KUNSTIÕPETUSE AINEKAVAD KLASSILE

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KUNSTIÕPETUSE AINEKAVAD KLASSILE"

Väljavõte

1 LAIUSE PÕHIKOOL KUNSTIÕPETUSE AINEKAVAD KLASSILE LAIUSE 2015

2 Kunstiained Kunstide valdkonna aineid ühendab tähelepanu pööramine loovuse ja eneseväljendusoskuse arenemisele ning tervikliku maailmapildi kujunemisele. Kunstidega tegelemise kaudu saadakse teadmisi erinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kunstide rolli ühiskonnas. Praktiline kunstidega tegelemine arendab tundemaailma, intuitiivset ja loovat mõtlemist. Kunstidel on oluline osa igapäevaelu rikastava ning emotsionaalselt tasakaalustava harrastusena. Kunstitegevused tasakaalustavad teiste ainete valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist, lisades kujundliku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab loovalt läheneda probleemidele, väärtustab erinevaid lahendusi ja lahendite mitmetahulisust. Kunstidega tegelemine avaldab positiivset mõju kõikide ainete õppimisele. Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid: 1) teadmised kunstist (analüüs) 2) erinevate kunstide seostamine (süntees) 3) ainealane (verbaalne) keel 4) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine) 5) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika) 6) oma-, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine (mitmekultuurilisus) 7) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus) ÕPPESISU SISUKÜSIMUSED 5.klass 35 tundi Piltjutustustes (koomiks, storyboard, film, fotoseeria, reklaam) plaanide vaheldus, meeleolu pinevuse loomine. VORMIKÜSIMUSED Täisfiguuri ja näo proportsioonid. Esemete kujutamine vaatluse järgi, arvestades nende kuju, suurussuhteid ning paiknemist üksteise ja vaataja suhtes. Kompositsioon. Sümmeetria ja asümmeetria. Erinevate kompositsiooniliste lahenduste mõju. Värv. Valgus-vari. Kolmanda astme värvide saamine I ja II astme värvide segamise teel.

3 Piiratud arvu värvidega maalimine (ka monokroomselt).perspektiiv. Ruumilisus pildil, pildiruum. Esemete mahulisuse kujutamine, pöördkehad. DISAIN Disain igapäevaelus: trükis, tarbevorm, ruum ja ehitis keskkonnas. Graafiline kujundus. Moodul. Moodulsüsteemid (nt lego, mööbel). Raamatukujundus (köide, kaas, illustratsioon, initsiaal, vinjett, eksliibris).elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu (kasutamismugavus, toimivus). KUNSTIMAAILM Eesti kunsti tähtteosed. Installatsioon. Monument, pisiplastika seinamaal, miniatuur. Vitraaž. Teose sisulised ja vormilised elemendid. Värv, vorm, struktuur visuaalse keele väljendusvahenditena. Huvitavad funktsionaalsed ja dekoratiivsed objektid, märgid ja kirjad linnaruumis. Filmide, arvutimängude koomiksite ja reklaamide pildikeel. Piltide, teksti, heli ja liikumise koosmõju. Muuseumide ja galeriide funktsioonid (ost-müük, tutvustamine, uurimine, säilitamine, restaureerimine). TEHNILISED KÜSIMUSED Kavandamine kui protsessideede arendamiseks. Töö joonlaua ja sirkliga. Geomeetrilisi konstruktsioone (nt ringi jagamine osadeks. Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vahtplast). Keraamika. Reljeef. Erinevate tehnikate ja materjalide paindlik kasutamine omavahel kombineeritult (segatehnika). Kollaaž. Installatsioon. Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, vesi, valgus, vari, valmisesemed jne). Maalimine kattevärvide ja akvarellidega. Tööd kriidi- ja õlipastellidega, värvi- ja viltpliiatsitega. Akvarellitehnikad: kihiti märjalt märga maalimine, pinnaefektide loomine. Joonistamine grafiit-, värvi-, vilt- ja pastapliiatsiga.. Faktuurid. Grafiitpliiatsite tähistused. Arvuti joonistusprogramme. Graafikatehnikad: kõrgtrükk (papi-, materjali-, linooltrükk) ja lametrükk (mono- ja diatüüpia). Foto. Sama objekti pildistamine (eri vaatenurgast, eri kella- ja aastaajal) KASVATUSLIKUD KÜSIMUSED Koostöö tegemine ühise tulemuse nimel, üksteisega arvestamine, oma tugevuste ja nõrkuste teadvustamine. Töökoha otstarbekas organiseerimine ja korrashoid. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. Inimesetegevuse osakeskkonna esteetilises ilmes. Omakultuuri kõrval kohaliku kultuuri väärtustamine. Rahvuskultuurdes erinevuste hindamine väärtusena. Jälgib, et oma tegevusega ei kahjusta kultuuriväärtusi. KUJUTAMINE

4 Eksperimenteerimine kujutamisvõtete ja stiilidega. Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine. KUJUNDAMINE Visandamine ja kavandamine. Ideede genereerimine, nende edasi arendamine, erinevate sisuliste ja tehniliste võimaluste katsetamine. Ruumiliste kompositsioonide, mudelite või makettide valmistamine. ÕPITULEMUSED 1. oskab kasutada ainekavas loetletud töövahendeid ja materjale. 2. oskab kujutada esemeid natuurist, näha ja kujutada valgust ja varje. 3. oskab kujutada inimest proportsionaalselt ja liikumas. 4. oskab segada II ja III astme värve põhivärvidest ning kasutab polükroomset ja monokroomset värvilahendust. 5.Omab ettekujutust ja mõningaid teadmisi kunstiajaloost. 6. Hindab kultuurierinevusi väärtusena. HINDAMINE Tööprotsessi hindamine, arvestades individuaalset võimekust, tunnis kaasalöömist ning töö lõpptulemust. Hindamiskriteeriumiks võib olla vastavus teemale, kompositsiooni väljenduslikkus, meeleolu edastamine värvidega, hea ideeleid. Hinne pannakse iga lõpetatud töö eest. Koondhinne pannakse I ja II poolaasta lõpus. Aastahinne pannakse enne klassi lõpetamist. KASUTATAV KIRJANDUS Indrek Raudsepp. Kunstiõpetuse tööraamat 5. klassile Lauri Leesi. Kunstilugu koolidele S. Helme, J. Kangilaski. Lühike eesti kunsti ajalugu. Tähelepanu. Valmis olla. KUNST. Loovalt tulevikku. Joonistamine- nägemise kool Joonistan inimest Pastellimaal

5 6. klass - 35 tundi ÕPPE EESMÄRGID 1. Arendada õpilaste vaatlusoskust, loovat ja ruumilist mõtlemist. 2. Õpetada tundma kunstivahendeid ja tehnikaid. 3. Õpetada tundma kunstimõisteid, kunstiajalugu ning nüüdiskunsti teoseid maailmas. ÕPPESISU SISUKÜSIMUSED Kunstiteose teema ja pealkiri. Piltjutustusi kunstiloost ( erinevad stseenid keskaja maalidel ), Egiptuse friisid surmatants). VORMIKÜSIMUSED Inimese eripära ( vanus rass, rahvus) kujutamine lihtsustatult. Liikumise kujutamine, liikumise mulje loomine, animatsiooni põhimõte. Kompositsioon. Piiratud ja piiramata pinnad. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Värv. Valgus-vari. Koloriit ( soe külm), värviharmooniad. Vastandvärvid. Varju tekkimine, langev vari (nt varjuteater, siluetid). Perspektiiv. Kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. DISAIN Disain igapäevaelus. Traditsioon ja uuenduslikkus disainis (tuntud tootemargid, uus vorm, materjal, funktsioonid). Pakend, ümbris ( vorm, kiri, värvilahendus, seos tootega). Kirja kujundamine ( jooniskiri, fantaasiakiri). Sama funktsiooniga eseme disaini võrdlus. KUNSTIMAAILM Tutvumine kunstipärandi ja tänapäeva kunstiga. Kunstiteose unikaalsus ja/või paljundatavus ( originaal, koopia, reproduktsioon, tiraaž, seeria võltsing). Grafiti. Konkreetne ja abstraktne kunstis. Fragment ja tervik. Visuaalne kommunikatsioon ja meedia. Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad. Kujundite, märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis. Muinsuskaitse.

6 TEHNILISED KÜSIMUSED Töö joonlaua ja sirkliga. Kavandamine lähtuvalt tehnika võimalustest ja piirangutest. Skulptuur. Modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest ( vahtplast). Keraamika. Reljeef. Erinevate tehnikate ja materjalide paindlik kasutamine. Segatehnikad. Moodulelementidest struktuurid looduslikest ja tehismaterjalidest. Kollaaž. Installatsioon. Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale ( lumi, liiv, vesi, tuli, valgus, vari, valmisesemed jne). Maalimine kattevärvide ja akvarellidega. Tööd kriidi- ja õlipastellidega, värvi- ja viltpliiatsitega. Akvarellitehnikad: kihiti märjalt märga maalimine, pinnaefektide loomine. Joonistamine grafiit-, värvi-, vilt- ja pastapliiatsitega. Faktuurid. Grafiitpliiatsite tähistus. Arvuti joonistusprogramme. Graafika. Kõrgtrükk ( papi-, materjali-, linooltrükk ) ja lametrükk ( mono- ja diatüüpia) Foto. Sama objekti pildistamine eri vaatenurgast, eri kella- ja aastaajal. KASVATUSLIKUD KÜSIMUSED Koostöö tegemine ühise tulemuse nimel, üksteisega arvestamine, kompromisside saavutamine. Kunstitegevuste kaudu oma võimete tundmaõppimine ja arendamine. Töökoha otstarbekas organiseerimine ja selle korrashoid. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. Inimese tegevuse osa keskkonna esteetilises ilmes. Omakultuuri kõrval kohaliku kultuuri väärtustamine. Rahvuskultuurides erinevuste hindamine väärtusena.. Kultuuriväärtuste hoidmine. KUJUTAMINE Eksperimenteerimine kujutamisvõtete ja stiilidega. Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine. KUJUNDAMINE Visandamine ja kavandamine. Ideede genereerimine, nende edasiarendamine, erinevate sisuliste ja tehniliste võimaluste katsetamine. Ruumiliste kompositsioonide, mudelite või makettide valmistamine. ÕPITULEMUSED -hindab mõõtmise ja võrdlemise abil objektide ning objekti elementide vahelisi suurussuhteid. -arvestab täisfiguuri kujutamisel pea suurust ja jalgade pikkust terve kehapikkuse suhtes; näo kujutamisel silmade asukohta sellel. -kujutab veenvalt inimest erinevas asendis ja tegevuses. -leiab vaatluse ja võrdluse teel inimese vanust, rassi, rahvust, erinevaid ameteid kõige enam iseloomustavaid tunnuseid (keskkond, riietus, töövahendid) ja kasutab neid temaatilistes kompositsioonides.

