Peipsi järve kalavarude seisund ja prognoos ning kalavarude hindamise metoodika

Väljavõte

1 Peipsi järve kalavarude seisund ja prognoos ning kalavarude hindamise metoodika

2 PEIPSI JÄRV Euroopa viies järv, 3555 km 2, 25 km 3, 7,1 m Peipsi järv 2611 km 2 (Eestile 55 %) 8,3 m Lämmijärv 236 km 2 (Eestile 50 %) 2,5 m Pihkva järv 708 km 2 (Eestile 1,4 %) 3,8 m Suur ja madal, avatud, kihistumata ja hästi läbisoojeneva veega Kõrge toitainete sisaldus Vähene vee läbipaistvus Hapnikupuudust tavaliselt ei esine Rikkalik zooplankton, zoobentos, kalastik Kalanduslikelt eeldustelt vastab kohajärve tunnustele

3 Kalastik 37 kalaliiki, sealhulgas Tööndus- ja harrastuspüügikalad -koha, latikas,särg, ahven, kiisk, haug, luts, peipsi siig, tint, säinas, nurg, roosärg, viidikas, linask, angerjas Jõekalad -jõeforell, harjus, tippviidikas, võldas, trulling Kaitsealused liigid -harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas Sissetoodud liigid -hõbekoger, sasaan, valge amuur, siberi tuur, (kaug-ida unimudil) Ogaliku esinemine vähetõenäoline, kunagi elas ka abakala Ava- ja kaldavööndi kalastik Kaldavööndis teib, rünt, hink, koger, hõbekoger, luukarits, vingerjas, turb

4 Muutused kalastikus ja praegune seisund Jahedaveeliste ja vähetoiteliste vete liigid on asendunud soojaveeliste ja rohketoiteliste vete kaladega Kalasaakide langus, seotud tindi-, rääbise- ja peenkalasaakide (püügihuvi langus) vähenemisega, saakide mittetäielik registreerimine Planktontoiduliste (tint, rääbis, siig) kalade osakaal vähenenud ja röövtoiduliste (koha) osakaal suurenenud Muutused olnud nii pikaajalised kui ka järsud, kalastik (saagid) on reageerinud väikse viivitusega elupaiga abiootiliste ja biootiliste tingimuste, samuti püügireziimi ja surve muutustele. Kõige enam ohustab järve kalastikku praegu eutrofeerumine, eriti ebasoodsa ilmastikuga (madal veetase ja kõrge veetemperatuur) aastatel ja ülepüük. Järve kalastik on hetkel tasakaalust väljas, arvukale kohale ja ahvenale ei jätku tema esmast saakkala-tinti, koha- ja ahvenakarjad ise on samuti ebastabiilses seisus

5 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% Muud Särg Ahven Luts Koha Latikas Haug Siig Rääbis Tint 0% Peipsi kalasaagi koosseis aastal

6 Eesti kalasaagid Peipsi ja Lämmijärvest 2000ndatel aastatel Kalaliik Keskmine Koha Ahven Haug Latikas Särg Tint Siig Rääbis Luts M. liigid Kokku

7 Kalavarude seisund aastal ja võimalikud muutused KOHA Soojalembene, rohketoiteliste ja vähese läbipaistvusega vete kala, röövkalana etendab järve toiduahelas väga tähtsat rolli, reguleerib teiste kalade arvukust ja tagab ökosüsteemi stabiilsuse, viimaste kümnendite peamine ja väärtuslikuim töönduskala (tulu ~ 40 milj.) Pikka aega allasurutud seisundis, saagid paarsada, isegi vaevalt paarkümmend tonni aastas, arvukus ja saagid tõusid plahvatuslikult aastate lõpus, viimastel aastatel saagid 2000 tonni ringis Mutnikupüügi ümberkorraldamisel avanesid kohal võimalused oma sigimispotentsiaali realiseerimiseks, seda protsessi toetas järve eutrofeerumine (vee läbipaistvuse vähenemine) ja rikkalik toidubaas Koha arvukus sõltub nii püügist kui eri põlvkondade arvukusest, viimane võib veetemperatuurist sõltuvalt kõikuda enam kui 1000 korda

