnayé.. b) välisraha devis, étrang. nettes.. Vahetusraha Pièc. de mon. d'ap. est.. Sisevekalid Effets intér. escompt.... a) kaubavekslid commerciaux... b) põllumajandusl agricoles.... c) metsatööstusl. rel. au corn, de bois Laenud Prêts et avances: valitsuseleà l'état teistele divers., Kinnis- ja vallasvarapr õpr. im. et mat. Muud aktivad Autres actifs li l ) *) 0 7,7,7,0,,,7,0,0,,,0,,,,6,,,,7 PõhikapitalCapital TagavarakapitalPonds de réserve... Jooksvad kohustused Exigibilités courantes A. Pangatähed liikvel'billets en circulation B. Jooksvad arved Dépots à vue et comptes cour a) valitsuse État b) pankade banques c) teised divers Muud passivad Passifs divers.... Kokku Total Kokku Total Kattevara vahekord jooksvate kohustustega. I.,66 % Proportion de la réserve par rapport aux exigibilités courantes:,66. XII 7.,0 %». S.0B *) Selles summas Vab. Val. poolt garanteeritud laene (tuh. kr) 06.»l J»! J».»l»»! I» >!.. * «' S7 7, 0, 6,6,, 0,,,,7 0,,,, 0,,,7,

45 07 Piiritusmonopol detsembris IT. a. ja Jaannaris. a. Ventes d'alcool en décembre 7 et en janvier. Joogiks Pour consommation Sellest viin Dont eau-de-vie Eriotstarveteks Pour les besoins spéciaux Denaturaat Esprit du vin dénaturé Väljaveoks Pour l'exportation Sellest joogiks Pour l'exportation Kokku Total tmiselt Total dets. 6/7 jaan. dets. 7/ jaan. 7/ + % dets. jaan. Müük 000 liitrites (%). Fentes en 0 litres (.calculé en esprit du vin). 6,,7,7 7,, 0,7 77, 7,, +,6 +, 0,,,0, +, +7,,,,, +,6 +,,",0,7, +,7, 67,,6,0,7 06,7 0, +, Müügiväörtns 000 kr Valeur des ventes (en 0 Jcr) 7,7 7,7 +, + 6, 70,,7 +,l +, Tab.. Valuuta ja väärtpaberite hinnad Tallinna börsil jaanuaris. a.. New-York, $ (dollar)..... London,. Berlin,. Helsinki,. Pari, (Inglis n.)... Saksa riigimarka. Soome marka.. Prantsuse franki. 6. Bruxelles, Belgia belgat.. 7. Zürich, Helveetsia franki.. Milano, ItaaUa liiri.... Stockholm, Itootsi krooni.. 0. Kjöbenhavn Taani krooni.... Oslo Norra krooni... Praha Täehhoslov. kr... Amsterdam, Hollandi kuldnat.. Riga, Läti latti..... Wien, Austria Šillingit. 6. Warsžawa, Poola slotti Kaunas, Leedu litti..... Danzig, Danzigi kuldnat..6% E.hüpot.pangaPantl.(nom.v.lOO*r) Tallinn Haapsalu... Kuressaare.. Narva.... Sellest: Narva-Jõesuu jsk Nõmme... Otepää.. Paide.. Paldiski.. Petseri.. Pärnu.. Põltsamaa Rakvere. Tapa... Tartu.. Tõrva.. Türi... Valga... Viljandi.. Võru... Kokku Totol Registreeritud elanikkude arv. jaanuariks. a. Nombre de la populotion au. Kokku M. 6 6S 77 0 Cours du change à Tallinn en janvier. Kõrgeim jaanuaris 0. 6,00,00, 7,,6 6,0,6,0,0 0, 0,,7 7,0 6,0 6,60 60,70 6,60 0 m. 6,00,00 7,,0, 6,0,0,7,60,0,, 7, ,0 7,00 Madalaim jaanuaris 0. 60,00,0 7,,00 60,,,7,0 0, 0,,66 0 7,0 6,0 6,60 60,70 6,60 0 m. 67,00,00 7,,0,00 6,,,,60,0,, 7, ,0 7,00 jaanuaris 0. 60,6,00, 7, (,) 6,,,00,0 0, 0,,6 0, 7,0 6,0 6,60 60,70 6,60 0 m. 67,6,00 7,6,0, 6,,,,60,0,,0 0,7 7, ,0 7,00 detsembris ,6,00,00 7,,7 6,0,,0,0 0, 0,,70 00,7 7,0 6,0 6,66 60,6 6,66 0 m. 67,6,00 7,0,0, 6,0,,6,60,0,, 0,7 7, ,6 6,6 70,6,00 Tab.. Linnade rahvastik jaanuaris. a.*) Ui 6 Keskmine.. XII ,6,00 7, (,0) 6,6,0,,0 0, 0,,76 7, 6, 6,06 6, 6,06 0 Mouvement de la population dans les villes en, janvier. Sisseregistreeritud Enregistrés VäljaregistreeritudRayés des listes N sances M. N. 6 m Sissesõitnuid Arrivées M N Teise korterisse sissekolijaid Changement du logement M. 6 S N M N sos Väljasõitnuid Départs M N Teadmata kuhu Inconnu M N vaijakolijaid Changement du logement M N m. 7,,00,67,0, 6,6,,,60,0,,7 0,7 7,7 7 70,76 6,0 70,76,00 jaanuaris ,,00,00 7, 7,7 6,0,0,,0 0, 0,, 0,7 7,0 6, 6, 6, 6, 0 m. 7,,00,0,0 7, 6,,6,6,60,0,,0 0,7 7, , 6, 70,,00 Registreeri tud elanikkude arv. veebruariks. a. Nombre de la populotion ou l.ii Kokku S i M N Detsember 7. a Jaanuar 7. a *) Iga linna rahvastikuaivu saavutamisel. kuupäevaks, arvestades igakuise sisse- ja väljaregistreerimisega, on võetud alubeks faktiline rahvastikuarv. in. a.

