ARVAMUSE EELNÕU. Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon. Kohustuslik hoolsuskohustus (ettevalmistav arvamus)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ARVAMUSE EELNÕU. Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon. Kohustuslik hoolsuskohustus (ettevalmistav arvamus)"

Väljavõte

1 INT/911 Kohustuslik hoolsuskohustus ARVAMUSE EELNÕU Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon Kohustuslik hoolsuskohustus (ettevalmistav arvamus) Raportöör: Thomas Wagnsonner Raportöör: Emmanuelle Butaud-Stubbs Kontakt Administraator Claudia Drewes-Wran Dokumendi kuupäev 08/09/2020 INT/911 EESC AS-TRA (EN) 1/14 ET

2 Konsulteerimistaotlus Euroopa Parlamendi kiri, DD/MM/YYYY Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 Vastutav sektsioon ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon Vastuvõtmine sektsioonis 04/09/2020 Vastuvõtmine täiskogus DD/MM/YYYY Täiskogu istungjärk nr Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid) / / INT/911 EESC AS-TRA (EN) 2/14

3 1. Järeldused ja soovitused 1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab, et Euroopa Komisjonil on aeg tegutseda ja esitada liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlev õigusakti ettepanek, milles tunnustatakse kehtivatele standarditele põhinevat vastutust ning luuakse Euroopa ettevõtetele selge ja turvaline õigusraamistik. 1.2 Inimõigustealasest hoolsuskohustusest on saanud siseturu küsimus: olukorras, kus eri liikmesriigid kohaldavad ettevõtete käitumise suhtes erinevaid õiguslikke sanktsioone, ei ole killustunud ja osaliselt valdkondlik seadusandlik algatus ELi tasandil piisav. 1.3 Seadusandliku algatuse (direktiiv või määrus, kumbki vastavalt oma eeliste ja puudustega) sisuline kohaldamisala peaks tagama inim- ja keskkonnaõiguste määratluse laia ulatuse, hõlmates ka töötajate ja ametiühingute õigused, ning tagama inimõiguste vallas asetleidvate uute suundumuste arvesse võtmise. 1.4 Hoolsuskohustus peaks eelkõige hõlmama keskkonnamõjusid. Neid tuleks pidada väga oluliseks kestliku ärikäitumise seisukohalt ning need peaksid olema üleilmsetes väärtusahelates kõrgel kohal. 1.5 Seadusandlik algatus peaks valdkonnaüleselt hõlmama kõiki ettevõtteid, sisaldades proportsionaalseid nõudeid ELis asutatud või tegutsevatele VKEdele, et vältida ebaausat konkurentsi ja ebavõrdseid tingimusi, ning avalikku sektorit. Algatuses tuleks nõuda, et ettevõtted järgiksid vastutustundliku ärikäitumise kõrgeid standardeid, kuid samal ajal tuleks selles ette näha asjakohased meetmed kooskõlas inimõiguste rikkumise vastava ohuga. 1.6 Kohustuslik inimõigustealane hoolsukohustus peaks hõlmama järgmisi aspekte: sidus hoolsuskohustuse raamistik, mis põhineb olemasolevatel vahenditel, mida kohaldatakse siseturul tegutsevate ettevõtete, sealhulgas kolmandate riikide ettevõtete suhtes, kes müüvad märkimisväärses mahus kaupu ja teenuseid; vastutus, mille tulemuseks on tõhusad õiguskaitsevahendid väärkäitumise ohvritele. Juhtudeks, kus ettevõtete tegevusega, k.a nende tarne- ja alltöövõtuahelates, rikutakse inimõigusi või sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid või sellega kaasneb kahjulik mõju, tuleb kasutusele võtta spetsiaalne vastutusraamistik, sh kriminaalvastutus. 1.7 Õiguskindlusetuse vältimiseks tuleb seadusandlikus algatuses väga selgelt sedastada, milliseid üksikmeetmeid peavad ettevõtted võtma kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel, et hinnata inimõigustega seotud riske kooskõlas ELi muude siduvate õigusaktidega, sealhulgas muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi tõenäoliselt kohandatava läbivaatamisega: selgelt määratletud riskianalüüs (ettevõtete tegevusega inimõigustele või keskkonnale kaasneva (võimaliku) kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine), sealhulgas varajase hoiatamise mehhanism; järelmeetmed (ettevõttesiseste kohustuste määratlemine, kahjuliku mõju lõpetamine ja ennetamine); INT/911 EESC AS-TRA (EN) 3/14

4 hargmaistele ettevõtetele mõeldud OECD suuniste ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete alusel võetud meetmete tulemuslikkuse jälgimine; teabevahetus (asjakohane aruandlus ettevõtete tegevuse (võimaliku) kahjuliku mõju käsitlemise kohta), võttes arvesse õiguspärast ärisaladust; ettevõttes esindatud ametiühinguorganisatsioonide kaasamine vastavalt sotsiaaldialoogi suhtes kohaldatavale riiklikule raamistikule. 1.8 Ohvritel, kelle õigusi on rikutud, ja nende esindajatel, nagu ametiühingud ja inimõiguste kaitsjad, peab olema juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele kahjuliku mõju vastu, mida nad on kannatanud. 1.9 Ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritele ja nende esindajatele, sealhulgas ametiühingud ja inimõiguste kaitsjad, tuleb inimõigusena tagada juurdepääs õiglastele kohtumenetlustele, kohtutele ja ametiasutustele. Kui on ebaselge, kas potentsiaalselt vastutab emaettevõte või üks selle tütarettevõtetest või tarnijatest, kellel on ettevõttega väljakujunenud ärisuhted, peaks õiglase kohtumenetluse rakendamise pädevus olema ühes kohtu asukohas (ühel foorumil). Sellest tulenevalt tuleks muuta Brüsseli I määrust, et võimaldada inimõiguste rikkumise korral kohtumenetlus läbi viia Euroopas Kohustusliku hoolsuskohustuse raamistik tuleks luua kokkulepitud standardiga, mida jõustatakse proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistustega, samas kui vastutus peaks põhinema selgelt määratletud inimõiguste kogumi rikkumisel. Nagu kõigi vastutuskordade puhul, tuleb ka süülise käitumise või ärahoidmata jätmise ja teatava kahju vahel välja tuua selge põhjuslik seos. Üsna ebatüüpiliste põhjuslike juhtumite korral seega riskiseos puudub Prantsusmaa hoolsuskohustuse õigusaktidest saadud õppetundidele tuginedes tuleb siduvas seadusandlikus algatuses tagada järgmised kvaliteedistandardid, et Euroopa ettevõtted saaksid seda rolli täita: selged määratlused ja arusaadav keelekasutus; õiguskindluse ja rakendatavuse tagamine eelkõige seoses kohaldatava õigusega ja proportsionaalsed aruandlusnõuded, võttes arvesse õiguspärast ärisaladust Üleilmsete tarneahelate haldamiseks tuleks soodustada kõikide andmete jälgimist võimaldavate uuenduslike infotehnoloogiate (nt plokiahel) arendamist, et minimeerida halduskoormust ja kulusid ning vältida kattuvust. Need tagavad turvalisuse ja jälgitavuse. 2. Põhielemendid ja taust 2.1 Euroopa Parlament on palunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada arvamuse ELi tasandi seadusandliku algatuse kohta, mis puudutab ettevõtte hoolsuskohustust ja vastutust. Seepärast käsitleb komitee ettepanekuid kõnealuse seadusandliku akti võimaliku sisu ja määratluste kohta, võttes aluseks komitee töö hoolsuskohustuse ning äritegevuse ja inimõiguste teemal ning liikmete teadmised ja kogemused, eelkõige ambitsioonikate õigusaktidega riikides. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 4/14

5 2.2 Komitee on aktiivselt tegelenud hoolsuskohustuse küsimustega üleilmsetes väärtusahelates 1. Üleilmsetes väärtusahelates esineb endiselt inimõiguste 2, sealhulgas töötajate õiguste 3 ja keskkonnaõiguste rikkumisi, kuigi paljudel juhtudel oleks sellist mõju võimalik ära hoida hoolsuskohustusega ning riikide ja nende haldusasutuste poolse rahvusvaheliste kohustuste järgimisega, iseäranis töötajate õiguste ja inimõiguste valdkonnas. Selliste rikkumiste ohvritel puuduvad sageli õiguskaitsevahendid oma õiguste eest seismiseks. 2.3 Välja on töötatud mitmed vabatahtlikud raamistikud, et võimaldada ettevõtetel rakendada inimõigustealast hoolsuskohustust oma äritegevuses. See toimub tavaliselt ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiate vormis. 2.4 Nende vahendite seas on väga mõjukad ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ÜRO üleilmne kokkulepe (Global Compact), ISO sotsiaalse vastutuse kohta ning OECD väljatöötatud suunised (OECD suunised hargmaistele ettevõtetele). Neis soovitatakse muu hulgas, et üleilmsete väärtusahelate raames äripartneritega sõlmitavad lepingud tuleks koostada viisil, et nende struktuur teeniks inimõiguste kaitse huve. Sellised vabatahtlikud vahendid näitavad, et üleilmses väärtusahelas on võimalik riske juhtida ja inimõiguste rikkumisi käsitlevaid standardeid rakendada. Nende põhjal on võimalik välja töötada täiendavaid, vajadusel kohustuslikke meetmeid. 2.5 Vabatahtlike meetmetega ei ole alati suudetud ära hoida põhiõiguste raskeid rikkumisi ega tagada ettevõtetele õiguskindlust riikideülestes ärisuhetes. See toob kaasa meetmete rägastiku, mis ei taga õiguskindlust ega õiguslikku prognoositavust. 2.6 Olukorra lahendamiseks on teatud ELi liikmesriigid võtnud vastu õigusaktid, millega suurendatakse ettevõtete vastutust ja luuakse inimõigustealase hoolsuskohustuse jaoks kindlamad raamistikud, mis võib pakkuda väärtuslikke kogemusi. Sarnaseid õigusakte kaalutakse praegu erinevates Euroopa riikides. Ühendkuningriik võttis oma tänapäevase orjuse seaduses (Modern Slavery Act) vastu tarneahelate läbipaistvuse klausli. Madalmaad võtsid vastu seaduse lapstööjõuga seotud hoolsuskohustuse kohta, et võidelda lapstööjõu kasutamise vastu ettevõtetes, mis on asutatud Madalmaades ja pakuvad kaupu ja teenuseid Madalmaade turul. 2.7 ELi tasandil on olemas inimõigustealast hoolsuskohustust puudutavad õigusaktid. Näiteks on inimõigustealast hoolsuskohustust tugevdatud ELi konfliktimineraalide määruses, muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis ja puidumääruses. Inimõiguste rikkumisi üleilmses väärtusahelas menetletakse kaudselt haldus-, tsiviil- või kriminaalõiguse kaudu. Need tõstatavad küsimusi seoses rahvusvahelise eraõiguse, rahvusvahelise menetlusõiguse ja rahvusvahelise (ettevõtteid puudutava) kriminaalõigusega, mida on ELis teataval määral ühtlustatud (nt Brüsseli I ja Rooma II määrus) ELT C 303, , lk 17; ELT C 97, , lk 9 ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus Jätkusuutlikud tarneahelad ja inimväärne töö rahvusvahelises kaubanduses (veel vastu võtmata). Nagu on sedastatud rahvusvahelises inimõiguste koodeksis, 9 peamises inimõigustega seotud dokumendis ning Euroopa ja ELi kontekstis Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa sotsiaalhartas ja ELi põhiõiguste hartas. Nagu on sedastatud tööõiguse põhireeglites ning iseäranis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 5/14

6 2.8 Jõupingutusi on tehtud ka rahvusvahelisel tasandil. Genfis ÜRO Inimõiguste Nõukogus tegutsev töörühm on pidanud läbirääkimisi äritegevust ja inimõigusi käsitleva õiguslikult siduva vahendi (ÜRO leping) üle, mille kohta komitee koostas arvamuse 4, milles ta nõustus Euroopa Parlamendiga 5 sellise lepingu vajaliku sisu osas: alus peaks olema ÜRO juhtpõhimõtete raamistik; kohustuslike hoolsuskohustuste määratlus rahvusvahelistele ettevõtetele ja muudele ettevõtetele, kaasa arvatud nende tütarettevõtted; riikide territooriumiväliste inimõigustealaste kohustuste tunnistamine ja asjakohaste reguleerivate meetmete vastuvõtmine; ettevõtjate kriminaalvastutuse tunnistamine; riikidevahelised koordineerimis- ja koostöömehhanismid piiriüleste juhtumite uurimiseks, menetlemiseks ja nende kohta tehtud otsuste täitmise tagamiseks ning rahvusvaheliste kohtulike ja kohtuväliste järelevalve- ja jõustamismehhanismide loomine. 2.9 Euroopa institutsioonid ja ametid, sealhulgas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) 6 ja Euroopa Parlament, on avaldanud mitmeid uuringuid inimõigustealase hoolsuskohustuse eri aspektide kohta Hiljuti esitati õigusküsimuste peadirektoraadi tellitud uuringus 7 analüüs hoolsukohustuse nõuete kohta tarneahela eri etappides. Uuringus küsitleti sidusrühmi, kirjeldati õigusraamistikku, hinnati erinevaid poliitikavalikuid ja näidati vajadust töötada välja põhjalikud ja siduvad inimõigustealase hoolsuskohustuse meetmed Enamik üle 600 uuringule vastanust märkis, et kohustuslik hoolsuskohustus õigusliku standardina võib tuua ettevõtetele potentsiaalset kasu seoses ühtlustamise, õiguskindluse, võrdsete võimaluste ja võimendava mõju suurenemisega nende ärisuhetes kogu tarneahela ulatuses tänu vaidlustamatule standardile. Kuna paljud ettevõtted tegutsevad mitmes valdkonnas, eelistasid vastanud üldist valdkonnaülest reguleerimist, mis võib hõlmata kõiki ettevõtteid ja rajaneb ÜRO juhtpõhimõtetel. Menetlusnõude asemel eelistasid vastanud hoolsusstandardit Uuringus rõhutati ka, et sel hetkel märkis vaid veidi üle kolmandiku vastanud ettevõtetest, et nende ettevõtted järgivad hoolsuskohustust, milles võetakse arvesse kogu inimõigustele ja keskkonnale avalduvat mõju. Lisaks võttis enamik hoolsuskohustust järgivatest ettevõtetest vastamisel arvesse üksnes esimese tasandi tarnijaid 8. Õigusküsimuste volinik Didier Reynders märkis uuringu tulemusi tutvustades, et uuringu kohaselt ei ole vabatahtlik tegevus inimõiguste ELT C 97, , lk 9. Euroopa Parlamendi resolutsioon 2018/2763(RSP). Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuring Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level (Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine äritegevuse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil), Viin Study on due diligence requirements through the supply chain (Uuring hoolsuskohustuse nõuete kohta tarneahelas), Euroopa Komisjon, jaanuar 2020, lk 16. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 6/14

7 rikkumiste ning ettevõtete kliima- ja keskkonnakahju käsitlemisel toonud kaasa vajalikke muutusi käitumises (kuigi seda innustatakse aruandlusega) Üldised märkused 3.1 Vabatahtlike meetmetega ei ole võimalik ennetada kõiki õiguste rikkumisi. Siduvad meetmed koos kohaste sanktsioonidega võivad tagada, et õiguslikku miinimumstandardit järgivad teiste hulgas ka need ettevõtted, kes ei võta oma moraalset vastutust sama tõsiselt kui ettevõtted, kes kohaldavad kõrgeid inimõiguste standardeid. Siduvad eeskirjad tuleks koostada kooskõlas olemasolevate hoolsuskohustuse süsteemidega, nagu ÜRO juhtpõhimõtted, et lihtsustada nende rakendamist ja vältida kattuvust. 3.2 Inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite negatiivne mõju või rikkumine võib tuleneda ettevõtte oma tegevusest, tütarettevõtete või kontrollitavate ettevõtete tegevusest ning ettevõtte ärisuhetest, st tema tarne- ja alltöövõtuahelast. Vastavalt sellele tunnistatakse ÜRO juhtpõhimõtetes, OECD suunistes ja ILO kolmepoolses deklaratsioonis, et hoolsuskohustus peaks hõlmama ka ettevõtete ärisuhteid, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelaid. Nende raamistike alusel peaksid hoolsuskohustuse nõuded ideaaljuhul hõlmama ettevõtete kogu tegevust, sõltumata nende suurusest, sealhulgas nende enda tegevust, nende tütarettevõtete ja kontrollitavate ettevõtete tegevust ning nende ärisuhteid, sealhulgas kogu tarne- ja alltöövõtuahelat, frantsiisi ja lepinguhaldust. Need peaksid hõlmama toiminguid, tegelikku ja võimalikku mõju ning rikkumisi nii ELis kui ka väljaspool. Praktikas on hoolsuskohustuse kohaldamisala määratlemine siiski keeruline: näiteks üks kriteerium, mis valiti 27. märtsil 2017 Prantsusmaa seaduses nr , on väljakujunenud ärisuhted tarneahelasse kuuluva üksusega, mis viitab teatud kontrollile. Prantsusmaa konstitutsioonikohus on ühes teises otsuses määratlenud, mida tähendab väljakujunenud ärisuhe : see tähendab korrapärast, stabiilset ja jätkuvat suhet üldiselt esmatasandi tarnijate ja alltöövõtjatega. Loomulikult oleks ambitsioonikam hõlmata eranditult kõiki üksuseid, kuid arvesse tuleb võtta tarnijate suurt hulka (kuni tarnijat ühe hargmaise ettevõtte puhul), ning samal ajal innustada ettevõtteid rakendama tõhusat hoolsuskohustust kogu väärtus-/tarneahela ulatuses. 3.3 Üleilmsete tarneahelate haldamiseks tuleks soodustada kõikide andmete jälgimist võimaldavate uuenduslike infotehnoloogiate (nt plokiahel) arendamist, et minimeerida halduskoormust ja kulusid ning vältida kattuvust erinevate sisemiste struktuuride vahel. Need tagavad turvalisuse ja jälgitavuse. 3.4 Komitee kordab 10 Kui ELi liikmesriigid asuvad üksikjuhtumipõhiselt kehtestama rangemaid kohustuslikke hoolsuskohustuse raamistikke, tekivad ELis selliste standardite vahel ebakõlad. Leebemate hoolsusnõuetega liikmesriigis asuvatel ettevõtjatel ei tohi olla otsustavat konkurentsieelist rangemate nõuetega liikmesriigis asuvate ettevõtjate ees. Komitee märgib, et ettevõtjatel peavad olema võrdsed tingimused, õiguskindlus ja selged kohustused Volinik Reyndersi kõne hoolsuskohustuse kohta vastutustundliku ärikäitumise (RBC) veebiseminaril, 30. aprill ELT C 97, , lk 9. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 7/14

8 3.5 Vabatahtlike süsteemide tasakaalustamata ja killustatud kasutuselevõtt tekitab Euroopa tasandil kõlvatut konkurentsi, sest ei ole olemas ühtset korda, vaid hoomamatu hulk riiklikke õigusakte, mis on riigiti erinevad, ent teenivad sama üleilmset eesmärki. Väljaspool ELi on hoolsuskohustuse vallas vastu võetud väga vähe õigusakte, mis on mõne olulise kaubanduspartneri, nagu USA ja Hiina puhul kahetsusväärne. Kui rakendatakse kohustuslikku ELi algatust, peavad nende muude turgude ettevõtted samuti standardeid järgima, et jätkata tegevust meie siseturul, kuivõrd ELi seadusandlik algatus hõlmab kolmandate riikide ettevõtteid, kes pakuvad kaupu ja teenuseid Euroopa Liidus. Ausa konkurentsi huvides muudab see väga oluliseks ka ÜRO lepingu, et tagada võrdsed tingimused väljaspool ELi jurisdiktsiooni. Praegune ELi raamistik pakub võimalusi erinevateks tavadeks ja standarditeks, mis on inimõiguste ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite osas ebavõrdsed. ELi seadusandlik algatus peaks olema nii ambitsioonikas kui ka pragmaatiline ning valmis järgima rahvusvahelist standardit, milles lepitakse kokku ÜROs 11, et tagada võrdsed tingimused rahvusvahelisel tasandil. Arvestades ELi rolli inimõiguste kaitsmisel, võivad paljude, eelkõige suurte Euroopa ettevõtete head tulemused inimõigustealase hoolsuskohustuse vallas muuta nad teerajajaks inimõiguste kaitsmisel üleilmsetes väärtusahelates. 3.6 Selleks et Euroopa ettevõtted saaksid seda rolli täita, tuleb siduvas ELi õigusaktis tagada järgmised kvaliteedistandardid: selged määratlused ja arusaadav keelekasutus; õiguskindluse ja rakendatavuse tagamine. 3.7 Tänu mõjule, mida Euroopa siseturg avaldab maailmakaubandusele, looks Euroopa seadusandlik algatus veelgi võrdsemad tingimused, nõudes inimõigustealase hoolsuskohustuse järgimist mitte üksnes Euroopa ettevõtetelt, vaid ka kolmandate riikide ettevõtetelt, kes pakuvad kaupu ja teenuseid siseturul. See nõue tagada võrdsed tingimused ELis asutatud ELi ettevõtete ning kolmandate riikide ettevõtete vahel, kes müüvad kaupu ja teenuseid ning investeerivad siseturule, peab olema kõigi uute ELi seadusandlike algatuste keskmes, sest vastasel juhul satuvad ELi ettevõtted ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Vaadates praktilisi näiteid eelnimetatud puidumääruses ja konfliktimineraalide määruses, näeme, et siseturul ketivaid tingimusi on võimalik laiendada ka rahvusvaheliste tarnijate jaoks. 3.8 Inimõigustealasest hoolsuskohustusest on saanud siseturu küsimus: olukorras, kus eri liikmesriigid kohaldavad ettevõtete käitumise suhtes erinevaid õiguslikke sanktsioone, ei ole killustunud ja osaliselt valdkondlik seadusandlik algatus ELi tasandil piisav. Hoolsuskohustusel võivad olla erinevad õiguslikud tagajärjed sõltuvalt konkreetsest riiklikust ja õiguslikust kontekstist. Käesoleva arvamuse kontekstis tähistab hoolsuskohustus kohustuste loetelu, mida ettevõte peab järgima, et vältida ja leevendada inimõigustele avalduvat (sealhulgas ILO põhikonventsioon) ja keskkonnamõju oma tegevuses ja üleilmses tarneahelas ning selle eest vastutust võtta. Lisaks tuleb kõigile asjaomastele ettevõtetele tagada võrdsed tingimused. Rahvusvahelisel tasandil, eriti mis puudutab siduvat ÜRO lepingut äritegevuse ja inimõiguste kohta, peab komitee kahetsusväärseks, et hoolsuskohustust käsitlevates õigusaktides puudub dünaamika, ning on seisukohal, et ELi investeerivate ja oma tooteid ja teenuseid müüvate 11 ÜRO leping Business and HR (Äritegevus ja inimõigused). INT/911 EESC AS-TRA (EN) 8/14

9 kolmandate riikide ettevõtete kaasamine tulevase ELi seadusandliku algatuse kohaldamisalasse on hea lähtepunkt standardite tõstmiseks. 3.9 Komitee kinnitab, et komisjonil on aeg tegutseda ja esitada liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlev seadusandlik algatus, milles tunnistatakse kehtivatele standarditele põhinevat vastutust ning luuakse Euroopa ettevõtetele selge õigusraamistik Selline seadusandlik algatus peaks lähtuma terviklikust, ent ka õiguslikult jõulisest ja üheselt mõistetavast arusaamast ettevõtte sidusrühmade kohta 12. Sidusrühmade keskmes on aktsionärid, kes sageli kannavad rahalist kahju, kui ettevõtteid seostatakse inimõiguste rikkumistega ja nendega kaasneva mainekahjuga. Kuid lisaks aktsionäridele, on äritegevuse vastutustundlikus haldamises inimõigustealase hoolsuskohutuse alusel oma osa ka töötajatel, nende esindajatel ettevõtte ja sektori tasandil ning isikutel, keda mõjutab ettevõtte tasandi tegevus kas siis lähiümbruses elamise või nende mõjuga kokkupuutumise kaudu ja kes sageli koonduvad kodanikuühiskonna organisatsioonidesse. Kõigi nende sidusrühmade huve tuleks hoolsuskohustuse seadusandliku algatuse raames nõuetekohaselt arvesse võtta Sellest tulenevalt peab ohvritel, kelle õigusi on rikutud, ja nende esindajatel, nagu ametiühingud ja inimõiguste kaitsjad, olema juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele kahjuliku mõju vastu, mida nad on kannatanud. Tõhusad õiguskaitsevahendid tähendavad, et neil peab olema võimalik saada kantud kahju eest täielikku hüvitist Samuti tuleks märkida, et läbirääkimised ÜRO lepingu üle on toonud kaasa võimalikud sätted kriminaalvastutuse kohta kõige rängemate tegude puhul, nagu sõjakuriteod või ebaseaduslikud hukkamised. Seetõttu peab Euroopa hoolsuskohustuse seadusandlikku algatusse olema võimalik lisada sellised kriminaalõiguse küsimused Seega tuleks kohustusliku inimõigustealase hoolsuskohustuse kaalumisel arvesse võtta järgmisi aspekte: sidus hoolsuskohustuse raamistik, mis põhineb siseturul tegutsevate ettevõtete suhtes kohaldatavatel kehtivatel vahenditel; vastutus, mille tulemuseks on tõhusad õiguskaitsevahendid väärkäitumise ohvritele ja konkreetne vastutusraamistik, sealhulgas kui see on õigussüsteemist ja rikkumisest tulenevalt asjakohane kriminaalvastutus Hoolsuskohustuse raamistiku ja tsiviilvastutuse (ja võimaliku kriminaalvastutuse) küsimuste vaheline seos on ilmne. Ranged hoolsuskohustuse menetlused ja teave võimaldavad ettevõtetel näidata, et nad ei ole vastutavad konkreetse inimõiguse rikkumise eest. Hoolsuskohustust järgivad ettevõtted peavad oma jõupingutustest kasu saama. Seda ei saa käsitada vastutuse üldise välistamisena. ÜRO käsitleb seda küsimust äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 17. põhimõtte kommentaaris, märkides, et nõuetekohase inimõigustealase hoolsuskohustuse 12 Signatures.pdf INT/911 EESC AS-TRA (EN) 9/14

10 järgimine peaks aitama ettevõtetel käsitleda nende vastu esitatavate õiguslike nõuete ohtu, näidates, et nad astusid kõikvõimalikke mõistlikke samme, et vältida väidetavale inimõiguste rikkumisele kaasaaitamist. Sellist hoolsuskohustust järgivad ettevõtted ei tohiks siiski eeldada, et see vabastab nad automaatselt ja täielikult vastutusest inimõiguste rikkumise põhjustamise või sellele kaasaaitamise eest Seadusandlik algatus peab hõlmama hoolsuskohustust, kuid samuti tagama, et seda võetakse asjakohaselt ja järjekindlalt arvesse vastutusega seotud küsimutes ÜRO juhtpõhimõtetel põhinevas kohaldamisalas, mis hõlmab eelkõige üksusi, millega ettevõttel on väljakujunenud ärisuhete kaudu otsene seos läbi oma tegevuse, toodete või teenuste See võib olla ka ideaalne lähenemisviis proportsionaalse vastutuse lisamisele, kuulutamata meelevaldselt välja künniseid VKEdele. Olemasolevad hoolsusraamistikud, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ja OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, kehtivad kõigile ettevõtetele mõjuval põhjusel: inimõigused on universaalsed ja jagamatud; inimõiguste teadvustamine väärtusahelates võib suuresti varieeruda sõltuvalt ettevõtte suurusest, tuludest ja sektori iseärasustest; vastutuse piiramine teatud suurusega ettevõtete, tütarettevõtete ja tarnijate puhul võib tekitada probleeme, kuna üleilmseid väärtusahelaid kohandataks vastavuskünniste kohaselt. On tõsi, et neil ettevõtetel, keda COVID-19 kriis on juba tugevalt mõjutanud, on nõutava ülesande täitmiseks vähem vahendeid. Mõistliku hoolsuskohustusega tagatakse inimõiguste austamine ja otseselt mõjutatud inimestele hüvitise maksmine, kuid välditakse kõige tõsisemas majanduskriisis VKEdele ebaproportsionaalse logistilise, rahalise ja personalialase koormuse panemist. Selgitus selle kohta, milline on hoolsuskohustuse nõuete ja võimaliku vastutuse vastasmõju, võiks olla praktiline lähenemisviis Euroopa VKEde iseärasuste arvessevõtmiseks Seadusandlik algatus peaks valdkonnaüleselt hõlmama kõiki ELis asutatud või tegutsevaid ettevõtteid, nagu on märgitud ÜRO juhtpõhimõtetes, et vältida ebaausat konkurentsi ja ebavõrdseid tingimusi, ning avalikku sektorit. Algatuses tuleks nõuda, et ettevõtted järgiksid vastutustundliku äritegevuse kõrgeid standardeid, kuid samal ajal peaks see pakkuma välja asjakohased meetmed kooskõlas inimõiguste rikkumise vastava ohuga. Inimõiguste rikkumiste ning negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tuvastamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks peavad ettevõtted kehtestama tõhusad hoolsuskohustuse mehhanismid, mis hõlmavad nende tegevust ja ärisuhteid, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelaid, mis on selgelt seotud ärisuhtega täpselt määratletud ülemaailmsetes väärtusahelates Seadusandliku algatuse sisuline kohaldamisala peaks tagama inim- ja keskkonnaõiguste määratluse laia ulatuse, sealhulgas töötajate ja ametiühingute õigused, ning tagama inimõiguste vallas asetleidvate uute suundumuste arvesse võtmise (nt mittediskrimineerimise põhimõte). See peaks tuginema sellistele vahenditele nagu rahvusvaheline inimõiguste koodeks ja ILO konventsioonid, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Euroopa sotsiaalharta. Ka ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta hõlmab põhjalikku loetelu hargmaiste ettevõtete ja tööga seotud õigustest, ühtlasi on selles nimetatud tööohutust ja töötervishoidu puudutavad konventsioonid ja soovitused ning seda deklaratsiooni tuleks arvesse võtta. Seoses keskkonnaõigustega tuleb arvesse võtta Pariisi kokkulepet, pidades silmas, et selle INT/911 EESC AS-TRA (EN) 10/14

11 rahvusvahelise lepingu on sõlminud valitsused, mitte ettevõtjad, mis tähendab, et esimesena mainitud peavad järgima oma kohustusi ja viimased aitama kaasa nende täitmisele. Lisaks peaks see tuginema ELi aluslepingutele ja ELi põhiõiguste hartale, samuti inimõigusi käsitlevatele riiklikele vahenditele. Igal juhul ei tohiks inimõiguste kaitse tase mingil juhul olla madalam kui see, mis on ette nähtud kehtivate õigusaktidega rahvusvahelisel, Euroopa või riiklikul tasandil Hoolsuskohustused peaksid hõlmama tegelikku ja võimalikku mõju. Samuti peaksid need hõlmama sotsiaalset ja keskkonnamõju, muu hulgas kestliku arengu eesmärkide alusel, samuti korruptsioonivastast võitlust, äriühingu üldjuhtimist ja õiglast maksustamist. Keskkonnamõju tuleks pidada kestliku ärikäitumise seisukohast ülioluliseks. Vastavalt ÜRO juhtprogrammile, OECD suunistele ja ILO kolmepoolse deklaratsiooni määratlustele peaksid ettevõtted rakendama hoolsuskohustust, et tuvastada, ennetada, leevendada ja põhjendada seda, kuidas nad tegelevad oma tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga. Nendele vahenditele tuginedes peaks kohustuslik hoolsuskohustus hõlmama samal ajal ärisaladusega seotud õiguspäraseid huve kaitstes tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju hindamist ja tuvastamist, tulemuste põhjal meetmete võtmist negatiivse mõju kaotamiseks ja ennetamiseks, rakendamise ja tulemuste jälgimist ning teavitamist sellest, kuidas mõju on käsitletud. Seadusandlik algatus tuleks koostada kooskõlas olemasolevate hoolsuskohustuse süsteemidega, nagu ÜRO juhtpõhimõtted, et lihtsustada selle rakendamist ja vältida kattuvust Seadusandlikus algatuses tuleb selgelt sätestada, milliseid üksikmeetmeid peavad ettevõtted kogu hoolsuskohustuse protsessi jooksul võtma, et hinnata inimõigustega seotud riske kooskõlas ELi muude siduvate õigusaktidega, näiteks muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi läbivaatamine 13, mida võib olla vaja tulevikus vastavalt kohandada. See peaks sisaldama järgmisi meetmeid: selgelt määratletud riskianalüüs (ettevõtete tegevusega inimõigustele või keskkonnale kaasneva (võimaliku) kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine), sealhulgas varajase hoiatamise mehhanism; järelmeetmed (ettevõttesiseste kohustuste määratlemine, kahjuliku mõju lõpetamine ja ennetamine); hargmaistele ettevõtetele mõeldud OECD suuniste ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete alusel võetud meetmete tulemuslikkuse jälgimine; teabevahetus (aruandlus ettevõtete tegevuse (võimaliku) kahjuliku mõju käsitlemise kohta), võttes arvesse seaduslikku ärisaladust; ettevõttes esindatud ametiühinguorganisatsioonide kaasamine vastavalt sotsiaaldialoogi suhtes kohaldatavale riiklikule raamistikule Liikmesriigid peaksid tagama, et üks või mitu riiklikku ametiasutust (nt tööinspektsioonid või töötervishoiu- ja tööohutusinspektsioonid) vastutavad ettevõtete kohustuste täitmise järelevalve eest. Ametiasutusel peaksid olema vajalikud vahendid ja asjatundlikkus järelevalve teostamiseks, muu hulgas ex officio kontrollide läbiviimiseks ning riskihindamisel, rikkumisest teatajatelt saadud teabel ja kaebustel põhinevate kontrollide tegemiseks. See peaks toimuma 13 ELT L 330, , lk 1. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 11/14

12 tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, tagades nende aktiivse osalemise. Oma osa peaksid olema ka nõuetekohaselt varustatud OECD kontaktpunktidel Rahvusvahelistes vahendites tunnistatakse, et sisukad konsultatsioonid kodanikuühiskonna esindajate, ametiühingute, töötajate ja nende seaduslike esindajatega sotsiaaldialoogi vastavatel tasanditel (ettevõtte, valdkondlik, riiklik, Euroopa, rahvusvaheline tasand) peaksid mängima olulist rolli ettevõtete hoolsuskohustuse algatuste määratlemisel ja rakendamisel. Seepärast tuleks selline osalemine ette näha seadusandliku algatuse vastavates hoolsuskohustuse sätetes Olemasolevates süsteemides, millel kohustuslik seadusandlik algatus võiks põhineda, ei välista hoolsuskohustuse süsteemi rakendamine ja järgimine iseenesest vastutust, kuna kahju tuleneb inimõiguste rikkumisest, mitte hoolsuskohustuse täitmata jätmisest. Kui ennetamine ebaõnnestub, vajavad inimõiguste rikkumiste ohvrid endiselt vähemalt tõhusaid õiguskaitsevahendeid, millega tagatakse tekitatud kahju täielik hüvitamine. Hoolsuskohustuse süsteemi kaudu näidatakse kahju ennetamiseks tehtud jõupingutusi. 4. Konkreetsed märkused 4.1 Seadusandlik algatus peaks ühtlasi kohustama ettevõtteid integreerima vastutustundliku ja kestliku ärikäitumise põhimõtted ja kaalutlused oma juhtimissüsteemidesse ja ärimudelitesse, sealhulgas ärisuhetesse. See peaks hõlmama meetmeid tagamaks, et ettevõtete juhtkonnad astuvad vajalikke samme hoolsuskohustuse kava täielikuks järgimiseks, määratlemiseks ja rakendamiseks. 4.2 Võttes arvesse probleeme ja takistusi, millega ohvrid puutuvad sageli kokku õiguskaitsele juurdepääsul kolmandates riikides, kus Euroopa ettevõtted tegutsevad, tuleks tagada õiguskaitse kättesaadavus liikmesriigis, kus ettevõte on asutatud (või kus ta tegeleb äritegevusega). Seepärast peaks olema võimalik esitada nõudeid ettevõtete vastu, mis on asutatud või tegutsevad teatud liikmesriigi jurisdiktsioonis või millel on liikmesriigiga muu seos. See võimalus on juba ette nähtud 27. märtsil 2017 vastu võetud Prantsuse ettevõtete valvsuskohustust käsitleva seadusega, kuid pooleliolevad kohtuasjad näitavad, et riiklike kohtute pädevust ei ole veel välisriigis asuvat tütarettevõtet puudutavate kaebuste suhtes rakendatud. 4.3 Tavaliselt piirdub Euroopa kohtute kohtualluvus Euroopa kostjatega. See tähendab, et Euroopa kohtusse võib esitada hagi Euroopas asuva ettevõtte vastu, kuid kahju tekkimise riigis asuvate tütarettevõtete vastu tavaliselt mitte. Tarneahela tarnijad ja vahendajad asuvad sellisest Euroopa ettevõttest veelgi kaugemal. Tuleb tagada, et ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritele ja nende esindajatele, sealhulgas ametiühingud ja inimõiguste kaitsjad, on inimõigusena tagatud juurdepääs õiglastele kohtumenetlustele, kohtutele ja ametiasutustele. Kui on ebaselge, kas potentsiaalselt vastutab emaettevõte või üks selle tütarettevõtetest või tarnijatest, peaks õiglase kohtumenetluse rakendamise pädevus olema ühes kohtu asukohas (ühel foorumil). Sellest tulenevalt tuleks muuta Brüsseli I määrust, et võimaldada inimõiguste rikkumise korral viia kohtumenetlus läbi Euroopas. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 12/14

13 4.4 Teine ÜRO tasandil arutatud küsimus on kohaldatav õigus. Rooma II määruse artikli 7 kohaselt on keskkonnakahjustuste korral võimalik valida erinevate õigusaktide vahel. Kas see kehtib ka inimõiguste kohta, et tagada samal tasemel õigused keskkonnakahju ja inimõiguste rikkumiste puhul? Seda küsimust arutavad praegu juristid ning komitee pooldab põhimõtteliselt sellist ühtlustamist, ennustamata kõiki õiguslikke tagajärgi. 4.5 Juhtudeks, kus ettevõtete tegevusega, k.a nende tarne- ja alltöövõtuahelates, rikutakse inimõigusi või sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid või sellega kaasneb kahjulik mõju, tuleb kasutusele võtta spetsiaalne vastutusraamistik, sealhulgas asjakohasel juhul sõltuvalt õigussüsteemist ja rikkumisest kriminaalvastutus. Kriminaalvastutus kõige rängemate rahvusvaheliste kuritegude eest on lisatud ÜRO lepingu eelnõusse. Arvamuses ÜRO lepingu kohta on komitee juba märkinud, et selline vastutus peaks laienema ka tõsise hooletuse juhtudele Komitee on juba väljendanud oma seisukohti ka tõendamiskohustuse ja vastava tõendamise taseme küsimuses. Komitee arvamuses 15 sedastatakse järgmist: See tähendaks vähemalt seda, et inimõiguste rikkumiste juhtudel peavad hagejad tõestama üksnes selget seost rikkumise toimepanija (näiteks tarnija või tütarettevõtja) ning ettevõtte (vastuvõttev või emaettevõtja) vahel, kellelt tuleb omakorda nõuda usutavat selgitust selle kohta, et rikkumine ei olnud tema kontrolli all. 4.7 Ettevõtteid ei tohiks kiskuda põhjendamatutesse kohtuvaidlustesse ega kohaldada nende suhtes absoluutset vastutust, kuna nad võivad viidata oma hoolsuskohustuse menetlustele, et näidata oma osalust ja meetmeid kahjuliku mõju leevendamiseks ja ennetamiseks. Kui ettevõte ei ole kahju põhjustanud, kahju tekkimisele kaasa aidanud ega saanud sellest teada, isegi kui ta järgis olulist hoolsuskohustust, ei saa talle vastutust omistada. Hoolsuskohustuse protsessis tuleks käsitleda sageli nimetatud osaniku vastutuse probleemi (corporate veil), mille puhul ohvritel ei ole sageli vahendeid ega võimalust näidata teatud vastutusahelat üleilmses väärtusahelas. 4.8 Meetmed, millega hõlbustatakse ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele, peaksid hõlmama asjakohaseid toetussüsteeme. Ajutised menetlused peaksid võimaldama peatada inimõigusi ning sotsiaal- ja keskkonnastandardeid rikkuvad tegevused. Komitee on juba märkinud tunnistajate tähtsust ja rikkumisest teatajate rolli, samuti vajadust toetada selles valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone niivõrd, kuivõrd neil on õigustatud huvi, võttes aluseks väljakujunenud õiguspõhimõtted meetmete võtmisel ja tõendite kogumisel. Prantsusmaal on mõned valitsusväliste organisatsioonide algatatud ametlikud hoiatused äriühingute vastu Prantsuse hoolsuskohustuse alusel toonud ilmsiks probleemid õiguskaitses (näiteks seoses kohaldatava õigusega). 4.9 Kohustusliku hoolsuskohustuse raamistik tuleks luua kokkulepitud standardiga, mida jõustatakse proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistustega, samas kui vastutus peaks põhinema selgelt määratletud inimõiguste kogumi rikkumisel. Nagu kõigi vastutuskordade ELT C 97, , lk 9. ELT C 97, , lk 9. INT/911 EESC AS-TRA (EN) 13/14

14 puhul, tuleb ka süülise käitumise või ärahoidmata jätmise ja teatava kahju vahel välja tuua selge põhjuslik seos. Kaudsete, sidumata põhjuslike juhtumite korral seega riskiseos puudub Karistused peaksid hõlmama riigihangetest ja riiklikust rahastamisest kõrvalejätmist, samuti finantssanktsioone, mis on proportsionaalsed ettevõtete käibe ja hüvitamistegevusega. See peaks motiveerima ettevõtteid kohustusi täitma ja vältima oma tegevuse negatiivset mõju. See peaks soodustama ülespoole suunatud lähenemist inimõiguste, sealhulgas töötajate ja ametiühingute õiguste käsitlemisel. Liikmesriigid peaksid võtma kasutusele positiivsed stiimulid, et edendada ettevõtete ambitsioonikat lähenemisviisi kestlikule majandustegevusele, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelates Seadusandlik algatus peaks sisaldama kaitse taseme säilitamise klauslit, enamsoodustusklauslit ning ekspertide panusel põhinevat läbivaatamisklauslit, mille näiteks võiksid olla andmekaitsealased õigusaktid. ELi uue seadusandliku algatuse nõudeid tuleks kohaldada ka olemasolevate vabatahtlike hoolsuskohustuse vahendite suhtes, mida tuleks vajaduse korral kohandada Euroopa Komisjon peaks aktiivselt edendama oma hoolsuskohustuse poliitikat rahvusvahelisel tasandil, st ÜRO lepinguprotsessis, kõikides asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, et innustada teisi jurisdiktsioone järgima sama teed. Brüssel, 4. september 2020 Ariane Rodert Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni esimees INT/911 EESC AS-TRA (EN) 14/14

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Toiduainete tarneahela vertikaalsete suhete heade tavade põhimõtete rakendamise ja elluviimise raamistik 25. jaanuar 2013 Allakirjutanud: ainult organ

Toiduainete tarneahela vertikaalsete suhete heade tavade põhimõtete rakendamise ja elluviimise raamistik 25. jaanuar 2013 Allakirjutanud: ainult organ Toiduainete tarneahela vertikaalsete suhete heade tavade põhimõtete rakendamise ja elluviimise raamistik 25. jaanuar 2013 Allakirjutanud: ainult organisatsioonid, kes raamistiku heaks kiidavad 1 I. Sissejuhatus

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.6.2017 COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1807, november 2018, - mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  MÄÄRUS  (EL)  2018/  1807, november  2018,  -  mis  käsitleb  isikustamata  andmete  Euroopa  Liidus  vaba 28.11.2018 L 303/59 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1807, 14. november 2018, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha EUROOPA KOMISJON Brüssel, 2.12.2015 COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2015 COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta {SWD(2015)

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

JAI CNC ET#4.indd

JAI CNC ET#4.indd ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353 28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem