LÜHIÜLEVAADE MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI (WHO) SOOVITUSED KEHALISE AKTIIVSUSE JA ISTUVA ELUVIISI KOHTA. Iceland Liechtenstein Norway grants
|
|
- Peeter Laanemets
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 LÜHIÜLEVAADE MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI (WHO) SOOVITUSED KEHALISE AKTIIVSUSE JA ISTUVA ELUVIISI KOHTA Iceland Liechtenstein Norway grants
2
3 LÜHIÜLEVAADE MAAILMA TERVISEORGANISATSIOONI (WHO) SOOVITUSED KEHALISE AKTIIVSUSE JA ISTUVA ELUVIISI KOHTA Iceland Liechtenstein Norway grants
4 Algselt välja andnud Maailma Terviseorganisatsiooni peakontor Genfis aastal pealkirja all WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour: at a glance. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor 2021 Maailma Terviseorganisatsioon on andnud eestikeelse väljaande tõlkimise ja kirjastamise õigused Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislaborile, kes on ainuvastutav eestikeelse tõlke kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest. Mis tahes vasturääkivuse korral inglis- ja eestikeelse väljaande vahel on siduv ja autentne ingliskeelne väljaanne. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta. Lühiülevaade. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor 2021 ii
5 SISUKORD Tänuavaldus iv Põhisõnumid 1 Sissejuhatus 2 Käsitlusala 2 Sihtrühm 2 Töö käik 2 Soovitused 2 Lapsed ja noored (5 17-aastased) 3 Täiskasvanud (18 64-aastased) 4 Vanemaealised (üle 65-aastased) 6 Rasedad ja äsja sünnitanud naised 8 Krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised (üle 18-aastased) 10 Puudega lapsed ja noored (5 17-aastased) 12 Puudega täiskasvanud (üle 18-aastased) 14 Uuringute lüngad 16 Soovituste elluviimine ja levitamine 16 Soovitustest tegudeni 17 Mõju kehalise aktiivsuse mõõtmisele 17 Kasutatud kirjandus 17 Lisad (inglise keeles): Sisukord iii
6 TÄNUSÕNAD Maailma Terviseorganisatsioon avaldab tänu üksikisikutele ja organisatsioonidele nende toetuse ja panuse eest kehalise aktiivsuse soovituste väljatöötamisel. Kehalise aktiivsuse soovituste väljatöötamise protsessi juhtisid Fiona Bull ja Juana Willumsen. Juhtimisprotsessil olid abiks Maailma Terviseorganisatsiooni juhtgrupi liikmed Valentina Baltag, Maurice Bucagu, Alex Butchart, Neerja Chowdhary, Regina Guthold, Riitta-Maija Hämäläinen, Andre Ilbawi, Wasiq Khan, Lindsay Lee, Alana Officer, Leanne Riley ja Gojka Roglic. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Kehalise aktiivsuse soovituste väljatöötamise töörühma kuulusid Salih Saad Al-Ansari, Stuart Biddle, Katja Borodulin, Matthew Buman, Greet Cardon (aseesimees), Catherine Carty, Jean-Philippe Chaput, Sebastien Chastin, Paddy Dempsey, Loretta DiPietro, Ulf Ekelund, Joseph Firth, Christine Friedenreich, Leandro Garcia, Muthoni Gichu, Russ Jago, Peter Katzmarzyk, Estelle V. Lambert, Michael Leitzmann, Karen Milton, Francisco B. Ortega, Chathuranga Ranasinghe, Emmanuel Stamatakis (aseesimees), Anne Tiedemann, Richard Troiano, Hidde van der Ploeg, Vicky Wari. Soovituste määramise, hindamise ja koostamise liigitusüsteemi (GRADE metoodikat) haldas Roger Chou. Välishindajate töörühma kuulusid Kingsley Akinroye, Huda Alsiyabi, Alberto Flórez-Pregonero, Shigeru Inoue, Agus Mahendra, Deborah Salvo ja Jasper Schipperijn US Physical Activity Guidelines Advisory Committee Scientific Report to the Secretary of Health and Human Services uuendati tänu Kyle Sprow i (National Cancer Institutes, National Institutes of Health, Maryland, USA) täiendavale kirjandusallikate analüüsile. Lisaks aitasid kirjandusallikate analüüsi läb viia Elif Eroglu (University of Sydney), Andrea Hillreiner (University of Regensburg), Bo-Huei Huang (University of Sydney), Carmen Jochem (University of Regensburg), Jairo H. Migueles (University of Granada), Chelsea Stone (University of Calgary) ja Léonie Uijtdewilligen (Amsterdam UMC). Uuringute ülevaatetabeli ning GRADE hindetabeli koostasid Carrie Patnode ja Michelle Henninger (The Kaiser Foundation Hospitals, Center for Health Research, Portland, Oregon, USA). Teaduspõhist ülevaadet aitasid täiendavalt koostada N. Fairhall, J. Oliveira, M. Pinheiro, C. Sherrington (Institute for Musculoskeletal Health, School of Public Health, The University of Sydney, Sydney, Australia) ja A. Bauman (Prevention Research Collaboration, School of Public Health, The University of Sydney, Sydney, Australia; WHO Collaborating Centre for Physical Activity, Nutrition and Obesity); S. Mabweazara, M-J. Laguette, K. Larmuth, F. Odunitan-Wayas (Research Centre for Health through Physical Activity, Lifestyle and Sports Medicine, Faculty of Health Sciences, University of Cape Town, Cape Town, South Africa), L. Leach, S. Onagbiye (Department of Sport, Recreation and Exercise Science, Faculty of Health Sciences, University of the Western Cape, Cape Town, South Africa), M. Mthethwa (Chronic Disease Initiative for Africa, University of Cape Town, Cape Town, South Africa), P. Smith (The Desmond Tutu HIV Centre, Institute for Infectious Disease and Molecular Medicine, Faculty of Health Sciences, University of Cape Town, Cape Town, South Africa), F. Mashili (Department of Physiology, Muhimbili University of Allied Sciences, Dar Es Salaam, United Republic of Tanzania); B. Cillekens, M. Lang, W. van Mechelen, E. Verhagen, M. Huysmans, A. van der Beek, P. Coenen (Department of Public and Occupational Health at Amsterdam University Medical Centre, Amsterdam, Netherlands). Kehalise aktiivsuse soovituste väljatöötamist aitasid rahastada The Public Health Agency of Canada ja Norra valitsus. iv
7 PÕHISÕNUMID 1 2 Igasugune 3 Igasugune 4 Lihaste 5 Liigne 6 Kehalise Liikumine on hea südamele, kehale ja vaimule. Regulaarne liikumine ennetab ja aitab kontrolli all hoida südamehaigusi, 2. tüüpi diabeeti ja vähki, mis põhjustavad üle maailma peaaegu kolm neljandikku surmajuhtumitest. Ühtlasi vähendab kehaline aktiivsus depressiooni ja ärevuse sümptomeid, parandab mõtlemis- ja õppimisvõimet ning edendab üldist heaolu. kehaline aktiivsus on parem kui mitte midagi ning mida rohkem liikumist, seda parem. Tervise ja heaolu edendamiseks soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) täiskasvanutele vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust nädalas ning lastele ja noortele keskmiselt 60 minutit vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust päevas. liikumine loeb. Kehaline aktiivsus ei tähenda üksnes sporti, vaid kuulub ka töö tegemise, vaba aja veetmise, vahemaade läbimise (kõndimine, rattaga sõitmine) ning igapäevategevuste ja majapidamistööde juurde. tugevdamine on kasulik kõigile. Ka vanemad inimesed (üle 65-aastased) peaksid lisama oma päeva harjutusi või muid selliseid tegevusi, millega arendada tasakaalu- ja koordinatsioonivõimet ja tugevdada lihaseid, et ennetada kukkumist ja parandada oma üldist tervist. istumine on ebatervislik. See suurendab südamehaiguste, vähi ja 2. tüüpi diabeedi riski. Istumisaja vähendamine ning kehalise aktiivsuse suurendamine on tervisele kasulik. aktiivsuse suurendamine ja istumisaja vähendamine on kasulik kõigile, kaasa arvatud rasedatele ja äsja sünnitanud naistele, samuti krooniliste haigustega ja puudega inimestele. Kui kogu maailma rahvastik liiguks rohkem, oleks võimalik ära hoida 4 5 miljonit surma aastas. Siin esitatud ülemaailmsed suunised võimaldavad riikidel kujundada tõenduspõhist tervisepoliitikat ning aidata ellu viia WHO koostatud ülemaailmset kehalise aktiivsuse tegevuskava aastateks Kehalise aktiivsuse suurendamiseks ja istuva eluviisi vähendamiseks kasutusele võetavad meetmed ja investeeringud aitavad saavutada aastaks seatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige tervise ja heaolu (SDG3), jätkusuutlike linnade ja asumite (SDG11), kliimamuutuste vastaste meetmete (SDG13) ning kvaliteetse haridusega (SDG4) seotud eesmärke. IGASUGUNE LIIKUMINE LOEB! Mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus suurendab südame löögisagedust ja muudab hingamise kiiremaks. Tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus suurendab oluliselt südame löögisagedust ja muudab hingamise oluliselt kiiremaks. Lihaste tugevdamiseks on palju võimalusi nii kodus kui ka spordisaalis. Põhisõnumid 1
8 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta SISSEJUHATUS Regulaarne kehaline aktiivsus on mittenakkuslike haiguste, näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja mitmesuguste vähivormide ennetamises ja ravis üheks peamiseks mõjuteguriks. Ühtlasi tuleb liikumine kasuks vaimsele tervisele, muu hulgas aitab see ära hoida kognitiivsete võimete vähenemist ning depressiooni ja ärevust. Samuti aitab liikumine kaasa normaalse kehakaalu ja üldse heaolu säilitamisele. Ülemaailmsed uuringud näitavad, et 27,5% täiskasvanutest [1] ja 81% noortest [2] ei täida aastal WHO avaldatud soovituslikke kehalise aktiivsuse norme [3], kusjuures viimase kümnendi jooksul ei ole täheldatud peaaegu ühtegi paranemise märki. Samuti on selgelt esile tulnud teatavad erinevused: uuringud näitavad, et enamikus riikides on tüdrukud ja naised kehaliselt vähem aktiivsed kui poisid ja mehed, ka on selged erinevused eri sotsiaalmajanduslike rühmade ning eri riikide ja regioonide vahel. KÄSITLUSALA Teavik Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta annab lastele, noortele, täiskasvanutele ja vanemaealistele teaduspõhiseid soovitusi, millise sageduse, intensiivsuse ja kestusega peaksid nad liikuma, et see tugevdaks nende tervist ja leevendaks terviseriske. Esimest korda antakse soovitusi ka istuva eluviisi vähendamise ning liigse istumise põhjustatud terviseriskide kohta. Samuti antakse esimest korda liikumissoovitusi rasedatele ja äsja sünnitanud naistele ning krooniliste haigustega ja puudega inimestele. SIHTRÜHM Siinsed suunised on mõeldud nii suure, keskmise kui ka väikese sissetulekuga riikide poliitikakujundajatele, kes on seotud tervishoiu-, hariduse-, noorsootöö-, spordi- või sotsiaalvaldkonnaga; ametnikele, kes koostavad eri sihtrühmadele mõeldud kehalise aktiivsuse suurendamise ja istuva eluviisi vähendamise suuniseid riiklikul, maakondlikul või kohaliku omavalitsuse tasandil; samuti inimestele, kes töötavad vabaühendustes, haridusvaldkonnas, erasektoris, teaduses või meditsiinis. TÖÖ KÄIK Soovitused on välja töötatud WHO juhendite koostamise käsiraamatu [4] põhjal aastal moodustati kõigi kuue WHO piirkonna oma ala ekspertidest ja sidusrühmadest suuniste väljatöötamise töörühm. Esimene kohtumine toimus aasta juulis ning selle raames sõnastati põhiküsimused, vaadati üle olemasolevad tõenduspõhised materjalid, lepiti kokku kirjanduse ajakohastamises ning vajaduse korral uute täiendavate ülevaadete tegemises. Järgmisel töörühma kohtumisel, mis toimus aasta veebruaris, vaadati üle tõendusmaterjal kriitilise ja olulise tähtsusega tulemuste kohta, kaaluti soovituste võimalikku kasu ja kahju ning väärtushinnangute, eelistuste, teostatavuse ja vastuvõetavusega seonduvat, samuti pöörati tähelepanu ressurssidele. Uued soovitused koostati konsensuslikult ning postitati seejärel veebi avalikuks aruteluks. Lõplikud soovitused on esitatud allpool. GRADE-meetodil põhinevad uuringumaterjalid on kättesaadavad veebilisana. Valitsuse ja sidusrühmade koostöö soodustamiseks on välja pakutud ka praktilised lahendused kehalise aktiivsuse soovituste vastuvõtmiseks, levitamiseks ja rakendamiseks ning nendega seotud kampaaniate korraldamiseks, et parandada inimeste liikumisharjumusi ja vähendada istuvat eluviisi. SOOVITUSED WHO kehalise aktiivsuse soovitused on mõeldud kõigile elanikkonna- ja vanuserühmadele, alates 5-aastastest kuni 65-aastaste ja vanemaealisteni, olenemata soost, kultuurilisest taustast ja sotsiaalmajanduslikust seisundist. Krooniliste haigustega ja puudega inimesed ning rasedad ja äsja sünnitanud naised peaksid soovitusi järgima vastavalt oma võimalustele ja võimetele. 1 Veebilisa soovituste määramise, hindamise ja koostamise kohta (inglise keeles): 2
9 LAPSED JA NOORED (5 17-aastased) Laste ja noorte puhul avaldab kehaline aktiivsus kasulikku mõju järgmistele tervisenäitajatele: suureneb füüsiline võimekus (kardiorespiratoorne võimekus, lihaste tugevus), väheneb südame-veresoonkonna haiguste risk (vererõhk ning vere kolesterooli- ja glükoosisisaldus püsivad normi piires, väheneb insuliiniresistentsuse risk), paraneb luude seisund, samuti paranevad kognitiivsed näitajad (õpitulemused, täidesaatvad funktsioonid) ja vaimne tervis (leevenevad ärevuse ja depressiooni sümptomid) ning väheneb rasvumise ja ülekaalulisuse risk. Vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust kogu nädala jooksul, valdav peaks olema aeroobne liikumine. Soovitus Lapsed ja noored peaksid kogu nädala jooksul harrastama keskmiselt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas, tegevused peaksid olema eelkõige aeroobsed. 2 Vähemalt 3 päeval nädalas Tugeva intensiivsusega aeroobseid tegevusi ning luid ja lihaseid tugevdavaid tegevusi peaks tegema vähemalt kolmel päeval nädalas. tuleks lisaks teha tugeva intensiivsusega aeroobseid tegevusi, aga ka lihaseid ja luid tugevdavaid tegevusi. MILLEST LÄHTUDA? Vähene liikumine on parem kui mitte midagi. Kui lapsed ja noored soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed lapsed ja noored peaksid alustama vähesemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Väga oluline on tagada kõigile lastele ja noortele ohutud ja võrdsed liikumisvõimalused. Lapsi ja noori tuleks julgustada osalema liikumistegevustes, mis pakuvad rõõmu ja vaheldust ning vastavad nende vanusele ja võimalustele. Istuv eluviis 3 on laste ja noorte puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suureneb ülekaalulisuse ja rasvumise risk; nõrgeneb kardiometaboolne tervis ja kehaline võimekus; halvenevad sotsiaalsed oskused ning uneaeg lüheneb. Soovitus Lapsed ja noored peaksid vähendama igapäevast istumisaega, eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vabal ajal ekraani taga veedetud aja vähendamisele. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus 4 VÄHENDA istumisaega, eriti just vabal ajal ekraani taga veedetud aega. 2 soovituse järgimine on väga oluline vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuid edasised uuringud on vajalikud, et kinnitada olemasolevaid teadmisi. (Tõlkija märkus) 3 Istuv eluviis on eluviis, mille puhul on ülekaalus istumine või lamamine (nt televiisori vaatamine, arvutimängude mängimine, arvuti kasutamine, autoga sõitmine jne). 4 Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus soovituse järgmine on väga oluline vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuid edasised uuringud on väga vajalikud kindlamate ja üheste tõendite saamiseks. (Tõlkija märkus) Soovitused 3
10 TÄISKASVANUD (18 64-aastased) Täiskasvanute puhul avaldab kehaline aktiivsus kasulikku mõju järgmistele tervisenäitajatele: väheneb nii üldine kui ka südame-veresoonkonnahaigustesse suremus; väheneb kõrgvererõhktõve, spetsiifiliste vähivormide (põie-, rinna-, käärsoole-, emakakaela-, söögitoru-, mao-, neeruvähk) ja 2. tüüpi diabeedi risk; paraneb vaimne tervis (leevenevad ärevuse ja depressiooni sümptomid), kognitiivne võimekus ja une kvaliteet ning väheneb ülekaalulisuse ja rasvumise risk. Soovitus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Kõik täiskasvanud peaksid olema regulaarselt aktiivsed. Tervise tugevdamiseks peaksid täiskasvanud harrastama nädalas vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Lisakasu tervisele: Vähemalt 2päeval nädalas vähemalt mõõduka intensiivsusega tehtavad lihaseid tugevdavad harjutused, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. Vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või Tervisekasu suurendamiseks peaksid täiskasvanud vähemalt kahel päeval nädalas tegema vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmaksid kõiki peamisi lihasgruppe. vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul 4
11 TÄISKASVANUD (18 64-aastased) Lisakasu tervisele: üle minuti mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või üle minuti tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Tervisekasu suurendamiseks võiks täiskasvanute mõõduka intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus olla üle 300 minuti nädalas või tugeva intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus üle 150 minuti nädalas. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Tingimuslik soovitus, mõõdukas tõenduskindlus 5 MILLEST LÄHTUDA? Vähene liikumine on parem kui mitte midagi. Kui täiskasvanud soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed täiskasvanud peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Istuv eluviis on täiskasvanute puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suurem üldine suremus, südame-veresoonkonnahaigustesse suremus ja vähki suremus; suurem haigestumus südame-veresoonkonnahaigustesse, vähki ja 2. tüüpi diabeeti. Soovitused Täiskasvanud peaksid vähendama igapäevast istumisaega. Selle asendamisest kui tahes intensiivse (kas või kerge) liikumisega on tervisele palju kasu. Vähendamaks istumisaja kahjulikku mõju, peaksid täiskasvanud seadma eesmärgiks olla kehaliselt aktiivsemad, kui mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse soovitused ette näevad. VÄHENDA istumisaega. ASENDA see kui tahes intensiivse liikumisega (kas või kerge liikumisega). 5 Tingimuslik soovitus, mõõdukas tõenduskindlus füüsilisest vormisolekust lähtuv soovitus, kuid edasised uuringud on vajalikud, et kinnitada olemasolevaid teadmisi. Soovitused 5
12 VANEMAEALISED (üle 65-aastased) Vanemaealiste puhul avaldab kehaline aktiivsus kasulikku mõju järgmistele tervisenäitajatele: väheneb nii üldine kui ka südame-veresoonkonnahaigustesse suremus; väheneb kõrgvererõhktõve, spetsiifiliste vähivormide (põie-, rinna-, käärsoole-, emakakaela-, söögitoru-, mao-, neeruvähk) ja 2. tüüpi diabeedi risk; paraneb vaimne tervis (leevenevad ärevuse ja depressiooni sümptomid), kognitiivne võimekus ja une kvaliteet ning väheneb ülekaalulisuse ja rasvumise risk. Vanemaealiste puhul aitab kehaline aktiivsus ennetada kukkumist ja kukkumisega seotud vigastusi ning ära hoida luude seisundi halvenemist ja funktsionaalse võimekuse kahanemist. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Soovitus Kõik vanemaealised peaksid olema regulaarselt aktiivsed. Tervise tugevdamiseks peaksid vanemaealised harrastama nädalas vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Lisakasu tervisele: vähemalt 2päeval nädalas vähemalt mõõduka intensiivsusega tehtavad lihaseid tugevdavad harjutused, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. Vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Tervisekasu suurendamiseks peaksid vanemaealised vähemalt kahel päeval nädalas tegema vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmaksid kõiki peamisi lihasgruppe. 6 vähemalt 3päeval nädalas vähemalt mõõduka intensiivsusega harjutused, mis on suunatud tasakaalu ja jõu arendamisele. Ühe osana iganädalasest kehalisest aktiivsusest peaksid vanemaealised tegema mitmekülgseid, tasakaalu ja jõu arendamisele suunatud harjutusi. Neid tuleks teha vähemalt mõõduka intensiivsusega ja vähemalt kolmel korral nädalas, et suurendada üldist funktsionaalset võimekust ja ennetada kukkumist.
13 VANEMAEALISED (üle 65-aastased) Lisakasu tervisele: üle minuti mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või üle minuti tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist Tervisekasu suurendamiseks võiks vanemaealiste mõõduka intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus olla üle 300 minuti nädalas või tugeva intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus üle 150 minuti nädalas. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Tingimuslik soovitus, mõõdukas tõenduskindlus või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. MILLEST LÄHTUDA? Vähene liikumine on parem kui mitte midagi. Kui vanemaealised soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed vanemaealised peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Vanemaealised peaksid olema nii aktiivsed, kui nende funktsionaalne võimekus lubab, ning kohandama liikumise oma kehalistele võimetele vastavaks. Istuv eluviis on vanemaealiste puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suurem üldine suremus, südame-veresoonkonnahaigustesse suremus ja vähki suremus; suurem haigestumus südame-veresoonkonnahaigustesse, vähki ja 2. tüüpi diabeeti. Soovitused Vanemaealised peaksid vähendama igapäevast istumisaega. Selle asendamisest kui tahes intensiivse (kas või kerge) liikumisega on tervisele palju kasu. VÄHENDA istumisaega. Vähendamaks istumisaja kahjulikku mõju, peaksid vanemaealised püüdma olla kehaliselt aktiivsemad, kui mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse soovitused ette näevad. ASENDA see kui tahes intensiivse liikumisega (kas või kerge liikumisega). Soovitused 7
14 RASEDAD JA ÄSJA SÜNNITANUD NAISED Rasedate ja äsja sünnitanud naiste puhul avaldab kehaline aktiivsus kasulikku mõju järgmistele ema ja loote tervisenäitajatele: väheneb preeklampsia, rasedusaegse kõrge vererõhu, rasedusdiabeedi, liigse kaalutõusu, sünnitustüsistuste ja sünnitusjärgse depressiooni risk; kahaneb vastsündinu tüsistuste risk. Kehaline aktiivsus ei avalda kahjulikku mõju lapse sünnikaalule ega suurenda surnultsünni riski. Soovitused kõigile vastunäidustuseta rasedatele ja äsja sünnitanud naistele: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Kogu raseduse vältel ja sünnitusjärgsel ajal tuleks olla regulaarselt aktiivne. Lisaks Vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist. Naised, kes enne rasedust osalesid regulaarselt tugeva intensiivsusega aeroobsetel treeningutel või olid muidu kehaliselt aktiivsed, võivad neid tegevusi jätkata ka raseduse vältel ja sünnitusjärgsel ajal. Tervise tugevdamiseks tuleks nädalas harrastada vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist. Teha tuleks mitmesuguseid aeroobseid ja lihaseid tugevdavaid harjutusi, kasulik on kaasata ka kergemaid venitusharjutusi. 8
15 RASEDAD JA ÄSJA SÜNNITANUD NAISED MILLEST LÄHTUDA? Vähene liikumine on parem kui mitte midagi. Kui rasedad või äsja sünnitanud naised soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed rasedad ja äsja sünnitanud naised peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Uriinipidamatuse riski vähendamiseks tuleks iga päev treenida vaagnapõhjalihaseid. Täiendavad kehalise aktiivsusega seotud ettevaatusabinõud rasedatele Vältida tuleks kehalist aktiivsust kuumas ja suure õhuniiskusega keskkonnas. Enne kehalist aktiivsust, selle ajal ja ka pärast tuleb juua vett. Vältida tuleks kontaktspordialasid ja tegevusi, mille puhul esineb kukkumise oht. Lisaks tuleks vältida tegevusi, mille korral võib hapnikuga varustatus olla piiratud (näiteks viibimine kõrgmäestikus, kui tavaline elukeskkond asub märksa madalamal). Pärast esimest trimestrit tuleks vältida lamavas asendis tehtavaid harjutusi. Kui soovitakse osaleda spordivõistlustel või harjutada oluliselt rohkem, kui soovitused ette näevad, tuleb enne pidada nõu tervishoiutöötajaga. Tervishoiutöötaja peab selgitama rasedale, millised on ohumärgid, ja andma teada, millal tuleb treening lõpetada või kehalist aktiivsust piirata; ohumärkide ilmnemisel tuleb viivitamata pöörduda tervishoiutöötaja poole. Pärast keisrilõiget tohib kehalist aktiivsust suurendada järk-järgult ning enne tuleks pidada nõu tervishoiutöötajaga. Istuv eluviis on rasedate ja äsja sünnitanud naiste nagu kõigi teistegi täiskasvanute puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suurem üldine suremus, südameveresoonkonnahaigustesse suremus ja vähki suremus; suurem haigestumus südameveresoonkonnahaigustesse, vähki ja 2. tüüpi diabeeti. VÄHENDA istumisaega. ASENDA see kui tahes intensiivse liikumisega (kas või kerge liikumisega). Soovitus Rasedad ja äsja sünnitanud naised peaksid vähendama igapäevast istumisaega. Selle asendamisest kui tahes intensiivse (kas või kerge) liikumisega on tervisele palju kasu. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus Vähene liikumine on parem kui mitte midagi! Soovitused 9
16 KROONILISTE HAIGUSTEGA TÄISKASVANUD JA VANEMAEALISED (üle 18-aastased) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Täiskasvanute ja vanemaealiste puhul võib kehaline aktiivsus avaldada kasulikku mõju järgmiste krooniliste haiguste korral: vähki põdenud inimesed kehaline aktiivsus vähendab üldist suremust, vähki suremust ja vähi kordumise või teiste vähivormide esinemise riski; kõrgvererõhktõbe põdevad inimesed kehaline aktiivsus vähendab südame-veresoonkonnahaigustesse suremust ja haiguse progresseerumise riski, parandab üldfüüsilist võimekust ning tervisega seotud elukvaliteeti; 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed kehaline aktiivsus vähendab südame-veresoonkonnahaigustesse suremust ja haiguse progresseerumise riski; HIV-nakkusega inimesed kehaline aktiivsus aitab parandada üldfüüsilist vormi ja vaimset tervist (leevendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid) ega avalda kahjulikku mõju haiguse progresseerumisele (CD4-rakkude arv, viiruskoormus) või kehakoostisele. Soovitused Kõik ülalnimetatud krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised peaksid olema regulaarselt aktiivsed. Vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või Tervisekasu suurendamiseks peaksid krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised vähemalt kahel päeval nädalas tegema vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmaksid kõiki peamisi lihasgruppe. vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Tervise tugevdamiseks peaksid krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised harrastama nädalas vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Lisakasu tervisele: vähemalt 2päeval nädalas vähemalt mõõduka intensiivsusega tehtavad lihaseid tugevdavad harjutused, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. vähemalt 3päeval nädalas mitmekülgsed vähemalt mõõduka intensiivsusega harjutused, mis on suunatud tasakaalu ja jõu arendamisele. Ühe osana iganädalasest kehalisest aktiivsusest peaksid krooniliste haigustega vanemaealised tegema mitmekülgseid, tasakaalu ja jõu arendamisele suunatud harjutusi. Neid tuleks teha mõõduka intensiivsusega ja vähemalt kolmel korral nädalas, et suurendada üldist funktsionaalset võimekust ja ennetada kukkumist. 10
17 KROONILISTE HAIGUSTEGA TÄISKASVANUD JA VANEMAEALISED (üle 18-aastased) Lisakasu tervisele: üle minuti mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või üle minuti tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Kui ei ole vastunäidustusi, siis võiks krooniliste haigustega täiskasvanute ja vanemaealiste mõõduka intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus olla üle 300 minuti nädalas või tugeva intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsust üle 150 minuti nädalas. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Tingimuslik soovitus, mõõdukas tõenduskindlus MILLEST LÄHTUDA? Kui krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised ei ole võimelised soovitatud norme täitma, siis peaksid nad eesmärgiks seadma liikuda nii palju, kui nende kehalised võimed lubavad. Mitteaktiivsed krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised võiksid nõu pidada tervishoiutöötaja või muu erialaspetsialistiga, et leida oma vajadusi, võimeid, funktsionaalseid piiranguid, võetavaid ravimeid ning üldist raviplaani arvestav liikumisviis. Üldjuhul ei ole vaja enne kerge või mõõduka intensiivsusega treeningutega alustamist läbida meditsiinilist kontrolli (eeldusel, et liikumine ei ole intensiivsem kui kiire kõndimine või igapäevaste toimetuste tegemine). Istuv eluviis on krooniliste haigustega täiskasvanute ja vanemaealiste puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suurem üldine suremus, südame-veresoonkonnahaigustesse suremus ja vähki suremus; suurem haigestumus südame-veresoonkonnahaigustesse, vähki ja 2. tüüpi diabeeti. Soovitused krooniliste haigustega täiskasvanutele ja vanemaealistele Krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised peaksid vähendama igapäevast istumisaega. Selle asendamisest kui tahes intensiivse (kas või kerge) liikumisega on tervisele palju kasu. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus Et vähendada istumisaja kahjulikku mõju, peaksid krooniliste haigustega täiskasvanud ja vanemaealised püüdma olla kehaliselt aktiivsemad, kui mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse soovitused ette näevad. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus VÄHENDA istumisaega. ASENDA see kui tahes intensiivse liikumisega (kas või kerge liikumisega). Soovitused 11
18 PUUDEGA LAPSED JA NOORED (5 17-aastased) Paljud liikumisest saadavad hüved, mis on välja toodud tervete laste ja noorte peatükis, kehtivad ka puudega laste ja noorte puhul. Lisaks on kehaline aktiivsus puudega lastele ja noortele kasulik sellepärast, et see aitab mõne kognitiivse funktsiooni kahjustumise või häirumise korral (näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral) parandada kognitiivset tunnetust. Samuti aitab kehaline aktiivsus parandada vaimupuudega laste füüsilisi funktsioone. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust kogu nädala jooksul, valdav peaks olema aeroobne liikumine. Vähemalt 3 päeval nädalas tugeva intensiivsusega aeroobseid tegevusi, aga ka lihaseid ja luid tugevdavaid tegevusi. Soovitus Puudega lapsed ja noored peaksid kogu nädala jooksul harrastama keskmiselt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas, tegevused peaksid olema eelkõige aeroobsed. Tugeva intensiivsusega aeroobseid tegevusi ning luid ja lihaseid tugevdavaid tegevusi peaks tegema vähemalt kolmel päeval nädalas. Vähene liikumine on parem kui mitte midagi! 12
19 PUUDEGA LAPSED JA NOORED (5 17-aastased) MILLEST LÄHTUDA? Vähene liikumine on parem kui mitte midagi. Kui puudega lapsed ja noored soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed puudega lapsed ja noored peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Puudega lastel ja noortel ei kaasne kehalise aktiivsusega ühtegi suurt riski, kui nende tegevus on kooskõlas nende praeguse aktiivsuse taseme, tervisliku seisundi ja füüsiliste võimetega. Saadav kasu kaalub üles võimalikud riskid. Puudega lapsed ja noored võivad vajada tervishoiutöötaja või muu spetsialisti abi, et leida endale kõige sobivam liikumisviis ja piisav koormus. Istuv eluviis on puudega laste ja noorte puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suureneb ülekaalulisuse ja rasvumise risk; nõrgeneb kardiometaboolne tervis ja kehaline võimekus; halvenevad sotsiaalsed oskused ning uneaeg lüheneb. Soovitus Puudega lapsed ja noored peaksid vähendama igapäevast istumisaega, eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vabal ajal ekraani taga veedetud aja vähendamisele. VÄHENDA istumisaega, eriti just vabal ajal ekraani taga veedetud aega. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus Alusta väiksema kehalise aktiivsusega. Soovitused 13
20 PUUDEGA TÄISKASVANUD (18-aastased ja vanemad) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta Paljud liikumisest saadavad hüved, mis on välja toodud tervete täiskasvanute peatükis, kehtivad ka puudega täiskasvanute puhul. Lisaks on kehaline aktiivsus puudega täiskasvanutele kasulik järgmistel põhjustel: hulgiskleroosiga täiskasvanud kehaline aktiivsus parandab füüsilisi funktsioone ja tervisega seotud elukvaliteedi füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid aspekte; seljaaju vigastusega täiskasvanud kehaline aktiivsus parandab kõndimisfunktsiooni, tugevdab lihaseid ja ülajäsemete toimimist ning edendab tervisega seotud elukvaliteeti; kognitiivse funktsiooni kahjustuse või häirega täiskasvanud Parkinsoni tõve põdevatel inimestel ja insuldi läbipõdenutel parandab kehaline aktiivsus füüsilisi funktsioone ja tunnetust, skisofreeniat põdevatel täiskasvanutel tunnetust ja elukvaliteeti, intellektipuudega täiskasvanutel füüsilisi funktsioone ning raske kliinilise depressiooniga täiskasvanutel üldist elukvaliteeti. Soovitus Kõik puudega täiskasvanud peaksid olema regulaarselt aktiivsed. Vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või Tervisekasu suurendamiseks peaksid puudega täiskasvanud vähemalt kahel päeval nädalas tegema vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmaksid kõiki peamisi lihasgruppe. vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Tervise tugevdamiseks peaksid puudega täiskasvanud harrastama nädalas vähemalt minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Lisakasu tervisele: vähemalt 2päeval nädalas vähemalt mõõduka intensiivsusega tehtavad lihaseid tugevdavad harjutused, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. 14
21 PUUDEGA TÄISKASVANUD (18-aastased ja vanemad) Vähemalt 3päeval nädalas mitmekülgsed vähemalt mõõduka intensiivsusega harjutused, mis on suunatud tasakaalu ja jõu arendamisele. Ühe osana iganädalasest kehalisest aktiivsusest peaksid puudega vanemaealised tegema mitmekülgseid, tasakaalu ja jõu arendamisele suunatud harjutusi. Neid tuleks teha vähemalt mõõduka intensiivsusega ja vähemalt kolmel korral nädalas, et suurendada üldist funktsionaalset võimakust ja ennetada kukkumist. Tervisekasu suurendamiseks võiks puudega täiskasvanute mõõduka intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus olla üle 300 minuti nädalas või tugeva intensiivsusega aeroobne kehaline aktiivsus üle 150 minuti nädalas. Erisuguse intensiivsusega tegevusi võib ka kombineerida. Tingimuslik soovitus, mõõdukas tõenduskindlus Lisakasu tervisele: üle minuti mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või üle minuti tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või mõlema kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. MILLEST LÄHTUDA? Vähene liikumine on parem kui mitte midagi. Kui puudega täiskasvanud soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus. Mitteaktiivsed puudega täiskasvanud peaksid alustama väiksemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust. Puudega täiskasvanutel ei kaasne kehalise aktiivsusega ühtegi suurt riski, kui nende tegevus on kooskõlas nende praeguse aktiivsuse taseme, tervisliku seisundi ja füüsiliste võimetega. Saadav kasu kaalub üles võimalikud riskid. Puudega täiskasvanud võivad vajada tervishoiutöötaja või muu spetsialisti abi, et leida endale kõige sobivam liikumisviis ja piisav koormus. Istuv eluviis on puudega täiskasvanute puhul seotud järgmiste terviseriskidega: suurem üldine suremus, südame-veresoonkonnahaigustesse suremus ja vähki suremus; suurem haigestumus südame-veresoonkonnahaigustesse, vähki ja 2. tüüpi diabeeti. Soovitused Puudega täiskasvanud peaksid vähendama igapäevast istumisaega. Selle asendamisest kui tahes intensiivse (kas või kerge) liikumisega on tervisele palju kasu. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus Vähendamaks istumisaja kahjulikku mõju, peaksid puudega täiskasvanud püüdma olla kehaliselt aktiivsemad, kui mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse soovitused ette näevad. Oluline soovitus, vähene tõenduskindlus VÄHENDA istumisaega. ASENDA see kui tahes intensiivse liikumisega (kas või kerge liikumisega). Soovitused 15
22 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta UURINGUTE LÜNGAD Hoolimata suurest hulgast uuringutest, mis näitavad kehalise aktiivsuse olulisust, ning üha rohkematest tõenditest istuva eluviisi kahjulikkuse kohta, on mõningaid teemasid siiski veel vähe uuritud. Eelkõige on vähe teavet väikese ja keskmise sissetulekuga riikide ning majanduslikult mahajäänud või teenuste piiratud kättesaadavusega piirkondade kohta. Samuti napib teavet eri alarühmade, sealhulgas puudega inimeste kohta. Lisaks on vaja teha suuremaid investeeringud teadustöösse, et selgitada välja kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi ning tervisenäitajate vahelise sõltuvuse kõver, uurida kerge kehalise aktiivsuse kasu tervisele ning saada rohkem teavet kehalise aktiivsuse, istuva eluviisi ja tervisenäitajate seoste kohta kogu eluea lõikes. SOOVITUSTE ELLUVIIMINE JA LEVITAMINE Siinsed soovitused annavad tõenduspõhist teavet nii kehaliselt aktiivse kui ka istuva eluviisi mõjust tervisele. Valitsused saavad neid soovitusi kasutada riikliku tervisepoliitika kujundamisel. WHO koostatud soovitused on kiire ja kulutõhus lahendus, mida piirkondlikud, riiklikud ja kohalike omavalitsuste asutused saavad kohandada ja kasutada. Soovituste juurutamisel tuleks arvestada vajadusega need kontekstile sobivaks kohandada, näiteks tuues esile piirkonnale omased liikumisvõimalused ning kasutades kohalikku kultuuri, norme ja väärtusi. Suuniste riikliku kasutuselevõtu kohta on koostamisel astmeline raamistik, samuti on plaanis korraldada piirkondlikke töötubasid, kuhu oleksid kaasatud peamised sidusrühmad. Kõik abimaterjalid tehakse pärast suuniste avaldamist kättesaadavaks ka WHO veebilehel. Riiklikud kehalise aktiivsuse kohta antavad soovitused moodustavad inimeste kehalise aktiivsuse suurendamisel ühe tuumkomponendi. Need on toeks nii riiklike kui ka kohaliku tasandi strateegiate kujundamisel ja prioriteetide seadmisel. Seejuures on oluline, et jagatav teave oleks õige ja jõuaks sihtrühmadeni sobivaimal viisil. Erinevad sihtrühmad vajavad erinevaid materjale, seega tuleb soovituste tõhusaks edastamiseks arvestada sihtrühma eripära ning pöörata tähelepanu edastatava sõnumi sisu, vormi ja edastuskanali sobivusele. 16
23 SOOVITUSTEST TEGUDENI Riiklike suuniste olemasolu iseenesest ei too kaasa inimeste kehalise aktiivsuse suurenemist. Neid soovitusi tuleks käsitleda tervikliku poliitilise raamistiku ühe elemendina ning kasutada riiklike kehalise aktiivsuse suurendamise programmide ja poliitikameetmete kavandamisel. Oluline on levitada soovitusi peamiste sihtrühmade hulgas. Selleks soovitab WHO korraldada pidevaid riiklikke teavituskampaaniaid, mis suurendaksid teadlikkust regulaarse liikumise mitmekülgsest kasust [5] ja istuva eluviisi vähendamise vajalikkusest. Ent püsivate muutuste saavutamiseks peab teavituskampaaniaid toetama laiem poliitika, mille tulemusena loodaks toetav keskkond ja pakutaks võimalusi liikumistegevustes osalemiseks. Käitumuslike muutuste kaasatoomiseks vajaliku poliitika ja praktika kujundamisel on oluline arvestada kohalikku konteksti mitte ainult kohalikku tervishoiusüsteemi, vaid ka teiste valdkondade algatusi, mis edendavad kehalist aktiivsust või võiksid seda teha. WHO koostatud ülemaailmses kehalise aktiivsuse tegevuskavas aastateks [6] on seatud eesmärgiks vähendada aastaks kehalist mitteaktiivsust 15%. Selleks on visandatud 20 meedet ja sekkumisviisi. WHO on tegevuskava soovituste rakendamiseks loonud n-ö tehnilise tööriistakomplekti ACTIVE [7], mis annab suuniseid kehalise aktiivsuse edendamiseks kogu eluea jooksul ja eri kontekstides. MÕJU KEHALISE AKTIIVSUSE MÕÕTMISELE WHO ülemaailmseid tervist edendavaid kehalise aktiivsuse soovitusi [3] on alates aastast kasutatud võrdlusalusena inimeste tervise jälgimisel ja mõõtmisel. Kui WHO kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta antud soovitustes tehakse muudatusi, mõjutavad need mõnevõrra praeguseid kehalise aktiivsuse mõõtmiseks kasutatavaid seiresüsteeme ja hindamisvahendeid. Vahendid nagu ülemaailmne kehalise aktiivsuse küsimustik (Global Physical Activity Questionnaire, GPAQ) ja ülemaailmne õpilaste tervise uuring (Global Student Health Survey, GSHS) vaadatakse üle ning aruandlusprotokolle ajakohastatakse, et teavitada muudatustest ja anda suuniseid andmete edaspidise esitamise kohta. WHO viib iga kahe aasta tagant läbi uuringu, mille käigus hinnatakse riikide võimekust ennetada mittenakkuslikke haigusi (Country Capacity Survey, CCS). See on peamine vahend, mille abil jälgitakse mittenakkuslike haiguste ennetamise põhimõtete ülemaailmset rakendamist. CCS sisaldab spetsiifilisi küsimusi kehalise aktiivsuse populatsioonipõhiste seiresüsteemide kohta igas vanuserühmas, mida on nimetatud WHO kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta antud soovitustes, ning alates aastast sisaldab see ka küsimusi riiklike kehalise aktiivsuse suuniste olemasolu kohta [8]. Alates aastast annavad CCS-i kaudu kogutud andmed teavet ka riiklike kehalise aktiivsuse suuniste rakendamise kohta. Kasutatud kirjandus 1. Guthold R, Stevens GA, Riley LM, Bull FC. Worldwide trends in insufficient physical activity from 2001 to 2016: a pooled analysis of 358 population-based surveys with 1.9 million participants. Lancet Glob Health. 2018;6(10):e1077-e Guthold R, Stevens GA, Riley LM, Bull FC. Global trends in insufficient physical activity among adolescents: a pooled analysis of 298 population-based surveys with 1.6 million participants. Lancet Child Adolesc Health. 2020;4(1): World Health Organization. Global recommendations on physical activity for health. Geneva: World Health Organization; World Health Organization. WHO Handbook for guideline development - 2 nd ed. Geneva: World Health Organization; World Health Organization. Tackling NCDs: Best buys and other recommended interventions for prevention and control of noncommunicable diseases. Geneva: World Health Organization; World Health Organization. Global action plan on physical activity : more active people for a healthier world. Geneva: World Health Organization; World Health Organization. ACTIVE: a technical package for increasing physical activity. Geneva: World Health Organization; World Health Organization. Assessing national capacity for the prevention and control of noncommunicable diseases: report of the 2019 global survey. Geneva: World Health Organization;
24 OLEME Igaüks Igal pool Iga päev
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemVähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale
Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemTARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Hanna-Liisa Roosileht Rasedus ja kehaline aktiivsus Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spo
TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Hanna-Liisa Roosileht Rasedus ja kehaline aktiivsus Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: Luule Medijainen (MSc) Allkiri:
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemCML and Fertility Leaflet EE
VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
Rohkemeelnõu.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemEelnõu lisa_3.docx
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemVersioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat
TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemPAG - ET.DOC
Brüssel, 10. oktoober 2008 ELi suunised füüsilise tegevuse kohta Soovituslikud poliitilised meetmed tervist parandava füüsilise tegevuse toetamiseks Heaks kiidetud ELi spordi ja tervishoiu töörühma 25.
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemPROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un
PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
RohkemMicrosoft Word - VV191_lisa.doc
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemTARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Igor Burdin CrossFit treeningu mõju meeste vererõhule Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja: PhD P. Päll Tartu 2014 SISUKORD
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
RohkemErgonoomiliste riskide hindamine töökohal.
Kas kontoritöötajad on tervemad kui tööstustöölised? Viive Pille Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 26.05.2017 Euroopa töötajaskonna uuringust selgus, et 52% töötajaid
RohkemTARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Margit Mathiesen Vanemaealiste kehaline aktiivsus ja selle mõju elukvaliteedile Bakalaur
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Margit Mathiesen Vanemaealiste kehaline aktiivsus ja selle mõju elukvaliteedile Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja:
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende
RohkemSlide 1
Euroopa laste rasvumise seire Eesti uuring 2015/16. õa Childhood Obesity Surveillance Initiative COSI Eha Nurk COSI WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus Eesmärk tõkestada kasvavat rasvumise epideemiat 6
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemITK ettekande põhi
Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel
RohkemMergedFile
Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemVõrguväljaanded ja veebiarhiveerimine
e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemTervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas
Tervishoiu õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 11/11/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande ja viia järgmine
RohkemSooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes
Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Ülle Papp 24.05.2019 Mida tähendab olla mees kui sooline olevus? mõisted mehelikkus, soostereotüübid ja sooline identiteet Sotsiaalselt, ühiskonna poolt määratud
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
Rohkem