JAAN KAPLINSKI 80. Konverents LUULETUSED ON ELANUD MAAKERAL JUBA EOTSEENIST SAADIK. Kava / Teesid
|
|
- Peeter Sibul
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kirjanike Liit Konverents LUULETUSED ON ELANUD MAAKERAL JUBA EOTSEENIST SAADIK JAAN KAPLINSKI jaanuaril 2021 algusega kell Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Kirjanduse Majas Kava / Teesid TÜ KU kirjanduse ja teatriteaduse osakond EKM Teaduskirjastus Tartu 2021
2 Konverents LUULETUSED ON ELANUD MAAKERAL JUBA EOTSEENIST SAADIK JAAN KAPLINSKI 80 Konverentsi korraldajad Arne Merilai, Krista Ojasaar, Berk Vaher, Marja Unt Konverents toimub veebikeskkonnas Teams. Konverentsiga liitumise link: Join Microsoft Teams Meeting Konverentsi veebileht
3 Koostanud Arne Merilai Toimetanud Kanni Labi Küljendanud, kujundanud, kaanepilt Krete Pajo Konverentsi toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, TÜ eesti kirjanduse rahvusprofessuur, Eesti Kirjanike Liit ISBN: (pdf) Autorid 2021 EKM Teaduskirjastus 2021 TÜ KU kirjanduse ja teatriteaduse osakond 2021
4 Sisukord KAVA 5 Eesti Kirjandusmuuseum (Teams) 5 Tartu Kirjanduse Maja 6 Thomas Salumets In Good Company: Jaan Kaplinski s Soulmate Tomas Tranströmer 7 Marek Tamm Hingelt ökoloog: Jaan Kaplinskiga antropotseenis 8 Ene-Reet Soovik Tuulest, ilmast ja luulest 9 Sirel Heinloo Kuidas Kaplinskist sai Rootsis hinge ökoloog 10 Joosep Susi Nüüdisluule kaplinskilik algupära 11 Arne Merilai Valge joon Võrumaa kohale ehk lugu ja väli: Jaan Kaplinski luuletuste struktuurist 12 Marju Lauristin Noor Kaplinski. Mälestuskilde aastakümnete tagant 14 Tiina Ann Kirss Jaan Kaplinski Ameerikas 15 Leena Kurvet-Käosaar Mälutoed. Jaan Kaplinski Isale 17 Jingyi Gao ja Karl Pajusalu Kajasõnad eesti ja hiina keeles 18 Märt Väljataga Jaan Kaplinski ja keelekorraldus 20 Mart Velsker Lõunaeesti kirjanik Jaan Kaplinski 21 Sirje Kiin Seitse mälestusepisoodi Jaan Kaplinskist 22 4
5 KAVA Eesti Kirjandusmuuseum (Teams) Avamine Tervitused Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Tõnis Lukas Eesti Kirjanike Liit. Tiit Aleksejev Tartu Linn. Gea Kangilaski ja Asko Tamme Eesti Kirjandusmuuseum. Martin Eessalu Jaan Kaplinski loome virtuaalnäitus. Marin Laak, Maarja Hollo, Marju Mikkel Konverentsikõned I Thomas Salumets. In Good Company: Jaan Kaplinski s Soulmate Tomas Tranströmer Marek Tamm. Hingelt ökoloog: Jaan Kaplinskiga antropotseenis Ene-Reet Soovik. Tuulest, ilmast ja luulest II Sirel Heinloo. Kuidas Kaplinskist sai Rootsis hinge ökoloog Joosep Susi. Nüüdisluule kaplinskilik algupära Arne Merilai. Valge joon Võrumaa kohale ehk lugu ja väli: Jaan Kaplinski luuletuste struktuurist III Marju Lauristin. Noor Kaplinski. Mälestuskilde aastakümnete tagant Tiina Kirss. Kaplinski mälukirjutusest Leena Kurvet-Käosaar. Mälutoed. Jaan Kaplinski Isale IV Jingyi Gao ja Karl Pajusalu. Kajasõnadest eesti ja hiina keeles Märt Väljataga. Jaan Kaplinski ja keelekorraldus Mart Velsker. Lõunaeesti kirjanik Jaan Kaplinski 5
6 Tartu Kirjanduse Maja Lumi lahusolek kokkusaamine Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna tervitus. Berk Vaher Isiklikku Sirje Kiin. Seitse mälestusepisoodi Jaan Kaplinskist Lemmit Kaplinski. Isale Luulekava Kaplinski tagasiminek Tartu Luuleteater ja üliõpilaste kirjandusring Ellips : Aare Pilv, Arne Merilai, Helo Kaplinski, Kersti Unt, Kerstin Vestel, Lisanna Lajal, Marja Unt, Saara Lotta Linno, Siim Lill, Sirel Heinloo, Toomas Leppik Video: Janno Simm, Kris Moor Konverentsi muusikaline kujundus: Märt-Matis Lill Täname: Jaan Kaplinski, Tiia Toomet, Jüri Rui, Maris Kuperjanov, Marju Mikkel 6
7 Thomas Salumets Vancouver In Good Company: Jaan Kaplinski s Soulmate Tomas Tranströmer Writers like Jaan Kaplinski and Tomas Tranströmer place a high value on an open-ended view of themselves and the world to which they belong. Both poets embrace the untamed and are drawn to those voices who gain strength the less they insist on being heard. Put differently, they are kindred souls who do not seek to assert themselves. With their egos in perpetual retreat, their responsiveness to the world unfurls and their success as poets grows. One might say, they occupy centre stage but not as protagonists. Broadly speaking, this posthuman position (Braidotti), to use a more contemporary idiom, is their signature strength. Of course, as both poets would agree, the truth of the matter is always somewhere else, or as Jaan Kaplinski so memorably put it: Inimene on osalt ikka saladus, ka iseendale. 7
8 Marek Tamm Tallinna Ülikool Hingelt ökoloog: Jaan Kaplinskiga antropotseenis Mis parata, olen hingelt ökoloog, tõdeb Jaan Kaplinski oma seni kõige viimases kirjatöös, Looduses ja loodusega (2020). Tõepoolest, ökoloogiline mõtlemine moodustab Kaplinski loomeilma ühe põhitelje, mida ettekandes käsitlen peamiselt tema esseistika põhjal. Mu esmane huvi ei ole kirjandus- ega mõttelooline, vaid praktiline; mind huvitab, mida on Jaan Kaplinskil öelda meile praegu, keset pandeemiat ja keskkonnakriisi mida me saame õppida tema tekstidest eluks antropotseenis. Kaplinski ökoloogiline esseistika kaardub üle poole sajandi, esimesed olulisemad tekstid ( Ökoloogia ja ökonoomika, Mõtisklusi inimkultuurist ja ökosüsteemidest ) pärinevad aastate algusest, kõige viimased, juba omaeluloolise mündiga, lõppenud kümnendist (koondatud vastsesse kogumikku Looduses ja loodusega ). Loen neid tekste oma ettekandes tänapäevaste ökoloogiliste teadmiste ja probleemiasetuste taustal, sooviga selitada Kaplinski ökofilosoofia põhialuseid ning tema soovitusi inimkonnale kuuenda väljasuremislaine lävel. 8
9 Ene-Reet Soovik Tartu Ülikool Tuulest, ilmast ja luulest Oma raamatus Wind: How the Flow of Air Has Shaped Life, Myth and the Land alustab Ameerika looduskirjanik Jan DeBlieu oma mõtisklust tuule olemuse, esinemisviiside ja kultuuriliste tähenduste üle, lähtudes vanatestamentlikust loomisloost, milles tühjal ja paljal maal hõljus vete kohal tuuleõhuna Jumala vaim liikumine, mis lisaks dünaamilisuse ilmumisele tekitab põhimõttelise võimaluse ka helide, isegi lõhnade tekkeks. DeBlieu osutab, et heebreakeelset sõna ruwach võib tõlkida nii vaimu, hingeõhu kui ka tuulena ja et Vanas Testamendis kasutatakse seda sõna neis tähendustes vastavalt 238, 27 ja 106 korral, ning leiab, et tuulest võikski mõelda kui Jumalast ning Jumalast nagu tuulest. Sama motiiviga algab ka Jaan Kaplinski venekeelne essee Дух, дуновение, духовность поэзия, milles Kaplinski lisaks meenutab ka Johannese evangeeliumi kirjakohta Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb, mida venekeelsetes tõlgetes on tõlgendatud nii vaimu kui tuulena, ning võimalust kreekakeelse pneuma kaudu tõepoolest Jumalat ennastki tuuleks kuulutada. Luuleplaadi Kolmes keeles ilmumise puhul antud intervjuus arutleb Kaplinski ( ): Loov vaim, loov hing, loov hingus see peaks olema midagi tuulele lähedast. Ma jäin mõtlema, et ka luules peaks see tuule hingus, loov hingus olemas olema, on ta siis jumalik või mitte. Tuul ju tekitab ka rütmi ja on ise puhanguline, lõõtsub ja paneb kõik lainetama, õõtsuma teatud rütmis, ja luule on ju ka rütmiline nähtus, nagu muusikagi. Nendest mõttekäikudest tõukudes kõneleb ettekanne Kaplinski luule tuulisusest, sealsete tuulte tulemistest ning tegemistest. 9
10 Sirel Heinloo Tartu Ülikool Kuidas Kaplinskist sai Rootsis hinge ökoloog Jaan Kaplinski luulelooming on mahukas ja mitmekülgne. Kuidas võtta tema luule omapära mõne sõnaga kokku või anda edasi luuletaja-kaplinski olemust? Kuivõrd lühidalt üldse saab või tasub seda teha? Üldiseloomustuse tekitamiseks võib vaadelda luules esile kerkivaid jõujooni, säravamaid tippe või mingisugust läbilõiget ja keskmist. Sellest, mida me näha tahame, sõltub, kuhu asetub fookus. Kuidas seda seni on tehtud? Võtan oma ettekandes vaatluse alla, kuidas kerkivad esile just teatud luuletused, mis hakkavad tähistama ja koondama endas Kaplinskit luules, lihtsamalt öeldes kaplinskilikkust. Fookuse kitsendamiseks keskendun tõlkeluulele sellele, missugune Kaplinski on esindatud Rootsis. Minu hüpotees on, et Kaplinski loomingu puhul kehtivad ka Rootsi retseptsioonis korraga kõik vaatlemise viisid fookus võib nihkuda nii tippudele kui ka läbilõikeluuletustele, kuid tõlkes, eriti tõlkevalikkogudes, kus esimene valik juba olemasolevatest originaalkogudest on tehtud, toimub nii tippude kui mediaan- või läbilõikeluuletuste eristumine veidi teise dünaamikaga. Luulekogude kompositsioon ja maht on niivõrd erinevad ning kõrvuti satub palju tugeva emotsionaalse pingega tippe. Sellele dünaamikale lisab oma panuse veel mõne konkreetse retseptsioonitüübi omapära, näiteks arvustustekstide toimimisloogika, kus artiklile on vaja pealkirja. Tõlkekogude koostamisviis ja vastuvõtuprotsessi eripärad panevad küsima, missugune tekst või missugune poeetika neist esileküündivaist lõpuks kõige enam vastuvõtja mällu (või kultuurimällu) sööbib. Hinge ökoloog on Rootsis veidi sarnane arvustusest arvustusse rändava loomuga määratlus nagu šamaan või ekstaasiluuletaja eestlaste Kaplinskivastuvõtus. Teadaolevalt olen vähemalt kolmas, kes pärast hinge ökoloogi ellukutsujat uhkelt kordab loodud kujundit. Arvuliselt ei olegi seda nii palju, aga olulisemaks tõuseb siin kontekst, kus seda tehtud on. Oma ettekandes ajan jälgi, mida peidab endas see sõnapaar, kuidas see seostub Kaplinski kolme luulekoguga rootsi keeles: Våra skuggor är mycket långa ( Meie varjud on väga pikad ) 1982, Barn av vind och vatten ( Tuule ja vee lapsed ) 1987 koos Kaljo Põlluga ning Samma hav i oss alla ( Seesama meri meis kõigis )
