RAPORT. ET Ühinenud mitmekesisuses ET. Euroopa Parlament A8-0127/

Väljavõte

1 Euroopa Parlament Istungidokument A8-0127/ RAPORT komisjoni aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (2015/2206(DEC)) Eelarvekontrollikomisjon Raportöör: Martina Dlabajová RR\ doc PE v02-00 Ühinenud mitmekesisuses

2 PR_DEC_Com_SpecReportsECA SISUKORD EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI TEPANEK... 4 I osa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2014 EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid... 5 II osa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2014 Säästlikkuse saavutamine: ELi rahastatud maaelu arengu projektitoetuste kulude ohjamine... 7 III osa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2014 Vead maaelu arengu kulutustes: mis on nende põhjused ja mida tehakse nende parandamiseks?... 8 IV osa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2014 Kas ELi toetust tulekahjude ja loodusõnnetuste poolt metsadele tekitatava kahju ärahoidmiseks ja metsade taastamiseks on hästi hallatud? V osa Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2015 Siseveetransport Euroopas: transpordiliigi osakaal ja laevatamistingimused ei ole alates aastast oluliselt paranenud VI osa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2015 ELi toetus asulareoveepuhastitele Doonau vesikonnas: vajatakse täiendavaid jõupingutusi, aitamaks liikmesriikidel ELi reoveepoliitika eesmärke saavutada VII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2015 ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid VIII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2015 Tehniline abi: milline on selle panus põllumajandusse ja maaelu arengusse? IX osa Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2015 Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad? X osa Kontrollikoja eriaruanne nr 6/2015 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi terviklikkus ja rakendamine XI osa Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2015 ELi politseimissioon Afganistanis: vastakad tulemused XII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2015 Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele? XIII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2015 Piinamisvastasele võitlusele ja surmanuhtluse kaotamisele eraldatud ELi toetus XIV osa Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2015 ELi ühtekuuluvusvaldkonna vahenditega lk PE v /40 RR\ doc

3 tehtavate riigihangete probleemide kõrvaldamiseks vajatakse suuremaid jõupingutusi XV osa Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2015 Kas komisjon on kalandusalaseid partnerluslepinguid edukalt hallanud? XVI osa Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2015 ELi prioriteedina määratletud teadmistepõhise maamajanduse edendamist mõjutab teadmussiirde- ja nõustamismeetmete halb juhtimine XVII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2015 Puitu tootvatele riikidele FLEGTi tegevuskava raames antav ELi toetus XVIII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2015 Kas AKV riikide investeerimisrahastu annab lisaväärtust? XIX osa Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2015 AKV-ELi energiarahastu toetus taastuvenergiale Ida-Aafrikas XX osa Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2015 Energiavarustuse kindluse parandamine energia siseturu arendamise kaudu: tuleb teha täiendavaid jõupingutusi XXI osa Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2015 Komisjoni toetus noorte tegevuskavadele: ESFi vahendite ümbersuunamine õnnestus, ent tulemustele keskendumine on ebapiisav. 34 XXII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 20/2015 Põllumajanduses mittetootlikeks investeeringuteks antava ELi maaelu arengu toetuse kulutõhusus XXIII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2015 ELi järelevalve reitinguagentuuride üle tugeval alusel, kuid mitte veel täiesti mõjus XXIV osa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/ aasta aruanne Euroopa Kontrollikoja eriaruannete põhjal võetud järelmeetmete kohta VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLUSE TULEMUS RR\ doc 3/40 PE v02-00

4 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (2015/2206(DEC)) Euroopa Parlament, võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid, võttes arvesse Euroopa Liidu aasta üldeelarvet 1, võttes arvesse Euroopa Liidu aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 C8-0267/2015) 2, võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega 3, võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, võttes arvesse oma... otsust Euroopa Liidu aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (III jagu Komisjon) 5 ja oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on selle otsuse lahutamatu osa, võttes arvesse nõukogu 12. veebruari aasta soovitust heakskiidu andmise kohta komisjoni tegevusele aasta eelarve täitmisel (05583/2016 C8-0042/2016), võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319, võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) 6, eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166, võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa, võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0127/2016), A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet 1 ELT L 51, ELT C 377, , lk 1. 3 ELT C 373, , lk 1. 4 ELT C 377, , lk Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2016) ELT L 298, , lk 1. PE v /40 RR\ doc

5 ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid; B. arvestades, et kontrollikoja eriaruanded sisaldavad teavet rahaliste vahendite kasutamisega seotud probleemsete teemade kohta, mis aitab Euroopa Parlamendil täita eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli; C. arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta moodustavad Euroopa Liidu aasta üldeelarve (III jagu Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva... otsuse lahutamatu osa; I osa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2014 EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid 1. väljendab heameelt EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide hindamisele pühendatud eriaruande üle ning esitab alljärgnevalt oma märkused ja soovitused; Üldised märkused 2. peab väga murettekitavaks EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide mitteküllaldast usaldusväärsust, programmide hindamise järelevalve ja kontrolli ebapiisavat taset ning ka asjaolu, et EuropeAid ei suuda tagada töötajate ja rahaliste vahendite asjakohast ja tõhusat suunamist eri hindamistele; 3. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendile kui eelarvekontrolli asutusele tuleb tingimata anda selge pilt selle kohta, millises ulatuses liidu peamised eesmärgid on tegelikult saavutatud; 4. on veendunud, et kuulamised mitte ainult komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametnike, vaid ka toetusesaajate ja sõltumatute ekspertide osavõtul annavad põhjalikuma hinnangu EuropeAidi panusele liidu eesmärkide saavutamisse; 5. tuletab meelde, et komisjoni abiprojektide ja -programmide tulemuslikkuse kohta tuleks anda väljastpoolt lähtuvat, objektiivset ja erapooletut tagasisidet, mis on üks osa komisjoni kohustusest tagada kvaliteet; 6. on seisukohal, et hindamiste tulemused on tähtsad elemendid, mida tuleb võtta arvesse poliitikas ja poliitilises läbivaatamisprotsessis, et kohandada strateegilisi poliitilisi eesmärke ja parandada üldist sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega; usub, et seoses sellega on ülioluline, et hinnangud oleksid sõltumatud, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad; 7. on veendunud, et mitmesuguste hindamiste tulemuste analüüsimisse ja üldistamisse panustamine mitte ainult ei anna üldpilti suundumustest, vaid võimaldab ka saada kogemusi, mis tugevdavad hindamisprotsessi lõplikku tulemuslikkust, pakkudes samal ajal ka paremat tõendusmaterjali otsuste tegemiseks, poliitika kujundamiseks ja olemasolevate projektide jätkamiseks seoses konkreetsete abivahenditega; RR\ doc 5/40 PE v02-00

6 8. on seisukohal, et igal moel ja kõigi vahenditega teadmiste jagamine on olulise tähtsusega mitte ainult hindamiskultuuri arendamiseks, vaid eelkõige tulemuste saavutamise kultuuri edendamiseks; 9. julgustab kontrollikoda analüüsima kõiki EuropeAidi rahastamismehhanisme, et tagada parem kulutõhusus ning liidu rahastamise tulemuslik kasutamine liidu eesmärkide ja väärtuste edendamiseks; on veendunud, et liidu rahastatavad projektid peaksid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega naaberriikides, võttes arvesse toetusesaajate usaldusväärsust, ning et ELi raha on asendatav; 10. toetab kontrollikoja soovitusi seoses EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemidega; Kontrollikoja soovitused 11. võtab teadmiseks, et kontrollikoda annab soovitusi selle kohta, kuidas hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalvele eraldatud ressursse tõhusamalt kasutada, hindamisi prioriseerida ja nende üle järelevalvet teha, kvaliteedikontrolliprotseduure rakendada, saavutatud tulemusi näidata ning hindamiste ja tulemustele suunatud järelevalve abil leitu põhjal meetmeid võtta ja nende kohta teavet levitada; 12. on seisukohal, et EuropeAid peaks kindlustama asjakohased teabe haldamise tavad ja hindama regulaarselt oma vajadusi, et tagada finants- ja inimressursside põhjendatud jaotus vastavalt programmide hindamistele ja tulemustele suunatud järelevalvele; 13. on seisukohal, et selleks, et läbiviidud hindamised peegeldaksid organisatsiooni prioriteete, peaks EuropeAid: määratlema programmide hindamiste prioriseerimiseks täpsed valikukriteeriumid ning dokumenteerima nende rakendamist hindamiskavade koostamisel, võttes seejuures arvesse nende ja tulemustele suunatud järelevalve vastastikust täiendavust; parandama märkimisväärselt oma hindamiskavade täitmise järelevalve- ja aruandlussüsteemi, sealhulgas analüüsides viivituste põhjuseid ja kirjeldades nende kõrvaldamiseks võetud meetmeid; tugevdama EuropeAidi poolset üldist programmide hindamise järelevalvet; 14. on seisukohal, et programmide hindamiste ja tulemustele suunatud järelevalve kvaliteedi tagamiseks peaks EuropeAid: nõudma, et tegevusüksused ja delegatsioonid rakendaksid kvaliteedikontrollinõudeid, sealhulgas kasutaksid programmide hindamiste puhul referentsrühmi ja dokumenteeriksid läbiviidud kvaliteedikontrollid; regulaarselt kontrollima kvaliteedikontrollimeetmete rakendamist; 15. on seisukohal, et selleks, et parandada hindamissüsteemi suutlikkust anda asjakohast teavet saavutatud tulemuste kohta, peaks EuropeAid: PE v /40 RR\ doc

7 rangemalt rakendama regulatiivsetes aktides sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb kasutada SMART (konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, realistlikke ja tähtajalisi) eesmärke ja kontrollitavaid näitajaid; muutma järelevalvesüsteemi nii, et see annaks programmide kohta andmeid veel vähemalt kolm aastat peale nende lõpetamist ning märkimisväärselt suurendama programmide järelhindamiste osakaalu; II osa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2014 Säästlikkuse saavutamine: ELi rahastatud maaelu arengu projektitoetuste kulude ohjamine 16. väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande Säästlikkuse saavutamine: ELi rahastatud maaelu arengu projektitoetuste kulude ohjamine üle ning kiidab heaks selle järeldused ja soovitused; märgib, et liidu maaelu arengu poliitika on ülimalt tähtis, et parandada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada loodusvarade säästev majandamine ja edendada kliimameetmeid; rõhutab, kui tähtis on maapiirkondade majanduse ja kogukondade territoriaalne areng, sealhulgas töökohtade loomine ja säilitamine; 18. väljendab kahetsust, et komisjon ei andnud aasta programmitöö perioodi alguses suuniseid ega levitanud häid tavasid ning ei taganud liikmesriikide kontrollisüsteemide mõjusat toimimist enne toetuste heakskiitmise algust; toonitab, et alates aastast on komisjon kasutanud aktiivsemat ja koordineeritumat lähenemisviisi; 19. märgib, et liikmesriikide maaelu arengu toetuste kulude kontrollisüsteemides tuvastati palju nõrku kohti; märgib, et komisjon nõustub, et kulude parem kontrollimine võib aidata saavutada olulist kokkuhoidu maaelu arengu projektitoetuste osas, saavutades samal ajal siiski samad väljundid, tulemused ja eesmärgid; väljendab rahulolu selle üle, et selgitati välja töökindlad ja kulutõhusad meetodid, mida saaks laiemalt rakendada, et komisjon tunnustab kontrollikoja järeldusi ning et ta on väljendanud kavatsust teha liikmesriikidega koostööd, et parandada kontrolli maaelu arengu kulude üle aasta programmitöö perioodil; jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kohe uue programmitöö perioodi alguses kontrollima, et kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja on riske arvesse võttes efektiivsed; rõhutab, et komisjon peaks ergutama liikmesriike kasutama kontrollikoja koostatud kontrollnimekirja ja kriteeriume, mis on avaldatud eriaruande I lisas 1 ; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et tagada kõigi maaelu arengu programmide puhul järgitavate meetodite vastavus kontrollikoja määratud kriteeriumidele selle hindamiseks, kas kontrollisüsteemid võimaldavad reageerida 1 Vt eriaruande I lisa: Euroopa Kontrollikoja koostatud kontrollnimekirjad kontrollisüsteemide ülesehituse hindamiseks seoses maaelu arengu kulusid ohustavate riskidega. RR\ doc 7/40 PE v02-00

8 liigsete tehniliste nõuete, mittekonkurentsivõimeliste hindade ja projektimuudatustega seotud riskidele ning keskenduda suurima riskiga valdkondadele; kontrollisüsteemide eelhindamine liikmesriikide ametiasutuste siseauditi teenistuste (või muude kontrollivõi auditiasutuste) poolt peaks olema selle protsessi üks osa; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid: rakendama laialdasemalt kulutõhusaid meetodeid, mis on juba välja selgitatud; võrdlema kulusid eeldatavate väljundite või tulemustega; kontrollima, kas standardkulude kasutamine põhjustab enammakseid; kasutama seadmete ja masinate jms võrdlushindadena tarnijate hinnakirjade asemel tegelikke turuhindu; kontrollima kulude mõistlikkust ka juhul, kui kasutati mõnda riigihankemenetlust; rakendama rangemaid nõudeid ja/või rohkem kontrolle kõrge toetusmääraga meetmete puhul jne; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on kohustunud esitama juhised maaelu arengu valdkonna kontrolli- ja karistuste süsteemi kohta, sh eraldi osana eriaruandele lisatud kulude põhjendatuse käsitluse ja kontrollnimekirja korraldusasutustele; võtab teadmiseks, et väljaõppest ja kogemuste vahetamisest saab perioodil Euroopa maaelu arengu võrgustiku meetmete osa; III osa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2014 Vead maaelu arengu kulutustes: mis on nende põhjused ja mida tehakse nende parandamiseks? 25. väljendab muret kontrollikoja tuvastatud kõrge veamäära pärast maaelu arengu poliitikas; märgib siiski selle kerget vähenemist viimase kolme aasta jooksul; 26. tunnustab liikmesriikide ja komisjoni tehtud jõupingutusi maaelu arengu kulutustes tehtud vigade vähendamiseks, eriti praegusel majandusraskuste ja rangete kokkuhoiumeetmete ajal; 27. märgib, et liikmesriikide ja tema enda poolt läbi viidud auditite tulemusena on komisjon rakendanud või rakendab praegu parandusmeetmeid mitmetes kontrollikoja eriaruandes määratletud valdkondades; 28. tuletab meelde, et kontrollikoda on oma aastaaruannetes märkinud, et mitmetel puhkudel oleks riiklikel ametiasutustel olnud piisavalt teavet, et ära hoida või avastada ja parandada vead enne kulude komisjonile deklareerimist, mis oleks veamäära märkimisväärselt langetanud; 29. märgib, et mida lihtsam on eeskirju rakendada, seda vähem esineb vigu; väljendab muret selle pärast, et veamäär võib reformitud ühise põllumajanduspoliitika uute eeskirjade keerukust arvestades eelseisvatel aastatel uuesti tõusta; nõuab seepärast ühise põllumajanduspoliitika tõelist lihtsustamist ning selgemaid suuniseid liikmesriikide ametiasutustele ja põllumajandustootjatele; 30. on seisukohal, et kogu ühise põllumajanduspoliitika juhtimise ja kontrollimise kulud (4 miljardit eurot) on märkimisväärsed, ning et rõhku tuleks panna kontrollide tõhususe, mitte nende arvu suurendamisele; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma maaelu arengu kulutustes tehtud vigade algpõhjustele; on seisukohal, et vajaduse korral peaksid liikmesriigid võtma järgmisi ennetus- ja parandusmeetmeid: PE v /40 RR\ doc

9 a) Riigihanked eelneva tingimuslikkuse kontseptsiooni rakendades peaksid liikmesriigid toetusesaajate jaoks välja töötama ja neile esitama täpsed suunised riigihanke-eeskirjade kohaldamise kohta; sellesse protsessi tuleks kaasata ka riiklikud ametiasutused, kelle ülesanne on kontrollida riigihanke-eeskirjade järgimist; keskenduda tuleks kolmele peamisele eeskirjade rikkumise liigile, milleks on lepingute sõlmimine otse (ilma konkurentsi tagava menetluseta), valiku- ja hindamiskriteeriumide ebaõige rakendamine ning pakkujate ebavõrdne kohtlemine; b) Eeskirjade täitmisest tahtlik kõrvalehoidumine konkreetsete toetuskõlblikkuse tingimuste ja oma maaelu arengu programmide valikukriteeriumide alusel peaksid liikmesriigid koostama suunised, mis aitaksid inspektoritel võimalikule pettusele viitavaid märke ära tunda; c) Põllumajanduslik keskkonnatoetus liikmesriigid peaksid suurendama oma halduskontrollide ulatust nii, et need sisaldaksid kohustuste täitmise kontrollimist dokumentide alusel, mida praegu tehakse üksnes 5 % puhul juhtumitest, kui viiakse läbi kohapealne kontroll; lisaks tuleks maksete vähendamise ja karistuste süsteemi muuta nii, et sellel oleks potentsiaalsete rikkujate jaoks tähendusrikas heidutav mõju; 31. nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt maaelu arengu programmide elluviimist ja võtaks oma vastavusauditites arvesse kohaldatavaid eeskirju, sh vajaduse korral riigi tasandil vastu võetud eeskirju, et vähendada programmitöö perioodil esinenud puuduste ja vigade kordamise ohtu; 32. on veendunud, et veamäära arvutamise metoodika osas on endiselt palju ebakõlasid mitte ainult komisjoni ja liikmesriikide vahel, vaid ka komisjoni talituste siseselt, mis muudab asjakohaste siseriiklike õigusaktide kehtestamise liikmesriikides veelgi raskemaks; kutsub komisjoni üles kohaldama ühtset veamäära arvutamise metoodikat, mis saaks täielikult kajastuda liikmesriikide metoodikas; 33. toetab lihtsustatud kulumeetodite ulatuslikumat kasutamist, kui see on asjakohane ja kooskõlas õigusaktidega, ning nõuab, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid, mil määral saaks omadusi, nagu täpsemalt määratletud ulatus, väiksem arv toetuskõlblikkuse kriteeriume ja lihtsustatud kuluvõimalused, kasutada enamate toetusmeetmete koostamisel ja rakendamisel, kahjustamata seejuures nende meetmete üldeesmärke; 34. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid, kuidas parandada põllumajandustoodete töötlemiseks antava investeerimistoetuse meedet, ning analüüsiksid ka põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet eesmärgiga tagada, et võetud kohustusi saaks nii palju kui võimalik kontrollida liikmesriikides tehtava halduskontrolliga; RR\ doc 9/40 PE v02-00

10 35. palub komisjonil viia läbi eelarve täitmise määra ja veamäära vahelise negatiivse korrelatsiooni üksikasjalik põhjuslik analüüs; IV osa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2014 Kas ELi toetust tulekahjude ja loodusõnnetuste poolt metsadele tekitatava kahju ärahoidmiseks ja metsade taastamiseks on hästi hallatud? 36. kutsub komisjoni üles looma ühiseid kriteeriume tuleriski suuruse kindlakstegemiseks Euroopa metsades, et teha lõpp suure tuleriskiga alade omavolilisele ja ebajärjepidevale määratlemisele ning seega ka liikmesriikidepoolsele puudulikule hindamis- ja valikuprotsessile; 37. nõuab, et liikmesriigid valiksid oma ennetusmeetmed tuleriskiga seotud tegelike vajaduste kohaselt ja kooskõlas meetme 226 nõuetega, mitte muude keskkonnaalaste või majanduslike eesmärkidega; toonitab sellega seoses, et on vajalik, et toetusesaajad tõendaksid tingimusteta oma vajadust toetuse järele kõnealuse meetme raames ja dokumenteeriksid selle täpselt; toetab kontrollikoja soovitust pidada prioriteetideks meetmeid kõige suurema keskkonnaväärtusega metsades, nagu Natura 2000 metsaalad; 38. arvestades kontrollikoja murettekitavaid järeldusi sarnaste meetmete keskmiste kulude kohta eri piirkondades, nõuab toetusele mõistliku ja kontrollitava ülempiiri kehtestamist ning selle igasuguse muutmise üksikasjalikult motiveeritud põhjendamist; 39. palub liikmesriikidel oma metsatulekahjudealast poliitikat paremini kooskõlastada ja liigendada; toetab Euroopa platvormi loomist, et toetusesaajad saaksid jagada ja edendada parimaid tavasid; 40. peab eriti kahetsusväärseks kontrollikoja leidu, et jätkuvalt kehva seireraamistiku tõttu esineb perioodil edaspidigi suuri puudusi; nõuab, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid oma seire- ja kontrollisüsteemi parandamiseks; 41. kutsub komisjoni üles toetama metsade mitmeotstarbelist rolli ja metsaressursse käsitlevate ühtlustatud andmete üleandmist ning julgustama liikmesriikide andmetel tugineva Euroopa metsateabesüsteemi loomist ja selle liitmist Euroopa andmeplatvormiga; 42. nõuab samuti, et liikmesriigid looksid usaldusväärse kontrollisüsteemi, mis hõlmab asjaomaste dokumentide ja teabe säilitamist; palub sellega seoses komisjonil tagada, et toetusi antakse ainult liikmesriikidele, kus on loodud selline asjakohane ja läbivaadatav kontrollisüsteem; 43. palub liikmesriikidel anda korrapäraselt aru võetud meetmete mõjust ning tulekahjude või loodusõnnetuste arvu vähendamisest ja kahjustatud maa-aladest; PE v /40 RR\ doc

11 V osa Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2015 Siseveetransport Euroopas: transpordiliigi osakaal ja laevatamistingimused ei ole alates aastast oluliselt paranenud 44. väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande Siseveetransport Euroopas: transpordiliigi osakaal ja laevatamistingimused ei ole alates aastast oluliselt paranenud üle ning kiidab heaks selles esitatud leiud, järeldused ja soovitused; 45. märgib, et liidu transpordisektor on määrava tähtsusega ühtse turu väljakujundamiseks ning VKEde konkurentsivõimelisuse ja Euroopa üldise majanduskasvu tagamiseks; 46. järeldab, et siseveetranspordi kui transpordiliigi arendamine on maantee- ja raudteetranspordi arengust maha jäänud, hoolimata kümne aasta vältel tehtud investeeringutest; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid oma pingutusi oluliselt suurendaksid; 47. ergutab komisjoni ja liikmesriike kasutama sarnaselt teiste sektoritega ka siseveesektoris teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni tegevuskava, kaasates sellesse ka sadamainfrastruktuuri ja varustuse, et tagada tehniliste arengute vastavus teiste transpordiliikide nõuetega, kindlustades seeläbi mitmeliigilise transpordi; 48. on seisukohal, et aasta valges raamatus, selle aasta vahekokkuvõttes ning ja aasta NAIADES (Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm) programmides sätestatud eesmärkide elluviimine ei andnud tulemusi osaliselt seetõttu, et liikmesriigid ei olnud nende eesmärkide saavutamisele pühendunud; 49. märgib, et liikmesriikide huvi investeerida ühenduse transpordipoliitikasse on vähenenud, et nad eelistavad rahastada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke projekte, ning et projektide valimise protsessid on detsentraliseeritud, mistõttu ei saa komisjon toetuskõlblikke projekte tähtsuse järjekorda seada; 50. rõhutab, et liikmesriigid on võtnud endale õiguslikult siduva kohustuse eraldada riiklikke vahendeid põhivõrgu ülesehitamiseks, et muuta Euroopa strateegiliselt olulised veeteed suure läbilaskevõimega transpordikoridorideks; 51. märgib, et komisjoni roll strateegilise koordineerijana on nõrgenenud, mis on toonud kaasa olukorra, kus elluviidud projektid ei vasta liidu tasandi prioriteetidele; 52. juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja eriaruannetele 1 põhinevate uurimuste alusel saab teha siseveeteede kohta tehtud järeldustele sarnaseid järeldusi ka teiste liidu eelarvest rahastatavate transpordivaldkondade kohta; märgib, et sellistes valdkondades, milleks on ühiskondlik linnatransport ja lennujaamade taristu, on projektidel sageli järgmised puudused: a) madal lisaväärtus pärast projekti elluviimist; 1 Eriaruanne nr 1/2014 ELi toetatud ühiskondliku linnatranspordi projektide mõjusus ja eriaruanne nr 21/2014 ELi rahastatud investeeringud lennujaamade infrastruktuuri: kuludele vastav tulu jäi saamata. RR\ doc 11/40 PE v02-00

12 b) tulemuste puudulik mõõtmine; c) ebapiisav rõhuasetus kulutõhususele; d) mõjuhinnangu puudumine; e) kokkusobimatud piirkondlikud, riiklikud ja riigiülesed kavad; f) taristu alakasutus, mis vähendab taristu üldmõju; g) ebapiisav jätkusuutlikkus; h) puudused projekti kavandamises ja liikuvuspoliitikas; i) otstarbeka liikuvuspoliitika puudumine; j) komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vaheline keeruline koostöö; 53. on seisukohal, et eespool nimetatud järeldused koos siseveetransporti käsitlevate tähelepanekutega osutavad üldistele kogu liitu hõlmavatele horisontaalsetele küsimustele; on seisukohal, et transpordi üldise liidupoolse rahastamise tulemusi nõrgendab strateegilise planeerimise ebapiisavus ning sidususe, jätkusuutlike tulemuste, tõhususe ja tulemuslikkuse puudumine; 54. on veendunud, et jätkusuutlikke poliitilisi tulemusi on võimalik saavutada ühelt poolt liikmesriikidevahelise ja teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vahelise intensiivse koostöö kaudu, et kindlustada siseveetranspordi arendamine; 55. soovitab nii komisjonil kui ka liikmesriikidel suhtuda ühistesse kohustustesse täie tõsidusega, kuna liidu transpordisektor toimib keerulises majanduslike, poliitiliste ja õiguslike muutujatega keskkonnas, kus mitmeliigiliste transpordivõrgustike loomisel seistakse silmitsi lahknevatest prioriteetidest ja kohustuste ebajärjepidevast täitmisest tulenevate takistuste ja piirangutega; 56. soovitab liikmesriikidel keskenduda sellistele siseveeteede projektidele, mis on põhivõrgukoridoridega otseselt seotud, et siseveetranspordi parandamisele avaldatav mõju oleks suurim ja kasu kõige otsesem; 57. soovitab liikmesriikidel kohaldada siseveetransporti investeerimisel põhimõtet vähem on rohkem : piiratud liidu vahendid tuleks suunata kõige prioriteetsematele projektidele, et eemaldada tulemuslikult kitsaskohad ja luua kogu liitu hõlmav integreeritud veeteede võrgustik; 58. soovitab liikmesriikidel käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1315/ (üleeuroopalise transpordivõrgu määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1316/ (Euroopa ühendamise rahastu määrus) peamiste 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, , lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse PE v /40 RR\ doc

13 vahenditena projektide ühtlustamisel, et saavutada komisjoni poolt aastast alates sätestatud eesmärgid; 59. soovitab kasutada üleeuroopalise transpordivõrgu vahendit ja Euroopa ühendamise rahastut intensiivselt ära investeerimisvõimalusena, keskendudes strateegiliselt olulistele liidu koridoridele (põhi- ja üldvõrk), millel on spetsiifilised standardiseeritud nõuded taristule kogu võrgu ulatuses ja projektide elluviimiseks õiguslikult siduvad tähtajad; 60. soovitab kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, üleeuroopalise transpordivõrgu vahendist ja Euroopa ühendamise rahastust saadavate rahaliste vahendite sünkroniseerimisel põhjalikku strateegilist lähenemist ja planeerimist, et tulemuslikult ja tõhusalt saavutada siseveetranspordiga seotud eesmärgid; 61. soovitab pidada põhivõrgu äärde ühendvedude keskuste loomist kaupade ja veoste maanteedelt siseveeteedele suunamise protsessis võtmetähtsusega teguriks; 62. soovitab liikmesriikidel võtta pikaajaliste strateegiliste projektide (nt põhivõrgukoridoride) puhul arvesse komisjoni koordineerivat rolli; 63. soovitab komisjonil tuvastada kõik horisontaalsed küsimused ja neid analüüsida, keskendudes põhjalikult strateegilisele planeerimisele, koostööle liikmesriikidega ja nende vahel ning projektide valikule ja elluviimisele, et võimaldada järelduste arvessevõtmist käimasoleval programmitöö perioodil; 64. on seisukohal, et komisjon peab andma liikmesriikidele enne projekti ettepanekute esitamist ja kogu rakendamisetapi käigus intensiivset tehnilist abi ja suuniseid, et kõrvaldada veetranspordiga seoses tuvastatud takistused; 65. soovitab komisjonil keskenduda rahastamisel projektidele, mis on siseveetranspordi seisukohast kõige asjakohasemad, ja esitada kitsaskohtade kõrvaldamiseks põhjalikke kavasid; 66. soovitab komisjonil seada prioriteediks liikmesriikides selliste projektide ja algatuste rahastamine, mille eesmärk on parandada veetransporti uuenduslike lahenduste, nt kõrgtehnoloogilise navigeerimise, alternatiivkütuste ja tõhusate laevade abil; on seisukohal, et komisjon peaks ergutama ka mitmepoolseid Euroopa oskuste ja teadmiste vahetamise programme erinevate liidu sadamate vahel; 67. soovitab komisjonil parandada liikmesriikide ja nende piirkondade teadlikkust siseveetranspordi toetuseks mõeldud olemasolevate rahastamisvahendite kohta, et kaotada võtmetähtsusega koridorides praegused kitsaskohad; 68. on seisukohal, et liikmesriikide tegevuse koordineerimist siseveetranspordi arendamisel tuleks oluliselt parandada lihtsustamise ning siduvamate kohustuste ja tingimuste abil, millega piiritletakse Euroopa ühendamise rahastu ja üleeuroopalise transpordivõrgu määrusega sätestatud mitmeliigiliste põhivõrgukoridoride osas tehtav töö; Euroopa Ühendamise Rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, , lk 129). RR\ doc 13/40 PE v02-00

14 69. on seisukohal, et komisjon peaks kitsaskohtade kõrvaldamiseks pidama läbirääkimisi konkreetsete ja saavutatavate meetmete suhtes, millega liikmesriigid nõustuvad rakendamise ajakava vormis; 70. kutsub komisjoni üles ajakohastama oma strateegilised eesmärgid ja soovitused siseveeteede osas ning esitama liidu siseveeteede strateegia ja tegevuskava pärast aastat; 71. soovitab komisjonil hinnata siseveetranspordiga seotud tegevuse eelhindamisega tulemusi alates aastast seatud üldiste eesmärkide ja põhivõrgu teostamise kontekstis; VI osa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2015 ELi toetus asulareoveepuhastitele Doonau vesikonnas: vajatakse täiendavaid jõupingutusi, aitamaks liikmesriikidel ELi reoveepoliitika eesmärke saavutada 72. on veendunud, et alla 2000 inimekvivalendiga linnastutele, mis on nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ 1 (asulareovee puhastamise direktiiv) artiklis 7 sätestatud nõuete kohaselt varustatud kogumissüsteemidega, peaks kehtima kohustus esitada reovee nõuetekohast puhastamist käsitlev aruanne; märgib, et selliste linnastute puhul, kus kogumissüsteemid puuduvad, peaksid aruanded sisaldama teavet selle kohta, kas veemajanduskavad hõlmavad asjakohaseid meetmeid; nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks auditeerima liikmesriikide esitatud andmeid alla ja üle 2000 inimekvivalendiga linnastute arvu kohta, kui on toimunud olulisi muutusi, eriti üleminekuid ühest kategooriast teise; rõhutab, et liikmesriike tuleks ergutada kehtestama kodumajapidamistele selged juriidilised kohustused olemasolevate kanalisatsioonivõrkudega liitumiseks, kui selliseid kohustusi ei ole veel kehtestatud või need on seotud ebamääraste tähtaegadega; märgib, et asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmise hindamiseks vajalikku aega tuleks lühendada, nõudes liikmesriikidelt andmete esitamist kuue kuu jooksul alates komisjoni nimetatud kuupäevast; märgib lisaks, et komisjon peaks käsitlema ka teiste keskkonnaalaste direktiivide pikkadest aruandlusperioodidest tingitud probleeme; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid liidu rahaliste vahendite ärakasutamist reovee valdkonna investeeringuteks, kuna aruandes käsitletud liikmesriikide puhul tõdeti viivitusi ja liidu rahaliste vahendite ärakasutamine on olnud aeglane; palub komisjonil osutada toetusesaajatele tehnilist, õigus- ja haldusalast abi, et tagada käimasolevate projektide õigeaegne elluviimine; märgib, et komisjon tunnistab, et kõikides asjaomastes liikmesriikides oli vahendite kasutamise määr aasta lõpus üsna madal, mistõttu programmi tasandil esineb kulukohustuste automaatse vabastamise oht (nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/ Nõukogu 21. mai aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, , lk 40). 2 Nõukogu 11. juuli aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa PE v /40 RR\ doc

15 artikkel 93); rõhutab siiski, et selleks on olemas objektiivsed põhjused, näiteks vajadus tugevdada asjaomaste liikmesriikide tehnilist, õigus- ja haldusalast suutlikkust; märgib lisaks, et komisjon juhib tähelepanu sellele, et enamiku projektide puhul tehakse maksed tavaliselt rakendamise viimastel aastatel (nt aasta programmitöö perioodi puhul ja aastal); on veendunud, et liikmesriikidelt tuleks nõuda ajakohastatud teabe esitamist täiendavate rahaliste vahendite summa kohta, mida nad vajavad selleks, et tagada asulareovee puhastamise direktiivis sätestatud rakendustähtaegadest kinnipidamine nii üle 2000 kui ka alla 2000 inimekvivalendiga linnastute puhul, mis on varustatud kogumissüsteemidega; kiidab heaks struktureeritud rakendus- ja teaberaamistiku aruandlusvahendi kasutuselevõtu, mis peaks parandama siseriikliku tasandi aruandlusprotsessi; rõhutab, et liikmesriikides tuleb vajalikud projektid ellu viia, et tagada asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid mittetäitvate linnastute edaspidine nõuetest kinnipidamine; rõhutab vajadust parandada liidu rahastatavate vee-ettevõtjate keskkonnatoimet ning nõuab, et komisjon tugevdaks seonduvate õigusaktide rakendamise järelevalvet ja jälgiks täpsemalt asulareovee puhastamise direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise tähtaegadest kinnipidamist; on seisukohal, et kogu liidu piires tuleks tagada võrdväärne keskkonnakaitse; on veendunud, et liikmesriike tuleks ergutada uurima ja jagama teavet kulude kokkuhoiu võimaluste kohta, kasutades näiteks ära reoveesetete energiatootmise potentsiaali või kasutades reoveesetteid väärtusliku toorainena fosfori kogumiseks; märgib, et rakenduskavas heakskiidetud suurprojektide lõppmaksete väljamaksmise tingimuseks tuleks seada sobiv lahendus reoveesetete korduskasutamiseks; ergutab liikmesriike järgima sama käsitusviisi ka siseriiklikul tasandil heakskiidetud projektide puhul; ergutab liikmesriike rakendama vastutustundlikku reoveehinna poliitikat ja võtma vajaduse korral vastu veehinda puudutavad õigussätted, et vältida hinna langemist allapoole üldiselt vastuvõetavat hinna määra (4 %); ergutab liikmesriike tagama, et avaliku sektori reoveepuhastite omanikud, nagu kohalikud omavalitsused, teeksid reoveetaristu vajalikeks hooldus- ja uuendustöödeks pikaajaliselt kättesaadavaks piisavad vahendid; VII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2015 ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid 85. väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid üle ning kiidab heaks selles Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, , lk 25). RR\ doc 15/40 PE v02-00

16 esitatud soovitused; 86. võtab teadmiseks, et kontrollikoda hindab seda algatust selle rakendamise keskel, ning väljendab heameelt kontrollikoja püüde üle alustada liidu vahendite kasutamise hindamist juba varasemas etapis; 87. rõhutab, et noortegarantii on noorte tööpuudusele reageerimise üks peamisi aspekte; väljendab heameelt selle üle, et liidu riigi- ja valitsusjuhid otsustasid eraldada noortegarantiile 6,4 miljardit eurot liidu vahendeid (3,2 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist ja 3,2 miljardit eurot uuelt eelarverealt); märgib, et see on hea algus, kuid eduka noortegarantii jaoks siiski mitte piisav; palub komisjonil seetõttu tagada lisavahendite leidmine noortegarantii toetamiseks seitsmeaastase ajavahemiku jooksul; 88. märgib, et noorte tööhõive rahastamine hõlmab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, samuti selliseid vahendeid nagu programmid Erasmus+, Erasmus noortele ettevõtjatele jt programmid; rõhutab, et kõigi võimalike rahastamisallikate vahel tuleb saavutada parem sünergia; 89. peab noortegarantii süsteemi rahastamist väga keeruliseks, pidades silmas eri rahastamisvõimalusi, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja noorte tööhõive algatus (YEI); palub komisjonil anda liikmesriikide ametiasutustele suuniseid, võttes nõuetekohaselt arvesse, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused seisavad garantii rakendamisel silmitsi erinevate probleemidega ja vajavad seepärast konkreetseid suuniseid; 90. on arvamusel, et komisjon on eraldanud palju vahendeid, et tagada selle meetme tulemuslikkus noorte tööpuuduse probleemi lahendamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et palju vähem nähti vaeva noortegarantii liikmesriikidepoolse rakendamise kooskõlastamise tagamiseks; 91. juhib tähelepanu sellele, et mitte ainult rahastamise kättesaadavus, vaid ka vahendite edukas kasutamine on noortegarantii tulemusliku rakendamise eeltingimus; peab seepärast kahetsusväärseks, et Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutussuutlikkus on mitmes Euroopa piirkonnas väga madal; palub liikmesriikidel eraldada vajalikud haldus- ja inimressursid, et kasutada eraldatud vahendeid noortegarantii nõuetekohaseks realiseerimiseks; 92. on arvamusel, et vaatamata vajadusele suurendada abi ära kasutamise suutlikkust, peaksid liikmesriigid süsteemi rakendamisel ja komisjon oma järelevalverollis keskenduma ka tulemustele, et tagada investeeritud vahendite pikaajaline mõju; 93. palub komisjonil töötada välja ulatuslik järelevalvesüsteem, sealhulgas normid, et hinnata noortegarantii meetmete rakendamist ja nende tulemuslikkust liikmesriikides; kutsub komisjoni ka üles kaaluma noorte tööpuudusega võitlemise alaste kohustuslike eesmärkide lisamist Euroopa poolaasta raames; 94. peab esmatähtsaks ühendada liikmesriikide poolt eraldatud vahendite tulemuslik rakendamine komisjoni ulatusliku abiga, et kaotada rakendamise puudujäägid; 95. märgib, et liidul ei ole õigust võtta vastu siduvaid õigusakte aktiivse tööturupoliitika PE v /40 RR\ doc

17 valdkonnas, kuid rõhutab, et on vaja, et komisjon pakuks liikmesriikidele näiteid noortegarantii rakendamise parimatest tavadest, eriti Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku kindlakstehtud tavadest; 96. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid liidu rahastamist ning pühenduksid reformidele, mille eesmärk on kaotada puudujäägid hariduses, oskustealases koolituses, avaliku ja erasektori partnerluste loomises ning tööturuteenuste ja nende kättesaadavuse edendamises; 97. piisava rakendamise ja positiivse pikaajalise mõju tagamiseks palub liikmesriikidel algatada vajaduse korral institutsioonilised muudatused ning tõhustada koostööd kohalike kogukondade, haridusasutuste, riiklike tööhõiveametite, kohalike tööstusharude ja ettevõtete, ametiühingute ja noorteühendustega; on veendunud, et see on esmatähtis kättesaadavate eri rahastamisallikate suutlikkuse parema planeerimise ja strateegilise tulemustele suunatud kasutamise saavutamiseks; 98. tuletab liikmesriikidele meelde, et nad peaksid võtma kohustuse laiendada riiklikku rahastamist Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse assigneeringute täiendamiseks, et tagada vajalik tõuge noorte tööhõive suurendamiseks; 99. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013 1, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavate esialgsete eelmaksete summat, suurendades seeläbi noorte tööhõivealgatuse kaudu tehtavate eraldiste eelmakseid aastal umbes 1 %-lt kuni 30 %-ni; juhib tähelepanu sellele, et noorte tööhõive algatusest toetatavate rakenduskavade kohese rakendamise võimaldamiseks peaks komisjon võtma kohustuse maksta eelmakse summa liikmesriikidele kohe pärast muutmismääruse jõustumist; 100. palub komisjonil rakendada ulatuslik järelevalvesüsteem, mis hõlmab näitajate raamistikku noortegarantii üle järelevalve teostamiseks koos kavandatud tulemusnäitajatega, milles keskendutakse tulemustele ning hinnatakse noorte tööhõivemeetmetes osalevate üksikisikute tööhõiveseisundit; 101. on arvamusel, et pakutavaid tööturumeetmeid tuleb käsitleda koostoimes haridus-, noorte- ja heaolualaste meetmetega ning laiemas makromajanduslikus kontekstis; 102. märgib, et komisjoni aasta aruanne noortegarantii rakendamise kohta ning kontrollikoja eelseisvad eriaruanded noorte tööhõive kohta on olulised võimalused olemasolevate puuduste käsitlemiseks nii komisjoni kui ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; VIII osa Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2015 Tehniline abi: milline on selle panus põllumajandusse ja maaelu arengusse? 103. palub komisjonil selgitada tehnilise abi ulatust ja kasutamist liikmesriikides maaelu 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, , lk 470). RR\ doc 17/40 PE v02-00

18 arengu valdkonnas; on seisukohal, et eelkõige peaks komisjon selgitama erinevust tegevus- ja suutlikkuse arendamise kulude ning rahastamiskõlblike haldus- ja eelarvetoetuse kulude vahel (eriti palgaarvestuse puhul); 104. palub komisjonil jälgida tähelepanelikult tehnilise abi rakendamist liikmesriikides; 105. palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et üldisi halduskulusid, nagu IT-hoolduskulud, ei kaetaks tehnilise abi eelarveridadelt; 106. palub komisjonil tulevikus nõuda liikmesriikidelt maaelu arengu valdkonna haldus- ja eelarvetoetuse kulude eraldi esitamist, et oleks selgemini aru saada, et osa tehnilise abi vahenditest eraldatakse sellist liiki toetusteks; 107. palub komisjonil koostada koos liikmesriikidega tehnilise abi rahastamise jaoks sobiv tulemusraamistik; on seisukohal, et eelkõige tuleb asjakohaselt hinnata komisjoni ja liikmesriikide tehnilise abi vajadusi ning luua mehhanism eesmärkide seadmiseks ja nende saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks; IX osa Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2015 Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad? 108. nõuab, et komisjon määratleks maaelu arengu valdkonnas esinevad probleemid, iseärasused ja takistavad asjaolud, et ergutada liikmesriike eelarvelist vajadust rahastamisvahendite järgi paremini välja selgitama ja hindama ning vältida ülekapitaliseerimist, mille puhul vahendeid eraldatakse ilma, et see aitaks kaasa liidu poliitika elluviimisele; nõuab samuti, et lõplike toetusesaajate juurdepääsu lihtsustataks, et võimaldada rahastamisvahendite aktiivsemat rakendamist piirkondlikul tasandil, eelkõige võrrelduna tagastamatute toetustega; 109. nõuab, et liikmesriigid esitaksid usaldusväärse ja kvantifitseeritava teabe, et võimaldada teha kindlaks sobiv fondi liik ja eraldada rahalisi vahendeid sellele vastavalt; nõuab samuti, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid järelevalvesüsteemid, mis võimaldavad hinnata rahastamisvahendite mõjusust; 110. nõuab, et komisjon esitaks suunised programmitöö perioodiks kasutusele võetud rahastamisvahendite kohustuslike eelhindamiste tegemiseks ja aitaks aktiivselt parandada nende kvaliteeti, et teha kindlaks konkreetsed puudused ja vältida ülekapitaliseerimist; nõuab lisaks, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohasele tehnilisele analüüsile tuginedes riskipositsiooni määrad; 111. nõuab, et komisjon kehtestaks programmitöö perioodil rahastamisvahendite mõjususe suurendamiseks finantsvõimenduse ja kapitali ringluse jaoks asjakohased standardid ja sihtväärtused; nõuab ka, et komisjon ja liikmesriigid viiksid enne maaelu arengu valdkonna rahastamisvahendite tulevast kasutamist ja väljatöötamist läbi põhjaliku hindamise selle alusel, mil määral need aitavad kaasa liidu poliitika elluviimisele ja kui suur on nende mõjusus toetusesaajate jaoks; 112. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid määratleksid rahastamisvahenditest saadava pikaajalise kasu ja nende jätkusuutlikkuse edendamiseks selged eeskirjad ühest PE v /40 RR\ doc

19 programmitöö perioodist teise üleminekul; 113. nõuab, et komisjon ergutaks liikmesriike looma ühe ainsa rahastamisvahendi, mis annaks nii laenu kui väljastaks tagatisi, laiendades nii rahastamisvahendi tegevust ja suurendades kriitilist massi; 114. nõuab, et liikmesriigid leiaksid viise, kuidas saada üle investeerimismeetmetele eraldatud tagastamatute toetuste haldamisel esinevatest valikuprotseduuride puudustest, mis võivad tuua kaasa tühimõju või tegevuse ümberpaiknemise; nõuab seetõttu, et liikmesriigid kohaldaksid projektide elujõulisuse tagamiseks asjakohaseid ja selgelt määratletud näitajaid, nagu investeeringute tasuvus ja rahavoogude prognoosid; 115. nõuab, et liikmesriigid uuriksid tagastamatute toetuste ja rahastamisvahendite kombineerimise võimalusi rakenduskavas, et saavutada finantsvõimenduse ja kapitali ringluse optimeerimise abil kuludele vastav parim tulu; 116. nõuab, et komisjon koostaks õigeaegselt ja enne programmitöö perioodi sulgemist selgelt määratletud rakenduseeskirjad, sealhulgas fondidest väljumise tingimused; X osa Kontrollikoja eriaruanne nr 6/2015 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi terviklikkus ja rakendamine 117. on pettunud, et liikmesriikide poolt kvootide eraldamiseks rakendatud eri süsteemide tõhususe kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) 2. etapis ( ) ei olnud võimalik saada täielikku analüüsi, mis oleks olnud kõige olulisem teadlike poliitiliste soovituste koostamiseks kontrollikoja auditi tulemuste põhjal; 118. märgib, et kontrollikoja hinnang keskendus ELi HKSi 2. etapi ( ) rakendamisele, samas kui ELi HKSi 3. etapis ( ) on tehtud otsuseid märkimisväärsete reformide, sh liidu ühtlustamismeetmete osas ja neid ka rakendatud; 119. väljendab heameelt seoses asjaoluga, et HKSi terviklikkuse kaitsmiseks loodud raamistikku on oluliselt parandatud suurema osa saastekvootide turu hetketehingute lisamisega finantsinstrumentide turgude direktiivi 1 ning turukuritarvituse direktiivi 2 ja turukuritarvituse määrusse 3 ; kutsub komisjoni üles kaaluma täiendavaid meetmeid vastavalt kontrollikoja soovitustega, sh kohustuslike kauplejatega seotud meetmeid; 120. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid läbipaistvuse ja tõhusa liidu tasandi järelevalve heitkogustega kauplemise turul ning koostöömenetlused riiklike 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, , lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli aasta direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT L 173, , lk 179). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, , lk 1). RR\ doc 19/40 PE v02-00

20 järelevalveasutuste ja komisjoni vahel; 121. on seisukohal, et aluslepingute täitmise järelevalvajana peaks komisjon tähelepanelikult jälgima rakendamist liikmesriikides ning abistama põhjalikumalt kogu protsessi vältel; on veendunud, et tuleb leida õige tasakaal tugeva järelevalve, aruandluse ja kontrolli ning halduskoormuse vahel; on seisukohal, et komisjon peab tagama õiguslike otsuste prognoositavuse ja õiguskindluse, lähtudes seejuures Euroopa Ülemkogu suunistest; 122. märgib, et kontrollikoda hindas ELi HKSi terviklikkust ja rakendamist, kuid et vaja on ka HKS-süsteemi tõhususe ja selle saavutuste analüüsi, sh hinnangut Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktide koostoimele, näiteks taastuvenergeetika arendamisel ja energiatõhususe parandamise meetmete puhul, millel on samuti suur mõju CO2-heitele ning seega CO2-turule; 123. palub kontrollikojal käsitleda oma analüüsis ka mõjutatud tööstussektoreid, eriti seoses õiguskindluse ja prognoositavusega, seda, millises ulatuses on tagatud kindel õigusraamistik ja milline on HKSi raamistiku hiljutiste kohandamiste võimalik mõju süsteemi tõhususele; 124. väljendab muret seoses asjaoluga, et auditi ajal ei olnud käibemaksupettuste riski HKSis veel täielikult kõrvaldatud, sest kolmandik liikmesriikidest ei olnud ikka veel rakendanud pöördmaksustamise mehhanismi puudutavaid õigusakte; kutsub kõiki liikmesriike tegema seda viivitamata; 125. usub, et tähtis on võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida süsinikdioksiidi leket ning tagada saastekvootide tasuta eraldamise meetmete õiglane rahvusvaheline konkurents; nõuab, et komisjon hindaks süsinikdioksiidi lekke suhtes tundlikke tööstussektoreid ja ettevõtjaid, et teha selgelt kindlaks valdkonnad, kus Euroopa tööstusettevõtjad on kaotanud oma äri riikidele, kus puuduvad ranged kliimaalased õigusaktid; XI osa Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2015 ELi politseimissioon Afganistanis: vastakad tulemused 126. nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus kasutaks mitte ainult ELi politseimissioonilt (EUPOL) Afganistanis, vaid ka teistelt julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidelt saadud kogemusi selleks, et hõlbustada teadmussiiret ja sünergiat eri missioonide vahel; nõuab Euroopa välisteenistuselt ÜJKP missioonide jaoks vajaduse korral selgemaid horisontaalseid suuniseid; juhib tähelepanu, et kõikide liidu osalejate, sh liikmesriikide, samuti muude rahvusvaheliste osalejate vaheline koordineerimine on praeguste ja tulevaste missioonide edu pant; 127. nõuab, et Euroopa välisteenistus suurendaks oma tähtsaima Afganistaniga seotud rahastamisvahendi, ÜRO Arenguprogrammi kaudu hallatava Afganistani avaliku korra tagamise sihtfondi (LOTFA) aruandekohustust, sest fondi kritiseeritakse halva juhtimise ja vähese läbipaistvuse pärast; kordab lisaks vajadust kasutada kõiki sobivaid rahastamiskanaleid, sh ELi usaldusfonde, tulevaste ÜJKP missioonide jaoks tõhusal viisil, et tagada missiooni poliitiliste eesmärkide saavutamine ja usaldusväärne finantsjuhtimine; PE v /40 RR\ doc