OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väljavõte

1 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turuväärtuse hindamisaruanne Töö nr 19/2524 Tallinn 2019

2 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan Juhatuse liige Aruande koostas: Erki Vaguri Diplomeeritud mäeinsener tase 7 (Kutsetunnistus nr )

3 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Lähteülesanne Metoodika Hinnatava objekti ja selle asukoha kirjeldus Lähteandmed ja kasutatud kirjandus GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS, MAAVARA VARU JA KVALITEET Geoloogiline iseloomustus Maavara varu kogus Maavara kvaliteet Kaevandamise tingimused KARJÄÄRI TEENINDUSPIIRKONNA EHITUSMAAVARADE TURUSITUATSIOON Teeninduspiirkonna konkurentsi olukord KARJÄÄRI TURUVÄÄRTUS Turuväärtust mõjutavad tegurid ja maavara omahind Maavara müügipotentsiaal ja karjääri turuväärtus KOKKUVÕTE FOTOD TEKSTILISA 1. Maavara kaevandamise luba VILM-034 DIGITAALSED LISAD 1. Saarepeedi liivakarjääri markšeiderimõõdistus (varu seisuga a) 2. Saarepeedi liivakarjääri korrastamisprojekt, OÜ Agenda Keskkonnabüroo, töö nr

4 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 4 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Maanteeamet (aadress Teelise tn 4, Tallinn, registrikood ) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, Tallinn, registrikood ) Saarepeedi liivakarjääri (edaspidi ka karjäär, mäeeraldis jms) turuväärtuse hindamise maavara kaevandamisõiguse võõrandamiseks. Hindamise objektiks on üksnes maavara kaevandamise õigus. 1.2 Metoodika Saarepeedi liivakarjääri turuväärtuse hindamisel on lähtutud karjääri asukohast, selle turukonkurentsist, lähituleviku turunõudluse potentsiaalist, tellija esitatud dokumentatsioonist, kaubastatava toodangu turuhindadest ja hindaja kogemusest sarnastes olukordades. Saarepeedi liivakarjääri turuväärtuse hindamine põhineb peamiselt turukonkurentsi hindamises võrreldes teiste sarnaste objektidega. Lisaks on arvesse võetud hinnatava objekti maavara kvaliteeti, piirkonna sarnase maavara lähimineviku (5 aastat) kaevandamise mahtusid ja lähituleviku (4 aastat) suuremate täitematerjalide vajadusega ehitusobjektide olemasolu ja nende logistilist paiknemist hinnatava objekti suhtes. Hinnatava objekti turuväärtus leitakse läbi 5 aasta pikkuse investeeringu tasuvusperioodi. Täpsem selgitus mõjuteguritest on toodud peatükis 3. Turuväärtuse hindamisel ei ole lähtutud vara ja kinnisvara hindamisel kasutatavast standardist EVS 875, kuna maavara kaevandamise õiguse võõrandamine ei allu antud standardisarjas toodud metoodikale. 1.3 Hinnatava objekti ja selle asukoha kirjeldus Saarepeedi liivakarjäär (maavara kaevandamise luba VILM-034) asub Viljani maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas kinnistul Saarepeedi karjäär (katastritunnusega 71503:002:0820, registriosa nr , RVR kood KV6877M1, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa, pindala 5,00 ha). Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,65 ha, sh mäeeraldise pindala 2,27 ha. Kinnistu Saarepeedi karjäär kuulub Eesti Vabariigile, selle valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Kaevandamisluba VILM-034 kehtib kuni a. Vastavalt Tellija esitatud a Saarepeedi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskirjale on mäeeraldise teenindusmaa kogu ulatuses kaevandamisega rikutud. Saarepeedi liivakarjääris korrastamistöödega alustatud ei ole. Saarepeedi liivakarjääri kohta on koostatud korrastamise projekt ( Saarepeedi liivakarjääri korrastamisprojekt, Agenda OÜ, töö nr ), millele Keskkonnaamet on andnud rakendamise nõusoleku oma korraldusega nr 1-3/16/1859. Antud projekti kohaselt on suurem osa karjäärist kaevandamise vältel juba korrastatud, sh nõlvad tasandatud ja maapind piisavas ulatuses planeeritud. Sama kinnitas ka a tehtud paikvaatlus.

5 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 5 Foto 1 Vaade Saarepeedi liivakarjääris asuvale veekogule ja selle korrastatud nõlvale (paremal) (pildistatud a)

6 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 6 Foto 2 Tasandatud katendipuistang mäeeraldise teenindusmaa kaguosas (pildistatud a) Saarepeedi liivakarjäär asub logistiliselt heas kohas. Mäeeraldisest läänes kulgeb riigitee Taari-Auksi tee (tee nr 24131), mis suundub Viljandi-Põltsamaa teele (tee nr 51). Mäeeraldiselt viib Taari-Auksi teele 420 m pikkune kruusakattaega tee. 1.4 Lähteandmed ja kasutatud kirjandus Maanteeamet esitas hindamisaruande koostamiseks järgmised alusdokumendid: Viljandi maakonna Saarepeedi karjääri mäeeraldise jääkvaru hinnang (varu seisuga a); Saarepeedi liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus (Pärnu Teedevalitsus, a); Maanteeameti Saarepeedi liivakarjääri enamohtlike mäetööde projekt (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1504); Saarepeedi liivakarjääri korrastamisprojekt (Agenda OÜ, töö nr ); Saarepeedi liivamaardla Saarepeedi liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga ).

7 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 7 2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS, MAAVARA VARU JA KVALITEET 2.1 Geoloogiline iseloomustus Saarepeedi liivamaardla (registrikaart nr 0816) paikneb loode kagu suunalisel Tääksi Välgita Kehklase radiaalsete ooside süsteemi lõunaosas Saarepeedi oosil. Selle järsunõlvalise oosi suhteliste kõrguste vahe jalamist harjani on ~15 m (abs kõrgused on vahemikus 58,0 75,0 m). Saarepeedi karjääri mäeeraldisel leviv materjal on esindatud ülipeeneteralise savika aleuriitse liivaga või saviliivaga, milles esineb kruusaläätsi ning üksikuid veeriseid sisaldava peene kuni keskmise kruusaga, mille liivatäide on keskmiseteraline. 2.2 Maavara varu kogus Maavara kogus Saarepeedi liivakarjääri mäeeraldisel on arvutatud a tehtud töös Viljandi maakonna Saarepeedi karjääri mäeeraldise jääkvaru hinnang. Viimase jääkvaru arvutuse tegi a Maanteeameti tellimusel (Saarepeedi liivamaardla Saarepeedi liivakarjääri markšeideimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga , töö nr 17/2027). Nimetatud töös tõestati topograafilise mõõdistuse alusel tehtud 3D mudelarvutuse tulemusena järgnev mäeeraldise jääkvaru kogus: plokk 1 at (pindala 0,45 ha) ehituskruus 1,0 tuh m 3 ; plokk 2 at (pindala 1,82 ha) täiteliiv 37,94 tuh m 3. Antud maht ühtib Keskkonnaregistris toodud Saarepeedi liivakarjääri maavara kogusega, seega ei ole vahepealsel perioodil karjäärist maavara kaevandatud. Saarepeedi liivakarjääri maavara kaevandamise loa kohaselt on mäeeraldise maavara kadu kaevandamisel ehituskruusa osas 1,0 tuh m 3 ning täiteliiva osas 6,0 tuh m 3. Sellest lähtuvalt on mäeeraldise kaevandatav jääkvaru ehituskruusa osas 0 tuh m 3 ning täiteliiva osas 31,94 tuh m 3. Jääkvaru paikneb karjääri lõunaosas. Eelnevale tuginedes on käesoleva aruande koostamisel faktiliselt tõestatud kaevandatava täiteliiva jääkvaru kogus 31,94 tuh m 3 (sellest veepealne varu 7,64 tuh m 3 ja veealune varu 24,30 tuh m 3 ) ehk ümardatult 32 tuh m 3 ning kaevandatava ehituskruusa kogus 0 m 3. Arvestades täiteliiva mahukaaluks 1,6 t/m 3, on järgnevates arvutustes lähtutud täiteliiva kogusest 51,1 tuh t (veepealne 12,2 tuh t ja 38,9 tuh t). 2.3 Maavara kvaliteet Saarpeedi liivakarjääri mäeeraldisel leviv täiteliiv sisaldab >5 mm osakesi (kruus) keskmiselt 19,28%, 5-0,05 mm osakesi (liiv) 68,11% ning <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 12,61%. Ploki 2 at liiva peenusmoodul on 1,5. Andmed liiva filtratsiooniomaduste kohta puuduvad. Plokis 2 at leviv täiteliiv on lõimisest ja kõrgendatud savisisaldusest tingitult kasutav vaid täitematerjalina teede ehituses teemullete alumistest kihtides ja tsiviilehitustöödes tasandus ja täitekihtides.

8 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne Kaevandamise tingimused Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Saarepeedi liivakarjääris on suhteliselt lihtsad, kuid kaevandamist raskendab mõningal määral kasuliku kihi osaline paiknemine allpool veepiiri. Praeguseks on mäeeraldiselt eemaldatud kogu ulatuses kattepinnas, mis on kasutatud korrastamisel või ladustatud teenindusmaale puistangusse. Suuremal osal pindalast on ka maavara allpool veepiiri oleva lamamini kaevandatud. Veepealse kasuliku kihi jääkpaksus ulatub ~1 meetrini, seega on mõistlik väljata veepealne varu koos veealuse varuga ühe astanguga. Karjääris on valmis ehitatud infrastruktuur mäetööde läbiviimiseks. Rajatud on peamine juurdepääsutee.

9 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 9 3. KARJÄÄRI TEENINDUSPIIRKONNA EHITUSMAAVARADE TURUSITUATSIOON 3.1 Teeninduspiirkonna konkurentsi olukord Kuna Saarepeedi liivakarjääris on ehituskruusa varu ammendunud, siis on hindamisel arvestatud ainult piirkonna karjääridega, kus kaevandatakse täiteliiva. Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna (veokaugus kuni 30 km) viimase viie aasta keskmine täiteliiva kaevandamise maht on 100 tuh m 3 (tabel 3.1). Arvestades Saarepeedi liivakarjääri paiknemist, siis mõjutab selle potentsiaalset ehitusmaterjalide turgu ka Valga maakonna edelaosa ehitusmaterjalide tootmine. Tabel 3.1 Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna (veokaugus kuni 30 km) karjääride liiva kaevandamise mahud Mäeeraldis Välgita kruusakarjäär Lolu II liivakarjäär Metsküla liivakarjäär Tääksi kruusakarjäär Nõmme liivakarjäär Saarepeedi liivakarjäär Pilu II liivakarjäär Pirmastu II liivakarjäär Kurevarese kruusakarjäär Tääksi II kruusakarjäär Murru liivakarjäär Pombre II kruusakarjäär Kurvitsa liivakarjäär Kaevandamise loa number Karjääri kinnistu kuuluvus Maavara Kaevandat av jääkvaru, tuh m 3 Viimase 5 aasta keskmine kaevandamise maht, tuh m 3 L.MK/ Riigimaa Täiteliiv 26 0 L.MK/ Eramaa Täiteliiv 42 3 L.MK/ Riigimaa Täiteliiv VILM-007 Eramaa Täiteliiv VILM-030 Eramaa Täiteliiv 40 8 VILM-034 Riigimaa Täiteliiv 32 2 VILM-039 Eramaa Täiteliiv 20 0 VILM-045 Eramaa Täiteliiv 3 10 VILM-051 Eramaa Täiteliiv VILM-057 Riigimaa Täiteliiv 8 0 VILM-060 Eramaa Täiteliiv VILM-069 Riigimaa Täiteliiv VILM-070 Eramaa Täiteliiv Varustuskindlus aastates Kokku Täiteliiv

10 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 10 Erinevate karjääride aastaseid kaevandamise mahtusid mõjutavad lisaks maavara kvaliteedile ka nende kaugus tõenäolistest tarbimiskohtadest. Hetkel kehtivate erinevate Maanteeameti teehoiukavade kohaselt on Viljani maakonnas aastateks planeeritud töid Valga-Uulu maanteel 13,3 km, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteel 18,4 km, Viljandi-Rõngu maanteel 27,0 km, Suure-Jaani-Olustvere maanteel 5,2 km, Mudiste-Suure-Jaani-Vändra maanteel 10,5 km, millest osa jääb ka Pärnu maakonda ning Viljandi-Põltsamaa maanteel 7,2 km, millest osa jääb ka Jõgeva maakonda. Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalsesse teeninduspiirkonda jääb planeeritud objektidest Imavere- Viljandi-Karksi-Nuia maantee 7,2 km ulatuses. Antud objektid on tõenäoliselt lähituleviku suurimad infrastruktuuriehitustööd, millega kaasnevad lühiajaliselt suuremad maavara kaevandamise mahud nii liiva kui kruusa osas. Samuti on planeeritud Viljandi maakonna omavalitsuste poolt mitmete kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede remonte ja kergliiklusteede rajamist. Ülejäänud osas on peamine maakonna liiva ja kruusa tarbimine seotud olemasolevate teede hooldamisega, so kruusakatendi hooldustöödega. Viljandi maakonnas on Maanteeametiga lepingu teede hooldamiseks sõlminud Eesti Keskkonnateenused AS, kellel endal karjääre pole ning peab teede hoolduseks vajamineva ehitusmaterjali ostma kaevandajalt. Joonis 3.1 Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna maardlate ja lähituleviku ehitusobjektide ülevaate skeem

11 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne Transporditee kaugus maardlast tarbimispiirkondadesse, km Viljandi Mustla Suure-Jaani/Olustvere Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia Joonis 3.2 Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna maardlate kaugus peamistest tarbimiskohtadest. Valikus on need maardlad, sh mäeeraldised, kus leidub täiteliiva Arvestades tabelis 3.1 ja joonisel 3.2 toodut ning analüüsides Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna senist täiteliiva kaevandamise aastaseid mahtusid, on Saarepeedi liivakarjäärist täiteliiva müügipotentsiaal keskmine. Saarepeedi liivakarjääriga jääb samasse piirkonda mitmeid teisi liivakarjääre, kus leiduva materjali kvaliteet on samaväärne Saarepeedi liivakarjääri materjalist. Saarepeedi liivakarjäärist täiteliiva müügi konkurentsivõimekus sõltub otseselt ehitusobjektide paiknemiskaugusest karjäärist. Joonise 3.1 kohaselt jääb Saarepeedi liivakarjäär tulevatest tee-ehitustööde objektidest, kus on nõudlus liivale teemulde rekonstrueerimiseks, võrreldes teiste liivamaardlatega, kus kaevandatakse täiteliiva, soodsasse asukohta. Suurim potentsiaal on Saarepeedi liivakarjäärist turustada materjali Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia 36,50-43,75 km lõigu rekonstrueerimisel, mille ehitus on planeeritud aastasse Kuid tuleb arvestada, et planeeritavale tee-ehitusobjektile jääb Saarepeedi liivakarjäärist ka lähemale karjääre, kus kaevandatakse täiteliiva (Välgita kruusakarjäär, Kurevarese, Murru, Tääksi liivamaardlad, millest osad karjäärid asuvad eramaal, mis annab neile konkurentsieelise Saarepeedi liivakarjääri ees). Imavere- Viljandi-Karksi-Nuia maantee ehitustööde ajal võib kaevandamise maht suureneda, kuid kahjuks ei ole hindajal andmeid vajalike täitematerjalide mahtude kohta. Selle tõttu ei ole konservatiivsuse huvides turuväärtuse hindamisel antud asjaoluga arvestatud. Teistele planeeritavatele tee-ehitusobjektidele asub Saarepeedi liivakarjäärist lähemal liivamaardlaid, kus leidub samaväärset materjali Saarepeedi liivakarjäärile. Kuigi Saarepeedi liivakarjäär asub tõenäoliselt suurimast täiteliiva tarbimisasukohale, Viljandi linnale lähedal (10 km), asub Viljandi linnale veel lähemal liivamaardlaid (Kurevarese), kus leidub samaväärset materjali Saarepeedi liivakarjääriga (joonis 3.2). Arvestades Saarepeedi liivakarjääris leiduva liiva kvaliteeti ja antud peatükis kirjeldatud kohalikku konkurentsisituatsiooni ja aastaseid täiteliiva

12 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 12 kaevandamismahtusid, on Saarepeedi liivakarjäärist täiteliiva aastane müügipotentsiaal võrdne selle viimase viie aasta keskmise kaevandamise mahuga ehk 2 tuh m³ aastas.

13 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne KARJÄÄRI TURUVÄÄRTUS 4.1 Turuväärtust mõjutavad tegurid ja maavara omahind Arvestades Eesti viimase aja praktikat on kaevandamislubade võõrandamisel kaks peamist suunda: 1. loa võõrandamisel tasutakse võõrandajale jooksvat väljamistasu vastavalt reaalselt kaevandatavatele mahtudele; 2. luba võõrandatakse ühekordse ostu-müügi tehinguga. Esimesel juhul kandub loa müügist saadava tulu saamine pikemale perioodile, kuid saadav tulu on teise variandiga võrreldes kogusummas suurem. Teise variandi korral on võimalik tehing kiirelt lõpetada, kuid tuleb arvestada, et ostja omandab kaevandamisõiguse, mille realiseerimise perspektiiv ei ole täpselt teada. Lähtuvalt sellega seotud finantsriskidest ning kuludest on ühekordse maksena tasutav ostumüügihind reeglina väiksem, kui väljamistasu põhine ostu-müügi hind. Saarepeedi liivakarjääri korral on tõenäoline kaevandamise loa võõrandamine ostu-müügi tehinguna. Saarepeedi liivakarjääri turuväärtust tõstavad järgmised aspektid: On olemas kehtiv maavara kaevandamise luba, seega puudub võrreldes tavapärase kaevandamisõiguse taotlemisega tehtud investeeringute järgselt risk loa mitte saamiseks; On olemas rahuldavas seisukorras toodangu väljaveoks vajalik infrastruktuur; Varasemalt kaevandatud alad on korrastatud; Maavara on ilma ettevalmistöid tegemata koheselt kätte saadav; On olemas karjääris kaevandamise projekt; On olemas karjääri korrastamise projekt; Sarnase jääkvaru kogusega uue karjääri avamiskulud (sh geoloogilised uuringud ja kaevandamise loa saamiseks tehtavad vajalike toimingute maksumus) on ~ eurot; Edasise kaevandamise järgsed korrastamistööde kulud on väiksed (korrastamistööde projekti kohaselt ~ euro, arvestades vahepealseid hinnakallinemisi). Saarepeedi liivakarjääri turuväärtust kahandavad järgmised aspektid: Võõrandatakse kaevandamise õigust, mitte maavara; Suur osa maavarast asub allpool veetaset (kallim); Puudub maavara ja saadava toodangu kvaliteeti kirjeldav informatsioon, sh kvaliteedijuhtimise süsteem. Hinnanguline kvaliteedijuhtimise süsteemi maksumus 4,5 tuh (sisse ostetav teenus); Mäeeraldise kaevandatav jääkvaru on väike. Saarepeedi liivakarjääris tööde alustamiseks on vajalik teha dokumentatsiooni korrastamiseks ja toodete sertifitseerimiseks täiendavalt kulutusi summas 4,5 tuh. Saarepeedi liivakarjääri kaevandamise omahind a on hinnanguliselt järgmine: 1. veepealse täiteliiva kaevandamise õiguse tasu a 0,42 /m³ ehk ~0,26 /t, veealuse täiteliiva kaevandamise õiguse tasu a 0,21 /m³ ehk ~0,11 /t ehk kaalutud keskmine ~0,15 /t; 2. ettevalmistustööd, 0,2 eur/m³ ehk 0,13 eur/t;

14 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne veealuse maavara kaevandamine ja laadimine 1,6 eur/m³ ehk 0,8 eur/t (sisse ostetav teenus, mahtude korral alla 400 m³/päevas); 4. korrastamise fondi moodustamine: 0,08 eur/m³ ehk 0,05 eur/t (tuletatud korrastamise projektis määratud maksumusest); 5. jooksvad kulud ja majandamine: 0,4 /t. Seega on transpordivahendile laetuna täitematerjali orienteeruv omahind 1,53 /t. 4.2 Maavara müügipotentsiaal ja karjääri turuväärtus Hindajale teadaolevalt jääb Viljandi maakonnas täiteliiva väljamüügi hind erinevates karjäärides ühtlaselt tasemele 2-3 eur/t. Tegemist on transpordivahendile laetud liiva maksumusega. Hindaja on seisukohal, et Saarepeedi liivakarjääri ehitusliiva müügipotentsiaali hindamisel on konservatiivne kasutada regiooni täiteliiva keskmist maksumust 2,5 eur/t ilma käibemaksuta. Saarepeedi liivakarjääri turuväärtus kujuneb läbi maavara müügipotentsiaali. Kuna Saarepeedi liivakarjääri mäeeraldise lähiümbrusesse jääb mitmeid täiteliiva varuga karjääre, mis asuvad eramaal ning sellest tulenevalt ei tule tasuda kaevandatud materjalilt ressursitasu, siis võrreldes piirkonna teste karjääridega on Saarepeedi liivakarjäärist materjali müügipotentsiaal madal. Karjääri turuväärtuse hindamisel on arvestatud samasuguse müügipotentsiaaliga Saarepeedi liivakarjäärist nagu varasemalt, seega on oodatav aastane müügipotentsiaal kuni m 3. Enamlevinud praktika kohaselt loetakse ettevõtetesse ja tootmisüksustesse investeerimisel tasuvusperioodiks kuni 5 aastat. See on periood, kus investor ootab oma investeeringu pöördumist kasumiks. Hinnanguliselt on Saarepeedi liivakarjääri täiteliiva omahind 1,53 eur/t. Konservatiivsuse tagamiseks on arvestatud täiteliiva väljamüügi hinnaks 2,5 eur/t, seega kujuneb kasumikomponendi suuruseks täiteliival 0,97 eur/t. Võttes eelduseks, et Saarepeedi liivakarjääri turuväärtus on kuni 5 aasta kasum, siis maksimaalne võimalik karjääri turuhind on eurot. Samas tuleb arvestada, et minimaalselt on vajalik enne kaevandamisega alustamist täiendavalt investeerida vähemalt eurot, siis võib lugeda karjääri turuhinnaks eurot. Võrreldes uue karjääri avamiskuludega on Saarepeedi liivakarjääri väärtus samal tasemel. Saarepeedi liivakarjääri turuväärtuseks hindame eurot.

15 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne KOKKUVÕTE Saarepeedi liivakarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna moodustab Viljandi maakonna keskosa, materjali turustamine kaugematesse piirkondadesse pole reaalne, arvestades samaväärse maavaraga karjääride paiknemist. Saarepeedi liivakarjääri teeninduspiirkonnas on täiteliiva pakkumine tagatud tänaste kaevandmaismahtude juures 11 aastaks. Kuigi karjääri asukoht on hea, siis paikneb selle ümber veel mitmeid teisi täiteliiva karjääre, mis asuvad eramaal ja kaevandamise tingimused on odavamad. Hindamisaruandes jõuti järeldusele, et Saarepeedi liivakarjääri aastane kaevandamise maht võib jääda täiteliiva osas tasemele kuni 2 tuh m³. Karjääri 5 aasta pikkusest keskmisest müügipotentsiaalist lähtudes hindame karjääri väärtuseks eurot.

16 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne FOTOD Foto 3 Korrastatud karjäärinõlv mäeeraldise idaosas. Alal paikneb discgolfi rada (pildistatud a)

17 Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisõiguse turväärtuse hindamisaruanne 17 Foto 4 Mäeeraldise lõunaosas asuv veekogu (pildistatud a)