Muudetud KÄÄPA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Muudetud KÄÄPA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA"

Väljavõte

1 KÄÄPA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2 Sisukord Üldsätted... 3 Kooli väärtused... 3 Kooli eripära... 4 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 Õppekorraldus... 4 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti... 6 Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine... 7 Õpikeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused... 7 Loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord III kooliastmes... 9 Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ning hindamise korraldus Arenguvestlused Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted ja tugiteenuste rakendamise kord Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted Lisad Lisa

3 Üldsätted 1. Kääpa Põhikooli (edaspidi kool ) õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Põhikooli Riiklik Õppekava. 2. Kooli õppekava koostamise, rakendamise, arendamise ja demokraatliku korralduse eest vastutab direktor. 3. Regulaarselt muudetakse kooli õppekava üldosa neid punkte, mis on seotud kõrgemalseisvate organite määruste ja korraldustega ning muudatustega koolisisestes õppetööd reguleerivates aktides. 4. Kooli õppekava muudatused viiakse sisse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui kord õppeaastas ja esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli väärtused Kääpa kool väärtustab õpilast, keda toetavad oma teadmistega haridusasutuse töötajad, ettevõtlikud lapsevanemad ja koostööpartnerid. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase, perekonna ja koostööpartnerite vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju. Väärtuste kujundamine toimub tasakaalustatult eesmärgistatud tegevuste kaudu, kus olulisteks märksõnadeks on keskkond, kultuur, teadmised, kodu, tervis, loovus ja koostöö. Iga märksõna sisuks on mõtestatud tegevused, mis aitavad arendada õpilastes meie ühiskonna ja koolikultuuri väärtusi. 3

4 Kooli eripära Kääpal on kooliharidust antud alates aastast. Kooli tugevuseks on traditsioonide hoidmine, hea õpikeskkond ning toetav kogukond. Igapäevatöös lähtutakse Ettevõtliku kooli programmi põhimõtetest, kus ettevõtlikkus kujuneb järk järgult õpilase hoiakuks. Üldpädevuste arendamine toimub erinevate ainevaldkondade lõimingu ning läbivate ja ühiste teemade käsitlemise kaudu. See väljendub ainealases õppetöös ja seda toetavates tegevustes: õppekäigud, sporditegevus, huvitegevus, töö noorkotkaste ja kodutütardega, projektitöö nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil, õpilaste- ja õpetajate vahetusprojektid. Valikainetena õpetatakse võru keelt, informaatikat ja karjääriõpetust. Tugeval järjel on sporditegevus, loodusteaduse ning robootikaga seotud õppe- ja huvitegevus. Koostöös piirkonna lasteaia ja lastevanematega toimuvad esimesse klassi astuvatele õpilastele eelkooli tegevused. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgiks on tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Mitmekülgse õppe- ja kasvatustegevuse käigus toetatakse: väärtushoiakute kujunemist, kus õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tagajärgede eest; huvides, kalduvustes ja võimetes selgusele jõudmist, mis tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel ja elukestvaks õppeks; ettevõtlikkust, kus õpilane oskab seada eesmärke, kasutada omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest. eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist ning arengut läbi eesti keele ja paikkondliku võru keele õppe. Õppekorraldus Õppeaasta kestab 1. septembrist kuni 31. augustini. Õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Õppeaastas on vähemalt 175 õppepäeva (lõpuklassil vähemalt 185 päeva), mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud osalema õppes. 4

5 Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund ning õppetööd toetavad huviringid. Õppeja huviringi tund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks (pedagoog + õpilane) ettenähtud ajavahemik. Õppe- ja huviringi tunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppe- ja huviringi tund vaheldub vahetunniga. Tundide- ja vahetundide ajad on välja toodud kooli päevakavas. Õppe- ja huviringi tunnid toimuvad koolis, väljaspool kooli õppekäikudena või virtuaalses keskkonnas. Õppimist korraldatakse mitmel viisil: traditsiooniliselt (õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel), perioodõppena (õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas) või üldõpetuse näol (keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde). Kohustuslike õppeainete ja valikainete tundide jaotus klassiti on määratud tunnijaotusplaanis, mis tagab kohustuslike õppeainete riiklikus õppekavas ettenähtud mahud. Alates 2. klassist õpitakse A võõrkeelena inglise keelt ja alates 5. klassist õpitakse B võõrkeelena vene keelt. Valikainete ressursi arvelt on suurendatud I kooliastmes osade ainetundide arvu, et oleks võimalik süveneda rohkem õppeainesse, kasutada huvitavaid, arendavaid ja enam ajaressurssi nõudvaid õppemeetodeid. Need õppeained on inglise keel (1t), matemaatika/informaatika (4t, mille sees on 1t lõimingut informaatikaga), loodusõpetus (1t), kehaline kasvatus (1t) ja valikainena võru keel (1t). II kooliastmes on suurendatud samadel eesmärkidel järgnevate õppeainete tundide arvu: inglise keel (3t), matemaatika (2t), ajalugu (1t), käsitöö ja tehnoloogiaõpetus (1t) ning valikainetena vene keel (1t) ja informaatika-ettevõtlus (2t). III kooliastmes on suurendatud samadel eesmärkidel järgnevate õppeainete tundide arvu: eesti keel (1t), matemaatika (1t), bioloogia (1t), geograafia (1t) ja valikainena karjääriõpetus (1t lõiming klassijuhataja tunniga) klassi õpilastel on võimalik osaleda pikapäevarühma tundides, kus toetatakse õpioskuste ja harjumuste kujunemist. Õppepäeva jooksul on õpilastel võimalus osaleda erinevates, õppetööd toetavates, huviringides. Õpilaste õppekoormus nädalas on: 1. klassis 20 õppetundi 2. klassis 23 õppetundi 3. klassis 25 õppetundi 4. klassis 25 õppetundi 5. klassis 28 õppetundi 6. klassis 30 õppetundi 7. klassis 30 õppetundi 8. klassis 32 õppetundi 9. klassis 32 õppetundi 5

6 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti Kääpa Põhikooli tunnijaotusplaan I kooliaste II kooliaste III kooliaste Ained RÕK/kool 1.kl 2.kl 3.kl RÕK/kool 4.kl 5.kl 6.kl RÕK/kool 7.kl 8.kl 9.kl Eesti keel (7) Kirjandus A-võõrkeel 3 (4) (12) B-võõrkeel 3 (4) Matemaatika/informaatika 10 (14) (15) (14) Loodusõpetus 3 (4) Geograafia 5 (6) Bioloogia 5(6) Inimeseõpetus Ajalugu 3 (4) Ühiskond Keemia Füüsika Muusika Kunst 4, Tööõpetus 4,5 Käsitöö, kodundus/tehnoloogiaõp 5 (6) Kehaline 8 (9) Võru keel 0 (1) 1 Informaatika-ettevõtlus 0 (2) Kokku Sh valikaineid

7 Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine Läbivate teemade ja lõimingu rakendamisel lähtutakse aineüleste pädevuste kujundamisest, mis on tähtsustatud ühiskonnas ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Läbivate teemade 1 õpe koolis realiseerub: õpikeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke; aineõppes läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte; kooli projektinädalate raames projektinädalatel toimub õpe koolis nädala üldteemast lähtuvalt, mida käsitletakse erinevate õppeainete kaudu, lõimides neid omavahel. Projektinädalate eesmärgiks on toetada õpilase tervikliku maailmapildi kujunemist; valikainete läbimisel valikained toetavad läbivate teemade taotlusi; läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö tegemises; õppetööd toetavate tegevuste korralduses; maakondlike, üle-eestiliste ja rahvusvahelistes projektides osalemisega. Tegevused konkretiseeritakse ainekavades ja õppetööd toetavate tegevuste plaanis. Lõimimine toimub läbi üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade, õppeainete ja õppetööd toetavate tegevuste. Lõimingu õnnestumiseks on koolis loodud võimalused õpetajate omavaheliseks koostööks. Lõimingut kajastatakse e-päevikus ja/või kooli kalenderplaanis õppe- ja/või õppetööd toetavate tegevustena. Tegevusteks võivad olla projektide kavandamine ja teostamine, probleemide lahendamine, uurimine, küsimuste esitamine ning neile vastuste leidmine jmt. Lõimingu toimumise viisi valib õpetaja. Valik sõltub sellest, mida soovitakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme üldpädevusi. Õpikeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused Õpikeskkonna mitmekesistamisel lähtutakse kooli tegevuse eesmärkidest ja traditsioonidest, mis väljendub erinevate projektitegevuste näol. Projektid koostatakse õppekasvatustegevuse 1 Põhikooli Riiklik Õppekava 14 l3. 7

8 toetamiseks ning nad peavad olema kooskõlas õppe- ja kasvatustöö eesmärkidega ning läbivate teemadega. Kavandatud projektid võivad olla nii ainekesksed kui ka aineid ja läbivaid teemasid lõimivad. Kool toetab igati projektide raames toimuvat õpilaste enesearendamist ja kooli esindamisega seotud tegevusi ning osutab kaasabi vastavalt võimalustele. Läbiviidavad projektid toetavad õpilaste loovust ja mitmekülgset arengut, kujundades neid enesest, oma kaaslastest ja Eestimaast lugupidavateks kodanikeks. Kavandatud projektid võivad olla suunatud nii ühe klassi õpilastele kui ka kogu kooliperele. Võimalusel kaasatakse kooli õpilasi erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse. Kooli õppekavaga seotud õppetöö ajal läbiviidavad projektid on õpilastele kohustuslikud. Kooli õppekavaga mitteseotud projekte ei korraldata üldjuhul õppetundide ajast. Õigus teha ettepanekuid projektitegevuse korraldamiseks ja neis osalemiseks on kogu kooliperel ning teistel kooliga seotud huvitatud isikutel. Kui projekti elluviimine eeldab finantseerimist kooli eelarvest, tuleb taotlus esitada enne järgneva aasta eelarveprojekti esitamist kohalikule omavalitsusele. Projekti toimumine kajastatakse kooli üldtööplaanis ja projektitegevusi juhib kooli direktori poolt kinnitatud projekti koordinaator. Õpikeskkonda mitmekesistavad projektid on kajastatud kalenderplaanis. Kool tagab projektide läbiviimiseks vajaliku finantseerimise transpordi, võimalusel ka pääsmete ja giiditeenuste osas. Samuti kindlustab kool õpilaste toitlustamise koolilõuna maksumuse ulatuses. Taotlus õppekäigule minekuks esitatakse direktorile üldjuhul hiljemalt trimestri alguses. Laekunud taotluste rahuldamise otsustab kooli juhtkond, lähtudes projekti eesmärkidest, seotusest õppekavaga ja finantsilistest võimalustest. Koolis viiakse läbi järgmisi projektitüüpe: õpilaste loovtööd; õppelaagrid ja käigud; projektõppe- ja ainepäevad; temaatilised näitused; erinevad olümpiaadid ja konkursid; traditsioonilised ülekoolilised üritused; maakondlikud ainepäevad; riiklikud projektikonkurssid; ühisprojektid sõpruskoolidega nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; üleriigilised ja rahvusvahelised projektid; õpikeskkonna kujundamisega seotud projektid. 8

9 Loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord III kooliastmes 8. klassis teevad kõik õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks võib olla uurimis- või praktiline töö. Loovtöö teema valimisel võib õpilane lähtuda oma huvist ainevaldkonna, valikainete, üldpädevuste, õppekava läbivate teemade, kooli, perekonna või paikkonna vastu. Loovtöö hinne kantakse 8. klassi tunnistusele (erandkorras 9. klassi tunnistusele) ja loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele. Ainealase loovtöö hinnet arvestatakse vastava aine aastahinde väljapanekul. Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Loovtöö eesmärk on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: 1) õpilase tervikliku maailmapildi, loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele, nende teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; 2) õpimotivatsiooni, eneseanalüüsi ja kriitilise mõtlemise kujunemist; 3) õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; 4) üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; 5) õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Loovtöö korraldamise ajaline graafik: 1) 7. klassi õpilane võib omapoolse loovtöö teema sooviga pöörduda klassijuhataja või õpetaja poole käimasoleva õppeaasta jooksul. 2) Kõik õpetajad pakuvad välja omapoolsed loovtööde teemad järgmiseks õppeaastaks käimasoleva õppeaasta III trimestri ajal. 3) III trimestril selgitab 7. klassi klassijuhataja, õppe- ja arendusjuht või selleks volitatud õpetaja 7. klassi õpilastele võimalikke teemasid, loovtöödele esitatavaid nõudeid, tähtaegu ja hindamise põhimõtteid. Loovtöö teema ja vormi (õpilasuurimus, projekt, muusikateos, praktiline töö, näitus vm) otsustab õpilane koos juhendajaga hiljemalt III trimestri lõpuks. 4) 8. klassis toimub loovtööde esitamine ja kaitsmine üldjuhul aprilli kuu jooksul. 9

10 Loovtööde juhendaja on Kääpa Põhikooli õpetaja. Õpilasel on õigus kasutada töö koostamisel kaasjuhendajat väljastpoolt kooli. Loovtööde juhendamiseks kasutatakse õpetaja konsultatsioonide aegu või lisaaega kokkuleppel õpetajaga. Loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Ühel juhendajal võib üldjuhul olla maksimaalselt kaks õpilast. Juhendaja ülesanded: 1) aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani ning ajakava koostamisel; 2) soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel; 3) jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist; 4) nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; 5) täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse; 6) nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul. Loovtöö esitlemisele lubatakse õpilane, kui ta on määratud kuupäevaks esitanud juhendajale oma uurimis- või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos kirjaliku osaga. Kui õpilane ei ole juhendaja hinnangul valmis tööd esitlema, siis antakse õpilase lisaaega oma töö parandamiseks/täiendamiseks. Hindamiskomisjonile esitatakse töö hiljemalt üks nädal enne esitluste toimumist. Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted: 1) loovtöö esitlus toimub aprilli kolmandal nädalal; 2) loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena, mille pikkus on koos küsimuste-vastuste vooruga maksimaalselt 10 minutit; 3) esitlust on soovitav näitlikustada stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete või praktiliste tööde ja vahenditega. Loovtöö esitlemisel õpilane: 1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut; 2) tutvustab kasutatud meetodeid; 3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti. Loovtöö hindamise eesmärgiks on kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta ning kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut. Loovtööd hinnatakse Kääpa Põhikooli loovtöö koostamise, vormistamise ja hindamise korra järgi, mis on kättesaadav kooli kodulehel ja kooli raamatukogus. Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. 10

11 Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ning hindamise korraldus Õpilase arengu ja õppimise toetamise ning hindamise korraldus on välja toodud Õpilase arengu ja õppimise toetamise, hindamise ja tunnustamise ning klassi ja põhikooli lõpetamise korralduse dokumendis. Arenguvestlused Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine. Arenguvestluse kord on kättesaadav kooli kodulehel ja kooli raamatukogus. 11

12 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted ja tugiteenuste rakendamise kord Haridusliku erivajadusega (edaspidi HEV) õpilasena käsitletakse õpilast, kellele kooli poolt tagatud üldine 2 tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võib rakendada tõhustatud tuge või erituge 3. Õpilasel tekib vajadus saada tuge 4, kui tal esineb takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel Lisas 1 on välja toodud HEV õpilase õppetöö korraldusega seotud sõnaseletused. HEV-õpilase õppetöö korraldus HEV õpilase õppekorralduse rakendamisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid: erivajaduste (sh andekuse) võimalikult varajane märkamine; erivajaduste määratlemisel vajaliku tugiteenuse rakendamine ja võimalikult soodsa arengukeskkonna loomine; lapse ja perekonna kaasamine (nt nõustamine, arenguvestlused, ümarlauad); spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö korraldamine. HEV õpilase õpinguid toetavad järgmised koolitöötajad: klassijuhataja/aineõpetajad; eripedagoog; HEV õppe koordineerija; logopeed; õpiabirühma õpetaja; väikeklassi õpetaja; pikapäevarühma õpetaja; tugiisik. Haridusliku erivajaduse märkajaks on kõik õpilasega seotud inimesed (õpilane ise, vanem, õpetaja, treener, jt). Õpilase toetamist võib rakendada õpilasele kolmel erineval tasandil vastavalt koolis olevatele võimalustele: 1) HEV õpilase toetamine klassiruumis (0 tasand): 2 PGS 46 lg 5. Õpilast ei käsitleta HEV õpilasena. 3 PGS 46 lg 6. Õpilast käsitletakse HEV õpilasena. 4 PGS 46 lõige 5. 12

13 õppetöö individualiseerimine - tööjuhendi täiendav selgitamine, töö käigus juhendamine, töö raskusastme reguleerimine; õppetöö diferentseerimine - sobiv metoodika ja hindamine, eri tasemel õppe korraldamine, ülesannete mahu vähendamine, logopeediliste õpilaste diferentseeritud hindamine; tunnivälised toetavad meetmed - aineõpetaja konsultatsioon ja ainealane järele aitamine. Kui eelpool nimetatud tegevustest ei ole abi, siis tuleb leida õpilase toetamiseks tugisüsteemist sobiv tugimeede 5. 2) Koolisisene meetmete määramine (I tasand) Tugimeetme määramiseks/saamiseks tuleb pöörduda HEV õppe koordineerija poole. Koostöös õpilase, klassijuhataja, aineõpetaja, tugispetsialistide ja lapsevanemaga leitakse õpilasele sobivaim tugimeede: logopeediline abi; eripedagoogiline abi matemaatikas; individuaalne õppekava; aineõpetajate konsultatsioonid; pikapäevarühm; võimetekohane huvitegevus; töö andekate õpilastega (nt suunamine haridusprogrammidesse või haridusasutustesse); koduõpe (lapsevanema avalduse alusel); koostöö erialaarsti(de)ga; koostöö Kagu-Eesti Rajaleidja keskusega/kooliväline nõustamiskomisjon; koostöö valla sotsiaaltöötaja ja lastekaitsetöötajaga. Meetmed määratakse vastavalt vajadusele ning kokkulepped fikseeritakse need sobivas formaadis. Pikemaajalise/spetsiifilisema tugimeetme rakendamiseks või erivajaduse väljaselgitamiseks avatakse vajadusel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (edaspidi IAK). IAK täitmist koordineerib HEV õppe koordineerija. 3) Koolivälise nõustamismeeskonna otsusega ning vanema nõusolekul/avalduse esitamisel rakendatavad meetmed (II tasand): koolikohustuse täitmise edasilükkamine; õpiraskustega õpilaste klass; 5 Tugimeede on tugispetsialisti poolt osutatud õpilase arengut toetav teenus. Tugimeetmeid koordineerib HEV õpilaste õppetöö koordineerija (edaspidi HEV koordineerija). 13

14 põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õpe; tundeelu- ja käitumishäiretega laste klass; koduõpe (lapsevanema avalduse alusel); koduõpe tervislikel põhjustel; individuaalne õppekava; liitpuudega õpilaste klass; spetsiifiliste erivajadustega õpilaste väike klass; vabastus ühest kohustuslikust ainest. Õpilasele määratud tugimeetmete tõhusust hinnatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul. Selle raamas annavad osapooled tagasisidet HEV õppe koordineerijale, tegemaks omapoolseid ettepanekuid õpilase võrgustiku liikmetele edasiseks tegevuseks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine erialaarsti poolt; koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumise soovitamine. Tugimeetme(te) tõhususe analüüs ja edasised kokkulepped kajastuvad õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardis 6 (IAK). Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (IAK) on dokument, kuhu koondatakse erinevate osapoolte (klassijuhataja, aineõpetajate, lapsevanema ning spetsialistide) märkamised õpilase toimetuleku kohta. Õpilase ja vanema teavitamine Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning informeerivad hariduslikust erivajadusest tugivõrgustiku liikmeid. HEV õppe koordinaator korraldab koostöös õppe- ja arendusjuhiga õpet vastavalt õpilase vajadustele. Klassijuhataja teavitab õpilase vanemat tugiteenuse vajadusest e-kirjaga või e-päeviku kaudu. HEV õpilase arengu toetamiseks korraldatakse õpilase ja lapsevanemaga vestlus, kus lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Lisaks klassijuhatajale kaasatakse vajadusel vestlusse ka tugispetsialiste. 6 PGS 46 lg 7 14

15 HEV õpilaste juhtumite arutamiseks kutsutakse kokku aineõpetajate ja tugispetsialistide ühine ümarlaud, kuhu vajadusel kaasatakse õpilane ja/või lapsevanem. Ümarlauas lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. 15

16 Karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine Läbiva teemana toimub ainetundides ja õppetööd toetavates tegevustes elukestva õppe ja karjääri planeerimine alates I kooliastmest, kus käsitletakse elukutseid tutvustavaid teemasid; viiakse läbi enesetunnetuslikke ülesandeid, mille abil kujuneb õpilasel pilt iseendast ja oma võimetest. III kooliastmes viiakse läbi karjääriõpetuse tunde lõimitult klassijuhataja tunniga. Karjääriõpetuse tegevused on kajastatud ainekavas. Klassijuhataja ja karjääriõpetaja eestvedamisel tehakse koostööd piirkonna Kagu-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistidega, kes viivad läbi temaatilisi loenguid, teste ja õpilaste nõustamist. III kooliastmes suunatakse arenguvestluste tulemusena õpilast ja tema vanemat tegelema edasiõppimise võimalustega. Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus Esmane kontaktisik kodu ja kooli vahelises koostöös õpilasele ja lapsevanemale on klassijuhataja. Kool tagab õpilasele ning lapsevanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Koolis toimuv teavitamine ja nõustamine on välja toodud allolevas tabelis 1. Tabel 1. Teavitamine ja nõustamine Teavituse ja nõustamise sisu Teavituse koht Teavituse ja nõustamise teostaja Kooli õppekava ja selle muudatused Kooli koduleht Õppe- ja arendusjuht, (dokumendid); infojuht Lastevanemate koosolekud Algava trimestri jooksul omandatavad E-päevik, õpilaspäevik Aineõpetaja ainealased õpitulemused, õppesisu ja õpitulemuste hindamise viisid Tunnikontrollis, kontrolltöös, E-päevik, õpilaspäevik Aineõpetaja arvestuses hinnatavad õpitulemused 16

17 Tunnikontrollis, kontrolltöös, arvestuses saadud hinde kirjalik tagasiside õpilasele ja lapsevanemale E-päevik või õpilaspäevik Aineõpetaja hinne ja/või hinde kommentaar Tagasiside õpilase käitumise ja hoolsuse kohta trimestri lõpus E-päevik või õpilaspäevik Klassijuhataja hinne ja/või hinde kommentaar HEV õpilase õppe korraldamine Koosolek, arutelu või HEV koordineerija ümarlaud Kooli psühholoogi teenus Koduleht HEV koordineerija, infojuht Kooli logopeedi teenus Koduleht Logopeed, infojuht Teave sündmuste ja õppereiside kohta Kodulehe kalender, e- Sündmuse korraldaja, päevik infojuht Tagasiside sündmustest Koduleht, Facebook Sündmuse korraldaja, infojuht Lapsevanema nõustamine õpilase Arenguvestlus Klassijuhataja arengu toetamises Lapsevanema nõustamine kodus Õpilast õpetavate Klassijuhataja õppimises aineõpetajate koosolek, kus viibib ka lapsevanem Päevakava Koduleht, teadete tahvel Õppe- ja arendusjuht, infojuht Õpetajate konsultatsioonide ajad Koduleht, teadete tahvel Õppe- ja arendusjuht, infojuht Tundide asendused Teadete tahvel, e-päevik Õppe- ja arendusjuht, aineõpetaja, klassijuhataja 17

18 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted Õpetajatele on loodud võimalused planeerida koostööd teiste õpetajatega nendele sobival ajal ja omavahelisel kokkuleppel. Õpetajate vahelist ning enda tööd planeerides jälgitakse ainevaldkondade lõimingu võimalusi ja läbivaid teemasid. Eesmärgiks seatakse üldpädevuste saavutamine läbi erinevate õppe- ja õppetööd toetavate tegevuste, kus käsitletakse ühiseid probleeme erinevates õppeainetes. Õpetaja planeerib oma töö nii, et õppija õpib läbi eeskuju ja ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste. Õpetamise aluseks on saavutatavad õpitulemused. Õppesisu käsitlemises teeb õpetaja valiku arvestusega, et klassiti kirjeldatud õpitulemused, üldpädevused ning valdkonna- ja ainepädevused oleksid saavutatud. Õpetaja teavitab trimestri alguses õpilasi trimestri jooksul käsitletavatest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja kriteeriumitest ning planeeritavatest üritustest. Vastav informatsioon edastatakse õpilastele suuliselt või kirjalikult e-päeviku või õpilaspäeviku kaudu. Õpetajate töö planeerimise põhimõtted: 1) määratletakse õpitulemused, mida õppimise ja õpetamise kaudu soovitakse saavutada; 2) õpitulemused seostatakse üldpädevustega, läbivate teemadega ning leitakse lõimingu võimalused; 3) kavandatakse õpitulemustes sisalduvatest väljundverbidest tulenevalt hindamine (hindamismeetodid ja kriteeriumid); 4) valitakse õpetamismeetodid lähtuvalt õpitulemusest ja hindamismeetoditest. Õpet kavandades ja ellu viies: 1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane); 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, robootika vahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet distantsõpet, digiõppepäevi jms); 7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 18

19 8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. 19

20 Lisad Lisa 1. Sõnaseletused (HEV õpilase õppekorraldus) HEV õpilane Andekas (andekus) PGS 46 lg 1, 2 Ajutine õpiraskus Õpiraskus Kirjeldus/selgitus Õpilane kellel on eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning kes on näidanud kas eraldi või kombineeritult keskmisest kõrgemaid võimeid ühes või mitmes ainevaldkonnas, sh osalenud üleriigilistel olümpiaadidel ja/või uurimistööde konkurssidel või tegeleb antud ainevaldkonnaga süvitsi mõne muu haridusasutuse (nt TÜ teaduskool) juures. Olukord, kus õpilasel on tekkinud mahajäämus klassile koostatud ainekava(de)s määratletud õpitulemuste saavutamisel. Olukord, kus õpilase taju, mälu, mõtlemise, kõnega seotud raskused avalduvad suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise, ning arvutamisoskuse valdkonnas ning õpilasel ilmnevad õppetöös raskused materjali omandamisega. Käitumisprobleemid Õpetajate (ja lastevanemate) nõudmiste eiramine ja järjepidev kooli kodukorras kehtestatud käitumisnormide rikkumine. Tundeelukäitumishäire Väikeklass Liitpuue Koduõpe PGS 23 ja Psüühikahäirest tulenev normikohasest erinev käitumismuster koos emotsionaalsete häiretega, mis takistab õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist tavaklassi tingimustes. Õppevorm õpilasele, kellel on raskest kroonilisest psüühikahäirest tulenev püsiv normikohasest erinev käitumismuster ja/ või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis Õpilase hariduslik erivajadus on tingitud keha - ja meelepuude omavahel kombineeritud vormidest. Väljaspool kooliruume korraldatud õpe, kui õpilase, terviseseisund ei võimalda tal koolipäevas ettenähtud õppes osaleda kui lapsevanem soovib põhihariduse omandamist iseseisvalt korraldada 20