46 0 Tab.» Suurmüügihinnad detsembris 7. a. ja jaanuaris. a. (hr). Prix de gros en décembre 7 et en janvier (en er). Jaan. Ö Dets. 7 7 Toiduained, loomasööt ja liciuascemedenrées alimentaires, fourrage et semence de foin.. Bukia Seigle. Nisu Froment. Oder, sööda Orge.,, olle,, pour bière. Kaer, söödaavoine 6. Rukkijahu Farine de seigle 7. Rukkipüul,, blutée. Nisupüül, kõrgem sort Farine de from. blutée.... Kaerahelbed Flocons d'avoine 0. Kartulid, ') söögi Pommes de terre ").,, tööstuse ;,,,,,.,, seemne,,,. Kartulitärklis Supérieur"Fécule de pom. de terre. Herned Pois. Piim 0 ), piimatõust., I valiklait 0 ) pour industrie I s. 6. IIvalik Us. 7. piimakaupl., I valik,, laiter. Is..» II valik Us. lü. Või,") Beurré 0 ) 0. Juust, 0 ) Šveitsi Fromage "). hollandi. Munad, 0 ) siseturu Oeufs 0 ).,, eksport,,. Taimevõi Margarine.. Sealiha Viande de pore 6. Loomaliha Viande de boeuf 7. Peekonsead (607 kg rasked) 0 ) Porcs de bacon 0 ). Heeringad, Êoti Matties I s. Harengs, II s. Matfuls I s.,, II s.,, Spent. a.-s.,,kalandus" Matties MatMs.,.. Suhkur, peenike, saksa Sucre, d'allemange... vene de U.R.S.S..., poola de Pologne.. inglise d'angleterre.... Siirup, kartuli Sirop de pommes de terre Glukoos Glucose. Tee, Orange Pekoe, Jaava Thé. >, >) Tseilon. Kohvi, Rio, Santos Coté de Rio, Santos.....,, Kesk-Ameerika sordidcafé d'am. centr... Kakao, hollandi Cacao d'hollande 6. eesti du pays 7. Eiis, Burma II Riz. Sool, lahtine, saksa Sel, d'allemagne.,, vene de U.R.S.S 0. H hispaania Sel d'espagne. ölikoogid, linaseemne Tourteaux de graines de lin. Soj atangud Tourteaux de soya. Nisukliid Sons de froment. Eistikheina seeme Graines de trèfle. Timutiheina seeme Graines de fléole Lina, linasaaduscd, vill, riie, paber ja nahk Lin, de lin, laine, tissus, papier et cuire. 6. Lina, *) VõruPetserimaal, Ü Lin 0 ) 7. mujal Eestis, R,. Takud, ") Codüla" I s. Étoupe, ") de Godilla, la.. Us.,,,, Ha. 60. ehituse de constmet. 6. Linaseeme, õli tootmiseks Graines de lin pour l'huile 6-,, külvi Graines de lin pour semences.. 6. liinaseemneõli Muile d'olive 6. Lambavill,») I s. Laine, ') I s 6. II s. II s 66. Puuvillaneriie, Bjas Cotonnade 67. Mitkal 6. Paber, rotatsiooni Papier roule 6. Tallanahk, Eesti nahastcuir de semelles, du pays 70.,, Ameer.nabast! s. Cuir de semet. d'amis. 6,00, 7,00,00,0 7,6 6,,00 a ) 0, la ),0,,,00 6,00 l ) *) 0 l ) ') a ), ), a ),00 a ),0 '),,0 ) 0,77 a ) 7 a ) 0,7 s ), ) _ ),S )») _- ) 0»),00 l,6,6 6,00 7,00 a ), a ),7 ä ), a ), ),0 s ),6 7,00,,0,00,7 6,00,00 ), a ), a ) 0,76 a ) 0,66 a ) 7 6,0 a ), a ),0 *) 7 ') 7,0! ), 6,00, 7,00,00,0 7, 6,00,00 0,,6,0,00 6,00,,,00,,,0 0,7 0,,0,0 0,00,0,0 6,00 7,00,,0,,,0,6 7,00,0,0,00, 6,00,67,07,0 0,6 7 7, 6,0,,0 0,6,0,,7 a >,7 Metsamaterjalid 0 ) Sois. ") 7. Palgid, kuusk ja mänd Poutres de sapin et de pin B ),, 7. Prussid Équarries s ) 6,00 6,00 7. Plangud ja lauad (%), kuuse u/s Planches et madriers, sapin ), 0 7. Plangud ja lauad (%), männi u/splanclies et madriers, pin »), 0 7. Kastilauad Planches pour caisses d'emball. 76. Paberipuu Bois de papeterie 77. Toepuu Etancons p. mines Metallid Métaux. Kaud, sordi Fer en es,,,, latt,,,, lingots vits Feraille,, plekk Tôle de fer,,,, tsingitudtôle de fer zinquée talad (T) Sommiers en fer.... Teras, vedru Acier à ressort,,,, valu Fonte talla Aimant Inglistina Étain Seatina Plomb Vaskplekk, punane Tôle de cuivre, rouge,, valge Tôle de cuivre, blanche. Tsinkplekk Tôle de zinc Kttttcaincd, õlid ja nende saadused Combustibles, huiks et leur produits.. Kivisüsi, sepa Houille.,, auru Houille. Koks, gaasi Coke de gaz. Kütteturvas Tourbe 6. Põlevkivi I s. Schiste comb. I s 7. Põlevkivi kütteõli Huile de chauff.,, raskeõlihuile lourde. Nafta, vene Naphte de U.R.S.S.,, ameerika,, d' 0. Mootornafta Naphte pour moteur 0. Diiselmootornafta 0. Petrooleum, vene Pétrole de JJ. R.S.S ,, ameerika,, d'amérique 0. MootorpetrooleumPétrole p. moteur Bensiin, Riigi põlevkivitööstuse segabensiin Benzine 07.,, o.