11 Joosep Susi Tartu Ülikool Nüüdisluule kaplinskilik algupära Ettekanne tõukub eeltundmusest, et märkimisväärne osa viimastel kümnenditel eesti luuleväljal toimunud olulisematest teisenemistest ja esilekerkinud suundumustest/trendidest viivad ühte- või teisipidi tagasi ikkagi Jaan Kaplinski iseäranis tema ja aastate luule juurde. Näiteks võib ja aastate vahetuse mitmete juhtautorite (olgu nendeks kas või Krull ja Kivisildnik), aga samuti nullindate (olgu nendeks kas või fs ja Rooste) ja teistkümnendate kesksete luuletajate (olgu nendeks kas või Grigorjeva ja Vilu) esteetika puhul näha selgelt nn kaplinskilikku algupära. Järelsõnas mahukale luulevalimikule Kirjutatud määratleb Hasso Krull Kaplinski luule neli eri ajaloolise taustaga põhitüüpi, mis moodustavad omamoodi žanrisüsteemi: a) vahest kõige traditsioonilisem regulaarse värsimõõduga laululine ja stroofiline luule, b) rohke parallelismiga pikkade ridadega ginsbergilik hoogne prohvetlik vabavärss, c) modernistliku algupäraga minimalistlik luule, d) puhtalt kõnerütmiline tekst. Võtan need neli kategooriat ettekandes lähema vaatluse alla, nüansseerin põhitüüpide avaldumisviise ning paigutan kohakuti nüüdisluuleväljaga. Mõned kokkupuutepunktidest joonistuvad välja justkui väga jõuliselt (kas või lihtsuse lakkamatu taasavastamine (nn uuslihtsus või -siirus), enterluule, suhe keskkonda jne), teised aga pisut varjatumalt (aegruumiline struktuur, metafoorsusest kaugenemine, subjektsuse konstrueerimine jne). Ettekande eesmärk on niisiis Krulli nelikjaotusele tuginedes panna n-ö proovile eelpool kirjeldatud eeltundmus: võrdlen Kaplinski luule tunnusjooni ja nende muutumist viimaste kümnendite eesti luulepildiga. 11
12 Arne Merilai Tartu Ülikool Valge joon Võrumaa kohale ehk lugu ja väli: Jaan Kaplinski luuletuste struktuurist 1. Jaan Kaplinski luuletuskogu pealkiri Valge joon Võrumaa kohale (1972) esindab kujundlikult luule strukturalistlikku olemust. 2. Tekstis veab reaktiivlennuk pilvejuti üle Lõuna-Eesti taeva. Abstraktsioonina saame ringi, millele on tõmmatud kriips peale ø. Ahvatlus on arutleda tühja hulga sümboli filosoofilise ja rahvuspoliitilise tähenduse üle. 3. Autorist eemalduva sümboliseerimise asemel keskendub ettekanne aga struktureerimisele. 4. Teemaks on poeetilise funktsiooni toime seotud kõnega tekstis. Vaadeldakse keele kui paradigmalise välja, kõne kui süntaktilise järgnevuse ja idee kui läbiva joone koostoimet luuletuses. 5. Mudelina analüüsitakse jutustavaid luuletusi Üks kuningas oli kord maata ja Luuletused on elanud maakeral juba eotseenist saadik, kõrvutades tulemusi nii lühemate lüüriliste tekstide kui ka pikema poeemiga Hinge tagasitulek. 6. Näitlikustamiseks kasutatakse järgnevat skeemi. 12
13 13
14 Marju Lauristin Tartu Ülikool Noor Kaplinski. Mälestuskilde aastakümnete tagant Meenutan meie kokkupuuteid JanKa ga möödunud sajandi viiekümnendate lõpust kaheksakümnendate alguseni: ühiseid ülikooliaegu, sotslaborit ja neljakümne kirja epopöad. Püüan iseloomustada tolle aja Tartu õhustikku ning JanKa isiksuse ja luule mõju selles kontekstis. 14
15 Tiina Ann Kirss Tartu Ülikool Jaan Kaplinski Ameerikas Kui tegime sügisel 2000 Toronto Eesti-ainelise õppetooli juures plaane Jaan Kaplinski 60 aasta juubelit tähistavaks konverentsiks veebruari alguses 2001, saime teada, et ta on otsustanud oma sünnipäeva ajal Kreekas olla. Selleks ajaks oli ilmunud tema raamat Kevad kahel rannikul alapealkirjaga Tundeline teekond Ameerikasse. Lugesin seda aasta sügisel Torontos, Kanada sisemaal, mitte päris poolel teel kahe ranniku vahel. Käesolev ettekanne lähtub raamatu hiljutisest taaslugemisest ning selle alapealkirjast Tundeline teekond, mis on seotud nii geograafia kui ajarännakuga, millest Kaplinski räägib, kui ta on alles Ameerika poole teel, täpsemalt Kopenhaageni Kastrupi lennujaamas lennukit ootamas. Sellele ajarännaku etapile tahangi keskenduda. Mulle meeldivad ka Briti Columbia ja Washingtoni metsad elupuude, tsuugade ja tuglastega (Pseudotsuga, Douglasia), need puud tunduvad oma pehmete okastega nii pehmed ja sõbralikud. Tahaksin kord elus käia kaugemal põhjas, Alaska Edelarannikul või Kuninganna Charlotteʼi saartel, mida õigupoolest peaks kutsuma nii, nagu sealsed põliselanikud Haida Gwai. Seal leidub veel tükati tõelist põhjamaist vihmametsa, kus puudelt ripuvad pikad samblikuhabemed ja maad katab paks märg sammal. Ma tahaksin seesugust põlismetsa enne kui puudest saab puit ja paber. See mõjuks ehk mulle maagiliselt, muudaks midagi minu aja- ja elutunnetuses. Usun, et märjas samblas ei liigu aeg nii, nagu mujal, linnas või maal: kadunud aeg jääb kuidagiviisi pidama samblasse ja samblikuhabemetesse puutüvedel (10 11). Kadunud aega seostab Kaplinski kohe Prousti kaotatud aja mõistega. Mis on nende vahe? Kadunud aeg püsib maagilisuse, öko-lootuse, senikogetu tasandil. Kaotatud aeg on vajunud alateadvusesse, seda peab lademelistest sügavustest kätte saama, osalt tahtlikult-teadlikult, osalt kingitusena, nagu Prousti kuulus Madeleineʼi koogikese kastmine pärnaõieteesse. Aja käsitlemise võimalusi on 15
16 raamatus rohkemgi: on unustus (seotud Ameerika ja sinna sisserännanutega) ja hävitatud aeg. Ettekandes käsitlen juutluse teemat, Jaani sõnutsi tema enneminevikku, nn pärismaalase ihalust ehk ürgajaigatsust, mida kõrvutatakse Julia Kristeva sõnastusega inimese dünaamilisest suhtest võõras temas endas. Jõutakse kirjanikuga ka idarannikule, Waterfordi (kas see on NY või CT osariigis?). Tajume, et kuigi sammaldunud vihmametsa aeg jääb avastamata ning Kuninganna Charlotteʼi saared jäävad järgmiseks korraks, jääb püsima metsade aeg. Waterfordi pargist võtab Kaplinski kaasa pisikesed puud, mis Eestis kasvama ja elama hakkavad. 16
17 Leena Kurvet-Käosaar Tartu Ülikool Mälutoed. Jaan Kaplinski Isale Jaan Kaplinski Isale (2003) vahendab peaaegu terve autori elu kestnud informatsiooni kogumise protsessi isa ja tema suguvõsa kohta, mis toetub vähestele isast järelejäänud asjadele, mõnele raamatule, üksikutele fotodele, käekirjanäidisele, perepärimusele, ajalookäsitlustele, kohtumistele isa tundnud inimestega ja tema suguvõsa liikmetega. Need, isa eksistentsist ja elukäigust suuremal või vähemal määral dokumentaalset tõendusmaterjali pakkuvad esemed, kujutised ja lood toimivad teoses mälutoe või -raamina, mis Kaplinski jaoks kätkevad endas isa tundmaõppimise võimalikkust. Kuigi teos vahendab laiema kultuuri- ja ajaloopildi mõttes lugejale terve ajastu, ei ole selle põhifookuseks niivõrd rahvuse või rahvuste saatus, aeg ega ka autori enese elukäik, vaid selle võimalikkuse realiseerimise protsess. Seda kirja pannes ka sõna otseses mõttes loob autor isast endale kujutletava vestluspartneri ning enese- ja isaotsingute trajektooride vahenduse adressaadi. Oma ettekandes keskendun kujutlusvõime ja faktuaalsuse, mina ja teise, kohalolu ja puudumise dünaamikale, millel neis protsessides on keskne roll. 17
18 Jingyi Gao ja Karl Pajusalu Beijing International Studies University Tartu Ülikool Kajasõnad eesti ja hiina keeles Jaan Kaplinski on eesti keele eripärast kirjutades toonud esile ka kajasõnad. Ta on kajasõnu määratlenud kui ideofooniliste ehk helisid jäljendavate sõnapaaride teist sõna, mis osaliselt kordab esimest, ei esine aga kunagi iseseisva sõnana nagu näiteks teine sõna eesti sõnapaaris tühi-tähi (Kaplinski 2010: ). Lisaks häälikulisele eripärale on Kaplinski (2020) vaadelnud kajasõnade derivatiivset ja grammatilist eripära, osutades sageli kajasõnades ilmnevat deminutiivsusega seotud i-vokaali, vrd sodi-podi, ja mitmusevormi kasutamist ainsuse asemel (lk 145). Kaplinski on kajasõnaks arvanud ka osaliselt reduplikatiivse ehk korduse teel moodustatud paarissõna esimese komponendi, kui see ei ole täistähenduslik: kimpsud-kompsud (samas). Kajasõnade (ingl. echo words) moodustus on mitmetes maailma keeltes tuntud nähtus, mida on eriti iseloomulikuna kirjeldatud mõne Aasia keele puhul, nagu seda on tamili keel. Eesti keeles kõlapõhiseid tervikuid loovaid sõnapaare käsitledes on Kaplinski esitanud samuti võrdlusi idamaiste keeltega, nagu mongoli ja draviidi keeled, teisalt aga ka baski keelega. Kaplinski (2010) määratleb samas laiema Põhja-Euroopa areaali, mis ulatub Briti saartest Volga ülemjooksuni, ning peab selle tekke võimalikuks seletuseks kunagiste substraatkeelte mõju (lk ). Ideofooniliste paarissõnade sagedast moodustust kohtame Euraasia keeltes kaugel idaski kuni Jaapani ja Kagu-Aasiani, kusjuures saame eristada mitmeid sarnase struktuuriga paarissõnade areaale (Ido 2011). Seejuures on eriti silmatorkav, et eesti keelega mitmeti sarnane reduplikatiivsete paarissõnade moodustus on tuntud hiina mandariini keeles, kus leidub isegi kattuva tähendusega täieliku või osalise reduplikatsiooniga paarissõnu, nagu pālā-pālā pala-pala, tulipalav, pīla-pālā pilla-palla, segamini (Gao jt 2019). Selliseid 18
19 sõnu ilmneb ka hiina ilukirjanduse tõlkimisel eesti keelde, nt qǐli-ke luó kilinal-kolinal (Gao, Sutrop 2021: 9). Eesti keele moodi on sageli ka nende sõnade vokalism: paarissõna esimeses sõnas on esisilbi vokaal reeglina kõrgem kui teises sõnas (nt pīla-pālā); kui mõlemas sõnas on vokaal kõrge, siis esimeses sõnas on see ümardamata ehk illabiaalne nagu i ja teises sõnas ümardatud ehk labiaalne nagu u, vrd eesti illikuku ja mandariini jílegūlū (Gao jt 2019). Oma ettekandes võrdleme lisaks häälikulisele ülesehitusele ka eesti ja hiina keele kajasõnade grammatilisi ja tähenduslikke eripärasid. Kirjandus Gao, Jingyi, Karl Pajusalu, Eva Saar Shared quadrisyllabic reduplicative onomatopoetic words in Mandarin and Estonian. Ettekanne siiditee Eesti-Hiina keeleteadlaste seminaril. Tallinn-Tartu. Gao, Jingyi (tlk.), Urmas Sutrop (toim.) Neiu lootoslille poti all: Hiina muinasjutt (Su n Jiā-xùn 1929). Tartu: Lõunaküla. Ido, Shinji Vowel alternation in disyllabic reduplicatives: an areal dimension. Papers from the 12th International Conference on Minority Languages. ESUKA-JEFUL 2 1, Kaplinski, Jaan Ideofoonidest meil ja mujal. Keel ja Kirjandus, nr 2, Kaplinski, Jaan Eesti, estoranto ja teised keeled. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 19
20 Märt Väljataga Vikerkaar Jaan Kaplinski ja keelekorraldus Jaan Kaplinski on oma dissidentlikke vaateid keelekorraldusele avaldanud juba aastatest, kuid alles äsja ilmusid need ühiste kaante vahel raamatuna Eesti, estoranto ja teised keeled. Tema seisukohad on püsinud samasugused: lühike mitmus ja superlatiiv on halb, ühendverbid on paremad kui tuletised, terminoloogilise juuksekarva lõhkiajamine on kurjast, nagu ka uudissõnalooming enamasti. Nende seisukohtade põhjendus tuleb konservatismist klassikalises, Edmund Burke i tähenduses, mida on Eestis esindanud Kaarel Leetberg. See konservatismi suund rõhutab, et inimene ei ole kunagi nii tark, nagu ta ennast peab. Kui ta tahab omast tarkusest hakata ümber tegema suuri, teda ennast kujundavaid süsteeme, siis on oodata rumalusi. Selline konservatism on ühtlasi liberaalne, vastandudes meelevaldsele autoritaarsusele (VÕKile, ÕS-ile). Kaplinski keelevaadete süvastruktuur on psühholoogiline ja seisneb spontaansuse, sundimatu õilmitsemise väärtustamises ning umbusus reflekteerimise, oma keelekasutuse kõrvaltvaagimise vastu. Moodsas, diferentseerunud valdkondadega maailmas, mis sünnitab palju allkeeli, on aga sundimatu õilmitsemise õpetus raskesti järgitav. Paljud keelehalbustest, mida Kaplinski kritiseerib, sünnivad pigem keelekorralduse kiuste kui tõttu. Sellegipoolest on Kaplinski eeskuju ja arutlused õpetanud meid vastu seisma keeletoimetajate meelevallale ning terminoloogide pedantsusele. 20
21 Mart Velsker Tartu Ülikool Lõunaeesti kirjanik Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski loomingus eristub väike, aga tähendusrikas rühm tekste, mis on kirjutatud lõunaeesti keeles peamiselt võru keeles, kuid mõnel juhul võiks rääkida ka tartu keelest või ka määramatust lõunaeestilisest keelekujust. Lõunaeestikeelsed on Kaplinski luulekogu Taivahe heidet tsirk (2012), essee Mõtsa ja tagasi (2014), väike mälestuste raamat Latsepõlve suve (2019), lõunaeestikeelset dialoogi sisaldab ulmenovell Loojak Hiiumaa rannal (2004; raamatuversioon kogumikus Jutte (2014)). On veel mõni pisem tekst, aga nimetatud neli teost moodustavad Kaplinski lõunaeestikeelse loomingu tuumiku, mis muidugi ei ole rangelt muust loomingust lahutatud. Mõtsa ja tagasi ja Latsepõlve suve on ilmunud ka eesti keeles (raamatus Looduses ja loodusega (2020)). Miks Kaplinski lõunaeesti keeles kirjutab ja mismoodi keel suunab teksti tähendusi? Kõige lihtsam on oletada, et koht tingib keele ja keel kehtestab kohalikkuse. Osalt see nii ongi, kuid see ei ole ammendav seletus. Tartu linnale tahab ta öelda mõne hea sõna su oma keeli (luuletuses Tarto liin maki ole ), Võrumaal veedetud ajast räägib ta võru keeles ( Latsepõlve suve ). Aga miks ikkagi kasutab ta ulmejutus lõunaeestipärast keelt? Miks on viimase aastakümne uued luulekogud tal võru- ja venekeelsed? Üks võimalus kõigi nende variantide seletamiseks tundub olevat sisse juhatatud raamatus Mõtsa ja tagasi, kus Kaplinski kirjutab metsa keelest, mida ta arvab mõistvat, mis on vabastatud end pealesuruvast kultuurist ja mis mingis mõttes on nagu võru keel: Võro kiil omgi nigu mõts, ei sünnü ussaida, kultuuri. Mõtsakiil (lk 13). See on nii, aga siin on ikka midagi veel varjus. Kaplinski väärtustab metsa ja võru keelt, aga Mõtsa ja tagasi räägib pigem metsa ja inimkultuuri piirist, sellest piirist, kus inimene looduse toimimisse sekkub, kus kultuur ja mittekultuur kokku saavad. Võimalik siis, et sellises piiridele püüdmiseski on üks seletustest. 21
22 Sirje Kiin Madison, Lõuna-Dakota Seitse mälestusepisoodi Jaan Kaplinskist 1. Esikkogu Jäljed allikal (1965) ja selle üle peetud kirjanduslik kohtukene seoses luuletusega Murka kiri ja järelmid 3. Luulekogu Raske on kergeks saada (1982) kui murdepunkt, arvustus 4. Keelatud autori siseretsensioon teise keelatud autori lasteraamatule Jalgrataste talveuni (1984) 5. Usutlus Jaaniga Uku Masingu teemal (1985) 6. Valeprohvet Helsingin Sanomates (1992) ja mis sellest edasi sai 7. Thomas Salumetsa "Sundimatu kasvamine" (2014) kui kooda, arvustus 22
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemHunt - looduse raamatukogu - tutvustus
2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
Rohkem2008 EMV start.xlsx
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemSaaremaa Sügis '97
3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemTallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K
Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
Rohkemesl-2018.xlsx
Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9
RohkemTallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh
Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemLisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e
Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemFyysika 8(kodune).indd
Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemHaanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019
Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemLisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia
Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.
RohkemMicrosoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc
ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemLauri Lipp M ,2 km jooks Tulemus Punkte 0:15:48,0 100 Kätekõverdused Istessetõusud KOKKU MTÜ Vigastatud Võitlejate Ühing Tall
Lauri Lipp M 57-61 0:15:48,0 60 63 300 Piret Põldsaar N 42-46 0:13:21,0 106 85 300 Lauri Aasmann M 37-41 0:12:34,0 85 72 300 Marko Tooming M 32-36 0:12:38,0 74 75 300 Joonas Mattias Laur M 17-21 0:11:01,0
RohkemKom igang med Scratch
Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemPÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU
ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu
Rohkemtul_lviruemv_ xls
Lääne-Virumaa E-klassi MV kergejõustikus 07.03.2013, Rakvere NB! sajandikega käsiaeg 1 Victoria Adonov 22.4.05 V-Maarja G 7,61 2 Anett Liister 2005 RRG 7,67 2 Getrin Raudsepp 4.8.05 V-Maarja G 7,67 4 Helena
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
Rohkem