8 Püük on väga intensiivne, koha püsib saagis vaevalt 6-7 eluaastani, viimaste aastate kõrged saagid on tulnud aga noorkalade arvelt Tindipuuduse tingimustes ei kasva koha enam nii kiiresti kui varem (40 cm ja 1 kg nelja suvega), varu ja saagid hakkavad paratamatult langema Juba praegu töönduslik varu alla keskmist taset, põhiosa moodustavad ühe, 2005.a. põlvkonna kalad, vanemaid kalu on püügi tõttu ja nooremaid kalu toidupuuduse tõttu vähe (aeglane kasvutempo, kõrge suremus), varu käekäik sõltub 2005.a. põlvkonna kalade kasutamise stsenaariumist Kohakarja tulevik sõltub suuresti sellest (peale looduslike tingimuste), kui efektiivselt reguleeritakse ja järgitakse peenesilmaliste püünistega (eelkõige põhjanoodad) püüki järvel, kohapüügi alguse nihutamine neljanda eluaasta sügiseni annaks ilmselt märkimisväärset efekti nii saagi suuruse kui väärtuse osas.

9 Koha arvukus traalpüügil Peipsi järves aastal Vanusrühm Püügiaasta >4+ Kokku

10 TINT-varu olematu, taastumine võib võtta veel palju aega, põhjus koha ja ahvena üheaegses, väga tugevate põlvkondade tekkes 2005.aastal; võimalikud ka muud põhjused (zooplanktoni vähesus, suvine suremus) SIIG, RÄÄBIS, LUTS-varu madalal tasemel, kudetingimused järjekordselt halvad; siia ja rääbise noorjärgud koha toiduks, lutsul tugev püügisurve (mõrrapüük), varud jäävad ka lähitulevikus väikesteks LATIKAS, SÄRG, KIISK-varu heas või keskmises seisus, muutusi pole ette näha, kudetingimused head, püügisurve ainult teatud perioodidel, kuid lubatu piires, särg ja kiisk senisest rohkem koha toiduobjektid AHVEN-varu heal tasemel, kuid koosneb suurelt osalt 2005.a. sündinud kaladest, kudetingimused head, lähiaastatel varu ei vähene HAUG- varu alla viimaste aastate keskmise, kuid tõuseb lähitulevikus (kõrgem veetase, kudetingimused on olnud head, palju noorkalu)

11 Kalavaru uuringud ja varu hindamise metoodika Eestis TÜ EMI, KIK-i leping Kalavarude uuring ja haldamise soovitused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Venemaal GosNIORH Pihkva osakond Ühisuuringute eesmärgiks on kalavaru hindamine ja soovituste andmine püügikvootide ning püügireziimi (püüniste piirarvud, püügiajad) osas Kalavaru hindamine (töönduskalade varu suurus (arvukus ja biomass), koosseis ja jaotus) toimub katsetraalimiste teel, lähtuvalt saadud ja kooskõlastatud andmetest määratakse rahvuslikud püügikvoodid (teatud protsent olemasolevast varust, sõltuvalt liigist kõigub see %), mõnede liikide (luts, kiisk) püügikvoodid määratakse kalapüügistatistika alusel (keskmiste väljapüükide järgi), lisaks kogutakse ja analüüsitakse andmeid töönduspüükide (mutnikud, võrgud, mõrrad) kohta, mis on abiks püügireziimi väljatöötamisel 2010.a. prognoosi koostamine alles käib, sorry!

12 Год рождения поколения Возраст Масса 1 экз., г Общий и промысловый запас на 2009 г. тыс. шт. т год рожде ния покол ения Общий допустимый улов (ОДУ) в 2009 г. возраст тыс. шт. т и стар ше Общий запас и старше 13+ и стар ше Промысловый запас ОДУ с учетом непромысловой части стада

13 Peipsi ja Lämmijärve püügikvoodid aastal sh. rahvuslik kvoot sh. rahvuslik kvoot sh. rahvuslik kvoot Vene Eesti Vene Eesti Vene KALALIIK Eesti Siig Rääbis Tint Latikas Koha Haug Luts Ahven Särg Kiisk Teised liigid Kokku Teised liigid- säinas, linask, nurg, vimb, angerjas; rääbisekvoot katsepüügiks Kvoodid on antud seisus enne vahetusi poolte vahel

14 Aitäh!