FFF: Fit for Future - Sustainable Learning

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "FFF: Fit for Future - Sustainable Learning"

Väljavõte

1 RAHVUSAVAHELINE ERASMUS+ PROJEKT FIT FOR FUTURE FFF: Fit for Future - Sustainable Learning Aastatel on võimalus KSG õpilastel osaleda Eramus+ projektis Fit For Future, milles osalevad viie Euroopa riigi õpilased. Partnerkoolid on Saksamaal Marburgi Elisabethschule, Soomes Helsingi Maunulan Yhteiskoulu ja Helsingin matematiikkalukio, Hispaanias Granadas Colegio Salesiano San Juan Bosco, Prantsusmaal Pariisi Ecole Massillon. Projekti eesmärk Teema FFF - Fit for Future eesmärgiks on pakkuda õpilastele erinevaid oskusi, ajendama neid osalema ja kujundama oma ja Euroopa tulevikku jätkusuutlikul viisil. Projekti üks eesmärkdest on oskuste ja põhipädevuste omandamine ning omandamise edendamine. Samuti on eesmärgiks seatud tõsta teadlikkust maailmas ühab tähtsamaks muutuvas jätkusuutlikkuse valdkonnas ning edendada sellega seotud oskuste ja pädevuste omandamist. Jätkusuutlikkust võib projektis vaadelda kui elukestvat õpet, millel on ka ühiskonnas üha suurenev roll. Järgmine komponent on säästev õpe, mis keskendub süvitsi õppimisele. See on õppimine, mis ei keskendu vaid aine sisu omandamisele, vaid peab oluliseks ka tranvensaalseid oskusi ja autonoomsete võimete arendamist. Ühtlasi pööratakse projektis tähelepanu IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kasutamisele, sest üha digitaliseeruvas ja infotehnoloogiaga täituvas maailmas ei saa selle valdkonna oskusteta enam hakkama. Tähelepanu leiavad ka eelmainitud valdkonna põhipädevused ja transvelsaalsed oskused nagu koostöö ja kriitiline mõtlemine, mis muutuvad kaasagse hariduse tõhusamaks muutmisel üha olulisemaks. Digitehnoloogias näevad projekti osapooled üheaegselt nii väljakutset kui võimalust. Projektis kasutatakse uusi tehnoloogiaid, sest need mängivad olulist rolli projektipartnerite suhtlemisel ning toetavad vajadust rakendada jätkusuutlikku ja tulevikku suunatud õppimist. Eesmärk on parandada ka õpilaste meediapädevust ja kriitilist mõtlemist antud valdkonnas. Näiteks kuidas eristadada võltsuudist tõelisest uudisest. Õpilaste võimet mõelda kastist väljapoole ning loominguliste lahenduste leidmine on osa interdistsiplinaarsest projektist. Eesmärk on läbi viia probleemõpet õpetada õpilasi probleemi teadvustama ning otsima probleemile lahendust. Kõige selle kõrval mängib ülitähtsat rolli ka keskkonna kui eluks vajaliku kaitsmine ning keskkonnateadlikkuse tõstmine. Oluliseks eesmärgiks on enese kui eurooplase teavustamine ning multikultuurses maailmas hakkama saamine. Vajalikuks instrumendiks on seejuures keel(t)eoskus, mille omandamiseks on olemas erinevad meetodid ning keeleõppeprogrammid. Nende tutvustamine ning reaalne kasutamine kuulub samuti projekti tegevustesse. Ka kultuurilised, kunstilised ning muusikalised eripärad erinevates riikides avardavad teadlikkust ning maailmapilti, aitavad ka loomingulisusele kaasa. Projekti oluliseks eesmärgiks on ka erinevate riikide vahelise koostöö edendamine ning üksteiselt õppimine, professionaalne areng ning eelpool juba mainitud elukestev õpe. Rõhku pööratakse ka ainetevahelisele lõimingule.

