3.10. EKVATORIAALNE VIHMAMETS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "3.10. EKVATORIAALNE VIHMAMETS"

Väljavõte

1 3.10. EKVATORIAALNE VIHMAMETS Maailma kõige soojemad ja niiskemad alad on ekvatoriaalsed vihmametsad. Need asuvad ekvaatori ümbruses. Seal on kogu aeg soe ja vihma sajab iga päev. Sooja ja niiskuse tõttu tunneme ekvatoriaalses vihmametsas olles, nagu viibiksime leilisaunas. MÕTLE JA ARUTLE! 1. Mida sa tead vihmametsade kohta? 2. Vaata pilte. Mis on ühist parasvöötme metsadel ja ekvatoriaalsetel vihmametsadel? 3. Mille poolest need metsad erinevad? Asend Maakera metsadest umbes üks kolmandik asub ekvatoriaalsetel aladel. vihmamets Ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasia saartel ümber ekvaatori. Lõuna-Ameerika vihmametsa nimetatakse selvaks.

2 III OSA 3. PEATÜKK 247 ÜLESANNE 1 1. Leia gloobuselt ja näita ekvaator, pöörijooned, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Kagu-Aasia saared. 2. Leia kaardilt ja näita Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Kagu-Aasia vihmametsade alad. 3. Värvi vihmametsad loodusvööndite kontuurkaardil helerohelise värviga (tööraamatu lõpus). Kliima Ekvatoriaalses kliimavöötmes sajab väga palju vihma. Vihmametsades sajab vihma iga päev. Ei saja aga kogu päeva. Tavaliselt sajab paduvihma paar tundi pärast lõunat. Vihmametsades sajab iga päev. Aastane sademete hulk on üle 2000 millimeetri. Eestis sajab aastas mm sademeid. Vihmasajud muudavad õhu niiskeks. Õhk on seal väga soe. Sooja ja niiske õhu tõttu toimub kuival ajal suur aurumine. Ekvaatori ümbruses paistab päike hästi kõrgelt. Mida kõrgemalt päike paistab, seda kõrgem on õhutemperatuur. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda soojem on. Ekvaatori ümbruses on kogu aasta keskmine õhutemperatuur 30 kraadi ringis. Kaks korda aastas paistab päike otse lagipähe. Selle Päikeseasendi kohta öeldakse, et päike on seniidis. Sel ajal varjusid ei tekigi. Mitu aastaaega on vihmametsas? Nimeta.

3 248 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE *ÜLESANNE 2 Vaatle Lõuna-Ameerikas Brasiilias vihmametsade alal asuva koha kliimadiagrammi. Täida lüngad diagrammi alusel. 1. Vihmametsade piirkonnas on kogu aasta väga soe. Keskmine õhutemperatuur on C. (Eestis kõige soojem kuu on juuli, keskmine õhutemperatuur on siis 17 C. Eesti kõige külmem kuu on veebruar, kui keskmine õhutemperatuur on 7 C.) 2. Kõige rohkem sajab (mis kuul?). C Presidente Figueiredo, Brasiilia 2975 mm I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII mm Siis sajab mm. 3. Kõige vähem sajab (mis kuul?). Siis sajab mm. 4. Brasiilia troopilistes vihmametsades sajab aastas mm. Kuidas leidsid selle näidu? Kui palju sajab Eestis? Veestik Vihmametsade aladel sajab iga päev vihma. Sademed muudavad maapinna vesiseks. Seepärast on seal palju soid, veerohkeid jõgesid ja järvi. Vihmametsade piirkonna suurim jõgi on Lõuna-Ameerikas asuv Amazonase jõgi. See on ka maailma veerohkeim jõgi. Amazonasel on üle 500 lisajõe. Amazonase jõgi on suur, lai ja sügav tasandikujõgi. Amazonase jõgi on laevatatav seal on võimalik laevaga sõita.

4 III OSA 3. PEATÜKK 249 Aafrikas voolab suur Kongo jõgi. Kongo jõel on palju kohti, kus vesi langeb jõe põhjas olevalt astangult alla. Need on joad. OLLIVIER GIRARD/CIFOR ÜLESANNE 3 Juga Kongo jõel 1. Leia kaardilt ja märgi kontuurkaardile vihmametsaga seotud alad: ekvaator ja pöörijooned, näita need jooned ka gloobusel; Lõuna-Ameerika. Lõuna-Ameerikas Amazonase madalik (1) ja Amazonase jõgi (2); Aafrika. Aafrikas Kongo jõgi (3) ja Guinea laht (4); Aasia. Aasias Sumatra saar (5), Uus-Guinea saar (6), Filipiini saared (7), Malaka poolsaar (8). Märgi kaardile koha nime taga sulgudes olev number. 2. Värvi vihmametsad loodusvööndite kontuurkaardil helerohelist värvi (tööraamatu lõpus).

5 250 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE ÜLESANNE 4 1. Loe väited vihmametsade kohta. 1) Vihmametsad laiuvad ümber ekvaatori. TÕENE VÄÄR 2) Selva on Lõuna-Ameerika suurim jõgi. TÕENE VÄÄR 3) Vihmametsas sajab aastas vähem kui 1000 mm sademeid. TÕENE VÄÄR 4) Vihmametsas on kaks aastaaega. TÕENE VÄÄR 5) Vihmametsade aladel sajab sageli vihma. TÕENE VÄÄR 6) Vihmametsas on Päike kaks korda aastas seniidis. TÕENE VÄÄR 7) Tasandikujõgedel ei esine jugasid. TÕENE VÄÄR 8) Maailma veerikkaim jõgi on Amazonas. TÕENE VÄÄR 2. Loe veel kord väära sisuga laused. Sõnasta õigesti. Taimestik Tutvu internetis vihmametsade elustikuga: rainforest-biome-vr-360/index.html Vihmametsades leidub palju erinevaid taimeliike. Taimestik on vihmametsade aladel väga liigirikas. Seal kasvab üle 1000 puuliigi. Erinevad puuliigid kasvavad erineva kõrguseni. Puud kasvavad vihmametsades kaheksa erineva rindena ehk kõrgusjärguna.

6 III OSA 3. PEATÜKK 251 Vihmametsad on aasta läbi rohelised, kuigi igihaljaid okaspuid seal ei kasva. Erinevad puuliigid langetavad lehti ja kasvatavad uusi erinevatel aegadel. Nii paistab mets kogu aeg rohelisena. Vihmamets on tihe, metsaalune on seal hämar. Hämarusest tingituna kasvab vihmametsades puude all vähe alustaimi. Palju kasvab seal ronitaimi ehk liaane. Need muudavad metsa raskesti läbitavaks tihnikuks. Sellist raskesti läbitavat metsa nimetatakse. Vihmametsade niiske ja soine pinnas ei hoia kõrgeid puid hästi püsti. Seetõttu kasvavad puudele tugijuured ja õhujuured. Õhujuurte abil saab puu õhku kasutada. Puudele toeks on laiad plankjuured. Tugijuured Õhujuured Plankjuured Vihmametsas kasvavad mõned taimed puutüvedel ja lehtedel. Näiteks orhidee, samblad. Neid nimetatakse epifüütideks. Vihmametsas kasvab palju palme ja viigipuid. Epifüüdid

7 252 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Palju kasvab vihmametsas hinnalise puiduga puid. Näiteks raudpuu, mahagonipuu, eebenipuu, must puu, roosipuu. Kautšukipuult kogutakse piimataolist mahla, millest valmistatakse kummit. Õistaimedest kasvab vihmametsas lihasööja raitlill. Viigipuu Must puu Liaan Raitlill Amazonase jões kasvab huvitav taim hiidvesiroos. Tema lehed on nii suured, et kuni 50 kilogrammi raskune inimene saab selle peal sõita nagu paadiga. Hiidvesiroos

8 III OSA 3. PEATÜKK 253 Loomastik Vihmametsades on rikkalikult erinevaid loomi. Seal elab näiteks üle liigi liblikaid. Vaata pilti. Nimeta troopiliste vihmametsade loomi. Vihmametsad on väga kärarikkad, sest loomad on lärmakad. Valju häälega on neil vaja endast tihedas metsas märku anda. Paljud loomad elavad puude otsas. Puude otsas leidub loomadele ja nende poegadele küllaldaselt toitu. Loomad toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, puukoorest, linnumunadest, putukatest ja teistest väiksematest loomadest. Anakonda Papagoid

9 254 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Orangutan Leopard Miniahv marmosett Lõuna-Ameerika vihmametsas Ämblikahv Amazonase vihmametsas Värvikirevad konnad Piraajad Imetajad Vaata eelnevaid pilte. Nimeta vihmametsas elavaid imetajaid. Vihmametsas elab palju ahviliike. Ka inimahvid elavad vihmametsades. Need on gorilla, orangutan, šimpans ja gibon.

10 III OSA 3. PEATÜKK 255 Tuntud loomad vihmametsades on laisikud. Nemad magavad palju, rippudes okste küljes. Kes suurtest loomadest elavad vihmametsades maapinnal? Leia internetist. Roomajad Vihmametsas elab palju roomajaid madusid, sisalikke, krokodille. Lõuna-Ameerikas voolab Amazonase jõgi. Selles elab maailma pikim madu anakonda. Ta võib kasvada kuni 15 meetri pikkuseks. Omapärane loom on kameeleon. Ta on võimeline ühe silmaga vaatama ettepoole ja teise silmaga tahapoole. Seega näeb ta korraga nii ette kui selja taha. Ümbruse järgi muutub kameeleoni keha värv rohelisest pruuniks. Ta kasutab enda varjamiseks kaitsevärvust. Kellegi hirmutamiseks muutub tema keha punaseks. Punane värv on hoiatusvärvus. Kameeleon suudab vaadata ühe silmaga ette ja teisega taha. Linnud Enamiks vihmametsa-linde on silmatorkavalt värvikirevad (papagoid, tuukan jt). Lõuna-Ameerika vihmametsades elab maailma väikseim lind koolibri. Koolibri on huvitav lind. Koolibri ei toetu toitumise ajal taimele, vaid lendleb õhus. Koolibri toitumas õiemahlast

11 256 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE ÜLESANNE 5 Leia koolibri kohta teavet internetist. Täida lüngad. 1. Koolibri kasvab umbes (kelle?) suuruseks. 2. Ta kasvab kuni sentimeetri (cm) pikkuseks. 3. Koolibri kaalub kuni grammi. 4. Koolibri toitub (millest?). 5. Toitumisel on lind kogu aeg (kus?). 6. Koolibri munad on väiksemad kui (mis?). Munad on umbes 6 millimeetri (mm) pikkused. Kalad Vihmametsade jõgedes ja järvedes elab palju kalu. Seal elavad verejanulised piraajad, ohtlikud elektriangerjad, elektriraid jt. Väikesed loomad Vihmametsas elab ka palju väikeseid loomi: närilised, eredavärvilised konnad, sipelgad, termiidid, mardikad, tsetsekärbsed, malaariasääsed jpt.

12 III OSA 3. PEATÜKK 257 ÜLESANNE 6 Vaata pilte, loe sõnad. Kirjuta pildi alla õige nimetus. liaan kameeleon palm krokodill orhidee gorilla

13 258 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Vihmametsas on kliima kuum ja niiske. Seetõttu elab selles piirkonnas vähe inimesi. Asustus on seal hõre. Suuremad riigid vihmametsade piirkonnas on: Lõuna-Ameerikas Brasiilia Aafrikas Kongo Aasias Malaisia ÜLESANNE 7 Leia kaardilt ja märgi kontuurkaardile tööraamatu lõpus 1) suuremad vihmametsade riigid; 2) nende riikide pealinnad. Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Vaikne ookean Venezuela Colombia Ecuador Peruu Brasiilia Kamerun Gabon Kongo Kongo DV Kesk-Aafrika Vabariik India ookean Malaisia Paapua Uus Guinea Boliivia Vihmametsade päriselanikud on Aafrikas pügmeed ja Lõuna- Ameerikas indiaanlased. Pügmeed on ühed väiksemad inimesed maailmas. Nende täiskasvanud mehe keskmine pikkus on 150 cm.

14 III OSA 3. PEATÜKK 259 Pügmeed Pügmeede elamud Indiaani tüdruk Brasiilias Indiaanlaste küla Brasiilias Vihmametsade piirkonnas tekitatakse metsa arvel järjest uusi põllumaid. Levinud võtteks on, et väikestel maa-aladel põletatakse mets maha. Puude põlemisel tekkinud tuhk jäetakse põllule väetiseks. Nii tekib viljakas muld, milles saab kasvatada bataati, maniokki, maisi jm. Kolme-nelja aasta pärast ei ole põld enam viljakas. Siis seda enam ei kasutata. Nüüd liigutakse uuele maa-alale. Seal põletatakse jälle mets maha ja tekib uus põld. Sellist algelist põllumaa loomist nimetatakse alepõllunduseks. Vihmametsade piirkonnas on ka suured istandused. Istandustes kasvatatakse kakao- ja kohvipuid, õlipalmi, banaani, ananassi, suhkruroogu. Meie tuntud vürtsid kaneel, vanill, pipar, muskaat jt kasvavad ka vihmametsade aladel. Iga neljas apteegist ostetud ravim on valmistatud vihmametsas kasvavatest taimedest.

15 260 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Kakaopuu viljadega, millest valmistatakse kakaod ja šokolaadi. Banaan on rohttaim, mis võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Kohvipuu marjadega Suhkruroo istanduses Kaneelipuu õied Harilik vanill Vihmametsas kasvab palju hinnalise puiduga puid. Hinnalise puidu pärast tegeletakse seal metsaraidega. Tugeva ja ilusa puiduga eebenipuu, mahagonipuu, raudpuu jt puit müüakse enamasti riigist välja.

16 III OSA 3. PEATÜKK 261 Kautšukipuult kogutakse kummi toorainet kautšukit. Vihmametsade piirkonnas leidub ka maavarasid. Seal kaevandatakse vasemaaki, tsingimaaki, teemante. Kautšuki kogumine kautšukipuult *ÜLESANNE 8 1. Leia maavarade kaardilt vasemaagi ja teemandi leppemärgid. 2. Leia maavarade kaardilt suuremad vihmametsa aladel olevad vasemaagi teemantide leiukohad 3. Märgi need leppemärkidega riikide kontuurkaardile. kivisüsi maagaas nafta uraan rauamaak vasemaak kullamaak hõbedamaak teemant

17 262 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Vihmametsi nimetatakse Maa kopsudeks, sest sealne lopsakas taimkate toodab enamiku Maa õhuhapnikust. Kuna väärispuit on kallis, siis raiutakse üha rohkem metsa maha. Levinud on metsade liigne maharaiumine ehk üleraie. Vihmametsades kasvavad hinnalise puiduga väärispuud müüakse enamasti välismaale. Lisaks metsa maharaiumisele ja alepõllundusele hävib palju metsa sagedaste metsatulekahjude tõttu. Vihmametsade hävitamisega kaasneb palju probleeme. Suureneb kasvuhoone-efekt. See tähendab, et Maa kohal olevad veeaur, süsihappegaas ja teised gaasid neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust ja hoiavad seega soojust Maal. Kasvuhooneefekt soodustab kõikjal maailmas kliima soojenemist. Kaovad paljude taime- ja loomaliikide elupaigad. Kaovad vihmametsades elavate pügmeede ja indiaanlaste elupaigad. Suureneb maalihete ja erosiooni oht. Tuleta meelde nende sõnade tähendust. Vajadusel vaata sõnastikust tööraamatu lõpus. Miks on vihmametsade kaitsmine ülemaailmse tähtsusega ülesanne? Arutlege klassis. Maha raiutud vihmamets Amazonases

18 III OSA 3. PEATÜKK 263 ÜLESANNE 9 1. Leia kaardilt vihmametsadega seotud alad: Brasiilia, Malaisia Amazonase jõgi, Kongo jõgi, Guinea laht Malaka poolsaar, Uus-Guinea saar 2. Ühenda koha nimi vastava numbriga. Brasiilia Malaisia Amazonase jõgi Kongo jõgi Guinea laht Malaka poolsaar Uus-Guinea saar Rühmita alad asukoha järgi. Lõuna- Ameerikas Aafrikas Aasias

19 264 LOODUSÕPETUS 8. KLASSILE Teeme kokkuvõtte vihmametsadest 1. Koosta mõistekaart ekvatoriaalsete vihmametsade kohta. KLIIMA VIHMA- METS INIMTEGEVUS

20 III OSA 3. PEATÜKK Täida lüngad ja pea meeles! 1) Vihmametsad on maailma kõige ja alad. 2) Vihmametsad levivad (kus?), ja. 3) Maailma suurim vihmamets on (kus?). Seda nimetatakse (kuidas?). 4) Vihmametsa kliima on kliima. Seal esineb aastaaeg. 5) Lõuna-Ameerika vihmametsas voolab maailma veerohkeim jõgi. 6) Vihmametsade taimestik ja loomastik on väga. 7) Vihmametsas elab maailma kõige väiksem lind, kõige pikem madu, verejanulisem kala. 8) Vihmametsas kasvab väärispuid:,,, 9) Vihmametsas kasvatatakse (mida?),,,.

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas, ülevaate põhi- ja vahekliimavöötmetest ning

Rohkem

Geograafia 8

Geograafia  8 Geograafia VIII klass, 70 tundi Õpitulemused 1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; 2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi

Rohkem

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, mullad, taimkate, loomastik, veestik, pinnamood- vastastikused seosed.

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4;

Rohkem

(Microsoft Word - 8klass_ing_sport_\374ld.doc)

(Microsoft Word - 8klass_ing_sport_\374ld.doc) VIII klass 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Microsoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc

Microsoft Word - Õppeprotsess_8_klass.doc 8. KLASS (70 tundi) KLIIMA (15 tundi) Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ettekujutuse, mis tegurid mõjutavad kliima kujunemist ühes või teises maailma piirkonnas,

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus. Arvutikaardid. Mõõtkava ja vahemaade mõõtmine. Suunad looduses ja kaardil. Asukoha määramine.

Rohkem

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis 2 tundi nädalas 7. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega KAARDIÕPETUS

Rohkem

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc Geograafia ainekava 8. klass Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Kõned välismaale alates Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Üh

Kõned välismaale alates Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Üh Kõned välismaale alates 15.05.19 Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Ühendriigid 0,48 0,58 Andorra 0,63 0,75 Angola 1,38 1,65

Rohkem

GEOGRAAFIA AINEKAVA KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geog

GEOGRAAFIA AINEKAVA KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geog GEOGRAAFIA AINEKAVA 7.- 9. KLASSILE Nädalatunde klassiti Õppeaine 7. kl 8. kl 9. kl Kokku Geograafia 2 1 2 5 Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. tunneb

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa

moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa moonika Nerman ene Viilma loodusõpetuse tööraamat IV KlassIle 2. osa Moonika Nerman Ene Viilma loodusõpetuse tööraamat 4. KLASSILE 2. OSA MINU NIMI ON ÕPIN Moonika Nerman, Ene Viilma Loodusõpetuse tööraamat

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus j

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus j Õppeaine: Geograafia Klass: 7. klass Tundide arv nädalas: 2 Õppesisu: KAARDIÕPETUS Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga ) Sihtriik Riigi kood Max kaal (kg) Suuremõõtmeliste postipakkide

RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga ) Sihtriik Riigi kood Max kaal (kg) Suuremõõtmeliste postipakkide RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga 07.06.2017) 1 Afganistan AF 30 jah ei jah jah ei ei jah jah 2 Albaania AL 20 jah ei jah jah ei ei jah jah 3 Alžeeria DZ 20 ei 80

Rohkem

UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! 2 49 RINNAHOIDJA tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsi

UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! 2 49 RINNAHOIDJA tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsi UUS ALUSPESU VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV KOLLEKTSIOON hinnaga, mis sind üllatab! kuum! tõstva efektiga, polsterdatud, elastse pitsiga, saadaval värvides: suurused: 70B-85C IDEAALNE SÜGAVA DEKOLTEEGA

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Loodusõpetuse ainekava 5

Loodusõpetuse ainekava 5 Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,

Rohkem

Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N

Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate

Rohkem

3. klassida emakeele olümpiaad

3. klassida emakeele olümpiaad TLÜ Haapsalu Kolledž Läänemaa klassiõpetajate nõukogu Läänemaa 3. klasside emakeeleolümpiaad 13.03.2014 NIMI: KOOL: Punktide arv: Koht: Haapsalu JÕENEITSI PÄRANDUS 16 p Läti muinasjutt KUULAMISÜLESANNE

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Põhikooli riiklik õppekava

Põhikooli riiklik õppekava 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Eesti ENIC/NARIC Keskus

Eesti ENIC/NARIC Keskus Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2014 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

SANTE/10280/2018-EN ANNEX

SANTE/10280/2018-EN ANNEX ET I lisa Loetelu kolmandate riikide või nende piirkondade kohta, kust on lubatud liitu tuua inimtoiduks ettenähtud elusaid, jahutatud, külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi karploomi, okasnahkseid,

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal 17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit

Rohkem

Geograafia ainekava Õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes Kaardiõpetus Õpitulemused Õpilane: leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist n

Geograafia ainekava Õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes Kaardiõpetus Õpitulemused Õpilane: leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist n Geograafia ainekava ja õppesisu III kooliastmes Kaardiõpetus leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit; määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

Geograafia ainekava

Geograafia ainekava Geograafia ainekava Õppesisu ja õpitulemused 7. klassis Õppesisu 1. Kaardiõpetus Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa

Rohkem

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt

Rohkem

III kooliaste

III kooliaste Ainekavad põhikooli geograafias III kooliaste Põhikooli lõpetaja: 1) huvitub looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2 Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja prots

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja prots Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2)

Rohkem

Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j

Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2)

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j

Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- j Geograafia ainekava põhikoolis 9. klassi lõpetaja: 1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2)

Rohkem

Wildlife atlas_EST_ indd

Wildlife atlas_EST_ indd Originaali tiitel: Wildlife Atlas: a complete guide to animals and their habitats John Farndon A New Burlington Book Marshall Editions The Old Brewery 6 Blundell Street London N7 9BH, UK www.marshalleditions.com

Rohkem

Loodusainete ainekava

Loodusainete ainekava Loodusainete ainekava. 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk on: kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus ehk reaalne maailmapilt. oskus vaadelda, mõista

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga

KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! 2 49 DRESSIPLUUS tüdrukutele, värvilise kirjaga, suurused: cm DRESSIPLUUS poistele, kirja ja pealetrükiga KUUM! OTSI POEST ja heade hindadega! värvilise kirjaga, poistele, kirja ja pealetrükiga, DRESSIPÜKSID värvilise aplikatsiooni ja elastsete mansettidega, DRESSIPÜKSID poistele, ühevärvilised, elastsete

Rohkem

2.3. Geograafia Õppeaine kirjeldus Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (ini

2.3. Geograafia Õppeaine kirjeldus Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (ini 2.3. Geograafia 2.3.1. Õppeaine kirjeldus Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (inimgeograafia) hulka. Geograafiat õppides tuginetakse

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

LOODUSAINED

LOODUSAINED LOODUSAINED Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Kobras 2015/2016 lõppvoor, benjaminid

Kobras 2015/2016 lõppvoor, benjaminid Kobras 2015/2016 lõppvoor, benjaminid 1. Juubelid 2015. aasta lõpus tähistati 200 aasta möödumist kahe arvutite ajaloos olulise isiku sünnist. Kes need olid (vali allolevatest kaks vastust)? [Märkeruudud]

Rohkem

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1 Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Remote Desktop Redirected Printer Doc

Remote Desktop Redirected Printer Doc VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

1637m lisa4

1637m lisa4 Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Ainevaldkond Loodusained 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

untitled

untitled Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga Vaba kunsti töötuba Moskvas 1957 Arhiivid tõlkes Näitus Kumu kunstimuuseumis 07.03. 29.06.2008 Kädi Talvoja Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga 26. november

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste 1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodusteadusliku pädevuse. Loodusteaduslik pädevus väljendub

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Hommikus\366\366k_alusvara_ylevaade)

(Microsoft PowerPoint - Hommikus\366\366k_alusvara_ylevaade) Investeerimishoius Hommikusöök Hea alternatiiv, kui börsid on rahutud Pakkumine kehtib kuni 21.12.2010 Investeerimishoius Hommikusöök Müügiperiood 30.11.2010 21.12.2010 Hoiuperiood 23.12.2010 23.12.2013

Rohkem