Müüdid ja legendid. Õpilase entsüklopeedia

Väljavõte

1 Müüdid ja legendid Õpilase entsüklopeedia

2 Sisukord Originaali tiitel: Myths, Legends & Sacred Stories A Children Encyclopedia Sissejuhatus 6 EUROOPA 8 Koostanud Philip Wilkinson Esmatrükk Suurbritannias aastal Dorling Kindersley Limited, 80 Strand, London, WC2R 0RL Copyright 2019 Dorling Kindersley Limited A Penguin Random House Company Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN (ingl k) ISBN (eesti k) Tõlge eesti keelde. Tõnis Värnik, 2021 Tõlke toimetanud Eda Posti Kirjastus Varrak Tallinn, vaata ka Universumi loomine 10 Titaanid ja nende lapsed 12 Kronose kukutamine 14 Kaksteist olümplast 16 Inimkonna loomine 18 Aphrodite ja Hephaistos 20 Pygmalion ja raidkuju 21 Pandora laegas 21 Muusik Apollon 22 Delfi oraakel 23 Daphne kimbatus 23 Athena kingitus 24 Arachne ülbus 25 Allilm 26 Persephone röövimine 27 Vembumehed 28 Heraklese vägiteod 30 Orpheus ja Eurydike 34 Perseus ja Medusa 36 Theseus ja Minotauros 38 Bellerophontes ja Pegasos 40 Ikaros kukub alla 41 Iason ja argonaudid 42 Kreeka merejumalad 44 Oidipuse tragöödia 46 Trooja sõda 48 Allilma jumalused 52 Odysseuse teekond koju 54 Orestes kohtu all 58 Aenease ülesanne 60 Kodukoldejumalanna Vesta 62 Kevadejumalanna 63 Pomona puuviljaaed 63 Maailma loomine 64 Maailmapuu 66 Tark Odin 68 Thori vasar 69 Loki ja Baldr 70 Ragnarök 71 Sõrmuse saaga 72 Võimatud ülesanded 74 Beowulf 78 Hea jumal 80 Noor poeg 81 Cúchulainni saatus 82 Kurb Deirdre 83

3 Finn MacCumhaill 86 Nooruse maa 87 Pwyll ja Rhiannon 88 Pryderi kadumine 89 Brâni pea 90 Lleu võitlused 90 Kivisse peidetud mõõk 92 Püha Graali otsimas 94 Lugu Sir Lanceloti reetlikkusest 95 Robin Hoodi seiklused 96 Müütilised asjad 98 Nõiamoor Baaba-Jagaa 100 Vassilissa pääsemine 101 Kaštšei surm 102 Ivan ja tulilind 104 Näkineid ja kuningapoeg 105 AASIA 106 Jumalate sünd 108 Marduk loob Babüloni 108 Inanna allilmas 110 Türann Gilgameš 112 Baal tõuseb võimule 114 Hirmuäratav Anat 115 Müütilised relvad 116 Tešubi triumf 118 Õige ja Vale 119 Võitlus kurjusejõududega 120 Rustam ja Sohrā b 122 Taevajumal ja tema loomistöö 124 Kotkaste toidulaud 125 Suured valitsejannad 126 Pan Gu loob universumi 128 Suur veeuputus 129 Kolm ametimeest 129 Nefriitkeisri õukond 130 Kaheksa surematut 132 Taevane ammukütt Yi 134 Ahvikuninga seiklused 136 Izanagi ja Izanami 140 Amaterasu ja peegel 142 Rebasnaine 144 Okuninushi heateod 145 Kintarō 146 Müütilised olendid 148 Loojajumal Brahma 150 Ookeanivee segamine 152 Hävitaja Šiva 154 Suur jumalanna 156 Rā ma teekond 158 Višnu avataarad 162 Suur sõda 164 AAFRIKA 168 Ra loomistöö 170 Ptahi loomistöö 171 Osirise surm 172 Egiptlaste hauatagune elu 178 Egiptuse jumalannad 180 Anansi tembud 182 Ife loomine 184 Esimesed kariloomad 186 Kanna ja öö tekkimine 187 /Kaggen ja maailmapuu 188 Nõiduslikud olendid 190 Mwindo seiklused 192 AMEERIKA 194 Sulismadu 196 Asteekide loodusejumalad 200 Kangelaskaksikud 202 Saatus ja õnn 206 Viis loomise ajastut 208 Inkade riigi algus 210 Inkade jumalad 212 Kerjusjumal 214 Metsaema 215 Öö loomine 215 OKEAANIA 216 Ahne Lumaluma 218 Vikerkaaremadu 220 Müütilised õed-vennad 222 Õeksed Wawilakid 224 Maoori jumalad 226 Maui vägiteod 228 Sõnaseletusi 232 Register 234 Tänuavaldused 238

4 Sissejuhatus Juba ammustest aegadest on inimesed üksteisele lugusid rääkinud. Lugusid maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalatest ja jumalannadest, kangelastest ja kangelannadest nimetatakse müütideks. Lugusid sündmustest, mis võib-olla võisidki toimuda, või inimes test, kes võisidki kunagi elada, nimetatakse sageli legendideks. Mõne loo aineks võivad olla kultuuri või usuga seotud sündmu sed, mida ümbritseb teatud pühapaiste. Kõik niisugused lood, ükskõik kui uskumatud nad ka ei tundu, peegeldavad inimeste tegelikku elu: need räägivad sellest, kuidas elasid inimesed väga ammu ja mida nad tänapäeval usuvad. LUGUSID KOGU MAAILMAST Peaaegu igal tsivilisatsioonil nii minevikus kui ka tänapäeval on hulk oma lugusid. Algselt anti neid edasi jutustades, näiteks lõkke ümber istudes, või siis laulude ja tantsudega, kusjuures mõnel pool maailmas käib see nii tänapäevalgi. Palju lugusid on meile teada ka kirjalike allikate, sealhulgas savitahvlite või papüürusrullide vahendusel. Ükskõik millest need räägivad, muutuvad kõik lood aja jooksul ja see seletab, miks palju üksikasju varieerub ja miks jumalatel võivad olla eri nimed. Iidne maiade piltkirjas käsikiri kiri. LUGUDE EESMÄRK Müüdid ja pühad lood aitasid inimestel mõtestada nende olemasoluga seotud raskeid küsimusi. Kuidas maailm tekkis? Kust on inimesed tulnud? Mis saab meist, kui sureme? Samuti võimaldavad need anda seletuse niisugustele loodusnähtustele nagu maa- värinad ja tormid. Hindude jumal Brahma loob universumi pärast seda, kui on koos jumal Višnuga lootoselehel ilmunud. 6

5 MAAGILINE MAAILM Müütide maailmm on meie maailmast väga erinev. Seal tegutsevad kummalised ja üleloomulikud olendid ning toimuvat ei saa alati loogiliselt seletada. Samas võib see maailm vägagi sarnaneda meie omaga, sest tegelased on silmitsi samasuguste tunnetega nagu me eie näiteks armastuse, kurbuse või kadedusega ja nem madki ilmutavad niisuguseid jooni nagu vaprus või pahameel. See teebki müüdid iseäranis huvitavaks vahel on neis kõik tuttav, vahel kummaline. Tulise hingeõhuga koletis kimäär vanast Kreekast. ÜHISED TEEMAD Müüdid ja pühad lood ühes maailma nurgas erinevad oluliselt samasugustest lugudest mujal. Siiski räägivad need samadest asjadest, näiteks maailma loomisest, surnute riigist, traditsioonide tekkimisest ning hea ja kurja võitlusest. Väga palju on juttu suurtest jumalatest, kes valitsevad niisuguseid erinevaid eluvaldkondi nagu ilm või armastus, aga ka petturitest ja sulidest ning tegelaste võimest võtta kellegi teise kuju. Kivile maalitud pildil on kujutatud Egiptuse mütoloogia tähtsaima jumala, kullipäise päikesejumala Ra austamist. SUUR INSPIRATSIOONIALLIKAS Aegade jooksul on müüdid andnud inspiratsiooni nii raamatute (James Joyce i Ulysses ) ja muusikateoste (Richard Wagneri Nibelungide sõrmus ) ning maalide (Peter Paul Rubensi Aheldatud Prometheus ) loomiseks. Isegi tänapäeval ammutavad filmid ja arvutimängud ainest lõpmata mitmekesisest ja keerulisest müütide maailmast. Austraalia aborigeenide puukooremaal kujutab Lumalumat ja püha mardayin i riituse jõudu. 7

6

7 EUROOPA Euroopa rahvaste müütides, alates Vana-Kreeka jumalatest ja jumalannadest ning lõpetades Skandinaavia vembumeeste ja koletistega, leiame vägagi ettearvamatuid tegelasi, kes on vahel vägivaldsed, vahel head ja armulikud. Ehkki need müüdid pole enam osa praegustest uskumustest, kirjeldavad need maailma, kus jumalustel on võimalik inimeste elu otseselt mõjutada ja muuta kõike nii armastuses kui ka sõjas. Kreeka vaasil võitlevad Kreeka ja Trooja sõdalased langenud kangelase Patroklose surnukeha kohal. Patroklose surm kujunes pöördepunktiks Trooja sõjas ja sundis Achilleust uuesti võitlejate ridadesse astuma.

8 Universumi loomine Vanadel kreeklastel oli universumi tekkimise ning jumalate ja jumalannade päritolu kohta mitu lugu. Tuntuima müüdi peategelased on maajumalanna Gaia ja kõikide jumalate esiisa Uranos, kes lõid maailma ja esimesed elusolendid. Roomlased võtsid üle enamiku Vana-Kreeka jumalatest, aga andsid neile oma nimed. lguses ei olnud midagi peale mõõtmatu ja pimeda tühjuse, mida nimetati kaoseks. Sellest olematusest tekkis kaks loovat jõudu: Gaia ehk maa ja Uranos ehk taevas. Kui need kaks jõudu kohtusid, lasi EMAKE MAA Roomlaste vaste kreeklaste Gaiale oli Emake Maa (ladina keeles Terra Mata), a kes on siin kuju - tatud lapse, puuviljade ja lilledega, mis kõik sümboliseerivad loovust ja viljakust. Uranos vihmal langeda Gaia pinnale. Maapinnal voolavad veed moodustasid suure Okeanose jõe (vt lk 12), mis ümbritses maad igast küljest. Seejärel lõid Gaia ja Uranos künkad ja mäed. ESIMESED ELUSOLENDID Kui looduskeskkond oli valmis, sünnitas Gaia palju lapsi, kellest said maa asukate eellased. Nende hulgas oli ka kolm kükloopi ja kolm sajakäelist hiiglast. Kükloobid olid määratu jõuga ühesilmalised hiiglased. Kükloobid olid osavad käsitöölised ja nad tekitasid vahel välku ja müristamist, mis vapustasid maailma. Sama hirmutavad olid ka hiiglased, kellel oli sada kätt ja viiskümmend pead. Uranos tundis, et kükloopide ja hiiglaste jõud ning oskused ohustavad teda ja kartes nende rünnakut, pani ta nad kinni allilma (vt lk 26). Olematusest tekkis kaks loovat jõudu: Gaia ehk maa ja Uranos ehk taevas.

9 ALGMUNA Kreeka maailma loomise teine variant räägib jumalanna Eurynomest, kes võttis tuvi kuju ja munes hiigelsuure muna. Madu Ophion keris end muna ümber, et seda haududa. Kui muna oli valmis, koorusid sellest Uranos, Gaia, mäed ja jõed, planeedid, tähed ning kõik muu olemasolev. Pärast Uranose surma sai titaanide kuningaks ja maailma valitsejaks Kronos. EUROOPA Edaspidi sünnitas Gaia veel titaanid, väga tugevad üleloomuliku jõuga hiiglased, kellest said Kreeka kõige esimesed jumalused. Titaane oli 12: kuus meest Okeanos (vt lk 12), Hyperion, Iapetos, Koios, Kreios ja Kronos (vt lk 12) ja kuus naist Rhea (vt lk 12), Phoibe, Tethys (vt lk 12), Theia, Themis (vt lk 12) ja Mnemosyne. Nende kõikide juht oli noorim titaan Kronos. Teine tähtis titaan oli Kronose vend Iapetos, kelle järeltulijad olid esimesed inimesed. Naistitaanid sünnitasid jumalate ja jumalannade järgmise põlvkonna, kusjuures Rhea tõi ilmale viis jumalat, kes said tuntuks kui olümplased (vt lk 16 17). KRONOSE VALITSEMISAEG Gaiale ei meeldinud kükloopide ja gigantide allilma vangistamine ja nii keelitas ta oma poega Kronost tapma Uranos ning võtma üle tema koht maailma valitsejana. Gaia valmistas Kronosele isa tapmiseks sirbi. Kronos palus ülesande täitmiseks abi vendadelt. Hyperion, Iapetos, Kreios ja Koios nõustusid, aga Okeanost ei SAJAKÄELISED HIIGLASED Uranos pagendas need hiiglased allilma kaugeimasse nurka, mis kandis nime Tartaros (vt lk 26). Seal pidid nad valvama hingi, kes pärast surma Tartarosse saadeti. õnnestunud Kronosel abiliseks meelitada. Neli tugevat titaani suutsidki vägevat Uranost kinni hoida, et Kronos saaks isa sirbiga tappa. Surres pani aga vana jumal Kronosele needuse, öeldes, et temagi tapavad ta oma pojad (vt lk 14 15). Uranose surma järel sai Kronosest titaanide juht ja maailma valitseja. KÜKLOOBID Kolm ühesilmalist kükloopi olid oskuslikud ehitajad, käsitöölised ja sepad. 11

10 Muusik Apollon Olümplane Apollon oli päikese-, ravitsemis- ja ennustamisjumal. Samuti olevat ta mänginud hästi lüürat (Vana-Kreeka keelpilli) ja teda hakatigi seostama muusikaga. Rooma luuletaja Ovidius kirjutab Apolloni ja Marsyase muusikalisest võistlusest, mis lõppes ühele osalistest kohutavate tagajärgedega. EUROOPA Apollonil oli püha veisekari, mille eest ta hoolitses. Jumalate käskjalg Hermes (vt lk 28) kadestas Apollonit selle karja pärast, sest ta oleks neid toredaid loomi endale tahtnud. Ühel päeval märkaski Hermes, et karja ei valvata, varastas loomad ja peitis need Pylose saarel ühte koopasse. Apollon uuris välja, kuhu Hermes tema loomad on peitnud, ja läks jumalate käskjala juurde oma vara tagasi nõudma. Koopasse jõudes nägi Apollon Hermest mängimas lüürat, mille ta oli valmistanud loomasooltest ja kilpkonna kilbist. Hea muusikuna oli Apollon lüürahelidest sedavõrd võlutud, et oli nõus jätma loomad Hermesele, kui saab endale vahetuskaubaks lüüra. VÕISTUMÄNGIMINE Apollon õppis lüüramängu kiiresti ära ja teated tema mänguoskusest levisid nii lähedal kui ka kaugel. Saatür (inimese ülakeha ja kitse tagakehaga olend) Marsyas mängis imehästi kahe toruga vilespilli aulost, mille ta ise oli leiutanud. Ühel ülbusehetkel kutsus Marsyas Apolloni võistu mängima ja jumal nõustus tingimusel, et võitja võib karistada kaotajat just MARSYASE VILESPILL Marsyas püüdis Apollonit võistumängimisel võita aulost puhudes. Aulos oli Vana- Kreekas populaarne muusikainstrument. APOLLON JA TEMA LÜÜRA Apollon oskas eriti hästi mängida lüürat. Tema õpetas ka Orpheust (vt lk 34 35) seda pilli mängima. nii, nagu soovib. Saatür oli enese võidus nii kindel, et nõustus pikemalt mõtlemata. Apollon ja Marsyas olid väga võrdsed muusikud ning nende võistlust kuulama kogunenud rahvahulk ei suutnud võitjat määrata. Siis pakkus Apollon lahenduse: otsus langetatakse seejärel, kui mõlemad on mänginud oma pilli, rippudes pea alaspidi. Kuna lüüra on keelpill, oli seda kergem mängida sellises asendis, Marsyase aulost oli aga pea alaspidi väga raske mängida. Võitjaks kuulutatigi Apollon, kes otsustas karistada Marsyast ülbuse (vt lk 40) eest nii, et sidus ta puu külge ja tappis siis. Apollon ja Marsyas olid võrdsed muusikud ning võistlust kuulama kogunenud rahvahulk ei suutnud võitjat määrata. 22

11 Delfi oraakel Ennustamisjumal Apollon andis Delfi preestrinnale võime tulevikku ette näha. Oraaklina tuntud preestrinna ettekuulutusi oli aga tihtipeale raske mõista. ORAAKLIGA NÕU PIDAMAS Külastajatel oli võimalik kohtuda oraakliga ainult teatud päevadel ja tihti tuli selleks järjekorras seista. Preestrinnad edastasid oraakli ennustusi, mida ta tegi kolmejalgsel toolil istudes. Apolloni ema titaan Leto rääkis Apollonile, kuidas teda oli kimbutanud maokujuline koletis Python. Apollon ajas Pythonit Kreekas taga kuni Delfi linnani, kus põhjustas suure segaduse. Jumal ajas koletise nurka ja laskis teda mürginooltega, kuni too suri. Delfi elanikud rõõmustasid selle üle väga ja ehitasid Apollonile tänutäheks templi. See meeldis Apollonile ja ta andis templi tähtsaimale preestrinnale tuleviku ennustamise võime. Preestrinna sai tuntuks kui Delfi oraakel ja tema juures käis palju inimesi, kes tahtsid oma tulevikku teada. Paraku oli preestrinna jutt tihtipeale segasevõitu ja tema ettekuulutustest oli raske aru saada. Nende segasest olemusest hoolimata täitusid oraakli ennustused alati, sageli küll imelikul kombel (vt lk 46 47). EUROOPA Daphne kimbatus Loo nümf Daphnest leiame Rooma kirjaniku Ovidiuse raamatust Metamorfoosid. Jutustus räägib Apolloni armastusest Daphne vastu ja sellest, kuidas Daphne muutub loorberipuuks. Armastusejumal Eros oskas iseäranis hästi kasutada oma vibu ja nooli. Läkitades kuldse otsaga nooli inimeste või jumalate südameisse, sütitas ta neis armastuse. Kui vibuküttide kaitsja Apollon pilkas Erose vibulaskmisoskust, otsustas viimane talle kätte maksta. Eros laskis Apollonit oma kuldotsaga noolega ja pani ta armuma nümf Daphnesse. Daphnet aga laskis Eros tinaotsaga noolega, mis sundis teda Apolloni armastust tagasi lükkama. Armunud jumal üritas igati Daphne armastust võita, too aga ei võtnud kuidagi vedu. Apolloni eest põgenedes palus Daphne Zeusil muuta end millekski niisuguseks, mille vastu Apollon huvi ei tunneks, ja nii muutis Zeus ta loorberipuuks. Kui Apollon viimaks asjast aru sai, valmistas ta loorberiokstest pärja ja kandis seda alati peas nagu krooni. LOORBERIPUU Nümfi muutumist kujutaval skulptuuril kasvavad Daphne peast ja kätest välja loorberipuu oksad. Kui Daphne oli muutunud loorberi- püha puuks, sai sellest Apollonile puu. 23

12 Saatus ja õnn Paljudes kultuurides leidub jumalaid, kellel arvatakse olevat võimu kontrollida inimeste elu, õnne ja saatust. Sageli on neid jumalaid või jumalannasid kolm. Nad võivad tuua inimeste ellu järske ja mõnigi kord hirmsaid muutusi, mistõttu inimesed neid kardavad ja kummardavad. MOIRAD Moirad on Kreeka mütoloogias kolm saatusejumalannat, kes ketravad inimese elulõnga ja lõikavad selle katki, kui tal on aeg surra. Need jumalannad on Klotho (paremal), Lachesis (keskel) ja Atropos (vasakul). Rooma müütides nimetatakse neid parkadeks. NORNID Kolm tarka naist, keda hüüti nornideks, määrasid Põhjala maailmas kõikide saatuse. Nad võtsid ka Saatuse allikast vett, et kasta maailmapuu Yggdrasili juuri. Ganešal on alati käes kirves, millega ta põrmustab kõik takistused oma teel. SHAI Egiptuse saatusejumal on Shai. Tema otsustab, kui kaua keegi elab, ja on kohal, kui hinge üle allilmas Duatis kohut mõistetakse. GANEŠA Elevandipeaga hindu jumal Ganeša (vt lk 156) on tuntud kui takistuste kõrvaldaja. Seda hea õnne jumalat seostatakse ka teadmiste ja õppimisega.

13 LAKŠMĪĪ Hindu jumalanna Lakšmī tagavat enda kummardajatele jõukuse ja hea õnne. Ta on hindude ühe tähtsaima jumala Višnu naine. CAMAXTLI Camaxtli on maiade saatuse-, küttimise- ja sõjajumal. Mõneski maiade loos väidetakse, et tema on jumal, kes andis esimesena inimestele tule. FORTUNA Vana-Roomaa mütoloogias on Fortuna saatuse- ja õnnejumalanna. Teda kujutatakse tihti küllusesarvegaa (see on täis lilli ja puuvilju), mis sümboliseerib rikkust ja viljakust. Lootos sümboliseerib õnne ja küllust. GEFION Põhjala müütides on Gefion põllunduse ning jõukuse ja maa jumalanna, keda kõige rohkem seostatakse kündmisega. Usutakse, et ta toob head õnne. SAN XING Shou (vasakul), Lu (keskel) ja Fu (paremal) moodustavad kokku San Xingi ( kolm tähte ). Arvatakse, et need kolm Hiina õnnejumalat tagavad austajatele pika elu, staatuse ja rahalise edu. 207