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019

EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019 EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 4 Kooli missioon, visioon ja väärtused 6 Emili kooli eripära 9 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 13 Õppekorraldus

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi 2016 1 Sisukord ÜLDSÄTTED... 4 KOOLI ERIPÄRA, VÄÄRTUSED NING KOOLI ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID... 4 ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED KOOLIASTMETI... 14 ÕPPEKORRALDUS...

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA Sisukord 1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 1.1. Kooli eripära... 4 1.2 Põhihariduse eesmärgid... 5 1.3. Kooli väärtused...

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Ilmatsalu Põhikooli

Ilmatsalu Põhikooli Kehtestatud direktori 12.01.2015 käskkirjaga nr. 1-4/26 Kooskõlastatud: hoolekogus 11.12.2014, protokoll nr 1-8/2; õppenõukogus 12.01.2015, protokoll nr 1-7/2; õpilasesinduses 15.01.2016, protokoll nr

Rohkem

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspi

Kinnitatud dir kk nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspi Kinnitatud dir kk 06.05.2016 nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärgiks on tagada turvaline, rahulik

Rohkem

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015 TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON

Rohkem

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord Surju Põhikool Kodukord Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 Surju Põhikooli kodukord on kehtiv alates 19. jaanuar 2011 Kooskõlastatud: hoolekoguga õpilasesindusega õppenõukoguga Kinnitatud direktori

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Jõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere

Jõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Päevakorrapunkt 1

Päevakorrapunkt 1 MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU Sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni ühise koosoleku protokoll Märjamaa 25. juuni 2018 Algus kell 10.00 lõpp kell 12.41. Koosolekut juhatas: sotsiaalkomisjoni liige Ruth Lippus

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc Haapsalu Viigi Kooli õppekava üldosa Kuni 01.09.2013 Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Koostatud 2012 detsember, uuendatud 2014 Sisukord 1. Haapsalu Viigi Kooli missioon ja visioon 2 2. Kooli õppe- ja

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukogu on arvamuse õppekava kohta avaldanud 19. septembril

Rohkem

Põlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS

Põlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 Põlva kooli arengukava aastateks  Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...

Rohkem

Kostivere Kooli arengukava Kostivere

Kostivere Kooli arengukava Kostivere Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Ristiku Põhikooli arengukava

Ristiku Põhikooli arengukava Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

KINNITATUD Direktori käskkirjaga nr 1-7/5 Kostivere Kooli õppekava Üldosa Kostivere 2015

KINNITATUD Direktori käskkirjaga nr 1-7/5 Kostivere Kooli õppekava Üldosa Kostivere 2015 KINNITATUD Direktori 17.12.2015 käskkirjaga nr 1-7/5 Kostivere Kooli õppekava Üldosa Kostivere 2015 Sisukord: 1. Üldsätted... 3 2. Kooli väärtused ja eripära ning õppe- ja kasvatuse eesmärgid... 3 3. Õppekorraldus...

Rohkem

Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva võ

Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva võ Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille võib teha individuaalselt

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja

1. Ainevaldkond Tehnoloogia 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja 1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Narva Soldino Gümnaasium

Narva Soldino Gümnaasium 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga 01.09.2011 nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor 03.09.2012 Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 12 29.08.2013.a. Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 31.08.2015.a.

Rohkem