2 Projekti lühikirjeldus Teema FFF - Fit for Future eesmärgiks on pakkuda õpilastele erinevaid oskusi, ajendama neid osalema ja kujundama oma ja Euroopa tulevikku jätkusuutlikul viisil. Seega on kõik projektis tehtavad tegevus kooskõlas ning seotud nende eesmärkide saavutamisega. Projekti esmärkide saavutamisel on oluline roll kohtumistel Soomes, Saksamaal, Eestis, Hispaanias ja Prantsusmaal, kuna võtmeks on riikidevaheline koostöö ja ühiste väljakutsetega tegelemine. Ainult kohapeal olles saab kasu konkreetse kooli asjatundlikkusest. Võtmesõnadeks on võimalike vastuste otsimine, üheskoos parimate praktikate, otsimine, leidmine, ka tutvustamine; saada ekspertidelt sisend ja samal ajal tõhustada kultuurilist mõistmist ja parandada keeleoskust. Meie tegevused mobiilsuse ja projekti vahelisel ajal jagunevad väljundiks ja tulemuseks. Kuna projektis osalevad õpilased kujundavad konkreetseid tulemusi tugevalt, ei saa me rääkida praegu kindlatest lõpptulemustest. Milliseks need kujunevad, selgub projekti käigus. Eesmärgid: - keskendumine õppetöö praktilisele poolele (nt. külastavad õpilased elektrijaama, kus jäätmetest toodetakse energiat ja õpivad säästva energia tootmise võimalusi eri riikides ning õpivad jätkusuutlikult käituma) - õpilastevahelise koostöö edendamine (nt. inglisekeelsed arutelud erinevate riikide õpilastest moodustatud rühmades), parandades sellega õpilaste keeleoskust ja edendades mitmekultuurilisust - ideaalis peaksid õpilased olema avatud uutele ideedele, mis valmistavad neid ette oma hilisemaks eluks ning aitavad saada neil avatud mõtlemisega Euroopa kodanikeks - ergutada õpilasi mõtlema nende õppimisviisidele (metakognitsioon, nt erinevate keeleõppe meetodid, keeleõppeõhusus, erinevad õpirakendused, erinevad koostöömeetodid) - ühiselt probleemide lahendamine (nt digitaliseerumine, keskkonnaprobleemid, jätkusuutlik õpe) koolispetsiifiliste vastustega: õpilased loovad suunised, luuakse loominguline kunstiteos, tegeletakse säästva eluviisiga - uuenduslike ja jätkusuutlike õpetamismeetodite abil õpetajate koostöö edendamine (sh IKT, kakskeelne õppimine, ühine õppimine) Väljundid: - harivate videode valmistamine ja esitamine (koolide jätkusuutlikkuse suunised) - suunis meediaväljaande hea kasutustava kohta (üleslaaditud erinevatesse platvormidesse) filmiklippide abi ja / või kirjalikud juhised - tagasisidelehed (nt. GoogleForms) - jätkusuutlikkuse väljendus kooli kunstinäitusel (nt 3D-mudel, maalimine...) - uuendusliku keeleõppe planeerimine ja õpetamine - metoodika integreerimine kooli õppekavasse ja õppematerjalidesse - informatsioon projekti kohta osalevate koolide kodulehel - uudiskiri kooli kogukonnale projekti edenemise kohta - lõplik tegevuse eesmärk: "jätkusuutlikkus" - kaasata kooli kogukond, tõsta teadlikkust ühtse Euroopa kohta, jagada kooli kogukonnale 22 kuu projekti töö tulemusi - projekti vahearuanne ja lõpparuanne

3 Tulemused - koolitus: täiustatud IKT-oskused (nt rakenduse hindamine) - suuremad oskused: õppimisvastutuse ja koostööalgatuse õppimine, keeleoskuse paranemine, kultuuriline õppimine, uute võimaluste kasutamine projektitööde esitamiseks, nt nutitelefonid videod - tegevus: klassis soovitatavate rakenduste kasutamine - tõsta keskkonnateadlikkust ja rakendada teadmisi koolikeskkonnale: õppida ringlussevõttu, õppimine jäätmekäitluse kohta, elektrooniliste jäätmete tundmaõppimine ja selle juhtimine. Iga riik valib kolm teemat, mida projekt käsitleb. - IKT - uued tehnoloogiad - digitaalsed pädevused - Kultuuridevaheline ja põlvkondadevaheline haridus ja (elukestev) õppimine - Põhipädevused (sh matemaatika ja kirjaoskus) - põhioskused Projekti kirjeldus Kui projekti kavandamiseks sai eelnevalt kokku tuldud, nõustusid kõik koolid, et võõrkeele õppimine on meie globaliseeruvas maailmas tõeline vara, kuid on samal ajal väljakutse õpilastele ja meie õpetajatele. Olukorras, kus meie õpilased peavad täitma igapäevaseid nõudmisi koolides ning saama hakkama võõrkeeles erinevatel teemadel, tuleb neid toetada ühe või mitme keele õppimisel kõige tõhusamal ja säästvamal viisil. Keeleoskuse uurimise põhjal peame meie projekti jaoks oluliseks keeleõppe järgmisi elemente: 1. Töötada välja eneseefektiivsus ja iseseisvuspädevus: õpetada õppijatele õppimist (nt keeleõpperakendustega) 2. Arendada lugemis- ja kuulamisoskusi ja -strateegiaid 3. Prioriteediks autentne suhtlemine võõrkeeles 4. Arendada välja mõtestatud väljund (nt CLIL) ja toetada rääkimis- ja kirjutamisoskusi (nt tellingud) 5. Arendada mälu ja sujuvat keelekasutust (nt sõnavara koolitus) 6. Anda inspireerivaid teemasid ja ülesandeid Marburgi tegevuses katsutakse neid tegevusi nii palju kui võimalik kasutada. Üha olulisem on keskenduda keskkonnale, kus me elame. Tarbimine on kasvanud ja ühiskonnas on üks olulisemaid teemasid kuidas keskkonda säästa. Kui tahame elada tulevikus puhtas keskkonnas, peame muutma oma tarbimisharjumusi ja leidma suurenevate jäätmete ringlussevõtu viie. Eestis ja Soomes on tehtud jõupingutusi, et leida keskkonnahoidlikke lahendusi jäätmete ringlusse võtmiseks. Meie koolid Tallinnas ja Helsingis teevad tihedat koostööd. Mõlemad on keskkonnaküsimustes kogenud ja neid tunnustatakse kui aktiivseid keskkonnateadlikke koole. Mõlemad koolid teevad lähiümbruses kaks ekskursiooni. Iru elektrijaam Tallinna külje all keskendub heitgaasi vähendamisele, selle jäätmete põletusseade kasutab suurel määral jäätmete põletamist elektrienergia ja kasuliku soojuse tootmiseks. See rajatis on peamine näide panusest piirkonna säästvasse energiasse. Pärast rajatise külastamist töötavad õpilased Tallinna Rohelise kooli kontseptsiooni kallal ning tutvub projektiga Teeme ära! Helsingis külastavad õpilased väga keerukaid seadmeid omavat veepuhastusjaama. Nende külastuste lõppproduktiks peaks valmima õpilaste poolt valmistatud film. Kuidas teada saada, mis on tõeline uudis? Õpilased ja õpetajad saavad näha usaldusväärsete allikatega seotud ühiseid punkte, võltsitud uudiste avastamise viise, arendada kriitilist mõtlemist meie ühiskonnas võltsitud uudiste kohta. Õpilased kasutavad uute infotehnoloogiate (TICS) jaoks dünaamilist, uuenduslikku ja originaalset suunist, mis sobib erinevate

4 digitaalplatvormidega. Siia kuuluvad IKT-oskused ja õpetajate digitaalse pädevuse Euroopa raamistik. Iga rühm valib ühe loomingulise viisi oma järelduste näitamiseks. Tegevuste tulemused: saada uusi selgeid ja häid järeldusi sotsiaalse meedia ja sotsiaalsete võrgustike hea, vastutustundliku ja jätkusuutliku kasutamise kohta selle teema hariduse viise, kuidas lisada see teema erinevatesse õppevaldkondadesse. Õpilased ja õpetajad saavad kavandada parimat viisi, kuidas kaasata, õpetada ja õppida, kuidas sotsiaalmeediat jätkusuutlikult kasutada, ühendades IKT-oskused, digitaalpädevused, koostöö. Tulemused integreeritakse regulaarsetesse tegevustesse ja eeskirjadesse. Üha urbaniseeruvas maailmas tuleb inimesel uue elukeskkonnaga harjuda. Kuidas seda saavutada ning milline võiks näha välja tulevikuelu suurlinnas. Parimaks kohaks selleteemaliseks aruteluks on Prantsusmaa pealinn Pariis. Linnastumisel on ka eeliseid suurem kultuurivalik ning tolerantsus anonüümsus. Kuidas on suurlinnas võimalik kõiki projekti jooksul käsitletud teemasid ühendada, selgubki viimases sihtkohas. Projekti tegevused Marburg, päev Koordineerimine: kakskeelsete ainete õpetajad Elisabethikoolis ja abi: partnerkoolide õpetajad - Tere tulemast ja koolide / õpilaste tutvumine - Uuenduslik õppetund: sissejuhatus kakskeelsesse õpetusse Elisabethikoolis - hommikul: õpilaste töötuba (viis rühma / üks õpilane igast riigist) keeleõppe rakendustes / mängudes (kasutamine, efektiivsuse hindamine, tulemuste esitamine, soovitused) - pärastlõunal: õpilastuba ja kultuuritegevuse jätkamine 2. päev Koordineerimine: Elisabethikooli õpetajad ja abi: partnerkoolide õpetajad Uuenduslik õppetund: Sissejuhatus Elisabethikooli autonoomse keeleõppe tehnikasse - hommikul: õpilaste seminar autonoomse keeleõppe tehnikas - pärastlõunal: õpilaste töötubade jätkamine (tulemuste esitamine) ja kultuuriline tegevus 3. päev Koordineerimine: Elisabethikooli õpetajad ja abi: partnerkoolide õpetajad Sisend: Sissejuhatus "õppematerjalide" tegemisse (klapitud klassiruum / kombineeritud õppimine) - hommikul: õpilaste seminar keeleõppe video loomine (õpilased õpetajatena - keelte õpetamine) - pärastlõunal: õpilastuba- seminar (tulemuste esitamine) ja Euroopa õhtu Tallinn/Helsinki päev: - hommikul: koolide keskkonnanõuete tutvustamine (ettevalmistus enne visiiti), Iru elektrijaama külastus - pärastlõuna: seminar projekti partnerriikide alternatiivsete energiaallikate kohta (5 rühma / 1 õpilane igast riigist, nagu kõik seminarid) ja tulemuste esitamine (plakat)

5 2. päev - hommikul: Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilaste Rohelise kooli kontseptsiooni tutvustus töökoda selle kohta, kuidas muuta kool keskkonnasõbralikumaks - pärastlõuna: töötuba jätkamine ja tulemuste esitamine (plakat, rollimänge) 3. päev - hommikul: projekti "Let's Do It!" tutvustamine. (Eesti puhastamisest ülemaailmseks jäätmekogumiseks) töötuba selle kohta, kuidas linna ja keskkonnasõbralikumaks muuta - pärastlõuna: töötubade jätkamine ja tulemuste esitamine (päevakord, linnavolikogu kokkupuute tegevuskava) 4. päev - hommikul: saabumine Helsingisse; kooli ringlussevõtu ja jäätmekäitluse kava tutvustamine seminaridel 1) milliseid jäätmed luuakse õpilaste igapäevaelus 2) kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid õpilaste maades 3) kuidas vähendada oma prügi hulka 4) jäätmetega toimetulemiseks erinevad viisid. - pärastlõunal: veepuhastusjaama külastamine Helsingis; 5. päev - hommikul: töökoda, kuidas vahet teha (oma hääle kuuldavaks muutmine: efektiivsed reklaamid, pildid, muusika jne. ajurünnaku ideed, otsustusrežiim hariduse esitusviis (video / slaidiseanss / reklaam / rap jne) jäätmete vähendamise kohta; kasutades kõige kaasaegsemat tehnoloogiat kooli Inno ruumis - pärastlõunal: õpilaste töötuba jätkamine ja tulemuste esitamine, tagasi Tallinnasse Granada/Hispaania Teema: info- ja sidetehnoloogia: jätkusuutlik infotainment 1. päev: Tere tulemast meie kooli! Kuidas teada saada, mis on tõeline uudis? Meeskonnatöö: õpilased töötavad väikestes rühmades (rahvuste segamine), nad jagavad oma ettekandeid, kuidas teada saada, mida teabeallikas rõhutab? Fake news / päris uudised? Metoodika: mõtlemine, meeskonnatöö, ühised õppemeetodid Tegevuse tulemused: Õpilased ja õpetajad saavad näha usaldusväärsete allikatega seotud ühiseid punkte, võltsitud uudiste avastamise viise, arendada kriitilist mõtlemist meie ühiskonnas võltsitud uudiste kohta. 2. päev: Õpilased jagavad oma (kodus valmistatud) esitlusi: sotsiaalmeedia/ võrgustikud Koostööõpe: väikestes gruppides (igaüks neist konkreetse teemaga) loovad suunised sotsiaalmeedia ja võrgustike hea ja säästva kasutamiseks Õpilased kasutavad uute infotehnoloogiate (TICS) jaoks dünaamilist, uuenduslikku ja originaalset suunist, mis sobib erinevate digitaalplatvormidega. Siia kuuluvad IKT-oskused ja õpetajate digitaalse pädevuse Euroopa raamistik. Iga rühm valib ühe loomingulise viisi oma järelduste näitamiseks (varem oli neil meistriklass, kus oli ekspert rakendustest, reklaamidest, klipid, sotsiaalsed võrgustikud...) Tegevuste tulemused: saada uusi selgeid ja häid järeldusi sotsiaalse meedia ja sotsiaalsete võrgustike hea, vastutustundliku ja jätkusuutliku kasutamise kohta selle teema hariduse viise, kuidas lisada see teema erinevatesse õppevaldkondadesse.

6 3. päev: Rühmad näitavad ja selgitavad oma suuniseid õpetajatele ja õpilastele. Tuleb kohalik meediaväljaanne. Need juhised lisatakse kõikidele digitaalsetele platvormidele, mida kasutavad kõik projektis osalevad koolid. Tegevuse tulemused: Õpilased ja õpetajad saavad kavandada parimat viisi, kuidas kaasata, õpetada ja õppida, kuidas sotsiaalmeediat jätkusuutlikult kasutada, ühendades IKT-oskused, digitaalpädevused, koostöö. Tulemused integreeritakse regulaarsetesse tegevustesse ja eeskirjadesse. Pariis päev: - Hommik: õpilase töötuba (viis rühma / üks õpilane igast riigist) Temaatika: iga eelnev visiit: jätkusuutlik keeleõpe, jätkusuutlikkus keskkond ja info- ja sidetehnoloogia, jätkusuutlik info. Kuidas kasutada koosoleku väljundit? (Juhised: jätkusuutlikud ideed: kuidas elada linnas nagu Pariis tulevikus) - Pärastlõuna: õpilastubade ja kultuuritegevuse jätkamine. Filmi järjestused visiidi ajal. 2. päev (koordineerimine: vt eespool) - Hommik: iga rühm valib meetodi, kuidas töötada teemal "Linn kui elukeskkond (suunised: keskkond, roheline elu, arhitektuur, tuleviku maja, linnaelu) ". - Pärastlõuna: õpilastuba ja kultuuritegevuse jätkamine. Filmi järjestused visiidi ajal. 3. päev - Hommik: koostage elemendid (lugu /digitaalne toode, 3D-mudelid) linnaelu tuleviku kohta. - Pärastlõuna: valmistatakse ette kogu koolikogukonnale loodud teos + "Lõpliku jätkusuutlikkuse sündmus" (iga kooli kaasamine) + kogukond Projekti tulemused/väljundid Projekti raames valmivad postrid, filmid, ettekanded, 3D-mudelid. - koolitus: täiustatud IKT-oskused (nt rakenduse hindamine) - suuremad oskused: õppimisvastutuse ja koostööalgatuse õppimine, keeleoskuse paranemine, kultuuriline õppimine, uute võimaluste kasutamine projektitööde esitamiseks, nt nutitelefonid videod - tegevus: klassis soovitatavate rakenduste kasutamine - tõsta keskkonnateadlikkust ja rakendada teadmisi koolikeskkonnale: õppida ringlussevõttu, õppimine jäätmekäitluse kohta, elektrooniliste jäätmete tundmaõppimine ja selle juhtimine. Iga riik valib kolm teemat, mida projekt käsitleb. - IKT - uued tehnoloogiad - digitaalsed pädevused - Kultuuridevaheline ja põlvkondadevaheline haridus ja (elukestev) õppimine - Põhipädevused (sh matemaatika ja kirjaoskus) - põhioskused Osalejad õpivad tundma ringlussevõttu ja säästvat jäätmekäitlust (elektrooniliste jäätmete tundmaõppimine ja selle juhtimine - Roheliste koolide kontseptsiooni tundmaõppimine ja oma kooli tegevuskava väljatöötamine - teadlikkuse tõstmine selle kohta, kuidas teie tegevused mõjutavad keskkonda -tulemuslikumad keskkonnateadlikumad - nende koostöö- ja

7 esitusoskuste parandamine - nende IKT-oskuste tugevdamine kaasaegse tehnoloogia abil vastutuse võtmine aktiivsete kodanike ees) - harivate videode valmistamine täielikult varustatud Inno ruumis (Helsingi Maunulan yhteiskoulu tehnoloogiline õppimisala) - teema uurimise erinevate viiside tundmine (nt koostööl põhinev õpe) - uute tööviiside tutvustamise tundmine, nt nutitelefonid, videod Vastavus arengudokumentidele KSGs väärtustatakse õppimist ja kaasaegset õpikäsitus. Projekti läbiviimine on kooskõlas kooli missiooniga: Kadrioru Saksa Gümnaasium loob oma hooliva kooliperega parima keskkonna haritud ja ettevõtliku maailmakodaniku kujunemiseks. Ka põhiväärtustega on see seotud: avatus koostöisus ettevõtlikkus - töökus ambitsioonikus uudishimu. Kooliarenduse põhisuunad on aastatel lähtumine kaasaegsest õpikäsitusest, mille alla kuulub kindlasti ka õpiränne, tehnoloogiliste vahendite kasutamine. Samuti innovaatilised õpetamis- ja õppimismeetodid uue tehnoloogia ning avatud õppematerjalide kaudu digiajastul ettevõtliku noore kujundamiseks. Täpselt neile teemadele projektis keskendutakse. Arengukavas on räägitud ka koostöö arendamisest ja rahvusvaheliste projektide planeerimisest ja eestvedamisest. Ei puudu ka vihje keskkonnasäästlikkusele ning jäätmekäitluse korrastamisele, mis ka projektist läbi käib. Plaanis seisab ka otsene märge Erasmus+ projektidele.

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja

1. Ainevaldkond Tehnoloogia 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja 1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise

Rohkem

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem