"C 1 tî 1 '' G TFT :; ' G,r P' A ^ï 1 ï ^^ TiX^-'--' A

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download ""C 1 tî 1 '' G TFT :; ' G,r P' A ^ï 1 ï ^^ TiX^-'--' A"

Väljavõte

1 .: ê' "C tî '' G TFT :; ' G,r P' A ^ï ï ^^ TiX^-'--' A ; :.';;' ^V;ILMUB.KORD "KÜÜS". : ".;;; - ;'... ; -. ;,". RECUEIL",'" MEmU^^^ BUREAU r CENTRAL DESTATISTIQUE'-D-L'ESTONIE A:-.; -. SISUKA PEAUE MUU: ^Ï ^ i ^. Eest!aste arv Venes (N.B. V. L). Töötaolu ja tööbörside tegevus à. ;. Rahvastiku Jaotus:^ '; ; yy»fna;dejav : al#i^^.f.'keskt^^ r"e;po;rdtetä^

2 SISUKORD TABLE DES MATIÈRES \ '.'Mik. Eestlaste arv Venes (N, S. V. L,}. H. Reiman. Töötaolu ja tööbörside tegevus a, R. Sõrmus v,,'.... <-...'y.,.:.'.". ; :... ;.;.. Rahvastiku jaotus.linna ja maa vahel. G. Tomberg. -,...; Linnade ja alevite rahvastik à.g. Tomberg Tulekahjud a.^y. Feldman.'/ Kanapidamise tasuvus a, ~ T, Kind.,". Kešktööstusettevötted töötajaga a. "P. Sénlper V.. ;.' '.'. -.-:.. >?-,: : V:..- > ; ;...'." - Spordistetistika 0 à. G. Tomberg... ','.' "'".:'..-<", Page Nombre des estoniens en Russie (Ü. R. S. 'Ä);-^:-"'-" H Reiman "'".... ; Chômage et activité des bourses,du travail en. R. Sôrinus...-', Répartition de la population entre les villes et bourgs et la campagne. G. Tomberg.. Population de villes et bourgs en. 0. Tomberg "......, :..... :.. Incendies en. V. Feldman.:"..... Rentabilité de l'élevage de poules en. T. Kind....,;;'; '..: >..,:.....'.-.-. /. Industrie moyenne en. P. Semper... Statistique sportive de 0. G, Tomberg. (Staudart- numerat-. -: :,. ''''" aiootf) Tab.. ViUIskaubafldus veebruaris '.. w. Väliskaubandus mutide riikidega veebruaris ÎJ. Tähtsamale ainete väliskaubandus veebruaris Tolliametite läbikäik veebruaris » '".' &. TOUiasutisto tulud.,v. Riigiraudteed jaanuaris. : Tallinna sadama tegevur märtsis "....' >. :.. Eesti Panga äpiheis -IL 0...,......,...,V, Maapanga äridele i,. Pankade äriseis. Xli....'.,....' li. Üksikute paukude äheeisu summad L Xli i,. Riigi si^shtulekud jaaauaris...' Valuuta hinnad Tallinna börsil mširtsis ;.... :.... i,, Vabariigi pmlüestiilesõitnvd märtsis....v,.. v ALALISED': TABELID ' TABLE A ÜX PERMANENTS,, ;. Linnadö rahvastik märtsis, ls.lükvel olev raha. III ;...» " ' ls.^ànkadttvaholisé arvekoja tegevus veebruaris....,..,,. Protestitud vekslid vtaebruäris.. ; '.".....!... ä i, ;, Kapltal'l i :etiii«ioond märtsis.,,. «:. i: \i"r -r., r v'ti' Töästuötoadanyjaanua.ris :. ' '-.-/. ';.. f> :: ;.,: Jjoo-mataudid jaanuaris j. ':,. > : ". v^..' '. '-..,'.:'. '.': ' '. Tapamajade tegevus jaanuaris-..,..,,.... '".;,.".. ;. "',., Suürmüüglhinuad jààutjaris. ja vetjbtüarls.., ;. ". ;.,".; õ.;tfdijai»ete, fflaksutnus kalorllise /sisalduse järgi mõ-wi...::?.-:>:. ; '.:.:-. : :..."."";".. '.., ; '. %&..."Turuhinnadötärtata..*. ; ;. >.' :.;...'..... ;.-;'. ElumàkfiumBSlndeksid..... ;.....,.'...,... ; SüurmÜüffiuidekeid ^.'. ;.-...;.:,...;.. ; ; : ;, ;. Tööturg,veebmaria,.'-. :.\ */*'?.:.'...",,,..'.':..:> :. ;. v r ; SO. Täästusettevöttsd :.ja"; töulolu.partsiks :.. = ::. ^. : ; Suur- ja kesktööstusettevõtete :öj<ud' C jaanuariks ' : -'Z P0. a.; i\. :, ' :.;-v.'.. >.- ;. : :::.' ;':V..,v.;.'.. :.'^,:-v..."... Tööõnnetused tööstusettevõtteiä vöebruatis v. :..,;...:. ; TöÖtuBtÖöliste arvu liikumise lnäeksj(l [.', :.v;, % : i ; :/ ;, Nakkushaigiued veebruaris... ;;,-."..,. ;.'"\;^:.j:;;j :. : ;;. : '- (Numération "permanente) Tab. h» %,,. : '' ' ; & -., ' & '» ". '"V s. Çr/mmevée extérieur:mfêï>rier, v. ; :.', ; -,.-..:"..;ö Canirnttrae extérieur meo te^ c^urzptvys eri fêvhër \ ^-: { Gomntvrce extérieur des phuetp. ürlmes en février :. Activité dès bureaux douaniers eu février -"., ;.... Recettes douanières -,.. - Chemins de Ter en janvier... : Mouvement"du port de Tallinn en ma's..... ' ', 'i Bilans de la Banque d'estonie le. Il, 0. '"> ü. Situation.'financière de ta iianque agraire. -.",. Siluûiion financière des banques an XII Mordant des bilans déh banques au. Xli,.... :,,'- :,... Hecelles de l'é'(il en, janvier t. Cours du change à Tallinn en mari "., '... :....."..,. Nombre de personnes passées les confins'- de la RêpUr blique en. mars....' '.... : :'i ;.,.;...'; ;...'-\,i'. :/.... Momwiientle la population d'ins lesv'illes&i mars >... ^,:; M. Billets en ctividatton. lll,'m.'..: v:. : ;rö '.. ii. Mouvëmentde la chambre'."dei,c(i^-p0isàu.ùn'm févrief"^.^. E'fféts protestes en février..:'. '. ;/-;".'.. ; "....,,.'.. a Émissions des capitaux en triàrs :. -. "-.',.. ;." - - %"... : Production de quelques industrie^\èn janvier... \-. Êpizoolies en janvier,...". :. ;..".. ".;.-.. "..- ". r. ;: ;-. S, 'Fonctionnement'-dejs abattoirs' eu janvier..... Prix de grosen janvier\é'l février:'.., Goût des dntrêes idinièiilàiresà ta base de leurvaleur nutritive -0^.,, ; : se; Prix de détail en mars ,...:*c. N<Jïttt>res-indir:e$ du coûtde la vie :.gs, Nombres-indices d.es prix de gros ,, <,:.-.\ Marché dû travail en février ".:»: 0, ^Entreprises industrielles:-et "leur main d'oeuvre au :mars:,.,...' ;. ',.. '.-..'..../...' :..... Main d'oeuvre des entreprises gr- ndès et mo- -,. yemies ; õ0 ^caidents du travail dans les entreprises industrielîèsuen février.'".<...-'. ' ; '.'.. -' - '' ' -, - '.'" Nombres-indices du mouvement du nombre d* la malu "d'oeuvre dans les èntrepr. industr... v..... Maladies contagieuses en février... /.... ;...-..'.. M.N. Miriia'a trükk, N«trv

3 H. Reiman. EESTLASTE ARV VENES (N.S.V.L.). NOMBRE des EST0NIE T S en RUSSIE (U.R.S.S.). Andmed väliseestlaste arvust on väga puudulikud. Eestkätt õieti sellepärast, et Lääne- Euroopa ja selle eeskujul meretaguste riikide ametlik statistika ei harrasta rahvuste eritlemist etnilises mõttes, vaid nendes rahvuse mõiste ühtib riikkondluse mõistega. Nii, näiteks, L.-Euroopa statistika ei tunne juute kui rahvust etnilises mõttes, ja, näiteks, Prantsuse kodanikud-juudid on arvestatud prantslastena. Teisiti on lugu osalt Kesk-, eriti aga Ida- Euroopa riikidega, kus on lahendada vähemusrahvuste probleeme. Siin juba tuntakse huvi rahvuste statistika vastu, kuigi tihti rahvusi eriteldakse vaid ema- või tavakeele järgi. Erilist tähelpanu on kinkinud rahvuste eritlemisele Vene a. dets. rahvalugemine, mil arvestati kõik riigis elavad, ka väiksemaarvulised rahvused nii etniliselt kui emakeeleoskuselt. Instruktsioonide kohaselt rahvusliku kuuluvuse määras üleskirjutatu ise; raskuste korral aga märgiti rahvus ema rahvuse järgi. Emakeeleks-tunnustati see, mida üleskirjutatu paremini oskab või mida ta tavaliselt kõneleb. Sellepärast oleme siin emakeele" asemel tarvitanud..tavakeel". Neil andmeil on võimalik põhjalikult selgitada Venes asuvate eestlaste arvu, asukohta, sugu, emakeele- ja kirjaoskust. Kahjuks aga puuduvad andmed eestlaste vanusliku koosseisu ja mõne teise demograafilise tuimuse kohta, sest andmete läbitöötamise laad (detsentraliseerituna üle riigi erikohas, tavalistel käsitsi võtetel) võimaldas rahvuslikul alusel kombineeritud kokkuvõtteid vaid ühe või teise rahvuse massilisel elamiskohal; eestlased aga, nii kui allpool näeme, on pillatud laiali üle kogu hiigla maaala. Üldarvult elab Venes eestlasi rohkem, kui kuskil mujal välisriikes, tõenäolikult koguni rohkem, kui kõigis teistes mais kokku, nimelt tuhat ( ). Sellest arvust on E. V. kodanikke ja Vene kodanikke 0. a. rahvalugemine arvestas eestlasi Vene riigis üldse 0, tuhat, millest Vene Statistika Keskvalitsuse arvutusel kuulus praegusele N. S.V. L maaalale, tuhat. Seega oleks eestlaste juurekasv ligi 0 a. kestel, 0 /o, ehk aasta kohta keskmiselt l, / 0 (, /oo). Pidades silmas, et eestlaste arv Eestis on kasvanud a. rahvalugemiste vahel, s. o. a. jooksul,i /o ehk keskmiselt aastas vaid 0, 0 / 0 (, n /oo), tuleb lugeda eestlaste arvu kasvu Venes väga suureks; see on suurem koguni venelaste enda juurekasvust,r> 0 /o. Seletatav võib see olla vaid vahepealse eestlaste suurel arvul kodumaalt Venemaale rändamisega kas asunikkudena või muudel aladel teenistuse otsimiseks. Tõsi, a. rahvalugemisel rahvus määrati peamiselt vaid emakeele andmeil ja selletõttu, kahtlemata, paljud eestlased ühes teiste vähemusrahvustega sattusid muude rahvuste, peamiselt venelaste hulka; kuid ka eestikeelt emakeeleks tunnustanute arv Venes a., tuh. näitab eestlaste arvu suurt juurekasvu 0 a. kestelž, / 0, ehk keskmiselt aastas,iö 0 / 0 (ll,e /oo). Teisest küljest aga jälle, arvestades Venemaal rahvaste suure loodusliku juurekasvuga, võib pidada tõenäoliseks ka Venemaale väljarännanud eestlaste juures suuremat looduslikku juurekasvu, kui Eestis ilmasõja eelsetes oludes. Seda osutavad kaudselt ka teiste Venes asuvate eestlaste keelehõimude juurekasvu 0 /o / 0 : komidel (sür jaanidel), / 0 (keele järgi, / 0 ) permlastel,% (, / 0 ), mordvalastel, /o (,i /o), vepslastel,t 0 / 0 (,(i / 0 ), votjäkidel, /o (J,.i /o), karjalastel ll),d /o (,I /O), maridel, /o (l,e /o). Nendel väljast juuretulijaid ei olnud, pigemini võis osa neist kaduma minna ümberrahvustumisel, näiteks maridel. Kuigi eestlased raassiliselt osalt erineda võivad loeteldud keelehõimudest, pole alust selletõttu looduslikus juurekasvus liig suurte erinevuste oletamiseks; need võivad tekkida ikkagi peamiselt vaid tulunduslikest ja sotsiaaltervishoidlikest põhjustest. Emigratsiooni mõju kasuks räägib jälle võrdlus lätlaste arvu erakorraliselt suure kasvuga Venes l0, / o (O, / 0 ). Siiski, kui suurel määral arve on mõjutanud omaaegne väljaränd või jälle kodumaast suurem looduslik juurekasv, jääb lahtiseks. Kahe tunnuse etnilise päritolu ja tavakeele alusel koostatud Vene rahvalugemise andmeist selgub, kui keeruline on rahvuste arvulise vahekorra kindlaksmääramine; ühest tunnusest selleks igatahes ei jätku. Kahe tunnuse abil aga selgub ka, mil määral rahvuste kõr-

4 vuti või segamini elamisel teostub nende vastastikune segunemine või ümberrahvustumine. Algandmete otstarbekohase läbitöötamise tõttu oli võimalik eestlaste suhtes koostada tab. l, millest selgub mitte üksnes end eestlaseks tunnustanud isikute ja nendest eesti keelt tavakeeleks pidajate arv, vaid ka isikute arv, kes etniliselt pole küll eestlased, kuid peavad eestikeelt tavakeeleks. Sellaste arv lahter on saavutatud lahter arvust ja summa mahaarvamise teel, kusjuures on oletatud, et E. V. kodanikkude tavakeeleks on kõigil eesti keel, kuigi vast mõnel see pole nii. el Eestlaste arv Venes (N.S.V.L.)Aombre des estoniens en Russie (URSS). il N. S. V. L. eesti rühvu- Isikute arv, kell Rahvuselt mitte eestlasel!, kel tavakeeleks N. S. V. L. eesli rahvu-jl sest kodanikel tavakee tavakeeleks II sest kodanikkude j! leks eesti keelsujets eesti keel (ühes; oi»«ii keel Non-estons E. V. kodanikke Sujets de l'urss j URSS dont la langue E. V. kodan.) il ('ïlluiiq.) dont la langue ) H habituelle est estonienne \Totalile desper-'} habit, est indiquée eslon. Dont sujets \sonncs doni la\\ (>Sl0lS "ka elan.. % eestlast. langue häbi- ij Arv arvust Arv N.S.V.L.kod. luelle est I Arv % neist kel Nombre /no au total Nombre % au total eston.(eamp-les Nombre tavakeeleks de lu popul de la popul. I sujets estons) eesti keel ) üldse Sellest: Mehed. Naised. Linnades Sellest: Mehed. Naised. Maal Sellest: Mehed. Naised h Û 0,0,,0,,, 0, 0, 0, See vaevalt segab tab. tulemust, et N.S.V.L. rahvuste vastastikkuses denatsionaliseerumises eestistumine eestluse kaotamise kõrval, kuigi väikene Ü,<J O eesti rahvusest isikute kohta ll, /o denatsionaaliseerunute vastu, tõeliselt siiski küllalt suur on, silmaspidades eestlaste vähest üldarvu l,o /oo. Kuid ümberrahvustumise määr ja vast ka kiirus ei olene mitte sedavõrt segamini elavate rahvuste üldarvust kui nende võrdlevast kultuurilisest tasapinnast ja, peamiselt, nende omakultuurilise ümbruse tekkimise võimalusest, mis on tingitud asustumise laadist. Üksikperedena võõra rahva seas elamisel ka kõrgekultuuriline rahvus ajajooksul paratamata denatsionaliseerub; saartena suuremates asulates elamisel aga on rahvusliku omapära ja keele säiluvus võrdlemisi suur ja mõeldav koguni suuremarvuliste naabrite osaline ümberrahvustamine. Eriti ebasoodsad on väikerahvaste liigetele oma rahvuse ja keele säilimiseks euroopaliku kultuuriga suurlinnad, kui selleks soodustavalt kaasa ei aita mõningad erilised asjaolud, näiteks tugev rahvuslik liitumine või antagonism enamusrahvaga (näiteks soomlastel Leningradis). Kuna eestlastel sellased kaasaaitavad tegurid silmapaistval määral puudusid, siis linnades laiali elades on nad võrdlemisi suurel määral ümberrahvustunud ja ka teisi vähe, vast ainult võõrast rahvusest naisi, eestistanud; sellevastu maal, tihti küladena koos asudes, eestlased esinevad oma rahvust alalhoidlikumaina ja on ka muid rohkem eestistanud. 0 0,,0.,,,,,0, s)!, 0,, 0, 0,,,, Eestlaste asustumistihedust ja denatsionaliseerumise määra kogu Vene maaalal näeme tab.. Selles oleme, vältides eesti keelt emakeeleks pidajate üldarvu, toonud vaid koos E. V. kodanikkude ja N.S.V.L. eesti rahvusest kodanikkude arvud ühes viimastest eesti keelt tavakeeleks pidajate suhtarvuga. Nii kui selgub, suurel NSVL maaalal leidub eestlasi kõikjal, väljaarvatud mõned üksikud raioonid. Kuid asumistiheduselt on maaalalised erinevused suured. Otsustades J000 kodaniku kohta võetud suhtarvude järgi, eestlaste tähtsamaks asumisalaks on Leningradi-Karjala raioon, eesotsas Leningradi linnaga ja Leningradi-Pihkva ning Novgorodi kubermanguga, Põhja raioonist Põbja-Düüna kubermang, Krimm, Põhja Kaukaasias Armaviiri, Stavropoli ja Mustamere ringkond ning Karacai aut. raioon, Tagakaukaasias AbhaasiaSNV (Suhuum), Kasakistanis Akmolinski kub., Siberis Barabinski, Kan&ki, Krasnojarski, Minusinski, Novosibirski, Omski, Rubcovi, Tara ja Tomski ringkonnad ja Kauges Idas Vladivostoki ringkond ühes Vladivostoki linnaga. Ent oma rahvuse alalhoius on ka need eestlaste peamised asupaigad väga erinevad. Kõrgema alalhoidlusega esinevad Põhja raiooni, Baškiri raiooni ja Siberi eestlased üldse ja eriti eelmainitud peaasumisaladel; seal aga, kus eestlaste koondumine väiksem, on ka neid rohkem denatsionaliseerunud. Sama nähe kordub ka,,.,, '! Rahv? s eritlemata. ) E. V. kod., kelle tavakeeleks mitte eesti keel. ) % au nombre des personnes dont la langue habituelle est estonienne.

5 EESTLASTE ARV S. N". V. L. MAAALADE JÄRGI. - NOMBRE des ESTONIENS en V. R. S. S. Maaalaline jagunemine H i OM S "S'ïu'cû =» "SM L. N. S. V. L. üldse A. V. S. F. N. V. I. Pöhia raloon! Arhangelski kub Korni autonoomine r. (oblast) Vologda kub. (i Põhja-Düüna kub 00 II. Lcniugradi-Karjala rafoou Leningradi kub. (ü. Leningr. -ga) Sellest: Leningradi linn Karjala A. S. N. V Murmani kub Novgorodi Pihkva Oerepoveci,, lil. Lääne raloon.... Smolenski kub. Brjanski 0 0, IV. Kesk-Tüüstuse raioon Vladiimiri kub j 0 Ivanovo-Voznesenski kub...! Kaluuga kub j 0 Kostroma! Moskva Sellest; Moskva Unn (ü. Moskva -ga) I! Nižninovgorodi kub! Rjäzani Tveeri,! Tuula-,,! Jaroslavi I 0 V. Kesk-Mustamulla raioon Voroneži kub Kurski Orelli Tambovi, VI. Vjatka raioon Votjakid autonoomne r. (obl.) Vjatka kub Mari autonoomne raioon (obl.) VII. Uurali raioon Verhnekamski ringkond Zlatoustovi Irbiti Lsimi. ' Komi-Permi Kunguri Kurgani Permi M Sarapuli Sverdlovi Tagüi Toboli,; Troicki Tjumeni Celjäbinski Sadrinski VIII. Uascliklirl raioonbasehk iiri A.S.N.V IX. Kesk-Volga raioon.. Orenburgi kub.. Penza. Samaara Tatari A. S. N. V. Uljanovski kub.. Ouvaši A. S. N. V. X. Alara-Volga raioon Astrahani kub Kalmõki a. r. (oblast)... Volgaäärne-Saksa A. S. N. V. Saratovi kub Stalingradr kub XI. Krimmi raioonkrimmi A. S. N. V. XII. Pöhja-Kaukaasl raioon Armaviiri ringkond.'...'. Doneci.... UI 0 0 0,0,, 0, 0,,0,,. 0,,,,0 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,0 0. 0, 0, 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,,, 0,,S GÜ ! *) Koos S. N. V. Liidu kodanikud ja E. Vabariigi kodanikud. Doni ringkond Kubani Maikopi Salski Stavropoli, Sunja Taganrogi Tereki Mustamere Salihti Vladikaukaas. auton. linn... Groznõi auton. linn Adõgei-Cerkessi aut. r. (oblast) lugusi aut. raioon (oblast).. Kabardo-Balkani aut. r. (obl.). Karaöai aut. r. (oblast).... Põhja-Ossetia aut. r. (oblast). Gerkessi aut. r. (obl.) Öeceni aut. r. (oblast).... XIII. Dagestani A. S. N. V XIV. Kasaka A. S. N. V Akmolinski kub Aktübinski Džetossui, Semipalatinska kub.... Sõr-Darja..... Uralski,, Adaevi maakond Kustanai ringkond Kara-Kalpaki aut. r. (oblast) XV. Kirgiisi A. S. N. V XVI. Siber 00 Acinski ringkond Barabinski.... Barnauli.... Biiski Irkutski.... Kameni.... Kanski... Kirenski.. Krasnojarski.... Turuhhanski maa Kusnecki ringkond.... Minusinski.... Novo-Sibirski,, Oiratl auton. raioon (obl.) Omski ringkond..... Rubcovi Slavgorodi, Tara Tomski Tuluni Hakassi XVil. Burjäti-Mongooli A. S. N. V... XVIII. Jakunti A. S. N. V XIX. Kauge-lda raioon... Amuuri ringkond Vladivostoki Zeia Kainöatka Nikolaevi Sahlialiini Sretenski Habarovski Õita Ii. Valgc-Vene s. N. V.. Minski ringkond Bobruiski Borissovi Vitebski Gomeli Kalinini Mogilevi Mozõri Orša Polocki Režica., SluCki , 0, 0,,0 0, 0,., 0, 0,, 0, 0,,, 0,, 0, 0, 0,, 0,, 0, 0,,0,0 0,,, 0,,,0 0, 0, 0,, 0,,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,0 0, 0,

6 EESTLASTE ARV. S, N.V. L'.. MAAALADE JÄRGI NOMBRE dès ESTONIENS en U. R, S..S. C. Ukraina S. N. V. *}. Metsa ala (Polesje).... Parem-kalda Metsa-Stepp.. Pahem-kalda Sellest: Harkovi ringkond. Stepi ala raioon Zinovjevi ringkond Mariupoli Melitopoll Nikolaevi Odessa Pervomaiski Starobelski Hersoni Moldava A. S. N. V.....,. Dnepropetrovski ala-raioon Dnepropetrovski ringk.... Znporožje.. Krivoi-Rogi..... Mäetööstuse ala-raioon... Artemovski ringkond.... Luganski Stalini... D. Taga-Kaukaasi S. F. N. V.... Azerbaidžani S. N. V. Armeenia S. N. V.... 0!)!) , 0, 0, , 0, 0, 0, 0 SIS 0 ( G OOG 0 Ö teistes raioonides, näiteks, kas või väikese arvu suuresti denatsionaliseerunud eestlastega Valges- Venes Vitebski eestlaste kõrge omapära sätluvus. Suur aga on denatsionaliseerunute /o Moskvas ja Leningradis, mis seda huvitavam, et viimases, näiteks, soomlaste denatsionaliseerumine on äärmiselt väikene. Samuti suureks osutub eestlaste denatsionaliseerumine Kesk- Mustaraulla raioonis ja Ukrainas, kus nende väikse arvu tõttu puuduvad suuremad asulad. Sama pilti pakuvad ka näiteks Usbeki ja Turkmeeni SNV eestlased. Ent on ka kohti, kus eestlasi väga vähe, kuid nende rahvuspärasus siiski kõrge on, näit. kas või Burjäti-Mongooli ASNV ja Jakuuti ASNV. Kõigi nende erinevuste juures tuleb silmaspidada peale asustumislaadi ja võrdleva kultuurilise tasapinna veel ka võõrsil asumise aega. Kuna viimase teguri kohta puuduvad meil andmed, kabe esimese mõju kohta oleme katsunud selgusele jõuda võrdluse teel mõningate teiste Vene rahvuste denatsionaliseerumisega. Tab. oleme toonud ühes denatsionaliseerunute /o ka vastavad kirjaoskuse ja linnas asumise määrad. Neid korreleerides denatsionaliseeritute /o peaks selguma nende tegurite mõju. Otsustades kõrrel.- koet'îitsientide iseloomu, suuruse ja nende võimalikkude vigade järgi, denatsionaliseerumisele aitab kaasa võrdlemisi suurel määral küll linnas elamine, kirjaoskus aga vaevalt. Kuid kirjaoskus kui haridustasapinda iseloomustav tegur ei kaitse ka mitte denâts. eest. Viimases suhtes etendab peaosa ikkagi vaid võrdlev tulundusliku kultuuri tasa-. Georgia S. N. V Sellest: Abliasia S. N. V Adžarlstani A..,N. V.... Lõuna-Ossetia aut. r. (oblast) E. Uzbeki S. N. V.... Anciižani ringkond Buhhara Zeravšani Kaška-Darja Samarkandi Surhhau-Darja,, Taškenti Ferganl Hodženti Horežrna Kenimehhi isfane,, Tadžiki A. S. N. V. Turkmeeni S. N. V.. Kerki ringkond. Mervi Poltoracki Tašausi Cardžui 0,, 0, 0,öü 0, 0, Denatsionaliseerunute % mõningatel N. S. V. L. vähemusrahvastel. % des personnes dénationalisées pärmi quelques minorités en U. R. S. S.. ITavakeeleks mitte jj i oma rahvuse keel ' I % ;i ü Langue indiquée jj.ina correspond joötsj, û la nationalité ',\ Ukrainlased.... Valgevenelased.. Poolakad Lätlased Leedulased.... Sakslased Juudid Soomlased.... Leningr. soomlased Karjalased.... Eestlased... Vepslased Vadjalased.... Isurlased Lappi ased Sõrjäänid Permlased.... Votjakid Mürid Mordvalased... Madjaarid Voguulicl Ostjakid Hiinlased Korealased.... Grusiinlased... Armeenlased... Perslased Türklased *) Ukraina S. S. R. rak valugem ise andmed pole kõik veel trükis ilmunud. ;. 0! J 0. j 0: j,*! ; 0!,: 0!!.,: 0! : 0 0!! K.-T.,,,,,,,,0,, ll,(i,,0,,,,, 0,,,,,,,,0 ' > «. U.-II. N.-F.,0.,,,!),,,,,,0 lfl,,, 0,, 0, 0,,,,,,,,0 0,,,;,,!,:,,,j,,,,,,0,,,, 0, 0,,0:,:,,0, 0,,,,, j #,,,, 0, 0,,, 0,,,,, 00,,,,,,0,,,,.,,,,,0,,, «S =0 0. 0,,,,,,,,,0,,0 0,,0 0, 0,,., 0, oîi'.i 0, 0,,,,,,0, Korrelatsiooni / lugeda oskajail -0,.0,. koen. r± Ar: \, linna elanikel ++. pind ja massi-psühholoogiliste harrastuste (keele, kultuse, traditsiooni jne.) võimalused. Võrreldes teiste tab. toodud rahvastega, N.S.V.L. eestlaste denatsionaliseerumist ei või lu- G 0

7 geda just suureks, eriti silmaspidades nende asustumisiseäraldusi. Neist väiksemate arvudega esinevad ühelt poolt vaid kõrgekultuurilised ja suurasulates elavad sakslased ja venelastega teravas antogonismis elavad Leningradi-soomlased, teiselt aga enamvähev puhtalt asustatud rahvusmaaaladel elavad ja vähese linnaelanikkude /o rahvad. Selle juures tuleb ka veel arvestada sellega, et madalkiiltuuriliste rahvaste liikmete denatsionaliseerumine teostub tihti kiiresti, ja täielikult võõra keele omandanud isik ei taha tuunustada oma rahvuslikku päritolu. Eestlaste denatsionaliseerumise määra hinnanguks on tähtis ka veel silmaspidada, näiteks, suurt denatsionaliseerunute arvu leedulastel, lätlaste], poolakatel, kuigi nendest on suur /o linnlasi. Venes asuvaid eestlasi denatsionaliseerivateks rahvusteks on peamiselt küll enamusrahvus venelased, nii kui seda näitavad tab. toodud võõra tavakeelega eestlaste arvud. Muude rahvuste koosseisu kohta aga allikandmed selgust ei anna. Kuid nende mõju on tugevam just linnades ja teostub arvatavasti abiellumiste kaudu, nii kui seda osutab kõrgem /o naistel. Rahvuselt eestlased N.S.V.L. kodanikud kel tavakeeleks võõraskeel. Estoniens par nationalité dont la tangue habituelle est une autre langue. Üldse... Mehed Naised Linnades. Mehed Naised Maal Mehed Naised Tavakeeleks on: Langue habituelle: Venekeel Rasse ; 0 i i! 0 i i - j Muud! võõrad I keeled i Autres j langues C fi 0 Teadmata keel Langue non indiq. '! i ; % Vene kori.eestl.ilidarv. % au nombre des estoniens-sujets de l'urss Venekeel Russe,, lü,l,,,0! t i 0,!, Muud võõrad keeled Langue non indiq. 0, 0,,0,,, 0, 0, 0, N.S.V.L. elavate eestlaste kirjaoskuse kohta leidub võrdlusandmeid tab.. Sellest selgub, et eestlaste kirjaoskus, mille all on mõeldud vaid lugeda oskamist (arvestamata kirjutamisoskusega), osutub N.S.V.L.-s hästi kõrgeks: neid ületavad vaid suurema linnlaste / 0 madjaarid, lätlased ja soomlased. Tab. mitte toodud NSVL rahvustest esinevad eestlastest kõrgema kirjaoskusega cehhid ja slovakid, /o, inglased 0, 0 /o, rootslased,i /o, itaallased fc0, / 0, prantslased-,e /o, karaiimid, /o ja jaapanlased, /o, kes kõik suurel määral elavad linnades. Kuid võrreldes kirjaoskusega Eestis, on Vene eestlaste kirjaoskus siiski hästi madalam, nii kui näitab tab... Ysne kodanikkude eestlaste kirjaoskus. Savoir-lire des estoniens-sujets de l'urss.! " Üldse Mehed.. Naised.. Linnades... Mehed.. Naised.. Maal Mehed.. Naised.. Eesti V. R. a. (Koik rahvused koos.)% des sachant lire en Estonie (toutes les nationalités com- ilugeda oskajate % ; % des,sachant j!, i,0 0,,!,,!,,, i,0 Lugeda oskaj. oskasid lugeda eestifceelt % Du nombre ae sachant lire savaient lire estonienne,,,0,,,0,0,, Kuna Vene eestlastest linnaelanikkude /o -,0on vaid vähe madalam Eesti V. kodanikkudest linnaelanikkude /o,, siis pole Vene eestlaste madalamas kirjaoskuses kahtlust. Selle juures sugude erinevus osutub meeste kasuks, kuna Eesti V. kodanikkel kirja (lugeda} oskus mõlemil sool on võrdne. Kuidas esineb kirjaoskus üksikuis vanusrühmes, selle kohta puuduvad andmed. Lugeda oskajaist N. S. V. L. kod. eestlastest oskasid lugeda eestikeelt l,-i / 0 ; kuid seda ei saa võrdlevalt kõrvutada eestikeelt tavakeeleks pidajate suhtarvuga, sest eestikeelt lugeda oskaja võib siiski tavakeeleks pidada mõne muu keele. Eut vaatamata sellele, kirjaoskajaist eestikeelt lugeda oskajate erinevus soo ja elukoha järgi vastab üldjoontes oma keele säilitanute vahekorrale maal ja naiste seas on sarnaseid rohkem. Sugude vahekorda Vene eestlaste juures on tähtis konstateerida vaid kui nende arvu mehaanilise kasvu osutust. Nii, linnas naiste väikesest ülekaalust võib järeldada omal ajal Eestist Venesse suuremal arvul meeste rändu. Eestlaste loodusliku kasvu tegurina osutud vahekordil vaevalt on tähtsust, silmaspidades mitte-eestlastega näimise võimalusi. Sest enamusrahval venelastel on naiste ülekaal palju suurem 00 m. kohta. Kuna segaabielud on tähtsaks denatsionaliseerumise teguriks, siis N. S. V. L. eestlaste soolist vahekorda rahvuslikust seisukohast ei või lugeda soodsaks. Üldse Linnades Maal.. 00 mehe kohta naisi. : : ' N.S.V.L. eestlastel 0 Eestis elavatel eestlastel

8 TÖÖTAOLU JA TÖÖBÖRSIDE TEGEVUS a, CHÔMAGE et ACTIVITÉ des BOURSES du TRAVAIL en. R Sõrmus. Sisu: ) Töötaolu liikumine tööbörside andmeil a., Ihk.!). ) Töötaolu ulatus ja töötute arvu sesooniline kõikumine, Ihk.. ) Töötute koonduskohad, Ihk. 0. ) Töötute ametala, Ihk.. ) Tööbörsides pakutava töö vastuvõtu määr, Ihk.. ) Era vahetalituskontorite tegevus, Ihk.. Tööturul vahetalituse alal tööotsijate ja tööandjate vahel oli a. ametlikult tegevuses üldse omavalitsusasutiste tööbörsi. Nende arvus ei olnud muutusi kogu a. jooksul. Tegelikult aga terve aasta läbi töötasid ainult tööbörsi (Tallinna, Tartu, Valga, Pärnu, Narva, Rakvere, Harjumaa börs Tallinnas ja Nõmme tööbörs). Viljandi, Võru, Petseri ja Haapsalu tööbörsid avaldasid vahetalituse alal tegevust ainult suuremal tööpuuduse ajal, s. o. sügise-, talve- ja esimestel kevadkuudel. Saaremaa tööbörs ei avaldanud aga üldse tegevust terve aasta jooksul, mille põhjuseks nähtavasti asjaolu, et Saaremaal senini hädaabitöid üldse pole korraldatud ja et tööbörs eelmistel aastatel, mil töötud tööbörsis endid siiski registreerisid, neile ei suutnud rahuldaval määral tööd muretseda. Peale selle vahetalituse alal tööandjate ja tööotsijate vahel töö saamiseks a. tegutsesid terve aasta vahetpidamata veel era vahetaliluskontorit. Need töötasid võrdlemisi hea eduga, kuna nende erialaline vahetalitus niihästi tööotsijate kui tööandjate hulgas, nagu andmed näitavad, leiab laialdaselt kasutamist.. Töötaolu liikumine Üksikasjalise ülevaate tööbörside andmeil a. tööbörside tegevusest Mouvement de chômage d'après les données des bourses a. annavad tab, du travail en, antud andmed. Neist selgub, et kõigis tööbörsides kokku registreeriti a. üldse, tiib. tööotsijat (neist, tuh. meest ja, tuh. naist), kuna eelmisel aastal registreeriti, tuli. tööotsijat (neist J,o tuh. meest ja,i tuh. naist). Seega on a. tööotsijaid registreeritud rohkem kui eelmisel aastal üldse,i /o võrra. Tööjõu pakkumine (uuesti registreeri tud tööotsijate arv) Chômeurs enregistrés M -H. N.-F. Tööbörside tegevus a. Activité des bourses du travail en. Ajutiselt tagasi tulnud Nombre de. rentrés après l'exécution des travaux temporaires M. N. Tööjõu nõudmised Offres du travail fil al.» Ülesantud vabakohtade arv Nombre de places vacantes M. I N. SuOB l's M. I N. Tööle saadetute arv Nombre de désignations Tööle jäänute arv Nombre d'occupés actuellement Tööta töö lj õu hulgast väljalangenute arv Nombre de personnes rayées des Ustes des chômeurs enregistrés M.! N. Töötute arv järgneva kuu -ks Nombre de chômeurs au du mois suivant M.! N. Vabakohtade arv järgneva kuu -ks Nombre de places vacantes au du mois suivant M. N. Jaanuar. Veebruar Märts.. Aprill.. Mai... Juuni.. Juuli.. August. September Oktoober November Detsember..... Kokku. Ü 0!! ;! 0 0 0! j <! j j ;! 0Î,! J " 'i ;! 0 0! 0: 0i! i ia; :0! l ' 0! 0 0!! Î U0 0 S 0!!!!! 0! ! 0 0l! 0!! ! 0») )!; i) 0 ) i) 0) ) ) 00 ; 0!!! j 0: 0t! 0! i) ) ) i) 0i) 0 ') Tõsi, registreeritud tööotsijate arvuline vahekord (tõus a., /o võrra, võrreldes a.) võib mõjutatud olla osalt hädaabitööde ulatuse ebaühtlusest neil aastatel, mille tulemusena eelantud vahekord arvatavasti ei ole täpselt loomutruu tegelikule seisukorrale vabal tööturul. Ent teisest küljest, andmed suvi- ja esimestel sügiskuudel registreeritud tööotsijate arvu kohta, mil puudub hädaabitööde segav mõju, osutavad nende aastate kohta üldiselt sama tendentsi. Nimelt, registreeriti omavalitsuse tööbörsides juunist septembrini incl. a..keskmiselt ja, a. tööotsijat ( a. tõus, /o võrra). Neid võrdlusi silmas pidades, ei tule a. töötaolu tõusu juures kahelda. x ) Keskmiselt kuus Moyenne par mois.

9 Tööbörsides uuesti registreeritud tööotsijate arv Junnist septembrini -. Nombre de chercheurs du ti avati réenregistrés dans les bourses du travail au cours de juinseptembre f>~v.. Juuni... Juuli... August.. September M. I N. IL I F. 0 <J ; j; M. I N. M.! N. [i M.! N. ; M. I N. Kokku- Total.!; 0 0 ; 00, j \\ j Keskmiselt kuusj j f Moyen.par mois\ i!, [ 0! ; CI > I! ;i I! 0ü :! Erinevat tendentsi näitab tööotsijate arvu liikumine töötute soo järgi. Aasta jooksul tööbörsides uuesti registreeritud tööotsijate arvud näitavad a. tõusu nii meeste (, / 0 ), kui naiste suhtes (0, 0 / 0 ), kuna juunist septembrini registreeritute arvu järgi meestöötute arv näitab tõusu, / 0 võrra, nastöötute arv aga langust l,i /o võrra, a. võrreldes. Suurem naistöötute tung tööbörsidesse a., eelmise aastaga võrreldes, kannab enamvähem üldist iseloomu. Nimelt, a. jaanuarist maini incl. registreeriti töötuid naisi TallinDa tööbörsis, 'o võrra rohkem, kui samal ajal eelmisel aastal, Valgas, / 0, Narvas, / 0, Võrus l, /o, Petseris, / 0 ja Pärnus, / 0 võrra. Ainult Tai tus registreeriti neid a.,- j Q ja Viljandis, / 0 võrra vähem, kui eelmisel aastal. Otsides tööpuuduse kasvu põhjuseid naistööliste hulgas a., selgus, et tööstuslik tegevus, nimelt, muutused tegevuse ulatuses, mis taevaliselt on tähtsamaks teguriks töötaolu sesoonilises kõikumises, ei võinud käesoleval juhul eelosutatud nähtusele alust anda. Naistööliste arv tööstuses ei olnud a. algul mitte väiksem kui eelmisel aastal samal ajal, vaid, vastuoksa, näitas koguni väikest tõusu. Põllumajandus aga, nagu selgub tööbörside andmetest, on annud a. algul naistöötute arvu juurekasvust ümmarguselt 0"/o. Väga võimalik, et siin tegemist on veel algajate tööotsijatega, kes alles esmakordselt töö saamise otstarbel tööbörsi poole on pööranud. Niihästi suuremal arvul töötute reservi kogunud põlluja aiatööliste, kui algajate" arvu tõusule võisid anda tõuget palgaliste lühiajaline teenistus suvisesooni töödel a. vihmase suve tõttu, mille tagajärjel suuremal hulgal töötuil suvine teenistus talve üleelamiseks napiks jäi. Naistöötute arvu tõusule võis tõuget anda peale selle veel a. ikaldusaastale a. algul järgnenud elumaksumuse tõus. Konkreetselt Pärnu kohta on teada, et seal lühiajaliste hädaabitööde pärast ühed ja samad töölised a. esimese kuu jooksul end mitmekordselt registreerisid tööbörsis - iga kord peale töö lõppu, mis tõstis kõrgele uuesti registreeritud tööotsijate arvu. Nii tuleb siin naistöötute arvulist kasvu pidada puht vormiliseks.. Töötaolu ulatus ja töötute arvu sesooniline kõikumine. Portée de chômag- et fluctiuations saisonnières. Tööbörsides registreeritud tööotsijate arvulisest liikumisest selgub, et tööotsijatest suur enamus kuhjub tööbörsidesse sügise lõpul, talvel ja esimestel kevadekuudel (oktoobrist maini), mil tööbörside vahetalitusel töötuile abiandmiseks korraldatakse hädaabitöid. Töötaolu tõus talveks kordub järjest iga aasta, kuna selle põhjuseks on püsiva iseloomuga kohalikud tingimused, millede kõrvaldamiseks ei ole võimalust. Meie tähtsamal tööalal põllumajanduses, samuti mõnedel tööaladel tööstuses, nagu turbatööstus, igasugused mäesaaduste murrud ja kaevandused, telliskivi tehased, saeveskid, ehitustegevus jne., tööjõu maht on looduslikkude tingimuste tõttu õige suurel või koguni täiel määral kontsentreeritud suvikuudele. Nagu tab. toodud andmed näitavad, üksipäini suurtööstus ilma ehitustööstuseta mahutab inimtööjõudu enesesse suvekuudel peamiselt suvisesoonitööde arvel. Töötajate arv ( kuu kesknii-! sed)~ivomb?'e de travailleurs l (moyenne des! mois l ) Suurtööstuse tööjõu Ja töötute arvu sesoonilised kõikumised 0. Fluctuations saisonnières du nombre des ouvriers industriels et des chômeurs. Jaanuaril Au janvier Sellest töölisi Dont des juulil Au J juillet Suurenemine jaanuarist juulini ouvriers Accroissement jusqu'à juillet Vähenemine juulist järgneva jaanuarini Diminution jusqu'à janviei Töötute arv Nombr de jaanuaril Au janvier chômeurs juulil Au juillet \ I j 0 *) Ü 0 0 li'o 0 *) ettevõtte andmete puudumisel a. peäle on nende arvud ka a. välja jäetud. Par suite de man' que des données pour entreprises les chiffres pour les années sont également calculés sans ces entreprises. J Esimese kuu keskmine Moyenne de mois.

10 0 ümmarguselt tuhande inimese võrra rohkem kui talvel. Kui võtta arvesse ka tööliste arvu sesoonilised kõikumised ehitustööstuses, siis tõuseks see arv veel rohkem. Kui palju eriti chitüstööstus kogu ulatuses tarvitab suvikuudel tööjõudu ja annab talveks töötuid, seda, kahjuks, vastavate andmete puudusel pole võimalik kindlaks teha. zs.ooo QOO0 -r"! f-rr" r Toütajato üldarv travailleurs.00c.cxx t0 todllsteta 00C.000 sax 'S aomuuta» attavstot V, da» travaillai!» dajis laa ontrepr.aaa- \j,~ / ~-l> / V.- / v»-* \ 0 Xiii ii HI iv v vi vu vi» u x xi XII i II in iv v vi VII viy ix x xi XII i u m iv v vi VII vm ix x xi xn i -^j ^ Q " ÏQQ 0 Sesonniliste ettevõtete mõju tiiotaola peale. Influence des entreprises saisonnières sur lo cliõincif/r. L *- ~n ^ Ja hüdaabltöol dea chämoura dana loa ~ / -.», r - / " V X '^ L-S Artiklis toodud diagramm näitab, et meil suurtööstuse eriharud, kus sesoonilised temperatuuri kõikumised ja sademete rohkus ei pääse mõjutama tööstuslikku tegevust, ei anna sugugi põhjust ei töötaolu üldiseks tõusuks, ega tööturu seisukohalt soovimata iseloomuga töötute arvu sesnonilistele kõikumistele töötute reservi kasvule talvekuudel. Neis eritööstusharudes töötajate arv näitab aeglast, kuid järjekindlat tõusu tendentsi. Siia kuuluvad tsemendivabrikud, metalli-, keemia-, naha-, tekstiil-, puu-, paberi-, poligraafia-, toidu-, jookide- ja maitseaianete tööstus, elektri- ja gaasijaamad ning lõpuks, puhastustööstus. Põllumajanduse kohta võib tähendada, et see järjest püüab ratsionaliseerida tootmistingimusi. Tööturu seisukohalt on siin tähtis äramärkida, et juba sest ajast ( a.) kui tööturu kohta põllumajanduselt andmeid hakati koguma, aastapalgaliste arv näitab suhteliselt vähenemist, kuna püütakse rohkem läbisaada suvilistega. Nii annavad kõik rahvamajanduse alad kokku töötuid, kes ennast töösaamise sihiga tööbörsides registreerivad, iga aasta talveks ümmarguselt tuhat töötut (arvatud kaasa hädaabitööle paigutatud töötud). Aasta vältel see kõigub umbes Sellest suurema osa, loomulikult, annavad tööstus ja põllumajandus. Sel inimeste hulgal pole kindlat püsivat töökohta, mille tõttu need iga aasta suvel tegutsevad vabal turul leiduvatel töökohtadel, tööde lõpul sügisel aga kogunevad tööbörsidesse, Tõutute arv a. Nombre des chômeurs de.. j Töö bo rsidea reglalreeritud (arvud (keskmine kuus) Hädaabi to (il kün lõpuks) Placés aux travaux publics [ Total Kokku Enregistres davs les bourses du travail (à la fin du suelle) (moyenne meiimois) j jl l Jaanuar. Veebruar. Märls... Aprill... Mai... Juuni... Juuli... Augtrst.. September Oktoober. November. Detsember &0 0, 0 ; 0!! R0 0 H!n , 0 kus suuremalt jaolt jäävad tööd ootama ehk paigutatakse võimaluste järgi hädaabitööle. Kuna kõik töötud endid tööbörsides ei registreeri, teisest küljest aga osa tööotsijana registreerisid töötutena võtta ei saa töövõimetud, tööl olijad jne., siis ei saa tegelikku töötute üldarvu täpsemalt kindlaks teha. Suvekuudel tavaliselt, muuseas ka a., on tööpuudust kannatajate arv õige väike. Ajutine tööpuudus uue töökoha otsimisel on mõeldav alati., Tüütute koon. duskohart Centres du ehfmiacjc. Tallinn, kui suurim tööstuslik keskus, ja Tartu, kui tähtsam suurel määral palgalist tööjõudu tarvitava põllumajandusringkonna keskkoht, on loomulikult ka suuremateks töötute koonduskohtadeks. a. iga kuu lõpuks bör-

11 sides registreeritud tööotsijale üldarvust (keskmiselt meest ja naist, kokku ) Tailiana arvele langes üldse,o /o ja Tartu arvele,i /o. Töötute arvu järgi alanevas järjekorras Tallinnale ja Tartule järgnevad Petserimaa (,r> /o jaanuari-mai keskmine, teistel kuudel registreeritud tööotsijaid polnud), Võru (, /o kuu keskmine, juunist septembrini registreeritud tööotsijaid polnudj, Narva (, /o), Valga (, /o) jae. Pärnus, Viljandis ja Rakveres oli tööotsijaid alla / 0 üldarvust.. Töötate Ametalaliselt töötute koosseis on ametala. Profession des chômeurs. õige kirju. Arvult kõige tähtsama rühmana esikoiial on nii meeste kui naiste hulgas lihttöölised Need on arvult esikohal terve aasta vältel kõigis tööbörsides. l'j- a. oli lihttöölisi mehi üldarvust ±, /o ja naisi,i /o. Nagu näeme, meeste hulgas lihttöölised on väiksemas ülekaalus, kuna meeste hulgas on rohkem oskustöölisi. Meeste hulgas oskustöölistest esikohal on ehitustöölised ( a., /o). Nende töö on suurel määral jsuvisesooniga seotud, mille tõttu neade esinemine talvekuudel tööturul kõrgel määral on meie oludes paratamata nähe. Järgmise töötute arvult tähtsa iühma moodustavad põllu- ja aiatöölisea ( a., /o) ning nende järgi metallitöölised (, /o). Koik teised oskustöölised esinevad kaugelt väiksema arvuga. Naistöötute hulgas, peale lihttööliste, võrdlemisi kogukalt esinevad veel kaks, kaalult võrdset rühma põllu- ja aiatöölised (, / 0 ) ning majateenijad (, / 0 ). a. registreeritud naistöötute hulgast on end veel,? /o annud üles riietustöölistena. On kindel, et tegelikult tööta riietustööiiste arv pole küll mitte nii kõrge. Pigemini tuleb arvata, et mõned naised registreerisid end riietustöölistena, lootuses saada riiete valmistamise alal hädaabitööd, kuigi nad tegelikult elukutselised riietustöölised ei olnud. On ju riiete valmistamine enamvähem kõigile naistele omane, ilma et see oleks nende alaliseks elukutseks. Pälvib veel tähelepanu üldises töötute arvus sotsiaalselt töötute tavalisest koosseisust erinev tööta haritlaste pere. Neid registreeriti kõigis tööbörsides kokku kogu aasta kestel meest ja naist. Arvatavasti mõned neist registreerisid end mitu korda aastas, mispärast õigema kujutuse selle kihi suurusest - tööbörsides registreeritud osas, saame arvudest läbilõikeliselt aasta lõpuks.. I. 0 peale jäi neid tööbörsides registreerituna G meest ja naist, neist Tallinna tööbörsis meest ja naist ning Tartu börsis meest ja naist. Tööbörsides registreeritud kantselei- ja kontoriametnikkude hulgast börsi kaudu on tööd saanud a. m. (, ^ üldarvust) ja. n. (, /o. üldarvust). Peab tähendama, et paljud tööd saanute hulgast on" saanud hädaabitööd, kus päevapalk à, kr ;. Tööbörsides, pakutava töö vastuvõtu määr % des désignations. Börsides pakutud töökohtadest tööotsijad võtsid vastu mehed ümmarguselt î> 0 /o ja naised ligi / 0. Nagu vastavast tabelist näeme, töö vastuvõtu määr on a. tunduvalt tõusnud nii meeste kui naiste suhtes ja ületab ses suhtes kõik eelmised aastat, mis näitab, nagu juba märkisime, et tööpuudus oli a. veidi teravam kui eelmisel aastal. Pakutava töö vastuvõtu määr tööbörsides (tööle jäänute %töölesaadi-tuist). % des personnes ayant obtenu, l'engagement an nombre des désignations de.. Jaanuar.... Veebruar... Mäns Aprill Mai Juuni Juuli August.... September.. Oktoober... November... Detsember.. Keskmiselt kuus ~ Moyenne par mois MehedHommes \\ NaisedFemmes il ',,,,, $,,,0,,,,,,,,0,,, 0,,0, 0, (,, 0,!,! 0,';,,,,,,0,,!,! 0, 0,! 0,, 0,,0,,,0,,,0,, 0,,0, 0,,,,,,,0,,,,0,,,,,,,,,0, 0,. Era vahetalitus» kontorite tegevus. Era vahetalituskontorid Activité des agences asuvad kõik Tallinnas. privées. Nende tegevus järjest laieneb ja muutub järjest produktiivsemaks. a. võib märgata nende tegevuses uut tõusu ja töötulemuste paranemist. a. era vahetslittiskontorites registreeriti keskmiselt tööotsijat meest ja naist. Seega registreeriti neis kontorites naistööotsijaid, kellele töö leidmine on kontorite erialaks, a.,i /o võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koik kontorid kokku muretsesid tööd a.,, 0 ja naistööotsijale (arvud antud aastate järjekorras), mis teeb välja vastavalt neil aastatel uuesti registreeritud tööotsijate arvust. /p,, / 0 ja,a / 0. ' ' ' Tööotsijate arv kuulõpuks eravahetalüus-kontoreis - a. Nombre de chercheurs dit travail à la fin du mois enregistrés dans les agences d'affaire jmvêes en.. Märts Aprill Mai. '. Juuli September November. Detsember...' Keskmiselt kuusmoyenne par-mois, M. 0 ".. ' N. 0 0 '. ' H. ' ' ' "' - i". '.. \:.' v ' T. - -'

12 Tööfaoin a titäbiirsidc «egcjnse kohta enncai Keskbüroo väljaandeis ilmunud artiklid. Töötaolu ja tööbörside tegevus - a., E. Sõrmus, Eesti Statistika Nr. SIHI),!) a., Ihk. Hi-! Tööolud - a., R. Sõrmus, Eesti Statistika a., luk. -0. Tööbörside tegevus ja töötaolu a., R. Sõrmus, Eesti Statistika a., Ihk.. Töötaolu Tallinnas aprillil a., R. Sõrmus, Eesti Statistika a., Ihk. -. Töötaolu Tartus veebruaril a., Eesti Statistika a., Ihk. 0-. Töötaolek Eestis - a R. Sõrmus, Eesti Statistika Nr. (0) a., Ihk. -0 (lisa). Hädaabitööd / a. talvel, R. Sõrmus, Eesti Statistika a., Ihk Hädaabitööd a., R. Sõrmus, Eesti Statistika a., Ihk. -. tr. Tomberg. RAHVASTIKU JAOTUS LINNA JA MAA VAHEL. RÉPARTITION de la POPULATION ENTRE les VILLES et BOURGS et CAMPAGNE. la Üldrahvalugemisest, millel saadi täpsed andmed rahvastiku jaotusest linnade, alevite kui ka maa vahel on möödunud üle a. Selle aja jooksul on rahvastik sise- ja välisliiklemise mõjutusel siseriikliselt asetunud ümber, nii et rahvalugemise andmed rahvastiku jaotusest maa, linna ja alevite vahel enam küllaldaselt seisukorrale ei vasta. Eriti on vajalik silmaspidada linnade rahvastiku hoogsat tõusu ja maarahvastiku järjekindlat kahanemist rohke maalt väljarännu mõjutusel. Linnade ja alevite rahvastiku kindlaksmääramiseks ja selle muutuste jälgimiseks on Keskbürool kasutada igakuulised linna- ja alevivalitsuste või vastavate politsei asutiste poolt kokkuseatavad sellekohased aruanded. Kasutuskõlblikud andmed linnade ja alevite rahvastikust ulatavad a. Üleriiklik rahvaarv saavutatakse iga aasta (aluseksvõttes rahvalugemise andmeid) aasta jooksul olnud sündinute, surnute, ja sisse- ning väljasõitnute arvude vahede näol, üldist ülejääki või kahanemist eelmise aasta rahvaarvule lisades juure ehk arvates maha. Seega on Keskbürool rahvastiku statistikas konkreetsete andmete varal võimalik arvutada: ) üldist rahvaarvu riigis, ) rahvastiku arvu linnades ja ) rahvastiku arvu alevites. Maa rahvastiku arvu ühes alevikkudega võimaldub arvutada igal aastal vaid negatiivsel teel, - selle saavutame üleriiklikust rahvaarvust arvates maha linnade ja alevite rahvaarvu. Sel teel arvutatud maa rahvastiku arvu täpsus oleneb muidugi eestkätt linnade ja alevite rahvastiku arvu liikumise aruannete väärtusest, kui ka seni arvutatud üleriikliku rahvaarvu täpsusest. Arvestades paljudes linnades ja alevites läbiviidud kontrolli tulemustega ja täpse statistika pidamisega demograafias kui ka üle piiri liiklemises ei tohiks arvatav ebatäpsus siiski kuigi suur olla. Kuigi puht maarahvastikust ei võimaldu esitada lähemaid andmeid iga üksiku maa siseliiklemise üle, siiski pakuvad tab. l. toodud üldandmed, kui ainsad sellised küllaldase ülevaate rahvastiku siseriiklikust kujunemisest, nimelt rahvastiku liiklemisest linna ja maa vahel, viimastel aastatel.. Ilahvastiku jaotus linnade, alevite ja maa vahel 0 a. Répartition de la population entre les villes et bourgs et campagne SO...0 Absoluutarvud (tuhandetes) i).xll'..0.. Suhtarvud..... XII. Üldse ilmstotal. *), LinnadesVil les..., AlevitesBourgs..., Maal ühes alevikkudega Arrondis, (avec bourgades i0,, '),,0,,0,,,,,,,,,0, - ) Võetud harilik rahvaarv rahvalugemisel, mis oma iseloomult vastab aadresslaudade andmeile. Kõrvutusel on vastavad muudatused tehtud linnade ja alevite praeguse koosseisu kohaselt. ä ) Eelkokkuvõtte arvud. ) Eelmise aasta kokkuvõttes on linnade rahvastiku üldarv suurem. a. algul toimetatud ei. arvu kontrollimisel m ajaraamatute järgi osutus Tallinna elanikkude arv ja Nõmme võrra vähemaks, sel määral on vähendatud siin linnade'rahvastiku arvu. I. a. kohta.,,,,,,0,,,,,,,,,0

13 Tabelis esitatud uusimate andmete kohaselt e a s. I. 0. linnades,'j 0 /O, alevites,ö /O ja maal ühes alevikkudega,e /o kogu rahvast, millist vahekorda tuleb käsitada vastavail võrdlusil. Kujuka pildi annab rahvastiku muudatusist sisemaal tab.. Linnade rahvastik kasvab järjekindlalt. Kui rahvalugemisel. XII. a. moodustas linnade rahvastik üleriiklikust rahvaarvust G, 0 / 0, (uued linnad juurearvatud), siis 0 aastaks on ta tõusnud, 0 / 0 peale. Kasv on sündinud peaaegu ühtlaselt kõigil aastail. Nagu andmeist selgub, puudub linnadel looduslik juurekasv (oma kasv) viimastel aastatel täiesti. See tähendab, surevus linnades ületab sündivuse ehk paremal juhtumisel on tasakaalus. Seega langeb linnade rahvastiku järjekindel kasv täielikult maalt linnadesse rännanute arvele. Alevite juurekasvu arvud, kuigi absoluutselt väiksed, annavad siiski juurekasvu, mis peaaegu võrdne linnade omaga. Alevite rahvastiku arvu märgatavam tõus sündis aastatel. a. rahvalugemisel elas alevites, /o kogu rahvast, aastaks tõusis vastav /o, peale ja on jäänud püsima sellele ka. à. Puht maa rahvastik alates a. on vähenenud järgmiselt: nelja -- a. jook- Hahvaistlku apva kniuuemise indeksid l!)-0a. ( = lüli). Indices de l'accroissement de la populat. de 0 ( = 0j IU.. - Siaa (ühes alevikkudega). Üldse riigis Linaad Alevid! Tolal Villes Bourgs Campagne (avec ;i bourgades) l ii 0,,,0,.... Ü 0,,,,.... ; 0,,,,....! 0,,,,.... Il sul.00 ehk l,<y ; a.. 0 ehk l,r. / 0 ;. a..0 ehk 0,a n / 0 ; a..00 ehk ö /o. Kokku seitsme a. jooksul on maaelanikkude üldarv vähenenud.00 in. võrra ehk,i /o. Aastas keskmiselt seega.00. Mü määral on vähenenud iga üksiku maa rahvastik, seda võimaldub selgitada alles järgneval rahvalugemisel. Et maa sündivus iga aasta surevust ületab seega annab looduslikku juurekasvu, mida maa sündivuse- surevuse igaaastase vahekorra alusel a. jooksul võiks lugeda umbes.000 inimest, siis peab maalt väljarännanute arvuks aastail pidama ümmarguselt ligi inimest ehk keskmiselt aastas sellel ajajärgul.000. Enamikult on need asunud elama linnadesse, osalt alevitesse ja osa rännanud otseselt riigist välja. Loomulik, etlinnaelanikest on omakorda veel teatav hulk rännanud välja, mistõttu linnade kasv ei vasta maalt väljarännanute arvule.

14 LINNADE ja ALEVITE RAHVASTIK a POPULATION de VILLES et BOURGS en. G, Tomberf/. i s ti: ) Linnade rahvastik, Ihk.. ) Alevite rahvastik, Ihk.. Järgnevas kokkuvõttes on püütud anda linnade ja alevite a&dresslaudade andmeil ülevaade meie Kanade ja alevite rahvastiku kujunemisest. a. andmetega on kõrvutatud eelmise kolme aasta,täiendatud kokkuvõtted ja võrdluseks kasutatud a. rahvalngemise andmeid. ä. said Nõmme, Tapa, Türi, Põltsamaa ja Tõrva alevid linnade ja Mustla alevik alevi Õigused. Alates a^ avaldatakse linnade rahvastiku arvu liikumise statistikas andmed igakuuliselt juba ühes uute linnadega, mistõttu ja a. linnade kohta vanalinnade koosseisu alusel avaldatud audrued pole võrreldavad hilisemaiga. ja a. kohta aga puuduvad vastavad andmed üldse. Alevite rahvastiku arvu muudatusist tehakse kokkuvõte igal aastal kord. Linna-ja alevivaliisuste ehk vastavate politseijaoskondade poolt igakuuliselt tehtavad kokkuvõtted võivad sisaldada mõningaid ebatäpsusi, kuid paljudes linnades ja alevites ettevõetud elanikke arvu kontrollrevirieerimistega on kõrvaldatud ilmsiks tulnud arvestuse vahed jn vastavalt parandatud eelmiste aastate kokkuvõtted.. Linnade rahvastik. Rahvalugemisel uued Population des villes linnad juurearvatud oli linnade rahvastiku arv ±. Siin on kasutatud harilikku rahvaarvu, mille hulka võetud osa ka rahvalugemisel eriti arvestatuist üldise el. arvu linnadesse kuuluva /o määral. Faktiline linnade el. arv rahvalugemisel oli harilikust el. arvust väiksem. Rahvastiku kasv linnades 0 a. Accroissement de la population des villes de SO.. Tallinn Haapsalu Kuressaare Narva Nõmme... Paide Paldiski Petseri Pärnu Põltsamaa Rakvere Tapa Tartu Tõrva Türi Valga Viljandi Võru Rahvalugemisel eraldi arves^ tatuistlinnadessek.mil uvaid Nombre delà popsil, comptée à part se rapport, aux villes Kasv (või kahanemine ) Ü a. jooksul Accroissement (ou dimimdion ) durant p.asv vöi kahaneminef) a. (-) jooksul Accroisse mm t. ou diminid. () durant!an. (DH) 0 B KokkuTotal. Aadresslaudade andmeil. I. 0 asub linnades elanikku seega kasv seitsme aasta jooksul ehk,ö /O. a. kestel in. ehk l,i 0 / 0. Üksikuist unnest esineb suurima kasvuga Tartu tervelt el. võrra ehk keskmiselt aastas ligi 000, a. isegi ). Järgmisena kasvu suuruselt 0 el. - esineb Nõmme. Selle arvu tõelikkuses pole kahtlast, kuna alles a.. võeti Nõmme linnas el. arvu revideerimine ette. Kahtlemata peab aga Nõmme kasvu vaatlema koos Tallinnaga. Seetõttu pole puht Tallinna el. arvus märgata a. vältel märkimisväärset kasvu vaid. Tallinna kasv sünnib Nõmme kaudu, kuna viimase elanikkond kindlas sõltuvuses eelmisest. Silma paistab kä Rakvere kasv el., kuigi a. jooksul võrra vähenenud. Märkimisväärt oleks veel Valga el. arvu suurenemine in. võrra. a. kestel on aga vastav arv vähenenud tublisti -- tervelt in. Edasi Petseri, missugune linn poole suuremaks kasvanud 0 pealt peale. Nendele järgnevad Pärnu, Viljandi, Tapa, Türi el. kasvuga. Teised linnad osutavad vähemat kasvu määra. Kahanenud on rahvastiku arv a. jooksul kahes linnas Narvas ja Paides in. võrra. Peaaegu samase rahvastiku arvu, kui rahvalugemisel, on säilitanud Paldiski, Haapsalu ja Võru. Võrreldes a. on a. paljudes linnades Viljandis, Valgas, Pärnus, Tõrvas, Rakveres, Paides ja Paldiskis vähenenud rahvastiku arv. Suurima kasvuga a. oleks märkida Tartut, Tallinnat ja Nõmmet. Sellest võib järeldada, et meie linnade üldine kasv langeb kahtlematult Tallinna (ühes Nõmmega) ja Tartu arvele. Üldisest linnade rahvastiku kasvust a. jooksul 0, 0 / 0 langeb nimetatud linnadele. Paljudest teistest linnadest on isegi rännatud välja Tartu ja Tallinna, mis eriti torkab silma a. Suhteliselt on linnad kasvanud järgmiselt: Nõmme.. Petseri.. Türi... Tapa... Põltsamaa, /, /(, /c,e /c 0,i /fl Valga... Tartu... Tõrva... Viljandi.. Kuressaare 0, /o, o/o, /o,.,'o,b /o Teised vähemal määral. Välja tõsta võiks eriti meie uusi linnu, missuguste kasv osutub intensiivsemaks, kui vanalinnade oma. *) See arv osutub ebausutavalt kõrgeks. Tuleb kahelda, kas kõik linna sissesõitnud ja korteritesse sissekolijad nende väljasõidu! ja väljakolimisel on registreeritud maha täpselt. Üldse näib, et lianade politsei jaoskondades el. aruannete kokkuseadmisel uute juuretulejate sisseregistreerimine majaraamatutesse sünnib täpsamalt, kuna väljaregistreerimlsi toimetatakse suurema viivitusega ja tihti paljud- jäävad maha registreerimata. Sarnane nähe tuli ilmsiks selgekujuliselt Tallinna ja Nõmme el. arvu kontrollimisel majaraamatute järgi.

15 Limiadc rahvastiku muutused &..Changements- dans la populatiojtzieš vilies en :. Rahvastiku arv. jaanuariks a. Nombre de la population au. janvier. K.-T. m.-h. N.-F. Sisse registreeritudenregistrés "Teise korteri šissekolijaid Sündinuid il Sissesõitnud Naissances \ l Arrivés Changement dn logement M. M. M. N. Tallinn.. Haapsalu. Kuressaare Narva.. Nõmme.. Paide... Paldiski.. Petseri... Pärnu... Põltsamaa Rakvere. Tapa... Tartu... Tõrva... Türi... Valga... Viljandi.. Võru... Tallinn.. Haapsalu. Kuressaare Narva... Nõmme.. Patde... Paldiski.. Petseri.. Pärnu... Põltsamaa Rakvere. Tapa... Tartu... Tõrva... Türi... Valga... Viljandi Võru... Kokku-Toto*. Kokku- Tolal. M. 0 M ( ( ( ü(i i) ( 0 0 ( 0 ') 0 ( 0 ( 0 N. 0 ', ') 0 0'J ') M») i 0 i 0 I 0 ( *); (järg). ; ( 0 0 ) ( (i 0 ÖD G 0 0 Välja registreeritud Rayé." des lûtes Rahvastiku arv./..,. :] Korterist. jaanuariks 0 a. Surnuid välja- ii Teadmata kuhuijväljakolijaid: Nambre de la populu Décès sõitnud Départs M. ) N. j!! J ;>; 0,! 00 ( !, 0 (,, 0 0( G ( 0 Keskmine rahvastiku arv aasta kohta (iga kuu esimestepäev.seisud.arvut.) Nombre moyen annuel Inconnu \]Changement\\ tum au. janvier U.\\ de la population (au /! du logement h de chaque mois). N. N. \ K. M. N. M. N. M.. *) 0) 0 }! 0) 0 0 0( 0 0 ( ( 0 0C l! ^ :!! 0! ; : ; 0! :! 0!! ;!.!. / Î j!;!! 0! :!!!:! 0,: *,! '! J:!: 0;: 0, 0 0!!!!! ; 0 ( : 0; ' ( 0 0 ; :! 0'! f ; :, 0! '! 0,! : ;! ( ( 00 0») *) ;: 0;! ') 0 Keskmine rahvastik aastas on arvutatud iga kuu esimeste päevade ei. arvu seisudest, ja osutub väiksemaks kui näidatud aasta alguja lõpuseisudes, Vahe oleneb linnade elan. suvekuude madalusest. Linnade rahvastiku keskmist on kasutatud igasugu linnade kohta käivate keskmiste ja koefitsientide arvutuses kui ka üldises käsitelus. Tähelepanu peab juhtima tabelis toodud sündinute ja surnute arvule. Nad ei vasta täpselt Keskbüroo demograafia statistikas linnade kohta avaldatud sündidele-surmadele. Lahkuminek oleneb demograafia statistikas tarvitatavast sündinute ja surnute territoriaalsest jaotusest asjaosalise a alis-e elukoha järgi, kuna siin pole viidud läbi sarnast liigituse põhimõtet puhtal kujul. Sisse- ja väljasõitnute, kui ka korteritesse sisse- ja väljakolimiste registreerimine toimetatakse nagu tähendatud eelpool sageli suure aegumisega ja väljaminekul maha registreerimata jätmisega, selletõttu võivad tabeli tähendatud osas tulla vähemad lahkuminekud ette. \ Kuivõrra intensiivselt külastatakse teatavat linna suvituskohana, ärilise või kultuurilise tsentrumina ning mil määral liiklenud linna oma rahvastik (sisse- ja väljasõidul kui ka korterisse sisse- ja väljakolimisel), seda osutab keskmise elanikkude arvu alusel protsenditud tab ' ) Tallinna ja Nõmme linnade rahvastiku arvu kindlaks tegemisel màjaraamatute kontrollrevideerimisega ja sellega ühenduses seisva aadresslaudade imel alusel ümberkorraldamisega osutus Tallinna rahvastiku üldarv ja Nõmme m. võrra vähemaks. Nimetatud 'vahed on paigutatud..välja registreeritud teadmata kuhu" lahtrisse. Tähendatud arvude võrra peaks vastavate linnade rahvastik. L. kohta vähem olema,..;'..' '.

16 Elanikkude liiklemise intensiivsus linnades n. (% keskmisest rahvastiku arvust aastas). Intensité du mouvement de la population des villes en!) (% au nombre moyen). 0, >0 «c.s^s«korteri vahetusel Changem. du logement j» US? Sfljg! J ÏÏU cd tti ^u xt\ sot?,' a «Linnade rahvastiku liiklemise võrdlev intensiivsus üksikuil kuudel sisse- ja väljasõidul ning korterivahetusel tekkinud siseliiklemises peegeldub tab.. Elanikkude liiklemine linnades kuude järgi a. (%). Mouvement de la population dans les villes par les mois en Wü (en %). Tallinn... Haapsalu.. Kuressaare. Narva... Nõmme... Paide... Paldiski... Petseri... Pärnu... Põltsamaa. Rakvere.. Tapa... Tartu... Tõrva... Türi... Valga... Viljandi... Võru..., Kokkn-Tolal,,,,,i 0,;,,),0,,.,,0.,,. 0,,,i,,, i,, I0,j,;,,,0,,,,0,0,, 0,',,!, 0,,,!!,,, 0,,,,,,, 0,,0,,0!,,,,0,, 0,,,,,,,,,,, 0, i, ia,â,,,,,,,,,,,,,,,, Erilise, korduvalt kõrge sisse- ja väljasõitnute määraga esinevad suvituslinnad Kuressaare ja selle järele Haapsalu. Samuti kestvalt püsib kõrgel vastav määr Paidel, missugune pole ei suvituslinn ega mingi äriline keskkoht. Nimetatuile järgnevad Põltsamaa, Nõmme, Pärnu. Vähemal määral leidub sisse- ja väljasõitjaid, nagu eelmiselgi aastal, Narvas, selle järele Rakveres ja Valgas. K o r t e r i v a h e t u- s e s omab esikoha vastavalt eelmistele aastatele Pärnu. Siis järgneb suure vahega Petseri. Madalaimaks osutub korterivahetusel tekkinud liiklemise määr Paldiskis, selle järele esinevad samuti väga väikse määraga Türi, Põltsamaa, Haapsalu.. Anisla Elva Jõ«eva Jõhvi Kallaste..... Keila Kilingi-Nõmme. Kunda Kärdla Mustla... Mustvee Mõisaküla... N.-Jõesuu i)... Otepää Sindi S,-Jaani Võõpsu KokkuTotal K.-y )00. I. J M.-/-. N.-F Alevite rahvastik Veebruar ; Février ne} ioo! : ; ; i! :!! ; i ; 0, Märts Mars ) a. ~ : 0, *. j!!! ;! 0 l! ! 00! 0 ;, J 0if)ll! 0j J J ' JaanuarJanvier.. VeebruarFévrier.. MärtsMars AprillAvril MaiMai. JuuniJuin JuuliJuillet August Août SeptemberSeptembre Oktoober- Octobre.. NovemberNovembre. DetsemberDécembre. Kokktt-Total., I Talvekuude liiklemismäära võiksime pidada tavaliseks eluvajaduste rahuldamisest ja elukoha vahetusest tingitud liiklemiseks. Suvekuude ilmne liiklemise tõus oleneb aga kahtlematult suvitajaist. Linnade tühjenemine algab juuni alguses ühes koolide õppetegevuse lõppemisega ja kestab edasi veel juulis ja augustis ametpuhkuste mõjutusel. August-september on tavalised linna sissevoolu kuud. õpilased, puhkuselolijad saabuvad tagasi. Paljud iseäranis õpilased ja vallalised ametnikud ütlevad üles linnast väljumisel ka omad korterid. Sellest tuleb, et suve- ja eriti sügiskuudel korterite vahetuse määr kõrgeim. Paistab aga ka tõenäolisena linnade alaliste elanikke suurim korterivahetuse eelistatavus septembrioktoobri ja novembri perioodil. Population des bourgs ÏÏs Juuli! Juillet j!; ;! 0! 0 ' 00J ', ; 0 0, en!). 0, 0; 0 0 0! ei as. Oktoober -, Octobre \ November Novembre, ;! itr, lsji 0!! ;; 0' ;! ]! 0! :.0; 'i ; 0 i! 0,, lill 0)»,, i - j PQ 0;! 0! l 0 0, 0 0,!. I. 0 K.-'. M.-.JN -/''.! ; 0! 0! 0 i ; 00 'J a. oktoobris võeti ette N.-Jõesuu alevi rahvastiku arvu kontroll, mille tulemusena osutus rahvastiku arv vähemaks 0 võrra, kui tähendatud eelmistes aruannetes. Sel määral on vähendatud ka alevite eelmiste kuude ja aastate rahvastiku üldarvusid kuni aastani. ) Aruannete puudumisel arvutatud alevite rahvastiku üldarvu liikumise alusel. 0

17 .. Alevite rahvastik. Alevite rahvastikust esi- Populalion des bourgs. t a m e t a b JEe^g^ aastatel puudus S.-Jaani alevi kohta el. arv, ent maist on viimasel võimaldunud seada sisse vastavalt teistele alevitele järjekindlat igakuulist el. arvu registratsiooni. Mõne kuu aruannete puudumisel S.-Jaani alevil on saavutatud vastavad arvud arvutuse teel üldise alevite el. kasvu alusel. N.-Jõesuu alevi el. arv on parandatud alevivalitsuse poolt oktoobri kuul ettevõetud revideerimisel. Vastavad parandused esinevad ka seisus.. a. kohta, seetõttu ei lähe viimane täpselt kokku a. kohta avaldatud andmeiga (v. märkus tabeli all). Tabelis esitame alevite rahvastiku seisud aasta alguks ja lõpuks eritades sugu ja iga kuu esimeste päevade seisud üldiselt. Juunisjuulis osutub alevite rahvastiku üldarv vastupidi linnele kõrgemaks kui talvekuudel. See oleneb sellest, et alevid N.-Jõesuu ja Elva on ühtlasi meie tuntuimaid suvituskoht!. Ilma nende suvituskohtadeta poleks suvesesoonil alevite rahvastiku arvus mingit tõusu, küll aga kahanemist samuti nagu linnades. Kokkuvõetult on alevi rahvastik suurenenud a. jooksul 0 in. võrra ehk,i /o, a. vältel pole-aga olnud mainimisväärt kasvu. Suuremaks kasvuajaks võib lugeda peale rahvalugemist aastaid. Peale neid aastaid jääb alevite rahvastik õige väikest kasvu osutades püsima. Arvuliselt on suurenenud kõige enam Elva in. selle järele Kunda ja Antsla inimesega. Nendele järgnevad Kilingi- Nõmme, Mustvee ja Jõgeva in.. Antsla Elva Jõgeva Jõhvi Kallaste Keila Kilingi-Nõmme Kunda Kärdla Mustla Mustvee Mõisaküla N.-Jõesuu Otepää Sindi S.-Jaani Võõpsu Rahvulugemisei eraldi arves to tuist aleveisse kuuluvaid Nombre de lu popid, comp tëe à part se rapport, mix bourgs (ou dim.inut.-~) durant Ü Itakrastiku kasv aleveis 0 a. Accroissement de la population en bourgs de 0. Kasv (või Kasv (või kahanemine ) kahanemine ) a. (-J a. jooksul Accroissement jooksul Accroissement ou diminnt. () diwuntîan. (-) Kokku Total... ii Ü.0 Märkida oleks veel Mõisaküla, Jõhvi ja S.-Jaani kasv. Teised vähemal määral. Rahvastik on vähenenud neljas alevis N.-Jõesuus ehk l.l, / 0 (v. märkus tab. all), Kärdlas ehk, / 0, Kallastes ehk, / 0 ja Võõpsus el. võrra ehk,f> o. Suhteliselt oleks alevite kasv a. jooksul järgmine : Antsla...., /o Mustvee Elva 0,e /o Mustla. Kilingi-Nõmme J ( / 0 Kunda. Jõgeva...,o /o S.-Jaani Ülejäänud alevite kasvu / 0 on madalam. 0, /o., /o., /o.. /o Kahvalükleniise kolita ennem Keskbüroo väljaandeis Uinunud artiklid ja andmed: Linnade ja alevite ralivastik a., G. Tomberg, Eesti Statistika Nr (), Ihk.. Linnade ja alevite ralivastik a., G. Tomberg, Eesti Statistika Nr. (), Ihk.. Rahvaliiklemine ülepilri ja sisemaal a., H. Reiman, Eesti Statistika Nr. (), a., Ihk.. Rahva arv K. V. linnades ja tenia liikumine a. teisel poolel, A. Toonis, Eesti Statistika Nr., a., Ihk. -. Eriväljaanne: Sündivus, surevus, abielluvus ja rahva liiklemine a. seeria Eesti Demograafia" V. II, a.

18 F Feldman. TULEKAHJUD a. INCENDIES en. Sisu: ) Üldarvu liikumine, Ihk.. ) Tulekahjud aastaaegade järgi, Ihk.. ) Tulekahjude põhjused, Ihk.. ) Tekitatud kahjud, Ihk.. i. üldarvu liikumine. Kaks aastat ( ja Mouvem^dunombre i m ) kestnud tulekahjude arvu langusele järgnes a. järsk tõus, ning mainitud aasta osutus tulekahjurikkaimaks viimase viie aasta hulgast, ületades rohkuse poolest väljapaistvat a- üldse ja maades, kuna linnades suurim arv langes viimasele aastale. Võrreldes a. tulekalijude arv suurenes üldse,r. / 0 ja maades, /o võrra, ning vähenes linnades 0,s /o ( juhu) võrra.. Tulekahjude ixlüaevjvonibre général des Tulekahjude arv oli: Maal Linues Kokku Neist tekitasid ainelist kahju: Maal Lianes Kokku Nombre d'incendies-. Arrondissent... Villes Total Dont ayant causé Arrondissent Villes Total dommages: incendies. ÎI i ; : :,!,:,,:, 0 : 0 ' 0s; a ,',';,,,i: 0: ; ;,,,;,,',0; : ',. ;,,,0 0,;.,; ,0;,,, ; 0 Maal ja linnades on tulekahjude arvu liikumine üksikuil aastail sündinud ühises suunas, kuid lahkumineva kiirusega, nimelt oli liikumine enamasti intensiivsem maal, millises nähtuses avaldub peamiselt maade tulekahjude sageduse suurem rippuvus ilmastikust. Tulekahjude üldarv tõusis 0-st a. -ni a., ehk,i 0 / 0 võrra, maal vastavalt 0-st -ni ehk,i /o võrra, ja linnades -st -ni ehk, 0 / 0 võrra. Tulekahjude üldarvust tekitasid ainelist kahjn (o/ 0 ) Kokku., 0,,, 0,,,,, 0,,0 Ainelist kahju tekitasid üldse ( a. 0), maal, ( a. ) ja linnades ( a. ) tulekahju, ehk / 0 -des üldarvust vastavalt 0,,, ja,i ( a. 0,,, ja,-0- Kahjustanud tulekahjude sagenemine oli vähem järsk kui kahjuta, eriti linnades. Võrreldes aastaga kahjustanud tulekahjude arv suurenes üldse,r> /o, maal,o ja. linnades,a /o võrra. (Edaspidises on vaatlusel vaid kahjustanud tulekahjud, kui sellekohane märkus on jäänud tegemata). Üksikutes maades näitasid tulekahjud sagenemist Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal ning Viru-, Harju-, Tartu-, Valga- ja Petserimaa linnades ja alevites ja harvenemist Saare- ja Viljandimaal ning Järvamaal linnades ja alevites, kuna Saare- ja Pärnumaa linnades ja alevites tulekahjude arv a. oli võrdne eelmise aasta arvuga. Läänemaal linnas ja alevites kahel viimasel aastal ei registreeritud ühtki tulekahju. Tulekahjud on järjekindlalt sagenenud viimase nelja aasta kestes Valga- ja Petserimaal; viimases maas oli tulekahjude arv suurim absoluutselt a. (), a. () ja a. () ja suhteliselt kõigil aastail ( 000 elaniku kohta: a.,i, a.,, a.,», a.,). Võrdlemisi kõrge oli tulekahjude arv a. veel Pärnu-, Valga- ja Võrumaal ( 000 elaniku kohta: Pärnu-,, Valga- ll,o ja Võrumaal I0,i). Tulekahjude arv oli väikseim Saaremaal, nimelt, ehk elaniku kohta,; ka eelmisel neljal aastal mainitud maal olid tulekahjud kas harveimad ehk keskmisest harvemad. Linnades ja alevites registreeritud tulekahjudest langes Tallinnale,o 0 / 0 ehk juhtumist; tulekahjude arv pealinnas oli suhteliselt keskmisest madalam, kuna vastava kõrgeima arvu omas jällegi Petseri ( 000 elaniku kohta l!,!>).. Tulekahjud aasta- Maal tulekahjude sage J ö aegade jjargi. nemine leidis aset kõigil aastaaegadel (talv -f Incendies d'après les saisons., /o, kevad + 0, / 0, suvi -f,i /o, sügis +, /o) ning juurekasvu suurus üksikutel ajajärkudel polnud väga lahkuminev. Linnades koondus juurekasv peamiselt talvele (+ i,i /o) ja sügisele (-f,o o), kuna tulekahjude sagedus kevadel ja suvel muutus vähe võrreldes eelmise aastaga (kevad r>,u 0 / 0,suvi +, /o).

19 Suhtarve tulekahjudestnombre s relatifs sur les incendies.. MaadArrondissements Linnad ja alev. - Vii. et bour, KokkuTotal w es s e Viru. Järva. Harju. Laane. Saare. Pärnu. Viljandi Tartu. Valga. Võrn. Petseri lüü tulekahjust oli: TalvelEn hiver.... Kevadel#n printemps SuvelEn été SügiselEn automne... Kukku-Total. 0 tulekahjust tekitasid: HooletusImprudence Korratud tuleasemeddésordre des cheminées Sädemed ja tahma põl&m.-etincelles,:suie ennam.?\\l\\q~foudre SüütamineIncendie volontaire Arvatav süüta mine-incendie volontaire présumée^ TeadmataInconnu KokkuTotal,0,,,,,0,,,0,,,j,,],,,,,,!,;,,,0,,,,,,,,,, A,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,, «M Arv.000 elaniku kohtapar.000,0,,,,,,0,0,,0,,,,,,,, M,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,0,0,0,,',,,!,,',,,0i,j Ö «,0,,,,,,,,,, habitants.,,i,,,0,,,,,,, fi,,0,.,,,,,,,0,,,,,,,,,!,,,,,,,,,,,,,,,,,0,,,,0,,,,,,,,] S,,!,,;,Ü,,,,,l,,,,,,,,,,,,,, 0 B. Jaotus aastaaegade järgirépartition des 0 incendies d'après les saisons.,,, 0,,,0,,,,,,,,,,,,0, iü,0,,,,,,,,,,,,0,,,,,,,,;,,,,!,,,,!,!,0,,,,,,,,,!,0,,,,,,,,,,,,0,,0, C. Jaotus põhjuste järgica uses des incendies.,,,,0,0,,0,,0,,,,,,,, 0,,,,0,,,,,,,,,,,, 0,,,,,,,,,0,,,,,,,,,! 0,,,,,,,0 [,,,0!,,0,,,,, 0,,,,,,,,,,0, 0,,,,0,,,,,,,0,,0,,,,,,,0,0,,,,,,,, ioo:l loo! too!! ioo îoo.l îoo! ioo;j too] ioo; îooi too!! ioo! îoou ioo looll îoo îoo Üldiselt a. ilmastikuolud soodustasid tuletekkimist; eriti paistab välja ses suhtes sügis (sademete vähesus), talv (jaanuari-veebruari kare külm) ja kevad (võrdlemisi külm ja sademetevaene). Tulekahjude rohkusest tingitud aastaaegade järjekord maal kujunes samasuguseks kui a., linnades aga erinevaks, nimelt: (alanevas suunas) maal sügis, kevad, suvi, talv ja linnades talv, suvi, kevad, sügis (linnas kahjustanud tulekahjude arv kevadel ja suvel oli võrdne). Tuleb mainida, et tulekahjude järjekord maal a. peamiselt vihmase suve mõjutusel kujunes harilikust erinevaks (suvi nihkus koha võrra alamale), kuna selle nähtuse püsimist a. tingisid eestkätt tuletekkimist soodustavad ilmastiku olud sügisel ja kevadel, miš takistas ilmastiku poolest normaalset suve tõusmast oma harilikule kohale. Kahjustanud tulekahjude arv 000 elaniku kohta aastaaegade järgi. Talv... Kevad.. Suvi.. - Sügis...,,,, Maad,,,,,,0,,,,, 0, Linnad ja alevid!,,,0 0,,,0,, Linnades on aastaaegade järjekord varemaltki sagedasti muutunud, mis tingitud osalt nende arvude väiksusest; a. järjekorda tuleb pidada ligikaudu normaalseks. Tulekahjude arv 000 elaniku kohta oli ka eelmisil aastail maal tunduvalt kõrgem kui linnades, kuid vahe polnud nii suur kui viimasel aastal, nimelt moodustas see a.,, a.,, a., ja a., tulekahju. Maade ülekaalu suurus üksikutel aastaaegadel polnud ühtlane, väike oli see talvel, üle lo0 / 0 kevadel ja suvel ja üle 0 /o sügisel.. Tulekahjude põhjused. Causes des incendies. Üksikute tuletekkimise põhjuste järgi tulekahjude arv maal suurenes võrreldes eelmise aastaga,, /o võrra, linnades vastavad arvud näitavad suurenemist juhusel, vähenemist juhusel ja ühel juhusel arv jäi muutumatuks; suurimaks osutus tõus ilmastikust tingitud põhjuste järgi (pikne, osalt hooletus). Kahjustanud tulekahjude arv 000 elaniku kohta põhjuste järgi. Hooletus Korratud tuleasemed.. Sädemed, tahmapõlemine Pikne Süütamine Arvatav süütamine... Teadmata Kokku,, 0, 0,, 0, 0,, Maad,, 0, 0,, 0, 0,, Linnad ja alevid, 0, 0, 0, 0,,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, Tulekahjude sagedus ka kõigi üksikute põhjuste järgi (väljaarvatud teadmata põhjus) osutus,

20 G suhteliselt maal suuremaks kui linnades. Eriti suures ülekaalus olid maad süütamiste ja arvatavate süütamiste ning korratutest tuleasemetest tekkinud tulekahjude poolest; 000 elaniku kohta tuli esimesi maal,.-: ( a.,j, linnades (Vi ( a. (),r.) ja teisi maal, ( a.,(0, linnades 0, ( a. (M). Üldse, kui ka üksikutes maades (väljaarvatud Petserimaa) ja suuremates linnades moodustasid suurima rühma hooletusest tekkinud tulekahjud; nende arv kerkis maal, /o (kahjustanud a., a. ) ja linnades, /o võrra ( a., a. ), kuna nende osasuurus maal samuti tõusis,,.'i /o-ist, / 0 -ni, linnades aga alanes 0, / 0 a.,,%-ni a. Mainitud tulekahjud sagenesid maas ja " maa linnades, harvenesid maas ja maa linnades, jäid endiseks maa linnas ning puudusid üldse maa linnades. Aastaaegadest oli sedaliiki tulekahjude poolest ülekaalusmaal - sügis ja linnadestalv. Teisel kohal (Petserimaal esimesel kohal) arvu suuruse poolest asusid korratutest tuleasemetest alguse saanud tulekahjud; nende arv suurenes maal,t 0 /o ( a., a. 0) ja linnades, / 0 võrra ( a., a. ), kuna osasuuruselt need maal alanesid ( a.,e /o, ä.,i /o) ja linnades järsult kerkisid ( a. I,0 /o, a.,o /o üldarvust). Üksikutest aastaaegadest nende tulekahjude rohkuse poolest paistavad välja maal kevad, ja linnades talv. Korratud tuleasemed põhjustasid eriti palju tulekahjusid Petserimaal, kus need moodustasid suurima rühma; vastavast üldarvust (maade) langes mainitud maale,r. / 0. Sädemed ja tahma põlemine põhjustasid maal ( a. ) ja linnades ( a. ) tulekahju ehk võrreldes eelmise aastaga vastavalt, ja 0 /o võrra rohkem. Osasuuruselt mainitud tulekahjud kerkisid maal veidi ( a. -,s /o, a. -, /o), linnades aga järsult ( a., /o, a.,». Suurim tulekahjude arv langes maal ja linnades kevadele. Linnades seda liiki tulekahjude üldarvust ( a. ) ligi pool ainelist kahju ei tekitanud (enamasti kustusid iseendast kahju tekitamata); eriti soodne oli kahjuta ja kahjustanud tulekahjude vahekord Harjumaal (Tallinnas), nimelt üldse registreeritud -st tahmapõlemisest ainult kolm sünnitasid kahju, millise nähtuse tingis peamiselt täpne registreerimine ning hea tuletõrje korraldus pealinnas. Piksest tekkinud tulekahjud moodustasid väikseima rühma; (maal, /o üldarvust); nende arv ulatas -ni ( a.-=l), milline tervelt maadele langes ( a. maad ). Koik piksest alanud tulekahjud tekitasid ainelist kahju (ka eelmisi!. aastail); suurem osa neist leidis aset suvel, väiksem (alla VO kevadel. Linnades mainitud tulekahjude arv on alali olnud, kas väike ehk need on seal täitsa puudunud, nagu aastalgi. Süütamised ja arvatavad süütamised a. maal sagenesid tunduvalt, linnades aga vähenesid juhu võrra. Maal nende arv kerkis a, -ni a. ehk, / 0 võrra ja linnades langes vastavalt -st -ni. Süütamiste osatähtsus samal ajal vähenes maal ( a..,:> /o, a., /o ja linnades ( a. S.K'% a. ll,o n /o). Üksikutest maadest need olid rohkearvulisemad Tartu-, Pärnu-, Võru-, Petseri-, Viru- ja Viljandimaal; kusjuures suuremal osal neist süütamiste arv osutus võrdlemisi kõrgeks ka a. Kahjusumma oli: '"' Maal Linnesjaaleveis Kokku.. : 00 kr :. Tekitatud kahjud Dommages causés. : ;, ;, 0) i, " -IÏQO",, (j,,,, IOÖ,G,, Järsumalt veel, kui tulelcfl.liindfifl.rv.tfiisis a. üldse ja linnades, kuna nende kahjusumma maal arvu tõus oli suurem. Eelmise aastaga võrreldes suurenes kahjusumma üldse, 0 / 0, maal,e Q /o ja linnades G,Ö /O võrra. Kahjusumma elaniku kohta oli: (kr). Maal Unnes ja aleveis, Kokku,,,,,-,,0,0,,,, Keskmine kahjusumma maa- ja linnaelaniku kohta, mis a. oli peaaegu võrdne, läks linnade summa intensiivsema kasvu tõttu, a. suuruselt jälle tunduvalt lahku, moodustades maal,i kr ja linnades,m kr. Viru... Järva... Harju... Lääne... Saare... Pärnu... Viljandi.. Tartu... Valga... Võru... Petseri.. Kokku Tulekahju keskmine kahjusumma (0) kr). Maad Linnad ja alevid \!,,!,i,0,,,,ö,,,!,.,i,,,,,,,0,,,, 0,),0, >,, 0.U,!l,i 0,,, 0,,,, 0,,,.,. 0,, 0,,,,,,,0 ii,0!,,!;,! -,,,,0,",,0,,0,,!,0! Kokku.,,,,,,,,0,, 0,,0,,,,0,0,,0,,,,0,,,,,,,,,0,,,,,

21 Kahjusumma suuruse poolest paistavad silma üksikutest maadest Tartu- ( i tuli. Ar) ja Järvamaa ( tuh./er) ning linnad Harju- (0 tuli. kr) ja Virumaal ( tuh. kr), kuna väikseim kahjusumma oli Saaremaal (0 tuh. kr). Keskmine kahjusumma maades alanes veidi ( a.,0 tuh. kr, a., tuh. kr), linnades tõusis aga tunduvalt ( a,,i tuh. kr, a., tuh. kr). Üksikutes maades keskmine kahjusumma oli O.aa,0 tuh. kr ja linnades 0, lo.is tuh kr; väikseim summa langes Petserimaale ja uimale ning alevitele Viru Järva Harju Lääne Saare Pärnu Viljandi Tartu. Valga. Võru. Petseri Kokku Sunrtulekahjude arv ja summa. Saaremaal; suurim Järvamaale ja Virumaa linnadele (Narva). Keskmise kahjusumma suurus olenes peamiselt suurtulekahjude rohkusest, näit. oli Järvamaal G suurtulekahju üldkahjuga tuh. kr (neist üks kahjuga tuh. kr), Narvas tulekahju kahjuga tuh. kr (neist üks tuh. kr kahjuga). Üldse oli a. suurtulekahjusid (kahjuga üle 000 kr), kahjusummaga 0 tuh. kr (=, /o üldkahjusummast) neist maal tulekahju tuh. kr kahjuga (, /o maade üldkahjusummast) ja linnades tulekahju 0 tuh. kr kahjuga (~, /o linnade üldkahjusummast). Suur osa mainitud tulekahjudest (eriti suurematest) leidis aset tööstusettevõtteis. Riigimetsade valitsuse andmeil oli riigimetsa pölemisi a. (suvel) tunduvalt vähem kui eelmisel aastal, kuna neist tekkinud kahjusumma oli võrdne a. vastava summaga. wau Riigimetsa põlemised: Arv Kali] ud Kr Andmed põlenud varanduste, nende omanikkude ja varanduste tulevastu kindlustamise kohta. Muu varandus: jl Tule läbi kannatanud mun vara omanik, arv. ' Neist maal! 0 Muu vara põlemisest saadud kahju 00 kr.. il Sellest maal ( Kindlustuste arv (tule vastu)..!j 0 Neist maal n Tule läbi kannatanud hoonete omanik, arv.. G j Neist maal 0 0 Kannatanud hoonete arv Neist maal 0 Hoonete väärtus enne tulekahju 00 /<:/ ! Sellest maal 0 0 Hoonete põlemisest saadud kahju 00 Ar -,.. ijl 0 0, Sellest maal Kindlustuste arv (tule vastu) j j Neist maal M! Kindlustuste summa 00 kr. -tülõ 0ili Sellest maal ii 0 0! ; 0 Tulekahju läbi sai hoonete omanik keskmiselt kahju kr; Maal Linnes ja aleveis Hooned kaotasid tule läbi keskmiselt oma väärtnsest: Maal -.. Linnes ja aleveis Hoonete omanikest olid hooneid tule vastu kindlustanud: Maal Linnes ja aleveis Hoonete väärtuse üldsummast oli tule vastu kindlustatud: Maal Linnes ja aleveis Põlenud muu vara omaniku keskmine kahju kr: Maal Linnes ja aleveis Muu vara omanikest olid vara tule vastu kindlustanud: Maal Linnes ja aleveis 0,%,/Q,0/ 0,%,0% 0,% 0,%,/ 0,%,0/0 0,%,00/ 0 0,%,0% 0,%,% Ü 0,0/,%,0/,%,0/,/ 0 0,0/,% 0 0,%,0/ 0,0%,%,0/,% 0,%

22 - ' fi ) Talvel En hh ) KevadelAu printemps ) SuvelEn rjté ) Sügisel/?» ai, l'omne TULEKAHJUDE ARV JA KAHJUSUMMA (kroonides) ÜKSIKUIS MAIS, UNNES JA ALEVEIS PÕHJUSTE JÄRGI a. SOMBRE D'INCENDIES et LEUR RÉPARTITION D'APRÈS les CAUSES, SAISONS et DOMMAGE (en krj en. Hooletus Imprudence Arv-Nombre; * ï Korratud i Sädemed, tahtuleasemed i ma põlemine Désordre des\\ Etincelles, cheminées i! suie entlani. Ci Arv M a. a «o :p Arv d * ë ü Pikne Foudre Arv es rt M MuniArrondissements. Il Arvatav Süütamine jl süütamine Incendie! Incendie volontaire volontaire I présumée Arv W-se Arv Teadmata Inconnu Arv Kokku Tolal Arv Bi tr, C-> «Viru,. Kokku.. a. Järva.... Kokku.. a. Harju... Kokku.. S a. Lääne... Kokku.. a. Saare. Kokku.. a. Pärnu.... Kokku.. a. Viljandi... Kokku.. a, Tartu. Kokku.. a. Valga... Kokku.. a. Võru Petseri. Kokku.. a.... Kokku.. a. i Ui! j Ü! 0 ( ;!! 0! 0j :!!!! 0! 0 0 0!! ; ' 0!! lii ; llj! i 0!! 0, 0 0! l! 0. j D; ;! 0; 0!!!! 00!!!!!! ~ '! i!! j 00! 0!!! - 0 f -! - 00, : 0! 0 0, S!!» 0! - 000:!!!!!,!! 000, S! 0! 0 R0 00Î 0 ;!! 0! 00!; -!: ;! : looli - :: 0;' (i! 0, - : : ~ 0!! ;. -, 0, 0, 0 00, - 0 ' -.,: - : 0!, - 00! -! - ;! 0! - 0 0, 0, ;,,! ' ; 0 ;?I! 00: : 00! -! il 0ü : - 0! l ü l '; =M! ': : 0! - ;:! 0!!!,!, 0 0! 0, 00! ! 00 H, 0 0,,! : - : l!! -! 0! -! -- 00;! '!!!! i 0!! -!!! - : 0!! ; 0! - 00;! 0! 0'- M ;! 0;! ;!! ;! ' l! Kokku maad Total pour les arrondissements.!! 0! j ll )! 0 00! 0, 0 -j. 0; H! 0! 0! - 0, 0 ; 0' 0 00! 0, 00; 0! ; !! -[ -:. ;, ) 0 ;! ',! - ; ; 00, 00,! j 0! 00,,! 0] 0 -j! 00,! 0 0! 0 ; )!!l' Kokku maad. i :! KokkuTotal. a. kokku.;; ; 0! 0! 0; -i.!!! i j!; 0!! ; 0 00! J. 0J!! 0;! '!! 0! 00! ; 0 ' J 000!!! H Ü 00! 0 0! 0 j 0 0 0!,

23 ) Talvel#«hine) ) Kevadel." printemps ) SuvelEn été.) Suffise!En automne. Virumaal Kokku. a. Järvamaal, Kokku.. a. Harjumaal. Kokku.. a. LiiänemaaL. Kokku.. a. Saaremaal. Kokku.. a. Pärnumaal. Kokku.. a. Viljandimaal Kokku.. a. Tartumaal Kokku.. a. Valgamaal. Kokku.. a. Võrumaal.. Kokku.. a. Petserimaal. Kokku.. a. Kokku linnad ja alevid- Villes ei bourrjs Kokku ;... a. Kokku Total.. Üldse- Gr.lolal lqumâse-enl htlekabjude arv ja kahjusumma (kroonides) üksikuid iuais, Unnes ja aieveis põhjuste järgi a Sombre d'incendies et leur répartition d'après Irs causes, saisons cl dommage (en er) en. Hooletus Imprudence kn-nombre' g S,.. ; a =P! S «- ' Z Kahjuga Causant dommag Kahju si krdom en kr - ' ;!!! 0 ' ion! ; ;! - Il ÜJ! * 0 j 0, 0 0! 0 0, Korratud tulease Désord med cheminées j Üldse Arv j Kahjuga S a «è Sädemed, tahma põlemine Étincelles, suie endam. Arv! 0! ! Ü ; - Z! ;! 0,, - ;.. ; g Pikne Foudre Arv Linnad ja alevid ; ; 0 - : j - - :; - - ' - : j Z;Z "il - ; -i - 0l ; - - '! - -j J z! zj z : 00;! -! oo! ' ~ z Viites!! l i Süütamine Incendie volontaire jzzj a - ; s 0!! ü J -':! ;i Z;i Z!; l ü i!!!' - i i! -! -! : i Z ei bourgs lj 00 l z Arvatav süütamine Incendie volontaire présumée Arv. - - Teadmata Inconnu Arv Ö R! l «Arv Kokku Total -!- 00 0!! I ; 0, : i!: 0;!!' '!; l) 0 : 0 i 0 : 0 '.; : Koik kokku -- Totaux gêm 'vaux.! i 0f-! 0 : 0 0!!! 00 0! 0 I 0 0; 00,00 0-0,, i * i! : -:!- -': i 0:!!! 0! : i ; : i -!! :! 0! -!; ^ i i : - j! - 0; ~ j : ji i -ii il - Ü0 (i 0 00, 0 0! - 0 : 0! 0' ~ i i! i ; lj. iii! ; ' 0 Sii l!! - lj!!» ir i j fi! ;! lj! i 0

24 KANAPIDAMISE TASUVUS a. RENTABILITÉ de VÊLE VÄGE de POULES en. 'i\ Kind. Sisu: Andmete iseloom, Ihk.. ) Vaatluskanapidamiste kapitalid ja lindude arv, Ihk.. ) Kanapidamise kogusaak, Ihk.. ) Kanapidamise käitiskulutus, Ihk.. ) Fuhtsaak, Ihk.. ) Tulu, ihk.. Andmete iseloom. Eesti Linnukasvatajate selts korral- Caraetère. des données. dab iga aasta paremate kanapidamiste vahelisi võistlusi, et selgitada kanapidamise tasuvuse tingimusi ja paremate kanapidamiste hulgast valida kanade sugulavasid. / a. kohta saadeti Linnukasvatajate seltsile 0-st võistlevast majapidamisest peetud arveraamatud, niis töötati läbi Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse poolt. Arveraamatud olid peetud Linnukasvatajate seltsi instruktorite juhatusel, kes kontrollisid kohapeal inventuuri tegemist, kui ka jooksvaid sissekandeid. Suur osa võistlusniajapidamistesl on väiksed käsitöökohad ehk linnade ja alevite elanikud, kes kanapidamist kõrvaltcenistusena harrastavad, kuna teine osa on meie oludes suuremaid kanapidamisi, kus sellega kui teatava kõrvaläriga arvestatakse. Nimetatud majapidamistes on kanapidamine suurem ja teisiti korraldatud, kui harilikkudes talumajapidamistes, kus kanad on alusvilja ja muul viisil kasutaraatute saaduste jätete väärindajateks. Kanapidamise arvepidamine oli teostatud.. a. kuni.. a. Arveraamatute läbitöötamisel osutusid majapidamist ebausaldusväärseks nii et tasuvuse statistikaks kasutati majapid. andmed. Järgnevas käsitluses on andmed rühmitatud -te rühma: Ikanapidamised üle 0 muna toodanguga keskmiselt kana kohta ( kanapidamist J ja IIkanapidamised alla 0 munatoodanguga kana kohta ( kanapidamist). 0 muna toodangut kana kohta praeguse kanapidamise olude ja munaliindade juures peetakse tasuva ärilise kanapidamise alammääraks. Talumajapidamistes, kus kanapidamine peamiselt teatavate jätete kasutajaks, on see ku alla 0 muna juures veel tasuv. Andmed on näidatud kanapidamise ja linnu (s. t. kanade + kukkede) kohta. Keskmine lindude arv kanapidamises on saadud kuude keskmisest raunemisvoimeliste kanade ja üle kuu vanuste kukkedo arvust. Tegelik kanade ja kukkede arv võis üksikutel kuudel suurem olla, kui keskmine arvestatud lindude arv, eriti neil kuudel, kui noori kanu ja kukki majapidamises oli. Keskmised kanapidamise kohta on saadud absoluutarvudest ja keskmised linnu kohta suhtarvudest, s. t. andmed on igas kanapidamises arvestatud linnu kohta, need võetud kokku ja saadud summa jagatud kanapidamiste arvuga. i. vaatluskanapidamiste Kanapidamise tasukapltalid ja lindude arv. r Capitaux des exploitationsd'élevuse arvestamise rasvage et nombre de volaille*)-, kemaks ülesandeks on talumajapidamise kapitalidest kanapidamise osa eraldamine. Siin on püütud piinliku objektiivsusega hindamist läbi viia, et mitte kanapidamist -teiste talumajapidamise harudega kapitalikoormatuse mõttes soodsamas valguses lasta paista. Ehitised ja riistad on soetamiseväärtuse (valmistuskulu ja ostuhinna), linnud (kanad ja kuked) ostu-müügi väärtuse alusel hinnatud. Juhusel, kui kanade jaoks eriruumi ehk ehitist ei ole, on vastava ehitise väärtusest, kus kanade ruum, kanapidamise arvele kantud osa võetud kanade ruumi kantmahu kohaselt. *) Coqs et poides. Ühe vaatluskanapidamise kohta oli investeeritud aktiivkapitali keskm. Kr 0. Kõrgema (üle 0) munatoodanguga kanapidamistes on kapital vähem (Kr 0), sellejuures aga peeti linde rohkem (keskm. tk.). Madalama (alla 0) munatoodanguga kanapidamistes on kapitali Kr 0 väärtuses (linde peeti :). Kui aktiivkapital arvestada linnu kohta, siis on I rühmas (kõrgema munatoodanguga) Kr,, II rühmas (madalama munatoodanguga) Kr,O;J ja kõigi vaatluskanapidamiste keskm. Kr, Hunti kohta kapitali investeeritud. II rühmas on lindude arv väike ja kapitali märksa rohkem, selle tõttu on. linnu kohta kapitalikoormatus?')ü u /o suurem kui I rühmas. Lindude arv kõigub väga suurtes piirides; suurim arv oli 0 ja väikseim lindu kanapidamise kohta. Munatoodang oli I rühmas, II rühmas 0 ja keskm. 0 muna kana kohta, kusjuures, kõrgema munatoodanguga kanapidamises oli aasta keskm. ja kõige väiksema toodanguga muna munemisvõimelise kana kohta. Munemisvõimeliseks kanaks arvati kõik kanad peale esimese munemise.. Kanapidamise Kanapidamise kogu saagi kogusaak.,,.,,.,. Rendement, bmi. moodustavad rahalised sissetulekud kanapidamise saaduste müügist, majapidamises, väljaspool kanapidamist, ainetes tarvitatud saaduste väärtus ja inventari väärtuse suurenemine aasta lõpuks. rühmas oli kogusaak kanapidamisest majapidamise kohta keskm. Kr. ehk. linnu kohta arvestatult Kr m.ao, millest /o teeb kogusaak munadest ja l /o kogusaak lindudest. II rühmas on kogusaak kanapidamise kohta Kr 0 ehk linnu kohta Kr,; sellest on /o munadest ja / 0 lindudest. Kõigi vaatlusmajapidamiste keskm. on kogusaak Er l kanapidamise ehk Kr ll.oo ühe linnu kohta, millest munakogusaagi osa /o ja lindude müügiosa /o. Lindudest saadud kogusaagi osa, mis üksikasjaliselt näidatud juurelisatud tabelis koosneb sissetulekutest, tõulindude, päevaste poegade ja tapalindude müügist, kodus toiduks tarvitatud ja väljakingitud lindude väärtusest. Ühe linnu kohta arvestatult oli kogusaak lindudest keskm. Kr,; I rühmas Kr,u ja II rühmas Kr,. Täiskasvanud tõulinnu müügihind on vaatlusmajapidamiste keskm. Kr,/ I rüh-

25 . Kanapidamise tasuvus (.. -..»-a.) II- dahililé,e l'élevage dc.i inii.lea r.n -- (ii:i".-wt.). : Kanapida- i^ l inise kapital S Capital actif Z de Vêler. ;' Kogusaak lindudest Rendement en volaille Müüdud tõuliiide Kodus toiduks S 'I Vente de vol. de [ Müüdud tapalinde : tarvitatudpour j!,^ra. Vente ]>our gibier alimentât, propre, kingitud! Päeva- ',< Vanu ' Tapa- Cédées Vanu seid J U ise- poegi Vanu J gratiiiletn. oegt li poegi '; aux Poussins Kokku Tolal. A. Ühe kanapidamise kohta. I rühm (üle 0 munatoodanguga kana-; pidamist) II rühm (allalmunatoodanguga kanapidamist) Keskmiselt.. B. Ühe linnu kohta. I rühm Il Keskmiselt.. 0,,0 0,,, 0 i,:.:, 0 0 t^i : 0.j. M j. c,0,00,, 0,,..,, 0,,00.,0,- 0,;,0,!,,, 0,',0, j 0, 0,,,,, 0,,00,;, 0,,,,,,,,,,;; 0, -, j 0,, 0, il j l,(,0:(:0, 0,!) 0,' I! 0, 0, jj 0,. 0,. 0,^ i! 0, (järg).,,,, 0,:! 0,- 0, 0,!) -,0 ' 0, S -ü =PCS H,:,,,, Kogusaak munadest Rendement des oeufs Muu kogusaak! Autre ' rendement! A. Par une basse-cour. I groupe ( basse-cours avec rendem. moyen excédant 0 oeufs pari poule et par an.).. U groupe ( basse-cours' avec rendem. moyen moins 0 oeufs par poule et par an.).. : Moyenne... j B. Par un oiseau. I / groupe ; U....:! Müüdud sugumune Oeufs de race vendus t.,, j, : 0; ' Moyenne Keskmiselt. J,, B. Ühe linnu kohta.!: I rühm li, H ,H, TS j ' hi a j a g M! M I <S,0 0, Müüdud tarvitamise mune Oeufs pour consomm. vendus,,0,,,, Kodus toiduks tarvitatud Oeufs consommés 'j,00 Välja kingitud Cédés gratuitement,; :!,!)! 0,; :, ;!,0',,, (Järg). ' ; Kanapidamise, käitisknlulus (er) Frais de d'exploitation Juureostetud Achats,,00,. s*,,,0 s Keskmiselt.. Il, ; *; Rendement des oeufs par poule. ei se S- a-s,,,,,,!,,,,,,on,, S sõa c «lg a» s ti g Ilo '".ES"^ I ^ " H S-S^ 0,, 0, 0, i,ii! 0,; 0 > a es Kokku Totu!,;,, Muu kaluautres Ss Il i; *"S Il I',,,,0,0,0!,,;, 0, 0, 0, 0, 0,,,, (er) ^^ JjoÄ-S «a? I,,!,!,,,,00,,,0 0, 0, 0, 0, 0, ; 0, 0,j 0, frais,; 0, 0,,,00 l,x «A. Ühe kanapidamise kohta. I rühm (üle 0 munatoodanguga kanapidamist) rühm (alla 0 munatoodanguga kanapidamist) e ^ i te- <, 0, 0, -I -! -,! W-i,!, 0, 0, 0, Puhtsaak Rendement net S ä!s o o WP- f *! (kaal.),0, 0,,0, (relatl,0,!) - 0,,,0,0

26 mäs Kr,u, II rühmas Kr,ts. Päevaste poegade müügihind on keskmiselt Kr 0,, tapalindude müügihind Kr l.ei, kodus toiduks tarvitatud linnud on arvestatud keskm. Kr, tk. ja tapapoegade hind on Kr 0,. Vaatluskanapidamised ei ole kõik noori kukki üleskasvatanud, vaid siis kui võimalik oli kukk-poegi eraldada kanadest, hävitati kuked ära. Lisatud tabelis näidatud munade kogusaak on tegelik munade minem, kuna kanamunade tagavara suurenemine (ja vähenemine) on inventari väärtuse muutuse all. Kogusaak munadest on keskm. vaatluskanapidamiste kohta Kr, I rühmas Kr ja II rühmas Kr. Valdava osa munade kogusaagist moodustab tarvitamismunade müük ( /o). Vaatluskanapidamistes on mõlemas rühmas aasta keskm. senti munast saadud. Sugumunade müük moodustas r>,0 /o kogusaagist, ühe sugumuna müügihind on keskm. senti. Kõigi kogusaagi all arvestatud munade realiseerimise hind on keskm. senti muna kohta, mis märksa kõrgem kui hariliku talumajapidamise oludes kanamunade müügihind on. Ühe linnu kohta on kogusaak munadest I rühmas Kr,; II rühmas Kr,&o ja kõigi vaatluskanapidamiste keskm. Kr,. Kogusaaki peäle lindude ja munade on arvestatud kanasõnniku väärtus ja inventari ning riistade jällemüügid. Viimast ei saa vaadelda, kui täitsa kogusaaki kuuluvat osa ja tuleks kogusaagist kui ka käitiskulutusest eraldada, et tõelist kanapidamise lõppkogusaaki ja käitiskulutust saada teada. Jällemüükide summa on linnu kohta keskm. senti, I rühmas senti ja II rühmas senti. Sõnniku väärtus on linnu kohta keskmiselt L senti. Inventari väärtuse suurenemiseks aasta lõpuks on munade ja söötade tagavarade väärtuse, kui ka lindude, kanapidamise riistade ja ehitiste väärtuse suurenemised. Inventari väärtuse suurenemine on keskm. kanapidamise kohta Kr, mis linnu kohta teeb Kr ü,is. Kui jällemüügid ja juureostud (ehitiste ja inventari arvelt nii palju, kui neid aasta lõpuks kõrgemalt hinnatud) eraldada kogusaagist, siis on kanapidamise lõppkogusaak kanapidamise kohta I rühm Jo* II,, Keskmiselt...,,0 linnu kohta Kr,,Õ»,» Järgnevates tabelites näidatud käitiskulutus väheneb sel juhul sama summa võrra, s. 0. juureostude ja jällemüükide suuruses, mis olid: I rühmas kanapidamise kohta». Kr linnu hohta Kr 0, 0. Keskmiselt s *, JFü n, ap J d? mise Kanapidamise käitiskulutus käitiskulutus.... / i i naltab Frais d'exploitation, k u kanapidamisega seotud kulutuse suurust, arvesse võtmata kanapidamisse mahutatud kapitalide protsendinõudlust. Käitiskulutus on kanapidamise kohta keskm. Kr, sellest on söödakulu 0 /o, töökulu / 0 ja inventari väärtuse vähenemine aasta lõpuks /o. linnu kohta arvestatult on käitiskulutus I rühmas Kr,; II rühmas Kr,r.i ja keskm. Kr,. Juureostude kulu käitiskulutusest on keskm., /o sellest valdav osa lindude ja muud juureostud. Täiskasvanud tõulindude eest on makstud keskm. Kr, ja tõulindude päevaste poegad eest Kr l,u. Sugumunade juureost moodustab keskm. käitiskulutusest 0,t /o. Sugumunadest on makstud keskm. senti tükist. Suuremaks kulutuseks on söödakulu, mis on I kanapidamise kohta keskm. I rühmas Kr 0, II rühmas Kr ja kõigi kanapidamiste keskm. Kr. linnu kohta arvestatult on söödakulutus I rühmas Kr,m, II rühmas Kr, ja keskm. Kr,oa. Kõigi kanapidamiste keskm. on tera- ja kaunviljade kulu söödast,s /o, muude jõusöötade kulu l, / 0> piimasaaduste kulu, /o, juurviljade ja kartuli kulu,fi /o, haljassööda ja karjamaa kulu,s / 0 ja muude söötade kulu,h / 0. Jõusööte on linnu kohta keskm. tarvitatud., klg. elõusööt moodustab vaatluskanapidamistes põhisööda, mille kulu teeb f) /o linnu kogu sööda kulust ehk Kr,r.s ühe linnu kohta. Töökulud on kanapidajate poolt kohapeal hinnatud ja enamjuhustel Eesti Linnukasvatajate seltsi instruktori poolt kontrollitud. Töökulud olid keskm. kanapidamise kohta rühmas Kr ehk linnu kohta Kr,00, II rühmas Kr ehk linnu kohta Kr, ja kõigi kanapidamiste keskm. Kr ehk l linnu kohta Kr,. Inventari väärtuse vähenemine on keskm. /o käitiskulutusest, s. 0. Kr 0, iibe kanapidamise kohta ehk 0,c senti linnu kohta. Inventari väärtuse vähenemine on II rühmas suuremaid; seda põhjustab osaliselt asjaolu, et teises rühmas on kallite kanalatega majapidamisi, kus amortisatsiooni kulud suured, kuid linde sellega võrreldes peetud vähe.. Puhtsaak. Kogusaagi ja käitiskulutuse Rendement riet. vahe näitab> pajj u kanapida j a puhtsaaki saanud, ehk teiste sõnadega, palju kanapidajale kanapidamisse mahutatud kapitalide tasuks (protsentideks) jäänud, kui kõik muud kulud olid kaetud. Vaatlusaluste kanapidamiste keskm. on linnu kohta puhtsaaki (kapitali protsentideks) jäänud Kr,0, mis tasus investeeritud kapitali

27 ,oo /o. Î rühmas on puhtsaak linnu konta Kr,0, mis tasus kapitali, /o ja II rühmas, kus munatoodang kana kohta oli 0 ja kus olid võrdlemisi suured kapitalid investeeritud kanalatesse ja peetud kanade hulk, kui ka toodangu võime olid võrdlemisi väiksed, ei ole kapitalide tasuvuseks midagi jäänud. Kahju on linnu kohta arvestatult senti, mis protsendiliselt investeeritud kapitalist l,u /o. Näib, et meie oludes vastavate kulude jamunahindade juures on äriline kanapidamine, kus söödad osta tulevad ja kanade ruumid eriti elatada, kindlasti tasuv, kui keskm. munatoodang on 0 muna kana kohta aastas. Taluoludes, kus kanapidamine kõrvalharuna ja kus kanad alusevilja kasutajateks, kellele erilisi kalleid ehitusi pole tarvis püstitada, on kanapidamine kahtlemata ka 0 ja uil a selle toodangu võimeliste kanade juures tasuv. Tasuvuse andmete, eriti käitiskulutuse käsitamisel, tuleb arvestada selle kanapidamise viisiga, mille kohta eelpool toodud andmed saadud ja nende hindadega, millega söötained kanadele üle antud, teiselt poolt tuleb kogusaagi andmete käsitamisel arvestada lindude ja munamüügi hindadega. Vaatlusmajapidamised on suuremad kanapidamised, kus kanapidamine teatava kõrvalärina ja kus peetakse tõulinde, mille saaduste realiseerimisest ka kõrgemat hinda läbistlkku on saadud, kui oli keskmine turuhind, kuid kus ka riisiko ja jooksev hoolitsus ja kontroll rohkem kulu nõuavad, kui harilikus talumajapidamises.. Tuiii.-Rpvdin. Nagu eelpool tähendatud, on valdav osa vaatluskanapidamisi väikemajapidamised, käsitöökohad ja alevi elanikud. Nende seisukohalt vaadatuna, ei ole kapitali tasuvus- puhtsaak, niivõrt tähtsaks tasuvuse mõõdupuuks, kui tulu, sest nimetatud majapidamistes ei ole kanapidamine mitte nii palju kapitali mahutuspaigaks, kui oma tööjõu otstarbekohasemaks kasutamisalaks.. Andmed näitavad, et rühmas, kus keskm. oli lindu, on tulu Kr kanapidamise ehk Kr,0 linnu kohta (relatiivarvude keskmine), mis on umbes keskmise naistöötaja pool aastapalka (ühes toitmiskuluga), kuna selle linnu peale kulus V tööjõudu. Käesoleval juhul kujuneb kanapidaja tulu veelgi suuremaks kui arvesse võtta, et söötade hulgas arvestatud karjamaa söödakulu ei tingi suure osa kanapidajate juures mingit kulu, vaid kanad käivad vahalt, otsivad ise mahapudenenud teri ja söövad rohtu, mis muidu ehk üldse oleks kasutamata jäänud. Kui arvestamata jätta kahjud, mis kanad vabalt liikudes sünnitavad ja kui kanade karjamaa erilist kulu ei tingi, siis kujuneb vaatluskanapidamistes kanapidaja tulu järgmiselt: I riî li m,. II... Keskmiselt kanapidamise kohta. Kr.,, linnu kohta Kr.,,0,0 Kanapidamiste viimase arveaasta tulemusi võrreldes eelmiste aastatega, selgub, et võistlevad kanapidamised on palju edenenud. Toodang üksikutes võistlusmajapidamistes on paranenud / a. tuli keskm. kana kohta lil muna (kõikumised olid b0 munani), / a, muna (kõikumised Jj munani) ja, a. oli 0 muna, (kõikumised muna kana kohta). Rõõmustavaks nähteks tuleb lugeda, et enamik suuremaid kanapidamist on ühtlase ja kõrge munatoodanguga. Tarvitatud söötainete hulk ju \Mtt\is~Quantilâ cl valeur des produits employés pour affouragement des poules. Ühe kanapidamise kohta Par une basse-cour Ühe linnu kohta Par une volaille I rühm II rühm!l Keskmiselt groupe \\ groupe Moyenne kg j kr kr kg ; kr kg fer kg kr kg kr Tera- Ja kaunviljad*)cérêales el légumineuses*). NisuFroment Oder-Orge KaevAvoine SegaviliCuit, mute MuudAutres Muud jõusöödad*)- Autres fourrages concentrés *) Kliid-Sons Sojatangud-GrHOM. de soya Liha Viande Pürn ja selle saadused*)lait et produits laitières*) TäispiimLalt naturel Kooritud piim Lait écrémé..., Kartul ja juurvili*)pommes de terre et légumes *) KartulPommes de terre '.... JuurviliLégumes Haljasrohl ja karjamaa''')herbes et pâturage *) HaljassöötHerbes KarjamaaPâturage Muud söödad*)autres*)... Fosïorlubi Chaux phosph. Mitm. söödaddiverses.. ;,0 0,!),0; 0,; ; 0 0,0,0Ï, ;,, 0,',! 0,0.,!,.;,, (,0,;,,,0! 0,,,;,! 0,,,' 0,0,,!, 0,,,,, ;,! 0,0;,0; 0;,,; J,,a ;,;,! i,,; 0, r ",; j,,; 0, 0 0,,,,0,, 0,,,"-,0,, 0,, 0,,,,,0,!,!, i 0,, Kokku kolk söödad*)- Total pour tous les produits *) 0 O,0l! 0),,^:,0!,, 0,,0, Ü.OÖi 0,0, 0,0 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,',! 0,, 0, 0, i 0,;,,,,!,,,0 0,, *) Kg asemel neil ridadel on söötühikadau lieu de kg ici sont indiquées les unités de fourrage.,;,;,,! 0,; 0,,,. 0,j,! 0,; 0,!,0,, 0,i 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0,; 0, 0,,; 0,,,,,, 0,!),0 0,,,,,, 0, 0,,0., 0,, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0,,0,00 0, 0, 0,,

28 /'. Sempcr. KESKTÖÖSTUSETTEVÕTTED TÖÖTAJAGA a. INDUSTRIE MOYENNE en (données partielles pour les entreprises ayant de travailleurs). Järgnev ülevaade käsitab suuremate kesktööstusettevõtete ( palgalise isikuga) tegevust a. Kuna tööjõu puudumisel Keskbüroos kesktööstuse üle seni teateid koguti juhuslikult viimane üievaade käis a. kohta, siis toome eeskätt kogu kesktööstuse kohta lühikese üldjoonelise kirjelduse. Kesktööstusesse kuuluvateks on arvatud ettevõtted palgalise' isikuga ning peale selle kõik väiksemad ettevõtted, millel olemas jõumasin (tuuleveskid pole hulka arvatud). Kesktööstusettevõtteid on üldse olemas vähe üle kahe tuhande, sellest suuremaid ettevõtteid ( töötajaga) /o. Üldarvust moodustavad umbes poole põllumajanduslikud ettevõttedjahuveskia, piiritusevabrikud ja meiereid, ülejäänud osa annavad igasugused muud ettevõtted, nagu saeveskid, villavabrikud, mehaanikatöökojad, puutöökojad, telliskivitehased, trükikojad, nahaparkimise ettevõtted, kingsepa-, rätsepa-, silmkudumisetöökojad ja muud. Palgalisi isikuid töötab kesktööstusettevõtteis, tuhande ümber. Ettevõtteist asub linnades 00 ja maal 00 ümber. Kesktööstus on stabiilseim osa tööstusest. Kuna suurtööstus koondunud on tähtsamatesse linnadesse ja koskede ümber, asuvad kesktööstusettevõtted laiali üle maa ning rahuldavad ümberkaudsete elanikkude, võiks öelda, esimesejärgu tarvidusi ning omavad sellega enam püiivamalaadilise turu. Kuivõrt stabiilseks seda tööstuse osa võib pidada, näitavad andmed suur-, kesk- ja väiketööstusettevõtele arvu liikumise kohta a. ( 0): Suurtööstusettevõtete arv Kesktööstusettevõtete Väiketööstusettevõtete! Nii polnud isegi pealesõjaaegsel asutamisajajärgul muudatused kuigi suured, võrreldes suur- ja väiketööstusega, kus arvud kiiresti kasvasid ehk vähenesid. Kesktööstuse osatähtsusest kogu tööstuses võime ligikaudse pildi saada a. töötanud isikute vaatlusel. Tol korral jaotus palgaliste isikute arv tööstuses üksikute suurusrühmade vahel järgmiselt: suurtööstus kesktööstus väiketööstus.. l, /o..,fi /o.., fl / 0 Oletatavalt ei võiks pilt olla vahepeal väga palju muutunud. a. võeti vaatlusele ainult osa kesktööstusettevõtteist, nimelt ettevõtted palgalise isikuga; sellejuures jäeti tervelt ära põllumajanduslikkude ettevõtete rühm jahuveskid, piiritusevabrikud ja piimatalitused, olgugi et üksikutes neist ettevõtetest töötavate arv oli ja rohkem; poleks soovitav olnud eraldada neid üksikuid ettevõtteid kogu rühmast, mis moodustub omaette terviku. Niiviisi käivad siis kõik allpooltoodud arvud ainult suuremate kesktööstusettevõtete kohta töötajaga, ilma põllumajanduslikkude tööstusharudeta. kesktööstuse ( töötajaga) ettevõtete arv, töötanud isikute arv Ja makstud palk ) a. entreprises industrielles (ayant õw travailleurs)., leur main d'oeuvre et, montant des salaires payés en S. Töötanud isikute -àwnombre des trainiillours I. Murrud ja kaevandusedindustries extractives. II. Kivide ja muldade ümbertöötamineindustrie des terres et des pierres III. MetallitööstusIndustrie des métaux IV. KeemiatööstusIndustrie chimique V. NahatööstnsIndustrie des cuirs et peaux... VI. TekstiiltööstusIndustrie textile VII. PuutööstusIndustrie du bois VIII. PaberitööstusIndustrie de papier IX. PoligraaïiatoostusIndustrie polygraphique... X. Toidu- ja maitseainete ümbertöötamineindustr. de l'alimentation XI. Kehakatte ja pudukaupade tööstuscona de vêlements et fabr. de niera XIII. Elektrijaaroad~fM«es électriques !; g te; K - "-S,! j j IRA Ü 0 'U asj. 0 al 0 so 0 ;! ()! i!! t 0 <!!, Q

29 KESKTOOSTUSËTTEVUTTE TOODANG Ja. MATERJALIDE TARVITUS VÄÄRTUSE JÄRGI a. '{LEUR de Ih PRODUCTION et des MATIERES- PREMIERES EMPLOYÉES POUR ENTREPRISES INDUSTRIELLES AYANT tic " r,-j!) TRAVAILLEURS en. II. Kivide ja muldade ümbertöötamineind. des piar- TPS ot de terves Tseraentkaupade tööstusfab. d'objets en ciment... Telliskivi- ja savitööstusfab. de briques et de poterie LubjatööstnsFab. de chaux grasse Kiviraiumise tööstustaille des pierres Peegli ja klaasisepa tööstusfab. de miroires et entrepr. de vitrerie III. MetalütöiistusIndustrie des mûlaur LaevatehasedChantiers rie construction navale... Masinaehitus- ja parandus Ateliers de réparation et de construction de machines KaalutööstusFab. de balances cl bascules VooditööstusFab. de lits en er NaelatööstnsFab. de clous VedrutehasedFab. de ressorts Mehaanika ja lukussepu tööstusedateliers mécaniques et de serrurerie Sepa- ja tõllassepa töökojadforges Plekissepa töökojadaleliers de ferblanterie UnnaAutres IV. KeemiatööstusIndustrie chimique Keemiatehased ja laboratooriumid.-im/ens-chimiques et laboratoires Linaõli-javärnitsatööst.Fab. d'huile de lin ei de vernis VärvitööstusFab. de couleurs MuudAutres V. NahatööstusIndustrie des cuirs et peaux... Tooresnaba ümbetöötaminetanneries Nahkesemete valmistaminefab. d'articles en cuir.. VI. TekstültööstusIndustrie textile Toorelina ümbertöötamine Travail, de lin brut... Köie-, nööri- ja kalavõrgutööstusgarderies et. fab. de filets de pêche Villakraasimis- ja ketvustööstuscardage de laine et filature VurvimIsetöostus~/lfe/te/, s de teinture VII. PuutööstusIndustrie du bois Tisleritöökojacl Fab. de charptnlerie SaeveskidScieries MuudAutres VIII. PaberitööstusIndustrie de papier...-.., PuupapivabrikudFab. de pâte de bois Paberi- ja pappkaupade tööstusfab. d'articles en papier et carton HUlsivabrikud Fab. de tubes à cigarettes MuudAutres IX. Poligraaîiatoostus Industrie pohjgraphique.. X. Toidu- Ja maitseainete ümbertöötamine -Industrie de.l'alimentation LeivatööstusFab. de pain Pagari- ja kondiitritööstusboulangeries et pâtisseries Makaroni- ja nuudlitööstusfab. de macaronis nouilles et de Shokolaadi ja kompvekitööstus Fab. de bonbon de chocolat et Karastavate jookide ja õlletööstus^oö. de biõre et des boissons rafraîchissantes Likööri- ja veinitööstusfab. de rius et de liquers.. MuudAutres.... XI. Kehakatte- ja pudukaupade tööstus -Conf vêtements cl fab. de mere de Jalanõude valmistus ja parandus»^/;, et de chaussures réparation Vildi ja viltkaupade tööstusfab. de feutre et d'articles en feutre Kammi ja nööbitööstusfab. de peignes et de boulons SilmkudumisetööstusFab. de bonneterie MuudAutres XIII. Elektrijaamad -Usines électriques KokkuTotal! W^! 0 :. ' 0 ' -i" >S- S Si *?è! 0 0 0!!!! 0!) '! 0 : X ; ««B,! 'Sa,,, s ii s >!!-s? S'?!~osS& 000 ašsl» = iä S «, s Kroonides Kr. 0 (0 0, (! 0 0! «0S ') 000 0! 0 S 0! 00 ) 0S 000 SS 00 Q !! : -- - i «s» s?-sl :^ s «sis i» R s I š s is.s!sg.si SII S :! 0! :! -! 0! - 00: : : ~! - ^!! ; - P. i» a w S 0 ««e ++ - :, Ö 0 0^ 0!! H 0!!! 0 0!!! Ü 0! ÜJ! Î 0!!!! Ö0 S! ' 0; ! 0; ; Î 0! } i ' 0 Î 00J j ;. 0 00!).J 0!) 0 0' I - g

30 a. oli tegevuses kesk tööstusettevõtteid * töötajaga (ilma põllumajanduslikkude ettevõteteta) ühtekokku, palgaliste isikute arvuga. a. oli sama rühma kuuluvaid kesktööstusettevõtteid, ühesarvatud ka vähemad ettevõtted, kokku, töötavate isikute arvuga. Arvud pole omavahel hästi võrreldavad, kuid kauuis kindlasti saab neist siiski väljalugeda, et suuremate kesktööstusettevõtete tegevus vahepeal vähenenud ei ole; tegevus näib isegi vähe kasvanud olevat, aasta keskmiste arvude järgi otsustades. Kui a. töötanud isikute arvusid vaadelda kuude järgi, siis võib näha, et arvud aasta algusest kuni suvekuudeni kasvavad, peegeldades normaalselt hooaegade mõju; sellele ei järgne aga harilik, vähe pikaldasema loomuga langus talve poole, arvud püsivad peaaegu ühesugustena kuni aasta lõpuni. Siin kordub samane nähtus, mida tähele panna võisime ka suurtööstuse juures: tegevus a. nii suur- kui kesktööstuses oli senisest üldse vähe elavam ning see elavnemine langeb peamiselt aasta teisele poolele. Töötanud Isikute arv kesktööstuses a. kuude liirgi. Jaanuar... Veebruar.,. Aprill 0 ( Aiigust.... September.. Oktoobei-... November... Detsember.. Kesktööstuses töötanud isikute arv aasta lõpul oli /o ehk ligi tuhande isiku võrra suurem, kui aasta algul. Elavamat tegevust aasta teisel poolel võib margata pea kõikide rühmade juures, väljaarvatud ainult sarnased stabiilse laadiga rühmad, nagu poligraafia ja elektrijaamade rühm. Nähtus on sellega laialisema ulatusega olnud, mis järeldada laseb, et rahval a. teisel poolel üldiselt võrdlemisi avarad tegutsemisvõimalused on olnud. Erinevus kahe poolaasta arvude vahel oli kõige suurem metalli-, kehakatte-, paberitööstuse ja mineraalide ümbertöötamise rühmas. Kesktööstuse toodangu kohta jääb harilikult materjal puudulikumaks, sest siin tuleb sagedamini ette igasuguseid muudatusi ettevõtete juures, ettevõtete seismajäämisi, omanikkude vahetusi jne., ning osa materjali jääb sellepärast üldse puudu; peale selle on kesktööstusettevõtteilt saabuv materjal ka sisuliselt puudulikum ning sellast tuleb paratamatult osa hoopis kõrvaldada. Iseloomulik, et väikene osa ettevõtteist oma andmeid sihilikult moonutada püüab, arvatavasti ettevaatuse pärast, mis seekord aga küll hoopis asjatu. Materjal, mis kasutamiskõlblikuks osutus, käib / 0 kohta kogu vaatlusele võetud kesktööstusest, kui otsustada töötanud isikute arvu järgi, mille kohta meil olemas täielikud andmed. Et kesktööstuse kõne all oleva osa kohta täit ülevaadet saada, täiendame arvud ekstrapoolimise teel loovni, mille järgi selgub alljärgnev kogupilt: Üldarvusid kesktööstuse kohta a. (ettevõtted töötajaga, ilma põllumajanduslikkude ettevõteteta]: Ettevõtete arv E) Valmistatud kaupade väärtus (ühesarvatud klientidelt saadud töötasu).. KiilOü tuli. er (brutto arvestusviis) Tarvitatud materjalide väärtus Toodangu nettoviiürtus.. 0 Töötanud isikuile makstud palk Kui leitud arvusid võrrelda suurtööstuse vastavate, samuti I00 fo-ni täiendatud arvudega, siis selgub et kesktööstuses töötanud isikute keskmine arv teeb suurtööstuse vastavast arvust,a o, nettotoodang l, n / 0. ja makstud palk,;i,, /o. Tähtsamate tuletatud suuruste kohta suurja kesktööstuse vahel saame järgmise võrdluse: Suurtööstuses Kesktööstuses Netlotoodaiig töötava kohta... 0 er 0 er Makstud palk... 0 (iö Palga % nettotoodangust 0,%,% Nii on kesktööstuses ühele töötanud isikule langev nettotoodangu summa 0 / 0 ja makstud palk ll. /o väiksem, kui suurtööstuses, sisuliselt on vahe toodangu arvude vahel veelgi suurem, sest oleme arvesse võtnud ainult palgalised isikud ning kesktööstuses on peremeeste osavõtt tegevusest suhteliselt tunduvalt suurem kui suurtööstuses. Kesktööstuse kohta ennem Keskbüroo väljaandeis ilmunud ülevaated: Tööjõud ja toodang tööstuses a. P. Semper, Resti Statistika a., Ihk. -. Eriväljaanne: Tööstus Eestis a. (Seeria Eesti Majandus" v. V.).

31 G. Tomberg. SPORDISTATISTIKA -0 a. STATISTIQUE SPORTIVE de - 0. Andmete laad ja ulatus, Ihk.. ) Eesti spordiorganisatsioonide keskkoondisle tekkimine, liik.. ) Eesti Spordi keskliit ja sellesse koondunud organisatsioonid, Ihk.. ) Registreeritud sportlaste arv eriliitudes, Ihk.. ) Võistlused: a) Kerge- ja raskejõustik, poks, rattasõit, ujumine, b) Talisport. e) Jalgpall, d) Käsipall, e) Tennis, g) Piugpong, Ihk..!) Eest] esinemine olümpiaadidel Ihk.. G) Töölissport, liik.. ) Sport kaitseliidus, Ihk.. ) Sport politseis, Ihk.. ) Sport piirivalves, Ihk.. ) Sport Eesti Ülemaalises Noorsoo ühenduses, Ihk.. ) Sport Noortemeeste Kristlikes ühinguis, Ihk.. ) Sport knltuurhariduslikke sihte taotlevais seltsides, Ihk.. ) Rahva suhtumine spordile, Ihk.. ) Sportlikud kõrgeimad saavutised, Ihk.. Andmete laad jja Käesolev sporrii-statistiline kokkuulatus. vöte on esi m ene sellesarnane katse Caractère des données EestiSi mjn ega on püütud anda ülevaadet arvulise materjalina meie organiseeritud spordiorganisatsioonide struktuurist ja tegevusest ulatusel, millist võimaldavad senised andmed. Arvestades Eestis üleriiklikult organiseeritud spordiliikumise noorusega, ühes sellega vastavate andmete ja traditsioonide puudumisega spordistatistikas, puudub võimalus vaatluse alla võtta paljaid tähtsaid spordialasid ja tegureid. Sisuliselt on küsitamata jäänud andmete puudusel eeskätt spordiseltside statistika. Selle tagajärjel jäävad selgusetuks seal harrastatavad spordialad, nende liikmete koosseis, üleriiklik spordiväljade, võimlate ja spordivahendite arv, spordi õpetajad, spordi tervishoid, harjutuste hulk ja aeg, spordi õnnetused j.n.e. Samuti puuduvad igasugused andmed Eestis alles hiljuti levimist ja propageerimist leidnud kehakultuuriliselt tähtsa ala võimlemise kohta. Edasi pole käsitamist leidnud mitmed üldiselt spordivaldkonda kuuluvad alad, nagu sõidu- (hobusesport), laske- ja purjejahisport, mis alal küll kitsamas ringis tegutsetud, kuid võrdlemisi intensiivselt. Ent on terve rida spordialasid, mis pole Eestis seni veel sugugi levinud. Nii kehakultuuriliselt õige soovitud sõudesport; edasi masinasport, nagu autosõit, õhusõit, missugused kui kallimad spordialad meie kitsates oludes laiemat pinda pole leidnud. Paljud mängud, mis välisriikes õige levinud, nagu maa hokey, golï j. n. e., pole Eestis suutnud sugugi areneda. Artiklis käsitamist leidnud andmed ja statistiline materjal on kogutud õtse vastavatelt spordiorganisatsioonidelt, missuhtes lahkelt vastutulnud vastavate asutiste sportliku tegevuse juhid. Samuti on kasutamist leidnud varem ilmunud Spordi keskliidu spordikalendrites, kehakultuuri aastaraamatutes ja spordilehtedes ilmunud ning võistlusprotokollides leiduvad andmed. Spordi keskliidule alluvate suurema osa eriliitude tegevusest on siin kasutatud andmed saavutatud enamikult Sportbüroolt. Välja on jäetud käesolevast kokkuvõttest kehaliskasvatuslik tegevas kaitseväes, mis erineb oma eriotstarbesuse, kui ka kasvatuslikkude sihtide poolest, muis spordi organisatsioones harrastatavast spordist, Siin on toodud vaid kaitseväe rekordid võrdluseks Eesti ja teiste rekordidega. Samuti puudub lähem käsitelu üliõpilaste ja keskkooliõpilaste spordist. Suuremat elavust on seni näidanud sportlik tegevus vaid keskkoolide juures. Kehaliskasvatu.se osakonna instituudi avamine Tartu Ülikooli juure eeldab edaspidi laialdasemat spordiharrastust ka üliõpilasperes, nagu välismail see sündinud ammu. Seni on sporttnud üliõpilaste määr meie juures, võrreldes teiste riikidega, olnud õige madal. Peale E. Spordi Keskliitu kuuluvate eriliitude on andmete mitmekesisuse tõttu vaadeldud eraldi sportlikku tegevust kokkuvõttes kaitseliidus, politseis, piirivalves, Ü.E.N.Ü-s, N.M.K.Ü. ja muis seltsides, ulatusel, kui seda võimaldanud vastuväilt asutisilt saavutatud andmed.. Eesti spordiorganisatsioonide keskkoondiste tekkimine. Origine el dates de fondation des unions sportives centrales. Eesti üksikute spordiseltside tekkimine ulatub tagasi üle veerandsaja aasta. Sellest alates on asutatud mitmeid elujõulisi spordiseltse, missuguseid tuleb pidada õieti meie spordiliikumise alussambaiks ja võimetega sportlaste soetamise hälliks. Üleriiklikult organiseeritud laiaulatusliku spordiliikumise alguseks Eestis võiks lugeda aga vaid iseseisvuse esimesi aastaid peale a. Tähendatud Snorüiuhtivatc asutiste ellukutsumine. Juhitavad alad ja ülesanded. Eesti Kerge-, raske-, ja veespordi liii.. Eesti Jalgpalli liit. Eesti Talispordi liit. Eesti lawn-tennise liit siia juure kuuluv pingpongi sektsioon. Eesti Spordi keskliit.... Olümpia komitee. Eesti Käsipalli liit. Eesti Kultuurkapitali Kehakult. Sihtkapitali valitsus. Tööüsspordi liit. Kaitseliidu Spordi keskklubi. Eesti Politsei kehatasvatus-organisatsioonide liit. Piirivalve Spordi keskklubi. ÜENÜ Spordi kesktoimkond. Noorte meeste kristlikkude ühingute liit.,. j ;!, l ) Tegelikult alustas Liit-.intensiivset tegevust alles., 0 a. Kergejõustik, raskejõustik poks, rattasõit ja veesport Jalgpall Jääpall, kiiruisutamine, iluuisutamine, suusatamine Tennis Pingpong Koigi eriliitude tegevuse ühtlustamine ja juhtimine (lähemalt vaata allpool) Olümpia mängudest osavõtu korraldamine ja hooldamine Korvpall, võrkpall, ka pesapall Kehakultuurilise liikumise suuna määramine ja sportimise võ maiuste eelduste loomine üleriiklikul ulatusel. Tööüsspordi ühingute tegevuse kooskõlastamine ja juhtimine Sportlikujakehakasvatusl. tegev, juhtim.ja ühtlnstam. kaitseliidus politseis., piirivalves ÜENÜ osak. NMKÜ osak.

32 aastal esimese spordikongressi pidamise tulemusena tekkis teguvõimsamate spordiseltside koondisena Eesti Spordiliit, kuhu koondus esialgu kõigi spordialade juhtimine. Ehkki iga üksiku erineva spordiala kohta moodustati erikomisjonid, siiski oli raske ühest keskkohast kõiki spordi eriharusid. juhtida. Endastmõistetavaks tagajärjeks oli uute eriliitude tekkimine. Spordi eriliitude, koondiste ja instantside tekkimisest on ülevaade eelpool tabelis. Eesti Spordi keskliidu ellukutsumine sündis a.tabelis pp. all tähendatud eriliitude poolt. Senine Eesti Spordiliit muutis oma nime Eesti Kerge-, raske- ja veespordi liiduks. Alates a. on Liit sisemiselt ümber korraldatud. Igal spordialal moodustati osakonnad, missugustel igal oma juhatus, kes töötab Liidu juhatusega kontaktis vastaval spordialal ettetulevate otsekoheste küsimuste lahendamisel ja teostamisel. Hiljem moodustatakse juure Käsipalli liit, kes ühtlasi kuulub Keskliitu. Tennise liidu juure tekib a. pingpongi sektsioon, milline iseseisvalt juhib vastavat ala. a. kutsutakse ellu eriülesandeline sportijuhtiv instants Olümpia komitee. Kultuurkapitali Sihtkapitali asutamisega tekib selle alaüksusena Kehakultuuri Sihtkapitali valitsus, millega spordiliikumine arvatud riikliku toetuse alla. Paralleelselt Eesti Spordi keskliidule kutsutakse ellu a. Töölisspordi liit. Edasi asutatakse üksikutel ühiskondlikkudel toimealadel nendes olevate spordiringide-ja klubide keskkoondised. Nii tekib kaitseliidu juure a, Spordi keskklubi, mille funktsioonid edaspidi lähvad Peastaabi Õppe- ja spordi-osakonnale. Piirivalves Spordi keskklubi a., politseis Kehakasvatus-organisätsiooaide liit a., Ülemaalise noorsoo ühenduse juure asutatakse a. Spordi kesktoimkond. Noorte Meeste Kristlikkude ühingute sportlikku tegevust kooskõlastab vastav Liit.. Eesti Spordi kesk- Eesti Spordi keskliit on liit Ja sellesse koon-, r,. dunud organisâtsioomd. kõrgem asjaarmastajate eriliitude, võimlemise-, Union centrale des sports-,,..,.,.... et nnions-membros. Spordiuhmgute ja teiste sporti ja kehakultuuri harrastavate ühingute keskkoondis. Tema sihiks on: ) eriliitude ja ühingute tegevuse ja koostöö edendamine ning ühtlustamine ühiste määruste ja juhtimise abil; ) kõrgema instantsina Eesti võimlemise ja spordi esindamine; ) üldse kehalikkude harjutuste ja sportliku kasvatuse edendamine Eesti rahva füüsilise ja vaimlise jõu tõstmiseks. Liikmed jagunevad hääle- ja sõnaõiguslikkudeks. Hääleõiguslikud on kõik temasse kuuluvad eriliidud, sõnaõiguslikud kõik võimlemise, spordi ja teised ühingud, kes keskliidu liikmeks astunud. Eriliitude liikmeks astumine sünnib keskliidu kaudu. Viimane uusus on viidud läbi alles 0 a., põhjusel lihtsustada üksikute spordiorganisatsioonide liitu organiseerumist. Suureks tõukeks spordi levimisele ja tasapinna tõusule oli just igal erialal eriliitude ellukutsumine. Üldiselt on märgata spordiliikumises tendentsi võimalikult iga üksiku spordiala kohta iseseisva juhtiva organi asutamiseks. Praegu juhivad, näit., Ekrave liit ja Tennise liit veel mitut ala, kuid spordiliikumise arenedes võib neist kujuneda välja tulevikus veel terve rida eriliite, näit, maadluse, rattasõidu, veespordi, poksi, pingpongi jne. liit. Spordi Keskliidule alluvate spordi eriliitude sisemine struktuur õn ühtlane pea kõigil. Iga eriliit on õieti asjaarmastajate võistlusspordi ametlik edustaja riigis omal erialal ja juba teatavate võimetega sportlaste viimistlemise instituut. Liitude huvi on koondunud peamiselt sportlikkude saavutiste kõrgeletõstmisele; selle võimaluse eelduste loomiseks ühtlustades kodumaa spordiorganisatsioonide tegevust ja luues sidemeid välismaaga. Tegelik sportimine laiemas ulatuses kehakultuurilises mõttes toimub üksikute spordiorganisatsioonide, ülikooli, koolide, mitmesuguste ühiskondlikkude toimealade spordiharudes ja seltside spordiringide juures, missugusest tagavarast õieti kujunevadki võimetelt võistluskõlbulikud sportlased. Kergejõustik on meil kõige laialisemalt harrastatav spordiala. Selle spordialaga tegeleb suurim arv seltse. Võrreldes teistega harrastatakse meil ka raskejõustikku võrdlemisi intensiivselt. Ka veespordi alal hakkavad organisatsioonid aeg-ajalt intensiivsemalt tegutsema. Poksiga tegeleb aga väga väike arv seltse. Üldse torkab silma spordiorganisatsioonide püüd iga aasta juurevõtta uusi alasid. Üldiselt Spordi keskliitu kuuluvaist organisatsioonest tegeles 0 a. Ekrave liidule alluvas osas kergejõustikuga', n /o, raskejõustikuga l,o /o, poksiga,o / t > rattasõiduga lg,u /o ja veespordiga,fi /o. Talispordiga tegeles. III. 0 vaid spordiseltsi, nendest ligi pooled jääpalli alal. Kiir- ja iluuisutamist ning suusatamist harrastatakse silmatorkavalt vähestes spordi organisatsioonides, mis meie, kui põhjarahva, kohta ebaloomulik nähtus. Jalgpalli tuleb pidada meil enam läbilöönud spordialaks. Ligi pooled keskliitu kuuluvad organisatsioonid on liikmed ka jalgpalli liidus. Liidu liikmed jagunevad tegev- ja huviliikmeiks. Tegevliikmed on täisõiguslikud liidu liikmed, kuna huviliikmed vaid sõnaõiguslikud. Tegevliige (organis.) peab võtma osa igaaastastest esivõistlustest ja temas peab vähemalt liikmemaksu tasunud üksiklüget olema, vastasel korral langeb huviliikmeks.

33 - Võrdlemisi laialdaselt on. levinud käsipall, vaatamata selle spordiala noorusele. Organisatsioonid jagunevad nende raees- või naiskondade võimete kohaselt mõlemal käsipallialal kahte klassi. Esimese klassi organisatsioonide arv on piiratud igas ringkonnas. ja Tallinnas. Teise klassi mees- ja naiskondade arv on piiramata. Kui esimese klassi organisatsioon ringkonna esivõistlustest ei võta osa, langeb ta automaatselt teise klassi. Tennisseltside arv on võrdlemisi väike --!), kuna pingpongi harrastavaid seltse arvult ligi kakskorda rohkem. Üldiselt võiks kohe tähendada, et meie spordi kantsiks osutub peamiselt Tallinna linn, mitte üksi organisatsioonide arvult, vaid ka sporditasapinnalt. Viimastel aastatel edurikast tegevust eriti kergejõustikus, näitab aga ka Tartu. 0 a. kuulus Tartumaa seltsist IL Tartu linna. Spordiseltse leidub suuremal arvul ka Pärnu- ja Virumaal. Pärnumaale kuuluvast l-l organisatsioonist asub Ö Pärnus ja Virumaale kuuluvast org. Narvas. Hoopis vähe levinenud on sport Lääne-, Saare- ja Petserimaal. i Ekrave liitu kuuluvad organisatsioonid asuvad ühtlaseimalt laiali üle riigi. Rohkem üksikuis keskkohtades asuvad teistesse liitudesse koondunud spordiorganisatsioonid. Nagu ilmneb andmeist, esindab Tallinn nagu enamikus teistest spordialadestkika jalgpalli keskkohta. Suur osa organisatsioone asub siin. Mitte üksnes organisatsioonide rohkus, vaid ka mängijate rohkus ja mänguklass on kõrgem provintsi omast. Enam levinenud on jalgpallisport ka Tartus, Pärnus ja Narvas. Siiski leidub meil maakondi ühes neis asuvate linnadega, kus puudub organiseeritud jalgpailisport veel täielikult. Talisport leiab harrastust peaasjalikult Tallinnas. Tartus, Virumaal ja Pärnus vähemal määral", ülejäänud riigi osades aga peaaegu sugugi, ehkki vähemalt, näit;, suusatamiseks ei puudu võimalused ka ühelgi puht maa spordiseltsil.. Eesti Spordi keskliitu kuuluvate organisatsioonide arv 0 a. Nombre des unions sportives groupées autour de l'union centrale des sport*. Ekrave liit [UtUnion de l'athlétisme el sports uqualiques Kergejõustiku osak..see/ion de Valhlét. léger Raskejõustiku osak. lourd Poksi osak. boxe..... Rattasõidu osak. cyclisme... Veespordi osak. sports uquat. Talispordi WiiUnion des sports d'hiver JääpallHockey sur glace... KiiruisutaminePatinage course Iluuisutamine~-Pa /Mtt//e à figure* SuusatamineSki... '. ". '... Jalgpalli mtlmon de football Kösipalü lût-union de basketba.il el volleybalt. Tennise WM-Union de tennis Pingpongi mu.section de tennis de table. Kokku KeskllidusrotaZ., Sama mis eelpool, võiks tähendada ka käsipalli kohta. üir'/o liitu kuuluvaist organisatsioonest asub Tallinnas. Järgmisena tuleb Tartu, siis Viru- ja Pärnumaa.. Teistes maades peäle Valga ei harrastata käsipalli sugugi. Tennis leiab harrastust peamiselt Tallinnas, siis Tartus, Narvas ja viimastel aastatel õige elavalt ka Pärnus. Pingpongi organisatsioonide asukoha kohta puuduvad vastavad andmed Urgauisat&ioouide asukoht mande järgi 0 a.... : S eä. E.Spordi keskliit. III Ekrave liit.iii Jalgpalli liit. liî Talispordi liit. liî Käsipalli liit, lil Tennise liit, liî ee > In ^ U B! j. g g E E- E B J! i lii!! \ ea', «* a?j~ lj lj 'j C ;! Oi j lj i -! j - Gj i - l ü li ; il u! - l ; j l li lj \ Ü i û ; Ë S - j - I - ~ i! i. i : j : i ~~ : l i si! S «i S a i S 0.«JF.JUÜ G G fi; l\- j i ~~ l j ; j -! II- II -! - - > g J! " -! i < S > -. 0 G Allpool esitame andmed Eesti Spordi keskliitu ja eriliitudesse ning nende alaosakondadesse koondunud organisatsioonide arvu liikumisest 0 a..0 I i ' (j j G! i si :! : ; I 0 I 0 in. ' G

34 Andmed oa toodud iga aasta i. märtsi kohta. Liitude liikmete (organis.) arv on üldiselt asutamisaastatest alates jõudsasti kasvanud kuni a. Alates a. eriti 0 a. väheneb aga liitude liikmete arv mitte sportliku huvi ja tegevuse languse tõttu, vaid liidu poolt ettevõetud puhastusest; välja on arvatud liikmete hulgast elujõuetud ja liitude vastu kohustused täitmata jätnud spordiseltsid. Spordi keskliidu all on tähendatud organis, tegelik üldarv. Üks organis, võib olla aga liigö mitmes eriliidus ja tema alaosakonnas. Tab. l toodud arvud näitavad palju Keskliidus registreeritud liikmeist olid liikmeks veel üheski eiiliidus. Joonega läbitõmmatud lahtrites polmul vastavat liitu veel asutatud, punktiga lahtrite kohta aga puudusid andmed.. Registreeruti d sportlaste arv eriliitudes. Nombre des membres enregistrés des unions. on koostatud kokkuvõtted tab.. Avalikest liitude poolt korraldav aist võistlusisi; osavõtjate kohta peetakse liitude juures sellekohaseid registreid, milliste alusel Registreeritud sportlaste arv 0 a.nomb e des membres enregistrés des unions sportives.. 0 it»'i Ekrave liit Union de ValhWmne ei sparts uquuliqnes.... Talispordi lift- Union des sports d'hiver JääpallHockey sur glace., Kiir- ja iluuisutamine Patwacjn course et de figures Jalgpalli liit Union de football Käsipalli liit Union basketball et eolle/jbull Tonnise liitunion de tennis ' Pingpongi satsioonsection de tennis de table Tegelikult tuleb tab. toodud sportlaste arvu D0 a. igas erijiidus, kes tõelikult võistlusist osa võtavad, pidada tunduvalt vähemaks. Uusi tuleb küll iga aasta juure, kuid palju endiseid jälle loobub sportimisest. 0 a. kohta näidatud sportlaste arvu tuleb pidada õieti nende koguarvuks, kes sportinud vastava liidu asutamisest saadik ). Üldist kehaharjutustega tegelevate arvu Ekrave liitu kuuluvate spordiorganisatsioonide juures võib lugeda ümmarguselt 000. Talisporti aste registratsioon on alade järgi a. alates, seega oleks tõelik talisportlaste arv liidus 0 a. vaid. Tabelis toodud arvud registreeritud sportlasist, neist maha arvates loobunud ja kõrvale jäänud, missugused välja teevad kindlasti üle poole, on kvalifitseeritud kindlad võistlustest osavõtjad, peale Tennise liidu, missugune arv käib seltsides registreeritud liikmete kohta. Kuid sellele vaatamata tuleb pidada meie võistlussporüaste arvu nii mõnelgi alal, eriti talispordis, väga väheseks. Jalgpalli liidus oli. III. 0 a. registreeritud. organisatsiooni. Kui arvata keskmiselt organisatsiooni kohta ühes reservidega mängijat, on kvalifitseeritud jalgpallimängijäte arv, kes tegelikult ka võistlustest osavõtavad, 00 ümber. Üldarvuks, kes ühel või teisel viisil jalgpalli sporti harrastavad, võiks lugeda umbes 00C Võistlusspordi seisukohalt on tähtis palju jalgpalli meeskondi on Eestis. Et üks organisat ) ( 0 0! 0 ^ 0Î i I ; 0 J 0 Y r...!.../ - /... t.. sioon võib panna välja vaid ühe meesko»anl^ siis allpool tabelis toodud arvud näitavad iibtlasi organisatsioonide arvu, kellel olemas meeskonnad. Liidu klass A. B. J c. 0 Umbkaudne seltsides registreeritud liikmete arv. -) Ekrave liidus registreerituist puudub lähem liigitelu osakondade järgi. J B kl. on liiljem nimetatud ringkonna klassiks. D Jalgpalli meeskondade arv --0 a. 0! I! J S *~n fi! j j! Andmed käivad iga aasta. märtsi koli ta. a. võis iga organisatsioon picu<da meeskonda A B ja C. a. oli lubatiid korraga esineda meeskonnaga. a. alates võib aga organisatsioon võistlustel esineda vaid ühes klassis, - klassiline süsteem kaotati. Organisatsioonid jaotati, liidu asemikkudekogu otsusel, vastavalt mängu tasapinnale, klassidesse. a. moodustati juure liidu klass. Nii võib praegu maksvate määruste järgi iga organisatsioon võistlustel esineda vaid ühes klassis. Klasse on kolmliidu, Aja B ehk ringkonna klass. Liidu klassis on nähtud ette maksimum G meeskonda, A klassis ja ringkonna klassis piiramata määral. Käsipalli alal võib iga organisatsioon esineda vaid ühe mees- ja naiskonnaga, selles klassis, kuhu organisatsioon kuulub. Tab. andmed käivad liidus registreeritud sportlaste arvu kohta. Tennissport on vanem spordiharu Eestis, loud selle harrastajaiks olid varem peamiselt muulased, kuna tennist peeti siis veel luksusspor-

35 diks. Seda oli ta küll enne Eesti iseseisvust, kaugemas minevikus, kuid ühes suurejoonelise sportliku tegevuse tõusuga peale vabadussõja, levib tennis laiematesse hulkadesse eriti nooremate hulka. Praegust tennissportlaste kaadrit võime juba suures enamuses pidada oma kooli ja kasvatuse saavutiseks. Eriliselt ilmnes tennisspordi harrastajate arvu silmatorkav kasv ja laiemate hulkade huvi tõus a. Pingpongi sektsioonis registreeritute arvu üle võimaldus tuua andmeid vaid. III. 0 a. kohta, mii oli registreeritud mängijate arv. Peale pingpongi sektsioonis registreeritute harrastatakse nimetatud sporti väga laialdaselt spordiseltsides, paljudes ringides, asutiste ametnikkude kogudes ja klubides, tihti ka kodus.. võistlused. Sportimise edendamine, õhutacomours. mine ja sportlikkude saavutiste kõrgemale viimine pole mõeldav ilma võistlusteta. Võistlused jagunevad üldiselt rahvusvahelisiks ja siseriiklikeks. Rahvusvahelised võistlused on maade, üksikute linnade ja seltside vahelised. Siseriiklikud esivõistlused (meistervõistlused) üleriiklikud ja ringkon-' dade järgi jalg-, käsi- ja jääpallis ning linnade ja üksikute seltside vahelised. Eesti on jagatud viide ringkonda:. Tallinn Tallinna linn.. Lääne-Eesti Nõmme linn, Harju-, Lääne- ja Saaremaa.. Põhja-Eesti Virumaa.. Lõuna-Eesti Tartu-, Valga-, Võru- ja Petserimaa.. Kesk-Eesti Järva-, Viljandi-ja Pärnumaa. Võistlustest on toodud andmed vaid esi- ja maavõistlustest osavõtjate ja nende tagajärgede kohta. a) Kerge- ja raskejõustik, poks, rattasõit, Ekrave liit korraldab ujumine. iga aasta üleriiklikud Athlétisme, boxe, cyclisme, esivõistlused igal liidu natation. poolt juhitaval spordialal. Tähendatud võistlustest osavõtnute arvu üle toome andmed tab.. Eesti esivõistlustest osavõtjate arv alade järgi a. Nombre des participants aux concours pour primauté de VEstonie de. S. Kergejõustik-. Athlétisme MaadlusLutte... Tõstmine Poids... PoksBoxe RattasõitCyclisme.. UjumineNatation.. jljl j 0 : i : i J! i 0 0!! (i i ; ; ; GOi ;, :! ; ; Kergejõustiku esivõstlustest osavõtjate arvus aastate kestel pole olnud suuri muudatusi. a. oli suurim arv., väikseim a. -. Maadlejate arv osutab suurt tõusu a. Tõstmise esivõistlustest osavõtjate arv seevastu a. oli tunduvalt kõrgem, kui viimastel aastatel. Kergejõustiku esivõistlustel saavutatud tagajärjed a.résultats de concours pour primauté estonienne de. Alad- Épreuves. MehedHommes. JooksudCourses 0 m 0 m 0 m SOU m 00 m 000 m 000 m in. tõkkejooks 00 in. tõkkejooks TumiiiooksCourses d'une heure.. Murdmaa KõrgusSauts, en hauteur KaugusPoids, en longueur Kolmik Disque, triple saut TeivasSaut à la perche... Kuul-Poids KetasDisque OdaJavelot RaskusPoids VasarMarteau Kümnevõistlus Décathlon Maraton (. m.)marathon.... NaisedFemmes. Jooksud: 0 m. 0 m. 00 m. 00 m. Kõrgus En hauteur Kaugus En lonc/ueur OdaJavelot..'... Kuul (, kg)~poids. KetasDisque....,,,,00,,,),,,, (,0 (,,,,,,,0, 0, (,0,.,,,,,0, (,,,0,0,,,0,,0,,,,,,,,, 0,,00,,,,,0,0,,,0,,,,,,,,,,,,,,,,,0,,,,,,,0,,,0,,,0 (,,,,,,,,,,0,,,,, 0,,,,,,,0,0,,,,,,(,,,0,,,,,,, 0,,,.,,,0,,,,,, 0,,,,,00,,,,,,,,0,(,,,0 (,,,, 0,,0,0,,,0,,,,,,,,00,,,,,,0,, 0,,0,,,0,, (0,(,,,,,,,,0.,,,,0,(,,,,,,.,, (,,0,,0,0,(,,,,,,,,,,,(,,,,.,0,,,,,,, 0,,0,,,,,0,,,,,,,,,,,,0,,,,,(,,,0, (,,,,, 00,,0,,

36 Poksi esivõistlustest osavõtjate arv tõusis a. kõrgemale, kui kunagi varem. Samuti rattasõidus suureneb osavõtt aastaaastalt. Ujumise esivõistlustest osavõtjate arv osutab üksikuil aastail suuremaid kõikumisi, kuid a. langeb tunduvalt. Kergejõustiku kui mitmekülgseima, kehaliskasvatuse ja tervishoidlikult seisukohalt eelistatavaima ning laialdaselt harrastatud spordiala kohta avaldame tab. andmed esivõistlustel saavutatud parimatest tagajärgedest. Üksikaladest esitame vaid sagedamalt võistluste kavades leiduvad, meeste ja naiste kohta eraldi.. Statistilisest seisukohast väljaminnes on kõrvale jäetud tagajärje saavutanud isikute nimed. Toodud andmetega on püütud läbilõiget anda meie igal aastal korraldatavaist kergejõustiku esivõistluste tagajärgedest üksikute alade järgi aasta ( a.) jooksul. Esitatud võistlustagajärgedest selgub kujukalt kuivõrra teatavatel aladel meie üldine sportlikkude saavutiste kõrgem määr on liikunud. Enamikult pole esivõistlustel saavutatud parimad tagajärjed vastava aasta kõrgeimad. Kuidas on kujunenud kergejõustikus saavutiste maksimum aastate järgi a., seda osutab tab.. Kergejõustikus saavutatud aasta parimad tagajärjed a. Les meilleurs résultais obte?ius dans l'athlétisme pour les années de. -H. MehedHommes. JooksudCourses 0 m... 0 m... 0 m m m m m m... TunnijooksCours d'une heure MaratonMarathon, UQm.tëkkeiooks-LellOm.hoires KõrgusSauts, en hauteur! KaugusPoids, en longueur KolmikDisque, triple saut. TeivasSawi â la perche.. KuulPoids KetasDisque Oda.Javelot RaskusPoids...., VasarMarteau,,0,,,,,,,,,,,00,),,,0, 0,,,,0,0,,,,0,,,,,,,,,,,0,,00,,,,,,,,,,,0,0,0,,,,,,,,0,0,,,,,,,,,,,,,,,,0,,,0,,,,,00,,,0,,,,,,,,,,,,,,0,,,,,0,00,,,,,,,,,,,,,,,,0,, 0,,,,,,,,,,,,,,,,0,,U,l),ü, 0,,,,,,,0,,,,00,,,,,,,,,,,,0, ~,0,,0,,,,,,,0,,0,,,,,0,,,,,,0,,,0,0,,,, 0,,,0, NaisedFemmes. Jooksud Courses 0 m. 0 m. 0 m. 00 m. 00 m. KõrgusEn hauteur.. KaugusEn longueur. OdaJavelot Kuul (, kcj)-~po'uls.. KetnsDisqîie,,0,,,,,0,,0,,,,,,0 H.,0 0,,,,,,,0, 0,,,,,,,,,,,0,,0,,,,,,,,,,,0,, b) Taiisport. Talisport ja vastavate võistluste Sports d'hiver. Korraldus oleneb täiestj fclümast, ilmastikust, mistõttu mõnel talvel seda sporti saab harrastada õige piiratud määral. J ä ä p a. Iga aasta korraldab Liit meistervõistlused, missugused jagunevad talispordi organisatsioonide asukoha järgi ringkonda (vaata eelpool), igas ringkonnas võitja omab vastava tiitli. Ringkonna meistrid võistlevad omavahel. Võitja viiakse üle meistrivõistluse klassi. Kiiruisutamise esivõistlused toimuvad A, B ja noorte klassis. A klassis võivad esineda need sportlased, kes saavutanud avalikel võistlusil teatava normi, B kl. vanemad, kui a., noorte klassis alla a. vanad. Iluuisutamise esivõistlused korraldatakse kahes osas, koolisõidus ja vabasõidus täiskasvanuile ja noortele eraldi, mis koosneb üksiksõidust meestele ning naistele ja segapaarissõidust rahvusvahelisi määrusi silmaspidades. Suusatamise esivõistlused toimuvad üldisel alusel, eriklasse pole nähtud ette. Talispordi esivõistlustest osavõtuute arv a. Nombre des participants aur concours des sports d'hiver J!)-!/ Jtiäpall Hockey.sur glace Kiiruisutamine Patinage course Patinage de figures. Uuuisuta- Suusatamine.S/a 0 Jääpall on talispordis harrastatavam ala. Esivõistlustest võtavad osa meeskonnad. Tab.

37 antud arvud käivad aga üksikmängijate koguarvu kohta. Järgmine esivõistluslest osavõtjate arvult oleks kiiruisutamine. Osavõtjate arv a. on eriliselt kasvanud. Iluuisutamine koondab aga väga kitsa harrastajate ringkonna, peamiselt leidub viimaseid Tallinnas ja Tartus. Ka suusasport osutab õige tagasihoidlikku osavõttu. Viimastel aastatel on sellel tervishoidlikul spordialal siiski elavust märgata, esijoones kaitseväe, kaitseliidu ja politsei ning piirivalve ühisel ettevõttel. c. Jalgpall. Jalgpalli alal korraldatakse kõige Football enam võistlusi. Sidemed välisriikega on vaneimad. Jalgpalli esivõistlusi peetakse ringkondade järgi kahes rühmas: ) Esivõistlusmeeskondadele ja ) reservmeeskondadele. Eesti meistrid jalgpallis oleks järgmised: I. üksiku ringkonna meister II. ringkondade meister III. A. klassi meister IV. liidu klassi meister (ülemaaline meister). Reservmeeskondadel puudub ainult punkt II tähendatud meister. Peäle eelpool nimetatute korraldatakse karika võistlusi; siis on ettenähtud veel senioride ja junioride võistlused. Eesti meistrid jalgpallis. V.S. Sport. Sport. E.S.S. Kalev. V.S. Sport. Sport. Tall. Jalgpalli Klubi. V.S. Sport. Tall. Jalgpalli Klubi. V.S. Sport. Jalgpalli liit korraldab iga aasta maavõistlusi. Lähemate naaberriikidega korrapäraselt iga aasta (viimastel aastatel isegi kaks), kaugematega kokkuleppel. Maavõistluste tulemused on heaks jalgpalli tasapinna tunnistajaks ja võrdluseks teiste riikide tasapinnaga. Eesti jalgpalli maavõistluste tagajärjed riikide järgi - a. Résultats des compétitions internationales en football.. Am.-Ühendriigid- États- JiPBàulilhuanie... LätiLettonie PoolaPologne.... RootsiSuéde.... SoomeFinlande... TürgiTurquie.... Vene-tr. R. S. S.... KokkuTotal.. ste; liî Võidetud Gagnés! j 0 Viike Nuls i j V Buts marqués. -) Buts m. en * SU I i i mi-temps. ^ 0: : : : : : : : :.[ väravate poolaja ; koguarv -) j 0: : : : 0: :ll : : 0: : 0 : Seni on peetud üldse a. jooksul maavõistlust väravate vahekorraga 0: Eesti kahjuks. Neist võidetud, viike mängitud ja kaotatud. Kaotused langevad enamikult - aastatele, mii meie jalgpalli tasapind oli märksa madalam praegusest. Esimene maavõistlus peeti a. Soomega, missugune lõppes viimase tugeva võiduga; ka ja a. polnud meile paremad. Õnnetumalt, kui kunagi varem ja hiljem, esineti a. Sel aastal peeti maa-võistlust ja kõik kaotati, isegi Leedule, keda alati võidetud üleolevalt. ja a. osutuvad tagajärjed paremaiks. Riikidest oleme enamikult võitnud Leedut, kaotanud peale ühe viigi alati Rootsile. Lätiga oleme tasakaalus, Soomel kaks võitu rohkem. Kaugematele riikidele oleme aga kaotanud. Peäle maavõistluste peetakse Eesti-Läti-Leedu vahel, alates a., igal aastal Balti riikide jalgpalli turniir. Turniiri võistlused loetakse ühtlasi maavõistluste hulka. Turniiri tulemused: a. Tallinnas, Leedu Läti 0: Eesti Leedu :0 Eesti Läti 0: Balti riikide meister Läti. a. Riias, Läti Leedu : Eesti Leedu : Eesti Läti : Balti riikide meister Eesti. Peale maavõistluste on peetud välisriikidega linnavõistlusi, peamiselt pealinnade vahel. a. peeti üksikute jalgpalli välismeesköndadega, nende hulgas laevameeskonnad, (peale maa- ja linnavõistluste) võistlusi korral, mis lõppenud väravate vahekorraga : Eesti meeskondade kasuks. Eesti meeskonnad on välismail esinenud võistlusel väravate vahekorraga 0: eestlaste kasuks. Kodumaa linnadevahelisi võistlusi on a. peetud. d) Käsipall. Korv- ja võrkpall on võrdlemisi B mii% b baii el noor spordiala. Oma alguse on saanud Ameerikast korvpall umbes 0 ja võrkpall aasta eest. Praegu mängitakse neid mänge väga laialdaselt igas maas üle ilma. Eestisse toodi korvja võrkpall N. M. K. Ü. kaudu a. Praegusajal harrastatakse käsipalli mänge Eestis õige intensiivselt, nii puht käsipalli organisatsioones, N. M. K. Ü., Ü. E. N. Ü., koolides, ülikoolis, ametalalistes spordiklubides, kaitseväes, kaitseliidus, piirivalves, politseis ja igas võimlemisgrupis vahepalana. Oma mängu klassi võime võrdlemisi rahuldavaks pidada, eriti võrkpallis, milles kuulume võrdlevalt ilma paremate hulka. Käsipalli võistlused peetakse ringkondade järgi. Nende korraldajaks on Käsipalli liit.

38 Esivõistlustest osavõtnute arv: Korvpall... 0 Võrkpall... 0 Võistlused toimuvad üksikute organisatsioonide mees- ja naiskondade vahel. Siin antud arvud sisaldavad üksikmängijate üldarve. a. esivõistlusi ei peetud. Maavõistlusi on seni peetud Lätiga ja ainult korvpallis. Maavõistluste tagajärjed: LätiEesti (I poolaeg) I. II. 0 ( «( ( ( ( ( ( ) ) ) ) ) ) ) Alates a. peetakse aastas kaks maavõistlust. a. jooksul on Lätiga peetud maavõistlust. Neist võitnud Läti, Eesti. Silmade vahekorraga : Eesti kasuks. Peale maavõistluste on peetud a- mõlema riigi pealinnade vahel võistlusi korral, millistel kumbki linn korda võitnud, punktid on tasakaalus :. Samuti on peetud mitmeid võistlusi kodumaa linnade vahel. Võrkpallis on peetud ainult seltsidevahelisi esivõistlusi ja kodumaa linnadevahelisi võistlusi. Pesapalli alal pole seni avalikke võistlusi korraldatud. e) Tennis. Tennise esivõistlused on kinnised, Tenms. millest osavõtta võivad ainult oma riigi kodanikud, ja lahtised osavõtt võimaldatud ka välismaalasile. Siis (seni ette tulnud vaid Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas) kinnised ja lahtised võistlused vastava linna meistri nimele. Peale esivõistluste on korraldatud ka klubidevahelisi võistlusi, meisterklubi nimele, kuid nendele pole seni antud suurt tähtsust. Eesti liikmeksolematus rahvusvahelistes tenniskoondistes on tunduvaks takistuseks mängu tasapinna tõusule. Maade ja klubidevahelisi võistlusi on seni peetud vaid Läti ja Soomega. Läti omamaa mängijate mängutasapinnast asub Eesti tennis märksa kõrgemal, kuid Soomes on tennis palju laialdasemalt levinud, kui meil, mistõttu oma mängutasapinnalt vähe madalamal asume, kuigi üksikute sportlaste võimed, eriti a., osutusid Soome eliitklassiga peajoontes võrdseiks. ( a tuli meesüksikmängus eestlane lahtistel Soome esivõistlustel Soome meistriks). Maavõistlused: Eesti-Soome a. : a. : Avalikkude tennisklubide, koolide ja kaitseväe valdamisel olevaid mänguvülju (peale isiklikkude) leidus Eestis 0 a. ligi 0, sellest arvust ümmarguselt ligi pooledtallinnas.tenniseliidu liikmeile klubidele kuuluvad üldisest arvust umbes pooled. g) Pingpong. Pingpongi harrastuse alguseks Tennis de table, ^es^s v õiks pidada esimesi aastaid peale a. Silma torkab selle spordi eriline levimine noorte hulgas, kuna välismail, selle vastu, tasa [linnalt kõrgem eliit kuulub märksa vanemasse generatsiooni. Sektsiooni korraldusel peetakse iga aasta kolmed avalikud võistlused, peale organisatsioonide omavaheliste võistluste. Sektsiooni poolt korraldatud võistlustel oli osavõtjaid ümmardatud arvudes järgmiselt: 0,- ja 0. Üldist pingpongi tasapinda tuleb meil lugeda keskpäraseks. Selleks mõõdupuuks on siin maavõistlused ja klubidevahelised võistlused Lätiga, kelle vastu rahuldavate tagajärgedega mängitud, vahetevahel isegi võidetud; Läti mängijad kuuluvad aga oma võimetelt rahvusvahelisse klassi. Maavõistlused: Eesti-Läti : : : Ungariga peeti esimene maavõistlus 0 a., mis lõppes Ungari võiduga :. See on tähelpanuväärt saavutis Eestile, kuna Ungari esitab ilma kõrgeimat pingpongi klassi.. Eesti esinemine Vaatamata senini valitseolumpiaadidel.,... Participation aux cou- sportliku tasapinna cours olympiques. tõusu eelduste spordiabinõude, võimlate ja spordiväljade puudulikkusele, on eestlased siiski rahvusvahelistel spordivõistlustel olümpiaadidel saavutanud võrdlemisi häid tagajärgi. Nii tuli Amsterdamis a. Eesti 0 võistleva rahva hulgast. punktiga kuueteistkümnendaks, jättes ülejäänud rahvad endast tahapoole, nende hulgas mitmed suurrahvad, nagu Poola, India, Hispaania jne. Olgu siinjuures veel tähendatud, et meie lähemad naabrid Läti ja Leedu ühtegi punkti ei saavutanud. Pariisis a. oli Eesti H-nes ja Antverpenis a. ka -nes. Eesti võidud olid saavutatud esijoones maadluses ja tõstmises, kuna kergespordis esineti vähem tagajärjekalt. Olümpiaadidest osavõtnud Eesti sportlaste arv. nud Kergejõustikus... Maadluses Tõstmises Amsterdam a. (i Pariis a. in lf> Antverpen a.

39 Antverpenis esines Eesti mehelise koosseisuga. Pariisis ja Amsterdamis Jü-ga. Paljud spordialad jäid aga seejuures täiesti esitamata. Samuti puudusid täiesti naissportlased. Olgu veel tähendatud, et eestlased võtsid osa ka olümpiaadist Stockholmis a., tookord küll Vene esitajatena kus saavutati tähel- -pamiväärt tagajärgi maadluses.. TöÖlissport. Mouvement sportif ouvrier. Iseseisvana, paralleelselt Eesti Spordi keskliidu kõrval tegutseb Eestis teine üleriiklik spordi organisatsioonide koondis TöÖIisspordi liit. Viimane on võrdlemisi noor asutis ja teataval määral alles organiseerimise ajajärgus. Tegelikult harrastatakse töölispordi ühinguis samu spordialasid, mis muudes spordiorganisatsiooneski. Erinevus ilmneb vaid sportlaste teatavasse ühiskondlikku kihti kuuluvuses, kui ka nende ilmavaatelistes tõekspidamistes. Organiseeritud töölisspordi* algus ulatab a., mil registreeriti' Tallinna Töölisspordi ühing. Ühingu ümber koondati kergejõustiklasi ja asutati jalgpalli meeskond. Tallinna Ühingu eeskujul tekkis teisi sarnaseid spordiühinguid ka Narva, Pärnu ja Tartu. Tallinna Töölisspordi ühingu eestvõttel pandi toime a. esimesed üleriiklikud töölisspordi võistlused-pidustused, mis läksid hästi korda. See oli tugevaks tõukeks edaspidisele töölisspordi arenemisele. Selle järele asutati töölisspordi ühingute kongressil Töölisspordi liit, missuguse asutise kätte läks töölisspordi üldjuhtimine ja korraldus. Praegu tegutsevad töölisspordi ühingud on asutatud järgmistel aastatel a. a. a. C a. a, lõpuks koondas Töölisspordi liit töölisspordi ühingut, kokku mees- ja naisliikmetega ning noortega (alla a.) ümmarguselt 00 liiget. a. algul oli alles ühingut umbes 00 liikmega. a. jooksul likvideeriti elujõuetut ühingut. Suuremad ühingud asuvad Tallinnas: Tallinna töölisspordi iili. --, Sadamatehaste üh. Hermes" 0, Kopli Sparta" liikmega. Andmed käivad. X. a. kohta. Asukoha järgi jagunesid töölisspordi ühingud a. lõpul järgmiselt: Tallinnas ü, Tartus -, Rakveres, Narvas, Pärnus, Kuresaares, Nõmmel, Haapsalus, Virumaal, Saaremaal ja Tartumaal ühing.. sport kaitseliidus. Kehakasvatusliku tege- ^SÄSX." ü vuse eesmärgiks kaitseliidus pole spordi levitamine üksi kaitseliitlaste peres, vaid ka spordi laiematesse rahvahulkadesse viimine kehalisharjutuste levitamise ja selle vajalisuse propageerimise näol. Organisatsiooni võrgu tiheduse ja laialisuse tõttu on kaitseliidul seks parimad võimalused. Organiseeritud sportliku tegevuse alguseks kaitseliidus tuleb lugeda a., millal asutati kaitseliidu staabi juurde Spordi keskklubi. Kaasajal juhib kehaliskasvatusiikku tegevust kaitseliidus peastaabi õppe- ja spordiosakond ja malevate staabid. a. jooksul kutsuti ellu üksikutes malevates spordiklubi, missugustes asjaajamine sündis malevate staapides koos malevaga. Ehkki a. möödus organiseerimise tähe all, suudeti saata korda palju olulist spordivahendite muretsemises ja spordiväljade soetamise ning kordaseadmise alustamises. Samuti kutsuti ametisse spordiinstruktoreid mitmel spordialal. Märkimisväärt on aluse panemine kaitseliidu traditsioonilisele igaaastasele üleriiklikule spordivõistlusele ehk nn. Kaitseliidupäevale. Paljud spordiklubid kohtadel, millised ei suutnud mingit tegevust näidata, likvideeriti ja a. seati nende asemele üksikud spordipealikua. Spordiklubide ja -pealikute arvu ning registreeritud sportlaste arvu üle a. maade ja tähtsamate linnade järgi esitame alljärgneva tabeli: Spordiklubide, pealikute ja liikmele arv a. Spordipealikua.... Liikmed a 0 * cs > nä s" B ' 0 a ««S S - S H a EH "'"" J i S > G a a, a a. a S J «eä fi i S, - a S U a, «Nagu tabeli kud asetanud määral. Eelmistel aastatel oli ' 0 Spordi pealikuid andmeist näha on spordipealikollektiiv-spordiklubid / 0 Spordiklubisid Registreeritud sportlasi % kaitseliitlaste üldarvust,

40 a. tõusis sportlikust tegevusest osavõtnute arv, nii et ligi /o kõigist kaitseliitlasist võttis ühel või teisel viisil tegelikult kehaliskasvatuslikust tegevusest osa. Osavõtnuist olid a. neid, kes ainult kaitseliidus registreeritud, kuna ülejäänud kuulusid spordiseltside liikmete hulka. Registreeritud sportijate arv on kasvanud järjekindlalt.... Võistluste ja neist osovõtuute arv a. Keskmiselt ühe Osavõtnute arv võistluse kohta osavõtnuid Võistluste arv on kasvanud kolme aasta jooksul mitmekordseks. Võistlejate üldarv ka tublisti, kuid keskmiselt ühe võstluse kohta tuli a. kõigest osavõtjat, mis a. võrreldes, vähenenud tunduvalt. Kui a. võistlejate arvust arvata maha Pärnu Kaitseliidupäevast osavõtnute arv ja Rakvere suusavõistlustest osavõtnud, siis jääb järele võstlusest osavõtnuid ehk iga võistluse kohta.... G. Võistlustest osavõtnute arv alade järgi - a. aj o s S I. Mi meesk. Võrkpall / meesk. \ naisk. meesk. ap Tähelpanu pälviv nähtus ja ühtlasi edaspidise kehaüskasvatusliku tegevuse levinemise eeldus on kaitseliidu püüe koos spordiseltside ja omavalitsustega soetada jakordaseada spordivälju igasse rahvarikkamasse kohta, kus need seni puudusid. Kuigi praegusel momendil suurem osa spordivälju veel täiesti korraldamata, siiski seisab see kaitseliidu esimeste tuleviku ülesannete hulgas. Spordiväljade ia võimlate arv - a. Oma spordivälju *) *) lü Kasutatavaid spordivälju Kasutatavaid võimlaid a. valmis Tallinnas esimene kaitseliidu oma võimla, kuna teistes kohtades kasutamist leiavad spordiseltside ja koolide võimlad. Kaitseliidu eestvõttel ja Kehakultuuri Sihtkapitali valitsuse instruktorite kaastegevusel on aastate jooksul korraldatud rida mitmesuguseid spordi ja kehajiskasvatuslikke kursusi. *) Suurem osa korraldamata. Kursused la neist osavõtnute arv -- a. Kokku päevi Osavõtnuid... i i Seni puuduvad andmed kaitseliidu a. tegevuse kohta.. sport politseis. Kehaliskasvatuslikku tege- Sport en police. vust k aasa j a i politseis juhib ja kooskõlastab Eesti Politsei Kehakasvatusorganisatsioonide liit, mis kutsuti ellu a. keskel. Kohapeal prefektuurides ja abiprefektuurides sportliku tegevuse elustajaks ja õhutajaks on politsei spordiringid ja osalt poi. ametn. kogud. Vanemaks spordi organisatsiooniks politseis on Tallinna Politsei Spordiring, mis asutatud a. Erilise tõuke spordiliikumise arenemisele politseis annab Politseikooli ellukutsumine a. Kooli õppekavas võetakse sunduslikule käsitamisele kehaliskasvatus, nii teoreetiliselt, kui praktiliselt. Harrastatavamaiks spordialadeks politseis võiks pidada kergejõustikku, raskejõustikku, võimlemist, käsipalli ja teenistushuvides vajalisi alasid nagu, laskmine, rattasõit, suusatamine, ujumine, poks. Lisaks sellele veel endakaitset, ronimist, uppuja päästmist, ellu äratamist ja massaaži. Liikmeid neis oli a. järgmiselt: tegevsportlasi, kes osavõtnud spordivõistlustest ehk L /o politsein. üldarvust. Kehalistest harjutustest osavõtnute arv ulatus ehk /o politsein. üldarvust. Spordiringide maaalalisest jagunemisest ühes neis registreeritud liikmeiga ja peetud võistluste asukohast ühes osavõtnute arvuga!) a. toome alljärgneva tabeli. Spordiringide, liikmete, võistluste ja võistlustest osavõtnute arv maade ]ärgl a. f j Politsei spordiringe.. Reg. liikmete arv... Võistlusi peetud... Neist osavõtnute arv. ö H i a! '0 lüü 0 I aj «a: a S i «a S y iv a «si -s tu J m a* a S > a «s H i 0 0 la a «S S S a fcu > > a. M 0 - Alates a. on korraldatud politsei üleriiklikud esivõistlused kergejõustikus, rattasõidus, laskmises ja a. veel ujumisvõistlused. Osa võetakse igaaastasist kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve ja politsei poolt ühiselt korraldatavaist üleriiklikest suusavõistlusist ja

41 ümber liuna X 0 m teatejooksust. Võistlusi on korraldatud ka välismaadega.... Spordivõistlusi peetud aasta jooksul Osavõtnuid 0 Keskmiselt võistluse kohta osavõtnuid Spordivõistluste arv kasvab ühes osavõtnute arvuga iga aasta. Sportimiseks puuduvad politseil oma spordiväljaa ja võimlad täiesti. Kasutamist on leidnud a. üle riigi võõrast välja ja võimlat. Kursusi kergejõustiku, ujumise, suusatamise ja endakaitse alal on korraldatud a., osavõtjaid ; a., osavõtjaid f>. a., osavõtjaid. Spordist osavõtt politsei poolt pole küll niivõrt massiline (võtab osa / 0 ) kui näit., kaitseväes ja piirivalves, kuid sellevastu omab politsei hulga kõrge kvalifikatsiooniga sportlasi. Alates 0 a. on lubatud startida politsei sportlastel vaid politsei spordiringide nime all.. Sport piirivalves Sportlikku resp. kehaliskasvatuslikku tegevust Sport en garda-frontière. piirivalves juhib Spordi Keskklubi, milline instituut kutsuti ellu piirivalvevalitsuse juures a. Spordi Keskklubi hargneb spordiklubiks igas piirivalve jaoskonnas üks ja viimased omakord spordiringideks, millised asuvad piirivalve raioonides. Spordiringide ia registreeritud sportlaste arv (>-0 a. jaan (Spordiringi- ( de arv 0 Registreeritud sportlaste arv % piirivalvesse kuuluvate isikute arvust ') Spordiringidest lähema liigitelu ühes liikmete arvuga nende asukoha järgi, kui ka spordivõistluste asukoha ja osavõtjate arvu üle, eitame järgmise tabeli: Spordiringide, liikmete, võistluste la võistlustest osavõtnut* arv maade Järgi...0 Spordiringe.... Liikmeid neis... a. Võistlusi korraldat. Neist osavõtnute arv ;i ö Î - >. - loi - w 0 ] ) Ümmardatud arvud. a H P as w 0 w «Jj al (! -! ; ( (( «* a a. > EH > t> ( M! ü û P-, j w. : 0 ii : i ; -( 0 Suurema edu saavutamisel annab teataval määral tunda spordiväljade puudus. Enamasti tuleb tegutseda võõrastel väljadel.., Võisüuste ja neist osavõtnute arv 0 a. Võistlusi peetud Neist osavõtnute arv 0 Keskmiselt osavõtnuid võistluse kohta Alates a. korraldatakse iga aasta ühed üleriiklikud piirivalve omavahelised esivõistlused. a. võttis osa neist ja a. isikut. Tabelis toodud arvus esinevad ka piirivalve osavõtud karnisoni väeosade poolt korraldavaist võistlusist.. Sport Eesti Üle maalises Noorsoo ühenduses Sport dans l'union dc jeu nessti. Ülemaalise Eesti Noorsoo ühenduse (lühendatult Ü. E. N. Ü.) osakonnad, mis kõik omaette iseseisvad ühingud juriidilised isikud üldise normaalpõhikirja aluselasuvad üle riigi laiali, peamiselt maal. ÜEtNÜ oli koondunud. II. 0 a. osakonda üle 000 liikmelise noorte perega. Enamiku osakondade juures asub spordiharu või -toimkond, kelle ülesandeks sportimise võimaluste korraldamine. Osakondade (peale väheste) oma spordiplatside ja -saalide puudumisel on harrastatud rohkem neid spordialasid, missugused nimetatud suhtes suuri nõudmisi üles ei sea. Harrastavamaiks aladeks on olnud kergejõustik, pingpong, rattasõit, käsipall, suusatamine, maadlus ja jalgpall., : a. oli ellukutsutud spordiharusid-ringe osakonna juures ehk 0 / 0 kõigist osakondadest tegeles spordiga. Spordiplatse omasid kasutamiseks osakonda ehk,r /O. Ülejäänud 0, /o spordiga tegeleval osakonnal puudus aga spordiplats. Loomulik, et sarnases olukorras sportlik tegevus end vaevalt võis avaldada. Spordiharudes tegutsevate sportlaste arvust võimaldub tuua andmeid vaid ja a. kohta. Sportlaste arv.!.. :.. : Melli 0 Naisi Kokku 00 Sportlaste % liikmete üldarvust (.00ÜJ,0, a. kohta osakondadest osaliselt kokkutulnud materjal osutab sportlaste arvu tõusu. Kuna meie teised spordiorganisatsioonid enamuses asuvad linnades, võime lugeda ÜENÜ osakondade vooruseks nende enamiku asumist

42 maal, mis võimaldab viia kehakultuurilisi harrastusi laiemate rahvahulkade sekka. Mitmesugustel aladel on korraldatud võistlusi järgmiselt:.... Võistlused (andmed käivad umbes -j osakonna kohta)!l korv Kas ipall võrk Pmg- -pong j S,g 0 ' Siin on tähendatud igal aastal korraldatud mitmesuguste võistluste koguarv. a. ÜENÜ a. tegevuse juubeli puhul korraldati Tallinnas üleriiklikud ÜENÜ spordivõistlused kergejõustikus ja rattasõidus, millised võistlejate arvu ja tulemuste poolest kaugelt ületasid senised võistlused. Mainimisväärt oleks veel ÜENÜ võrdlemisi levinud rattasõidusport, milles tagajärgedelt on isegi küünitud naiste aladel Eesti rekordi purustamiseni. lt. Sport Noorte Meeste Kristlikes ühinguis. Sport dans Y MOA. Esimesena tekkis Eestis Tallinna N.M.K.Ü. osakond a. 0 a.. jaanuarikstegutses viis osakonda: Tallinna keskosakond, Lutheri vabriku, Tartu', Valga ja Võru osakond. Harrastatavaiks spordialadeks Ühinguis võib lugeda: võimlemist, siis esijoones pallimänge, nagu korvpall, võrkpall, mis Eestis justn.mk.ü suurel kaasabil levinenud, pesapall ja jalgpall edasi kergejõustik, ujumine, laager, poks, matkamine, suusataïnine, osalt tennis ja eriti intensiivselt pingpong. N.M.K.Ü, tegevus samuti ka sportlik praegu toimub omal algatusel ja seltskondlikul toetusel. Esimestel, algaastatel sündis see Ameerika N.M.K.Ü. toetusel. Laialiselt N. M. K. Ü. on tegutsetud võimlemise alal. Omaette grupid on moodustatud Tallinna keskosakoiina, kui ka Lutheri ja Põhja- Puupapi vabrikute juures. Olemasolevail andmeil oli võimlemisest osavõtnuid aasta jooksul:.. Ö.. Tüll inna keskosakonnas 00 0 Lutheri osakonnas Põlija-Puupapi v. osakonnas Käsipalli, korv- ja võrkpalli mängu levitamises ja selle tasapinna tõstmises Eestis on N.M.K.Ü. erilised teened. Teijne saavutustelt väljapaistev ja väga, levinud ala oleks pingpong mis eriliselt harrastatav noorte hulgas. Olgu veel tähendatud Eesti Poiste spordi liidu ellukutsumisele Tallinna osak. juures a. ja. Tartus a.,kuhu on koondunud üle l 000 noore. Peale nortemeeste kristlikkude ühingute tegutsevad Eestis samuti noorte naiste kristlikud ühingud. See organisatsioon on eelmisest noorem ega pole suutnud seetõttu veel ülemaaliselt nii väljakujuneda, kui meeste oma. Osakonnad olemas Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tegeletakse ka spordiga, peaasjalikult Tallinna osakonnas, kuid selle kohta puuduvad lähemad andmed.. Sport kultuurhariduslikke silite Peäle eelpool esitatud taot levais seltsides puht spordiorganisatsioonide ja spordiga, kui Sport dans les organisations poursuivant les buts culturels. kõrvaltegevusharuga tegelevate organisatsioonide, tegeleb spordiga Eestis veel hulk muu sihilisi seltse esijoones kultuurhariduslikud seltsid. Selliste seltside juures kohtame sageli spordiringe, millised harrastavad sportlikke harjutusi, kuigi mitte süstemaatiliselt ja tippsaavutisteni küünivalt. a. andmeil oli Haridusliidus registreeritud kultuurhariduslikku seltsi liikmeks, neist olid andmed seltsilt ehk,i /o. Sellest. seltsist tegeles spordiga, liikmete arvuga. Sellest vöiks järeldada, et umbes veerand kultuurhariduslikest seltsidest harrastab sporti. Paljud sellised kultuurhariduslikke sihte taotlevad seltsid on liikmed ka Spordi keskliidule alluvais eriliitudes, peaasjalikult Ekrave liidus.. Rahva suhtumine spordile. Rapport do la population aux sports. Raske on täpsete andmete puudusel otsekohe selgitada, mil määral kogu rahvas tegeleb sportimise teel. Seda kehaliste harjutustega küsimust võimalduks lahendada (mida ka spordi statistikud-teoreeükud eriti soovitanud) konkreetsel kujul ja täielikuimalt rahvalugemisel individuaal-kaardile vastavate küsimuste sissevõtmisega, nagu: lj Kas tegeleb spordiga (ja, ei); ) kui ja siis mis alal (alad tähendada); ) kas vabalt või spordiseltsis ja, nimelt, kus. Nende küsimuste varal võimalduks küllaldaselt selgitada kuivõrt sport levinud rahva hulgas üldiselt, mil alal ja moel sporditakse ja kuivõrt intensiivselt sünnib see üksikuis riigiosades jne. Kuid üldiselt on selge, et paljud spordialad, iseäranis mängud jalgpall, käsipall, pingpong, kergejõustik, liuväljasport, on rahva hulgas, eriti linnas, väga levinud, mistõttu on põhjust sportimisest ühel või teisel viisil osavõtnute hulka pidada Eestis võrdlemisi kõrgeks. Eespool avaldatud võistlustest osavõtnute, registreeritud liikmete ja arvatavat spordiga tegelevate arvu silmaspidades, missuguste juure arvates veel kaitseväge ja koolisid võime

43 üldist ühel ehk t e i H c viisil, kas organiseeritult spordi koondistes e h k v a bait sporti jäte koguarvu 0 a. Eestis pidada ümmarguselt 0OOD ümber, mis teeb rahvaül d- arvust välja ümmarguselt n / 0 ehk võttes in a. vanustest missugusesse vanuse kontingenti kuuluma peaksid enamvähem kõik sportijad peaaegu täielikult-il,r> 0 / 0. Avalikkudest spordivõistlustest osavõtnute, õieti teatava staašiga sportlaste, arvu võib pidada Eestis umbes 000 ehk 0, / 0 kogu rahvast. Kuid peetagu siinjuures silmas, missugusel ulatusel sportijad eeltoodud arvudesse on kokkuvõetud.. Sportlikud kõrgeimad saavutised. Les meilleurs résultais sportifs obtenus. Allpool esitatud rekordite üld tabeliga on püütud kõiki riigis. III..0 a. maksvaid rekorde koostada ja kõrvutada. Sinna on koondatud Eesti, maakondade, kaitseväe, kaitseliidu, politsei, piirivalve, ülikooli, keskkoolide ja töölisspordi rekordid ühes ilmarekordite kõrvutamisega. Et võrrelda oma rahva sportlikke kõrgeimad saavutisi ilmarekorditega, seks oleme arvutanud Eesti rekordite / 0 ilmarekorditest ] ). Üksikutel aladel saavutatud rekorditest ilmarekordile lähim oleks suhteliselt parim saavutis Eesti spordis. Kergejõustikus relatiivselt parima saavutisena esineb 000 m jooks, küünides ilmarekordile lähimale i, 0 /o. Järgmisena oleko märkida kettaheidet flfi, /o. Siis loo m jooks /> fl /. Seega poleks õige tavaline väide, et eestlased pole sprinterid. Tagajärge ll.o on korratud. ja a., seega kahel korral. 0 tn kõrgeim saavutis relatiivsel paremusel oleks seega - ala. Neljandaks tuleb pidada r>lo ja 0 -m jooksu, milles mõlemal alal ilmarekordist on saavutatud,s /o. Viiendaks osutub OOL) m jooks,!i"/o. /o ulatavad järgmised alad järjekorras: 00, 00, 00, 000, üo ja 000 m jooks. l /o ilma rekordist teevad välja X 0 teatejooks, kolmikhüpe h-ga, kõrgushüpe h-ga, m tõkkejooks, kuulitõuge tugevama käega, X00 teatejooks ja kõrgushüpe. Kaugeimal ilmarekordist asub vasaraheide,a /o, siis teivashüpe, /(i, kõrgushüpe h-ta-~sl y i /o, ja ketas mõlema käega,o /o. Paljud alad pole võrreldavad nende noteerimatusol ilmarekorditena. Kõrgemal, kui kergejõustikus, seisab saavutiste tasapianalt meie raskesport. Siin vaatleme tõsterekorde. Kergejõustiku ala saavutuse kõrgeimaks piiriks osutus, /o. Tõstmises seisab aga eestlase nimel üks ilmarekord nimelt raskekaalus vasakuga rebimises. See oleks praegusel silmapilgul üldse parim saavutis Eesti spordis. Mõni aeg tagasi seisid aga tõstmises veel paljud ilmarekordid eestlase käes. Mitte kaugel ilmarekordist ei seisa ka kergekaalus tõukamine vasakuga, 0 / 0l siis poolraskekaalus rebimine vasakuga,o / 0. Paremuselt neljas oleks poolraskekaalus tõukamine vasakuga 0,i /o, missugused neli tagajärge kõik suhteliselt paremad kergejõustiku parimast. Nõrgeim tagajärg tõstmises on raskekaalus rebimine paremaga, vaid, /o ilmarekordist. Suhteliselt nõrgeimakseesti spordis ) osutuvad tagajärjed ujumises. Meie parim ujumise rekord kuulub naistele 0 meetris, nimeît, fo ilmarekordist. Õieti võiks siinkohal tähendada, et meil puuduvad basseinid, nagu neid välismaal selle sõna all mõistetakse. Loomulik, etsee on ujumise spordi edus suureks takistuseks. Järgmine parim oleks meeste 0 m rinnuli ujumises,i n /o. Tagajärjelt nõrgeim on 0 m vabaltujumises vaid, /o. Üldiselt kergejõustiku tasapinnal asub ka talisport kiiruisutamise tagajärgedelt. Parimaks tagajärjeks oleks märkida siin 00TO S,ii 0 /o, siis 000 m.,n 0 / 0. Üldtabelisse mahtumatusel toome kiiruisutamise rekordid siinkohal: 0» m iilil) ii Olli) ) DUO Ilmarekord, -....,, - Eesti rekord, -,,,,,,0 - Koik Eesti rekordid esinevad rekordi ülessedja elukoha järgi ka vastava maa rekordina. Tabelis läbi kriipsutatud lahtrid maade, kaitseväe, kaitseliidu jne. kohal tähendavad rekordite noteerimatust. Ruumipuudusel on tulnud jätta ära rekordite tabelis paljude spordialade üksikasjaline liigitelu. On toodud peamiselt Eesti esivõistlustel aset leidnud tähtsamad ja üldse sagedamalt võistluskavädes leiduvad alad. Kahjuks on tulnud hüljata ka selliste tähtsate alade tagajärgi, nagu kümne- ja viievõistlus, ent selle tingis nendel alade] saavutatud punktide ümberarvestamatus praegu üleilmliselt maksvate normide alusel. otsekoheselt võttes ilmarekordi sajana. Ajaüksuses mõõdetavad järgi: % = 0. -*"- -, kus juures a-=ala distants meetrites, i ilmarekordi ') Hüpped, Jieited, tõuked, tõsted on protsenclitud tagajärjed % oleme arvutanud järgmise valemi aeg, e -~ Eesti rekordi aeg. ) Rattasõidu tagajärjed sellekohaste teede ja velodroomide puudumisel on veel märksa nõrgemad, mistõttu vii maseid pole võetud vaatluse alla.

44 ), kg ketas. ), kg kuul. KERGEJÕUSTIKU THLÊTISME. MéhnàHommes. JooksudCowrees 0 m '/g tunni0 min d'une heure... m. tõkkej. haies.. 00., 00.. Teatej. 00 m. (X0)... Relais 00 (X00) m. (X ).. KõrgusHaid.- KaugusLong KolmikTriple sani... TeivasÀ la perche... OdaJavelot Ketas Disque KuulPoids VasarMarteau... G... Raskus,kgPoids... Naisedfemmes. JooksudCourses 0 m i 00 i 00...! Teatej. m. (X0)... '. i Relais 00 m. (X0].... j KaugusLong i KorgasHaut Kuul (,0 kg.)poids j Ketas (,0 kg)disque \ Oâ&{,mQlcg)~ Javelot j TÖSTMINE-.P0/DS et HALTÈR].. SulgkaalPoids plume.! Surum. kabegadêvel. à d. bras Töukam. parem.jeté du bras drï kahega à deux bri\ Rebim. vasak.arrache (bras g.) kahega à deux br., KergekaalPoids légers. Surumine kahega Tõukam. paremaga kahega Rebimine vasak,. kahega KeskkaalPoids Surumine kahega Tõukam. paremaga Rebimine vasak kahega Poolraskekaal^Poids Surumine kahega Tõukam. paremaga kahega Rebimine vasak kahega moyens. ] mi-lourds. RaskekaalPoids lourds. Surumine kahega Tõukam. paremaga,. kahega Rebimine vasak! y kahega! Ilmarekor did- Record Eesti rekord mondial Record eston,, ;,,0,,,0 ;,,!, ;,... I,0,,,!,0!,,,,,,,,,,,,,0,,0,0,,,0,,0, 0,,,0,0,,, TUmm-NATATION. j Mehed- Hommes. \ Vabalt--Nage libre 0 m. bass.:, 0.j,0,0 00.!,, 00,0, ; 00.,0,0 ; SeljaliNage dos 0.,0, ; 0,,,...,,, RinnuliBrasse 0.!,,0 j 0 i,,0 NaisedFemmes. i VabaltNage libre 0. j,,0 0.,0, 00. j,,! RinnuliBrasse 0 -!,, & 0,,.!,, : SeljaliNage dos 0. ',, /,0,,0,,,,,0,,,,0,,0,,0,,,,,,0,,,,,,,0 0,,,,,, 0,.0,. J,0,,,,,0,0,,,,,,,,,,,0,,0,,,0,,,,,,0,,,0,,,,,,,,, II / :!! ; l /[i ; j j ;: ';!!:! i!! ; 0,,,,,00,,,,,,, M ii,,!,,,,, Virumaa [,,,,,,,,0,; 0,,,.,,0 tn \,,,,:,,0,,,,0,,0 " 0, 0,;, 0,;,,,,,,!,',!,; I,'i,; I,,j!,! > EESTI REKORDID TÄHTSAMATEL AUDEL (maksvad.. 0). - Järvamaa,,,,0,,,0,,,0,,!,,,0,,,,, ;,,,,0,,,,, Ï. 0,,,,,!,,,,!, 0,!,,,,0,., 0,,,,0,,,, 0,,0,,0,,,.0,0,0,0. l i : a,!,0,0,0,,0,0,,,,,,,0,,,,,0.,,,,,,0,0,, '0,,.,,0!ö,,,0, 0,0,0,,0,,,0,0,0,,,, cd!!, ; [,! j ; ;! /;!! : i, ; /! ;,! ; ; /, i ;,, ; ; Harjumaa,0,,!,00,,,,,,;,,!,0,0,;,0,,0,,,,0,,,,,, 00,,,,, (,,,0,,,,,,,,,,0 :,!,0 ;!,,,,,,,0,,,,,,,0!,!!! :!! <,! :!! ;! / Läänemaa..,,,,,0,,,0 (,'!,,0,,,,,,0,,,,0,,,,,,,,0,,,, i,,,00,,,,, i,,!,,,, Saaremaa,,,0,,,,,,,,,0,,0,,0,,0,(,,,0 ca /!!! ' /!,0,

45 RECORDS ESTONIENS POUR les PRINCIPALES ÉPREUVES (valables Viljandimaa la bo i"g ja p s /,,,,,, 0,,,0, 0,,,0,,,0,,0,,,,,, '!,,, ;,0 S;,0,!,0;! :,,,0,,0, 0,,, -,,, ^. i ' Tartomaa M J?,C,,0,0,fi,,,0,,,,,0,,,,,,,,,,0,,,,0,0,,,,,,,,0,,,,,,0,,,,0,0,0,,0,,0 0,,,0,0,,0 0,,0,,,, (,,,0,,,,,,,0,0,,,,,,,0,, ljõbfl S "S S / J ;! '! 0 ; 0 0! ÜÜ. ;! J ' '; J, ;, i,!! im?.. ; ; ;! il Valgamaa bc J?,,S,,,,,,0,,, 0,,0,,,,,,,,,,0,,,,0,0, 0,U,, a rt,,! Võrumaa là M Ils bu,(,ï,,',,,/, si >,,,,,.,ii l,, i! ',,,,!,, ~ ;. -- Petserimaa S0 be,,,0,,,,,, j,,!,,,0,, a * s Ö ed,,,,,, Kaitseväe Année SB t*,,,,0,,,,,,,.,,,0,,,0,,0,,, l, "il ~ a es i!! ii :'l,,,0,,,0 '.-., ~!. i ; ; ~ au. s'a "^ «s,,,,,,,,0,0,, j! ; ~,,,,i,,,,,, s. mm. Politsei Police bu bfl,,,,,,,,0,,,,,0,,0,0,0,, -,,0,*^ H Piirivalve (Jardefront S,,,,,,,00,,0,,,,,, à os. Ülikooli Université & Si.,,,,,,,,,0,0,,0,0,,0 0,,,,,0,,,0,,,,,,, -.-' ' -,.... ~ 0 % / ;. " Keskkooli Éc. second. bo bo S S,,,,,0,,,00 l.'.'o,0,,,*),,,0,,,,,,,,00, IJ J. -., ; Töölissp. Sport ouvrier ŽP Se A a B. M,, ',,0,',,,0, l,0,,,0,,0,,, z

46 % r.»-g.,, -,.,,, m Dans les chiffres du tableau les marchandises passées en transit ne sont pas comprises. Trafic de jxrfectionnemeni, réexportation et réimportation sont compris. Eesti-Läti ühiue nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie I.. Elusloomad (awnombre) II. Toidu- Ja maitseained, Joogid. Tera- ja jahvatatud viii. Aia- ja juurvili. Karjasaadused. Kala, kalasaadused ja vähid. Muud toidu- ja maitseained ning joogid.... Loomasööt III. Toores- Ja poolvalinlsained. Loomariigiained (peale rasvade). Seemned, taimed ja nende osad. Meteamaterjal. Paberitooresained. Tekstiiltooresained Ärtsid ja metallid töötlemata (metallimurd).. Mineraalid peäle ärtside. Keemiatööstuse tooresained: a) sellest olid, rasvad, vaigud, kummi toorelt b) väetisained IV. Valmissaadused. Nahad töötletud ja nahkkaup. Pautööstussaadused. Paberi tööstussaadused.. Tekstiiltööstussaadused. Metallid. Põllumajandusmasinad ja riistad J ). Jõu- ja töömasinad. Metallkaup. ELektriniasi nadaparaadid ja tarbeasjad... Instrumendid, aparaadid ) ja laskeriistad... Transportabinõud. Keraamika ja muud mineraalkaubad.... Keemiatööstussaadused Muud eraldi nimetamata kaubad V. 0. KalHsmetallid a -kivid Jaanuar 0 l/i/ 0 Kokku / kg. \ % Inglise Angleterre -----,,!,,, 0,,,0,,, 0, 0,,,,,, 0,,,,, 0,,,0,, Tab.. Väliskaubandus veebruaris 0 a. '" r ~" Läti Lettonie Poola- N.S.V.L. Danzig U.R.S.S. Polog- nc- Danfzig Prantsuse France Rootsi Suède Saksa Allemagne A. Sissevedu tonnides Importation un tonnes., 0,, 0,,, 00,,,0,,,0 0,,,,,,0,, 0,,,,,,,, 0,, 0,,,,.,,,, U,Ü,,, 0,, 0,,, 0,. Minerais et métaux bru's.! 0 0 Janvier 0 -! 0. Tolal { kr 0, 0,0 0 0!, G 0,,,, 0,,,0,0,,, 0, 0,,,,, 0,,,.,,, 0,,,,,,,,0 0, 0,,,0, 0, 0. 0, 0,,,0 0,,0 0, 0, 0,,, 0, 0,, 0,,,,, 0, 0,,0,,,,,, 0,,,, 0,,,0,,,,0,,, 0,.,0,,0,,0.0,,,,,,,,0,,,,,,,0,,, ), 0, 0,0 0, 0, 0, 0,, 0,,,, 0, 0,,, 0,, 0,,, B. Sissevedu kroonides Importation en kr. (couronne d'estonie, éga'e 'w/ a. ia gramme de l'or pur (0 marks antérieurs),.. Animaux vivants I j j //. Denrées alimentaires et coloniales, boissons.. ',. Céréales et produits de minoterie ;,. Produits des potagers et des vergers... - ;. Produits de l'élevage du bétail,. Poissons, leurs produits et écrevisses..., < / (i. Autr. denrées aliment, et coloniales et boissons. Fourrage Gif;! 'SU' () fi III. Matières premières et demi-fabriquées... S. Produits animaux (non compr.grais. et huiles) J 0 «0:,. Semences, plantes vivantes et leurs parties. Produits forestiers.. j. Matières pour papier. Matières textiles ' J --'!,. Minéraux (non compris minerais)! - M. Matières chimiques 0 a) dont huiles, graisses, résine et eaoutch. brut 0' b) engrais... IV. Produits fabriqués lfi. Peaux apprêtées et articles en cuir et peau.. 0j 0. Ouvrages en bois 0. Articles m papier et imprimés Articles textiles... ',. Métaux ouvragés. Outillage et machines agricole?. Machines motrices et machines industrielles. Articles en métaux non spécialement dénommés OOti.. Machin, et appareils électriques et leurs parties. Instruments, appareils et armes à feu Moyens de transport 0,. Céramique et avives produits. Produits chimiques minéraux..,. Autres articles non spécialement dénommés.,, V. 0. Métaux etpierres précieux, perles et coraux 0 i) Siin ka piimatalu sisseseaded,») Peale elektriaparaatide. 0.! j ; , 0. J *0 00 0! : ! !) 0 i ,, ' Ceh- I hoslo- vakkia I Tchécoslovuq. Ühisriigid États- Unis Muud riigid Autres pays "~T",,,,,,,, ~,,, 0, 0,, 0,, 0, 0,, 0,,,0,,, , 0,,,,,,,,,0. 0,,,,,, 0,,,, 0, 0,,,,,,,0,,0 0,,,,, H 0 0 0,,0,

47 - - ^ - " " " f. ('. i t r- Commerce extérieur en Kokku Tolal /o Veeb. Fénr. œg ^ J^ "TrH j T " i T b! 00, ,,,,, 00,,,,, 0,; 0,, 0,, 0,.!, 00,!,, 0,,,, 0,,0 ',,0:,!,,0, j,,, 0,' 0,,,,!.0;,,!, 0.,;, 0,.!, 000.,!, i,,! -!,, 0,,,0, j 0, 0,,, 0,,,0.,.,! 0,,, ' 0,.0,! 0, j.,: 0,,,,., 0, 00,, 0, i,,,.00,,, 0,, 000 kr 0,. -;,0,;,,',,0;,,,,,,,0,.,,,, 0,,, 0,,,0,,,,,0,,,,,,,,,, 0,,,0' 0,!,,!,' 0,! 0, j,' 0,! 0,! 0,!,, i,!,0, 0,,'.,. 0,,,!,;,!. l., 0,; 0, 0,:!?,,!,,,0,, 0,.;.., Ul,;,,!,!,!,!,!.! 0.!,.,!,!,,,,,0 to,,,,,, 0, Oi.,,,,,,.0 0),,,,,, 0, 0,,,,,0,,,,, 0,,,,,,,.,,,, 0,,, 0 J,0, 0,,,,,,,0, 0,,, 0,<i /,,0 0,,,0, 0, Belgia Belgique ] ) 0,? 0, février 0..- Hollandi Pays- Bas,r-: ^.--,!,,,,,,,0,, 0,?! Ï' 0,, 0! 0 0, 0,, -., -,,0,, Inglise Angleterre '^T^ A.,,,,,,,, 0,,,,,,,,,, 0,, 0, 0., ; -j 0! -;! 00! 0; -! : 00: : -! ' ; 0 J ~! l! 0 00'! 000'! ;,! -! 0 : i - 0 -! Lät ' Lei! - me IN.SV.L Rootsi \ Saksa \U.R.S.S. Suède! Allemagne j r~'-'-~ ~~; Väljavedu tonnides - -!,;,.:,, n,r,!,',õ!,;,!,lj 0,!) 0,:,; 0,, - 0,;,;,' 0,; j 00,, w! SBö.Oi 0, 0, 0,,,, -..., :^=.- =, =r =, :.,0:,l! 0,,i,,,&!, l.,,! 0.0,, 0, 0,; ; 0,.0,,!,,,,! Exportait on en te unes.,,,,. 0, 0,,,0,,,,0 0,,, 0,,;, 0,! ',,,, Soome Finlande ~TT~, 0,.,0, 0, 0, 0,,,, 0, 0, 0,,,0 0,,, 0, 0,. Väljavedu kroonides Exportation eu kr. 00:! UJ 0, Ü ,!,!, ICI 0, 0 b!! 0, : 0 0 0!! 0 0' Si ' ; 0 ; ~J 000,! 0;! 0, i ; 0! ;! :! : ! i ; ,,0 ö!l 0 l J Belgia-Luksemburgi majand, liit Belgo-Luxembourg, Union êeon. Taani ' Dane-. mark \....,;,;! ; 0,:,!,,! :,;,!,! 0,i Muud! riî-! gid ; Kokku :, /n Aut- : Total! res i j pays! "TO : ÏÏ~~" - : -,!,0, -! 0,' -, 0,', 0,!,,!, 0,0! 0,,,' 0, -! 0,,',0,,,0'!,! 0,,; 0, -i,;,.,,;.,;,: 0,,.0, -i,! 0,,,; 0, 0, 0,; - - lö, 0,,!,,0!,0! -,0: 00,! \,',!,,! 0,!, i -',' -,; 0,,!.! 0,,!, o,,',! 0,! 0,;,0!,! - - ',!,, 0, 0,;, - j,,!,l! \ 0 0,! 0.,!! 0 0! 0, 0 0! ; 00!! -! J 0 0J : 0 ü0i !0! 0 0Jl ,0; 0,,',0 0,l! -,,,0;,. 0, 0, ,,;..,! 0,,0! 0,,, 0,!,,' 0,, 0,, 0, 0, - 0, 0,,, 0,,,,,,,,, 0,, 0, 0,' 0,, 0,,; 0,, 0,, 0,, 0,, 0,,! 0,,!!,! 0... Veeb.! Fôvr. ^=.j-,-..-.:, i,o,!,;,j,0 0,!,!,] 0, 0,),,.,.0;,! ', -,!,,', 0, 0,!,' 0,,:,0' 0,' 00 Ar,! 0, 0,; i Il 0,,!,0! 0,; 00, 0,,!,!,!, j., ',,0,,!),,, 0,,,,!, 0,,,,.0,., 0,, ~ " j " " Sj-, ÎU i j^"! ^! ~ii"~r~" : ~ 0; I,\\\,.,.,],,), \U.,\,\ hm,\,],, im,\,],\n) M>) MV,\,0.,,,,,,,, 0,0,, i, V'0,,0 ',,,\,],À,0, Ul,' 0, 0,, ÎJ,\,i,\ A,a) 0,.0) >0,l\lV,,;,i 0,',\,,, li,],\,,i,\ À, 0,

48 Tab.%. VÄLISKAUBANDUS MUUDE RIIKIDEGA VEEBRUABIS im*.-~cottmerce EXTÉRIEUR avec les AUTRES PAYS en FÉVRIER 0. Sissevedu Väljavedu Sissevedu Väljavedu - " Importation Exportation \ lmporlatio n Exportation Rahvusvaheline statistiliste territoriumîde numeratsioon ton kr ion er Numération internationale des territoires statistiques ton er ton kr. (, Abessiinia Abessinia Argentiina- -Argentine Austraalia-- Australie : AustriaAutriche Belgia-Luksemburgi majand, liit Belgo-Luxenbourg, Union êeon... BrasiiliaBrésil BoliiviaBolivie ; BulgaariaBulgarie, EgiptuseEgypte EkvadorEquateur : Guatemala Guatemala HelveetsiaSuisse HiinaChine HispaaniaEspagne! Hollandi Pays-Bas! Hollandi-IndiaIndes neerlan- daises, '. IndiaInde! j Itaalia Italie j lnglise-gvianaguyane brllan. \ Inglise-Ida-AafrikaAfrique cl'esl\ britannique 0-, tnglise-kesk-ameerikaamérique] -. Centrale britannique ; Inglise-LSSne-Aaîrika Afrique j d'ouest britannique..... Inglise-MalaiaMataisie britan.. Jaapani Japon. JamaikaJamaïque!. KaanadaCanada I. KolumbiaColombie. Kanari saared--lies Canaries.. 0,, 0, 0, 0!, 'i.0 JÎ.!) 0, )' 0, 0,, : 0, 0, i,,,, 0,,! ä,, :,: 0,; 0, 0, ; :!; 0' 0 I 0,, 0, 0,!! : 0, 0!, loi *)',, 0,,0,.,; 0. (: l! (f : 00': -.l ; i.0-,! 0, 0, ':,,0 0,!.;. i >,. KreekaGrèce. KuubaCuba. LeeduLithuanie. Lõuna-Aafrika Uit--Afrique- Equatoriale française.... Lõunaslaavia Yougoslavia..!. LibeeriaLibéria!. MehhikoMexique j. NorraNorvège..!. PalestiinaPalestine. PanamaPanama. PeruuPérou ;. PortugalPortugal. Poola-DanzigPologne-Dunteig. PrantsuseFrance. Prantsuse A.\i\tiAlgérie franc.. ; 0. PrantsuseMarokko Marocfranc'.. Prantsnse-Indo-Hiina-Indo-Chine française..!. RumeeniaRoumanie I. SenegalSénégal. SiiamSiam. SoomeFinlande. TaanijDanemarA \. TseilonCeylon. TürgiTurquie. ÕliltChili. Oeliho$lovtxkk\&-Tehécosloi'(t({iti. UngariHongrie 0. UrugvaiUruguay. U\is-Merem&aNouv-Zélaiidc.,. Venezuela Venezuela. ÜhisriigidÉtats Unis,!,, 0, 0.; 0,, 0,: 0 0,; 0,: *)! na,,! *) *) 0,' 0,; 0 0,! 0,! 0,:,' 0,; ; j,,,. 0, 0,, :,0 ") ~J;, 0,,! 00.0,!,:, 000. i 0 )i *) * ) *),!!, 00 Jftrjek. nr. täielikus üksikainete nomenklat Tab.. Tähtsamate ainete väliskaubandus veebruaris 0 Commerce extérieur des principaux articles en février 0. Eesti-Läti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie II, Toidu ja maitseained, joogid. Tera- Ja Jahvatatud vill. Kükis Sel,: Saksa... Poola-Danzig Nisu Sel.: Saksa... Kaanada.. Ühisriigid., Oder Kaer Mais Nisujahu Sel.: Inglise..., Kaanada... Ühisriigid.. Manna Sel Rootsi [j Prantsuse ji Herkulo ehk kaeratangud.. 0 '' Riis Sel.: India,. Aia- Ja Juurvili ; II Herned Apelsiinid ja mandariinid.. 0 Sidrunid II Banaanid i Puuvili ja marjad kuivatatud. Kala, kalasaadnsed Ja vähid û Heeringad. Muud toldur Ja maitseained ning joogid.,,,,, -.,. Loomasööt II Kohv toores, uhades Kakao ubades ja pulbris : Tee igasugune -, Suhkur peenike ja rafinaad Sel.: Poola-Danzig.., H. S. V. L...., Sool, Kunstvõi Viinad ja veinid Kliid igasugused (loomatoit) Sel.: Saksa, *) Vaata tab.l. ton kr. " T " SISSEVEDU IMPORTATION,) 0,, ', ,, 0,!,! ii,: 0,! 0 0,: 0 i 0, i,0, 00,!,],li,! 0,!,0 0, 0,,, 0,,,0 0,,, 0,,,,,,,,, M, Järjek. nr. täielikus üksikainete nomenklat. IIL Toores ja Krcouronne d'estonie, égale 0/ gramme de l'or pur (0 marks antérieurs) ölikoogid Soojatangud... Muu loomatoit ern. poolvalmisained S. Loomarilgiaiiied, peäle rasvade!l Loomanahad kuivalt soolatud. Sel.. Inglise Loomanahad märjalt soolatud. Sel.: Ühisriigid Argentiina Brasiilia il Karusnahad Seemned, taimed ja nende osad..., l Linaseemned. Paberltooresalned Päevalilleseemned... Kopra. Ristiklieinaseemned... Tubak lehtedes, kasvudes Sel.: Taani..... Ühisriigid... Bulgaaria... Humalad Paberimags kuiv Paberimass märg Tselluloos kuiv. Tselluloos märg.. Tekstiütooresained Puuvill toores... Sel.: Ühisriigid Kanep Sel.: Inglisp.. India.. Dzhuut Vill värvimata.. Sel.: Inglise.. Läti... Saksa... Ärisid Ja metallid töötlemata (metallimurd)!! Malm toores.. I!i. Mineraalid peäle ärtside, Vabrik, ja eliit, tarvitatav savi a. tou 0, 0, t i, 0, 0,,,,, 0,,0,,,,0,, 0,,0,,,,,,,,,,,,,,,0,, kr ' 0 0 «

49 Järjek. nr täielikus üksikainete nomenklat. T Tab.. Tähtsamate ainete väliskaubandus veebruaris 0 a. (järg). Commerce extérieur des principaux articles en février 0 (suite). Eesti-Läti ühine nomenklatuur Nomenclature unifiée pour Estonie et Lettonie i Kivisii.-i Sel.: Poola-üanzig Saksa...,. Keemiatööstuse tooresained a) Õlid, rasvad, valgud, kummi toorelt... ' Loomarasv tehniliseks tarbeks Palmiteraõli. Kookosõli Sel.: Taani. Hollandi! Kakaovõi I Nafta toores Sel.. Üliisriigid N.S.V.I Masuut Petrooleum Sel.. N.S.V.L.. Poola-Danzig.... Bensiin, Sel.: Inglise N.S.V.L Parafiin, Määrdeõli ern Sel: N.S.V.L Ühisrligid 0 Kivisöetõrv i Kainpol Sel.: Üliisriigid b) Väetisalned ; Ciilisalpeeter! Väävelhapu ammoniaak... : Superfosfaat j! Toomasšlakk jahvatatud 0, lj Kaalisoolad.. c) Muud keemiatööstuse tooresained...!) Väävel toores, tükkides.. / V. VaImissaadused.. Nahad töötletud ja nahkkaup :' ; Suured parknahad 0 I Töötletud peenesord. nahad. 0 ii Masinarihmart. Puutööstussaadused 000 I! Aami- ja puusepatöö.... G0 Tisleri- ja treialitöö. Paberitööstussaadused i Puupapp värvimata Sel.: Soome Läti i. 0 Paberossipaber Kirjutus-ja trükipaber... Tapetid ja bordüürid..... Tekstiiltööstussaadused ,0,0, -0 0,0, -,,,. Metallid -,, - -0, -0 Puuvillaniit ja -lõng Puuvillariie Sel.: Inglise Saksa Cehiioslovakkia.. Sukad, sokid. Muud kujutud tööd ern.... Villane lõng Villane riie kangais... Sel.: Saksa Prantsuse Inglise Siid- ja kunstsüdniit ja -lõng Siidriie. Köied ja nöörid... Kalavõrgud Peakatted igasugused Latt-, sordi-ja vorniraud igasug. Sel.; Saksa.. Belgia Lehtraud ja ratrdplekk,... Sel.: Belgia. Inglise Teras Sel.: Rootsi Saksa. Raud- ja terastraat (0 mm Vask Sel.: Rootsi Saksa ton er Ä SISSEVEDU,,0,,.,,0,,,,,, G,,,,.,,0, 0,,,,,,,0 0,,,,,,,,, 0,,,,,0.,,, 0,,0,,,,, 0,,,, 0, 0,, 0,,,,.,,,,,, 0 0 r Järjek. nr.!] täielikus jj üksikainete nomenklat. -IMPORTATION., Krcouronne d'estonie, égale 0/ gramme de l'or pur (O marks antérieurs) Vask traat isolecr-tafl) 0,-, mm l Inglistina \\. Põllumajandusmasinad ja -riistad (siin ka piimatalit. sisseseaded) 0,, 0-. Jõu- ia töömasinad 0 --, -,', 0, 0,, l,i 0-0 0,! 0 Traktorid Viljapeksugarnituurid jõumasinaga ja ilma Niidumasinad Adrad Vikatid Separaatorid ja ni. piimandusmasinad Põllutöömasinate osad Aurumasinad ja lokomobiilid. Plahvatusjõumasinad Veskite sisseseaded Kudumismasinad Õmblus- ja pilutusmasinad ja nende osad Igasugused töömasinad ja abinõud rauast, malmist-, terasest Masinate ja aparaatide osad.. Melallkanp! Rauast ja terasest taotud,pressit.! ja valatud kaup ern Raud- ja terastorud ja nende ühendusjaod Raudtraatnaelad ja -needid.. Muu treitud, poleeritud, lihvitud raud- ja teraskaup igasugune Raudplekk-kaup era. lihtne.. Okastraat Raud- ja terastraatkaup ern.. Noakaup igasugune 0, Ern. käsitööriistad Vaskkaup igasugune Alumiiniumkaup ern Elektrimasinad- aparaadid ja tarbeasjad, El.-dünamod, -mootorid, transformaatorid El.-lambid metallniidiga... El -kaablid metallpantseriga.. El.-juhed isoleeritud Raadioaparaadid,-osad ja-tarb.. Instrumendid, aparaadid (peale, elektriapar.) la laskeriistad j Arstiriistad,-aparaadid ja-tarbed -! Kellad 0 j Muusikariistad ü Laskeriistad. Transportabluöud VeesÕiduriistad Sõiduautod Veoautode raamid ühes moo tori ja ratastega 0 Jalgrattad. Keraamika ja muud niineraalkaubad.. -, -. Keemlatööstussaadused -, 0- -, - 0 Kaiad, tahud loomulikud Tulekindlad kivid ja tahvlid (šamottkivid). Pajanskaup Portselaankaup Tahvelklaas ja klaaskaup... Albumiin Pehmest kummist asjad ühend. kiudainetega Veoautode massiiv-kummišiinid Kummist jalanõud. Väävelhapu alumiinium.... Pesusoodä Kaustiksooda puhastamata.. Söehape (vedel) Lõhna- ja kosmeetikaained.. Parkimisekstraktid..... Mineraalvärvid... Alisariinvärvid ern.. Saapamääre..... Trükimnst Pronkspulber.. Linoleum. Muud eraldi nimetamata kaubad Kirjutusmaterjal ern., 0,,!,' 0, 0,!),,,, 0,, 0,,,0,,0,,,,0,,0,,,,, 0,,,,, 0, 0,,,0,, rgt. Itk. I tk. tk. tk.,!,!,,0!, j, S,!, I, 0,, 0,,, 0,,, 0,,, 0,,,,

50 Tab.. Tähtsamate ainete väliskaubandus veebruaris 0 a. (järg). Commerce extérieur des principaux articles en février 0 (suite). Eesti-Läti ühine nomenklatuur Nmne-uclat-ure unifiée pour Estonie'et Lettonie ion Järjek. nr.! täielikus!' üksikainete nomenklat. Krcouronne d'estonie, égale 0I-J f/ramme de l'or pur (0 marks antérieur-s) tou I. Elusloomad. ii ;; Hobused (arv)! ; Veised (väljaarvatud vasikad) j: : ; (arv) \\ ; Sead, põrsad (arv) ; II. Toidu- ja maitseained, joogid. Aia- ja Juurvili ;! Kartul toores : :j Õunad... r i. Karja suaduseil Pekou Sel.: Inglise Sealiha värske ja soolatud... Sealiha suitset. (singid küljed) Loomaliha... Sel.: Soome Lambaliha Sel.: Rootsi Kohupiim. Või Sel.: Inglise Saksa!) Munad Sel.: Saksa. Kala, Walusaadused ja vähid 0 II Värsked kalad 0 [I Kalakonservid Muud toidu- ja maitseained ning joogid.. II Kartulijahu - jj Šokolaad '.. Teraleib, pain normal.... III. To ires- ja poolvalmisained. Loumäriigiained, peäle rasvade C0 ) Loomanahad kuivalt soolatud Sel.: Läti Loomauahad märjalt soolatud Sel.: Ühisriigid Karusnahad Jõhvid Sooled. Seemned, taimed ja nende osad..., Linaseemned.. Metsamaterjal '... -, Palgid, prussid, pakud, latid Liiprid Propsid I,-!) Kuuse- ja männi lauad ja -plangud! ' Sel.: Inglise I Hollandi Krohvi m ispeerud. l'aberitooresnined 0 II Tselluloos I Sel: Inglise.. h Prantsust. II Belgia... Tckstilltooresained... Liha... Sel.: Inglise :. Soome. Takud... VÄLJAVEDU 00 0 i.,0! 0, ;,.,; 0, n,ö!,0,0:,0,0 0,,; 0, : 00 tk 00!,0,0:,.?:,,,0,,,'.0Î,: 0,!,0! 0,, 0,;, 0, st.,,, 0,! 0,;,, j 0,' 0,,0,, : ; <S' S ) OÜO 0 -EXPORTATION. Ärtsid ja metallid t«otiemata(metailimui d) 0 Vanaraud Sel.: Saksa...,0 ; Poola-Dan/Jg. :i Vanavask Sel.: Saksa.... Mineraalid peale ürislde.. 0 j Kips 0 ; Lubi kustutamata.. Keemiatööstuse tooresained.... a) Õlid, rasvad vaigud, kummi toorelt 0 Põlevkiviõli I V. Valmissaadused.. Nahad töötletud Ja nahk kaup. 00, i Suured parknahad '.. Puutööstussaadused Vineer , 0 Sel.: Inglise... Saksa... Vineerist toolipõhjad Sel: Saksa... Inglise... Prantsuse. Tikutraut Uksed Niidirullid Sel.: Inglise... Saksa... Mööbel. Paueritljöstussaadused 0! Pakkiroispaber Rotatsioohpaber.... 0" Kirjutus-ja trükipaber. Tekstiiltööstussaadused ,0 Puuvillavatt Puuvillaniit ja -lõng. Sel.: Saksa... Taani... Leedu... Puuvillariie Sel.: Rootsi... Taani... Norra... Pakkimis- ja kotiriie Sel.: Taani... Saksa... Villane riie Sel.: Läti.... Taani... Saksa.... Keraamika ja muud mineraalkaubad.0!! Tsement il Sel.: Läti jj Telliskivid vaapamata... Keemiatöiistussaadused : Kaseiin... A Tuletikud..,0 0,0,0,0,0,0,,, 0, 0,,t,, 00, 00,,,,, 0,, 0,, 0,(,,,, (),,!.],! 0,!,,!, i,,0!,].,).,0 ' 0,! 0, ;,, i,;,,,0 Tab.. Tolliametite läbikäik veebruaris 0 a. Activilédes, f SisseveduImportation.. ion y VäljaveduExportation. üldläblkäik-total de l'importation et de l'exporl.. Tallinn j Valga Pärnu ] bureaux douaniers en février.w. Narva 0 Loksa! - 0,]' Haapsalu Kuressaare Kunda "~,..,. Kokku Paldiski] T 0t ai i non ; / SisseveduImportation.. i uuu icr ^ VixliayeàvLExportation. 0 Üldläblkäik Total de l'importation et de l'exporl..

51 Tab.. Riigiraudteed jaanuaris 0 a. Chemins de fer en janvier 0. Auru- ja mootorronges.... Sel.: PaldiskiKeila auru-moot. HaapsaluKeila Keila-Tallinn TallinnTapa TapaNarva TapaKohtla TapaTartu auru-moot... TartuValga. - ValgaIrboska - Elektrironges-.Tallinn-Pääskiila Kokku - Total.. DetsembrisDécembre a.. JaanuarisJanvier 0 a,.. /IV.-. I. /0 a l/i.. I. 0 a Sellest: TallinnTüri.. TüriMõisaküla. MõisakülaPärnu. LiivaVääna.. LellePapiniidu. TüriTamsalu.. RiiseljaOrajõe. MõisakülaValga. ValgaMõniste.. SondaMustvee.. Kokku Total.. DetsembrisDécembre a...jadquaris~,/anwi'eî 0 a... /V.-. I. /0 a l/i.-. I. 0 a. Tähtsamad andmed piirkondade Järgi - Données principales d'après les districts du réseau. Reisija- Laaditud kaubavag. keskmine Icm. (00) otf S SO S VoyaqeursA telje koorem*) km '(00) Poids moyen Üldarv I III kl.; Total] /// cl. 0 S ; ni! i ; ! 0 G Õ0,)! 0! 0 0, 0,,! 0,!,',;,0 ;,!,.0 j 0,. i,0 S,!,), ; t,., ; i 0, :$:, ; i 0»!,. i 0 0:, :' s, i, '.!!, Sii ', 0 0 ;, i! 0, ;,, :, 0, 0, Kõigi saadetiste kaal poids: Ton., Tn-km Sellest maksulised saadetiseddoni les marchandises payables: Ton. Tn-km par essieu d'un wagon chargé -* ö*s j Üld- I Itfaksuï veost! veost ts e Traf. àts^il total Trafic payé 'p ça o ~ « ca jg,,,,,, b) Kitsarööpalisea teed Kaubarongi keskmine bruttokaal (ton.üldveos) Poids moy. brut d'un train à marchand. (traf.lot.ton} a) Laiaroopalisel] teed Voie large,,,,,,,0, 0,,,*)! 0,,0, ; 0,,,,,,,,,,,,,,,,,,,00,,,,,,,,00,, 0,,0,,0, 0, 0,,0,,0,0,00,.,,,0,,,0,,,, Voie, ;, :,,,,00,,0,0,,, i,,0, Laiaroopalised teed Voie large étroite Kiirkauba- j rongi kesk. ' bruttokaal (ton.üldveos) Poids moy. brut d'uti train rapide pour marchand. (traf.tot.ton) Taanuaris /IV-/I /-/I Jaanuaris /0 / Kaubavedu (00) Transport des marchandises (00). 0 I Sellest: ärakaubaddont marchandises privées: Ton., Tn-km 0! Pagasivedu Transport des bagages Kaal poids (tuh. In.) 0, 0,:, 0, tn-km (tuh.).....! 0! i. Reisijate vedu (00) Transport des voyageurs (WOO). Reisijate üldarv Nombre total de voyageurs.. } Sellest/ VälisühendusCommunie, avec l'étranger Dont \ Kohalik liikumine Mouvement local. Sellest: I klassis II.. Reisija-Am üldarv Voyageurs-km Sellest ( Elektrirongid Trains électriques... Dont \ Mootorvagunid Wagons à moteur.. Reisijaid ühe tee-am peäle- Voyageurs par km exp. Keskmine sõidukaugus Parcours moyen.... Magamiskaartide üldarvcart. pour xvag.-lits vend S 0, ( " ",,j,, 0 Jaamaesise-piletite üldarv Tickets d'entrée vendus. Veerevkoosseisu kasutamine (00) Exploitation du matériel ri roulant (G0). Rong-fcm üldarv Trains-km Sellest reisironges Dont trains de voijageurs. Telg-toi üldarv Essieux-km Sellest ( Vagun telg-/mi Voitures à voyageurs. Dont \ Vankritelg-Am Wagons à marchand.. Kesk. tlg. arv rong,moyen, des essieux par train.. <,.,. / AurureisîrongesTrains de voyageurs. aeuesc { Elektrironges Trains électriques,. vont (. ir. ii Kaubaronges OM» Trains de marchand. Keskm. kaubar. brutto-kaal ') ,0,, 0, ; 0,: 0 0,!,!,,!, 0 0 0,,,, 0, Ö! j ],0,, 0. l 0, 0 S, 0, 0,,,, Kaubarongi keskmine nettokaal (tomtulutoo vas veos) Poids moy. net de train pourmarch (traf. luc- ; rat-ton) D Kitsarõõpalised teed " Voie étroite 0, j " i, 0, 0, 0,, /V-/I /0 0 0,!, 0,, *) Keskmine telje koorem kitsarööpalise! teel on arvestatud paari telje peale. *) Poids moyen, d''un train de march., SJfoš WSö ; 0, ;,0 i,0 :,0!,!,! \,0 I,0! 0,.,!, i, j 0,!,!,!,,,, 0^),,,,,, /I-/I /0 0 0, ~~ 0, 0, 0,,,,

52 Tab.. Tallinna sadama tegevus märtsis 0 a. Mouvement du port de Tallinn en mars 0. Roötsimaalt-le De-vers Suède SellestDoni Saksamaalt-le De-vers Allemagne Soomemaalt-le De-vers Finlande Laevadega veetud Transport de Rahvuslik lipp Pavillons nationaux Neist Maht! laaditult Ton. net " Maht Ton. n, Maht Ton. net Neist laaditult > Maht % \Ton. n. Maht Ton. net < TÏT "i'""t" Neist laaditult Maht Ton. n. Reisijaid (arv) Voyag. (nombre) Kaupu (tonnides) Marchan. (Immes) " Eesti Sell.aur.-Dont.bal. à vap. Inglise Norra Persia... Rootsi Saksa Soome Taani... N. S. V. L Kokku- Tolal.. l/i./ LI.0... Veebruar Märts RannasõitPe M Märts cahot. Kesti Sell.aur.-Dmit. bat à oap.< Inglise...! Norra. j Prantsuse Rootsi,Saksa Soome Taani N. S. V. L.".... yngati. Gehhoslovakkia ".".. KokkuTotul. l/i./ Veebruar Märts BannasõitPetil Märts cabol. *) Avec cargaison. I. SAABUNUD LAEVAD - VALISSÖIT -. ENTRÉES - LONG COURS ; i ~~! 0 j 0 0 ; 0! ; ) 0 0!, :! ; i i i 0 i Z, i, i: i! Ö 0 0! UANNASÕIT - CABOTAGE. IL VAXJUNUI) LAEVAD - VALISSÖIT - //. SORTIES ', ) I i! S 0;-! - 0:[ -i -i l! -S - 0! i ' b i 0 Il!! 0 «, ^!! 0 '' : :.? ^ 0 BANNASÕIT - CABOTAGE. GI LONG ; 0^ 0 - COURS. H -I, ~; 0! ; 0 Tab.. EESTI PANGA ÄRISEIS veebruaril 0 a. (00 kr.). Bilans de la Banque d'estonie le février 0 (00 kr.). Aktiva-Actif KattevaraRéserve: a) kuld rahas ja kangidesor monnayé et or non monnayé bï välisrahadevises étrangères nettes... VahetusrahaPièces de monnaie d'appoint est, Sisevekslid:Effets intérieurs escomptés.... a) kaubavekslidcommerciaux b) pollamaj'andusl,agricoles c) ruetsatööstusl.relatifs au commerce de bois LaenudPrêts et avances: valitsuseleà l'état teisteledivers. Kinnis- ja vallasvarapropriêt.immobilet mater. Mnud aktivadantres actifs 00 kr. :,! 0,0, \ 0, 0!,!,,! 0, 000 C.,,,,, F a s v npassif Põhikapital Capital TagavarakapitalFonds dv réserve.... Jooksvad kohustused Exigibilités courantes: A. Pangatähed liikvel Billets en circulation B. Jooksvad arved:dépôts à vue et eomptcour. a) valitsuseétat b) pankadebanques... c) teiseddivers Muud passivadpassifs divers. 00 er j,, ;,, in 0 ~ n,"^ 000;,, = 0,,,,, Kattevara vahekord jooksvate kohustustega.il.,%.proportion de la réserve par rapport aux exigibilités courantes:,%,. *" I. *,%, "" """'..»,. r>,%. Selles summas Vab. Val. poolt garanteeritud laene Kr.,. -!,,,,,,,

53 Tab.. EIIG SISSETULEKUD JAANUARIS 0 a.(00 kr) RECETTES DE VÊT AT en JANVIER (00 er). Kr couronne d'estonie, égale 0 gr. de l'or pur (0 mks.antêr.). Korralised tulud Recettes ordinaires: I. OTSEKOHESED MAKSUD CONTRIBUTIONS DIRECTES:. TulumaksImpôt sur le revenu. Äri- ja tüöstusmaksucl Impôts fices industriels et commerciaux sur béné. Maa- ja foncières hoonetemaksud Contributions. Maks kapitali / 0 peält Impôt intérêts sur les. Kimiistusmaks Mutations, droits immobiliers immeubles et. Pärandusmaks - Impôt sur les successions. II. LÕIVUD JA TASUMAKSUD TIMBRES ET ENREGISTREMENTS.. Tempelmaks ja lõivud Timbres..... Patendid ja proovid Contributions des patentes, droits de vérification. Mitmesugused tasumaksudenregistrements lit. KAUDSEID MAKSUDIMPÔTS INDIRECTS:. Tollid Douanes IV.. Aktsiisid Droits et taxes (accises)... RIIGIMONOPOI-DMONOPOLES DE L'ÉTAT.. Piiritusemonopol Monopole d'alcool... V. RIIGI ETTEVÕTTED JA VARANDUSED ENTREPRISES ET PROPRIÉTÉS DE L'ÉTAT:. Rjigi kapitalidfonds de l'état. Maad, hooned, metsad ja veed Domaines, forêts et eaux de l'état. Raudteed Chemins de fer '... Sadamad ja laod Ports et dépôts..... Post, telegraaf, telefon Postes, télégraphes, téléphones. Mitmesugused riigi ettevõttedentreprises diverses de l'état. Mitmesugused riigi varandusedpropriétés diverses de l'état VI. SEGATULUD-RECETTES DIVERSES:. SegatnludRecettes diverses Kokku Total Eelmisil kuudel p. all saadud tuludest tagasi makstud Reverseni, au compte des recettes design, sous p.. Sellest tagasi makstud eelmiste aastate maksureversements des années précédentes. : Erakorralised tuludrecettes extraordinaires Operatsiooni fondide ja laenude tagasimaksencaissement des fonds de roulement Rannasõiduliinide ekspluateerimineexploitation de la ligne de cabotage Tuletiku monopoli Ühekordne maks Eesti panga / a. tuludest Üldse sissetulekuid Total des recettes 0 I! 'I I Ö j j» Ifi m 0 00C ~ i 00 i 0 Tab.. VABARIIGI PIIRIST ÜLESÖITNUD MÄRTSIS 0 a. NOMBRE DE PERSONNES PASSÉES LES CONFINS DE LA RÉPUBLIQUE EN MARS 0. Välispassidega Passeports pour l'étranger Eesti Estonie , '.. Ameerika États-Unis i Austria Autriche j Belgia Belgique Helveetsia Suisse Hollandi Pays-Bas Inglise Angleterre Itaalia Italie. Leedu Lithuanie J. ' Läti Lettonie N. S. V. L. (Vene) U. R. S. S...'< Poola Pologne ; Prantsuse France Rootsi Suède.., '.; ; Saksa Allemagne Soome '. Finlande i Taani Danemark! Cehhoslovakkia Chécoslovaquie. i UngariHongrie ; Muud riigidautres états ] Riikkondluseta N'ayantauc. sujet.] ReisikaartidegaCaries de voyage, Eesti i Soome! SisepassidegaPasseports ordin. Eesti Estoniens Läti - Lettons....! Sissesõitnud Entrées M. N. K. 0 0 Väljasõitnud Sorties M. N. Rilkkondluse järgi D'après la sujétion i i[ ]! )! l!!! 0;! ;!!! l\ -! il 0. 0 m Välispassidega Piiripunktide Järgi D'après Passeports pour. 'étranger les cordons de la frontière. Tallina 0 0: 0:! 0] Valga : i 0'! &! Narva I' i 0,! Mõisaküla j :! M '' ^ Piirivalvepunktid D'après les i cordons de la garde-frontière. (! )! Kokku - Total.. ) 0SI! ] ReisikaartidegaCartes de voyage Tallinn. Teised punktid! Kokku Total. SisepassidegaPasseports ordin air Tallinn Valga... Mõniste Koikküla.. Mõisaküla... Piirivalvepunktid Kokku Total.. Üldse Gr. total.. l/i/0 a... Veebruar 0 a... Märts a Sealiha Viande de pore. SeapekkLard -. Loomaliha Viande de boeuf.. -. Vasikaliha de veau Lambaliha de mouton... Searasv sulatam.graisse de porc.. sulàt.saindoux..... LoomaraSv sulatam.grais.de boeuf non fondue. TeevorstSaucisson. SinkJambon Räimed, värskedpetits harengs baltiques, frais.... Kilud, värskedesprots frais.... Haugid Brochets. Ahvenad Perches fraîches. Tursad Morues. Räimed, soolat.pet. har. balt. salés. Kilud Esprots salés.... Heeringad Harengs Rukkijahu-Farine de seigle.... Rukkipüül blutée 0. Sepikujahu de froment.. Nisupüül blutée. Odrajahu d'orge. OdratangudGruau d'orge.... KruubidOrge perte RukkileibPain de seigle Peenleib demi-bl. de seigle. Sepik de froment.... Naelasai blanc 0. RõõskpiimLait frais. Hapukoor Crème aigre. KohupiimCaillebotte. Või, meiereibeurre de table.... köögi de cuisine Taimevõi végétal... Juust šveitsifromage suisse.... Kanamunad Oeufs de poule.... KartulidPommes de terre.... PorgandidCarottes. PeedidBetteraves KaalikadNavets. HernedPois séchês. Oad Fèves,. Kapsad, hapudchoucroute..... värskedchoux frais.... SibuladOignons. RiisRiz. MannaManne MakaronidMacaronis. KartulijahuFécule de pom. de terre 0. Suhkur, peenikesucre en poudre. Mesi Miel õi! 0 ;j ' 0j!!!!!! C!! ; 0 Tab.. TOIDUAINETE MAKSUMUS KALORILISE SISALDUSE JÄRGI.-0 a. COUT DES DENRÉES ALIMENTAIRES A LA BASE DE LEUR VALEUR NUTRITIVE -0. ÜU kalon maksumus (sentides) Coût par 00 calories (en cents) Keskmiselt 0 Moyenne 0 rs i :!! 0! lui! ( f fi 0 f É lb!! aa b 0 0! D RI i b b R 0 ^ bb. ' bb U b lw 0 0 ( lit- f b. /. ï III 0 0 b o

54 Tab.. VALUUTA JA VÄÄRTPABERITE HINNAD TALLINNA BOKSIL MÄRTSIS 0 a. COURS du CHANGE à TALLINN en MARS 0... Kõrge m 0. 0 m. Madalaim " märts.0 o. m. märts 0 a. 0. m. veebr. 0 a.. 0. Keskm ine m. i/i-/iii 0 a. o. m. 0. märts a. m.. New-York,. London,. Berlin.. Helsinki,.. Paris,. Bruxelles,. Zürich,. Milano. Stockholm,. Kjöbenhavn,. Oslo.. Praha,. Amsterdam,. Riga,. Moskva,. Wien,. Budapest,. Warzava,. Kaunas,. Danzig, 0 $ (dollar)... 0 (Inglis n.)... 0 Saksa riigi marka 0 Soome marka.. 0 Prantsuse franki. 0 Belgia Beiga.. 0 Helveetsia franki. 0 Itaalia liiri... 0 Rootsi krooni.. 0 Taani krooni.. 0 Norra krooni.. 0 Öeuhoslovak. kr.. 0 Hollandi kuldeni. 0 Läti latti... 0 cerv. rubla... 0 Austria Šillingit. 0 Ungari pengöd.. 0 Poola.sl otti... 0 Leedu litti... 0 Danzigi kuldeni.. E. V. võidulaen (nom. väärt kr). %E.hüpot panga Panti.(uom.v.lkr.. a.%välislaen(noin.väärt.$00j,0,0,.c,,0, 0, 0,, 0,,.,00,0 0,,0,00,,0 0,,0,0,,0, 0,,0,0,,0,0.,,0,0, 0,0,,,,,,,0 0, 0,, 0,,,0,0,,0,0,,,',,0,0,,00', 0,a 0,0,0 0,,',00,,(,;,0,0,! 0,0 ;,,,,,,, 0, 0, 0,, 0,,,,,,0,,,,,,,0,0,0,0, 0, 0,,0 0,,,,,,0,, 0,0,,,,,,,,0 0, 0,,0 0,,,,,,0,,.,,fii,;,,',00,0 0,! 0,!,,0,0,,,!,0;,',) 0,0,,,0,,0,,,, 0, 0,,0 0.,0,,,,,,,,0,,,,,,,0 0, 0,,,0,,0,,,,, 0,0 i,0,,0,0,,,00,0,,,,,.0.,,,0,,,0,,0,,0,,,,0,00 0, 0, 0,,0 0,,,,,,0,,,0 0,, Registreeritud elanikkude arv X/III 0 a. Nombre de la population au l/iil 0 Kokku! M. Tab.. Linnade rahvastik märtsis 0 a. Mouvement de la population dans les villes en mars 0. M. N. Sisse registreeritud Enregistrés Sündinuid Naissances Sissesõitnuid Arrivés Teise korteri sissekolijaid Changement du logement M. N. Surnuid Décès M. N. Välja registreeritud Rayés des listes Väljasõitnuid Départs N. Teadmata kuhu Inconnu M. N. Korterist väljakoli j aid Changement du logement M. N. Registreeritud elanikkude arv /IV 0 a. Nombre de la population au IV0 Kokku i M. Tallinn Kuressaare Narva... Nõmme.. Paide... Paldiski.. Petseri.. Pärnu... Põltsamaa. Rakvere.. Tapa... Tartu... Tõrva... Türi... Valga... Viljandi... Võru... Kökku-Total Keskmine l/i.-- /.0 a.. Veebr.0 a.. Märts a U 0 J g 00, 0 - ', no; ',' ] öö! j! i i :,! 0, ! i ;! Ul!!! ; : '!!! i! 0! *) Tallinna linna rahvastiku arvu kindlaks tegemisel majaraamatute kontrollrevideerimisega ja sellega ühenduses seisva aadressbüroo uuel alusel ümberkorraldamisegaosutus linna rahvastiku üldarv in. võrra vähemaks. Nimetatud vahe on paigutatud välja..registreeritud teadmata kuhu" lahtrisse.

55 Tab.. Liikvel olev raha (kuu -ks) ) Billets en circulation tau J-er du moisi. Keskiu>kuuSl Mou. mens. ^ Aprill, Mai. Juuni Juuli. August Sept.. Okt.. Nov.. Detsember 0 Jaanuar Veebr.. Märts. Tab. Keskmine kuus Moyenne mensuelle a 0 a.. Pankadevaheline arvekoda Mouv. de la chambre de compensation. Summa Montant, fl ' Märts. Aprill. Mai.. Jauni. Jauli.. August. Septemb. Oktoob. Novemb Detsemb. Jaanuar Veebruar Jekkide arv Nombre de chèques Tab. liî. Protestitud vekslid Effets 00 kr.*) K protestes. Keskmine kuus Moyenne mensuelle Tab.. Kapitali emissioonid Émission des capitaux. (00 kr.) a. September Oktoob.. Novemb., Detsember Jaanuar. 0 a. Veebruar Märts.. Tab, Keskmine kuus J Moyenne mensuelle Sept.... Okt.... Novemb.. Detsember 0 Jaanuar. Keskmine kuus Moyenne mensuelle August... Sept Okt Nov..... Dets 0 Jaan.... ;: Aktsiaseltse ja osafihisusi JNombre dessociétés par actions et anonymes Kapitali suù- Asutatud ren'dat:aug mentation de hendat.di- Likvideeritud Kapitali vä- Sociétés fondées Liquidations capitaux minut.de fonds Arv Nombre Summa Arv Montant Nombre Summa Arv Montant Nombre Summa Arv Montant Nombre Summa Montant.,, ' ,, , 0, 0, 0. Tööstustoodang Production de quelques industries. Virret I Pabe- Tuletikke (tnh.ltr.) Pärmi rosse h (tuh.toösi) Moût {kg) (tuh.tk.) Allumet (milli- \Levured 'igarelers de (kg) tes ers de Jes (milli litres) I I (mille) boites) S! 0 : ! 0 0! J!! 0! ' 0 l 0 ; 0: 0, :!, ; ; 0 ; (; : 0 Tab.. Loo ma taudid Êpizooties, (Haigete loomade arvnombre des animaux il i$ me,,,,,,, ^,,,,0,0,,0,0 W&,,,,,,,, " I,,,,,,, 0,. 0 <V,0,,,,, j 0, Põlevkivi Ctuh./cfir.}«) Schiste combustib. (miüiers Ö 0 0 : 0 J Ü 0' 0! J 0 J -0!!!!,,,,,,.0,,, i malades),,,,0,,,;,',;! i as; iii Tab.. Tapamajade tegevus Fonctionnement des abattoirs..0, 0,,,,,,, 0, z^ S,,,,,,,, 0, lil! lill agis Tu",,0,,,,,, 0 Àrv Rumma Veised asikad Lambad ead Nombre de Montant ros bétail Veanx Montons orcs chèques 00 kr?) Keskmine JD. bf} a a a kuus, ! ST ~Ö Moyenne 0 0 ' 0 mensuelle! 0 ' Keskmine 0&- Aprill. kuus O Mai Moyenne 0 Juuni. mensuelle 0 Juuli.. 0 S August. 0 M 0 gö Septemb. August.. 0 O0I Oktoober 0 Septemb.. 0 Ü 0 Novemb. 0 Okt Detsemb. H 0 Nov.... li 0 Ö0 à. Jaanuar Dets....!,!.-. ' :; Vèèbr. 0 Jaan, ), 0 -TTjä«ri a. lõpetati riigikassatähtede ja vahetustähtede emissioon. Liikvele lastud viiesaja a tuhandemargalisedriigikassa-- tähed anti üle' (vastutus kohustus) Eesti pangale ja arvati ühesuguseks panga oma, tähtedega. Sajamargalised riigikassatâhed kahekümne viiemargaüsed vahetustähed ja metaüvahetusraha jäid liikvele riigikassa arvel vahetusrahana. jaan. a. on Eesti rahauksuja Rahaministeeriumi poolt väljaantud aktsiaseltside ja osaühisuste registreerimise ja osakapitalisumma muutmise lubade>nlng; minmeeriumides saadud ettevõtete likvideerimise teadaannete põhjal; arvestamata on knldbilansside seaduse põhjal ettevõetud nommaal-kapitalide muutmised.

56 ' l&p) fc> «a»' Jo to oi ««,«us $ 'Sl' "- «s,.s'a-*» Tab.. Turuhinnad märtsis 0 a. Prix de détail en mars 0.. Sealiha, keeduliha Viande de porc ts..... praeliha.... SeapekkLard. Loomaliha, supilihakia»rfö de boeuf II s.. -. ' praeliha I.. Vasikaliha, esirn- veerand: Viande de veaii Us.. Vasikaliha, tagum. veerandviande de veau I s.. Lambaliha, csim. veerand Viande demaut.hs.. Lambaliha, tagum. veerand Viande demout. Is.. Searasv, sulatam.graisse de porc Searasv, sulatatudsaindoux. Looniarasv, sulatamata-graisse d. boeuf, n. fond.. Loomarasv, sulatatud- Graisse de boeuf, fondue. TeevorstSaucisson.'.. SinkJambon. Räimed, vävskaa*-petits hurengs baltiques, frais. Kilud värskedesprol frais... '. Haugid Brochets, frais. Ahvenad -Perches fraîches... Särjed. Gardons frais :. Räimed, soolatud-petits harengs baltiq., salés. Kiluû soa\a.t\xà--esprots salés Heeringad' soolaxmharengs salés. l'ilnd toosidesesprots en. boites RukisSeigle :.,... ; ,.... NisuFroment Oder Orge. KaerAvoine :... RukkijahuFarine de seigle 0. Nisujahu," lihtfarine de froment. : sõela blutée..... Odrajahu; inimtoiduks Farine d'orge (pour alivi. de l'homme).. Odrajahu,loomatoid.FÖTWH; d'orge (p. fourr.) OdratangudGruau d'orge KruubidOrge. perlé. RukkileibPain de seigle Peenleib. demi-blanc de seigle SepikPain de froment SaiPain blanc.. C0.- Piim, TõoskLaii frais ; Koor, Crème fraîche. hapu aigre - ^ /. KasepuudBois de bouleau p» 'g S <. Männipuud de pin :. «et» "S l?. Kuusepuud de sapin. lj Tallinn jj "... : Jo g i Märis..Yeebr.!Märts 0! 0 kg. toos ) kg, () 0 io; ; w\ ] 0 m 0 ( m 0 0 liô «) ' *! ' IlOi 0; : : ' ; mr> 0 : : 0 0 ; - m -! SI :! 0; 0 ] m ; 0,! : S. g! a, w i!!! T~m Hinnad sentides ~ - Prix en cents. *i! I S\ 0! ; 0! Iù\ 0 W ; 0 ; \ 0; m ' S\ S 0 J 0\ 0 i,! i 0! ! 0! ] 0 ; \ 0 Ö 0 \, ] j 0: 0, 0 \ ] 0 0! ' -! 0] 0 m 0 '0 ; 0 0 0! \ UOJ.J 0! 0 <0 0!...j ! S ' : 0 u.i 0] \ B 0 \ \ i 0] j - soi é., 0\ -j ;...!... 0! 0 -! 0 0! -! -to 0 \ m io, S ] 0 j m: -j!! -; ; 0 i j...! 0j. 0 0 UO aoj 0 0]......! 0, SI :...j 0] 0) - - \ - - l\ - 0) ! -, 00\ 0\ - 0] 00 Ü 0 - ] 0\ 0 'l j 0i kg- - {. Kohupiim Caillebotte <Õ 0;... l! : Või, meierei, rõõsakoorebeurre de ferme, frais! -j ; '!!.... köögibeurre de cuisine,. KanamunadOeufs de poule paar ;.0, I ) ''!. KartulidPommes de terre.., kg. ")j ):j ~! 0 ) 0 Ù. Porgandid Carottes.. kg.. PeedidBetteraves : ; -!!...! :, U! KaalikadNavels ! f>!.- Herned, kollased, kuivatatudpois sees..! : ; - ( ;!, 0... \. Oad, kuivatatudfèves sèches j. Kapsad, hapudchoucroute : 0,; -!! là...! ;;; *!,. värskedchoux frais. SibuladOignons...".. : 0 -j ;,,! RiisRiz. 0; 0. - ; l!..J!... ': m i\ 0] \ é 0...j!. MannauMuHHfl 0 \ ] en ' \ 0 \ 0...! ' 0. MakaronidMacaronis m \ \!)0\ So ù ' 0\ 0. KartulijahuFécule dc pommes de terre. m 0\! ] 0 lu Suhkur, peenike<smcre"e«poudre.... \ \,, '.. MesiMiel! j ; \ 0} 0...\ 0. KöögisoolSel de cuisine t \, ] ]. ViljakohvCafé de grains ; r> 0Ü! j $ Sigfrid, praad-tachicorée non torréfiée. M \ : h ] - ]. Pesuseep, sininesavon i õli] GO. '. i, PetrooleumPétrole.... i TikudAllumettes pakk! ] C ] ( \ '".\ ) ] h ] Si f m 0 0\ f.. 0. RistikheinTrèfle kg.. TimutiheinFléole i! -' (i NurmeheinAutres herbages j! LuhaheinFoin des prés : j J ; 0, 0 0!. SoolieinFoin des marais : - (.. -. Rukki Sied- Paille de seigle 0. Kaerapõhk d'avoine öi -. Odra- d'orge!ï z i 0. SegaviljapõhkPaille des cultures mixtes. i 0 i il i!! -J 0-0 ' X X Kroonides - FM.*), i: : ; t,,\ 0, f,\, - *) Ö ) À ]..JÖ. i\m,,0,, - lff)\l&)\ H * :.\', U\i,P) XX,,],!, ',..., ]l,*) Märkus: Kursiiviga kaupluste väikemiiügihinnad Chiffres en italique désignent les prix en magasins et boutiques. ) botte, a) paire, ) paquet, *) liitri hind litres; ) 0, m. a ) ><X0, m. *) Ekr^couronne d'estonie, égale "*>l m gramme de l'or pur'(0 marks antérieurs). Ceni=z^xm de la;', couronne S\ - - i Ö'" ' J.Ï. ]

57 Tal). -S. ELUJUAKSUHDS- ja SUÜRMÜÜGIINDEKSID (geom. kesk.) Isombres-indices du coût de la vie et nombres-indices des prix de gros en valeur or (moyenne gêom.) J Keskmiselt aast. Moyenne annuel. 0 a. ŠS. ToitlusAlimentation. KorterLogement S.Kiite ]a valgustus- Chauffage et éclair. Puud Bois ElekterÉlectri'itê -. PetrooleumP-trole TuletikudAllumettes '. RiietusHabillement Rue-Étoffe ÕmblemineCouture PesuLinge.. JalatsidChaussures. PuhastusHygiène et nettoyage. SeepSavon SaunBain HabemeajamineBarbe..... Juukselõikus-Coiipe de cheveux.. Reisid, liikumine, post Voyages etc. Tall.-Nõmme pii. hinâ-chem, de fer TrammTramway. Postitariif-TVmY jxwtai.... : - HaridusInstruction LõbustusDivertissements.... TéaaterThéâtre KinoCinéma TubakTabac I AlkoholAlcool. Muud kuludautres dépenses.. ÜldindeksN.-ind, général du com\ de lu vie ToitlusAlimentation KorterLogement Kiite ja valgustus-cto?//y<e et éclair RiietusHabillement Puhastus Hygiène d.corps et nettoyage Reisid, liikumine, postvoyages ete RmiàusInstruclion LõbustusDivertissements... Muud kuludautres dépenses. ÜldindeksN.-ind. germai.... f Tab.. ELUMAKSUMUSINDEKSII) N-Vndiees du coût de la vie A. ( ^ 0) :i:. i a B. ( ~ 0) B ea > s Tab.. a) SUÜRMÜÜGIINDEKSID (kaalumata keskm.) Nombres-indices des prix de gros (moyennes non pondérées). A. ( -..-: 0). Sisseveetavad aineâartic les d'importation, ToiduainedDenrées aliment... Sellest koloniaalkaubad Dont denrées coloniales.....,... ; SöödaainedDenrées fourragères] TööstussaadusedMatières premières et produits industriels.kokku sisseveetav. ainedgr. total. Väljaveetavad ained Articles d'exportation. ToiduainedDenrées aliment... TööstussaadusedMatières premières et produits industriels LinaLin Kokku väljaveetav, ained Gr. total i loi!'! I! ; i! 0J 0; 0 0 i )! 0 ;! îos! S S) ! '! 0; ] j ÜldindeksN'ombre-indice général îoo Sellest, toiduained Dont denrées I alimenlirires os; * tööstust asuluseddont matières prem. et prod. indnstr. no! B. ( : 0). Sisseveetavad ainedarticlesd'imp. 0 j m 0 Väljaveetavad -d'export. Üldindeks-iY-iJid. général.... e) PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE HINDADE VÕRDKAALUSTATUD INDEKSID. Nombres-indices pondérés des prix des produits agricoles. Sisseveetavad ainedarticles d'imp.! 0 I Väljaveetavad.'. d'expert. [ ÜldindeksN.-ind. général agricole 0, 0, If 0 Hinnamuutused a. veebruaris eelmise kanga võrreldes: Odavnenud: Veebr. Märts Rukkileib. snt. ka Rukkijahu,." Sepikujahu Või, meierei0 köögi Hapukoor. Kohupiim. Munad.. Searasvs-talõS 0 Pekk... 0 Vasikaliha Räimed värsk.. Haugid.. Suhkur.. Kaalikad. Sibulad.. 0 Odavne nud: Veebr,, Märts Rukis.., Rukkijahul,0 Nisupüül, pehme,0 sõre.,,.,., Oder. Kaer. Või. Juust Munad Riis.. Suhkur Ölikoogid. Kivisüsi, auru. 0 sepa. ', Rand.., Seatina.,0 Bensiin., Lina, Liivi 0 Eiumaksumusindeksis t/c. kg. Kallinenud: Veebr. Märts Loomaliha snt. ka Sealiha.. Lambaliha,. Porgandid Peedid.. Suaraiiiiigiindeksis, kr.kv.,,,,,, k(j. ;,,0 kast,0,. kv.,0, 0,,.0,m-t ', kv. m-t. Kallinenud: Veebr. Märts Kartulid.,0 Loomaliha 0, Kartulitärklis, Vaskplekk, punane valge Petrool.., Lina, V.-Petseri.., kr kv 0,.,, kv m-l Indeksite koostamisviis. Indeksid on arvatud kullas, alusajaga aasta ja. Kuna keskmised on tuletatud geomeetriliselt, võib baasi muuta otsekohe vastavate aegade indekside alusel, arvutust algusest peale tegemata. Elumaksumusindcks on koostatud Tallinnas a. oktoobris büdžetilise uuringuga kindlaks tehtud töolisleibkonna keskmise tarvitamise kohaselt. Toitluskulutnüeks arvutatakse üksikute ainete peale mineva tegeliku kogukulu alusel, kuna muude rühmade indeksite väljaarvamisel arvutatakse iga hinna kohta tema suhteline muutumine alusajaga võrreldes; need suhtelised arvud on rühmade indekseiks ja need omakorda üldindeksiks arvutatud, tarvitades sellejuures büdžetilisel uuringul selgunud võrdkaale. Toitluskulu arvestamisel esinevad (iidse iseseisva hinnaga ainet, mille toitlusväärtus võrdub kalorile. Korteriüüri iseloomustamiseks on kasutatud üüriseaduse norme korterite kohta põranda pinnaga mitte üle rj sülla. Üksikute kulurühmäde võrdkaalud on järgmised: toitlus,%, korter,%, küte ja valgustus,%, riietus,%, puhastus,%, reisid, liikumine, post 0,% haridus (ajalehed),%, lõbustus,% ja muud kulud,%. Suurriiüüglindeks kujutab võrdkaalustamata geomeetrilisi keskmisi. Üldindeksi arvutamiseks on tarvitatud hinda. Põl lumaj andušsaaduste võrdkaalusta-.tud indeksid aine ( sisseveo ja väljaveo) hindade võrdkaalastatud keskmine. Võrdkaaiudeks on võetud nende ainete osatähtsus väliskaubanduses viimase a. kestel. Võrdkaalude jne. kohta v. pikemalt B. St. () Ihk.. Üksikasjaliselt indeksite koostamisviisi koma v. E. St." Nr. (), Ihk.. Pour les méthodes de calcul des nombres-indices v. Reeueil Nr. ().

58 g s S.». fi ^ i. meijwinnsjvavt -çyo ap.tqiufw U «0ST nr/t AJU ngfooj «ÎQQX suoyvu Bisap ap au.qiaog A.IB g^nub^s pooj, sioiunp unoo pnii.i.nsisai insjfoot nng ptapaoauce siom np sajsay; pnotjhtain jsnn^ jsashriiojf #L. s flffw Iuli muvova saonjd ap axqwofë B 0ST Ilt/Ï MB epmqo^bqba OSGTIH\tnv uiiaiu (»-ë 0STÏI/T sjuam -omjd ap é.iqzuofir AJB ajntnrbfaiooj, Moyvu -fiisap ap a-iqïuotf AJT einjaptîtïsaioox sa.ijjo,p axqwofir A,ITÎ ajsiuipnomigc -00 pn^oatsbâbji, sajuvsm saanid ap axqwoft pnjnou [nsj{oo? riri>i saj,ivj,oduiai xnvn. v-w sdp uoijnoaxa,/ saddv Sdfua.i 'p 'ji G AJB ajnuirijis - BSB; Hggj îièsnnîv la >" g s a s ^p ^ï S a. d S? S >.to &F si.s'a s «"^ t* ts ö» ^r a &? «a."»* h wisi*! «* C-î JP **-ï **» ^ OHS -^i i - ï?"a i, P a) a; : +-> ii "S "a J S, P «i.«>,-^ eg M «edjp tu 'Pâ EH > CM > Atf ««> P^ < Z WW inemtoipaooiqthegojo-^usœ»-lc\^o^lrae»o<m^atdeo**^- VH IN SIS >* m'œ c~ «0 o TH PJ M «* ira»h»h»h<r-<cm<nojtm HnHH-"M Ol CM :ai

59 os ss: inmnymoyi IBOlONWlfloOMHMNMt. I vomio œ CM so r» eo Î\I co I r- CO *i r-l ets Nrtrt S j N H I T-I -\) CM CO -* ItH l~ I I i I I I I I I i II I I I I! «^ ; sjauano --pesiigg j, lo^fio CC CM CO CD CM IM CQ " ~ N N W O O N N T H C C O O O (OOT oser in) soipuyjsts^apui +! 0gfi/ S.IBW / «.>' 0SI IJSlJBUi T sasnjsiuaaj..lauaaj. ud ajjpib' iuo pnnnsjqbnaasnj -spjaa? s.ubtuqaaa.idutiaj ua saujua )uos pnun^sb ossti} -siuao] suenjqaaa.lauaaj j?iy lùbn'jqaaa \ sasirçsuioôj, l œ o o o w o a o ï o o o a o 0oococot^-iM(Mira-*coTti^-i-rtCM +'! +!++ l + l I I es oigoer,xi*œooao NN CDîÛT-IOt^-ci-*TH %»oo BriM I -f Wfçaiaaooîiao jooe>mt " 'S Ä * œ M S " ^ œooose» ffi -#T-JOOCOCOi., OenvOTti,.. COl^-OCM os ^ r^ CM CM cnasccson-cmth-wi rs. "W M IN- 00 T-l CS ^*" TH TH CM CDCOT*C lomwœlflhrtloœ NC t I OTJCMCOIBCM O CO tft CM I T* -*H t>«co CO CM 00 SO ^ joesnhnnoionminraw g M CO M T-l T-l CO I ff OMCOHcniooaoïasMoiv. T-I S. CSCMOp.-t^-cM.-.is.tN.oi-^cnoio so oo a Iîoeocooo.*f~firer^-cneo CO *- tcowiototortoc^^w rj»nm!s TH.. T- CD -H TH -tf -* r-i ^ Ci ** '-i C0 s S a, c S g ta (00T = 0ËT "II 'I) aoipui-tfsîiapui + om SJLViui ny 0T H}.nïra T sasn^smaaj, va amnb jtiq pnuiiîjqbi Tsas msjnaa; si,ibnjqaaa, uauaaj lia saaiua 'pwg pnutrçsb assii} -siuaaj.spbtijqaaa, uauaaj i ny HJiBiuqaaA \ sasrns; aaaj, om sj,vwinvmwi S J!ELL ffisöm. uauaaj va saap -inivi pnubjadqi IsnAaSai uauaaj sijbiuqaaa" ua -pnoj» -ouauimoq-}snib IstiAaga? sijbnjqaaa uauaaj i ny iqaaa i P.LSBJOOJ, T- O CD O CX> CM O Oi O O D" C C O CD O H r l H l H rhh - T-l T-I T-l ooooicomœaoao œçnoo i>t>. CM-eltcocxr-oooo-^tiocococM T-l T- TH CD»-l - i-( T)l -^ T- ^-( H-bbLL+-l l + i I l > œsjgœaoodohtineoo io t^- <st co es co «t>- se c= t ai woonr» *NrlN-JiNH!OOIfl Q0S oo CM co O! co T-i t-i eo co CM T* m <* CM T-i T-i a co ** IN.CMCO T^»-J SO Tt< OO CM lo m CD CM -( l TH COCM Cfl jh.i WJ 00 UU M TiltMCOTJ' OC0{M«MI^ 'J' ^ vaj ^T VJ UU "^P ü~. T- gj. TM 0 l i IVeOeOtNCM-eflîMlOIMCOCO'UPCO I T- ^* [^ M lä CVJCM T-l O CO O} CO O CO lo TM O CO CN r» lotoçoqjrjoocmooo^oit-ienjcd CM mœtmmototiitoococotit^co IH>*rlrtMltHNi» th incdcmcocdcoorcoocor»<t>.eo -* t->ï-"tftht-ln"lt-l(n"c>< T-l r- ; eviair^mcc^cnmoo-w ) j- j j, CD CM T-l *tf CD ' "^ eotbcrj!mm(0ilcm. HineosioinrtHLoe ««HO IfSOa^tOHHMCOrH CQJ' CO^THMTti CMCOCM Œ ^ a N œ W C B H N l O Û O -<cocccmoosn)coa:eocm T-ICDCMTMin-*T-l^fCM-«l OOlOOOOSCCOCSCDT-ISftCO T-COT-T- -*I>-T-(-I >-CO I^TH ;w ;,=*,*, I OOtSNnNCOOOOMlO I THC0-H»--*CDT-I^»I >.^JI. ss s; traoseoid SOb-NtM i l w S CDt~.COM CD g '"S g^ l S T S ij-,tr.ss:c\s!0 s SS-Sio EHPHPH 'il -M,,S s.-g ( 'Si è"» Piilsi O' O * JO S- 'rfefc>.t=o^rg ê s W-ÎS oo- "ri >kî; S" S S"Sâ ià il IlS» î S SO eu' 0 JS s â Sa i"."s s-! Sg ] ss M *««i ca sis «ë,

60 Suur- ja kesktööstusettevõtete tööjõud Main d'oeuvre des entreprises grandes et moyennes Kuna tööstusettevõtete isikliku koosseisu (tööjõu) tabeleis (stand. 0) antakse andmed ainult tööstusharude järgi, toome eritabelina üksikasjalise ülevaate töötajate arvust tööstusharude alljaotuste ulatusel ja'tööjõu eriliikide järgitöölised, tehniline personaal, ametnikud ja teenijad. Arvud juuliks on toodud E. Stat. nr. () Ihk. 0. I. Murrud Ja kaevandusedind ustrles exlractives. TurbatööstusTourbières. Põlevkivitööstus Carrières de schiste combustible.. Kivi- ja paemurrud ning muud keevand.carrières depier. à chaux et autres IL Mineraalide ümbertöötaminetransformation des pierres et des terres. Sideainete (tsemendi-, lubja-, kipsi-, kriidi j. n. e.) tööstusfabr. de ciments (piment, chaux, plâtre, craie etc.). Savitööstus ja keraamikafabrication de poterie et céramique. KlaasitööstusVerreries. Kivide, ümbertöötaminetransformation des pierres III. MetallitööstusIndustrie des métaux. Metallide ümbertöötamine ning masinaehitus (ja remont)travail des métaux et constructioîi mécanique (et réparation). Laevaehitus (ja remont)construction navale (et réparation). Raudtee ja trammi veereva koosseisu ehitus (ja remont)constr. (et rêpar.) du matériel roulant des chemins de fer et des tramivays.... Elektriaparaat. ja tarbeasjade valmistusfabr. d'apar.et d'instrum.électriq.. Mehaanika ja lukusepatöökojadateliers mécaniques et de serrurerie... Täpsete mõõduriistade valmistus ja remont ning kallismetallide ümbertöötamine Fabr. et répar. d'appareils de jyreeisioi et transformalion des métaux précieux. Mitmesuguste metallesemele valmistusfabr. d'objets métal, de tout genre IV. Keemiatööstus Industrie chimique. TnletikutööstusFabrication d'allumettes. Kummiesemete, linoleumi ja vahariide valmistusfabr. d'articles en caoutchouc, de linoleum et de toile cirée.. Seebi- ja küünlatööstus ningkosmeetilised laboratooriumid/'öör. de savon et de bougies, laboratoires de cosmétiques. Muude keemiliste ainete ja esemete valmistusfabr.d'aut.mat. etprod.chimiq. V. NahatööstusIndustrie des cuirs et peaux. Tooresnahatööstus Fabrication des peaux brutes. Nahkesemete valmistusfabrication d'articles en cuir VI. TekstiiltööstusIndustrie textile. PuuvillatööstusFabrication de coton. Villatööstus de laine..... Iinatööstus.. de lin.... Köie-, nööri- ja miävöostuscorder ies et fileteries. Appretuur-, värvimis- ja vanutamistöostusapprêt, teinture et foulonnerie de matières textiles VII. Puutööstus~ircdus/He du bois.. SaeveskidScieries. Mööbli ja vineeritööstusfabr. de meubles et du bois de placage. Muude puuesemete valmistusfabr. d'autres objets en bois VIII. PaberitööstusIndustrie du papier. Paberimassi ja pabenvalmistus.f'abr. dp pâte du bois et de papier.... Paberesemete valmistusfabr. d'articles en papier IX. PoligraaliatööstusIndustrie polygraphique X. Toidu ja maitseainete ning Jookide tööstusind. de l'alim. et des boissons. JahuveskiaMoulins à farme. LeivatööstusFabrication de pain.. Sokolaadi ja kompvekitööstusiw/r. de chocolat et de bonbons. Liha- ja kalatööstusfabrication de viandes et de poissons. Tapamajad, külmetushoonea ja kunstjäätööstusabattoirs, chambres réfrigérantes et fabr. de glace artificielle. PiimatööstusFabrication de lait. Toiduõlide- ja -rasvadetööstusfab. d'huiles alimentaires et de graisses... Kartulijahu-ja siirupitööstusfab. de fécule de pommes de terre et de sirops.. Marjade ning puu- ja juurviljatööstuspréparation de baies, fruits et légumes. Piiritusepõlet- ja -puhastust, ning pärm iva,bv.-fabr.etrafin.d'alcoh.et fab.de lev.. Likööri ja veinivabrikudfabr. dc liqueurs et de.vins. Linnase- ja õlletehasedfabr. de malt et brasseries. Karastavate jookide tööstusfabr. de boissons rafraîchissants. Kohvi- (ja- surrogaatide) ning muude maitseainete tööstusfabr. de café. (aussi succédanés) et d'autres matières coloniales. TabakatööstusFabr. de tabac ;, XL Kehakatte- ja pudnkaupade tööstusconfeet. de vêlem. et fabr. de mere.. RiietevalmistusFabr. de vêtements. Jalanõude tööstus Fabr. de chaussures. VilditööstusFabr. de feutre...'.'.,.. Pudu- ja moekaupade tööstusfour, de mercerie et d'articles de mode '.' '. XII. EhitustööstnsIndustrie des bâtiments.. Hoonete ehitus ja remontconstruction et réparation de bâtiments. Välisehitused*Constructions extérieure* XIII. Elektrijaamad ning gaasi- ja veevarustususines électriques,'à gaz d éclairage et distribution d'eau. ElektrijaamadUsines électriques.... Gaasi- ja veevarustususines à gaz d'âclairaqe et distribution d'eau ' '. XIV. PuhastustööstusIndustrie du nettoyage Kokka-Total

61 - J i jaanuariks 0 a. (ettevõtete rühmade ja allrühmade järgi). au. I. 0 (d'après les groupes et sous-groupes). Sellest ettevõtted töötajaga Doni les entreprises, ayant travailleurs Kesktööstns ( Entreprises moyennes töötajaga (de ettevõtted) travailleurs) K II *» S te;. M. Ouvriers N.. [ )! Tehniline personaal- Personc nel technique M..! * N. 'So II M. N. Teenijad Service M. N.!) M!. Kokku Tolal M N. a g «s S HO M. N. 0.. M. j H il. N. ~. ~ Ametnikud Employés M. N. Teenijad Service M. N. H 0 I -!' ~ A. Ji i - j - il -! lj M. Kokku Total. 0 N. H -"S 0 0, ~d îbl ) ;! '.. 0. v i ~! l ' 0.,. jife ~ e - ' i '! :«*.= i - j j : i l;j «^j -!! ; ' 0. m I! f- - ' Il i! * " ] lu! i, i j 0 i I i j

62 Tab.il. TÖÖÕNNETUSED TÖÖSTIJSETTEVÖTTEIS VEEBRUARIS 0 a. Accidents du travail dans les entreprises industrielles en février 0. Pour la nomenclature franc, s'adresser à la page précédente. Murrud ja kaevandused... II. Mineraalide ümbertöötamine... lil. Metallitööstus IV. Keemiatööstus V. Nahatööstus VI. Tekstiiltööstus. VII. Puutööstus.... VIII. Paberitööstus IX. Poligraafiatööstus X. Toidu-, maitseain. ja jookide tööst. XI. Kehakatte- ja pudukaupadetööstus XII. Ehitustööstus XIII. Elektrijaam.ning gaasi-ja veevar XIV. Puhastüstööstus Kokku l/r/ 0 a. -Total. - Total - Veebruar Märts.. Aprill.. Mai... Juuni.. Juuli... August.. September Oktoober November Detsember Jaanuar. 0 Veebruar. Märts.. Linnad Villes. Tallinn... Haapsalu... Kuressaare.. Narva Nõmme... Paldiski... Petseri... Pärnu Põltsamaa.. Rakvere... Tapa.... Tartu Tõrva Türi Valga Viljandi... Võru MaadArrond. Harju... Lääne Saare Pärnu... Viljandi... Tartu Valga.... Võru Petseri... Suurtööstus ( ja ületööt. ettevõtted) Grand, entrep. (plus de travailleurs) 0 SellestDont Üle 0 töötajaga ettevõtted Entr. ayant plus de 0 travailleurs ' 0 töötajaga ettevõtted Entr. ayant travailleurs Kesktööstus ( töötajaga, ettevõtted) Entreprises moyennes (de travailleurs) Kokku fatal 0 Tab.. TÖÖSTUSTÖÖLISTE ARVU LIIKUMISE INDEKSID (-ks kuupäevaks). Nombres-indices du mouvement dii nombre de main-d'oeuvre dans les entreprises industrielles (au -er du mois). A. Liikuval baasil (eelmine kuu = 0 järgmise kuu j aoks) A. Base mouvante (chaque mois précédent--m) par rapport au mois Töötajad ) Travailleurs en général') TöölisedOu iriers Sellest Dont ro,:r,,0,,,,,,,,, 0,, T :ei il ca,,,,,,,,,,,, 0,, Al g iü,~, 0,,,,,,,,, (,, 0, - si il I,0,0,,0,0,,0,,0,,,,, œ &,,. - Entreprises grandes et moyennes!,,!,,, 0,,,,,,,, 0,,,,.,,., 0,,, Grandes entreprises 'S f* si?! ""~li;îr :j:; iïcl,,,, 0,,,,,,,,,0,,,,0,,,,,, 0,.,,0,, 0,,,,,0 0,,,,,, suivant) H Entreprises td moyennes ès ( nuvr.),,,,0,,.0, 0,,,. 0,,] 0 Jaanuaris Janvier 0 0 B. indeksid baasil: î. î. 0 B. Base:.. 0 Töötajad i) Töölised J " =r '" ; '' r ~ii,t"~,. NAKKUSHAIGUSED VEEBRUARIS 0 a. -- Maladies contagieuses en i r évrier 0..,,,,,,, ',,,, KokkuTotaJ. 0 t i) Töölised, tehniline personaal, ametnikud ja teenijad. Ouvriers, personnel technique, employés et service. Sii. - m ' & Q as "S >, a - S 0.S.a M WA.. If.SA a g i ta ir i Entreprises grandes et moyennes ils;?,0,,,!,,,,,,,., ^,. 0 Redaktor A. Tooms. Rédacteur A. Tooms.

63 ^ IP>^^ MÉTHODOLOGIE. Recensement agricole de.:' Nr. (), page - Convention concernant l'unification des méthodes des statistiques économiques (),. --:0 Influences internationales sur l'organisation des statistiques nationales.. (), --0 Développement desstatistiq. en Estonie. (), - Relation de la population aux travaux ~ statistiques en Estonie.'.,, -(),» --. La IV conférence estono-lettonne des statisticiens ;.,, (),.-- Principes de la statistique du commerce extérieur $(),» -- DONNÉES INTERNATIONALES. Production et commerce 'du. monde dans le seigle et froment. Nr,0(), page' - Commerce extérieur des pays Baltes de (), - Erni-,et immigr. mondialede. (), *~ Quelques comparaisons entre les Étais - Baltes de (), - Nombres-indices des gains'dans les pays étrangers de......*. (),.!. " POPULATION... Développement physique des enfants estons en Nr. (),page Taille, poids et dimensions delà tête des, nouveau-nés estoniens... (), - Nahsanges, décès, mariages et divorces en.'.....,......y, (), - - -Do- en () Do- en..,....,,(), >, -- Divorces de (), ' - -- Causes de décès eu.. :.... (), -- -Do- en ,,- - '(), et -- Accroissement de ja population en Estonie de..... (), - Population des villes et bourgs en. (), - -Do- en ; '.." (), - - Mouvement de la po pidali -m traversant; la frontière eu...;, (), Do- en.....: ,.(),. - Mouvement mécanique de la population; en -J ;-.... : (-), ^ Émigration en...,...,.... 0(), -.Emigration en,.:, v... (),. - Éniit/n.tioii. d'estonie en -...,,. (), - Stature des jeunes gens tr riuiuanllntr "service militaire en (), - digue en Estonie de - :', \,.. '.,i' $(),,;. cmm Bibliothèques populaires M'::Ï' el : " -.;(: ""'- '-....r (: T..::',^r. /-'.-. V-, ;;V;^;.'': :: ^;^»^:;;^?-^': "Z v; '; ' TRATAIL:ET SALAIRES: ;: ;.; ' ZZ, ; ;* 'ZZ. Convention collective au. VIL., Grèves dans l'industrie en...:. -Do- en.....,:.....,.. Travaux publies en hiver de.,.-. Travaux publics en hiver de-\... Travaux publics.. ' Nombre de. caisses de secours et de leurs membres en :.... :. Accidents du travail en. i''-:... -Bo ; Gains des ouvriers industr. en -Do- - en Salaires dès ouvriers agricoles m.. Gains des ouvriers industr. en Estonie... ; " V Budgets des familles ouvrières en. Nr. (),page 0 mm (), 0-0 -(), 00-0 (), - (), 0(), ^- (), 0 0(), 0(), 0 0(), 0 (), -ÕT (), - (), HYGIÈNE PUBLIQUE.. Hygiène des enfants.....,.. ; Nr. (), page État sanitaire de l'armée de -. (),"., - État sanitaire de la, popul de. (),,, Causes de décès en (), -Do- en '. (), - Mortalité des enfants....,. (),,,-0 -Do ,-.-.. :. : (i), ~r Maladies contagieuses en et. (), 0 Lèpre de,".'....,, (), 0 Cancer '....,,, - (), $0 CRIMINALITÉ ET SINISTRES. Incendies en ,., Nr. (), page Incendies en..."..'..., (), - Composition des condamnés dans les affaires criminelles (), Suicides en Estonie....'..."... -'.(), -0 Crimes, délits et infràet. aux lois (). Délits et infractions aux lois et règle- rèalements en et (), 0- Affaires crimin, en Estonie (),. bice-ndies en ; 0(), t-:v INDUSTRIE. Valeur de la proa.uctfoiv.de l'industrie extractivn en.., Nr. (),page Production el main d'oeuvre dans les : g'vandes..entreprises en,..'"....: : S{), - : ; fzmo: Consommation dès mmbustibies dans les industries en. :'... ;.... ',. (), - Machines nfolricès et emploi de ta force mécanique dans lus industries en. (), : -~. Exportation dus produits industrielsaux : marchés etrungen:...; '.. (), -0 INStBUO.TION PUBLIQUE, eomjlerge EXTÉRIEUR. Écoles pour différentes nationalités Commerce extérieur des produits forestiers de lf)n ,:... '.' s.. Nr. (), page -. en....,......n)'.()-()page0- Temvs employé pour la préparât: des. Commerce extérieur de.. '.. :,.,(),. leçons et autres occupai (), \Commeree extérieur en'premier semestre Écoles normales d'instituteurs (sêmi- /.:" ' de Vannée :.,...;....'..... (), '-i' nùirres) de -? :.:.....-'',. -.. ' (),,,0 Commerce extérieur et droits de douane Établissements scolaires pendant les d'après les du tarif douaiier en..-,! (k.', -^ y années scotalros de ^-.. ;'.,: (), 0-- Expo) tation des produits industriels aux Écoles de navigation de -?... (), G-r-: marchés étrangers.:... 0(), 0 Écolesprimaires 'el secondaires pendant '. Exportation des produits industriels en - r-tarmééscolaire de..,... (),, el.,,'u, :..,:... v..:,. : ;,,: (),,,0- -Do ~, (},..,,.-: Commerce extérieur des produits agri' ' -Do- l{)(i[ ';..,. :.. :. ;'..'."'.:... '- '. :... (), -. :caies::el industriels de -.. v-;.:;;..' (),.;,v :-?. : jardins d'enfants de v..... (),.,. L'université de Tarlü de. -/.-,'. (), : rr-ä} Z''^Z-':".. :' : : : <^Z : rz^:zprlxzz Z : ;,Z' : Personnel enseignant,étudiantsdel'uni- \: :... versilêdetàiin el sommi-s.dépensées -" -;'. : : Coût de'^ci;vie-en^;ilies"^--^:.^, '.',--Nf.0(), pagè ;; par l'universw -:.:...:..,,.: (), :,,, : Prix forains dubéidil enl$:..:'. : ;.: " (),.,; - r L'école technique supérieure~à Tallinn: :,: r : "v-. -Da-,eni:^::i::>-\^:: >,:'v-v^' : v ; "; ' (), --^?'. : : äel-.. "..., K..<.',' '.;-.. ^(), Nombres indices des prü de gros'etdu-... ;-u-sio~^- : Le marché:du livre et la presse< périb-. y- : : ' eoiïtidilàvietfe..i.vs :; >,.'.,i (), Màuv. äss wix de-gros: -^etjes; :. :,.: : '.imi^'.ii^'ä^^0smigrqs'põwi\v-est.,, -(), Zsï-ZS: Coût compafê.des diverses denrées ali.'." ; ï'' -. Z-. ž':"'- mentaires: d'après leur valeur mdri- ' '': : time:'::r-ffl>. ;?. ' -.' ] : '.' ":.; ;~'v; (), ' b±?z : Durée : du travail dans..z'mâusfrie en": : : "... :.;::.:';!:'...,.;: : ; : v ; Nombres-indices pondérés des prix des ;:.. : - ;r produits'agricoles\ï.*.--., ;,. w....-,.-:. ^: ()',: :--- :; y IL semestrede r.. v-;-':^ï:--- : ;'--i- : ;.J r r^w^^j^*:.--'^«- :-ÇoM:de,la.vië;.::,K'. :. '.. : -'^'.. -. '....-;>.' :.-;>.!' i),. :I-~ü'a. -, C-Do- en I s&mswëdems ', '.-.v.: ;,, :,,^:W(lh ;» :; - ' Conditions du iravalt Ü-^....- (),,,-0., Production et main d'oeuvre dans les : ' : -M-y-y:\. ' Trafic' des marchandises^võar eäemlws ^!ï f' '"'.:' ' ; ; grandes entreprises industrielles en ZZoW,.ZZ:Z^M ' : :.:défér:(m}s0v-..-.^ " :'." :. ::i.:..y;:^ïï.-^ ^.- Ov:Z.:<. Trafic'desmarchandisespinnéip.paries; : ; '; ' "" :"-.:. : Main d'oetivrédes entreprisesmoî/ènnes ckemmsidefiir^^qiélwge ett. ^, (), [ :: XetgraàdêS âlllïmil T-:,y+]., ':-...:.: ChémlksMè^fërMv ÏSS/Z»:'. \..'. ^.'^ ^P^:^(lS)r:^--^^li' Nombre des ouvriers dam l'mdiœtrîë :-Diï.m-!m^::ii^ Ghõmafffet activité des bouï!èés^.'(t»'trà' ; : wm,hymw~-%i^.:, ^vail eri ^-::^. /.O.^vV...^; >,:y ; i;,y «! y^mé^-m : Wo^midssm:: >.$:&;..;.-. ;. ï&ï,. ;: i : Z (), : ;.,Ö-^^;. : :Chètâags:éh Estonie ; rl-^:y^:.::.y.:,^ ^rm : Navigation:et^ÄKsporfemar^^eÄäesr: r : ::r :" : - :-. :'. : / "-nz[::^:0: :. : marcka:mseä:ämesriau^ ; ' : IMspeeiicm;du travail:eft:[sr.:.: : v; :./.:. ^()^(^^0 ::-Do^M^-pf^::,:^.^ a»pfeagaõ«mww^

64 : Marine marchande au. I..... Nr Mouvement aux.voies navigables intérieures en,......» Navigation et manne marchande en Estonie." Poste, téléqraph.;têléph.etradioenll -Do- enll Do- en et pendant les piremiers mois de, Véhicules à moteur au Nombre des véhicules â moteur en Estonie-.'...,..:..... Les routes nationales et locales et chemins vicinaux ASSURANCES. Sociétés d'assurance en... -Do- mi Do- en -..' : Assurance-maladie en et -Do-en..... CRÉDIT ET (), page - (), - (), (), (), (), (), (), (), Nr. (),page '-, (), -. (), -^,,, (), X, ^.,,(), - CAPITAL. nouvel- Nr:() rpaffe - Crédits aceordés aux- exploitât, lem. fondées de....,-.,.. Banque nationale de crédit à long terme ,: Situation financière des sociétés anonymes en et Recettes et dépenses des banques privées Recettes et dépenses des banques en Activité de la Banq. agraire en, (), () 0(), (), (), FINANCÉS. :'..".'.; ; '' Circulation fiduciaire de...-.nr.(),page Budget net de l'état et la eharge générale des impôts...^ ;, (),.;.' j, 0 Recettes et dépenses de l'état de. (), '..-,, Personnel des institutions de l'état et le problème de sa diminution.... Unions et sociétés de Recettes et dépenses des administrations d' arrondissements [ mois) Nr. (),page - Recettes et dépenses des administrations ' des arrondissements... (), Recettes et dépenses des villes et bourgs en /...'.' (),,, Recettes et dépenses des villes et des bourgs de. L. III.. (), - Balance des paiements en... ()-() - Balance des paiera, de l'estonie G0(), Impôts sur les bénéfices nets en. (), - Impôt sur le revenu en.. '..'..,. 0(),, COOPÉRATION. Sociétés de consommation en...nr.(),page Sociét. de consom. eri Estonie au.. (), AGRICOLE, Emploi des engrais artificiels en 0 Nr. (), page 0 Exploitation des forêts d'état en [ (), : / ;'. : '. VARIA. ' Conditions du logement â Tallinn et Tartu.... Nr.()-()page- Inventions de Nr. " (), - Production en consommation de boissons alcooliques de.... '.',, (), - - Traitements du personnel des institutions d'état en.... '. (), - (), - - (), - - RÉFORME AGRAIRE. Mise en ordre de terres d'état et privées en et Nr. (), page - Réalitatlon de la réforme agr (), -- Nombre et composition des exploitations agricoles en Estonie...., (), ' " ;. LISTE DES ÉDITIONS DU BUREAU. CENTRAL DE STATISTIQUE DE L'ESTONIE. ' \,-' 'Type'Ai-^ÉMOGRAPSl-K].,[.. '."%. - - '".' Volume L Annuaire de la statistique d'instruction publique... ".... Pages +,. Kr. Dite (Edition abrégée) ,,' 00,..0 ', '; 'i :. II. Naissances, dêeès,mdruig. et mouvem. de la populat......: :.-. '.' : /..: :; -.. \mi ::,.....:...,..'.,.;.;'..'. ï.v;-. w.*:\...:.,:v :, ' -\-,.. ', " ' '' ; -" :, r.mil Statistique de l'hygiène publique...,... +0,.. JV. Population et l'hygiène publique..., ,..... ; ÖÖ, 0. ' :. STATISTIQUE ÉCONOMIQUE..: ': "- ' " ' : '-. -. ' '. :.'.' "* Volume, I. Commerce extêrimr en :; >... -,.; - : '.' :. "':."... ;'..'.'. Paqes +,. ; IL Ports, marme marchande et navigation ^ ,....,. III. Chemins de fer. poste, télégraphe et téléphone en Estonie..,.,....., Ci,, ' '. " : :IV^ Commerce extérieur eu,. >...,,-,.\...'.'u.^.,:.:,..,,;.,, +,..:.' ': " V. InduKtrie en Estonie^. :,., ^:.. : : :. >,. :.- ',.. '.'.. ;:... ;. ; ; ti.,-, 0,.,;..:' -' '< VI. Chemins de fer de imat en.. y.;...,.'..-';.,;.....v^;,,. ;'...;..v,... ; ;: M v VIL Commerce exl&rienr en.,..:.v.:...> \, :..,, ''".,' -,. V"*,' VL Commerce extérieur:en.,/:.:..,..'..': ,:.; /. ':'. \.. ' lv+,. ' IX. Situation finariciëi'e des sociétés anonymes et des sociétés coopérât, au. L \ +,. v ",'" ' ' X. Commerce extérieur en ;.. X.., :, :..'.,.:-...,,.' :,.... :.-,. - 'v <.: XL Commerce extérieur en D : [ ,. ;. : ::... ;.,..'.,. ;.. - ' 0,. STATISTIQUE AGRICOLE, Volume Pages,. IL Annuaire de la statistique agricole< Il () '. '.'. '. '."' "...,. ÏIL Élevage du bétail en. Estonie en.. ". : ,. I?-. Annuaire de ta statistique agricole ().. ;.' ,. F.' " - 'Annuaire de.la statistique agricole ().... V...<. VlI+,. VI. Annuaire de la statistique agricole () VIII+,. r ll. Annuaire de la statistique agricole'() Vlll+,. Typè.B.. Résultats.préliminaires du recensement de Pages,..; Les enfants infirmes e?i Estonie ,,,..Élections au Parlementen ''mal ;.'" ^ ' ',.. Commerce extérieur de l'estonie en ' ,. Volume. Rêsîdtats du recensement de : I. Répartit, démograph. de:la popul. et conditions de logement. Pages IL Répartit, démograph. de la popul. (tableaux) conditions ::. III. IV. V. VL pl VIIL :X. :X. XI.. RêpaiïUion de la,population par occupations.... :... Arrottd. Viru.. :. v... '.' :.,! Järva. :. : ' :..' ':.'. :. :... :.'."'.'.--^ :.'..'."'.'', f Ilariit et ta Ville de Tullinn a) Lääne......'.. '. ' ,.. - b) Saare i '*» ' ' Parim......',.....' '...:...' ':... '.' ' <.- ; Viljandi. '.';.'..... ".,..'.,- ;.-'-.... '.,.. '...'.,. " ' : tartu etvalga...'..... t. :': '.:. '...,..:'.' : y,i/ : i': Vfmi et Petseri.. i...'....'. '....'..-..'.... '.. :..,-. ' ISS,.,,,. 0,..- :- -,. 0-,. + i,. 0+,-. 0+,. ",.,.. Dépouillement des: données du recensement de elle contenu destableauxderésultats définitifs-...' ,., Lt[s-expluitatiöns agricoles nouvellement.fondées de.-..,, -+0,. ; " Résultats du recensement agricole de.:.-',......: -;...Sous-presse.. Résultats du recensement agricole de ;. v ; " +,^ " AUumstahsHqueiiVoL.:< Territoire et populat. (dia> et eariogmm en mül.). :Alàîmstatistique,vol/^ : - ~AiïMmslali$hque,vM<HL.Agrtàûmwe ;.':!Élection IKM : i/ :^i^wem%^v. i ;;,:^ =.' ;,.i v^/^^;' :: i;>v : :;'v'-. : ", H. Eleväge.du bétail -et marchésdes produits animaux en Estonie m,...', :. Kr.. ', 0 i,. '... Kr.... '. S.- :,0 Kr...',. :'-... : *.~ Kr A:- ;- et a l'étranger ',':..,-.; ;'..-.:.' ; ;' i^-^-,.-:.:,::. :.. '. ' :. '. :. ;->:.. <.- -.., :h,j^: -..Éjection au IV.-Parlement ' ; '.'.ï :>.^i; -.. ;^:.:.'".' j'^r-y^ ^:. Type G.: Recueil mensuel; y :"'<j\ :^' :.:: : :.-l :,.: J.: " <:..., Ni\,l+-lf Prix mal Kr: m-- v : :' : \]SfrU^'&fä'--üM-: Xisispž:' ; NK - :Prix total Kt. ; : ; :: ^H^-l:^ :: -., ' \v-iï<*.-, ïï?m : ^^ï s^k : C:^: ; y: -rr <-,',»'" "' K -::<:' ^:-'.^ i: 0-^P: :y : '/: :;,:,,:' V'rM^' mo :,, 'Mfyïm-gir.ïajû^--::!-'< M^~:: WIWIHi^lUaMHgaïWEBS<IIBTIWii <IMIVIMIiail :mit::myšm!. - : : i0: ::"ë- :. ". ; ' &.0 i É&ïïs^^" M..-.. ':...0

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2 Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Tiitelleht

Tiitelleht Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf aotleja foto 4 x 5 cm Siseministri 18.12.2015 määrus nr 74 Siseministri18.12.2015. aasta määruse n1-1/74 odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

EST_9M2018 [Compatibility Mode]

EST_9M2018 [Compatibility Mode] Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem