LOE VINNI VALLA UUDISEID KA INTERNETIS Foto: U.Muruvee VALLAVANEMA VEERG

Väljavõte

1 LOE VINNI VALLA UUDISEID KA INTERNETIS Jaanuar 2021 TASUTA Vinni valla tänavavalgustuse rekonstrueerimise hetkeseisust 2 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine 3 Laekveres tähistati uue aasta algust 7 Roela laste soov täitus jõuludeks 17. detsembril avati pidulikult Roela mänguväljak, mida lapsed olid juba ammu oodanud. Mänguväljaku lindi lõikasid läbi vallavanem Rauno Võrno ja mänguväljaku rajanud K-Wooden Production Grupp OÜ esindaja Taimo Kaldma. Linti sikutades aitasid kaasa ka lapsed, kes kohe mängima tormasid. Vallavanem soovis lastele head mängulusti ning lubas, et kui alevike valgustusprojekt järgmisel aastal Roelasse jõuab, saab mänguväljak ka valgustatud. Organiseerime siia ka pingid, et lapsevanematel oleks mugav mängivaid võsukesi jälgida, lisas Võrno. Laine Väinaste jaanuar oli Vinni vallale tähtis päev, sest ühel vallaelanikul täitus 100 eluaastat. Auväärset juubelit pidas Laine Väinaste. Laine Väinaste, neiupõlvenimega Kerme, sündis 13.jaanuaril 1921 Avanduse külas talupidajate perekonnas. Tema ema Katariina, kes andis elu viiele tütrele, suri haiguse tagajärjel 1925.aastal, kui Laine oli kõigest 4-aastane. Lapsed Meeri, Erna, Laine, Elga ja Lehte jaotati peale ema surma sugulaste vahel, Meeri Laine ja Lehte jäid vanaema Leenu hoole alla. Kooliteed alustas väike Laine 6-klassilises koolis Avispeal, mille lõpetades saadeti ta õppima Tallinna tütarlaste kodumajanduskooli. Õpinguaastatel andis Lainele öömaja Kibuvitsa tänaval elav tädi Helene. Peale Laine Väinaste 13. jaanuaril 2021 koos lastega. Foto: Ülle Allika kodumajanduskooli lõpetamist elas Laine mõnda aega Roela lähedal Alavere külas tädi Anna pool, kes oli peale õe surma üles kasvatanud Laine õe Erna. Noor Laine tutvus Erich Väinastega, kellega aasta maikuus, toomingate õitsemise ajal leivad ühte kappi pandi. Teine Maailmasõda viis mehed kodust kaugele sõdima ning muist töid tuli naistel ära teha, alates kündmisest kuni saagikoristuseni. Tuli toita ja kasvatada lapsed, talitada loomad ja ära teha kõik, mis talumajapidamise juurde kuulus. Nii möödusid Laine esimesed abieluaastad. Alates sõja lõpust aastal kuni aastani töötas Laine lüpsjana ning kanatalitajana, mille eest sovhoos teda ka autasustas aastal jäi Laine pensionile. Tubli töö eest oli Laine välja teeninud maksimumpensioni, mis oli tollal 132 rubla. Raske töö kõrvalt oli Laine jõudnud ka suure pere luua, tuues ilmale koguni kuus last Maire, Tiiu, Virve, Reet, Toomas ja Olev. Tänaseks on lahkunud pereisa Erich ning tütred Virve ja Reet. Laine õed hurjutasid teda sageli sõnadega Laine, mis sa rassid, tapad end selle töörügamisega. Tänaseks on õed ammu manalateed läinud, kuid töökal Lainel täitub selle rügamise juures 100 auväärt eluaastat. Palju õnne! Rahel Lepp Toomas Väinaste meenutuste põhjal Foto: U.Muruvee Vinni-Rakvere talvejooksusari sai avapaugu! VALLAVANEMA VEERG Head uut aastat! Selle aasta esimene kuu hakkab juba lõpule jõudma. Inimesed ja asutused on uue rütmiga harjunud töö ei jää tegemata ka distantsilt, oleme õppinud olema efektiivsemad ning oma aega ja energiat paremini koondama või jagama nagu parajasti vaja on. Vallavalitsus jätkab sel aastal juba töös olevate suurprojektidega, millest kasu saavate inimeste hulka vaadates on suurim valla alevike vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Jätkub ka valgustusprojekt Vinni alevik ning Kakumäe ja Küti asulad on juba valgeks saanud, ülejäänud ootavad oma järge. Aitäh teile kannatlikkuse eest. Käimas on Laekvere rahvamaja katusetööd, samuti on oluline samm edasi Rajaküla teele mustkatte rajamine, mis teeb seal elavate inimeste elu mugavamaks. Üle mitme aasta rõõmustab meid tõeline talv koos külmakraadide ja paksu lumega. See toob rõõmu enim lastele, kes on jätnud nutitelefonid koju ja lustivad lumes. Meile, suurtele, toob see kaasa ka pisut muret majaesiste lumevabana hoidmisega ning vallavalitsusele ka valla teede puhtana hoidmisega. Tormiste ilmade ajal oli siin-seal kuulda nurinat valla teede lumevabana hoidmise koha pealt, kuid saame vaid kinnitada, et kõik lumetõrjetööd toimuvad plaanipäraselt ja arvestades ilmaolusid. Siiski on loodus meist võimsam ning sageli puhub tuisk äsja puhtaks lükatud tee poole tunniga taas kinni, mis põhjustab liiklejate seas pahameelt. Siin peame kõik lihtsalt varuma aega tööle ja kooli jõudmiseks ning kannatust. Loodetavasti ei keelata 17. jaanuaril toimus Vinni-Rakvere talvejooksusarja 2021 I etapp, kus osales 56 jooksjat. Covid-19 viirusest tulenevate piirangute tõttu joosti 25 osalejaga gruppides. Etapi võitsid meestest Dmitri Aristov ja naistest Lisett Alt. Sarjas on kokku 4 etappi. Distantsi pikkuseks on 10 km, start Vinni Spordikompleksi kõrvalt ja finiš Rakvere linnastaadionil. Järgmised etapid toimuvad 7. veebruaril ja 7. märtsil. Viimasel etapil on võimalik osa võtta ka maratonist. Kokku 10. korda toimuv Vinni-Rakvere talvejooksusarja algatajaks ja eestvedajaks on Andrus Lein. Täpsem info talvejooks.ee/ valitsuse poolt ära väliüritusi ning 30.jaanuaril saab toimuma kolmekümne viies Viru Maraton. Praegu on just paras aeg panna suusad alla ning ajada end maratonivormi! Rauno Võrno vallavanem

2 2 Koduvalla Sõnumid Jaanuar 2021 VOLIKOGU Vallavolikogu istung Volikogu võttis vastu: Vinni valla aasta eelarve. Vinni valla aasta III lisaeelarve, millega kinnitati järgmised muudatused: 1. põhitegevustulude vähenemine eurot 2. põhitegevuskulude suurenemine eurot 3. investeerimistegevuse vähenemine eurot 4. finantseerimistegevuse vähenemine eurot. Vinni vallavolikogu võttis vastu järgnevad otsused: Hooldajatoetuse määrad: määrust on täiendatud ja viidud seadusega vastavusse. Uues määruses on arvestatud, et SHS ei seo teenuse osutamise eelduseks olevat abivajadust sellega, kas Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimesel keskmise, raske või sügava puude. See annab võimaluse hooldajatoetust maksta ka isikule, kes hooldab inimest, kellele ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud puuet. Loa andmine vallavara võõrandamiseks: volikogu andis nõusoleku vallavalitsusel võõrandada eraisikule Vinni vallale kuuluv Vambola kinnistu, asukohaga Vinni vald, Tudu alevik, Vambola. Sihtotstarve elamumaa, hinnaga 500 eurot. Peremehetute ehitiste hõivamine: Vinni alevikus asuvad eeldatavalt peremehetud garaažiboksid aadressidel Põllu põik 1, 3 ja 5. Selleks, et garaažid saaksid kinnistusse kantud, peavad kõikidel boksidel olema omanikud. Volikogu andis nõusoleku algatada menetlus Vinni alevikus Põllu põik 1,3,5 asuvate järgmiste garaažibokside peremehetuse tuvastamiseks: Põllu põik 1 garaažiboks nr 2; 1.2 Põllu põik 3 garaažiboks nr Põllu põik 5 garaažiboks nr 61, 64, 66, 70, 80, 88 ja 99. Vinni valla tänavavalgustuse rekonstrueerimise hetkeseisust V inni Vallavalitsus saab toetust Vinni valla tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks rahastatuna EL Ühtekuuluvusfondist võimalusega teha projekti raames abikõlblikke kulusid, millest toetus moodustab 2/3 ja omaosalus 1/3. Projekti eesmärk on vähendada elektrienergia tarbimist tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutuselevõtule. Vinni vallas rekonstrueeritakse ca 650 tänavavalgustuspunkti, mis asuvad Vinni, Pajusti, Roela ja Laekvere alevikes ning Kakumäe, Küti ja Muuga külades. Lisaks uuendame LED-valgustitega Piira-Pajusti ja Roela-Saara jalg-ja jalgrattatee valgustuse. Selle aasta alguseks oleme tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks kavandatud töödest ära teinud kolmandiku. Konkreetselt Vinni alevik, Kakumäe ja Küti küla on LED-välisvalgusel toimivad. Piira-Pajusti jalg- ja jalgrattateed valgustavatel postidel vahetati valgustid nõnda säästlike LED-lampidega, et nüüd saadab pidev valgusvihk igat liikuja sammu mitmekordselt väiksema CO 2 jalajäljega. Saabunud talveolud ei soosi välitöid, seetõttu jätkame hoogsamalt kevadel, eeskätt Pajustis, Roelas ja Muugas. Laekvere aleviku elanikel palume varuda kannatust projekti lõpuponnistuseks a suvel. Tänavavalgustuse rekonstrueerimistöid teostab Virtel Grupp OÜ ja omanikujärelevalve teenust osutab Policert OÜ. Palume ikka mõistvat suhtumist, kui rekonstrueerimistöödega seoses tekib aeg-ajalt liikumis- või valgustamishäiringuid. Gustav Saar arendusnõunik Tiigi ja Kiige tänava elanikud ei pea enam koduteed pimedas otsima. Foto: R.Lepp Lääne-Viru maakonna arengustrateegia tegevuskava perioodiks aastaks kiideti heaks. TEADE Vinni Vallavalitsus avaldab teadaande Vabariigi Valitsuse määruse nr 211 Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine punkti 9 alusel. Vinni Vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele peremehetute ehitistena Vinni alevikus asuvad järgmised garaaziboksid: 1. Põllu põik 1 (EHR kood , kat. tunnus 90101:001:0695) garaaziboks nr 2 2. Põllu põik 3 (EHR kood , kat. tunnus 90101:001:0691) garaaziboksid nr 34 ja Põllu põik 5 ( EHR kood , kat. tunnus 90101:001:0690) garaaziboksid nr 61, 64, 66, 70, 80, 88 ja 99 Teate punktides 1-3 kohta omanikud puuduvad. Vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse poolt hõivamise kohta palume saata Vinni Vallavalitsusele kahe kuu jooksul käesoleva teate avaldamisest arvates. Vinni Vallavalitsus Tartu mnt 2, Pajusti, Lääne-Virumaa Telefon: E-post: vallavalitsus@vinnivald.ee Teadaande avaldaja kontaktandmed: maanõunik Irina Kuhlbach Telefon: E-post: irina@vinnivald.ee Hajaasustuse programm tuleb ka aastal R ahandusministeeriumist on tulnud info, et hajaasustuse programmi taotlusvoor tahetakse avada 1. veebruaril 2021.a. ning taotluste esitamise tähtpäevaks on 1. aprill 2021.a. Programmi tingimused avaldatakse jaanuari teises pooles. Tuletan meelde mullu kehtinud tingimusi: Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine. Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi. Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud. Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks Taotlus toetuse saamiseks esitatakse kohalikule omavalitsusele, kes annab taotlejale ka vajalikku informatsiooni meetme tingimuste kohta. Programmist toetatakse järgmisi tegevusi: majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine, elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine, aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee rajamine, leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi rajamine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga). Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 67% konkreetse toetusprojekti abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfinantseering abikõlblike kulude osas peab olema vähemalt 33%. Vinni vallas võetakse taotlusi vastu Vinni Vallavalitsuses (Pajusti alevik, Tartu mnt 2, tuba 201) või e-posti aadressil: vallavalitsus@ vinnivald.ee. Vinni valla kontaktisik on arendusnõunik Gustav Saar, tel , ; e-post: gustav@vinnivald.ee.

3 Jaanuar 2021 Koduvalla Sõnumid 3 HUVITAVAT Vinnis kooli kõrval asuva pumbamaja ehitustööd on käimas. Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine Vinni, Pajusti, Kakumäe ning Viru-Jaagupi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustöödeks on töövõtulepingud sõlmitud. Ehitustööde raames rajatakse Vinni asulasse regionaalne joogiveepuhasti, mille kaudu varustatakse Vinni, Pajusti, Kakumäe ja Viru-Jaagupi elanike projektide lõpuks joogiveega. Teise töövõtulepingu raames rajatakse regionaalne reoveepuhasti eelmainitud asulates tekkiva reovee puhastamiseks. Lisaks rekonstrueeritakse tänavatorustikke osaliselt Vinnis, Pajustis ja Kakumäel ning rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikke Viru-Jaagupi, PILTUUDIS Kakumäe, Pajusti ja Vinni asulate osades, ühendamaks asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, vastavalt joogivee saamiseks regionaalsest joogiveepuhastist ja tekkiva reovee ärajuhtimiseks reoveepuhastile. Joogiveepuhasti ehitustööde lõpptähtaeg jääb selle aasta varakevadesse, töid teostab Schöttli Keskkonnatehnika AS. Torustike ja reoveepuhasti töövõtulepingu tähtaeg on aprill 2022 ning tööde teostamiseks on töövõtuleping sõlmitud Viimsi Keevitus AS-iga. Projektide kogumaksumus on üle nelja miljoni euro ning elluviimist rahastavad SA Keskkonnainvesteeringu Keskus, Vinni Vallavalitsus ja AS Emajõe Veevärk. Peale nende tööde valmimist saame hakata liitma süsteemi neid, kes projektist välja jäid. Unustatud ei ole ka väiksemad piirkonnad, sest ka nemad vajavad investeeringuid ja seda saame teha siis, kui uued trassid suuremates asulates toimivad. Katrin Kõnd AS Emajõe Veevärk arendusjuht Eerik Lumiste abivallavanem Laekverre kerkib uus katlamaja Laekvere aleviku elanikud saavad varsti toa soojaks soodsamalt, sest Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab uue, biokütusel töötava katlamaja ehitust. Laekvere piirkonna haldusjuht Andrus Läll ei varja rõõmu tulevase katlamaja üle: Ootasime pikisilmi, et saaksime Laekverre hakkpuidul töötava katlamaja. Praegune õlikatlamaja on täiesti amortiseerunud, puudub varustuskindlus, see on tarbijale kallis ning keset alevikku põlevkiviga kütmine saastab loodust. Uue katlamajaga need probleemid kaovad moodsal tehnoloogial töötav hakkpuidukatlamaja jätab väiksema ökoloogilise jalajälje, tagab varustuskindluse ning on tarbijale rahakotisõbralikum. Laekvere uus katlamaja valmib järgmisel aastal ning selle rajab OÜ N.R. Energy aastal asutatud ja täielikult Eesti erakapitalil põhineva OÜ N.R. Energy juhataja Ahto Tisleri sõnutsi varustab ettevõte soojusenergiaga 20 kaugkütte võrgupiirkonda üle Eesti ja müüb soojusenergiat rohkem kui 30 mehitamata kaug- ja lokaalkatlamajast. Ettevõtte peamised kliendid on kortermajad, eramud, koolid, lasteaiad, spordihooned, tervishoiuasutused, kohalikud omavalitsused, asutused ja ettevõtted, kellele tarnitakse soojusenergiat vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud piirhindadele. Ettevõte on tegev ka Eesti bituumeniturul. Laekvere uue katlamaja ehitust toetab sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus euroga. Katlamaja valmib 2022.aastal. Rahel Lepp kommunikatsiooni- ja turisminõunik Otsitakse vanu fotosid Miila ja Kõrma külade ajaloost! Sel aastal tähistavad mitmed külad üle Eesti 780. aastat esmamainimisest Taani hindamisraamatus. Miila ja Kõrma külad Vinni valla Rägavere piirkonnas tähistavad oma 780. aastapäeva 26. juunil 2021 tegevustega nii Miilas kui ka Kõrmal. Külade aastapäevaga seotud tegevusi toetab Kohaliku omaalgatuse programm ja projekti omaosalust Vinni Vallavalitsus. Külade aastapäevaks tahame välja anda raamatu, kus on talletatud Miila ja Kõrma külade ajalugu, huvitavad lood ning säilinud fotod. Sellega seoses otsime vanu fotosid ja huvitavaid lugusid. Kui teil või teie vanematel lähedastel alles mõni foto Miilast või Kõrma külast, sealsetest majapidamistest või maastikust aastatetagusest ajast, andke palun märku. Originaalfotot me endale ei soovi, vaid ainult võimalusel originaalfoto üles pildistada raamatus avaldamise jaoks. Kui teil on selliseid fotosid või mälestusi, mida olete nõus raamatu jaoks jagama, võtke palun ühendust allolevate kontaktide kaudu. Katrin Kärner-Rebane MTÜ Miila Hiiemäe Tel miilakyla@hot.ee Vinni vallas kerkis lumememmede küla Idee lumememmede külast küpses juba mitu päeva. Üks naabrinaine käis teist utsitamas, et nii kui sulailm tuleb, peaks ehitama hakkama. Alguses läks küll veidi üle kivide ja kändude - küll valetas termomeeter (ilma soojemaks) ja siis ei hakanud lumi kokku. Sel õigel päeval, 30. detsembril, saime lõpuks ehitama hakata. Paar tundi toimetamist ja rassimist ja 12 lumememme olid nagu niuhti valmis. Ehitajateks olid naabrimutid Triin ja Marion. Lapsed olid ka, aga rohkem nagu moraalseks toeks. Marion Talli Maakonna 2020.a sotsiaalvaldkonna tunnustused ootavad kandidaate Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse Instituut kuulutavad välja konkursi Lääne-Viru maakonna 2020.aasta sotsiaalvaldkonda panustajate leidmiseks. Konkursi eesmärgiks on tunnustada maakonna sotsiaalvaldkonna töötajaid ja organisatsioone, kes on oma tegevusega kaasa aidanud ja panustanud abivajajate heaolu parendamisele. Konkursil antakse välja kolm maakonna sotsiaalvaldkonna auhinda: aasta töötaja, aasta toetaja ja aasta tegu. Aasta sotsiaalvaldkonna töötaja tunnustuse eesmärgiks on väärtustada maakonna sotsiaalvaldkonnas tegutsevat isikut, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on panustanud valdkonna arendamisse ja on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega. Aasta sotsiaalvaldkonna toetaja tunnustuse eesmärgiks on märgata ja tunnustada organisatsiooni või inimest, kes oma materiaalse panusega või vabatahtliku tööga on kaasa aidanud maakonna sotsiaalvaldkonna edendamisele. Aasta sotsiaalvaldkonna tegu tunnustuse eesmärgiks on märgata isiku, meeskonna või organisatsiooni ettevõtmist või tegevust, mis on oluliselt kaasa aidanud maakonna või omavalitsuse elanike sotsiaalse elukeskkonna rikastamisele ning täiustamisele. Kandidaate saab esitada kuni 31.jaanuarini aadressil

4 4 Koduvalla Sõnumid Jaanuar 2021 Arukad külad algatus kas ka minu külale ja milleks? M illest me täna räägime? Arukatest küladest. Ehk sel korral tutvustab Virumaa Koostöökogu kohalikele kogukondadele suunatud siseriiklikku LEADER-koostööprojekti Arukate külade arenguprogramm, millega on võimalik liituda ka sinu külal ja külakogukonnal. Euroopa Komisjoni ellu kutsutud rahvusvaheline algatus keskendub jätkusuutlike maapiirkondade ja kogukondade toetamisele. Arukad külad ja kogukonnad täiustavad traditsioonilisi ja uusi võrgustikke kombineerides lahendusi leida püüdes digitaalsuse, mobiilsuse, innovatsiooni ja kohapealsete väärtuste parima kasutuse. Seejuures tõuseb kohalike elanike ja ettevõtete heaolu. Selges eesti keeles tähendab see seda, et kui sinu külal või sinu külal ja naaberkülal on ühine murekoht, mis vajab lahendamist, et saaks parem; ühine idee, mille elluviimiseks napib teadmisi, oskusi, kontakte ja mis muudaksid sinu elukeskkonna paremaks, siis meil on sulle võimalik lahendus. Külakogukondadel on vaja ainult pealehakkamist ja ideed, mida hakata ellu viima. Arenguprogrammi raames on võimalik ühineda nii Eesti-sisese kui rahvusvahelise arukate külade võrgustikuga, luua oma piirkonna huve silmas pidav strateegiline tegevuskava, viia ellu üks rahastatud piloottegevus ja tutvustada oma piirkonda laiemale avalikkusele. Eestis on projektiga ühinenud juba 13 Virumaa Koostöökogu sarnast tegevusgruppi ning ka Virumaa Koostöökogul on võimalus maksimaalselt kahe soovi avaldanud külaga liituda, andes soovist teada a veebruaris. Edukaim näide arenguprogrammist Eestis on sadama-alevik Virtsu poolsaar, kes on jõudnud piloottegevuse läbiviimisele juba üsna lähedale. Stanislav Nemeržitski, Virtsu Arenguseltsi liige: Kuna ootame veel rahastusotsust, siis ütleksin hetkel niipalju, et meie tegevuse fookus on keskkonnateadlikkus ja roheenergia, sest see on meie piirkonna väärtus ja ressurss. Üldjoontes annab Stanislav kõigile kaalujatele kaasa kolm soovitust, mis arenguprogrammis osalemise puhul nende näitel eduelamuseni võiksid viia. Esiteks kaotada pole midagi. Kogukonna arengusse panustatud aeg on võit igal juhul. Teiseks mõelda tuleb suurelt. Esialgu ka kõige ulmelisemana tunduvat ideed harutades võib jõuda päriselt teostatava lahenduseni. Kolmandaks terve kogukonna kaasamine on ilus ja vajalik, AGA. Väga oluline on algusetapis selekteerida välja ka need inimesed, olgu neid või käputäis, kes kogu protsessi vältel jõuavad ja soovivad kaasas olla. Piiritagustest näidetest arukate külade kontekstis on külakogukonnad lahendanud näiteks ühistranspordi süsteemi murekohti, et tagada ka piiriäärsete külakogukondade mobiilsus ja teenuste kättesaadavus; kasutanud kohalikku ressurssi piirkonna põllumajanduses ringmajanduse põhimõtetel; täiustanud meditsiiniabi sujuvamat kättesaadavust; turustanud efektiivsemalt oma põllumajandustoodangut. Inspiratsiooni ammutamiseks külastage veebiaadressi Põhjalikum ülevaade programmist ja selle tegevustest Arukad Külad. Ja nüüd mõttetööle! Kas ja kuidas minu külakogukonnal sellest kõigest tulu võiks tõusta? Huvi korral kirjutage meile info@ viko.ee või helistage ja andke oma mõtetest-soovist teada hiljemalt Keit Lipp MTÜ Virumaa Koostöökogu KUIDAS KANDIDEERIDA ARUKA KÜLA ARENGUPROGRAMMI Sinu küla ja kogukond on hea kandidaat, kui: vajate tuge, ideid ja inspiratsiooni, et saada arukaks külaks; teil on entusiastlikud juhid ja kaasamõtlejad, kes soovivad arendada ja juurutada aruka küla strateegiat ning seda ellu viia; soovite saada osa mentorlusest, et küla arenguga edasi liikuda; külal on olemas kasvõi osaline tehniline baasvõimekus, sh piisav internetiühendus või kogukonnamaja, kuigi see ei ole ilmtingimata vajalik; teie külal on olemas esialgne idee, edukalt ellu viidud projektid või planeerimistegevused, mille baasil arukat küla edasi arendada, kuigi see ei ole ilmtingimata vajalik; küla on avatud teadmiste vahetamisele ja koostööle teiste külade ning huvirühmadega. Perekonnaseisutoimingud aastal 5. jaanuari 2021 a. seisuga elas Vinni vallas 6795 inimest, neist 3425 meest ja 3370 naist. Valla rahvaarv vähenes aastaga 83 inimese võrra. Eakaim naine on 101- ja eakaim mees 97-aastane. Vinni valda registreeris oma elukoha aastal 243 isikut, väljapoole valda registreeris end möödunud aastal elama 307 isikut. Vallasiseselt vahetas aadressi 145 isikut aastal sündis Vinni vallas 77 last, suri 93 vallakodanikku. Sündinud 77 lapsest olid 33 poisid ja 44 tüdrukud. Augustikuus sündisid kaksikud tüdrukud. Korduma kippuvaid nimesid oli vähe. Populaarsemad lastele pandud nimed olid möödunud aastal tüdrukutel Lenna ja Kertu ning poistel Oskar ja Henri. Kaks eesnime pandi viiele poisile ja kümnele tüdrukule. Seadus võimaldab panna lasele kuni kolm eraldiseisvat eesnime, seda võimalust ei kasutatud. Kätlin Pugri kantseleispetsialist Veendu oma aadressi ja postkasti korrektsuses Selleks, et Eesti Post saaks kõik pakid ja kirjad kohale tuua, peab saadetistel olema märgitud õige ja ajakohane aadress. Kui aadress on vale, võib saadetise õigele aadressile toimetamine olla postikulleri jaoks väga keeruline või lausa võimatu ning saadetis suunatakse tagasi saatjale. Õige aadressi kontrollimine uute tellimuste puhul on eriti oluline, kui teie piirkonnas on hiljuti toimunud aadresside muutmine või määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Samuti on saadetiste kohaletoimetamisel oluline, et kliendi postkast oleks õigesti märgistatud, hõlpsasti leitav ning heas seisukorras. Eestis on ligikaudu postkasti, mille hulgast paljud ei vasta nõuetele või on õigesti märgistamata ja teevad kirjakandja töö raskeks ja ajakulukaks. Korrektne postkast, mis on ka hästi märgistatud, teeb kirjakandja töö lihtsamaks ja aitab tellitud saadetistel postkasti kiiremini jõuda. Postkasti asukoha juures peaks jälgima, et sellele oleks tagatud aastaringne ligipääs ja et tee postkastini ning postkasti alune oleks takistustest vaba (lumi, jää, jalgrattad, lapsevankrid, suusad jne). Oluline on ka, et postkast ning maja oleksid korralikult nime või numbriga tähistatud, sest tähistamata postkasti ei pruugi oodatud saadetised kohale jõuda. Õige postkast on tähistatud maja numbri ja tänava nimega või talu nimega või korteri numbriga. Samuti peaks postkast olema lukustatav, ilmastikukindel ja piisavalt suur (minimaalsed mõõtmed 25x35x6 cm) ja piisavalt suure avaga (23x3 cm). Kiiremale postikandele aitavad kaasa ka grupipostkastid. Grupipostkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele seeläbi aastaringselt püsiva postiteenuse. Lisaks aitab grupipostkast postil inimesteni kiiremini jõuda, sest postikuller saab nii korraga täita kõikide ümberkaudsete majade postkastid. Seetõttu sõltub grupikastide arvust terve kogukonna posti kohaletoimetamise kiirus. Grupipostkasti saab tellida Omniva kodulehelt: Ligi tuhandet postkasti teenindav kirjakandja ei püsi kaua tervena, kui tee postkastide juurde on vesine, jäine või lumine. Seetõttu paneb Eesti Post talve lähenedes kõigile südamele, et inimesed oma postkasti ümbrused korras hoiaks.

5 Jaanuar 2021 Koduvalla Sõnumid 5 VINNI VALLA ELANIKUD Andmed Küla, alevik Kokku Aarla 7 Aasuvälja 24 Alavere 28 Alekvere küla 38 Allika 21 Anguse 21 Aravuse 13 Arukse 25 Aruküla 93 Aruvälja 24 Ilistvere 2 Inju 93 Kaasiksaare 40 Kadila 84 Kakumäe 72 Kannastiku 23 Kantküla 57 Karkuse 33 Kaukvere 1 Kehala 53 Kellavere 6 Koeravere 65 Kulina 43 Kõrma 13 Küti 93 Laekvere 387 Lavi 37 Lepiku 43 Luusika 0 Lähtse 33 Miila 45 Moora 84 Muuga 192 Mõdriku 97 Mõedaka 54 Mäetaguse 54 Männikvälja 14 Nurkse 49 Nurmetu 33 Nõmmise 33 Obja 49 Paasvere 185 Padu küla 36 Pajusti 644 Palasi 29 Piira 327 Puka 31 Põlula 52 Rahkla 131 Rajaküla 50 Rasivere 16 Ristiküla 44 Roela 474 Rohu 59 Rünga 21 Saara 37 Sae küla 23 Salutaguse 16 Sirevere 21 Soonuka 6 Sootaguse 1 Suigu 4 Tammiku 28 Tudu 258 Uljaste 51 Ulvi 256 Vana-Vinni 88 Vassivere 24 Veadla 68 Venevere 113 Vetiku 134 Vinni 865 Viru-Jaagupi 375 Viru-Kabala 122 Voore 59 Võhu 54 Vinni vald kokku 6878 Andmed Küla, alevik Mehed Naised Kokku Aarla Aasuvälja Alavere Alekvere Allika Anguse Aravuse Arukse Aruküla Aruvälja Ilistvere Inju Kaasiksaare Kadila Kakumäe Kannastiku Kantküla Karkuse Kaukvere Kehala Kellavere Koeravere Kulina Kõrma Küti Laekvere Lavi Lepiku Luusika Lähtse Miila Moora Muuga Mõdriku Mõedaka Mäetaguse Männikvälja Nurkse Nurmetu Nõmmise Obja Paasvere Padu küla Pajusti Palasi Piira Puka Põlula Rahkla Rajaküla Rasivere Ristiküla Roela Rohu Rünga Saara Sae küla Salutaguse Sirevere Soonuka Sootaguse Suigu Tammiku Tudu Uljaste Ulvi Vana-Vinni Vassivere Veadla Venevere Vetiku Vinni Viru-Jaagupi Viru-Kabala Voore Võhu Vinni vald kokku

6 6 Koduvalla Sõnumid Jaanuar 2021 Vinni võrrikamp käis esimest lund vastu võtmas ja uisutamist proovimas Neli tulihingelist võrrientusiasti, kes kogemata kombel kõik ka Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpetajad ( Rein Leichter tiimi hing ja timurlaste pealik, Tiit Transtok, Andrus Veinberg ja Mart Pitsner) otsustasid kontrollida olukorda riigis ja ajasid 18.detsembril oma vokid kurjaks ning sõitsid talvele vastu. Plaan oli anda omapoolne panus võitluses CO- VID-19 vastu ja plaani me ka täitsime läbitud kilometraaž jäigi sinna 19 kanti... Vale rehvivalik on nii mõnelegi tipptiimile sageli saatuslikuks saanud, Foto: erakogu nii ka meil. Aaastast 1970 pärit CCCP erimärgistusega ja keskmise kulumisastmega ehk olematu mustrisügavusega rehvid Andruse võrril ei osutunud just parimaks valikuks ja nii pidi ta lõivu maksma saapataldade näol, et mitte igas kurvis hoopis intiimsemas piirkonnas oli üheks hetkeks juba niigi piisavalt, otsustasime veekatse (proovisõit tuletõrje veevõtutiigil- kas jää kannab või mitte) sedakorda ära jätta. Aga ükskord me teeme seda niikuinii! uperkuuti lennata. Õhust vastulendav lobjakas oli ühtviisi ebameeldiv kõigile asjaosalistele, ja kuna vett -lund nii kiivrivisiiri vahel kui mõnes Mart Pitsner VPG õpetaja SPORT Viru Maratoni korraldajad paluvad tähelepanu! 30. jaanuaril on plaanis pidada 35. Viru Maraton, mis on igal aastal olnud suur üritus, kus osalejate arv on küündinud üle Kuna lund on maratoniraja jaoks veel napilt, on raja tegemine suur töö ning selle teevad korraldajate jaoks veelgi raskemaks rajal lumesaanidega ja ATV-dega sõitjad. Kuna rada on pikk, 21 kilomeetrit ning asub suurel alal, on rajal masinatega sõitjad teinud seda ilmselt lihtsalt teadmatusest, usub maratoni korraldaja, MTÜ Mõedaku juhatuse liige Evi Torm. Tulevasel maratonirajal ei tohi sõita ei lumesaani ega ATVga, ka rada ületades võib liivane pinnas seguneda lumega ning raja rikkuda, lisas Torm. Tutvuge raja kaartiga ning levitage maratonikorraldajate palvet vältida rajal sõitmist! Vajadusel lisainfo telefonil Rahel Lepp kommunikatsiooni- ja turisminõunik Viru Instituut märkis ära lasteaed Tõrutõnn santide-alase töö Viru instituudi kutsele saata oma lugusid, videoid, lindistusi, fotosid või joonistusi mardi- ja kadrisantide kohta vastas teiste hulgas ka Pajusti lasteaed Tõrutõnn eesotsas õpetaja Aino Ollerma ja Vinni valla alushariduse metoodik Kerli Hahndorfiga, kelle töö märgiti ära ühena kolmest parimast. Ollerma ja Hahndorf esitasid Viru Instituudile suure valiku mardi- ja kadripäeva fotodest ja kavadest, millega on talletatud läbi aegade oma tegevusi santimisel. Instituut sai väärtusliku materjali jäädvustamiseks ja uurimistöödeks. Samuti märgiti ära ka Viru-Nigula lasteaia Kelluke ja Haljala kooli lood. Lood avaldatakse Viru Instituudi kodulehel e-kogumikus aastal, samuti edastatakse materjal arhiivi. Võrkpall on võrratu! Selle tõestuseks on alates 5.oktoobrist kaks korda nädalas mängimas käivat ligi 20 võrkpallihuvilist (enamus naised, aga ka mõned julgemad mehed). Idee hakata Vinni spordikompleksis võrkpallitreeninguid korraldama tekkis igal suvel toimuvatest valdade mängudest, mis Eesti eri paikades läbi viiakse. Paljude muude spordialade kõrval võisteldakse nii meeste- kui naiste võrkpallis. Meeste võistkond on olnud igal aastal esindatud. Tore oleks ka võrkpallinaiskond meie valda esindama saada. Praeguse huvi ja treenijate motiveerituse põhjal võiks välja panna koguni kaks võistkonda. Elame, näeme! Aitäh teile, Timo Laidroo ja Tõnis Aigro, et olete vaevaks võtnud meid kõiki õpetada. Areng on olnud silmanähtav! Suur tänu Ergo Pravele ja Uno Muruveele, kes alati on vastutulelikud ning aidanud meid nõuga-jõuga! NB! Treeningutele on teretulnud ka uued huvilised! Triinu Kunberg Koolivaheaja veetsid Viru-Jaagupi lapsed kelgumäel Kui teised noortekeskused sulgesid valitsuse käsul uksed, siis Viru-Jaagupi noortetoa lapsed võtsid ilusast talveilmast viimast ning veetsid kogu vaheaja koos noortetoa juhataja Valentin Kurkaga mäel. Minu jaoks oli oluline, et sain noorte jaoks olemas olla kes tahtis mõnd muret jagada või lihtsalt rääkida, saime seda teha ka mäel, on Valentin Kurkal hea meel, et suhtlus noortega valitsusepoolsete piirangute tõttu ei Fotod: V.Kurka katkenud. Rõõm oli tõdeda ka seda, et lapsed ja noored ei olegi nii nutitelefonides kinni kui üldiselt arvatakse, ning tulid hea meelega lumme möllama, lisas Kurka. Üheskoos valmistati ka lumememmede moodsamaid versioone, mida näete allolevatel (või ülal- või kõrval olevatel) piltidel. Koduvalla Sõnumid Võrkpall Võrkpallurid Vinni spordikompleksi võimlas.

7 Jaanuar 2021 Koduvalla Sõnumid 7 Tervitusi iidse tammiku servast! On jõudnud kätte uus aasta, kus peame endiselt jälgima reegleid, reegleid ja veelkord reegleid, et hoiduda sellest kurjast viirusest, mille nimi CO- VID-19 ehk rahvakeeles koroona. Arvan, et küllap saame hakkama. 10. jaanuaril saime traditsiooniliselt kokku Pajusti klubi juures, et püüda ära põletada jõuluks tuppa toodud kuused ning osaleda juba kolmandal Tammiku Talvisel Tantsupeol, mille eestvedaja on Tantsutriinude ja Särtsakate seenioride juht Ene Saaber. Pidu algas sabatantsuga lõkkekohale, kus süüdati tuli šamaanitrummi ja Ene Saaberi loetud loitsu saatel. Lõkke süütas vallavanem Rauno Võrno. Seejärel tantsisid Tantsutriinud ja Särtsakad seeniorid Eesti vanu seltskonnatantse ja lõpetuseks vaatasime tuleshowd kuulsatelt tuletantsijatelt grupist Artistic Flow Studio. Saaberi sõnul jäi palju tantsijaid eri põhjustel tulemata - kes pelgas külma, kel oli tervis kehv. Aga ma olen rahul, et niigi palju rahvast tuli, lisas Saaber. Tantsijad ise said väga suure emotsiooni - tantsida, olla koos ja vaadata tuleshowd. Seekord kandsime seda üritust üle ka otseülekandena ja momendil on võimalik näha meie FB leheküljelt ka tuletantsijate showd ning meie tantsijate esinemist. Filmimisega ja otsülekandega tegeles Jaanus Lekk OÜ-st Videolabor. Suured tänud tantsijatele, MTÜle Seeniortants, Ene Saaberile, Artistic Flow Studiole, OÜle Videolsbor, OÜle Saundland ja OÜle Päts Pagarid. Kõige suuremad tänud ja kummardused publikule, kes trotsides külma talveilma kohale tulid. Urmas Lindlo Pajusti klubi juhataja Laekveres tähistasime uue aasta algust J ätsime vana aastaga hüvasti ja võtsime uue rõõmuga vastu Laekvere kruusaaugus. Laekvere kruusaauk on üks ütlemata tore koht, eriti talvisel ajal, kui lumi maas. Seal veedavad lapsed hea meelega oma päevad ja õhtud takkapihta. Ei näe kedagi telefone näppimas, vaid tehakse tõeliselt sporti- rühitakse üksteise võidu mäest üles ja alla. Ja vahet ei ole, et läheb varakult pimedaks- lapsed ütlevad, et siis ongi lahedam, saab pealampide valgel mäest alla kihutada! Kui ometi ainult seda külma hoiaks ja lund jätkuks. Õnneks on meile sellel aastal maha sadanud imeline lumevaip ja sellist kaunist talveilma tuleb otstarbekalt kasutada, eriti kui kogunemised siseruumides ei ole mõistlik tegevus. 10. jaanuaril tähistasime kruusaaugus vahetult enne kooli minemist aasta algust ja jätsime jõuluperioodi lõbusalt seljataha. Kuna jõulupuud olid kodudes oma töö juba teinud, siis palusime vedada need endaga kaasa, et kõik puud ühisesse lõkkesse visata. Lõke, mändide vahelt kostuv muusika (eriti äge, kui vahelduseks Nublut lastakse!), tee ning küpsised ja üheks meeleolukaks ürituseks ei olegi rohkem vaja, sest laste rõõm on suur, kui saab oma emme, issi või vanavanematega koos aega veeta ja mis veel vägevam- koos liugu lasta! Kui külm hakkas liiga tegema, sai lõkke ääres end soojendada, teed nautida ja juttu ajada. Meid tuli tervitama ka vallavanem Rauno Võrno, kellega sai põgusalt arutatud,mis tehtud, mis teoksil ning kuidas ja mida saaks veel paremini. Rahvamajal on raske hetkel tulevikuplaane teha, kuid tasa ja targu püüame tegevustega edasi minna. Ringid alustavad oma tööd, kuid suuremaid kogunemisi püüame veel vältida. Järgmine üritus,mida julgeme välja reklaamida ja kuhu kõiki võimalusel ootame, on vastlapäev. Aasta tagasi kattis vastlapäeval maad muruvaip ning lumesõda mängisime vatipallidega Rahvamaja saalis. Sellel aastal saame ehk maha pidada ehtsa lumesõja ja teha korraliku vastlasõidu. Jah, oli see aasta, mis ta oli, nüüd on ta seljataga. Jääb üle vaid soovida ning loota, et 2021 tuleb parem. Teile kõikidele ilusat aasta algust ning tugevat tervist! Liisa Uukkivi Laekvere Rahvamaja

8 8 Koduvalla Sõnumid Jaanuar 2021 Veebruarikuu sünnipäevalapsed 98 Pauline-Elfride Lõo 95 Erika Lumiste 93 Helmi-Aliede Sepa 91 Vaike Nurmoja Antonina Vahtra Virve Sepp 90 Meedi Talvis Lembit Villemson 87 Heino Peets Milda Laidre Maret Halanurm Sirje Nõmma 86 Helve Idavain Iida Põder Elsa Aunapuu Silvia Jalak 85 Aino Leetberg Anna Põldma Hille Errapart Eevi Güppenen Valdur Kaja Hilja-Anita Talpas 84 Juri Petrov 83 Jüri Mägi 82 Uljan Lizarov Reinu Essi 81 Urve Klaos Anne Kobin Valdar Sursu Vilve Tombach 80 Luule Ehamaa Elvi Puu Ants Matt 75 Lea Adusoo Liivi Nulk 70 Ants Arro Jaak Vahtra Tiit Kukk Selma Leetsi Palju õnne! KES EI SOOVI, ET TEDA AJALEHES ÕNNITLETAKSE, ANDKE SELLEST TEADA VALLAVALITSUSSE TELEFONIL Kõige väiksemad jalad jätavad suurimad jäljed... Kristin Oidsalu Adeele Müürisepp Miron Raudver Lenna Rääk MÄLESTAME LAHKUNUID Feliks Koppel Nikolai Brušnevski Pilvia Taremaa Salme Bachhaus Õnne vanematele ning kasvujaksu värsketele ilmakodanikele! Kultuurisündmused jaanuar kell Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus 2. veebruar kell Tartu Rahu. Pärgade asetamine Vabadussõja ausamba jalamile Viru-Jaagupi kalmistul 14.veebruar kell Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus 24.veebruar 7.32 lipu heiskamine Ulvi klubi juures 24.veebruar 9.00 saame kokku Roela rahvamaja juures 24.veebruar saame kokku Laekvere rahvamaja juures 24.veebruar pärgade asetamine Vabadussõja ausamba jalamile Viru-Jaagupi kalmistul 24. veebruari päeval toimuvatel piirkondlikel üritustel osalevad vallavolikogu esimees Meelis Maine ja vallavanem Rauno Võrno saame kokku Pajusti klubi juures. 27.veebruar kell Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus Eeelteated kultuuriürituste kohta sel aastal Vabariigi aastapäeva tähistamisest Käesoleval aastal ei toimu traditsioonilist vallavanema vastuvõttu. 24. veebruari saame kokku hoopis teistmoodi: 7.32 lipu heiskamine Ulvi klubi juures 9.00 saame kokku Roela rahvamaja juures saame kokku Laekvere rahvamaja juures pärgade asetamine Vabadussõja ausamba jalamile Viru- Jaagupi kalmistul saame kokku Pajusti klubi juures Kõigist piirkondlikest aastapäeva tähistamise üritustest võtavad osa vallavolikogu esimees Meelis Maine ja vallavanem Rauno Võrno. Jaanipäeva tähistamisest Rahvamajade juhatajad käisid koos ja otsustasid üksmeeles, et alates käesolevast aastast teeme ühe ja korraliku jaanitule, mis toimub 23. juunil. Ülevallaline jaanituli hakkab käima kodukorda. Esimest korda saame kokku Roela lauluväljakul, edaspidi Ulvis, Laekveres, Pajustis, Tudus. Selle aastal toimuvad ka Vinni valla päevad ( augustil). Kodukohvikute päev on 21. augustil. Jälgige rahvamajade tegevusi nende fb lehekülgedelt, Vinni valla kultuurikalendrist aadressil vinnivald.ee ja muidugi meie valla ajalehest. Urmas Lindlo Vinni valla kultuurikoordinaator Laekvere bussijaam sai uue väikäimla Mullu detsembri keskel lammutati Laekvere vana välikäimla, mis oli üle 20 aasta vana ning amortiseerunud. Kohta, kus keha kergendada, on ka edaspidi vaja ja selle tarbeks paigaldati uus ja kaasaegne koht. VÄLJAANDJA VINNI VALLAVALITSUS Tartu mnt 2, Pajusti, Vinni vald Tel: TIRAAŽ 3075 TOIMETAJA RAHEL LEPP KÜLJENDUS AJAKIRJASTUS OÜ TRÜKK PRINTALL AS Et oskaksime rõõmu tunda ja jaksaksime raskust kanda, et oleks tahtmist märgata, kus vaja, seal ka aidata Ja et COVID-19 ei saaks iial võitu meist! Laekvere vana välikäimla ja Laekvere uus välikäimla. pildid: A. Läll Kaastöid ootame iga kuu 3. kuupäevaks. - Vilve Tombach -