-ü. Kiviõli Estolin" Benzine ühes teedemaks. 0. Bensiin, välismaa, I s. Benzine, étrangère, I s. 0 Masinaõli, ameerika Hüüe à graiss. d'amer... 0.,, poola,,. Mootorõli Huile pour moteur,, de Pologne.. Autoõli Huile pour automobile. Raualakk Laque. Katuselakk Laque. Kivitõrv Goudron de houille 6. Puutõrv Goudron de bois Väetiäüined Engrais. 7. Superfosfaat, 0% Superphosphate. Kaalisool, 0% Sel de potasse. Segafosfaat Phosphate mixte 0. Eesti fosforiit, 7% Phosplwr. du pays. Nitrofoska Nitrophoska. Lubisalpeeter Salpêtre de chaux. LubiammonsalpeeterCyananide caleique..... Väävelhapu ammoniaak, 0% Sulfate d'ammoniaque Muud kaubad Autres produits. Telliskivid, I s, Briques Silikaatkivid Briques Tsement, tünnides Piment,, paberkottides Piment Lubi Chaux Kriit, toores Craie brute,, pestud,, lavée Kips, jahvatatud Plâtre moulu,, krohvimise Plâtre pour ouvrage en strie... Tsinkvalge, välismaa Blanc de zinc, étrang.... Tinavalge,,, Blanc de plomb, étrang... Ooker, välismaa Ocre, étrang Nigrosiin, veessulav, välismaa Nigrosine, fondante VärnitsVernis... Pesusooda Soude Seebikivi Pierre de savon Tuletikud Allumettes ; ),00 ') 0 ') 7,0,00 l ),00,0 6,00,00,00,00,00,00 7,0,00,00,00 77,0 ') 6,0 "),0 ') 0 ') 0,00,60,00,,,0,0 *) x ) 0, ") \,00,00 7,0 6,7,00,00 ') ),00 ï),,,0,7,0,00 0, 7,0,00,00,0 6,00,00,00,00,00,00 77,0,00,00,00 77,0 6,0,0 0 0,00,60,00,,,0,0 0,,00,00 7,0 6,7,00,00,00,00,,,0,7,0 ') 7,0 7,0 6 6 a ) 0, 0, a ) a ) 7,00 7,00 6,0 6,0,7,7, 7,7 '),00,00 Hinnad on antud ühe kvintaali ( kg) kohta, peäle märgitute Les prix sont indiqués par kg excl. les cas marqués ci-après. x ) liiter, ") kg, *) tünn (70 kg) baril, *) meeter m, s ) tihumeeter thm, ) ruummeeter m, ') 0 kg, ') tuhat tk. mille, *) 000 toosi 000 boites, 0 ) vastavate hindade noteerimiskomisjonide andmeil D'après les notations des prix correspondents. ") vankellaud. ") Viiu rannas.

47 0 WBV * 00 eq.«ri«i-l i-i th l-l eonihoosscoooomo» ODCOOSOXfflifS-SiOiOO M *-î, O OS *B)NO! O ' J O M M ^OOOOlOOH^tOOO rh i-l ihrh ih Oi 'S J.S "So h 'M Css ri T-H ^ s Il Ä " *l ail I Si a. aa ö s il Si" 00 (M ^a AOJI 'WO ^dag çsnsirç- Iltrnr 'S S S o * <Nososc<N*jiftiniHcq»sa 00"<* as oinrhoboseooooosas ÏD «*00C<l*tiOiOiH(Nl!S0îOOO'* co<mth-"*«eoa0qo«p -* «^ Ö *= eimmcooawoioi-iinwœœootji o o w ^ o o w ^ i - n o i o o o o œ î o t - o rt«rirthh th O N H ^ A i o a o o o )! ooeoosiaia<«ou:< (NOOOS(NSJiOutHClAÖtO00, «t< cooqrh^esasoooeo-"* «< M ocoo * oo w w IH usus coco 0 co i> o * oo œ o> os us io-«ti o m «e> MMcoMcMffjinirir-KMiflejooo-* «s o «H ^ ««i a j o o ) ^ ODOO'^OOIM'WrHiaiOOCXIOSSO^O oo o os os is io >* o i (eoee «M M» «j «i o i o H N W a! O c o ' «os eogih^igjsoogocis''»! Poses * 00 (M <* r-l lo lo CO 00 0 «l> o *» otj O Ci OS Ift i * O lo o o g < «H W H H r i H rh ««th «*«OMMlOIMftWC'lOHàftOlCOOO'^ H l " p l r t H H ' *"00-*(0<NMliHa0tOQOO«>C-0 H F I H H r l r i i-l rh OODPSOXNWlCOCOCOStfOSCOOO-* SDiOTttiQINeOiHCOCOTiloOOtOIVO th * ih ih ih th th i-l OOtOOSOSIfluS-^OiO» «>CTrHM<0OOOClCO»S coœaauiiotiioiaa S à S «i AS S S T*tHe0 «*0<VC<l ^ 0 > [ " i O O H i O O» «<*»0>COOrtiO» a r t th rt ih th S œcocia "tfcn>"dt i. **< 00O OOH lo «00 S T*t»OOOHiOOB ih i-l oq r-i i-h rh _. comomoooiooan e os oo» es o o <* s> oo S H rh th r-i TH S (o^iobjo^ajht- (S HOMOObœoi- OOiOOONNcOOtO. S S s Nt»«ooo-*«a «m oo os. T d o o ^ o a x o i a i s o o M O J H i M f - c o w o i Ä r - i M t D ^ e o m M a o o i o a N o x o o - ^ o õ ^ O f f l i S H TÜrlitlONriri (jq-ooram N O M O C O 00 fc^- H rt j f H H H H M W M l N r t M M ^-ffl «S M H 00 "# 0 rh th th ihlo O oi i>»* os to * m M i S N i o H O H o a j t o c o M O i H N i o o o o H a c o - i i i t i a e f l o i a o o i o i o r t o i n ^ a i ^ i - i a H a a ö O t W i o ^J-OO US OS *i< 0 CO 0 oôw - * ih rh OQ-IH th th th OS 0S (N CNI th CO (M CflCOOStH KMCHrirtlM r-lio ^ I r i ' J l O N H H H N O e e o i o i o MNNiNOt-^^ooomocOoooîOJOi-icoœiooOaHMNiooîmt-iooOiQOHiioœiO'JioO'SrioiMoi ^ r i ^ ^ N H r i 00 ta OS OS 00 td M OS ÏO CO i-l t-l rh r~i th r-< th OS 0 CCI <N t-l m t-l (M 0 CO ih 0 N O H H M «H "* O 00O»-*Hl sjl r-l OS -* (N ih th OOtHOSt- OOeSIO^OSOiOiOCOOOOSOOOOOuS^OO^asOS-tfiHeOlOloCDt-IOOr-ltHt^lN-^OOO-^iHasc^O Si " ^ 00 * OS ioos>-*««b) vo O W ih th H rh th th th 0-0 &] (M rt CO th * 0 US ih Ci) 0 th th th (N th US aa ö0 <a. -N 'üitlöommisi OOMtKOSMOOOit-HtKiJOOWOjacOOit-^lOlOOOONNOHOWt-HinMOOOOlOlONiIlHOlH C O H W ^ I M H H < M M ü O t - * M-<tl 0 H H H H N W l N I N H e i J H OS tjl «th -* O 00 H th CJ rh OS OS N T» C [».,.-..-,-. * t. H>.»r-.H(00OiHN'*00CDOtOl>00I>OqC<I->l<CiSeO N H Ot>iH00(N!OOi0S000C0Ot>-0000lHNl-llHiH lo. M «OS. 0 C D * <N CO OS l-lrhrhthc<l Bi th th OO th IM OS 0 O O 0 TH H d -"* CQ OS OS th, es? o a os? «s «M bei M b I H.- "^ *ft <N ^ «r ^ "Ö,p 6-s : ~i '.I K 7 ' ' 'il! süsaal jaig'i'o'o.sii ^fwl;oomrtfh s.- l'a s-o - a s s s s MM OM sis i;p m

48 0 Tab. 6. Turuhinnad jaanuaris. a. Prix de détail en janvier Tallinn M. Sealiha seavilsi ostes Viande de porc. S. keeduliha Viande de porc II s. praeliha Viande de porc I s.,.. Seapekk Lard. Loomaliha, supiliha Viande de boeuf II s praeliha,,,, I s.,. 7. Vasikaliha esim.veerand Viande de veaull s.,. tagum. veerand Viande de veau Is... Lambaliha, esim. veerand Viande de moût. II s. 0..tagum. veerand Viande de moût. I s.. Searasv, sulatamata Graisse de porc. sulatatud Saindoux..... Loomarasv, sulatamata Graisse d. boeuf, n. fond.. sulatatudgraisse de boeuf, fondue.. Teevorst Saucisson 6. Sink Jambon 7. Räimed, värsked Ablettes frais. Kilud Esprots frais. Haugid 0. Ahvenad Brochets frais Perches fraîches. Särjed,, Gardons frais. Räimed, soolatud Ablettes salés. Kilud,, Esprots salés. Heeringad Earengs salés. Kilud toosides Esprots en boîtes 6. Rukis Seigle 7. KlauFroment. Oder Orge. Kaer Avoine 0. RukkijahuFarine de seigle. Sepikujahu Farine de froment. Nisupüül, sõre blutée..... Odrajahu, inimtoiduks Farine d'orge (pour alim.). Odratangud, suurveskite Gruau d'orge..... Kruubid, suurveskiteorge perlé 6. Rukkileib Pot» de seigle 7. Peenleib Pain demi-blanc de seigle,. Sepik Pain de froment. Kaelasal Pain blanc 0. Rõõskpiim, lahtine, II valik Lait frais,..... Vahukoor, lahtine Crème fraîche. HapukoorGrhme aigre.. Kohupiim OaiMébotte. Lauavôl Beurre de table. KöögivõiBeurre de cuisine 6. TaimevõiMargarine 7. Kanamunad Oeufs de poule. Kartulid Pommes de terre. Porgandid Carottes 0. Peedid Betteraves. Kaalikad Navets. Hemed Pois secs. Oad Fèves sèches 6. Kapsad, hapud Choucroute 6. värsked Choux frais 6. Sibulad Oignons 7. Bus Riz. Manna Manne. Makaronid Macaronis 60. KartulijahuFécule de pommes déterre 6. Suhkur, peenike Sucre en poudre 6. Mesi, vurri Miel 6. Köögteool Sel de cuisine 6. Viljakohv, siguritega, lahtine Café de grains. 6. Sigurid, kuivat., praad-ta Chicorée non torréfiée 66. PesueeepSavon,. 67. Petrooleum Parole 6. Tuletikud Allumettes Ristikhein Trèfle 70. TlmutlheinFUole 7. Aasahein Autres herbages 7. LuhaheinFoin des prés 7. SooheinFoin des marais 7. RukMpöhk Paille de seigle 7. Kaerapohk d'avoine OdrapOhk d'orge Kasepuud Bois de bouleau.. 7. Männipuud de pin 7. Kuusepuud de sapin Kûtteturvas Tourbe kg toos ) 0 kg 0 kg kg paar*) loifcp kg pakk ) kg lia 0 Oü HO 0 6 b 0 0 ho SO 7 6 S ) SO ') * i I U 7 Ù x *) Hinnad sentides Prix en sente. Ï ] ") ") ») , ee 0 6C ) ') ») S u no *) *) ) ') M ä r k u s : Kursiiviga kaupluste väikemuttglhinnad Chiffres en italique désignent les prix en magasins et boutiques. *) boite, *) paire, ) paquet, *) U,») I valik; «) talutangud; 7 ) talukruubid;») praetud. *) ? 6? ? * ? }eo i?,o 0?, s ) 0 fi R in fi, 6, 0 U f ' If f! f 0F F f P 6( 7 E C C 0 0 l 6 b 7 0 lou, lb 7 b Ü0

49 sfuâppoo sap axquuog CI s S stl Q ta S» wa (^ 000 l) swuano ssp 's yaotj ( «<? 000 T) ( «000 r) ( «ÏOOOX) BinniTispiii Tjî'TH'ofNio"co"of rh'w't^'os'oo'wrtd in r-î # co aï-^ v> OCOO-*Orf*OrtM<aMOOiOOîH o»"* oi" «ToTtcri-Tio ca<ai?? œ irfef otetufcf wfiv'i-ft» os" TflTHCOTtfTHlOeOCOCOCOCOTtlTflTillOTtlTllTilTflTHeO OO rh no * * lo OC- rhc-oocooocmrhoooocnrhïo os* cct csf ot us* oo* so cct os* ct TIT " Tr? oo* r-t eo* î-t ot of cd" to" t - m O N O O N O n i O I M O O i S M i M N W O C-HNrH-tfrHrHrHrH ««M r t r i H r t IN CS^rH INMOOOiaiMIMOO^ItDOHlOltOlSNHe «S J H l O H r i W H CO-"*lDCOI>CsaSloeOCSCDrH 0 *rweotfi» cf 'cif icotct TjieoeoeoiNiNeoiNcoeocMeocoeo HrlNHCHrtrtMSJMN IM *î «erc es TU r> c» TU so sa i-^r-^co t- O N <S\tî fftöfrcrhin «o itfofc-rr-roroo TüeOeOCOCMeoeOINeOcoeOeiaeOeO OS U rh O-* 00 0_i0 <N O HN USCO <?f" TH"CO"IA ef o'tfœ'usivicr-rio'eo'r-r eo" rh CO rh rh IN TU N «* H rh -m *-, O (M 00 O O CO IN CD^CM 00 CM CD 00 OS_ O -î> ui"«f "«"(M"» rh ectcî'crio'oo TjTrH CO E rhd-cmrhcmia 0O >THrH rh {000 I) -umof lyoa/dj/i np sajrwjz (000 I) AiBpm gptpamgqq. a^biiqqi 'Q TH U rh lo C>- I-) CO M t O M J S H d H ^ lo l> CO (N soyudg p 'Mno &v\ WLJLVA *WM(.UJri Ot-IM IN CO TU <N fcq oox= 'ZSOTHX'X saapal + 6X l'x 6, M ô OOOOOCOCOOSIOCDQO&JO-^-^r-liaOOCOt-^-^tM tomc-joseorhthln ÛOt>iO(MTj(JN-*(M US t-i OllOWr, OHO-*MNiOrtHlOC0 S " OUSOIH D-«00HKl!Ot0!lSllOHO(MinO"*OHri 00DNOiriHI> Ht.mr)liH0t0O(0«D I f'ff i i + i i^f + i if^s i ' T^ g rh Tjt c~> TH 00 T)I U C( M CO «O OS OS lo 'B S otc"tfr^ih"rh*iïftr'"os"t rttrc'oo"l>' S -ÎS «H us o eo-* OS >Q <N 00 O i» * CO 00 CM rh TU rh J, «N O H OOCO toosthooco rh (M «* ^ rh IM COrHTll Oî lu (M» *. S i> lo'ictrh e>fö"rh"c"itrtrrso "s'o' Ä OSOOOSOSOOOCSOOOOC-OO S rhrhrhrhrh rhrh J»<NOl(MO0lG.<yi rhthspc-r-rh M OD 00 S I ISKHI i HHWOOICJ, «OO t I ' I I I + + +I++Tl + f rm!cith-*cvit>ooioo<)-* ioiaao ** ao e» rh as os eo Tti rh eo i> TK TU co T» IN A çp CO rh H <N m OS rh -* CO 00 CM O» * * 00X= 'Z6TIIS - X ^ pul to r-i os ** IO oa o co c- TU eo IN in rh IH oo TH o to as D- CM S o ctrhoo^atrh'iv^t^crare^ocrjnrio^inertv'cr n osas coas os osas as o os as o as o en oo C-KSCS OS Jg s rh co_t^t> (M i^eo _!> "*_œeo - bttctce'cif«fctcf^^ionin'rh'or,m CS0es0 OOCS 00l-- 0S + "ë? Nri»«)OinOOOlÛlO«OI»NlMOO»HOrl OS 00 IV OS I HNWSrtWMlOj.ffll»tDOt-00N I 00 S" M ITJ (N 00 CO IN OS OJ CO IN lo OS rh rh O loinrhox _l_rhcxlîo(nasi_ os!! I+ +^+ S6X I 'X SSIHBtnI pirarupibi ^SSIlïpiJ ooostti'h<inoorhr-cothtoi>œcotd-*irsincorho C^rHOTCOOTtiC0>«(N0.COtO(NûOoO eoto«oeo 00«S-*iOI»tOOOOOl00KHOP-t000SOM... _ «duo,h t-h^» * M 0D TK CO CO(MCSI>.COIMOOOIN OSTHt0>>0 tothi looeoojththtdioo» IN TU IN rh rh M ( (NCOrH ptrais«stbpii 6X IIX 'X BasirçsîUBaj, rhthrhwinrhoomocdoootüthcocskraoomrh W O ffl CO O OS O) N -(( lohckiimiorh -*rh COIN rh IN rh rh t-t inoi>o0000r-t«000s0st-t-l00s-*in00"*«0th (NOOCOCDCOOeOINOUirHeOTHrHTHOOTlioOCO O N O ^ U S M I C S t - W H W O O i O ^ i D ^ O N C S O H «TX 0 SO M H 0 T-I <N * CO rh IN H CO (N -# rh tousloconhiociigotoojhh OsOSrHOOTHOtOiOesmrHiOtO-* 6X I 'X SSld(lJ.JU,p [ A.JB ff>^sawa ooœmt-if-tooo-*^ocoiii-<-*cocotoooosooco rh CM U rh rh rh U T«rH <H CO IN m rh TflasasifSrHeDNrHCQCÏUXN i-htklnininirsrhrhtll J>. CM CO p e.jö M B.B@B U

50 Tab.. «) Tööturg jaanuaris. a. Marché du travail en janvier Jäi üle eelmisest kuust Restés de mois précédent. Registreeriti (I korda aastas ) Enregistrés (Ifois aucours de l'année) ) Tulnud tagasi tööltrentrés du travail fourni... Väljalangenuist registreeriti uuesti Rayés enreg. de nouveau Kokku Total Paigutati tööle (I korda aastas ) Placés (I fois) ) Paigutati tööle (teist või enam korda aastas ) Placées (II et plus fois) ) Langes väljarayés de listes Kokku Total Registreer.. Enregistrés au.... Sellest Dont d'après les bourses: Tallinna linna tööbörs Tartu b) Tööle paigutatud ja nimekirjast kustutatud töötud Chômeurs placés et rayés Tööle paigutatud Placés pour l'occupation aux: eratöödele travaux privés avalikele töödele travaux publics talvistele töödele trav. organisés p. assist... Kokku Total Nimekirjast kustutatud Rayés de listes... Tööle paigutamata Non placés Neist f töötuid chômeurs Dont: \töö võtjaid demandeurs d'emploi. l ) Arvestusaasta loetakse. VIII. VII. A. Töötute arv Nombre des chômeurs MehedHommes G 7 M.H. N.F Î Ti NaisedFemmes U S Kokku Total ne B. Töövõtjate arv Demandeurs d'amploi enregist. "SI M c) Vabade kohtade arv Offres du travail. Vabu kohti. Places vac. au. 0. Tööpakkumiste arv Nombre des offres.... Tööpakkumisi võetud tagasi Offres rétirées.. Rahuldatud tööjõunõudmiste arv Offres saisfaites Neist /töötutega par chômeurs Dont: ^töövõtjategapar demandeurs d'emploi Vabu kohti. II Places vac. au. II.. fc Se M.H. 0 ' Se N.F Tab.. Linnad Villes Tallinn.... Kuressaare.. Narva.... Sellest Narva-Jõemi i Nõmme..... Otepää.... Paide.... Paldiski... Petseri... Pärnu.... Põltsamaa.. Rakvere... Tapa.... Tartu.... Tõrva.... Türi Valga.... Viljandi... Võru.... Maad Arrondissem. Viru.... Järva.... Harju.... Lääne.... Saare.... Pärnu.... Viljandi... Tartu.... Valga.... Võru.... Petseri... Kokku--Tot al Nakkushaigused * H * 0 il 6 nov. ja dets. j II À-Q 7. a. si & " B g P. S g! A.s Detsember Décembre i l l «7?, 'Maladies contagieuses en nov. et en déc. 7. Ü '~ a L «M A.a "ÄSS P, MŠ Al JJSP, i* * H! H S 6 7?, B* Redaktor A. Tooms. Rédacteur A. Tooms. ~ i ME November Novembre 7 7» _ «0 b 6 7 Ü 6 0 V b b?,n :M I fi» IV ) 7 6 V6 6 6

51 TÄHTSAMAD ARTIKLID JA ÜLEVAATED «EESTI.STATISTIKAS'"/ RAHVASTIK. ' KURITEGEVUS JA ÕNNETUSED. Sündimusj, mremib abiellumus ja rafr. 6-7 ^itute i** -6. a..... Nr. (), Ihk. ' - 6 ^ Tf^Tll* ' ' * * ' ' livr* 0? Sol FoHteei Poolt registreeritud süüteod Abielulahutused 6(), libim löfi a iqni\ wi mv -'"'"^»- "'is=s ÖBnSdl^vadegaEestivkesiQk-a: S $', ^ SS Val^ranA a 6. a ), -- Õnnetused mootorsõidukitega 6. a.. 6(), 0 Tjlepnrimklemme l»(d), J. Tulekahnid Q6 a is^^n R R7 Kirjaoslcus ja haridus Eestis.....,, -7 önrxefintaeš^a 0- a.' '.! *; îgg -(), sg-ss? Rahvastiku iive W ), - o Enesetapped a (7)-(), 0-S Suremus... ISI, Salakaubandus -0 a (), Ihk. - Sündimus.. ±tv(±u), $oms "Varn-id (wnso i<win *;<!o «>< VaDgm Laste arv naistel 0(), 76 JoD ~^ a' "» 0 < >>» M Abiellumus 7(), Rahvastiku leibkondlik koostis....» 76(7)-77(S), 6 MM Ühiskondlikud kihid (6), Ihk. 0 TÖÖSTUS. Rahvastik töötajana ja tarbijana... 7(), Toodanc-K tnftfõud^iiirtftfistw* o^t» Wr i?i/\ lhv «inn ^r^ijsmtffisiss^dntii- 7() ' " 76 ~ 6 ^^"Ê^^S^S^mt NT - 7m> mk - ~ Asustamistihedus ja rahvaarvu muutu- 6ö_ 7ö sus tööstuses (), P De t h Piid " ' " i7nm "? R Kesktööstusettevõt. - töötajaga Eesti suremustadelia.... i7u(i), 6. _ J».,,. 0Q or, Vi g asusedl.inirahvaloenduse a nd- _ Q _ KütSete tarvitus "tööstoeš {0 a/ ^ ÎS^lô&>;ÎKï- D i^üii-;, 'oiiiii-nhnv-iii/tiiq 'iõ" 'iä " " Jõumasinad ja mehaanilise jõu tarvitus Rahvastiku elukohavahetus. ja -D L,i f lïif» (ri77{: oi, 6 fir '/û, q Zq«i s suurtööstuses a.. 0(), Ihk r " ia keslctööstuse leving linnades, Rahvused testis.. lteho-io-no), aoâbi Rahvastiku tööharud ja ühiskondlik ki- «Wnia i, m,.i ioon., T-.n/n\ SO» r,oi aleveis ja maal 0 a i ü 0(), o hitus Eestis,.. 6(6), Ihk. II rahvaloenduse tulemusi (), 76 VÄLISKAUBANDUS ii\rmi!«! Tollimaks j a väliskaubandus tollitariifide.,-., 7 M,,,«,,,., kohaselt 6. a.. Nr. 0(), liik. 7 Kirjastus ja ajakirjandus 6. a.., Mr. (), liik. b Rahvusvaheline maksebilanss 6. a.. 7(6), 07 Alg-ja keskkoolid 6/7. ö/a.... (),,,6766 Kaubanduselepingute mõju sisseveole. (6), 0 Väljaspool kodu elavate õpilaste elutingimused Tallinnas (), Tartu Ülikool 6. a (6),. 00 HINNAD. Lasteaiad /6. a.. 6(),,,7 _ Täienduskoolid /6. õ/a......,, (), 7 Elumaksumus Eesti linnades a. Nr. 0(), Ihk. Õpperuumid alg-ja keskkooles /6.,, (), Elusloomade hinnad laatadel 0 a.. (),,, Avalikud raamatukogud /6. a.. (), 7 Suurmüügi ja elumaksumuse indeksid Õpilaste edasijõudmine alg- ja kesk- a 77(),,, 66 kooles 7(), 060 Toiduainetevõrdlevmaksum.l 7 a. 6(7),» Tartu üliõpilaskonna majanduslik sei- Põllumajandussaaduste hindade indeksid 6(), 0 sund / õ.-a..... Nr. 6(7)6(),,, Tallinna Tehnikum...., Nr. 6(6), 006 Tavakeel ja võõrkeelte oskus....,,6(),',,. TRANSPORT JA SIDE. Raamatukogud alg-ja keskkooles... (), 66 â n t n i,«iim,iinuw xr,. wwn lu- Rna AH õpilaste ühiseluruumid maa-algkooles. (0), - ÄorsõSfd SS? B ' ial ' fiotl^r Ühingud vaimse kultuuri alal 0a... 7(), - S K Ä?I ittt» ' ' " ' " l*t~ul Õppeasutised Eestis 0/ õ/a.... (), 6 S ^tt f JwL '<,* 'v^ate " (0) * " 6 - Alg-ja keskkoolide majad ja maad.. 7(6), -6 T B \Q S ff$*f:\ U n, * / ^ s> S(0)> 0-7 Raudteede tegevus 6/7."a. '.. '.." ')/ 0(),' "77 Tõö JA PALGA». Tallinna lennujaama tegevus, Tööliste haiguskindlustus...nr. (7)-(), Ihk. 6 ^E 6 ;/:-;,,^ AÏ v^i, " ^r;i^(7)_() ' " 0 ~ ö Põllutööliste tööõnnetuste vastu M %tlt?t$ï T g J TÎT isrro i S omkindlustus (7)-(), 7-6S g ^ Ä f Ä» ' ' - '.* ' " " ^ S ' " *$f~lë Raudteelaste tööõnnetuste vastu bjaeyeeteea. lodb. a, (), _ 77 kindlustus.,..... (7)-(), -6 Mootorsõidukite liiklemine üle piiri \.,. Tööliste tööõnnetuste vastu kind- ' ^T.iiS» ; iow"/" ' ' * " " ' " " ' S ' " VJT~il?" i tnq iftbwi IMCS> swir.q Jalgrataste arv 6. a (),,,77 Stteff«ö B toe'lb6.'»; : ;:/*'.. Nr. Ïi), " -6 Baudteede tegevus /6 a.:. 7(), w -7 Palgaolud tööstuses 6. a ()! 0 õnnetused laevadega Eesti vetes a. 76(7)-77(),.. Majateenijate töö-ja palgaolud... 0(), Töötaolu / a. talvel (), Avalikud tööd // a. talvel (7)-(), 66 ' KINDLUSTUS. Töökaitse a (), Ihk. 6 Tööbörside tegevus a ,..,.,.,,,.,. -._. -,. fu,. «nn o ^h te + baigubktad^tu S... Nr. (7)-, Ihk. 6- Tööolud tööstuses a. I poolaasta; (),, -7" f ^"^eltsi^l^s. a Nr. ()» ^-7 Noored töötud. /..... (7)-(), - Pensionid. I 00,......,.. 7(0), -07 Tööpäeva pikkus tööstuses a... (6), Ihk. Meremeeste töö- ja palgatingimused.-m.»,^.,, \. ^. w... / a.. ;...* (7)-l(), 6-6. KREDIIT JA KAPITAL..; _, r V, Rahvusvaheline maksebilanss. 6.a. Nr. 7(6), Ihk. 0^7 TERVISHOID. Era- ja tähtsamate ühispankade tulud : - I t S Ä ^ Ä, ^ - ' V i^kiffi, lhk ' SStSŠ- PaniünSd < \öi 6 a. a ".' '. "." '. \"\ ". '. ' " n Î S ",.=? Tööliste tervislik seisund... Nr. (7)(), 07 '.ABiinikkiidnlfi antud riiklikud laenud ia Tervishoiupersonaal ja raviasutised.. Nr. 7(6) 70 " " t Ï Ï f ô ' S f) - Apteekide tegevus 6. a (), " toetused J-UW (), ^.Mo Nakkushaigused ,,(),,7 Imikute suremas. a..... (), 7 RAHANDUS. Kohtuarstlik tegevus. a;.. 7(6),,,7 Tuberkuloos. a.... i.. 7(), 77 Vallavalitsuste tulud ja kulud Suviste terviskümblusasutiste tegevus 6/6. ni/a.' Nr. (), Ihk. 7 a ;..., 6(),,', 660 ' Linnade ja. alevite tulud ja kulud». Kooliõpilaste tervislik seisund 0/ /6. m.-a.., (), 667 / õ/a.. Ï (), 67 Rahvusvaheline maksebilanss 6. a. 7(6), 07 Ämmaemandad a..... ;. (6), Maavalitsuste tultid ja kulud /6. a.,i 6(),», Suguhaigused a (), 0 '.. Bugi majapidamine a.,,. (), 7-r-0 Kaitseväe tervfetioidlik seisukord a. (0),,,= 760, Maksukoormis 0/ a, j a riigimaksude, ^ Jaoskonnaarstide tegevus 0 a...,,(), laekumine /0/ a..,. : (6),,,060 : : '.-' - v--!/ <;: : ' : -...\:, : '>' - : PÕhiärimaks 0 a. v ;:... :.,. :. 0(), '060- '. ' ;. --.'. PuhaSkasumâks a. :-:-,>. ".... (0), = 6776,^ ' V '.- : J V.' " ".: -- : ; --;"'/-: ' HOOLEKANNE. ; Tulumaks-Ï0 a..v.. ; -...'. -L V (), - > : Lastekaitse ja ;höole:kanne ;..:..:^./ ;

52 BSSä PÕLLUMAJANDUS. Maaomandite üleminekud ja hinnad 6. a Nr. Põllumajanduse tasuvus 6/7. p.-a. Kalandus 6. a Kanapidamise tasuvus 6. a..... Riigi metsamajandus 0/6. m.-a.. Kanapidamise tasuvus a..... Maaomandite oksjonid a (), Ihk. (), () (), (), 7(), 0(), POLIITIK,!. Rahvahääletus rahvuskogu kokkukutsumiseks Nr. 76(7)-77(), 007 Rahvahääletused põhiseaduse muutiniseksnr. (), Ihk VAKIA. Üüride üldsumma Tallinnas ja Nõmmel Nr. (), Ihk. 67 Perekonnanimede statistika 7(), 667 Kirikuelu 0 a, 60(), 60 Alkoholjookide toodang ja tarvitamine (7)-(), 7 a; Nr. i,.:,,».6 ; -:,,.,;.'. i7:':-,,'.-: ; ;;^'::: RIIGI STATISTIKA KESKBÜROO ERIVÄLJAANDED. Liik A. EESTI DEMOGRAAFIA Vihk I. Haridus Eestis I. II. Sündivus, surevus abielluv, ja rahvaliikum. a,, III. Tervishoid Eestis. IV. Rahvastik ja tervishoid Surmapõhjusteregistreerimiskord ja rahvusv. surmapõhj. nomenklat... V. Sotsiaalkindlustus Eestis -»..... EESTI MAJANDUS Vihk I. Väliskaubandus a... > IT. Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit... III. Raudtee, post, telegraaf ja telefon Eestis IV. Väliskaubandus a V. Tööstus Eestis VI. Riigiraudteed a VII. Väliskaubandus a VIII. Väliskaubandus 0 a,.... IX. Aktsiaseltside, osaühisuste ja ühisteg. asut. äriseisud.6 X. Väliskaubandus 7 a XI. Eesti väliskaubandus a. XII. Väliskaubandus a.. XIII. XIV. Väliskaubandus 0 a Väliskaubandus a XV. Väliskaubandus a. XVI. Väliskaubandus a XVII. Väliskaubandus a XVIII. Väliskaubandus a XIX. Väliskaubandus 6. a XX. Väliskaubandus 7. a, EESTI PÕLLUMAJANDUS Vihk II. Eesti põllumajandus II..., III. Loomapidamine Eestis a. IV. Eesti põllumajandus a.. V. Eesti põllumajandus 6 a.. VI. Eesti põllumajandus 7 a.. VII. Eesti põllumajandus a.. VIIL Eesti põllumajandus a.. IX. Eesti põllumajandus 0 a., Eesti põllumajandus a.. x. XI. XII. XIII. Eesti põllumajandus a., Eesti põllumajandus a., Eesti põllumajandus a.. Eesti põllumajandus a.. Eesti põllumajandus 6. a.. XIV. Liik B.. Üldrahvalugemise XV. eelkokkuvõtted..... Sugemed vigaste laste kohta Eestis '. '...',. II Riigikogu valimised.,. Eesti väliskaubandus.'.... a. ÜMralivaliigemise andmed Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis.. Üleriikline kokkuvõte (tab.) Rahva tööala ja ühiskondline kihitus. Virumaakond.Tärvamaakond... Harjumaakond ja Tallinn a) Läänemaakond b) Saaremaakond VIII. Pämumaakond IX. Viljandimaakond. X. Tartu- ja Valgamaakond XI... Võru-ja Petserimaakond Vihk I. II. III. IV. V. VI, VII. 6. a. Üldrahvalug, andmete läbitöütam. plaan ja tabelite sisu. 7. Asumaa majapidamised Eestis a a. Põllumajandusliku üleskirjutuse andmed Statistiline albnni, v, I. Maa ja rahv. ( dia- ja kart. värv.). Statistiline album, v. II. Majandus ( dia» ja kart. värv.).... Statistiline album, V. IIL Põllumajandus (joonised, fotod, tekbt).. 0. III Riigikogu valimised......,.'.,?. IV Riigikogu valimised a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed, vihk I a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed, vihk II. '..... Eesti 00. Arvuline ülevaade (iluköites) V Riigikogu valimised n H Rahvaloenduse andmed: v. I Valdade rahvastik Vi II Rahvastiku koostis ja korteriolud v. III Tööharu ja leibkonnad.., v. IV Rahvastikuprobleeme Eestis.... Eesti arvudes 0-»......'.'.., hind kokku Kt. 0.. : ;.---- ' :.'- v..,,j :' v,-' ; ',-.~ "-'',: ;. : ';:," i)-..: ;. '--.'' :r6-6^\..,,.-;.-:,,,,v :^i,,.,; Y^Wtt--y?; : fct.#-'-'i$*>- : ' ':' : "Liik"F. EESTI STATISTIKA: KUUKiHHs a. Nr. 7 : 67 0 : -0,,^0,, -;, ;,V US -,-'.-*-: -. -v ;.- Lhk. + 0,. +,. +0,. 06, 0. +,. 76, 7. Lhk. 0+7, V. 0;. 6,. +,. 0, 6., 6! 0, 6. IV+06, 7. +, 7. 06, S. 0,., 0.,. J( 0,.,.,. 0,. 0, 0., 7. Trükis.,. 7+0,. + 0, 6. VHI+, 7. VIII+07,. VIII+,. VIII+6, 0. VIII+,. VIII+,. VIII+07,. VIII+0,. VTII+6,. VIII+7, 6. VIII+7, 7. Lhk. 7,. 6,. 7,. 60+,. Lhk.,. +,. +,. +,. +60,. 0+6,. 0+6,. 0+6,. 0+,. 0.+,. 0+,. 0+6, 7.,. 6+60,. +, ,., 7.,. XI+, 0. IV++,. XV+0,.,. IV+0,. Vni+,.,. VIII+6, 7. XVI+, 7. Kr. C Kr ^ Kr Kr Sä!.0.0. l" ~.0,.. :.. 6.-*'. a. Nr. 67 hind kokku Kr,. S,,, 6 '. 6 : 70-^- ;,. 7,, ", :,,-/. ; ".; hind ai ' - : :.0 Hiiifc.ïJ0 'r