7 -kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte, arvestades nende kuju, suurussuhteid ja paiknemist üksteise suhtes. -analüüsib koomiksi ja filmi vahelisi seoseid (kaader, plaanid, jutustus). -leiab asjakohast pildilist infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma töös. -segab ja kasutab maalimisel iga värvi suurt hulka erinevaid toone. -moodustab varjundit kirjeldavaid värvinimetusi tuntud asjade kaudu. -saab III astme värvid I ja II astme värvide segamise teel. -kasutab maalimisel piiratud värvivalikut (sh maalib monokroomselt). -kirjeldab pildi koloriiti, eristab sooja ja külma koloriiti. -selgitab varju tekkimise põhimõtet. -saavutab kompositsiooni tasakaalu, terviku. -leiab pildis peamise (dominandi), rõhutab seda teadlikult oma töödes. -katsetab eeltööna erinevaid kompositsioonilisi lahendusi. Eristab sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi vorme ja kompositsioone. -eristab piiratud ja piiramata pinda, leiab neid ümbritsevast keskkonnast. -loob võrgustiku abil piiramata pindu -eristab pildil esi-, kesk- ja tagaplaani, kasutab seda teadlikult oma töödes. -kujutab tasapinnal pöörd- ja kandiliste kehade mahulisust, arvestades vormi näilist muutumist (nt pöördkehade puhul ringi muutumist ellipsiks) ja nende asukohta silmapiiri suhtes. -kirjeldab keskkonna või ruumikujundust esteetilisuse ja praktilisuse seisukohast. -selgitab inimese tegevuse osa ja vastutust keskkonna esteetilises ilmes. -analüüsib trükise kujunduse osi (kaanekujundus, kirjastiil, värvilahendus jm) ja terviklahendust. -loob isikupärase šrifti. -kasutab moodulit kombinatoorika algelemendina. -leiab rahvakunsti esemetelt iseloomulikud motiivid, kasutab neid loovalt esemete ja ornamendi kujundamisel. -iseloomusta kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, disain) ja nende väljendusvahendeid (punkt, joon, pind, värv, vorm jne) -eristab maalikunsti žanre (portree, maastik, natüürmort) -toob kunstiteost kirjeldades esile nii sisulisi kui vormilisi elemente. -kasutab õpitud ainealaseid mõisteid kõnes ja kirjas. -väärtustab oma (rahvus) kultuuri kõrval kohalikku (elukoha ) kultuuri, hindab erinevusi rahvuskultuurides kui väärtusi. -suhtub mõistvalt ja kriitiliselt enda ja teiste töödesse ning ümbritsevasse kunsti (sh massimeedia, kommertskunst) -nimetab muuseumide ja galeriide funktsioone, oskab neis käituda. -jälgib, et oma tegevusega ei kahjusta kultuuriväärtusi ja autori õigusi. -kasutab paindlikult, ka omavahel kombineeritult, erinevaid tehnikaid ja materjale; loob erinevaid tekstuure ja faktuure. -eristab mahulist vormi (ümarplastika, reljeef) tasapinnalisest vormist. -selgitab graafika kui trükitehnika olemust -kavandab lähtuvalt materjali, tehnika ja/või tehnoloogia eripärast. -kasutab tehnilisi abivahendeid (joonlaud, sirkel, trükipress, fotoaparaat, arvuti jm) vastavalt vajadusele ja võimalusele. -kasutab loovalt jääkmaterjale, kogub paberi jäägid ümbertöötlemiseks. -töö lõpetamise järel korrastab töökoha.

8 HINDAMINE Tööprotsessi hindamine, arvestades individuaalset võimekust, tunnis kaasalöömist ning töö lõpptulemust. Hindamiskriteeriumiks võib olla vastavus teemale, kompositsiooni väljenduslikkus, meeleolu edastamine värvidega, hea ideeleid või uudne teemalahendus, töö korrektsus või viimistlus. Hinne pannakse iga lõpetatud töö eest. Koondhinne pannakse I ja II poolaasta lõpus. Aastahinne pannakse enne klassi lõpetamist. KASUTATAV KIRJANDUS Indrek Raudsepp. Kunstiõpetuse tööraamat 6. klassile Lauri Leesi. Kunstilugu koolidele S. Helme, J.Kangilaski. Lühike Eesti kunsti ajalugu. Tähelepanu. Valmis olla. KUNST. Loovalt tulevikku. Joonistamine-nägemise kool. Joonistan inimest Pastellimaal

9 7. klass - 35 tundi ÕPPE-EESMÄRGID 1. Arendada vaatlus- ja kujutamisoskust. 2. Arendada ruumilist kujutlusvõimet ja ruumiillusiooni loomist. 3. Arendada loomingulist fantaasiat, rõhutades karakteersust ja ekspressiivsust. ÕPPESISU SISUKÜSIMUSED Värvisümboolika. Tuntumad sümbolid (kristlikus) kunstis. VORMIKÜSIMUSED Inimese kehakeel, miimika. Kujutatava vormide lihtsustamine, üldistamine. Kompositsioon. Kaader ja kadreerimine ( ka foto- ja videokunstis. Üldplaan. Detail. Värv. Valgus- vari. Värvide kontrastid, vastastikused mõjud, kooskõlad ja tasakaal. Pildi värvianalüüs. Erinevad värvinimed (ooker, türkiis, karmiin jne) Perspektiiv. Õhu- ja värviperspektiiv. Joonperspektiiv 1 koondpunktiga. DISAIN Traditsioon ja uuenduslikkus disainis ( tuntud tootemargid, uus vorm). Kujunduse läbiv stiil. Teksti ja pildi koosmõju (plakat, pakend, raamatukaas, veebileht jne) Kiri kui kunst, kirjakunst (sh kalligraafia). Märk ja sümbol (logo, piktogramm, peremärk) Erineva funktsiooniga trükised, nende üldine kujundus. Kirjatüübi (šrifti, fondi) valik vastavalt kontekstile. Kirjaoptika. KUNSTIMAAILM Erinevate kultuuride kunstiajaloo tuntumate teoste näiteid. Kohaspetsiifiline kunst. Maakunst. Kehakunst. Videoinstallatsioon. Kunstiteose sõnum ja kontekst. Autori seos kujutatava sündmuse, inimese, kunstistiiliga. Väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja sihtgrupile. Visand, eskiis, skits, etüüd. Autoriõiguse kaitse probleeme. TEHNILISED KÜSIMUSED Visandid kui eeltöö või abivahendid. Skulptuur. Modelleerimine ja konstrueerimine pehmetest, kalgenduvatest ja tahketest materjalidest (nt savi, papjeemašee, paber, papp, plastid, puit, traat). Kollaaž.Assamblaaž. Installatsioon.

10 Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, vesi, valgus, vari, valmisesemed jne). Maalimine spontaanselt ja kavandi alusel. Joonistamine söe, tuši ja värviga, sule ja pintsliga. Paljundusgraafika: kõrg- ja sügavtrükk (vastavalt võimalustele) Foto protsessi osana, eksperimentide ja valminud mudelite dokumenteerimiseks. Sama objekti jäädvustamine erinevas kontekstis. Digitaalsed tehnoloogiad (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika) KASVATUSLIKUD KÜSIMUSED Rühmatöös erinevate rollide täitmine, töö otstarbekas jaotamine rühmas, vastutuse võtmine enda ja ühise töö tulemuse eest. Ajakasutuse planeerimine. Üksteise aitamine, üksteisele töövõtete õpetamine (uued meediad). Kunstiga seotud ametid. Loovtegevuste väärtustamine eneseväljendusvahendina. Maailmakultuuri mitmekesisuse väärtustamine. Autorikaitse reeglite teadvustamine ja arvestamine. Autori vabadus ja vastutus. KUJUTAMINE Kunstiteosed ja stiilid, lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. KUJUNDAMINE Praktiline disainiprotsessi rakendamine probleemi püstitusest lahendi leidmiseni. HINDAMINE Tööprotsessi hindamine, arvestades individuaalset võimekust ning töö lõpptulemust. Hindamiskriteeriumiks võib olla vastavus teemale, kompositsiooni väljenduslikkus, meeleolu edastamine värvidega, hea ideeleid või uudne teemakäsitlus, töö korrektsus või viimistlus. Hinne pannakse iga lõpetatud töö eest. Koondhinne pannakse I ja II poolaasta lõpus. Aastahinne pannakse enne klassi lõpetamist. KASUTATAV KIRJANDUS Indrek Raudsepp. Kunstiõpetuse tööraamat 7. klassile. Lauri Leesi. Kunstiraamat koolidele. Tähelepanu. Valmis olla KUNST. Loovalt tulevikku. S. Helme, J. Kangilaski. Lühike Eesti kunsti ajalugu. Joonistamine nägemise kool. Pastellimaal

11 8. klass - 35 tundi ÕPPE-EESMÄRGID 1. Arendada õpilase kujutamis-, kujundamis- ja eneseväljendusoskust ning isikupära. 2. Arendada ruumilist kujutlusvõimet projektsiooni- ja arhitektuurialaste joonestamisülesannete kaudu. 3. Arendada loomingulist maailmanägemust ja individuaalse võimekust ÕPPESISU SISUKÜSIMUSED Tuntud sündmuste kujutamine, kunstniku vaatenurk. Sümbolite tähenduse muutumine (nt vikerkaar, haakrist, viisnurk) VORMIKÜSIMUSED Vormide allutamine kindlale stiilile. Vormi deformeerimine karakteersuse huvides. Kompositsiooniskeemid (kolmnurk, diagonaal, kuldlõige). Värv. Valgus-vari. Värv ja värvus. Värvide optiline segunemine. Värviline valgus (värvilise valguse põhivärvid). Varju värv (maalidel, fotodel, looduses). Varjude rütmid, vari kompositsiooni elemendina. Perspektiiv kahe koondpunktiga. DISAIN Olulisemad arhitektuuri ja disaini näited Eestis. Disain linnaruumis (sh tekstid ja reklaamid). Komplekt, ansambel (nt mööbel, serviis). Inimese ja ruumilise keskkonna suhted, disain kui probleemilahendus. Ergonoomika. KUNSTIMAAILM Eesti kunsti suurkujud ja teosed. Traditsioonilised kunstiliigid ja piiride hajutamine. Kõrg- ja populaarkunst. Karikatuur. Sarž. Stiil (ajastu ja isiku stiil). Ajaloosündmus kunstis, dokumentaalsus ja fiktsioon. Kodukoha ilme minevikus ja kaasajal (fotod ja maalid ajalooliste dokumentidena). Kunstnike, kunstiajaloolaste, disainerite ja arhitektide erialane töö. Restaureerimine, renoveerimine ja konserveerimine. TEHNILISED KÜSIMUSED Visandid kui eeltöö või abivahendid.

12 Skulptuur. Modelleerimine ja konstrueerimine mitmesugustest pehmetest, kalgenduvatest ja tahketest materjalidest (nt savi, papjeemašee, paber, papp, plastid, puit traat). Kollaaž. Assamblaaž. Installatsioon. Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, vesi, valgus, vari, valmisesemed) Maalimine spontaanselt ja kavandi alusel. Joonistamine söe, tuši ja värviga, sule ja pintsliga Paljundusgraafik: kõrg- ja sügavtrükk (vastavalt võimalustele). Foto protsessi osana, eksperimentide ja valminud mudelite dokumenteerimiseks. Sama objekti jäädvustamine erinevas kontekstis. Digitaalsed tehnoloogiad (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika) KASVATUSLIKUD KÜSIMUSED Rühmatöös erinevate rollide täitmine, töö otstarbekas jaotamine rühmas, vastutuse võtmine enda ja ühise tulemuse eest. Ajakasutuse planeerimine. Üksteise aitamine, üksteisele töövõtete õpetamine (uued meediad). Kunstiga seotud ametid. Loovtegevuste väärtustamine eneseväljendusvahendina. Maailmakultuuri mitmekesisuse väärtustamine. Autorikaitse reeglite teadvustamine ja arvestamine. Autori vabadus ja vastutus. KUJUTAMINE Kunstiteosed ja stiilid, lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. KUJUNDAMINE Praktiline disainiprotsessi rakendamine probleemi püstitusest lahendi leidmiseni. UURIMINE, VAATAMINE, ARUTLEMINE. Kunstiteoste analüüs, arvestades sisu, vormi, konteksti, otstarvet. Maailmakultuurimõju uurimine kohalikule kunstile. Teoste erinevate vaatajapoolsete tõlgenduste võrdlemine. Näituste kohta arvamuse/retsensiooni kirjutamine. Mitmesuguste looduslike ja tehisobjektide ning keskkondade analüüsimine erinevatest vaatepunktidest. Eri aastakümnetest pärit fotode vaatlemine ajaloo ja kultuuri teemade valguses. Meedias kasutatud visuaalide analüüsimine. Suhtluskeskkondades inimeste eneseesitlemise (portreteerimise) võrdlemine. Infootsing erinevatest teabeallikatest. Töö teostamine ja esitlemine, oma kontseptsiooni selgitamine, tehtud valikute põhjendamine. Erinevate eksponeerimisvõimaluste katsetamine (sh valgustuse, heli, ruumi iseärasuste, kontseptuaalsete tekstide kaasamine).

13 Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine. HINDAMINE Tööprotsessi hindamine, arvestades individuaalset võimekust, osalust tunnis ning töö lõpptulemust. Hindamiskriteeriumiks võib olla vastavus teemale, kompositsiooni väljenduslikkus, meeleolu edastamine värvidega, hea ideeleid või uudne teemalahendus, töö korrektsus või viimistlus. Hinne pannakse iga lõpetatud töö eest. Koondhinne pannakse I ja II poolaasta lõpus. Aastahinne pannakse enne klassi lõpetamist. KASUTATAV KIRJANDUS Indrek Raudsepp. Kunstiõpetuse tööraamat 8. klassile. Lauri Leesi. Kunstilugu koolidele. Tähelepanu. Valmis olla. KUNST. Loovalt tulevikku S. Helme. J. Kangilaski. Lühike Eesti kunsti ajalugu Joonistamine nägemise kool. Joonistan inimest Pastellimaal

14 9. klass - 35 tundi ÕPPE-EESMÄRGID 1. Arendada õpilaste kujutamis-, kujundamis- ja eneseväljendusoskust ning isikupära. 2. Arendada ruumilist kujutlusvõimet projektsiooni- ja arhitektuurialaste joonestamisülesannete kaudu. 3. Arendada loomingulist maailmanägemust ja individuaalset võimekust. ÕPPESISU SISUKÜSIMUSED Allegooria ja tsitaat kunstis. Metafoorid reklaamis (omaduste ülekanne teisele nähtusele) VORMIKÜSIMUSED Realism, abstraheerimine, abstraktsionism. Liikumise kujutamise viise, liikumisillusioonid (nt futurism, animeerimine, op-kunst). Kompositsioon. Kompositsiooni elemendid ja teose ülesehitus ruumilises teoses (skulptuur, arhitektuur, disain). Värv. Valgus-vari. Värvide psühhofüsioloogiline mõju (sh külmad-soojad, eenduvadtaanduvad, kerged-rasked värvid) Esemete modelleerimine pinnal valguse ja varjuga. Perspektiiv. Erinev vaatepunkt (konna- ja linnuperspektiiv), rakurss. DISAIN Disaini valdkondi: graafiline, keskkonnadisain (sh ruumi-, maastikukujundus), tarbekunst, tootedisain, moe-, autodisain jne) Disaini ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus. Disaini ja arhitektuuri rahvusvahelised suundumused (elustiilid, minimalism, ökostiil). Visuaalse reklaami sihtgrupi arvestamine kujundamisel. KUNSTIMAAILM Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad. Tegevuskunst (happening, performance).kunstisündmuse, tegevuskunsti dokumenteering. Esitluse osi: valgus, ruum, heli, tekst. Kunst peegeldamas ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut. Tsitaadid kunstis. Teose/eseme tähenduse muutus eri situatsioonides. Isiklik stiil ja identiteet, selle kajastus riietuses, enda esitlus suhtluskeskkondades jne.

15 TEHNILISED KÜSIMUSED Visandid kui eeltöö või abivahendid. Skulptuur. Modelleerimine ja konstrueerimine mitmesugustest pehmetest, kalgenduvatest ja tahketest materjalidest (nt savi, papjeemašee, paber, papp, plastid, puit, traat). Kollaaž. Assamblaaž. Installatsioon. Erinevad väljendusvahendid ja materjalid (lumi, liiv, tuli, vesi, valgus, vari, valmisesemed) Maalimine spontaanselt ja kavandi alusel. Joonistamine söe, tuši ja värviga, Sule ja pintsliga. Paljundusgraafika: kõrg- ja sügavtrükk (vastavalt võimalusele). Foto protsessi osana, eksperimentide ja valminud mudelite dokumenteerimiseks. Sama objekti jäädvustamine erinevas kontekstis. Digitaalsed tehnoloogiad (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika). KASVATUSLIKUD KÜSIMUSED Rühmatöös esinevate rollide täitmine, töö otstarbekas jaotamine rühmas, vastutuse võtmine enda ja ühise töö tulemuse eest. Ajakasutuse planeerimine. Üksteise aitamine, üksteisele töövõtete õpetamine (uued meediad) Kunstiga seotud ametid. Loovtegevuste väärtustamine eneseväljendusvahendina. Maailmakultuuri mitmekesisuse väärtustamine. Autorikaitse reeglite teadvustamine. Autori vabadus ja vastutus. KUJUTAMINE Kunstiteosed ja stiilid, lood ja sündmused uue teose loomise lähtepunktina. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine. KUJUNDAMINE Praktiline disainiprotsessi rakendamine probleemi püstitusest lahendi leidmiseni. UURIMINE, VAATAMINE, ARUTLEMINE Kunstiteoste analüüs, arvestades sisu, vormi, konteksti, otstarvet. Maailmakultuuri mõju uurimine kohalikule kunstile. Teoste erinevate vaatajapoolsete tõlgenduste võrdlemine. Kunstikriitikute arvamuste võrdlemine. Näituse kohta Arvamuse/ retsensiooni kirjutamine. Mitmesuguste looduslike ja tehisobjektide ning keskkondade analüüsimine erinevatest vaatepunktidest. Eri aastakümnetest pärit fotode vaatlemine ajaloo ja kultuuri teemade valguses. Meedias kasutatud visuaalide analüüsimine. Suhtluskeskkondades inimeste enese esitlemise (portreteerimise) võrdlemine. Infootsing erinevatest teabeallikatest.

16 Töö teostamine ja esitlemine, oma kontseptsiooni selgitamine, tehtud valikute põhjendamine. Erinevate eksponeerimisvõimaluste katsetamine (sh valgustuse, heli, ruumi iseärasuste, kontseptuaalsete tekstide kaasamine). Uurimuste ja visualiseeritud esitluste koostamine ja kujundamine. ÕPITULEMUSED - loeb inimese kehaasenditest ja ilmetest (ka pildil) välja tema meeleolu ja tundeid. - lihtsustab ja deformeerib kujutatavat suurema karakteersuse ja emotsionaalsuse saamiseks. - kasutab kujundlikkust ja sümboleid oma mõtete edastamiseks. - kasutab kunstiteost või stiili oma loomingu eeskuju või lähtepunktina - kasutab erinevaid võtteid liikumise kujutamiseks. - selgitab liikumisillusiooni tekkimise põhimõtteid. - kasutab kompositsiooni ja koloriidi tasakaalustamiseks ja olulise esiletoomiseks paindlikult värvide kontraste (soe-külm, hele-tume, hulgakontrast). - kasutab maalimisel värvide optilise segunemise põhimõtet; selgitab mõistete värv ja värvus erinevust. - kasutab erinevaid värvide nimetusi. - analüüsib objektidel, piltidel, ruumis värvide psühholoogilist ja vastastikust mõju (külmadsoojad, kerged-rasked, eenduvad-taanduvad, suurendavad-vähendavad toonid). - määrab objektidel või pildil valgused ja varjud (langeva ja omavarju) ning kasutab neid mahulisuse kujutamisel. - kasutab kadreerimise erinevaid võimalusi. - tunneb ära kolmnurkse, diagonaalse ja kuldlõikelise kompositsiooniskeemi, eritab staatilist ja dünaamilist kompositsiooni. - väljendab emotsioone ja kujutab nähtusi abstraktse kompositsioonina. - analüüsib vormi ja värvi näivat muutumist (piltidel ja looduses) ning kasutab seda oma töödes pildisügavuse loomisel. - kasutab erinevaid vaatepunkte ruumi ja objektide kujutamisel. - kirjeldab üldjoontes disaini alaliike: graafiline disain (sh reklaam), keskkonnadisain (sh ruumikujundus, maastikukujundus), tootedisain, tarbekunst, moedisain. - analüüsib ja kujundab objekte ja keskkonda, arvestades vormi ja funktsionaalsuse seoseid (ergonoomika), visuaalset ilmet ja sihtgruppi. - seostab keskkonna elemente (tarbeesemed, mööbel, ruum, ehitised, linnakujundus, haljastus, monumendid, trükised jne) kunstniku tööga. - valib kujundatavale sobiva teksti asukoha, šrifti, suuruse, arvestades kirjaoptikat. - nimetab visuaalse reklaami eesmärke ja kasutab kujundamisel selle elemente (värvilahendus, kiri, logo, lööklause). - võrdleb erinevaid kujundusi, arvestades kunstniku käekirja, sihtgruppi, traditsiooni. - analüüsib kunstiteoseid (ka kaasaegseid), arvestades sisu, vormi, konteksti, otstarvet. - eristab ja kirjeldab selgete tunnustega kunstiliike (nt gootika, juugend, kubism, op-kunst). - suhtub kriitilis-loominguliselt kunsti ja kultuuri erinevatesse nähtustesse: grafiti, tegevuskunst (happening, performance); meediakunst: foto, film, video, reklaam), virtuaalne kunst. - kasutab spetsiifilist keelt kunstide kirjeldamisel ja mõtestamisel. - väärtustab maailmakultuuri mitmekesisust; toob välja maailmakultuuri elemente oma- ja kohaliku kultuuri nähtustes. - selgitab originaali, koopia ja reproduktsiooni erinevust.

17 - mõistab autori vabadust ja vastutust, autorikaitse olemust, toob näiteid reeglitest. - kirjeldab kunstimälestiste säilitamise viise. - leiab teavet kunstiga seotud erialade ja nende õppimisvõimaluste kohta. - väljendab end erinevate joonistus- ja maalivahendite, ka trükitehnikate kaudu spontaalselt (visandlikult) ja kaalutletult (viimistletult). - valib iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid ja tehnoloogiaid (sh arvuti, videokaamera) ning väljundeid (assamblaaž, installatsioon jne). - mõtleb ja tegutseb keskkonda säästvalt. - organiseerib otstarbekalt oma töökoha ja hoiab selle korras. HINDAMINE Tööprotsessi hindamine, arvestades individuaalset võimekust, osalust tunnis ning töö lõpptulemust. Hindamiskriteeriumiks võib olla vastavus teemale, kompositsiooni väljenduslikkus, meeleolu edastamine värvidega, hea ideeleid või uudne teemalahendus, töö korrektsus või viimistlus. Hinne pannakse iga lõpetatud töö eest. Koondhinne pannakse I ja II poolaasta lõpus. Aastahinne pannakse enne klassi lõpetamist. KASUTATAV KIRJANDUS Indrek Raudsepp. Kunstiõpetuse tööraamat 9. klassile. Lauri Leesi. Kunstilugu koolidele. Tähelepanu. Valmis olla. KUNST. Loovalt tulevikku. S. Helme, J. Kangilaski. Lühike Eesti kunsti ajalugu. Joonistamine nägemise kool. Joonistan inimest. Pastellimaal

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

EESTI KEEL JA KIRJANDUS KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA ÜLDALUSED Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid

Rohkem

Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua

Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua ja väärtustada loomingut. Enda ja teiste tööde juures

Rohkem

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideede erinevaid lahendusi; 2) rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab

Rohkem

KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7.

KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7. KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.ass Tundide arv assiti Nädalatunde assiti Õppeaine 1. 2. 3. I.ka 4. 5. 6. II.ka 7. 8. 9. III.ka Kokku Kunst 2 1 1,5 4, 5 1 1 1 3 1 1 1 3 10,5

Rohkem

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6;

Rohkem

Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip

Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT KUNSTIAINE KURSUSED 2015.-2016. õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile 2015.-2016. õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUTATUD ÕPPEKIRJANDUS: 1. Kangilaski, J. Kunstikultuuri

Rohkem

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid KUNST I KURSUS KUNST JA KUNSTIAJALUGU ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNEMINE Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse

Rohkem

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.

Rohkem

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti teemadel; väärtustada

Rohkem

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: IVklass Tundide arv nädalas: 1 Õppesisu: Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi.

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: IVklass Tundide arv nädalas: 1 Õppesisu: Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: IVklass Tundide arv nädalas: 1 Õppesisu: Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine. Ruumilisuse edastamise võtted Liikumise kujutamine Maali, joonistuse,

Rohkem

Kunst_1 klass_2013

Kunst_1 klass_2013 KUNST I KOOLIASTE Õpetaja töökava näidis 1. klassile Töökava koostaja - Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler. Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud ate kaupa. Õpetajal on võimalus

Rohkem

Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I

Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) 1. klass

Rohkem

Kunst_3 klass_2013

Kunst_3 klass_2013 Kunsti töökava näidis 3. klassile Koostajad Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud nädalate kaupa. Õpetajal on võimalus seetõttu oma tööd

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

7_Ainekavad_kunstiained

7_Ainekavad_kunstiained KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja

1. Ainevaldkond Tehnoloogia 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja 1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat

Rohkem

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

MTAT Loeng 2 ( )

MTAT Loeng 2 ( ) Disainiprotsessi juhtimine. Juhisdokumendid (1/28) Disaini protsess (2/28) Kasutajasõbraliku disaini protsess Disaini ülesanne on tagada tellijate ja tegijate ühtne arusaam süsteemi käitumisest ja välimusest

Rohkem

Microsoft Word - Performa17_Eesti_Programm.doc

Microsoft Word - Performa17_Eesti_Programm.doc Performa 17 esitleb: Eesti Avatud Paviljon Kava R, 3. november 17.30 20.30 Flo Kasearu Ainult liikmetele (Members Only) T, 7. november 13.00 14.00 Flo Kasearu projekti Ainult liikmetele (Members Only)

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

KÄSITÖÖ JA KODUNDUS 4. KLASS Õppeprotsessi kirjeldus Käsitöö ja kodundus on õppeaine, mis annab võimaluse teoreetiliste teadmiste lõimumiseks igapäeva

KÄSITÖÖ JA KODUNDUS 4. KLASS Õppeprotsessi kirjeldus Käsitöö ja kodundus on õppeaine, mis annab võimaluse teoreetiliste teadmiste lõimumiseks igapäeva KÄSITÖÖ JA KODUNDUS 4. KLASS Õppeprotsessi kirjeldus Käsitöö ja kodundus on õppeaine, mis annab võimaluse teoreetiliste teadmiste lõimumiseks igapäevases elus vajalike praktiliste oskustega. Käsitöö seos

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode] Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete

Rohkem

TALLINNA 32

TALLINNA 32 TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 10. KLASSIDELE õppeaastal 2014-2015 Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS... 2 Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS... 4 Valikkursus:

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art

Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art BA 2018 Kunstnikupositsioon Seisan Mustamäel Akadeemia

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Microsoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc

Microsoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides GRAAFILISE DISAINERI kutsemeistrivõistlus VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018

Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018 Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018 Sisukord 1. Loovtöö korraldamisest põhikoolis... 3 2. Loovtöö teema valimine... 4 3. Loovtöö juhendamine... 5 4. Töö kava ja üldistatud nõuded...

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

основана Нарвская художественная школа

основана Нарвская художественная школа NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018 SISUKORD 1.AINEVALDKOND: KUNSTIAINED 3 1.1. KUNSTIPÄDEVUS 3 1.1.1. KUNSTIPÄDEVUS NING ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE VÕIMALUSI...

Rohkem

Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi

Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul 27.03.2017 Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: tunneb põhilisi kujutava kunsti

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Annabel Janke Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Maali osakond / Painting D

Annabel Janke Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Maali osakond / Painting D Annabel Janke Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Maali osakond / Painting Department 2018 Curriculum Vitae Annabel Janke Sündinud

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem