Sisukord. 1. Sissejuhatus

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Sisukord. 1. Sissejuhatus"

Väljavõte

1 Käsunduslepingu nr.4-1/18/131 aruanne Hüdrogeoloogiline uuring nitraatide ja pestitsiidide kõrgendatud sisalduse põhjuste ja leviku ulatuse väljaselgitamiseks Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas Käsundisaaja: Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut Vastutav täitja: Rein Vaikmäe, Tel.: Täitjad: Jüri Ivask, Enn Kaup; Tõnu Martma (kuni ). Uuringu tellis Keskkonnaministeerium Eesti Teadusagentuuri programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) raames. Projekti rahastati 50% ulatuses RITA tegevuse kaks raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50% ulatuses Keskkonnaministeeriumi eelarvest. 1

2 Sisukord 1. Sissejuhatus Introduction Uuringu eesmärk ja sisu Seadusandlik taust Põhjavee kvaliteedi piirväärtused nitraatidele ja pestitsiidide Materjal ja metoodika Pilootala ning vaatluskaevude ja allikate valik Pilootala geoloogilise ehituse ja põhjaveekogumi nr 15 üldiseloomustus Proovivõtt Uuringu tulemused Pestitsiidide sisalduse määramine Isotoopuuringud Vee vanuse/infiltratsiooniaja määramine Kokkuvõte ja soovitused edasisteks uuringuteks Summary Kasutatud allikad Kasutatud kirjandus Kasutatud normatiivsed allikad Kasutatud varasemate uuringute aruanded Kasutatud veebilingid Lisad Sissejuhatus EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ülesandeks on kehtestada Euroopa Liidus ühtne tegevusraamistik vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks nii pinnaveekogumite kui ka põhjaveekogumite hea seisundi saavutamise aastaks Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatava nitraaditundliku ala (NTA) põhjaveeseire a koondhinnangu kohaselt oli a nitraadi sisalduse tulemused võrreldes pikaajalise ( ) keskmisega kogu NTA-l kasvanud 68% ja vähenenud 23% seirepunktides, Pandivere piirkonnas kasvanud 85% ja vähenenud 10% seirepunktidest a. leiti kümne taimekaitsevahendi jääke 31-st seirepunkti veest (38-st proovist, sh kõik allikad ja sügavad kaevud, 3 madalat kaevu), pestitsiidide piirväärtuse (0,1 µg/l) ületas 8 seirepunkti vesi. 2

3 Tulenevalt põhjaveedirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ) artiklist 5 tuleb põhjavee reostuse järkjärgulise vähendamise ja selle seisundi halvenemise ärahoidmise eesmärgil anda tagasikäik kasvutendentsidele, mis võivad märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist a teostati uuring Pestitsiidide koormuse allikate ja päritolu selgitamiseks nitraaditundlikul alal, mille käigus kaardistati kogu NTA-l pestitsiidide potentsiaalsed koormuse allikad ning seni põhjaveest leitud pestitsiidide jäägid a lõpu seisuga, kirjeldati seni NTA-l leitud kõikide pestitsiidide toimeainete, sh nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste päritolu, keemilisi omadusi ja nende keemilisi reaktsioone looduskeskkonnas, sh lagunemine ja leostumine. Ühtlasi selgitati välja uuringu käigus määratud NTA proovialadel võetud mullaproovide alusel maanteede ja raudteede hoolduses ning karuputke tõrjeks kasutatavate pestitsiidide jäägid uuringu käigus valitud kasutuspiirkondades, eelistatult kaitsmata põhjaveega aladelt ning võeti põhjaveest täiendavaid veeproove pestitsiidide sisalduse analüüsimiseks nitraaditundlikult alalt nendest Ida-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi ning Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumi ühisveevärgi puurkaevudest. Lisaks analüüsiti seni olemasolevate andmete alusel, kust ja millised pestitsiidide toimeained, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused jõuavad tõenäoliselt põhja- ja pinnavette piirkondades, kus tuvastatud sisaldused ületavad kvaliteedi piirväärtust. Kogu nimetatud uuringu käigus kogutud ja analüüsitud materjal on sisendiks käesolevale uuringule. 11.Introduction The primary purpose of the EU Water Framework Directive (2000/60/EC) covering all other water-related directives is to enforce a common action framework for planning and managing water protection with an aim of achieving a good status for all water bodies in the EU by According to the summary assessment of groundwater monitoring of the nitrate vulnerable zone (NVZ) run by the Estonian Environmental Research Centre, results of the nitrate content in 2016, in comparison with the long-term ( ) averages over the entire NVZ, have increased in 68% and diminished in 23% of the monitoring points. In Pandivere area, the nitrate content has increased in 85% and decreaseded in 23% of the monitoring points. In 2016, traces of 10 pesticides in the water were found from 31 monitoring points (38 samples in total, incl. all springs and deep wells, 3 shallow wells). In 8 monitoring points, concentration of pesticides in the water exceeded the allowed concentration level (0,1 µg/l). Proceeding from Article 5 of the groundwater directive (Directive 2006/118/EC of the European Parliament and the Council) and in order to protect the environment as a whole and human health in particular, detrimental concentrations of harmful pollutants in the groundwater must be avoided, their spread prevented or reduced. In 2017, a study titled Elucidation of source and extraction of pesticide load in nitrate vulnerable area was conducted, in the course of which potential sources of pesticide load and traces of pesticides in groundwater over the entire NVZ were mapped. By the end of 2017, all pesticide compounds and their metabolites, sources of their decomposition and reaction products, chemical peculiarities and reactions in natural environment were described, including decomposition and leaching. 3

4 Residues of pesticides used in road and rail maintenance and in Sosnowsky's hogweed control in selected areas, preferably from unprotected groundwater areas, were determined on the basis of soil samples taken in NTA sample areas determined during the study. Additional water samples were taken from groundwater to analyse the pesticide content in the nitrate vulnerable areas of East-Estonian Pandivere groundwater body belonging to the Silurian-Ordovician and from the boreholes of the public water supply system of the Adavere-Põltsamaa groundwater body of the same era. On the basis of the data available so far, it was analysed from where and which active substances in pesticides, including their metabolites, degradation and reaction products, are likely to reach groundwater and surface water in the areas, where the detected concentrations exceed the quality limit value. All material collected and analysed during that study is an input to the current investigation Uuringu eesmärk ja sisu Uuringu põhieesmärk on saada teavet põhjaveekogumite halba keemilist seisundit põhjustavate nitraatide ja pestitsiidide põhjavees leviku ulatuse ja nimetatud saasteainete päritolu kohta. Uuringu tegija peab välja valima ühe pilootala Siluri- Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi nr 15 levialas Ida-Eesti vesikonnas, kus a lõpu seisuga on tuvastatud kõrgendatud pestitsiidide ja nitraatide sisaldusi, mis ületavad keskkonnaministri a määruse nr lõikega 2 kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi (nitraatide puhul 50 mg/l ning pestitsiidide toimeainete, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused, puhul 0,1 µg/l, kokku kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide summa 0,5 µg/l) või esineb nimetatud saasteainete puhul oluline või püsiv kasvusuundumus. Pilootala puhul on kavas isotoopanalüüside abil määrata põhjavee vanus, lämmastikreostuse allikad ja täpsustada põhjavee dünaamikat. 1. Selgitada välja, millised seadusandlikud piirnormid on kehtinud nitraatidele ja pestitsiidide toimeainetele, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused, põhjavees viimase ca 40. a jooksul; 2. Selgitada välja, millised pestitsiidid on viimase 40. a jooksul järjest keelatud; 3. Pilootala suurus võiks olla ligikaudu 10x10 km. Valitud pilootala põhjaveekogumis kooskõlastada Põhjaveekomisjoniga. 4. Väljavalitud pilootalas valida ligikaudu 19 puurkaevu, mis on eelistatavalt seotud nitraaditundliku ala põhjavee seirega, vee erikasutusloa või kompleksloaga. Puurkaevude valik teha selliselt, et pooled puurkaevud on sügavusega meetrit ning pooled on sügavusega meetrit, kusjuures mõlemate valimite puhul eelistada võimalikult sarnase sügavuse ja töötava osaga (põhjaveekihti avav osa) puurkaeve, mis avavad kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveekihti. Väljavalitud puurkaevud pilootalades kooskõlastada Põhjaveekomisjoniga. 4

5 5. Väljavalitud puurkaevudest võetakse neli korda aastas (erinevatel aastaaegadel) veeproovid δ 18 O ja δ 2 H suhete määramiseks, et näha kui palju avaldab sademete hulk ja aastaaeg mõju puurkaevust võetavale veele tõlgendamaks veevahetuse kiirust puurkaevudes. Korraldatakse veeproovide analüüsimine; 6. Väljavalitud puurkaevudest võetakse neljal korral aasta jooksul erinevatel aastaaegadel veeproovid δ 18 O ja δ 15 N määranguteks nitraatidest nende võimaliku päritolu selgitamiseks(atmosfäärne, väetistest, sõnnikust või veel muudest allikatest). Korraldatakse veeproovide analüüsimine; 7. Väljavalitud puurkaevudest võetakse uuringu teostaja poolt valitud puurkaevudest kaks veeproovi δ 11 B määranguks parema ülevaadete saamiseks võimalikest lämmastikreostuse allikatest. Korraldatakse veeproovide analüüsimine; 8. Määrata väljavalitud puurkaevudest punktides 5-7 ja 9-10 nimetatud proovide võtmisel igakordselt põhjavee temperatuur, ph, lahustunud hapnik O2, elektrijuhtivus, redokspotentsiaal (Eh), HCO3 - (välimääramisena), Na +, K +, Mg ++, Ca ++, HCO3 -, SO4 -- ja Cl - NO3 -, NO2 -, NH4 +, PO4 ---, B, TOC (orgaanilise süsiniku üldsisaldus), kuivjääk, üldkaredus, KHT (keemiline hapnikutarve) 9. Määrata täiendavalt multimeetodi alusel kuni viiest puurkaevust neljal korral aastas pestitsiidide toimeained, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused. Korraldada veeproovide võtmine ning analüüsimine selleks akrediteeritud meetodil. Analüüsimeetodid peavad tagama vähemalt järgnevate toimeainete ja nende laguproduktide määramise: 2,4-D, 2,4-D 2-EHE, amidosulfuroon, AMPA, bentasoon, boskaliid, dikamba, dimetoaat, epoksikonasool, fenpropimorf, glüfosaat, kloormekvaat kloriid, klorotaloniil, kloridasoon-desfenüül, klotianidiin, MCPA, metasakloor, napropamiid, propakvisafop, propamokarb-hüdrokloriid, simasiin, spiroksamiin, tebukonasool, tiametoksaam, trifluraliin, tritosulfuroon, tsüpermetriin; 10. Väljavalitud puurkaevudest võetakse ühel korral veeproovid triitiumi-heeliumi suhte ( 3 H/ 3 He) määramiseks, mille abil määratakse põhjavee vanus. Korraldatakse veeproovide analüüsimine; 11. Kirjeldada eelnevates punktides kirjeldatud isotoopanalüüside tulemuste alusel väljavalitud puurkaevudes oleva põhjavee vanust ja dünaamikat; 12. Anda täpsemad soovitused, kuidas pöörata langusele põhjavee saasteainesisalduse oluline või püsiv kasvusuundumus; 13. Anda soovitused, millised meetmeid oleks vaja ette näha järgmise veemajanduskavade raames koostatavasse meetmeprogrammi aastateks , nitraaditundliku ala tegevuskava koostamiseks, mis aitaksid peatada inimtegevusest põhjustatud põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvusuundumuse, eesmärgiga järk-järgult vähendada põhjavee reostust ning millistel juhtudel ja milliseid keskkonnakaitsenõudeid oleks vaja seada vee erikasutusloa ja 5

6 keskkonnakompleksloa saajale, et pöörata langusele saasteainesisalduse oluline või püsiv kasvusuundumus. 2. Seadusandlik taust Viimase 40 aasta jooksul on põhjavees sisalduvate nitraatidele ja pestitsiidide toimeainetele piirnorme kehtestatud erinevate seadusandlike aktidega, aga piirväärtusi ei ole tegelikult oluliselt muudetud. 1) Aastal 1982 olid joogivee kvaliteedinõuded vanades ja uutes ehitatavates veevarustussüsteemides määratud kindlaks Standardiga GOST (vt Lisa 3.1). Need nõuded hakkasid kehtima vanades süsteemides ja kehtisid kuni Uutes ehitatavates süsteemides hakkasid nõuded kehtima Standardi kohaselt oli nitraatide sisalduse piirväärtus 45 mg/l. 2) Aastal 1995 määrati joogivee üldnõuded kindlaks Eesti Standardiga EVS663: Standardi kohaselt on nitraadi sisalduse piirväärtus põhjavees 45,0 mg/l. Sealjuures väga hea joogivee kvaliteediklassi piirväärtus on 1,0 mg/l, hea kvaliteediklassi piirväärtus on 10,0 mg/l ja rahuldava kvaliteediklassi piirväärtus on 45,0 mg/l. Pestitsiidide summaarse sisalduse piirväärtus on 0,5 µg/l ja pestitsiidid üksikainetena 0,1 µg/l Põhjavee kvaliteedi piirväärtused nitraatidele ja pestitsiididele Keskkonnaministri a määruse nr lõikega 2 kehtestati põhjavee kvaliteedi piirväärtused (nitraatide puhul 50 mg/l ning pestitsiidide toimeainete, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused, puhul 0,1 µg/l, kokku kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide summa 0,5 µg/l). Need piirväärtused kehtivad ka keskkonnaministri määruse nr 48 9 alusel. 3. Materjal ja metoodika Uuringu eripäraks oli, et lisaks klassikalistele põhjavee keemilistele analüüsidele kasutati nitraatide ja pestitsiidide kõrgendatud sisalduse põhjuste ja leviku väljaselgitamiseks kompleksselt erinevaid isotoopanalüüsi meetodeid. Isotoopmeetodite spetsiifika detailne selgitamine aruandes läheks liiga pikaks. Huvilistele võib soovitada tutvuda EU-LIFE finantseeritud ISONITRARTE projekti aruandega ja monograafiaga Kendall et al., 2007.(vt kirjanduse viited aruande lõpus). Lühidalt kokku võttes: enamusel keemilistel elementidel on erineva massiarvuga isotoope, mis looduslikus aineringes fraktsioneeruvad ja nii muutub ainete isotoopkoostis, mis võimaldab kasutada isotoopkoostise analüüsi andmeid ainete, sh näiteks nitraatide loodusliku ringe iseloomustamiseks. Erinevatel elementidel on nii stabiilseid, kui radioaktiivseid isotoope. Stabiilsete isotoopide analüüs annab teavet aine loodusliku ringe 6

7 kohta ja radioaktiivsete isotoopide analüüs annab teavet protsesside toimumise aja/kiiruse kohta. Käesoleva uuringu kontekstis on oluline tõdeda, et erinevate nitraadisaaste allikate, (mineraalväetised, orgaanilised väetised, sõnnik ja reoveed) lämmastiku ja hapniku isotoopkoostis on erinevad, mis annabki võimaluse nende tuvastamiseks isotoopanalüüside abil. Joonisel 1 on näitena toodud mõnede nitraadisaaste allikate lämmastiku isotoopkoostise varieerumise piirid. Kuna saasteained jõuavad põhjavette üldjuhul sadevete infiltreerumisel tuleb sademevee ringe ja vee vanuse uurimiseks kasutada ka vee stabiilsete isotoopide δ 18 O ja δ 2 H analüüse ning vee vanuse määramiseks vee radioaktiivse isotoobi triitiumi ning vees lahustunud väärisgaasi heeliumi suhte analüüse. Uuringu teostaja TTÜ geoloogia instituudi isotoopgeoloogia osakonnas on Eestis ai Joonis 1. Mineraalväetiste ja loomsete jäätmete nitraatide isotoopkoostised δ 15 N (Fogg et al.1998). nus vee O ja H looduslike isotoopide analüüse tegev laboratoorium ja kuna Eesti Akrediteerimiskeskusel isotoopanalüüside kvaliteedi akrediteerimise võimekus puudub, kinnitab laboratooriumi analüüside kvaliteeti regulaarne ja seni edukas osalemine 7

8 Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) korraldatavas isotoophüdroloogia laboratooriumide rahvusvahelistest interkalibrtsioonides WICO. Viimati toimus see 2012.a. δ 18 O ja δ 2 H väärtused veeproovides määrati TTÜ geoloogia instituudis laseranalüsaatoriga Picarro L2120-i. Mõõtetäpsus on ±0,1 δ 18 O mõõtmisel ja ±1 δ 2 H mõõtmisel Uuringuks vajalikud analüüsid, mida me oma laboratooriumis ei tee, telliti teistelt akrediteeritud laboratooriumidelt. Pestitsiidide analüüsid telliti Eesti Keskkonnauuringute keskuselt (EKUK), Veeproovide (δ 18 O) ja (δ 15 N) määrangud nitraatidest tehti meie tellimusel Saksamaal Leipzig-Halle Keskkonnauuringute Keskuse (UFZ) valgalade hüdroloogia osakonna isotoopgeokeemia laboratooriumis (metoodika kirjeldus on Lisas 4 pdf failis UFZ_denitrifier method ). Proovid filtreeriti vahetult kogumise järel 0,2µm steriilsete filtritega ml HDPE plastpudelitesse ja sügavkülmutati ning proovipartiid saadeti Saksamaale termoisoleeritud pakendis. Boor on keskkonnas laialt levinud element, mis migreerub pinnases koos nitraatidega, aga erinevalt nitraatidest, millede isotoopkoostis looduslikus aineringes võib muutuda näiteks denitrifitseerumise käigus, sellised protsessid boori isotoopkoostist ei mõjuta. Samas on boori isotoopkoostise määramise metoodika keeruline ja analüüsid kallid, mistõttu ka käesolevas uuringus oli tellija poolt ette nähtud teha δ 11 B vaid kahe kaevu puhul, mis eelduste kohaselt peaks võimaldama eristada, kas reostus pärineb mineraalväetistest või sõnnikust/reovetest. Euroopas on vaid üksikud laboratooriumid, mis tellimustööna δ 11 B määranguid teevad. Meie tellisime analüüsid soodsaima pakkumise teinud ALS Scandinavia kommertslaboratooriumis Lundis. ICP-SFMS meetodil (vt Lisa 6). δ 11 B määramiseks koguti proovid 1L plastpudelitesse ja saadeti Rootsi. 3 H/ 3 He määrangud tehti meie tellimusel Breemeni Ülikooli väärisgaaside analüüsi laboratooriumis. Uuritud puurkaevudes ja allikates määrati välitööde käigus kohapeal portatiivse mõõturiga vee põhiparameetrid (ph, elektrijuhtivus, temperatuur, lahustunud hapniku sisaldus, redokspotentsiaal). Kohapeal määrati ka HCO3 - sisaldus tiitrimise teel komplektiga MColortest TM Carbonate Hardness Test, Merck KgaA. Keemilised analüüsid Välitööde käigus koguti kõigist puurkaevudest ja võimalusel allikatest proovid vee keemilise koostise määramiseks, neid analüüsiti järgneval moel: 1) NH4 +, NO2 ja PO4 3- määrati TTÜ geoloogia instituudi isotoop-geokeemia laboratooriumis spektrofotomeetriga HACH DREL2800, kasutades tootja metoodikaid (Hach Company, 2017). 2) Cl -, NO3 -, SO4 2-, Na +, K +, Mg 2+, Ca 2+ määrati TTÜ geoloogia instituudi isotoopgeokeemia laboris ioonkromatograafiga Thermo Dionex ICS

9 3) HCO3 -, üldkaredus, PHT (permanganaatne hapnikutarve), B ja kuivjääk määrati Eesti Geoloogiateenistuse keemialaboris. Laiendatud mõõtemääramatused ja analüüsimeetodid olid: HCO3 - (5 %), üldkaredus (5 %) - tiitrimine, ISO , ISO 6059; PHT (7 %) - tiitrimine, EVS-EN ISO 8467; B (15 %) - spektrofotomeetria, instruktsioon 279 G; kuivjääk (puudub) kaalanalüüs, GOST ) TOC (üldorgaaniline süsinik) ja pestitsiidid määrati Eesti Keskkonnauuringute Keskuses. TOC analüüsimeetod oli EV-EN Erinevate pestitsiidide analüüsimeetodid olid vastavalt metoodikatele STJnrU63, STJnrU92 ja STJnrU93. TOC-i puhul on laiendatud määramatus 34 %, pestitsiididel 50 %. 4. Pilootala ning vaatluskaevude ja allikate valik Lähteülesande kohaselt valiti pilootala Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi nr 15 levialas Ida-Eesti vesikonnas. Pilootala suurus on ligikaudu 10x10 km. Pilootalas valiti 20 puurkaevu, neist 10 sügavusega meetrit ja 10 sügavusega meetrit. Puurkaevude valikul eelistasime nitraaditundliku ala põhjavee seirega, vee erikasutusloa või kompleksloaga seotud kaevusid. Pooled puurkaevud on sügavusega meetrit ning pooled on sügavusega meetrit, kusjuures mõlemate valimite puhul eelistasime puurkaevu passi andmetel võimalikult sarnase sügavuse ja töötava osaga (põhjaveekihti avav osa) puurkaeve, mis avavad kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveekihti. Samuti arvestasime, et tehniliselt oleks olemas võimalus võtta veeproove triitiumi-heeliumi suhte määramiseks, mis on ülitundlik kokkupuutumisele praegusaegse atmosfääriõhuga. Põhjaveekomisjoni soovituse kohaselt lisasime uuringusse ka Simuna, Kiltsi ja Äntu allikad. 5. Pilootala geoloogilise ehituse ja põhjaveekogumi nr 15 üldiseloomustus NTA-l moodustavad veelademe Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimid. Õhukese pinnakattega (alla 2 m) alal, nagu seda NTA on, pääseb sadevesi kiiresti põhjavette põhjavesi on kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kuna karbonaatkivimite avamusalal on pinnakatte paksus enamasti väike, siis on need alad ligipääsetavad reoainetele, eelkõige lämmastikühendite infiltratsioonile. Lämmastikuühendite peamiseks allikaks on väetised (sõnnik ja mineraalväetised), mis uhutakse põldudelt põhjavette sademeveega. Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas on moodustatud Siluri Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest, arvestades inimtegevuse, eelkõige põllumajanduse mõju põhjaveele. Administratiivselt paikneb põhjaveekogum Lääne-Viru ja Jõgeva maakonnas. Põhjaveekogumi pindala on 1288 km 2, maksimaalne ulatus läänest itta 45,2 km ja põhjast lõunasse 64,2 km. Põhjavee survepind sõltub reljeefist, samuti avatud põhjaveekihtide sügavusest. Pandivere kõrgustikul võib eristada kahte vööd - meteoroloogiliste tegurite aktiivse mõju vöö, mis haarab veekompleksi ülemise osa kuni m sügavuseni ja alumise vöö m kuni 200 m sügavuseni (Perens jt., 2012). Ülemised, tugevalt karstunud veekihid kuni 30 m sügavuseni toituvad kurisute ja karstilõhede kaudu. Veetase paikneb ilmastikutingimuste aeglase mõju vöös m sügavusel maapinnast ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel 9

10 5-15 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus muutub suurtes piirides, ulatudes m. Tabel 1 Vaatluskaevud ja allikad nr Katastri aadress veekiht Sügavus,m Avatud Long_E Lat_N nr vahemik m Veski laut O3prg-pr , , Vao kesk,pargi O3prg-pr , ,09904 põik 6a Triigi küla,mäeküüni S1jr , ,11016 O3prg-pr Avispea k.uuetoa O3prg , ,11251 t Kurtna k.vaino S1jr-tm , , Uuemõisa k.kalevi S1jr , ,09459 t Avanduse S1jr , ,06431 k.,kalle t Vao k.põllupiiri S , , Triigi k.pargi O 49? 26, ,11491 pumbamaja Äntu k.lepiksoo O3pr , ,08409 S1jr Ebavere k.kruusiaugu O3pr , ,11838 S1jr Äntu k.mäe O3pr , ,09544 S1jr Nadalama O3pr , ,07289 k.paemurru S1jr Ebavere O3pr , ,12317 k.koidu S1jr Liivakünka O3pr , ,11561 k.agro S1jr Ebavere k,andimäe S1jr , , ,AS Vi- reen Avanduse k.tõnise S1jr , , Kärsa k.taarahiie S1jr , , Ebavere k.veermetsa S1jr , , PAK-574 Eipri k. Õunapuu S1jr , , Kiltsi allikas S1jr 26, , Äntu allikas S1jr 26, , Simuna allikas S1jr 26, ,

11 Kaevude valik (vt Lisa 1b pdf fail ja kaevude asukohakaart Lisa 2.) kooskõlastati 18. okt põhjaveekomisjoniga, samuti kooskõlastati töö metoodika. 6. Proovivõtt Proovid on võetud ja analüüsitud lepingujärgselt. Vaatluskaevude ja allikate katastrinumbrid, aadressid ja koordinaadid on toodud Tabelis 1 ning ka Lisas 1. Vaatluspunktid on kantud ka põhjavee kaitstuse kaardile, Lisa1a. Proovid on võetud ja transporditud kuni kehtinud veeseaduse 12 1 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 6. mai 2002 määruse nr 30 Proovivõtumeetodid nõuete kohaselt. Isotoopanalüüsideks võeti ja käideldi proove Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri IAEA juhiste ning analüüse teinud laboratooriumidelt saadud juhiste kohaselt Valitud 20-st puurkaevust ja 3-st allikast koguti väliuuringute perioodil proove neli korda: novembris 2018 ja veebruaris, mais ning augustis 2019, hõlmates seega kõik aastaajad. Eelnenud a põuase suve tõttu polnud veevoolu puudumisel võimalik a. novembris ja a. veebruaris võtta proove Äntu ja Kiltsi allikast. Enne kaevudest proovide võtmist lasti veel voolata piisavalt kaua, et stabiliseeruksid temperatuur, ph, elektrijuhtivuse ja lahustunud hapniku näidud. Proovid võeti ettevalmistatud puhastesse pudelitesse ja hoiti proovivõtupäeva kestel külmapatareidega varustatud termoisoleeritud kastides. Allikatest võeti proovid otse pudelitesse. Vastavalt ettenähtud metoodikatele analüüsiti proovid järgmisel päeval või hoiti neid kuni analüüsideni külmas/sügavkülmas. 7. Uuringu tulemused 7.1 Pestitsiidide sisalduse määramine Lähteülesande kohaselt valisime neli puurkaevu (3617; 9112; 50728; PAK-574), milledest võeti neljal korral aastas veeproovid pestitsiidide toimeainete sh nende laguproduktide määramiseks multimeetodi alusel. Analüüsid tehti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis (EKUK), analüüsiaktid on Lisas 2a. Kui valdava osa määratud toimeainete ja nende laguproduktide osas jäid kontsentratsioonid kaevudes kõigi proovimiste puhul allapoole lubatud piirväärtust 0,1 μg/l, siis dikamba kontsentratsioonid olid kõigil kordadel natuke kõrgemad : 0,1721 μg/l a. veebruaris ületas ka diklofenaki (ravimijääk!) kontsentratsioon puurkaevus 9112 lubatud piirmäära ja oli 0,131 μg/l ning kloridasoon-desfenüüli kontsentratsioon puurkaevus 9112 lubatud piirmäära ja oli 0, μg/l. Tulemused langevad üsna hästi kokku kõnealuses põhjaveekogumis varem tehtud pestitsiidide sisalduse uuringute tulemustega. Näiteks teeb Ü. Leisk (2018) uuringu aruandes kokkuvõtva järelduse: Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli (kloridasooni laguaine) kokku 26-s proovis, 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 µg/l. Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged. Diklofenaki kui ravimi- 11

12 jäägi kõrgendatud sisaldust pinna-ja põhjavees on täheldatud varasemates uuringutes, aga selles uuringus jääb selle päritolu vastuseta. Tulemus viitab võimalusele, et diklofenak võib pärineda reoveest, mida mõnedes loomapidamishoonetes juhitakse ka sõnnikuhoidlatesse, aga väide nõuab täiendavaid sihipäraseid uuringuid Isotoopuuringud Väljavalitud puurkaevudest võeti neli korda aastas (erinevatel aastaaegadel) veeproovid δ 18 O ja δ 2 H väärtuste määramiseks, et näha kui palju avaldab sademete hulk ja aastaaeg mõju puurkaevust võetavale veele tõlgendamaks veevahetuse kiirust puurkaevudes. Analüüside tulemused on esitatud Lisas 3a olevas koondtabelis. Nagu võis eeldada langesid tulemused hästi kokku rahvusvahelisse GNIP võrgustikku kuuluvates Eesti meteojaamades (Tõraveres ja Vilsandil) kogutud sademeproovide isotoopanalüüsi tulemustega, mille kohaselt pikaajalised kuude keskmised δ 18 O väärtused on -10 kuni-12 ja pikaajalised kuude keskmised δ 2 H väärtused on -78 kuni -91 (IAEA/WMO, 2018). Joonis 2. δ 18 O ja δ 2 H variatsioonid pinnalähedases põhjavees ning kaalutud keskmised sademete isotoopkoostise väärtused Tõravere ja Vilsandi meteojaamades (Estonia, IAEA/WMO, 2018). 12

13 Nagu on näha selle uuringu koondandmete tabelist, jäid δ 18 O väärtused vahemikku -11,2 ja -12,4 ning δ 2 H väärtused vahemikku -79,2 ja-87,5, mis kinnitab, et uuritud kaevude sügavusvahemikus toituvad kõik veekihid atmosfäärisademetest ehk pinnaveest ja kui see on saastatud, võib saaste jõuda ka põhjavette. Kõigi proovimiste puhul võeti veeproovid ka δ 18 O ja δ 15 N määranguteks vees sisalduvates nitraatidest ning kahest meie poolt valitud kaevust (3030 ja 23053) proovid veest δ 11 B määranguks paremate ülevaadete saamiseks võimalikest lämmastikreostuse allikatest. Veeproovide (δ 18 O) ja (δ 15 N) määrangud nitraatidest tehti meie tellimusel Saksamaal Leipzig-Halle Keskkonnauuringute Keskuse (UFZ) valgalade hüdroloogia osakonna isotoopgeokeemia laboratooriumis (metoodika kirjeldus on Lisas 4 pdf failis UFZ_denitrifier method ). Proovid filtreeriti vahetult kogumise järel 0,2 µm steriilsete filtritega ml HDPE plastpudelitesse ja sügavkülmutati ning proovipartiid saadeti Saksamaale termoisoleeritud pakendis. Analüüside tulemused on toodud koondtabelis, Lisa 3a Kuna selles uuringus kasutati esmakordselt Eestis isotoopmeetodeid nitraadisaaste allikate tuvastamiseks, lähtusime andmete interpreteerimisel erialakirjanduses publitseeritud teoreetilistest seisukohtadest ja ka mujal tehtud analoogiliste uuringute tulemustest (Kendall, McDonnell et al.,1998; JRC2008; Alison et al., 2007; Widory et al., 2004 jne). Isotoopmeetodite kasutamisel lähtutakse eeldusest, et erinevate nitraadisaaste allikate (mineraalväetised, sõnnik, majapidamiste heitveed jne) lämmastiku isotoopkoostis on erinev ning võib muutuda ka lämmastikuringe käigus. Kuna ainuüksi põhjavees sisalduvate lämmastikuühendite (NO3-lämmastiku) isotoopkoostise alusel) on saasteallikate tuvastamine kahtlane, määratakse tulemuste usaldusväärtuse tõstmiseks uuritavas veeproovis paralleelselt nitraadist nii lämmastiku kui ka hapniku isotoopkoostis (vt joonis 2, Kendall, McDonnell,1998). 13

14 Joonis 3 Erinevate uuringute tulemuste põhjal koostatud skemaatiline kokkuvõte δ 18 O ja δ 15 N väärtustest põhjavees erineva päritoluga nitraatides (Kendall&McDonnell,1998) Nagu jooniselt näha, on mõlema isotoobi varieerumispiirid üsna kitsad, mistõttu on saasteallika ühene määramine siiski raske ja seda eriti antud juhul, kui andmestik haarab vaid üht aastaringi. Meie uuring näitas, et NO3 lämmastiku isotoopkoostise δ 15 N väärtused jäid kõigi proovimiste puhul ja kõigis kaevudes vahemikku 4,3-7,8 ning NO3 hapniku isotoopkoostis δ 18 O vahemikku +0,2 kuni -6,0. Iseloomulikud on nende tulemuste puhul just nitraadi hapniku isotoopkoostise negatiivsed väärtused, mis vaadelduna koos nitraadi lämmastiku isotoopkoostisega viitavad, et saaste võiks pärineda sõnnikust või reovetest, aga välistatud ei ole ka päritolu mineraalväetistest. Nagu metoodika osas p.3 kirjeldatud on mõneti on abiks täiendavalt δ 11 B analüüside kasutamine (Isonitrit, 2009; Vengoeh et al., 1994).Käesolevas uuringus oli tellija poolt ette nähtud teha δ 11 B analüüsid vaid kahe kaevu puhul, mis eelduste kohaselt peaks võimaldama eristada, kas reostus pärineb kunstväetistest või sõnnikust ja reovetest. Euroopas on vaid üksikud laboratooriumid, mis tellimustööna δ 11 B määranguid teevad ja meie tellisime analüüsid soodsaima pakkumise teinud ALS Scandinavia AB analüütikalaboratooriumist Rootsis. δ 11 B määramiseks koguti proovid 1L plastpudelitesse ja analüüside tulemused on toodud koondtabelis Lisa 3a ja mõõtmisprotokollis Lisas 5. Joonis 4 Erinevate saasteallikate δ 11 B väärtuste piirid teaduskirjanduse andmetel (Widory et al.,2004). 14

15 Kuna piiratud eelarve tõttu tehti δ 11 B määrangud vaid kahes kaevus (3030 ja 23053), siis laiemaid üldistusi siit teha ei saa, aga vähemalt kaevu puhul viitavad analüüside tulemused, et tegemist võib tõesti olla sõnnikust või reovetest pärineva saastega. Sellise järelduse tegime tuginedes δ 11 B analüüside negatiivsetele väärtustele (enamuse muude saasteallikate puhul on δ 11 B väärtused positiivsed(vt ISONITRIT Fig 2 ja Widory et al., 2013), aga samuti toetasid sellist järeldust selle kaevu vee nitraatide δ 18 O nulli lähedased või väiksed negatiivsed väärtused, mis arvestades meie poolt läbitöötatud arvukaid teaduspublikatsioone vaadelduna koos δ 11 B väärtustega näitavad, et kõigist võimalikest saasteallikatest just sõnnik ja reovesi võivad anda sellise isotoopväärtuste kombinatsiooni. Rõhutame aga, et tegemist on Eestis esmakordse sellise uuringu ja väga väikse kaevude valimikuga, mistõttu selle uuringu järeldusi tuleb võtta esialgsetena, aga samas on uuringu autorid seisukohal, et isotoopmeetodite kasutamine nitraadisaaste allikate tuvastamisel on väga perspektiivne suund. Aruandes kasutatud kirjanduseallikatest pärit joonised 1 ja 3 olid põhilisteks üldistavateks alusteks isotoopandmestiku interpreteerimisel 8. Vee vanuse/infiltratsiooniaja määramine 1. Väljavalitud puurkaevudest võeti a. juunis veeproovid triitiumi-heeliumi suhte ( 3 H/ 3 He) määramiseks, mille abil määrati põhjavee vanus, st infiltreerumisaeg. Veeproovid analüüsiti meie tellimusel Saksamaal Bremeni Ülikooli keskkonnafüüsika Instituudi väärisgaaside isotoopanalüüsi laboratooriumis, kust saime eelnevalt ka detailse instruktsiooni proovide kogumiseks ja nende transpordi korraldamiseks. Analüüside tulemused ja nende põhjal kalkuleeritud vee vanus ehk infiltratsiooni aeg täpsusega umbes 1 aasta on toodud Lisas 3c. Nagu tabelist nähtub on kõigi uuritud kaevude vesi infiltreerunud viimase 20 aasta jooksul, mis välistab võimaluse, et nitraadid ja pestitsiidid uuritava piirkonna põhjavees pärineksid kolhoosiaegsest perioodist enne 90. aastaid. Koos vee stabiilsete isotoopide analüüsi tulemustega lubab see järeldada, et veevahetus uuritud kaevudes on väga kiire ja mõne aastaga infiltreeruvad sademeveed ka sügavamatesse põhjaveekihtidesse, mis on heas kooskõlas ka piirkonna geoloogilise ehitusega 9. Kokkuvõte ja soovitused edasisteks uuringuteks Selleks et hinnata pilootala piires uuritava põhjaveekogumi seisundis toimunud muutusi, võrdlesime meie uuringus saadud tulemusi varasemate uuringute andmetega a. avaldatud Hartal Projekt OÜ uuringu andmetel oli kõnealuse põhjaveekogumi kaevudes ph keskmised väärtused aastatel ,8 kuni 7,8. Meie uuringu kohaselt jäid ph väärtused 2018 ja a vahemikku 7,21 kuni 8,25, st. ph väärtused on küll kasvanud, kuid jäävad joogivee lubatud ph väärtuste vahemikku. Vees lahustunud hapniku sisaldus jäi vahemikku 0,87-11,75 mg/l, mis on praktiliselt sama, nagu varasemate uuringute andmetel. Hartal Projekt OÜ poolt läbi viidud uuringu põhjal jäid uuritud põhjaveekogumis ajavahemikus nitraatide sisalduse keskmised väärtused normide piiridesse, olles vahemikus 14,4 kuni 26 mg/l. Meie uuring näitas, et enamikus uuritud kaevudes (3030; 3045; 3617; 9112; 15464; 15641; 15656; 17499; 23053; 23058; 23065; 23066; 50728; 54029; 56769; PAK574) ning kõigis kolmes uuritud allikas olid NO3 kontsentratsioonid 15

16 oluliselt kõrgemad, muutudes vahemikus 26 kuni 87 mg/l!! Enamikul juhtudest tuvastasime kõrgeima nitraatide kontsentratsiooni kevadise lumesulamise järel maikuus, aga kaevus ka augustis. Kui pestitsiidide uuring näitas lubatud piirmäärade ületamist kahes kaevus, 9112 ja 50728, siis oluline on märkida, et mõlemas kaevus leidsime ka kõrgema nitraatide sisalduse, mis näitab kaevuvee olulist saastatust.. Kuna 3 H/ 3 He suhte alusel oli kõikides uuritud kaevudes oli vee vanus väiksem kui 20 aastat, siis tegime järelduse, et nii nitraatide kui pestitsiidide saaste peaks pärinema uuemast ajast, mitte nn kolhooside perioodist, aga samas puudub meil teave kinnitamaks, et võimalik varasema päritoluga saaste pinnases ei ole säilinud ja leostunud põhjavette hilisema sadevete infiltratsiooni käigus. Probleem nõuab vajadusel täiendavaid uuringuid Kõnealuse uuringu põhiliseks eripäraks, võrreldes nitraaditundliku ala põhjavee varasemate uuringute ja ka seirega, oli isotoopmeetodite kasutamine eesmärgiga täpsustada nitraadireostuse võimalikke allikaid, milledeks on üldjuhul valdavalt kas sõnnik, mineraalväetised ja majapidamiskaevude puhul ka reoveed. Kirjanduse andmetel on kõigi nende saasteallikate lämmastiku isotoopkoostis erinev. Samas on erisused suhteliselt väiksed (joonised 1 ja 2). Seda kinnitas ka meie uuring, mis tähendab, et ühekordne ja vaid ühte aastaringi hõlmav uuring saab anda vaid esialgse väga ligikaudse hinnangu võimalike saasteallikate päritolu kohta ja sellisena tuleks selle uuringu tulemusi ka käsitleda. Uuringu tulemused näitasid, et lämmastikureostus uuringualal on kasvanud, mis kinnitab vajadust lämmastikuseiret jätkata. Selleks, et täpsustada reostusallikaid, tuleks seire programmi lisada regulaarne lämmastikuühendite isotoopkoostise δ 15 N ja δ 18 O analüüs ja soovitavalt ka δ 11 B analüüs. Samas vee vanuse määranguid ilmsel rohkem vaja teha ei ole, kuna käesoleva uuringu tulemused näitavad üheselt, et infiltratsioon uuritaval pilootalal on kiire, aga lisaks põhjavee analüüsidele tuleks isotoopmeetoditega uurida ka konkreetseid võimalikke saasteallikaid: mineraalväetisi, sõnnikut ja reovett nende kaevude ümbruses, kus praegune uuring saastet tuvastas. ISONITRIT programmis väljatöötatud soovituste kohaselt oleks sellise uuringu puhul otstarbekas kasutada kompleksselt keemilist ja isotoopanalüüsi uurides nii lämmastikuühendeid kui nende N ja O isotoopkoostist, aga ka Cl ja B sisaldust ning isotoopkoostist. Paraku Eestis seni veel selliste isotoopuuringute võimalust ei ole, aga on kohaliku kompetentsi ja välislaborite koostöö kasutamise võimalused. Uuringu ülesandeks oli ka soovituste andmine järgmise veemajanduskava raames koostatavasse meetmete programmi aastateks Analüüsides momendil kehtivat Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava võib tõdeda, et selles sätestatud soovitused ja põhjaveesaaste vähendamise-piiramise meetmed on igati adekvaatsed. Kui aga analüüsida pilootala piires viimastel aastatel tehtud erinevate saasteuuringute aruandeid ja ka meie uuringu tulemusi, siis selgub, et olukord ei ole eriti paranenud ja kohati on nitraadireostus isegi kasvanud ja ka pestitsiidide sisaldus ületab ikkagi kehtestatud piirnorme. Seega enne uute kavade tegemist peaks välja selgitama, milles on probleem, kas kavandatud ja põhjendatud meetmeid ei ole millegipärast rakendatud, või ei ole need olnud piisavad? 10.Summary In order to assess the changes in the status of the groundwater body under study within the pilot area, we compared the results obtained in our study with the previously obtained data. 16

17 According to the Hartal Projekt OÜ survey published in 2014, the average ph values in the wells of the groundwater body were 6.8 to 7.8 in ph values in the current study ranged from 7.21 to 8.25 in , i.e., the ph values have increased, but they still remain within the limits of the allowed ph values for drinking water. The dissolved oxygen content in the water ranged from 0.87 to mg/l, which is almost the same as in previous studies. Based on the study conducted by Hartal Projekt OÜ, the average values of nitrate content in the studied groundwater body in the period remained within the allowed limits from 14.4 to 26 mg/l. In our study, however, NO3 concentrations were significantly higher in all three springs and most of the wells studied (3030; 3045; 3617; 9112; 15464; 15641; 15656; 17499; 23053; 23058; 23065; 23066; 50728; 54029; 56769; PAK574), ranging from 26 to 87 mg/l!!! In most cases, we detected the highest nitrate concentration after the spring snowmelt in May, but in well also in August. As the pesticide study showed that the permitted limits exceeded in two wells, 9112 and 50728, it is important to note that we also found higher nitrate contents in both wells, which is indicative of a significant contamination of their water. As the water, according to the 3 H/ 3 He ratio, was younger than 20 years in all wells, we concluded that both nitrate and pesticide pollution must have originated from more recent times than the so-called collective-farm period. However, we lack the information about previous soil contamination to rule out the possibility that the pollution has been leached out into the groundwater by rainfall. The problem requires further research. The current study differs from the previous studies and monitoring of groundwater in the nitrate vulnerable zone, because isotope methods were used to identify possible sources of nitrate pollution, which are usually manure, mineral fertilizers and, in the case of household wells, wastewater. According to previous publications, the nitrogen isotope composition of all these sources is different. However, the differences are relatively small (Figures 1 and 2). This was also confirmed by our study, which means that a one-off study covering only one year can provide just a preliminary, very rough estimate of possible sources of pollution, and the results of this study should be considered as such. The results showed that nitrogen pollution in the study area has increased, which confirms the need to continue nitrogen monitoring. In order to identify the sources of pollution, regular monitoring of the isotopic composition of nitrogen compounds δ 15 N and δ 18 O, and preferably δ 11 B, should be included in the monitoring programme. However, water age determinations are probably no longer necessary, as the results of the present study clearly show that infiltration in the pilot area is rapid. However, in addition to groundwater analyses, isotope methods should be used to investigate specific potential sources: mineral fertilizers, manure and wastewater around the wells where contamination was detected. According to the recommendations developed in the ISONITRIT programme, it would be wise to use both chemical and isotope analysis for such a study, examining nitrogen compounds and their N and O isotopic composition, as well as Cl and B content and isotopic composition. Unfortunately, no such isotope research can be conducted in Estonia yet, but there is a possibility to use the combination of local competence and foreign laboratory facilities. The task of the current study was also to make recommendations for the programme of measures for to be prepared within the framework of the next water 17

18 management plan. Analysing the currently valid water management plan of the East- Estonian river basin, it can be stated that the recommendations and measures mentioned there for reducing and limiting groundwater pollution are completely adequate. However, if we analyse the reports of various pollution studies carried out in recent years within the pilot area, as well as the results of our study, it turns out that the situation has not improved much and in some cases nitrate pollution has even increased, and pesticide levels still exceed the established limits. Therefore, before drawing up new plans, the problem should be identified and then it should be decided whether the previously planned and legitimate measures have not been implemented for some reason or have they not been sufficient to begin with? 11. Kasutatud allikad Kasutatud kirjandus 1. Briand et al Combination of nitrate (N & O) and boron isotopic ratios with microbiological indicators for the determination nitrate sources in karstic groundwater. Environmental Chemistry 10, ISONITRIT: N, O, and B isotopes to evaluate nitrate pollution in water. Analytical and practical manual, BRMG, 2009, 58pp Fogg et al.,1998. Spatial variationin nitrogen isotope values beneath nitrontamination sources. Groter 36,3, Kendall & McDonnell Isotope tracers in catchment hydrology, Elsevier,1998,839 pp. 5.Komor, S.C Boron contents and isotopic composition of hog manure, selected fertilizers and water in Minnesota: Journal of Environmental Quality, 26, Nikolenko et al., 2018.Isotopic composition of nitrogen species in groundwater under agricultural areas: a review. Science of the total Environment, 621, Perens,jt..,2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 7.Widory,D.et al Nitrate in groundwater: an isotopic multi-tracer approach. Journal of Contaminant Hydrology, 72, Widory et al Improving the management of nitrate pollution in water by use of isotope monitoring: the δ 15 N, δ 18 O and δ 11 B triptych. Isotopes in Environmental and Health Studies. 49:1, DOI: / Kasutatud normatiivsed allikad Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus RTI1998,97, Taimekaitsevahendites keelatud toimeainete nimekirja kinnitamine. RTI , Taimekaitseseadus. RTI,30,12,2011,32 18

19 5. Keskkonnaministri määrus nr.75 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, põhjaveekogumite seisundiklassidele vastavad keemiliste näitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused ning põhjaveekogumi seisundiklassi määramise kord RTL 2010, 2, Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RT I, , Kasutatud varasemate uuringute aruanded 1.Hartal projekt OÜ II_etapp.pdf; 2.Leisk&Rebane Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna-ja põhjavees. uuring_pinna-_ja_pohjavees_2018.pdf Kasutatud veebilingid Hach Company, EPA Compliant Methods. %20booklet %20web.pdf. IAEA/WMO WISER-Water Isotope System for data analysis, vizualization and Electronic Retrieval (2020, April 30.) retrieved from Ioonkromatograafia labor Lisad Lisa 1a Töökaevud ja allikad põhjavee kaitstuse kaardil Lisa 1b Tabel1 vaatluskaevud ja-allikad Lisa 2a Pestitsiidianalüüside aktid Lisa 2b GOST 2874 Tabel 2 kõrgendatud pestitsiidisisalduse andmed Lisa 3a Koondtabel ilma triitiumi ja heeliumi andmeteta Lisa 3b Ajaliselt järjestatud analüüside andmed Lisa 3c Heeliumi ja triitiumi analüüside andmed koos infiltratsiooniaegadega Lisa 4 Lämmastiku isotoopanalüüsi metoodika Lisa 5 Boori isotoopanalüüsi protokoll 19

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused Ülle Leisk Pestitsiidid või taimekaitsevahe

Eesti Keskkonnauuringute Keskus Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused Ülle Leisk Pestitsiidid või taimekaitsevahe Eesti Keskkonnauuringute Keskus Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused Ülle Leisk ulle.leisk@klab.ee Pestitsiidid või taimekaitsevahendid kemikaalid, mida kasutatakse umbrohu, putukate,

Rohkem

I etapp

I etapp Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental

LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental LISA 8 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteerimistunnistusele nr L008 ANNEX 8 to the accreditation certificate No L008 of Estonian Environmental Research Centre Llc 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12)

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12) Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn 2016 1 (12) Töö nimetus: Projekt Jälgimisnimekirja ainete uuringu korraldamine Töö autorid: Mailis Laht Greta Nurk Katri Vooro Töö tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn 2018 1 Töö nimetus: Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Töö autor: Tiit Kakum Töö tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

(Tõrked ja töökindlus \(2\))

(Tõrked ja töökindlus \(2\)) Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /

REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev KONTROLLI ARUANNE nr 1038558 KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA-181998 OÜ Linnu Talu Telefon/e-post 501 7500 Kohapealne ülevaatus etteteatamisega Kontrolli kokku leppimise aeg

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Sorb_LC_Est.smu

Sorb_LC_Est.smu Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Sademete keemia aruanne

Sademete keemia aruanne Riikliku keskkonnaseire alamprogramm Sademete keemia uuringud Tallinn 2004 Lepingu nr: Raamleping 1-5/250 Lisa 3 raamlepingule M-13-1-2003/104 Tööde algus: 01.01.2003 Tööde lõpp: 31.12.2003 Enn Otsa Juhatuse

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO :2013 This document is a preview generated by EVS VEE KVALITEET Proovivõtt Osa 10: Juhised reoveest ja heitveest proovid

EESTI STANDARD EVS-ISO :2013 This document is a preview generated by EVS VEE KVALITEET Proovivõtt Osa 10: Juhised reoveest ja heitveest proovid EESTI STANDARD VEE KVALITEET Proovivõtt Osa 10: Juhised reoveest ja heitveest proovide võtmiseks Water quality Sampling Part 10: Guidance on sampling of waste waters (ISO 5667-10:1992) EESTI STANDARDI

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!

Microsoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software,   a great PDF writer utility! EESTI STANDARD TOORNAFTA JA VEDELAD NAFTATOOTED HORISONTAALSETE SILINDRILISTE MAHUTITE KALIBREERIMINE Osa 2: Elektro-optiline sisemiste kauguste mõõtemeetod Petroleum and liquid petroleum products Calibration

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

EESTI GEOLOOGIAKESKUS

EESTI  GEOLOOGIAKESKUS Eesti põhjaveeuuringute ajaloost Rein Perens Eesti Geoloogiakeskus Esimesed andmed Eesti hüdrogeoloogiast jäävad 19. sajandi II poolde, mil tekkis vajadus põhjaveelise veevarustuse järele. Nendeks on katkendlikud

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx

Microsoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Vastavusdeklaratsioon. Külli Suurvarik Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist 625 6570 Ettekandes tuleb juttu Toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete raamistikust

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc)

(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc) Terviseamet on kõrvaldanud turult mitmeid ohtlikke tooteid Turult kõrvaldatud tooted: 1. Hiinas toodetud Paiang meeste sõrmikud (EAN kood puudub), mis ei vasta toote nõuetele vastavuse seadusele, kuna

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Microsoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx

Microsoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 18-PA-15 2019 Nimetus: Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne Töö

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Animäe farm 2013.xls

Animäe farm 2013.xls Eeltöö käitise korrapäraseks kontrolliks Lisa 2 osa a Eeltöö käitise korrapäraseks kontrollimiseks Eeltöö tulemused Märkused ja selgitused 1. Käitise andmed KKL/300663 Osaühing Saimre, põhitegevus piimakarjakasvatus.

Rohkem

EMMASTE VALD

EMMASTE VALD Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 25. september 2014 määrusega nr 8 EMMASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA aastateks 2014-2026 Emmaste 2014 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 4 1.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt

Microsoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem