KURESSAARE GÜMNAASIUMI TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN

Väljavõte

1 Lisa nr 1 KINNITATUD Kuressaare Gümnaasiumi direktori 25. novembri a käskkirjaga nr 1-2/57 KURESSAARE GÜMNAASIUMI TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN Tulekahju korral tegutsemise plaani (edaspidi plaan) eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju korral. Mõisted: Tulekahju korral tegutsemise plaan - juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda, võttes arvesse koolihoone tuleohutuse erisusi. Evakuatsioon inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu korral. Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus (edaspidi tulekahjuõppus) teoreetiline ja praktiline harjutus, milles viiakse läbi tulekahju olukorra simulatsioon ja tuvastatakse tulekahjuõppusele seatud eesmärkide täitmine. Evakuatsioonijuht isik, kes otsustab, kas evakuatsioon on tekkinud olukorras vajalik, ja kui on, edastab sellekohase info eelnevalt kinnitatud signaaliga õpetajatele ja õpilastele, korraldab hoones paiknevate inimeste evakueerumist, liikumist kogunemiskohta, kogub infot ja märgib saadud info selleks ettenähtud vormidele, suhtleb sündmuskohale tulnud päästemeeskonna ja operatiivteenistuse juhiga, esitades kogutud teabe evakuatsiooni edukaks läbiviimiseks. Evakuatsioonitee ehitise mistahes punktist algav ja välisõhus ohutus kohas lõppev vabalt ning ohutult läbitav liikumistee. Evakuatsioonipääs - evakuatsioonialast otse välja viiv uks või ehitise sees või väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on võimalik ohutult väljuda maapinnale. Hädaväljapääs võimalus pääseda hoonest tulekahju või muu õnnetuse korral nõuetele mittevastava väljapääsu kaudu maapinnale, sh ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Riskianalüüs kirjeldab ehitises esineda võivaid ohuolukordi ja nende võimalikke tagajärgi. Skeem on hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi. Tulekahjuõppuse teoreetiline osa töötajate informeerimine tulekahjuõppuse korraldusest. Tulekahjuõppuse praktiline osa tulekahjuolukorra simulatsioon ja praktilise tegevuse harjutus. Tulekahjuõppuse legend ühe võimaliku tulekahju stsenaariumi toimumine asutuses. Tuleohtlikud protsessid protsessid, mille käigus võib tekkida tulekahju (tehnosüsteemidest, seadmetest, tegevustest jmt). Tuleohutusseadus kehtib alates ning sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigija kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite (edaspidi isik) kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise. Tuletõkkesektsioon ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa (korruseid, ruume, trepikodasid) on ettenähtud aja jooksul takistatud. Kriisimeeskonna (määratud Kuressaare Gümnaasiumi hädaolukordade lahendamise plaanis) ülesanded on: tagada tuleohutuse seaduse 6 lõike 4 alusel kehtestatud siseministri 1. septembri a määruses nr 43 Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kirjeldatud tuleohutusnõuete reaalne ja toimiv elluviimine.

2 ASUTUSE JA HOONE ISELOOMUSTUS Andmed kooli kohta: Nimetus: Kuressaare Gümnaasium (registrikood ) Kooli aadress: Nooruse tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond GPS koordinaadid: X: , Y: ja B: , L: Õpilaste arv: ca Töötajate arv: ca võtme asukoht (avab õppekorpuse ruumid): seif ruumis nr 116 I korrusel Kõikide ruumide võtmete asukoht: valveruum I korrusel Päästeametile edastatavate dokumentide asukoht: valveruumi tagune ruum (operatiivkaart ümbrikus) I korrusel ATS keskseadme juures Varjumishäire kirjeldus: katkendlik häiresignaal Tulekahju häiresignaali kirjeldus: pidev häiresignaal Häiresignaal evakueerumise algatamiseks: teistkordne häiresignaal (pärast reaalse ohu avastamist või kindlakstegemist) ATS keskseadmest I korrusel või käsiteadustist (tulekahjuteatenupp) Täiendav signaal evakuatsioonihäire kinnitamiseks: ei ole Turvaline kogunemiskoht evakuatsiooni korral: kooli staadion (sõltuvalt tuule suunast alternatiivina Kaevu tn äärne kergliiklustee) Alternatiivne kogunemiskoht sõltuvalt ilmastikuoludest: Kuressaare Bussijaam, Pihtla tee 2, Kuressaare linn Evakuatsioonijuhi eraldusriietus: oranž neoonvest valveruumis I korrusel Õpilaste nimekirjad asuvad: valveruumi tagune ruum (ümbrikus) ning ruumis 233 (sekretär) Õpilaste nimekirja võtab evakueerudes kaasa: õppuste/evakuatsioonijuht Hoone ja territooriumi plaanid võtab evakueerudes kaasa: õppuste/evakuatsioonijuht Detailsemad andmed evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete ja koolihoone tuleohtlikkuse kirjeldusega on lisades 1 ja 2. Tuleohutuspaigaldised ja tule tõkestamise meetmed: Tulekahju avastamiseks, kustutamiseks, ohutu evakuatsiooni läbimiseks ning varakahjude vähendamiseks on hoones järgmised tuleohutuspaigaldised ja tule tõkestamise meetmed: tulekustutid automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem turvavalgustussüsteem tuletõkkesektsioonid Tulekustutid on mõeldud tulekahju kustutamiseks ühe inimese poolt tulekahju algfaasis. Kustutid on paigaldatud nähtavatele kohtadele arvestusega 1 kustuti 200 m 2 kohta, aga vähemalt 2 tk korrusel, kokku 46 tk. Kõikidel kustutitel on pealdis, millega töötajatel on kohustus tutvuda. Pealdisel on kirjas, kuidas kustutit kasutada ning milliseid aineid võib iga konkreetse kustutiga kustutada. 2

3 Kuressaare Gümnaasiumis on kasutusel põhiliselt 6 kg pulberkustutid (täpsemalt on kustutusvahendite paiknemine lisas 5). Kustutamine kaasaegsete kustutitega on lihtne ja õigete võtetega saab sellega hakkama ka õpilane. Tulekahju kustutamine enda elu ohtu seadmise hinnaga ei ole lubatav! Toimi pulberkustutiga nii: 1) eemalda kustutit kandurist hoides kaitsesplint. 2) hoia kustutusvoolikust kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda. Kustuta siseruumides vähemalt 3-5 meetri kauguselt põlengust ning pea meeles, et tulekustuti pidev tööaeg ei ületa 20 sek. 3) välitingimustes kustutades seisa tulekahjukohas ülalpool tuult. 4) tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega. 5) vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind. NB! ära keera kustutit tagurpidi ega külili! Arvesta, et kustutusjuga lüheneb kustutamise käigus ning pulbrit jätkub linki lõpuni vajutades ja järjepanu all hoides maksimaalselt sekundiks. Välistingumustes peab arvestama sobiva vahekauguse valimisel tuule suunda ja tugevust ning kustutamist alustama alati pärituult, st tuule liikumise suunas. Koolisöökla köögis on kasutusel rasvakustuti, serveriruumis ja arvutiruumides on süsihappegaasi (CO 2 ) kustutid. Köögis, tütarlaste käsitööklassis 201 ja keemiaklassis 225 on lisaks veel tulekustutustekid. CO 2 kustutite puhul arvestada lisaks alljärgnevat: 1. hoia kustutit võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. Kustuta võimalikult lähedalt põlengust. 2. ära suuna juga inimesele külmahaava oht! 3. ära hoia kinni süsihappejoa väljalaskelehtrist külmahaava oht! 4. pärast kasutamist siseruumis tuleb ruum tuulutada! 5. väikeses kinnises ruumis kustutamisel väldi tekkivast aurust põletuste saamist. Tulekustutustekiga saab tule summutada. See on valmistatud mittesüttivast kootud materjalist. Siiski peab selle käsitsemisel järgima tähelepanelikult kasutamisreegleid. Toimi nii: 1) tõmba kustutustekk sangadest kinni hoides ümbrisest välja 2) hoides teki servadest keera teki servad oma käte kaitseks ümber käte 3) aseta tekk suunaga endast eemale ettevaatlikult põlevale kohale ja summuta tuli 4) tekk peab asuma leegi ja inimese vahel, kaitseks põletushaavade eest 5) lülita pliit välja, pane pannile või potile kaas peale, kuid ole vajadusel valmis protseduuri kordama. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) ATS keskseade asub I korruse fuajees valveruumi taga päästemeeskonna infopunktis. Süsteem on varustatud suitsu- ja temperatuurianduritega. Käsiteadustid asuvad evakuatsiooniteedel ning evakuatsiooniväljapääsude juures. ATS rakendub tööle automaatselt ja ka käsiteadustitest, häire 3

4 korral käivituvad alarmkellad. Hoonest edastub häireteade automaatselt Häirekeskusesse ning turvafirmasse Securitas Eesti AS. Turvavalgustus Koolihoone evakuatsiooniteed ja -pääsud on tähistatud evakuatsioonivalgustusega, mille eesmärk on tagada ruumisviibijate turvaline väljapääs mööda evakuatsiooniteid hoonest välja. Valgustid on autonoomsed, varustatud akudega ning tagavad voolukatkestuse korral valgustite toimimise vähemalt üheks tunniks. Tuletõkkesektsioon Hoone osa või ruum ühel korrusel või läbi mitme korruse, mis on ümbritsevatest hoone osadest eraldatud nii, et tule levik välja- või sissepoole seda hoone osa või ruumi on ettemääratud aja jooksul tõkestatud. Tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. Hoone jaotatakse tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Tulekahju korral tegutsemise plaan koosneb: - evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast; - skeemidest. EVAKUATSIOONI JA TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE KAVA 1. tulekahjust teavitamise juhis; 2. tulekahjuõppuse/evakuatsiooni läbiviimise juhis; 3. tulekahju korral tegutsemise juhis; 4. päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis; 5. Tulekahju korral tegutsemise plaaniga tutvumine, muutmine ja täiendamine. LISAD: 1. Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus (lisa 1); 2. Koolihoone tuleohtlikkuse kirjeldus (lisa 2); 3. Evakuatsiooni läbiviimise juhis (lisa 3); 4. Evakuatsioonisteed ja -väljapääsud (lisa 4); 5. Tulekustutite nimekiri (lisa 5); 6. Evakuatsiooniskeemid (lisa 6). 1. Tulekahjust teavitamise juhis: 1) tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord : Tulekahjuteated edastavad koolihoonest Häirekeskusele automaatselt. ATS keskseadmele on seadistatud tulekahjuhäire korral kolmeminutiline viivitus, mille ajal kõlab vaikne hoiatussignaal, selleks, et tulekahjuteadet puldil näidatud piirkonnas kontrollida. Kui on tegemist reaalse tulekahjuolukorraga, siis lülitatakse evakuatsiooni häiresignaal sisse ning hoones algab plaanipärane evakuatsioon (sama loogikaga toimuvad koolihoones 1-2 korda aastas tulekahjuõppused, kus evakuatsiooni käivitab teine, pikalt kõlama jääv häiresignaal). Kui aga on tegemist anduri rikkest või teatenupu klaasi rikkumisest tingitud valehäirega, siis tehakse puldile pärast häire põhjuse likvideerimist taastus ning informeeritakse häirekeskust telefonil 112. Helistades Häirekeskusesse tuleb teatada tulekahju täpne asukoht ja ulatus, kas ohutsooni asub inimesi, helistaja nimi ja telefoninumber. Küsimustele tuleb vastata rahulikult ja selgelt, järgida häirekorraldaja juhiseid ning ise mitte kõnet katkestada. Kui olukord muutub enne 4

5 päästemeeskonna saabumist, helista uuesti ) ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord: Koolihoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi suitsu- ja kuumaandurid paiknevad kõikides ruumides ning käivitavad koheselt häiresignaali. Alarmseadmed paiknevad kõikidel korrustel ning kooliõues. Lisaks on koridoridesse paigaldatud tulekahju käsiteadustid, millega on võimalik puhkenud tulekahjust manuaalselt teada anda. Tulekahjuhäire koolimajast jõuab Häirekeskusesse automaatselt, kuid tulekahju avastamisel helista kindlasti ka Päästeameti numbril 112. Evakuatsiooni alguse märguandeks on pikk korduvsignaal, millele järgneb kogu tegevuste ahel inimeste kiireks, ohutuks ja paanikata evakuatsiooniks kooli staadionile. 3) tulekahjuteate kontrollimine: ATS häirekellade rakendumisel liigub evakuatsioonijuht ATS keskseadme juurde ning selgitab välja, missuguses tsoonis andur häiret annab, vaigistab häirekellad, võtab kaasa konkreetse tsooni paiknemisskeemi ja liigub tulekahjuteadet kontrollima. Tulekahjuteadete kontrollimise tegevused: 1. Tulekahjusignaali väljalülimine valveruumi taga asuvast võtmekapist võtta ATS kesk- ATS keskpuldist: seadme võti (võtmelipikul "Sireen"), asetada seadme lukuauku ja keerata noole suunas 45 o paremale; seejärel vajutada nupule "SIREENID VÄLJA" (punane joon all), kui töötab häiresignaal või nupule "SUMMER VÄLJA", kui töötab vaikne hoiatussignaal; nüüd signaal vaikib. 2. Häiret andnud piirkonna kontrollimine: vastava piirkonna ees põleb märguandenupp; piirkonna nimetuse leiab allpoolasuvalt lehelt; piirkonna kontrollimine tuleb teostada 3 minuti jooksul. 3. Tulekahju korral evakuatsioonihäire vajutada seadmel nupule "TAASTUS" algatamine valehäire korral: või nupule "ACK./EVAK." Pärast häire põhjuse likvideerimist vajutada nupule "TAASTUS", keera võtit 45 o vasemale ehk algasendisse ja eemaldada lukuaugust. 4. Tulekahjuteadet kontrollivad: kooliteenistujad, haldusjuht, ujula juhataja, remondimees, nädalavahetuse valvur. 4) suuline korraldus: Juhul, kui tulekahjuhäire ei rakendu tööle (näiteks ATS rike) või see on avastatud alles algfaasis, teavitab tulekahju avastaja valju häälega kõiki majas viibivaid isikuid, helistab hädaabinumbrile 112, teavitab tulekahjust teisi vastutavaid isikuid koolihoones ning tegutseb lähtuvalt tema ametikohale ettenähtud kohustustest. NB! Valju häälega tulekahjuteate peavad dubleerivalt edastama kõik töötajad, kes teadet kuulevad. 5) töötajate omavaheline kommunikatsioon: Infovahetus õnnetuse olukorras peab olema kiire, efektiivne ja toimima kolmel tasandil - 5

6 kriisimeeskonnalt koolitöötajatele ja neilt õpilastele. Õpetajate kohus on jagada õpilastele ennetavat infot koolihoone evakuatsiooni korra kohta. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole häirekellad veel rakendunud või ATS ei tööta, antakse evakuatsioonikorraldus edasi suuliselt ning rakendub tavapärane läbiharjutatud evakuatsioon. Tulekahjust teavitamine hädanumbril 112 Tulekahju korral on selle avastaja kohustatud helistama hädanumbril 112: - Räägi, mis on juhtunud. - Teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht (Kooli aadress: Nooruse tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond või GPS koordinaadid: X: , Y: ja B: , L: ). - Ütle, kas keegi on saanud viga. - Edasta oma nimi ja telefoninumber. - Püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt. - Jälgi Häirekeskusest saadud juhiseid. - Ära katkesta kõnet ilma loata. - Ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, sest võib vaja minna lisainformatsiooni. - Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest viivitamatult Häirekeskusesse. 2. Tulekahjuõppuse/evakuatsiooni läbiviimise juhis Kuressaare Gümnaasiumis korraldatakse 1-2 korda aastas tulekahju korral tegutsemise plaani toimimise harjutamiseks ja parendamiseks regulaarseid tulekahjuõppusi, mille ettevalmistus, läbiviimine, kokkuvõtete tegemine, hindamine ja aruandlus on kirjalikult jäädvustatud. Teostatud on evakuatsiooini nii tavasituatsioonis hommikupoolsel tundide toimumise ajal kui ka erisituatsioonis vahetunni ajal, õhtusel ajal ning olukorras, kus mõni evakuatsioonitee on läbimatu. Selline tegevus õpetab tulekahjuõppusel osalejatele paindlikku käitumist ohuolukorras ning toob välja tegevusjuhiste nõrgad kohad. Õppusel osalevad kõik ehitise kasutajad. Inimeste koolihoonest evakueerimisel on kogunemiskohaks kooli staadion. Võtmed asuvad valveruumi taga asuvas võtmekapis (võtmelipikul staadion ). Alternatiivseks turvaliseks kogunemiskohaks juhul, kui tulekahjusuits on kooli staadioni poole, on Kaevu tn kergliiklustee. Juhul, kui ilmastik või õnnetuse olud ei luba kooli vahetus läheduses asuvaid kogunemiskohti kasutada, on Pihtla tee 2, Kuressaare linn asuv Kuressaare Bussijaama hoone. Ujulast evakueerunud saavad külma kaitseks kasutada ujula inventariruumis asuvaid termotekke, vajadusel ka suuri vannilinasid ning ujula väljapääsu lähedal riiulil asuvaid jalatseid. Õppuste/evakuatsioonijuht võtab hoonest väljudes valveruumi tagant ruumist kaasa oranži helkurvesti ja mapi koos loendamise kontroll-lehega ning haldustoast 116 stopperi ja ruupori. Stopper käivitatakse evakuatsiooni algmomendil ehk teise häiresignaali kõlamahakkamisel ning seisatatakse kõigi koolihoones viibinud inimeste jõudmisel kokkuleppelisse, fikseerides sellega õppuste kogu aja. Ruupor hõbustab info edastamist evakueeruvatele inimestele. Evakuatsiooni läbiviimise juhis on toodud lisas 3 ning seda täiendatakse igal õppeaastal vastutajate osas või täpsustatakse tegevusjuhiseid. 6

7 Tulekahjuõppuse dokumentatsioon Enne tulekahjuõppust töötatakse välja legend, millele tugineb õppuse praktiline osa. Tulekahjuõppuse legend koosneb 1) tulekahju stsenaarium, sealhulgas tulekahju tekkekoht ja leviku ulatus; 2) millist osa plaanist õppuse käigus harjutatakse; 3) milliseid isikuid teavitatakse eelnevalt õppuse korraldamisest. 4) kui tulekahjuõppusele soovitakse kaasata päästekeskus, tuleb see eelnevalt Päästeametiga kooskõlastada. Tulekahjuõppuse korraldus Tulekahjuõppus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa seisneb töötajate informeerimises tulekahjuõppuse korraldusest ja täiendavast tuleohutusalasest juhendamisest, mille käigus tutvustatakse või korratakse tuleohutusalaseid teemasid ja tegevusi. Kogu personalile tuleb edastada tulekahju ja evakuatsioonihäire korral tegutsemise juhend. Tulekahjuõppuse teoreetilise osa omandanud õpetajad instrueerivad õpilasi. Praktiline osa seisneb tulekahjuolukorra simulatsioonis ja praktiliste tegevuste harjutuses selle võimalikus ulatuses. Tulekahjuõppuse hindamine Tulekahjuõppusel tuleb hinnata legendis kirjeldatud tegevuste ja asutuse juhi määratud töötajate ülesannete täitmise tõhusust. Hindajateks on õppuse/evakuatsioonijuht ja õppustel vaatlejatena osalevad turvafirma esindajad. Samuti saab hindajamisel arvestada suulist ja kirjalikku tagasisidet õppusel osalejate käest. Tulekahjuõppuse kirjalik kokkuvõte Pärast õppust koostab õppuse/evakuatsioonijuht kirjaliku kokkuvõtte, mis saadetakse koos õppuste käigus esile tulnud asjaoludega kooli meililisti ning lühikokkuvõte koolilehte "Meie KG". Kokkuvõttes käsitletakse: 1) õppuse läbiviimisega seotud faktilisi andmeid - kirjeldatakse tulekahjuõppuse legendi, samuti õppusel läbimängitud tegevusi ja personali ülesandeid. Antakse ülevaade, kui palju personali ja lapsi viibis õppuse hetkel haridusasutuses. 2) tuvastatud asjaolusid - kas kõik tehnilised süsteemid ja tuleohutuspaigaldised töötasid, kas evakuatsiooniteed olid läbitavad, kas personal täitis vajalikud ülesanded või jäi midagi tegemata, kas evakuatsioonimärguanne jõudis 100 % inimesteni või esines puudusi. 3) eesmärkide täitmist - kas õppusele püstitatud eesmärgid saavutati? Mitme minutiga viidi evakuatsioon läbi? 4) ettepanekuid tuleohutuskorralduse muutmiseks või täiendamiseks - peaks olema välja toodud kitsaskohad, mis peavad leidma lahenduse kas tulekahju korral tegutsemise plaani muutmises, personali ülesannete muutmises või koolituses jms. Kokkuvõtte koostamisel tuginetakse plaanile, tulekahjuõppuse legendile ja osalenud isikute esitatud märkustele. Kogutud info põhjal tuleb analüüsida tulekahju korral tegutsemise plaani toimivust, tegevuste vastavust eesmärkidele ja personali ülesannetega toimetulekut. Kokkuvõttes peab olema fikseeritud tulekahjuõppuse käigus ilmnenud plaani puudused ja meetmed nende likvideerimiseks. Muudatustest tuleb teavitada kogu personali ja ka õpilasi. Tulekahjuõppuse kirjalik kokkuvõte säilitatakse ettevõttes või asutuses vähemalt viis aastat. 3. Tulekahju korral tegutsemise juhis: 7

8 1) tulekahju korral tegutsemise juhtimise korraldus: Tulekahjuhäire korral kontrollitakse, kas on tegemist reaalse ohuolukorraga, tulekahju puhul taaskäivitatab instrueeritud töötaja (haldusjuht, ujula juhataja, remondimees, kooliteenistuja) häiresignaali. Tulekahjuteade edastub automaatselt Häirekeskusesse ning turvafirmasse Securitas Eesti AS. Koolimajas algab evakuatsioon. Õpetajad vastutavad õpilaste kiire ja ohutu evakueerumise eest, loendades õpilased enne klassist väljumist, hinnates seda, kas on võimalik kasutada antud ruumi jaoks ettenähtud või alternatiivset evakuatsiooniteed kogunemiskohta jõudmiseks, loevad õpilased uuesti kogunemiskohas üle ning edastavad info loendusandmete kogujale/grupijuhile. Evakuatsiooni üldvastutav - Tulekahju avastamisel selle algfaasis üritab tuld kustutada esmaseid tulekustutusvahendeid kasutades. - Juhul, kui see ei õnnestu, veendub, et hoones on alustatud evakueerumist. - Teavitab ise ja veendub, et tulekahjust on teatatud hädanumbrile 112 (NB! Kõnesid täpsustava infoga võib olla pigem rohkem kui vähem! Ei tohi arvata, et keegi on kõne Häirekeskusele juba sooritanud! ). - Liigub kogunemiskohta. - Kogub korrapidajalt informatsiooni hoonest evakueerunud inimeste kohta ning, vajadusel, organiseerib päästjate saabumiseni inimeste päästmist väljastpoolt hoonet (akende ja uste avamine otseseks evakueerimiseks). - Päästjate saabumisel edastab informatsiooni päästetööde juhile (päästetööde juhi vestis) ning abistab neid kõigis küsimustes. - Korraldab peale loenduse teostamist klientide liikumise ohutusse kohta. 2) tulekahju leviku piiramise meetmed: 1. evakuatsiooni korral sulgevad õpetajad ja üldruumi kasutajad enne väljumist ruumi aknad ja uksed, kusjuures uksi ei lukustata; 2. tunnivabad õpetajad sulgevad koridoride aknad, kontrollivad võimalusel klassiruumid üle ning evakuatsioonitrepile väljudes kontrollivad, et uks nende selja taga lukustuks; 3. kui takistuse tõttu ei ole võimalik ruumist evakueeruda, tihendatakse käepärase materjaliga ruumi uks ja vajadusel ka ventilatsiooniavad; 4. trepikodade ja üldruumide tuletõkkeuksed ning välisuksed on varustatud uksesulguriga; 5. trepikodadesse ja koridoridesse ei ole ladustatud põlevmaterjali; 6. koridorides ja üldruumides asub piisaval arvul tulekustuteid ja tulekustutustekke; 7. hoones on olemas tuletõkkesektsioonid; 8. väiksemate tulekollete likvideerimiseks kasutada tulekustutit või tulekustutustekki. Tegevused on sätestatud Evakuatsiooni läbiviimise juhisega (vt lisa 3), punktid on koolimajas rakendatud tulekahju ennetavad meetmed. 3) tehnoloogiliste seadmete või protsesside puhul nende ohutuks tegemise korraldus: Viis suurt ventilatsiooniseadet lülituvad tulekahjuhäire rakendumisel automaatselt välja; väiksemad, ühte ruumi hõlmavad ventilatsiooniseadmed töötavad harva, ainult vajaduse korral; sellisel juhult lülitab ruumi valdaja need ise välja. Elektri lülitab vajadusel välja remondimees peakilbi (ruumi nr 020) ruumist, mis asub koolihoone peasissepääsu trepi all 0-korrusel, ruumi 8

9 võti asub valvelaua vasakul pool ülalt teises sahtlis, taskulamp - parempoolses kapis. 4. Päästemeeskonnaga tehtav koostöö: Päästemeeskonna vastuvõtukoht on kooli staadion, mis on evakuatsiooni kogunemiskohaks (konkreetsemalt selle ette jääv jooksurada) või alternatiivina Kaevu tn äärne kergliiklustee. Sisenemisteed ehitisse: Kooli territooriumile pääseb kahest väravast Nooruse tänaval ning kahest väravast Kaevu tänaval. Väravad on alati avatud, sissepääsuteed võimaldavad kustutusautodel ümber maja sõita. Kooli sisehoovides töötajate pargitud autod ja jalgrattahoidlad ei sega kustutusautode juurdepääsu. Päästemeeskonna kontaktisikuks on oranži eraldusvestiga evakuatsioonijuht, kes edastab päästjatele kiiresti info tulekahju asukohast ja ulatusest, annab lühiülevaate eelneva tegevuse kohta tulekahju puhkemise hetkest alates ning senisest evakuatsiooni käigust ja inimeste võimalikust viibimisest ohualas. Evakuatsioonijuht võtab hoonest väljudes valveruumi taga asuvast ruumist kaasa oranži helkurvesti ja mapi koos loendamise kontroll-lehe ja lamineeritud hoone asukoha- ning korruste plaanidega. Asukoha skeemil on näidatud sisenemisteed ja tuletõrje veevõtukohad, korruste plaanidel ATS keskseadme ja elektrikilbi asukoht, evakuatsiooniteed ja pääsud ning tulekustutite asukohad. Evakuatsioonijuht edastab päästemeeskonnale info ventilatsiooni-, elektri- jm süsteemide kohta ning hoones paiknevatest põlevmaterjalidest ja ohtlikest ainetest ning päästmist vajava vara asukohtadest. Objekti esindaja peab olema pidevalt kättesaadaval päästetööde juhile objekti kohta lisainformatsiooni andmiseks. 5. Tulekahju korral tegutsemise plaaniga tutvumine, muutmine ja täiendamine Tulekahju korral tegutsemise plaan tehakse kõigile töötajatele allkirja vastu teatavaks tööle asumisel. Olemasolevatele töötajatele tehakse plaan allkirja vastu teatavaks peale plaani kinnitamist asutuse juhi poolt. Lisaks korraldatakse üks kord aastas tulekahjuõppuse korraldamise eest vastutava isiku poolt tulekahjuõppus. Tulekahjuõppusest on kohustus osa võtta kõikidel asutuse töötajatel. Enne õppuse läbiviimist koostatakse tulekahjuõppuse legend. Tulekahjuõppuse läbiviimisel peab kohapeal olema järelevaataja, kes teeb õppuse kohta kokkuvõtte vähemalt kuu aja jooksul peale õppuse läbiviimist. Tulekahjuõppuse läbiviimise eesmärgiks on tagada orienteeritud käitumine võimalikus ohuolukorras ja sellega seoses maandada riske. Tulekahjuõppuste kokkuvõtteid säilitatakse vähemalt 5 aastat. Plaani muudetakse ja täiendatakse järgmistel juhtudel: 1) juhul, kui plaani väljatöötamise aluseks olnud faktiliste või õiguslike alused on muutunud; 2) tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane; 3) tulekahju aset leidmise järgselt, kui ettevõtte või asutuse tegevus jätkub ning on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane; 4) riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse saamisel; 5) muudel juhtudel, kui plaanis esineb puudusi, või kui see ei täida oma eesmärki. Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani muudatustest teavitatakse töötajaid. 9

10 LISA 1 Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus nr Andmete kirjeldus Kirjeldus 1 Ehitise kasutusviis ja -otstarve IV kasutusviis - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone; TP1 tulepüsivusklass raudbetoonkonstruktsiooniga hoone puhul 2 Ehitise korruste arv Ehitise üldpindala 0 korruse pindala I korruse pindala II korruse pindala III korruse pindala IV korruse pindala pööning, trepikoda 3 Ehitise kasutamise kellaajad 7:00 23:00 4 Ehitises viibivate inimeste arv tundide ajal Ehitises viibivate inimeste arv tunnivälisel ajal Inimeste arv, kes ei ole võimelised iseseisvalt evakueeruma korrust; keldrikorrus 9158,80 m ,50 m ,90 m ,70 m ,70 m 2 838,40 m 2 134,60 m Sisevalvepersonali ja turvatöötajate olemasolu Puudub, turvatöötajad saabuvad tulekahjuhäire või paanikanupu käivitamisel koheselt 6 Evakuatsiooniteed ja -pääsud, hädaväljapääsud, nende asukohad 7 Evakueerumise võimalused ühest tuletõkkesektsioonist teise 8 Esmased tulekustutusvahendid jm tuleohutuspaigaldised 0 Evakuatsiooniteed skeemidel lisas 6, evakuatsioonipääsud lisas 4 Võimalik, kuna sektsioone eraldavad tuletõkkeuksed Tulekustutite asukohad skeemil lisas 5, tuletõkketekid köögiruumides 9 Suitsuärastusvantilaatorite asukohad A ja B tiiva 0-korruse garderoobides A tiiva nupp sissepääsust paremal; B tiiva nupp maja välisseinal 10 Esmaabivahendid (plaastrid, sidemed, külmasprei ja külmakott) 11 Muud andmed, mis mõjutavad evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist korrusel õpetajate toas 024, jõusaalis 011 I korrusel tehnoloogiaklassis 111, arstikabinetis 114, sööklas 115, halduses 116, ujulas 117 II korrusel käsitööklassis 201, võimlas 222, keemia laboris 225a, õpetajate toas 238, tantsuklassis 322 Õpilaste- ja töötajate nimekirjad turvaruumi taguses ruumisn ümbrikus. Ruupor haldustoas 116. Ujula pumbaruumis on hoiul basseinikeemia:

11 11 Naatriumhüpokloriit (NaOCL) 15 %, maksimum kogus 1 tonn, väävelhape (H2SO4), maksimum kogus 1 tonn ja KEMIRA PAX-XL100, maksimum kogus 80 kg.

12 LISA 2 Koolihoone tuleohtlikkuse kirjeldus nr Nimetus Koht Ohuallikas Ohtude maandamine 1 Tuleohtlike protsesside toimumiskohad ehitises Söökla toiduvalmistamine Keemia klass katsete tegemine elektripinge, kõrge temperatuur keemilised protsessid kustutid, andurid, kustutustekk kustuti, andurid, kemikaalikapp, tõmbekapp Tööõpetuse klassis toiduvalmistamine kõrge temperatuur kustuti, andurid, kustutustekk Tööõpetuse klass töö seadmetega elektripinge, kergestisüttivad materjalid kustutid, andurid, seadmete ohutusnupp Keraamika põletamine klass kõrge temperatuur kustuti, andur, eraldatud keldriruum Ujula seadmeruum ohtlike kemikaalide doseerimine keemilised protsessid kustutid, andurid, eraldatud keldriruum ja tuletõkkesektsioon Kilbiruum 020 kõrge temperatuur kustuti, andur, eraldatud keldriruum 2 Põlevmaterjalide asukoht ehitises (korrused, trepikojad jmt) Võimla inventariruum 223 ja jõusaal võimlemismatid Aeroobikasaal väikesed võimlemismatid kergestisüttivad plastmaterjalid kergestisüttivad plastmaterjalid kustuti, andurid, eraldatud ruumid II korrusel ja keldris kustuti, andurid, eraldatud ruum III korrusel Keemialabor 225A - katsete kemikaalid plahvatusohtlikud kemikaalid kustuti, andurid, kemikaalikapp, tõmbekapp Ujula seadmeruum kemikaalid plahvatusohtlikud kemikaalid kustutid, andurid, eraldatud keldriruum ja tuletõkkesektsioon Söökla soojussõlm 027 värvijäägid kergestisüttivad materjalid andur, eraldatud keldriruum ja tuletõkkesektsioon 12

13 3 Milline on hoone tõenäolisem tulekahju stsenaarium? Kus võib puhkeda tulekahju? Kus asuvad tulekahjust teavitamise andurid? Kuidas toimub tulekahjust teavitamine? Kuidas erinevates olukordades evakueerutakse? Kas evakuatsioonitee on vaba? Kuidas õnnetuse olukordi ennetatakse? Tulekahju võib alguse saada elektriseadme rikkest või ühendusest ühes kooliruumis. ATS andurid asuvad koolihoone kõikides ruumides, lisaks on koridorides teavitusnupud. Tulekahjusignaal koolimajas käivitub automaatselt ning jõuab koheselt ka turvafirmani ning Häirekeskuse 112 teenuse kaudu Päästeametisse. Evakuatsioon toimub tulekahju korral tegutsemise plaani kohaselt, evakuatsiooniteed koolihoones on alati vabad. Kooliperioodil kontrollivad elektriseadmeid ruumide eest vastutajad, masinaid tööõpetuse õpetajad ning arvutivõrku ITspetsialistid. Koolivaheaegadel võetakse elektriseadmed vooluvõrgust välja. 4 Milline on lähiümbruse tõenäoliseim tulekahju stsenaarium? Kus võib puhkeda tulekahju? Kuidas toimub tulekahjust teavitamine? Kuidas erinevates olukordades evakueerutakse? Kas evakuatsioonitee on vaba? Kuidas õnnetuse olukordi ennetatakse? Gaasimahutid AS Saare Gaas territooriumil koolimaja naaberkrundil Visuaalsel märkamisel info edastatakse ning koolimajas käivitatakse evakuatsioonihäire ATS keskseadmest I korrusel või käsiteadustist. Evakuatsioon toimub tulekahju korral tegutsemise plaani kohaselt, evakuatsiooniteed koolihoones on alati vabad. Vastutab AS Saare Gaas 13

14 LISA 3 Evakuatsiooni läbiviimise juhis: 1. Kui koolimajas kõlab esmane tulekahjusireen, siis tuleb evakuatsiooniks valmis olla. Õpetaja loeb õpilased üle ja korraldab klassiruumi akende sulgemise. Mittepedagoogiline personal sulgeb oma tööruumide aknad. 2. Kui peale pausi kõlab uus, pikk helisignaal, ongi tegemist evakuatsiooniga ning õpetaja viib õpilased kiiresti, kuid rahulikult koolimajast välja staadionile, kasutades lähimat evakuatsiooniteed. Evakuatsiooniteed on näidatud korruste evakuatsiooniplaanidel. Takistuste või ummikute korral kasutada muud/vaba evakuatsiooniteed. NB! Kui esmane tulekahjusireen mingil põhjusel välja ei lülitu või evakueerumiseks antakse suuline korraldus, tuleb samuti evakueeruda. 3. Evakueerimispääsude lühiülevaade: * õppekorpuse ruumid lõpunumbriga A, 0, 1, 2 ja 3 evakueeruvad A-tiiva evakuatsioonitreppi mööda või järgmist lähimat ohutut evakuatsiooniteed; * õppekorpuse ruumid lõpunumbriga 4, 5 ja 6, 12 ja 13 + raamatukogu A-tiiva trepikoda kasutades või järgmist lähimat ohutut evakuatsiooniteed; * õppekorpuse ruumid lõpunumbriga 7, 8, 9, 10 ja 11 B-tiiva trepikoja kaudu või järgmist lähimat ohutut evakuatsiooniteed; * peakorpuse ruumides viibijad saavad kasutada peatreppi, aula treppi, ujula ja söökla välisust. 4. A-tiiva evakuatsioonitrepil liikudes antakse teed ülevalt poolt tulijatele. 5. Ruumide aknad suletakse. Ruumide uksed suletakse, kuid neid ei lukustata. Lukustatud ruumide uksi avada ei ole vaja. 6. Õpetajad, kellel häire hetkel tundi ei ole, evakueeruvad korruse tühjenemisel viimastena, kontrollides kõik ruumid täiendavalt üle, sulgedes lahtiolevad koridoride aknad ja vaheuksed. Ka mittepedagoogiline personal kontrollib uste-akende kinniolemist ning vajadusel juhendab õpilasi ja muid koolimajas viibivaid inimesi. 7. Evakueerumisel suitsutsooni läbida ei tohi! Vähese suitsu korral kasutada teist väljumisteed või liikuda väljapääsu poole oma hingamisteid märja riidega kaitstes ja seina äärde hoidudes võimalikult põranda lähedal. Kui tulekolle või paks suits on otse ruumi ukse taga, tuleb jääda ruumi, tihendada ukse- ja ventilatsiooniavad ning informeerida enda asukohast häirekeskust numbril 112 ja/või anda endast märku läbi akende. 8. Evakueeruvad kõik koolimajas viibijad. Evakueerunud inimesed ei tohi mingil juhul koolimajja tagasi pöörduda! Valvesse sissepääsudel jäävad: Kaevu tn poolne siseõu - remondimees Peasisepääs - söökla klienditeenindaja Staadionipoolne siseõu - söökla klienditeenindaja 9. Võimalikust koolimajja jäänud inimesest anda kindlasti teada evakuatsioonijuhile, kes edastab info päästjatele. 14

15 10. Märgatud tulekoldest koolimajas anda kindlasti teada evakuatsioonijuhile, kes edastab info Päästeametile. 11. Staadionile rivistumisel järgida põhimõtet, et jooksuraja õppekorpuse-poolses otsas asuvad esimese kooliastme klassid, seejärel teise ja kolmanda kooliastme klassid, gümnaasium ja Nooruse tänava poolses otsas personal. 12. Õpilaste ja personali ülelugemise tulemustest teavitavad õpetajad ja osakonnajuhid võimalikult kiiresti grupijuhte, kes edastavad info evakuatsiooni juhile, kes kannab oranži helkurvesti, mille saab turvaruumi tagant ruumist. Vahetunni ajal evakueerumisel loendab õpilased üle neile eelmist tundi andnud õpetaja. 13. Tunnivälisel ajal loendavad väljunuid ringijuhid/treenerid/ujula teenistujad, koolituste korraldajad ja pikapäevaõpetajad. 14. Peale evakuatsiooni lõppu lähevad õpilased ja personal koolimajja tagasi ning töö jätkub vastavalt tunniplaanile. Majja tagasi pöördumisel ei kasutata A-tiiva evakuatsioonitreppi. Andmete edastamisel on vajalik järgida kehtestatud korda: klassiga evakueerunud õpetajad edastavad loendusinfo grupijuhtidele ja nemad omakorda evakuatsioonijuhile. Grupijuhi või tema asendaja puudumisel edastavad loendusinfo evakuatsioonijuhile klassiga evakueerunud õpetajad. Personali loendaja puudumisel edastavad loendusandmed evakuatsioonijuhile osakonnajuhatajad. Grupijuhid (loendavad õpilasi tulemused ev.juhile): I III klassi õpilased Merle Tustit, asendab Ülle Jasmin IV VI klassi õpilased Kristel Paju, asendab Liivi Erlenbach VII IX klassi õpilased Anu Saabas, asendab Eneli Vahar X XII klassi õpilased Maidu Varik, asendab Maren Asumets Osakonnad ( loendavad töötajaid, tulemused personali loendajale): humanitaarosakond -Marit Tarkin, asendab Malle Tustit klassiõpetajate osakond Grete Pihl, asendab Sirje Mehik reaalainete osakond Signe Vahkal, asendab Gerta Nurk võõrkeelte osakond Merike Kivilo, asendab Irina Mulenok muusika-, kunsti- ja käsitööosak. Laine Lehto, asendab Raili Kaubi spordiosakond Ülle Räim, asendab Gabriel Sepp haldus, juhtkond Maili Rasva, asendab Arvi Tanila söökla Anu Rüütel, asendab Merle Sullakatko tugikeskus, Osilia, raamatukogu Külli Mänd, asendab Margit Düüna Personali loendaja Tiia Kuusk, asendab evakuatsioonijuht Evakuatsioonijuht: Toomas Takkis, asendavad Juhan Kolk, Tiiu Smidt 15

16 LISA 4 Evakuatsiooniteed ja -väljapääsud: V ä l j a p ä ä s R u u m i d e n u m b r i d k o r r u s t e k a u p a 0 korrus I korrus II korrus III korrus IV korrus Õppekorpuse A-tiiva metallist evakuatsioonitrepp - 100, A1, 101, 102, A, 200, A2, 201, 202, A, 300, A3, 301, 302, A, 400, A4, 401, 402, 403 Õppekorpuse A-tiiva trepp ja trepikoja väljapääs A-garderoob, 003, jõusaal, võimlemissaa l 104, 105, , 205, 206, 215, 215A, 238, , 305, 306 raamatukogu, , 405, 406, 412, 413 Õppekorpuse B-tiiva trepp ja trepikoja väljapääs , 108, , 208, 209, 210, 210A 307, 308, 309, 309A, , 408, 409, 409A, 410, 411 B-tiiva garderoobi väljapääs Peakorpuse väljapääs ja peatrepp koos peakorpuse väljapääsuga B-garderoob, pilliruum, 004, abiruumid peagarderoob 002, 005, ,111,112, 113, talveaed, 119, ujula eesruumid 216, 217, 218, võimla ruumid, 225, 226, 227, 233, 236, 237 Osilia ruumid, auditoorium, peeglisaal - KG söökla väljapääs - 114, 116 söögisaal Aulatrepp koos väljapääsuga - köögiruumid aula, heliruum - - Peakorpuse keldriväljapääs spordiosakon na 0 korruse ruumid Ujula väljapääs ujula bassein, 122, 123, Märkus: Evakuatsiooniteedele ei ladustata põlevmaterjale ega paigaldata muid liikumist tõkestavaid esemeid. 16

17 LISA 5 Tulekustutite nimekiri: nr kirjeldus ruum asukoht toodetud vahetus kontroll 1 Pulberkustuti 6 kg Peakilp 020 Peakorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Peagarderoob Peakorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Talaariruum 031 Peakorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Suusaruumi koridor Peakorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Suusaruum 025 Peakorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Ujula pumbaruum Peakorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Ujula vent.ruum Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Ujula inventariruum Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Ujula fuajee 117 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Söökla söögisaal 115 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Valveruum 119 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Arhiiviruum 112 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Poiste rauatöö 111 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Poiste puutöö 111 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Füüsika labor 110 Peakorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Inventariruum 222 Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Võimla 222 Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Võimla koridor Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Keemia labor 225a Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Punane väljak Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Aula sissepääs 228 Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Aula väljapääs 228 Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Aula heliruum 228a Peakorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Tantsuklass 322 Peakorpuse III korrus Pulberkustuti 6 kg Osilia köök 315 Peakorpuse III korrus Pulberkustuti 6 kg Auditoorium 314 Peakorpuse III korrus Pulberkustuti 6 kg Raamatukogu 312 Peakorpuse III korrus Pulberkustuti 6 kg Võimlemisssaal 011 Õppekorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg Tehnikaruum 016 Õppekorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg A tiiva garderoob Õppekorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg A tiiva garderoob Õppekorpuse 0 korrus

18 32 Pulberkustuti 6 kg B tiiva garderoob Õppekorpuse 0 korrus Pulberkustuti 6 kg A tiiva koridor Õppekorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg B tiiva koridor Õppekorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg Peakoridori väljak Õppekorpuse I korrus Pulberkustuti 6 kg A tiiva koridor Õppekorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg B tiiva koridor Õppekorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg Hall väljak Õppekorpuse II korrus Pulberkustuti 6 kg A tiiva koridor Õppekorpuse III korrus Pulberkustuti 6 kg B tiiva koridor Õppekorpuse III korrus Pulberkustuti 6 kg A tiiva koridor Õppekorpuse IV korrus Pulberkustuti 6 kg B tiiva koridor Õppekorpuse IV korrus Vahtkustuti 6 l Söökla köök Peakorpuse I korrus Süsihappegaasikustuti 5 l 45 Süsihappegaasikustuti 5 l 46 Süsihappegaasi kustuti 5 l Arvutiklass 113 Peakorpuse I korrus Arvutiklass 217 Peakorpuse II korrus Serveriruum 009 Õppekorpuse 0 korrus Märkused: Tulekustuti metallkesta hooldusvälp on pulberkustutil 10 ja vahtkustutil 5 aastat. 18

19 Evakuatsiooniskeemid: LISA 6 Pilt 1, Kuressaare Gümnaasiumi 0-korruse evakuatsiooniskeem. 19

20 Pilt 2,, Kuressaare Gümnaasiumi I-korruse evakuatsiooniskeem. 20

21 Pilt 3,, Kuressaare Gümnaasiumi II-korruse evakuatsiooniskeem. 21

22 Pilt 4, Kuressaare Gümnaasiumi III-korruse evakuatsiooniskeem. 22

23 Pilt 5, Kuressaare Gümnaasiumi IV-korruse evakuatsiooniskeem. 23