Uus turg tuleb parem kui varem

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Uus turg tuleb parem kui varem"

Väljavõte

1 Väljaandjad: Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Põdrala vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress; september Otsepost: OÜ Joon; Tiraaž: 3000 Toimetus:, /2015 Arvamus: UUDIS Fookus VARIA persoon Mis saab bussiliiklusest? LK2 Tõrvas valmis discolfirada LK3 Kütusemüüjad saavad läbi sõbralikult LK6-7 Kossumehed tulid MMilt hõbedaga Lk10 René Rahnu: südameasi kooliharidus Lk12 Uus turg tuleb parem kui varem Turumajandus on olnud inimkonna lahutamatu osa aegade algusest. Tõrva uus turg on samm ühtse turusüsteemi veelgi paremaks kinnistamiseks. Tõrva linna pärliks peaks saama hiljemalt Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmiv keskväljaku rekonstrueerimisprojekt nimega Mulgi Kuurort. Selle teokssaamine tähendab aga seda, et Tõrva turu praegusel kujul säilimine ei ole ideekavandi järgi võimalik. Turg aga ei kao kusagile ja uus asukoht Veski tänaval on nii logistiliselt kui ülesehituselt parim võimalik variant. Lähedus uuele bussiplatvormile, võimalus teha oste ka siseruumides ja laiem kauba- valik peaks rõõmustama kohalikke elanikke. Ettevalmistused turu kolimiseks on juba käimas ja uus turg võiks võõrustada ostlejaid juba tuleval kevadel. Turule sobivamat kohta on Tõrvas juba aastaid otsitud ning kirja pandud isegi linna arengukavasse. Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul on nüüd õnneks olemas sobiv koht, kus uus turg kenasti käima saada. Siseruumides asuva talupoe valmimine võtab veel aega, kuid hoovil kaubeldakse loodetavasti juba kevadel. Foto: Egon Bogdanov Turg kui kvaliteetne toidupood Tänapäeval on inimestele väga tähtis nende tervis ja seetõttu valitakse hoolikalt, mida süüakse ja kuskohast on toidukraam pärit. Hügieeninõuete täitmine on inimeste esmaseks sooviks turule toitu varuma minnes. Uus turg võiks selles suhtes kindlasti olla eeskujuks paljudele teistele väikelinnadele, kuna iga kaupleja tarbeks on olemas nii vesi kui ka elekter. Seda, et turg kolib eramaale ja turukauplejad ei jõua kohamaksu maksta, kartma ei pea. Hinnad kujundab nõudlus. Turgu ei saa pidada, kui kauplejate jaoks kohamaksud liiga kallid on ja nad kohale ei tule, kinnitab Ruusmann, et ei tohiks uue turu puhul olla kartust, et see tühjaks jääb. Linnapea lubab, et ei jäta kauplejaid oma muredega üksi ning seisab uue turu valmides nende huvide eest. Veski tänava kompleksi arendaja MTÜ Mulgi Mekk eestvedajad Ivo Muru ja Pille Paberits on juba aegsasti mõelnud sellele, et võrdsed võimalused oleksid nii toidu- kui tarbekaupade müüjatel. Soovime luua ühtse turusüsteemi ehk oleme plaaninud avada siseruumides talukohviku ja poe, kus müüme inimeste omakasvatatud ja valmistatud kaupa, on Paberits kindel, et toidukraam on kvaliteetne. Maja õuel nähakse aga tegutsemas hästi toimivat kohalikku turgu. Turuhoones on plaanis ka viia läbi temaatilisi päevi ja tegevusi Uus turg peaks välistama kindlasti ka ühe praeguse probleemi, et peale kauplemispäeva lõppu saab turuplatsist napsumeeste ja teiste toredate vandersellide pleenumi pidamise paik. Uus turg saab olema mugavam kõigi jaoks Pragused turukauplejad on uue turu puhul veidi skeptilised, sest kardetakse, et uut turgu ei leia üles läbisõitjad. Samas Mulgi Kuurorti ideekavandi teokssaamisel, nihkuks bussiplatvorm praegusest turukohast nagunii kaugemale. Kuna keskväljaku projekti ehitustegevuse tõttu suletaks praegune turg paratamatult, on uus hoone kauplejate jaoks ka justkui pääsetee. Tõrva turul on hetkel ülekaalus mitte just kõige organiseeritumalt välja pandud riidekraam ja esmatarbekaubad, mis iseloomustab veidi musketäride ajastu pudukaupmeeste tegevust. Uue plaani kohaselt oleks võimalik tänastel ja homsetel kaupmeestel oma müüdavat paremini presenteerida. Hetkel on teostamisel kaks turupaviljoni olemasoleva mudeli järgi, mis tagavad 12 müügikohta. Üks paviljon kaheksa kohaga toidukaupade ja aiasaaduste müügiks ning teine varjualune käsitöö ja tarbekaupade kauplejatele. Samuti on olemas 4-5 kaubaauto jaoks kauplemiskoht. Iga soovija saab kindlasti tulla kauplema oma lauaga või vajadusel meie poolt laenutatud laual. Hilisemalt on plaaninud maja seinte äärde ehitada paar kinnist müügimaja. Ettevalmistustööd uue turu tarbeks käivad usinalt ja juba on kaetud kogu turuks ettenähtud pind tänavakividega. Seega on välistatud pori ja niiskus ning jalgealune on mugav. Kivi alla on paigutatud elektri- ja veetorustikud, mis tagavad kätepesu ja veevõtu võimaluse. Elektri olemasolu annab palju võimalusi, näiteks tagada pangakaardiga maksmise, või saab tulla turule kohvi ja küpsetisi pakkuma, räägib Paberits uutest võimalustest. Aruteludele avatud Seda, et praegustelt turukaupmeestest julmalt üle sõidetakse ja nad nelja tuule poole kupatatakse, ei tasu karta. Uue turu haldajad sõda kellegagi pidada ei taha ja loodetavasti leitakse ühine tegutsemisviis. Oleme avatud igakülgseks koostööks ja paindlikud, sest eelkõige on vaja jälgida vajadust ja sellekohaselt ka teha kokkuleppeid. Praegused turukauplejad, kes on hetkel võtnud uue turu suhtes pessimistliku positsiooni ja on äraootaval seisukohal, loodab Paberits enda leeri saada. Tunnen väga suurt kahjumeelt meie seniselt pikajaliselt turul tegutsevate inimeste vastuolu suhtes. Minu jaoks on nemad ikkagi meie turu hinged ja sooviksin väga nendega koostööd teha ning kuulata nõuandeid, kuidas kõike ehitades nende tööd mugavamaks teha, pole Paberits kaotanud lootust olla ühel päeval kõik koos samal pool barrikaade. Telli reklaami HKLis 1 lk: 250 1/2 lk: 130 Ajalehe Helme Kihelkonnaleht reklaamihinnad (vabapaigutus) vastavalt reklaamipinna mahule: Korduvreklaami tellijatele vähemalt 10%-line hinnasoodustus. Terveks aastaks ette tellijatele vähemalt 20% hinnasoodustus. 1/4 lk: 70 1/6 lk: 55 1/8 lk: 40 1/16 lk: 25 1/24 lk: 20 1/48 lk: 10

2 2 Arvamus Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Uudised 3 HKL vastutav väljaandja Häälega Tallinnasse? Elus on palju loogilisi asju, mida me peame enda jaoks ütlematagi selgeks. Me oleme harjunud sellega, et 100 meetri jooksu võidab olümpial alati mustanahaline sportlane või et jumalat kujutatakse filmides või raamatutes alati mehena. Samamoodi oleme me harjunud, et Tallinnasse sõidusoovi korral saame istuda bussi peale ja seda ka teha. Paraku aga tundub, et kõik ilmselged asjad polegi nii selged. Tõrvast otse Tallinnasse saab hetkel igapäevaselt sõita ainult Taisto bussiga ja seda neli korda päevas. Kui 8:32 väljuvale hommikusele bussile ei jõua, siis järgmine võimalus avaneb alles kell 13:02. Liinil opereerimise lõpetanud SEBE otsus teeb murelikuks, sest vaatamata krõbedatele piletihindadele on ikkagi bussifirmadel tegu kahjumliku marsruudiga. Nüüd on meil bussimonopol ja mine tea, mis hindadest saama hakkab. Just pileti hind ongi see, mis hämmastab kaugliini busside puhul. Enamasti on see Tõrvast Tallinnasse sõites ja nii olnud juba aastaid. Samas on kütuse maailmaturu hinnad langenud viimastel aastatel pea kaks korda. Piletihinda see aga muutnud ei ole. Nüüd, kui kõik kaardid on Taisto käes, siis võib juhtuda, et hinnad kallinevad veelgi. Kui kütusehinnad peaksid tõusma hakkama, siis on ka põhjus hindade juurde kerimiseks olemas. Kui kunagi tuli Tallinnasse autoga sõites masin rahvast täis kuhjata, et reis rahakotti auku ei teeks, siis ajad on muutunud drastiliselt. Hetkel on olukord, kui ökonoomse autoga on odavam sõita ka üksinda, kui seda bussiga tehes. Selline asjade kulg tekitab palju küsimusi, kas bussiliiklus ääremaal üldse säilib? Ilmselt karta väga pole, sest nüüd sai Taisto ka SEBE kliendid endale ja bussid peaksid täituma kenasti. Samas reedeti ja pühapäeviti võib see tekitada olukorra, kui kõikide sõitjate jaoks kohti bussis ei jätkugi. Üks asi on bussiga Tallinnasse sõitmine, aga sootuks teine asi see, et paljud kohalikud kasutavad sedasama liini ka lihtsalt koju Helmesse, Ritsu, Alale või mujale sõitmiseks. Inimesed, kellel buss on igapäevane töövahend, on kõige raskemas seisus. Aja planeerimine on keerukam ja bussijaamas tuleb teinekord pikka aega oodata. Siinkohal on abiks küll ka maakonnasisesed liinid, aga see ei võta probleemilt tähelepanu. Sõit Tõrvast Tallinnasse kestab hommikul pea 4 tundi, läbides sealhulgas selliseid haruldasi Eesti paiku, mida isegi ristsõnades ei küsita. Kahjuks loobus liinist just SEBE, kelle bussid on oluliselt mugavamad, korraliku internetiühendusega ja bussijuhid on inimlikud. Taisto, kellel aeg- ajalt on liinidel sõitmas bussid, mis passiks muuseumieksponaatideks, jäi vähemalt sellel liinil SEBE-le kindlasti alla. Taisto rallifännidest bussijuhid, kes armastavad äkkpidurdustega inimestesse adrenaliini süstida, jäävad meile alles ja me peaksime ilmselt olema tänulikud, et vähemalt varblane on pihus. Paraku on Taisto just see, kelle jaoks on kiirliin lihtsalt sõnakõlks, sest sõit Tõrvast Tallinnasse kestab hommikul pea 4 tundi, läbides sealhulgas selliseid haruldasi Eesti paiku, mida isegi ristsõnades ei küsita. Jääme lootma, et uus ühistranspordiseadus bussiliikluse taas regulaarsemaks muudab ning ka pileti hindades tehakse korrektuure selle odavamaks muutmise suhtes. Senikaua aga võidavad jookse ikka mustanahaliselt ja jumal on mees. Häid reise ja... armastage! Gunnar Obolenski Eesti Buss OÜ (Sebe, Simple Express ja Lux Express esindaja Eestis) juhatuse esimees Mis saab ühistranspordist? E esti ühistransporditurul on suurte muutuste aeg. Bussiturul tiheneb sel aastal oluliselt konkurents nii olemasolevate kui ka uute tulijate vahel. Põhjuseks ei ole ainult šotlase bussifirma, kelle lubadusi turule tulla meedia juba mõnevõrra on vahendanud. Bussiturgu ootavad teisedki olulised muudatused: uue ühistranspordiseaduse ja sellega kaasnevate liinilubade väljastamise kaalutluspõhimõtete muudatused, mis jõustuvad oktoobris, toovad tihedama konkurentsi kõikidele kommertsliinidele, eriti just maapiirkondadesse. Kui senini on kaalutluspõhimõtted kaitsnud liiniloa saanud ettevõtet ebaterve konkurentsi eest kogu liiniloa kehtivuse perioodi, siis edaspidi võib vähemalt samaväärse või parema teenusega konkurent saada õiguse sõita samadel aegadel, mida teine vedaja juba teenindab. Konkurents ise on tegelikult hea, sest see paneb kõiki rohkem kvaliteetsema teenuse nimel pingutama, ja see loob hea aluspõhja bussireisijate arvu kasvatamiseks. Paraku eksisteerib ka ebaterve konkurents. Oluline transpordituru osaline on ka Elron, mis erinevalt bussifirmadest saab riigilt toetust ja pakub seeläbi kommertsalustel toimivale bussiliiklusele ebavõrdset konkurentsi näiteks bussipiletist odavamat hinda pakkudes. Kogu Eestit kattev liinivõrk on omavahel tihedalt seotud ja logistilise tasakaalu rikkumisel kaotavad eelkõige põhitrassidest kõrvalejäävad piirkonnad, kuhu Elroni rööpad ei ulatu ja kust kiired ekspressbussid suure hooga mööda sõidavad. Mis sai saatuslikuks Tallinn-Valga liinile? Liinivõrgu optimaalsena hoidmine on kommertsalustel toimiva bussifirma igapäevane kohustus. Ainuüksi reedeks, pühapäevaks ja suveks, kus busside täituvus on kõige suurem, ei ole võimalik busse osta ega töötajaid palgata. Buss peab pidevalt liikuma ja seda loomulikult koos reisijatega. Paraku on just Lõunaja Kagu-Eestis toimunud suured muudatused nii inimeste asustuses kui reisimisharjumustes. Erinevatel põhjustel liigutakse maapiirkondadest üha enam suurematesse linnadesse elama ja tuntavat konkurentsi bussiliiklusele pakub kindlasti ka eestlaste suur auto- ja rongilembus. Ükski bussiettevõte kergekäeliselt ega mõjuva põhjuseta liine ei sulge. Seal, kus isegi atraktiivsed hinnasoodustused busside täituvust enam ei paranda, tuleb majanduslikel kaalutlustel liin sellisel kujul sulgeda. Selleks, et väiksemates piirkondades kommertsalustel kaugbussiliiklus säiliks, peaks bussireisijate arv ja tulu stabiilselt 20-30% suurem olema, muid trikke polegi. Liinivõrgu opereerimise kulusid ei ole võimalik enam allapoole viia. Ühe praktilise näitena saaks tuua hiljutise Tallinn-Viljandi-Valga bussiliinide sulgemise, sest suurem osa selle liini kasutajatest hakkasid Elroni tulekuga Tallinn-Viljandi rongiga reisima. Hoolimata bussireisijatele poole võrra soodsamaks tehtud bussipiletist (Tallinn-Valga 6!) ei kasvanud 6 kuu jooksul reisijate arv enam sellise tasemeni, et liin kahjumist kasumisse tuua. Selle tulemusena on nüüd probleemi ees nt. Karksi-Nuiast Tõrvasse sõita soovijad, sest Elron neid ei aita ja buss enam ei sõida. Millele siis kulub? Bussiettevõtte kulud jagunevad suures plaanis kolmeks suhteliselt võrdseks osaks: 1/3 töötasud ja admin. kulud, 1/3 kütus ja 1/3 bussiga seotud kulud (soetamine, hooldus, remont, rehvid, kindlustused, pesu, koristus jms.) Kulude hinnavõrdlus bussi ja autoga piirdub tavareisijale enamasti summaga, mis kulub kütusele, sest muid auto ülalpidamise ja mugavuskulusid ei osata lihtsalt kilomeetri kuluks ümber arvestada. Samuti ei maksa autojuht ja/või reisija iseendale sõitmise eest palka. Bussides pakutav tasuta wifi, tasuta 220V voolupistikud, tualett, kaardimaksevõimalus, piletimüügisüsteem jne. on samuti, mis kajastub lõppkokkuvõttes piletihinnas. Ühtset ja õiglast piletihinda on kogu liinivõrgu osas samuti raske välja tuua. Arvestus käib aastapõhiselt ja kokkuvõttes peavad liini tulud katma kulud, nii lihtne see ongi. Üks olulisemaid hinnakujunduse elemente on bussi täituvus! Mida rohkem on reisijaid, seda soodsamaks kujuneb pileti keskmine hind. Liinikilomeetri läbimiseks tehtav püsikulu on suures plaanis läbi aasta samasugune, aga reaalse tulu teenimise ajad, päevad, perioodid väga kaootilised. Seega pole vahet, kui madalaks on kulud optimeeritud, kui reisijat bussis ei ole, on ka see optimeeritud kulu puhas kahjum. Lahendusi otsides Üheks võimaluseks säilitada kaugliinide- ja kogu bussituru jätkusuutlik toimimine ongi oktoobrist kehtima hakkav uus ühistranspordiseadus. See annab senisest vabamad võimalused aastaid tagasi väljastatud liinilubade ja sõiduplaanide vastavusse viimiseks tänase konkurentsiolukorraga ja eelkõige reisijate ootustega. Uued turule sisenejad on huvitatud vaid suurte linnade vahel ekspressliinidega sõitmisest, see aga mõjutab otseselt paljude peatustega kaugliinide jätkusuutlikkust väiksemates piirkondades, kui nendel liinidel algpeatusest lõppu sõita soovivad reisijad kiirliinidele üle lähevad. Riik peaks tagama kogu Eesti ulatuses bussiühenduse jätkusuutlikkuse ja mitte eelistama ühte veoliiki teisele ega välisfirmat Eesti firmadele. Rongiliikluse arendamine ja uute rongide ostmine on kahtlemata olnud vajalik samm Eesti põhisuundades toimuvate ühenduste kvaliteedi parandamiseks, kuid sellega võiks ka maksumaksja raha kulutamine piirduda. Dotatsioonid rongiliikluse elushoidmiseks on juba hetkel niivõrd suured, et Elroni rongipargi suurendamise mõte peakski jääma vaid mõtteks. Uued turule sisenejad on huvitatud vaid suurte linnade vahel ekspressliinidega sõitmisest, see aga mõjutab otseselt paljude peatustega kaugliinide jätkusuutlikkust Kaugliinide säilimisele nendes piirkondades, kus majandusliku mittetasuvuse tõttu plaanib vedaja liini sulgeda, saaks kaasa aidata ka kohalik omavalitsus läbi osalise toetuse. Hetkel korraldatakse maakondade siseselt avalikku liinivedu läbi riigihangete, seega võiks abistava toetuse osas ka midagi analoogset kaugliinidel välja mõelda. Igal juhul oleks riigile soodsam/ kasulikum olemasoleva kaugliiniloa omanikuga liini sulgemise asemel väikese lisatoetuse osas läbirääkimisi pidada kui terve liini opereerimise kulu edaspidi ise kanda või sootuks elanikud ilma reisimise võimaluseta jätta. Konkreetseid näiteid võib juba Eesti erinevates maakondades leida, kus suletud kommertsliin on läbi kohaliku omavalitsuse toetuse taas käima pandud. Oktoobrist jõustub uus Ühistranspordiseadus ja seoses sellega avaneb võimalus lähitulevikus mitmete uute väljumiste avamiseks, mida juba ammu oleme ihaldanud. Sügis-talv on bussinduses traditsiooniliselt suvise põhihooaja ettevalmistamise periood ja suuremaid liinivõrgu arendusi on oodata siis. Samas laiendame juba oktoobrikuust Eesti esimese ja kõige soodsamaid hindu pakkuva Simple Expressi liinivõrku Lõuna-Eestisse. Nii et peatselt jõuavad 1 hinnad ka Võrru, Põlvasse, Viljandisse, Pärnusse ja veel mujalegi. Aasta tagasi alustanud Simple Express on osutunud väga edukaks ja laienemiseks soetasime tehasest uued bussid. Osad kasutuses olnud vanemad bussid lähevad müüki ja uuemad teenindavad allesjäänud liinivõrku edasi. Päris uusi liinilube niipea juurde ei tule, seega tuleb ka bussijuhtide tööd ümber korraldada. Margo Metsoja Bernhard Heinrich von Strykile kuulus peale Riidaja mõisa ka Voltveti, Kärsu, Suure-Kõpu ja Taagepera mõisad. Uue planeeritava omavalitsuse pindalast üle poole moodustaks Helme vald. Helme Kihelkonnalehte on trükitud tänase päeva seisuga juba eksemplari Tõrva Gümnaasiumi pargis saab mängida discgolfi Tõrva ainus discgolfi rada on seni asunud noortekeskuse territooriumil. Aastaid tagasi kirjutatud projekti abil sai soetatud 15 korvi ning paarkümmend ketast. Aastate jooksul on noored saanud rada kasutada ja mängimas käia. Sel kevadel tuli aga kohalike mängijate jutust välja, et noortekeskuse ala on korraliku discgolfi raja jaoks liiga väike ning see tuleks ümber kolida kuskile mujale. Tõrva piirkond oma looduskaunidusega pakub mitmeid variante, kuhu hea tasemega ning mitmekesine rada teha. Valikust käisid läbi Härma karjäär, Helme lossivaremed, Tantsumägi, gümnaasiumi park jt. Arvestades raja ligipääsetavust, hoolduse vajalikkust, muinsuskaitse tingimusi ja muud, jäi lõpuks parimaks valikuks Tõrva Gümnaasiumi park. Koostöös kohalike mängijatega sai pargi alt läbi käidud ning kaardile parimad korvide asukohad pandud. Varsti on kohal ka korvid, valmis esimesed viskealad ning kõik huvilised saavadki ise discgolfi järele proovida. Rada hakkab koosnema 9 korvist, 6 korvi jääb noortekeskuse alale, et seal nooremad harjutada saaksid. Discgolfi raja kasutamine on täiesti tasuta ning seda võivad teha kõik, kes vähegi soovivad. Ootamegi, et mängijad oleks igast vanusest ja soost ning nii Tõrvast kui ka kaugemalt. Mängimiseks on vajalik ketas. Kettaid on mitut tüüpi: kaugmaa kettad, keskmaa kettad, putterid. Hea valiku kettaid näeb näiteks veebipoest Sealt leiab kettaid nii algajatele kui ka juba kogenenumatele mängijatele. Mängijate sõnul on valmiv rada gümnaasiumi pargis jõukohane. Tõrva discgolfi rada hakkab kulgema läbi gümnaasiumi pargi. Mängijate jaoks on iga korv rajakaardiga varustatud. Rada pargi all sai kokku pandud just mõttega, et oleks põnevust, oleks lihtsamaid kui ka pikemaid ning rohkem oskusi vajavaid viskeid. Arvestatud on ka sellega, et discgolfi mängijad segaksid võimalikult vähe tervisesportlasi ning vastupidi. Discgolfi rada saab Tõrva gümnaasiumi parki üles pandud oktoobrikuuks ning siis võivad rada kasutada kõik soovijad. Raja loomisel on toeks olnud Tõrva Avatud Noortekeskus, Tõrva Gümnaasium, Tõrva Spordiselts ning Tõrva kohalikud discgolfihuvilised. Discgolf Discgolf on hasarti tekitav sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visete arvuga spetsiaalse lendava taldriku viskama discgolfi korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja, mis tavaliselt koosneb 9 või 18 korvist. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise palli-golfiga, selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Discgolfi algus on tihedalt seotud tavalise frisbee lennutamisega ja usutakse, et esimesed algelise discgolfi mängijad tekkisid juba 1920-ndatel, kui frisbeedena kasutati pirukavorme ja purgikaasi. Modernse disc-golfi ajalugu ulatub aastate lõppu, kui kaks meest nimedega George Sappenfield ja Ed Headrick võtsid USA-s kasutusele termini disc golf ning tutvustasid mängu laiemale üldsusele. Tõrva Gümnaasiumi park pakub lisaks mitmekesisele rajale ka ilusaid vaateid. Esimene discgolfi võistlus Eestis toimus 2002 juunis Tallinnas, järgmisel aastal rajati Eestisse esimene discgolfi park Põlvamaale Mäeotsa talu maadele. Seoses mängijate arvu hüppelise kasvuga aastal on pidevalt kasvanud ka korraldatud võistluste arv Eestis.

3 4 Uudised Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Uudised 5 Turismiettevõtjad kehva suve üle ei kurda Suurte unistustega võimlemisneiu Torupilli talu imekaunis vaade linnulennult. Äsja seljataha jäänud kalendrisuvi tekitas paljudes trotsi tagasihoidlike ilmade pärast. Ometi kohalikud turismiasutused klientide puuduse üle kurta ei saanud. Seda, et talvekuudel Eestis turismiettevõtetel liialt suurt turgu ei ole, teavad kõik ja seetõttu tuleb väga palju panustada suvekuudele. Tänavu oli suvi pehmelt öeldes kehvake ja võiks arvata, et see tekitas turismipõua, aga tegelikkuses asjad päris nii ei olnud - inimesed soovivad ju ilmast hoolimata puhata. Riidajas asuva Torupillitalu peremees Ants Taul ütleb, et suurt mõju ei oma ei ürituste toimumine piirkonnas ega ka päikesepaiste. Need asjad meie klientide arvu ei mõjuta, sest pulmi ja sünnipäevi peetakse olenemata ilmast, olenemata spordivõi kultuurikalendrist, rääkis Taul, kellel näiteks Viljandi Folgi ajal oli pulm majas. Marja talu perenaine Sirje Luther tunnistab samuti, et nende külastatavust sel aastal vilets suvi ei mõjutanud, kuna broneeringud olid varasemalt paigas. Kindlasti mõjutab ürituste korraldamine lähikonnas külastatavust. Kahjuks ei olnud meil võimalik suurürituste ajal pakkuda majutusteenust varasemate broneeringute tõttu, olid Marja talus suveplaanid juba pikalt ette teada. Tõrvas kodumajutuse võimalust pakkuv Ülle Laiakask aga usub, et nigelavõitu suvi mõned kliendid ikka tulemata jätab. Suvi mõjutab suvemajades ööbijate arvu, kuna vesi järvedes on üsna jahe, siis lastega suvitajaid on vähem kui soojadel suvedel. Tõrva Loits on kõige rahvarohkem, kuid see üks suurüritus ei too ju aastaks tulu, tube on ikka niipalju kui kogu aeg. Kui on kokkutulekud ja kontserdid, siis on rohkem külastajaid. Ka nädalalõppudel juubelid kohalikes restoranides toovad kliente, räägib Laiakask peamistest kundedest. Asukoht ei mõjuta See, et asukoht mängib külastajate puhul suurt rolli, kindlasti paika ei pea, vaid enamasti räägib enda eest ikkagi kvaliteet ja enda presenteerimine. Näiteks Ants Tauli sõnul on nende eeliseks asumine pärapõrgus, samal ajal kui Ülle Laiakask kiidab head asukohta Tõrva linnas, veekogude läheduses. Marja talu puhul meelitab lisaks loodusele ka suurel hulgal huvitegevust, millega aega sisustada. Kui rääkida sellest, et turismiettevõtjatel võiks olla mingi kindel šnitt, siis selle heaks tõestuseks on just Torupillitalu. Peremees Tauli sõnul teebki nende juures peatumise eriliseks see, et kliendid võetakse pereringi: Tõristan oma torupilli ja Teppo lõõtsa, sekka ka akordioni ning suhtun oma klientidesse kui oma inimestesse, sõnab Taul. Talul on lennuväli, kus peetakse tavaliselt mudellennu võistlusi ja paar korda aastas tuleb mõni kunde ka lennukiga platsi või siis pulmade puhul lendab noorpaar kohale. Hinnad odavad See, et Lõuna-Eestis ei saa nii ränka hinda klientide käest küsida kui pealinnas, on siilidelegi selge. Esiteks on siin konkurents üsna tugev ja teiseks peab ju millegagi ka kliente kohale meelitama. Ei Ülle kodumajutus, Torupilli ega Marja talu koori turiste ja pakuvad neile nii soodsat hinda kui ka pikemaajaliste peatumiste ja suuremate gruppide puhul soodustusi. Hinnad algavad siinkandis 13 ja 20 on umbes ühe ööpäevase külastuse optimaalne tasu. Lihtsa arvutusega saab teada, et kuuks ajaks endale elamise broneerides tuleb selle eest maksta oluliselt vähem, kui näiteks korterit üürida Tallinna või Tartu kesklinnas. See, et hinnad pole kõrged ja talvehooaeg on tagasihoidlik, tähendab ka seda, et rahas just ei supelda. Seetõttu on mitmed ettevõtjad pidanud leidma ka alternatiivtegevuse. Marja talu haldav ettevõte tegeleb lisaks turismiteenustele veel ka konsultatsiooniteenuste osutamisega ettevõtlusalal ning vähesel määral põllumajandusega. Siiski ei olda päris laante süles, tuulte vallas, vaid rahalist toetust projektide läbiviimiseks on leitud. Ettevõte on saanud erinevaid struktuurfondide toetusi investeeringute teostamiseks projektipõhiselt. Kohalikul omavalitsusel puuduvad meetmed ja võimalused toetada ettevõtlust rahaliselt, küll aga Marja Talu pakub nii puhke, kui ka huvitegevusnaudingut. Eesti-Norra noortelaager Augustis toimus Marja talus Norra ja Eesti ühine noortelaager, mille raames korraldati Tõrva Kirik-Kammersaalis kontsert. Tegemist on viiendat korda toimuva kristliku suvelaagriga, millest kolmel korral on viibitud siin ning kahel korral Norras. Laagrites viljeletakse koorilaulu, pillimängu, harrastatakse erinevaid sporditegevusi, tehakse väljasõite ning õpitakse tundma nii üksteist kui ka erinevaid eluaspekte. Lisaks kõigele oli tänavu eesmärk luua viie päevaga hästitoimiv koor ning bänd ja esineda. Kontserdil kõlasid erinevad inglisekeelsed laulud ning norra- ja eestikeelne lugu. Esitati ka tantse ning kaasati pealtvaatajaid tantsu vihtuma. Koori dirigent oli noor ja andekas Norrast pärit Anna Sovold, kes juhib suurimat omalaadset noorte laulu- ja tantsuühingut Tensing Bomlo. Tensing Bomlos laulab ja tantsib tänaseks juba 178 noort ja külas oli neist 9. Laagrite juht on olnud kõigi hea sõber Aksel Lygre, Norra pastor, kes on aktiivne, noortepärane, andekas ja lõbus kuju ning suunab noori igal sammul õiglasemaks, sallivamaks ja mõistvamaks inimeseks. Ühtekuuluvustunne ning vaba õhkkond on see, mis on hoidnud koosolemise jätkuvana ning hoiab ilmselt ka edaspidi. abivalmidus dokumentide asjaajamisel on ka omamoodi tugi ettevõtjale, on Luther rahul. Taul aga mingeid rahalisi toetusi saanud ei ole ja ütleb, et kohalik omavalitsus on toetanud moraalselt, riik ei sedagi. Tööd pakkuda hooajaliselt Ei väikeste ega ka suurte turismiasutuste ülalpidamist ei suuda enamasti korraldada ainult pererahvas, vaid vaja läheb ka abikäsi. Seda eriti hooajal, kui majad rahvast täis ja tööd varavalgest hiliste õhtutundideni. Ülle Laiakas saab hakkama enda jõul ja pere toel ning kedagi eraldi palganud pole. Teen kõik tööd ise, alates koristamisest kuni raamatupidamiseni, maksuametini, on Laiakask tegus. Torupillilegend Taul proovib samuti kõik omal jõul ära teha Meil on pereettevõte. Mina olen pensionär ja palgal on ainult abikaasa, poeg aitab vahest ka. Tööd jätkub aastaringselt ja kui ära väsime, siis lihtsalt kedagi vastu ei võta, on Taulil lahendus varnast võtta. Marja talu, kelle kompleks on suurem ja klientide vastuvõtmissuutlikkus suurem, pakub tööd suveperioodiks. Täistööajaga tööd ei saa aastaringselt pakkuda, kuna talvisel ajal on tegevus väheaktiivne ja püsikulud vaatamata sellele, kas külastajaid on või pole, ikka üsna suured, mistõttu taandub töötajate palgalhoidmine aastaringselt rahaliste vahendite nappuse taha, sõnab Luther. Tõrva Gümnaasiumi 7.klassis käiv Grete-Lisette Gulbis on mitmekordne Eesti meister võimlemises, kes veedab treeningutel rohkem aega kui paljud täiskasvanud tippsportlased. Iluvõimleja elu ei ole siinkandis noore tütarlapse jaoks kindlasti kerge, sest Tõrvas kohapeal võimlemistreeninguid ei toimu ja seetõttu peab päevast päeva käima Tartus. See võtab koos sõiduga kuus tundi päevast. Trenni pikkus on vähemalt kolm tundi ja nii 5-6 korda nädalas, räägib Gulbis, kes jagab ennast kooli ja treeningute vahel. Grete-Lisette ema Kai Rikka sõnul on sõitmist tõesti tohutult palju. Poole aastaga jaanuarist-juunini tuli meil üle võimlemiskilomeetri, toob nooruses ka ise ilu- ja sportvõimlemisega tegelenud Rikka välja karmid numbrid. Noore piiga võimlemistee saigi alguse tänu sportlikele vanematele. Grete-Lisette isa oli nooruses jalgpalli ja hokimänguga ametis. Esialgu oli mõte, et hea rühi ja kehatunnetuse jaoks paneks lapse ka võimlema. Talle hakkas ala meeldima ja pandi kohe võistlema - esimestel võistlustel sai ta 35. koha. Seda, et asi tippspordiks kisub, me muidugi ei arvanud, räägib ema, kes peab sporti heaks vaba aja ja sotsiaalse suhtlemise vormiks. Ühinemisläbirääkimised sujuvad tõrgeteta aasta kohalikeks valimisteks peaksid Tõrva linn, Helme, Hummuli ja Põdrala vald olema koondunud ühise omavalitsuse alla, mille pindalaks 608 ruutkilomeetrit ja elanike arvuks Ühinemisläbirääkimise alguseks võib lugeda aasta märtsi, kui Helme vald naaberomavalitsusele ettepaneku ühinemiseks tegi. Pärast seda on läbirääkimised sujunud heas tempos ja heaks abiks on OÜ Geomedia konsultandi Rivo Noorkõivu suur panus. Riigi poolt tasustatud nõustamisteenuse eest, mida ühinemisläbirääkijad Siseministeeriumilt taotlesid, on tehtud praeguste omavalitsuste rahvastiku ja sotsiaal-majandusliku olukorra analüüsid ning saadud läbirääkimisel tuge, et need sujuksid kriitiliste momentideta ühinemislepingu allkirjastamiseni. Noorkõivu sõnul tuleb ühinemist käsitleda kui vahendit, mis võimaldab piirkonna elanikele paremat elukvaliteeti, oludes, kus elanike arv väheneb ja elanikkond vananeb. Reform peab Grete-Lisette Gulbis demonstreerib võimlejale kohaselt head painduvust. näitama, mida inimesed sellest võidavad ja kuidas uus juhtimismudel kogukonna soovitud eesmärkide saavutamist toetab. Riik toetab enam Kuna haldusreform on planeeritud riigi poolt läbi viia lähiaastatel maksku mis maksab, siis enne riikliku haldureformi kava käiku laskmist on eelisseisus need omavalitsused, kes vabatahtlikult ühinevad. Kes suudavad hiljemalt enne volikogude korralisi valimisi aastal 2017 ühinemiskõnelused edukalt lõpetada ja täidavad ka kõik ühinemistingimused, saavad riigilt oluliselt suurema toetuse. Meie piirkonna jaoks oleks hetkeseisuga see summa ligemale 1,2 miljonit eurot, mis oleks väga oluline edaspidisteks investeeringuteks. 17. septembril toimunud arvult neljandal ühinemiskõneluste juhtkomisjoni koosolekul arutasid Tõrva, Hummuli, Helme ja Põdrala omavalitsusjuhid muuhulgas, milliseid komisjone luua, kes siis omavahel arutaks läbi erinevate eluvaldkondade tuleviku ja sujuva ühinemise. Komisjonidest hakkab lisaks juhtkomisjonile koos käima hariduskomisjon, kultuuri-spordikomisjon, sotsiaalkomisjon ja kommunaalkomisjon. Läbirääkimised hõlmavad omavalitsuste kohustuslike ja vabatahtlike ülesannete täitmist. Kõikide teemade juures on oluline arutada, kuidas kaasata elanikke ja saada lisaimpulsse kodanikeühenduste tugevdamiseks ning kogukondade identiteedi kasvatamiseks. Koostööaltil kohtumisel anti veelkord ka hinnanguid põhilistele hirmudele, mis ühinemisega võiks elanikel tekkida. Arutlusel olid eeldused nii külade kui Tõrva linna elujõu kasvatamiseks, elanike ja investeeringute ainult keskustesse koondumise vältimiseks ja liikumisvõimaluste parandamiseks. See, et teenused ei koonduks ja nende kättesaadavus ei halveneks, eesotsas politsei, kiirabi ja sotsiaalteenuste osas. Kui läbirääkimised võidukalt sadamasse tüüritakse, siis on ühinemise näol tegemist Soov maailmas läbi lüüa Vähema treeningmahuga pole aga võimalik nii kapriissel alal nagu iluvõimlemine läbi lüüa, sest tase on hirmkõva. Minu vanusegrupis on tase kõrge ja võistlejaid palju. Näiteks 2013.aastal, kui ma Eesti meistritiitli võitsin, oli stardis 70 sportlast, räägib Gulbis ala kohalikust populaarsusest. Et maailmas läbi lüüa, tuleb aga ennast veelgi rohkem tagant sundida. Eesti tase on hea, aga maailma tipud tulevad ikkagi Venemaalt, Ukrainast, Bulgaariast, räägib Gulbis, kes juba tänavu loodab jõuda rühma koosseisus EM-le ja MM-le ning maailma vägevatega võrreles oskused proovile panna. Enda trumpaladeks peab nooruke võimleja kurika- ja rõngakava. Mais alles 13-aastaseks saanud Grete-Lisette tunnistab, et sport ja õppimine ei ole kõige lihtsam kombinatsioon. Sportimine raskendab õppimist kõvasti, sest aega jääb väheks ja öösel pea ei tööta piisavalt. Sellest hoolimata lõpetasin kevadel ainult paari neljaga viite tervikliku piirkonnaga ja nimetatud teemadele ka lahendusi kergem leida. Finantssuutlikkuse kasvu, demokraatliku ja kompetentsema juhtimissüsteemi tekkimisel peaks tõusma tulu kõikide praeguste omavalitsuste puhul. Jätkusuutlikkuse tõus Uue omavalitsuse ääremaastumist on ka palju kergem ära hoida, kui selle hääl Eestis tulevikukujundamises enam kõlab. Vaja on rääkida kaasa koolivõrgu korraldamisel, piirkondlike teenuste tagamisel, ettevõtluskliima parendamisel ja Euroopa Liidu rahastamise kasutamisel. Samuti on lihtsam ühendomavalitsuses tegeleda strateegiliste küsimustega ning optimeerida teenuseid ja toetussüsteeme. Näiteks on hetkel kokku nelja omavalitsuse peale 22 erinevat nimetust perekonna sissetulekust sõltumatut toetust. Teenuste paremaks osutamiseks on vaja ametnike spetsialiseerumist ja kompetentsi kasvu. Ilmne on see, et väikestes omavalitsustes jääb kõrval. Samuti tuleb võistluste tõttu ette puudumisi, kuid õnneks on õpetajad väga mõistvad ja toredad, räägib Gulbis, kelle lemmikõppeained on kunstiõpetus, bioloogia ja geograafia. Tulevik seotud spordiga Seda, et tippsport neelab raha, tunnistab ka Kai Rikka. Kõige suuremad on sõidukulud, aga näiteks ühe võistlustrikoo hind on umbes 500, sest sinna peale läheb vähemalt 3000 Swarovski kristalli. Igaks hooajaks tehakse aga mitu uut trikood, toob mõned näited Rikka. Gulbise sportlaskarjääri edenemist toetab jõudumööda ka Helme vald ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, suures enamuses tuleb aga kulud katta perel endal. Peale võimlemise lummab Gulbist ka tantsimine ja seetõttu tegi ta suvel Eesti Tantsuagentuuri soovitusel kaasa mitmetes huvitavates moderntantsu, balleti ja jazztantsu töötubades, kust naases samuti uute oskuste ja suure vaimustusega. Koolitantsu raames väljavõidetud ja selgeksõpitud tantsulavastusega minnakse aga septembris-oktoobris üle-eestilisele tuurile. Balletitunnid ongi Gulbise lemmikud ning nendes käib ta neli korda nädalas. Tulevikus soovin luua kavasid nii võimlejatele kui tantsijatele ja teha tantsulavastusi, räägib Gulbis armastusest tantsukunsti vastu. mastaapi efektiivuse saavutamiseks puudu, mistõttu nende juhid on mõistnud vajadusi muutusteks. Ühendomavalitsus loob paremad võimalused vajalike teenuste ise korraldamiseks ning volikogu ja valitsuse kaudu teenuste sisu ja kvaliteedi mõjutamiseks. Legend sellest, et Hummuli vallal on kosjas käinud ka Valga linn, ei vasta tõele. Seda kinnitab Hummuli vallavanem Enn Mihhailov ja lisab, et Valga linnapea on käinud tutvustamas küll nendepoolseid ideid, aga see on ka kõik. Valga meile ühinemisettepanekut teinud ei ole ja nendega me ka läbirääkimisi ei alusta, on Mihhailov kindel. Et omavalitsusjuhtidel on tõsi taga ja soov ühineda, annab tunnistust ka see, et veel tänavu on plaanis liita Põdrala valla veevärk Tõrva linna vee-ettevõttega. Kõik materjalid ühinemisläbirääkimiste kohta pannakse huvilistele lugemiseks Helme valla kodulehele. Järgmine omavalitsusjuhtide ühine kohtumine ühinemisteemadel leiab aset oktoobris Riidajas.

4 6 Fookus Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Fookus 7 Vastupidiselt autode arvu tõusule väheneb maailmas tanklate arv. Näiteks Suurbritannias oli 60ndatel umbes tanklat, aga hetkel kõigest ca Esimene ametlik tankimine toimus aastal 1888, kui Wiesloch (Saksamaa) apteegis tankis Bertha Benz. Maailma suurimas tanklas, mis asub USAs Texase osariigis, töötab 250 inimest ja seal on 120 tankurit. Augusti lõpus oli maailmaturul bensiini hind viimase kuue aasta madalaim. Guido Kuum Sõbralik ja edasiviiv konkurents kohalikul kütuseturul Helme kihelkonnas on kokku neli kütusetanklat. Neist kaks on eratanklad ja kaks suuremate tanklakettide omad. E rafirmadele kuuluvatest tanklatest asub piirkonnas üks Linna külas ja teine Tõrva linna piiri lähedal Viljandi tänava ääres. Suuremate tanklakettide esindajatest on Tõrvas Valga maantee ääres asuv Olerex ja Pikasillas asuv Premium 7 tankla. Kihelkonnalehe toimetus võttis ühendust kõigi neljaga ja kommentaare jagasid meeleldi Premium 7 turundusjuht Aiki Tiisler, Olerex AS regioonijuht Aavo Hummal ja Beetela OÜ juhataja Kalju Tipka. Tanklad ei ole ammu enam ainult autodele kosutavaks peatuspaigaks, vaid need on saanud väsinud teelistele ka turgutavaks kohvi ja söögipoolist pakkuvaks asutuseks. Siiski on tanklate peamine otstarve ikkagi pakkuda võimalust tankida neljarattalisi ning seda saab meie kandis teha õnneks väikeste vahemaade tagant ja ka erinevate kütuseliikide olemasolu on tagatud. Pikasillas asuvas Premium 7 teenindusjaamas on kaks tankurit, millest on võimalik osta bensiin 95-t, diiselkütust ning ka eridiislit. Tõrvas asuvas Olerexis on lausa 4 tankurit, kus on võimalik neidsamu kütuseliike osta. Ka Beetelas on neli tankurit, kuid seal kuuluvad valikusse bensiin 95 ja diiselkütus. Linna külas asuvas tanklas on tankureid 3 ja võimalik sealt kütuste seast valida kas bensiin 95-e, diiselkütuse või eridiisli vahel. Kõrgema oktaaniarvuga bensiini 98 siinkandis pakkumises pole, kuid seda on soovi korral võimalik osta Valgast või Karksi-Nuiast. Ainuüksi kütusemüük tänapäeval ära ei tasu Lisaks kütusele on võimalik Pikasilla Premium 7 tanklast osta erinevaid toidu- ja autokaupasid. Tankla kohvikus on võimalus maitsta erinevaid koha peal valminud koduseid sooje roogasid. Uuenduskuuri läbi teinud siseruumid pakuvad võimaluse väsitavast autojuhtimisest hetkeks hinge tõmmata ja rahulikult jalga sirutada. Premium 7 pakub lisaks võimalust osta kodugaasi ning pumbata rehve. Premium 7 tanklaketi turundusjuht Aiki Tiisleri sõnul ei olegi kütuse osakaal müüginumbrites nii suur, kui seda võiks arvata. Kütuse- ja kaubamüügi Tõrva Olerexi tankla on õhtuti kenasti valgustatud. Foto: Ardi Kurvits Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mis koosneb põhiliselt süsinikust (82 87%), vesinikust (12 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ja hapnikust (0,5%). Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata, kuna selle hinnast sõltuvad ka enamike teiste kaupade hinnad. Viimastel aastatel on nafta tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 naftavarudest on Lähis-Ida piirkonnas. Riikidest on suurimad kütusetootjad on Saudi-Araabia, USA ja Venemaa. Eesti on vedelkütuste tootmise osas maailma 86. riik. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Carl Benzi poolt aastal ja nende tootmise alustamine aastal aastal sai Benz valmis oma esimese auto. Aastal 2010 oli maailmas esmakordselt üle 1 miljardi mootorsõiduki. Allikas: wikipedia osakaal Pikasilla teenindusjaamas on laias laastus suhtele 60:40 kütuse kasuks, tunnistab Tiisler, et see on väga oluline osa käibest. Ka Tõrva Olerexi teenindusjaamas on võimalik soetada erinevaid auto- ja toidukaupasid, pumbata rehve ning rentida järelhaagist. Niivõrd olulist osa kaubamüügil aga neil pole, sest Olerexis moodustab toidu- ja autokaupade osakaal umbkaudu 9% üldkäibest. Beetela kütusejaam pole erand ja sealt on samuti võimalik soetada erinevaid õlisid ning autotarvikuid. Niisamuti ei puudu sealt ka toidukaubad ning erinevad kiirtoiduroad. On võimalus rentida järelhaagist ning tankla territooriumil on ka koht elektriautode laadimiseks. Et tanklaketid ennast ära elataksid ja toimiksid kasumliku ettevõtmisena, tuleb neid käigus hoida tihtipeale varajastest hommikutundidest hilisõhtuni. Kui alkoholimüügi keeld veel kaupmehi ei mõjutanud, olid Eestis paljud tanklad lahti ööpäevaringselt. Nüüd, kui üks olulisi tuluallikaid öise alkoholimüügi näol kadunud, ei näe paljud tanklad öisel müügil mõtet. Tanklate lahtiolekuaegade muutmise koha pealt on seisukoht kõigil ühine lahtioleku aegasid plaanis muuta pole. Beetela juhataja Kalju Tipka lisab : Ebakindlad lahtioleku ajad põhjustavad klientidele ebameeldivusi. Konkurents on tervitatav ja edasiviiv jõud Kuid kas ääremaal, kus rahvast niigi vähe, veel nii väiksel maa-alal ei tekita tanklate rohkus turuseisu, kus kõik virelevad ja proovivad ots otsaga kokku tulla? Suuremate kettide esindajate sõnul on konkurents pigem kasutoov ja seda nii kauba pakkuja kui ka tarbija seisukohast. Klientidel on võimalik valida oma meelistankla lähtuvalt teenustest ja kaupadest, mida keegi soovib ja mida erinevad tanklaketid pakuvad. Konkurents on tervitatav ja edasiviiv jõud, sõnab Premium 7 esindaja Aiki Tiisler. Ritsu tankla on hea ligipääsetavusega suurtele masinatele. Foto: Janar Eirand Pikasilla Premium 7 tanklas käib igapäevaselt tihe sagimine. Foto: Janar Eirand Beetela tankla puhul on eeliseks hea asukoht. Foto: Janar Eirand Seevastu nendib OÜ Beetela juhataja Kalju Tipka, et väiketanklale on konkurents pigem kahjulik. Kuna piirkonna elanike arv on võrdlemisi väike, aga tankla ülalpidamiskulud suured, ei leia ta kokkuvõttes, et nii mitme tankla olemasolu väikeses piirkonnas on vajalik. Paljude kütusetarbijate jaoks on oluline eelkõige kütuste hinnad ning see omakorda paneb tarbijaid meelistanklat valima. Kohalike tanklate eestkostjate sõnul sõltub nende hindade kujunemine ümberkaudsete kütusepakkujate tegevustest. Erinevad tanklaketid jälgivad enda sõnul pidevalt, kuidas on konkurendid igapäevaselt hindu muutnud. Vajadusel reguleeritakse hindasid operatiivselt vastavalt piirkonnas toimuvale. Beetela juhataja Kalju Tipka mainib, et nemad on väikesed tegijad turul ja neil keerulisem hakkama saada, sest tarnijad soosivad hinnapoliitikas rohkem suuremaid ettevõtteid. Vaatamata sellele püüavad nad müüa kütust nii odavalt, kui on võimalik. Igal tanklal omad eelised Pikasilla Premium 7 esindaja Aiki Tiisler leiab, et neil on võrreldes teiste Helme kihelkonna tanklatega eelis, kuna nad asuvad teistest tanklatest mõnevõrra kaugemal, teisel maanteetrassil. Lisaks toodi eelisena välja koha peal valmivate soojade roogade lai valik. Kuulsad Pikasilla hamburgerid on nii paljudegi noorema generatsiooni inimeste jaoks saanud legendaarseteks ja seetõttu on tegu vahel suisa kohustusliku peatuspaigaga. Kohalikule Pikasilla ümbruse rahvale täidab Premium 7 tankla ka kodukaupluse rolli, kuna muid toidupoode läheduses enam avatud pole. Beetela OÜ toob enda puhul välja suurepärase asukoha linna ääres, Viljandi tänava kõrval. Lisaks sellele märgitakse eelisena ära laia kaubavaliku nii autotarvikute kui toidukaupade osas. Tõrva Olerexi eeliseks on samuti linna piiril olemine, kuid seda teisel pool linna Valga tänava kõrval. Trumpkaardiks on neil erinevate lisateenuste kõrval sõbralik ja inimlik teenindus. Kohalikud tanklad paiknevad nii strateegilistelt kui keskkonna suhtes heades paikades. Need on rahulikus kohas, kus liigset askeldamist muude kaubandusasutuste olemasolu tõttu ei ole ja samuti on keskkonnarisk asukoha tõttu oluliselt väiksem, kui need asuksid vahetult veekogude ääres. Kui peaks juhtuma actionfilmides klišeeks saanud tanklaplahvatus, oleks ka inimkaod meie tanklate puhul võimalikult väiksed. Igal tanklal kindel klientuur Lähtuvalt erinevate tanklate hüvedest on neil kõigil välja kujunenud enam-vähem kindel klientuur. Üldjuhul on autoomanikud väga lojaalsed kliendid ja eelistavad oma lemmikut igapäevaselt. Kui tavapäraselt moodustavad kohalikud elanikud umbes poole Premium 7 klientuurist, siis suvekuudel muutub see vahekord suvitajate arvelt. Klientide hoidmiseks ja võitmiseks arvestatakse nii palju klientide soovidega kui võimalik ja pakutakse suurepärast klienditeenindust. Ka Beetelal ja Olerexil on välja kujunenud kindlad kliendid, kellele pakutakse võimalikult palju meelepärast. Kliente on saadud ja hoitud usaldusega kui ka erinevate soodustust pakkuvate kliendikaartidega. Nagu igal ettevõttel on ka tanklatel omad probleemid nende haldamisel. Kui mõelda võiks, et peavaluks on tihedad kontrollid riigiametite poolt, siis seda peetakse vastupidiselt väga vajalikuks. Murekohtadeks on aga tanklate uuendused. Beetela juhataja Tipka sõnul vajab nende teenindusjaam uuenduskuuri, kuid see nõuab suurt investeeringut, mis pole hetkel mõeldav eriti ajal, kui inimesed piirkonnast üha rohkem ära kolivad. Kuid vastavalt võimalustele on siiski plaanis ka uuendusi läbi viia neid targalt kalkuleerides. Just läbimõeldud ja targad otsused ettevõtete juhtimises annavadki võimaluse, et lähiaegadel pole siinkandis ükski tankla oma tegevust lõpetanud. Ka Tõrva KEKi linnaosa õhtuti värviliste valgusreklaamidega ilmestav Olerex soovib oma teenindusjaama müügisaali ümber ehitada, kuid see on komplitseeritud, kuna tegu on rendipinnaga. Olerex AS regioonijuht Aavo Hummal: Tõrva linna oleks hädasti vaja uut, kaasaegset teenindusjaama. Kas selle teeb Olerex või keegi teine, seda näitavad lähemad aastad. Premium Pikasilla teenindusjaam läbis eelmisel talvel rekonstrueerimise ning sai Premium 7 kontseptsioonile vastava uue sisu. Seega seal lähiajal suuri muutusi kavas pole. Küll aga tuleb aeg-ajalt ette üldisi haldusalaseid muresid, kuid needki saavad kohe kiirelt lahendatud. Igaljuhul on meie kandi sõidukiomanik igati heas seisus, sest tankimise ettevõtmiseks suurt pingutust tegema ei pea ja vajadusel on olemas ka võimalus, tänu teenindusjaamade kaubavalikule, kiirkorras kõrvaldada autol pisivead.

5 8 Varia Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Varia 9 Helme ja Põdrala vallas on mõlemas 14 küla, aga rahvaarv on Helme vallas ligemale kolm korda suurem. Ade Piht Tõrva Dokfest koputab taas kinomaja uksele oktoobril toimub Tõrva kinomajas Koit teist korda Tõrva Dokfest. Kolme päeva jooksul saab nostalgiahõngulises kinomajas vaadata dokumentaalfilme Eesti kui ka välismaa tegijatelt ning toimuvad arutelud mitmete tuntud külalistega. Tõrva Dokfesti programm on sellel aastal mitmekülgsem ja pakub läbi lugude elu erinevaid vaatenurkisellest ka festivali moto: Ühest vaatenurgast saab mitu! Kolme päeva jooksul saab nautida 12 erinevat dokumentaalfilmi. Festivali eesmärgiks on vaatajateni tuua erinevaid dokumentaalfilme, mis kõnetaks ja innustaks vaatajat. Igale maitsele leidub meie programmis midagi põnevat, sel aastal on ka lastele mõeldud dokumentaalfilme, kommenteerib festivali peakorraldaja Liisa Nurmela. Peale dokumentaalfilmide nautimise, arutleme koos mitmete tuntud külalistega erinevatel ühiskonda puudutavatel teemadel nagu näiteks inimeste privaatsusest tänapäeva maailmas, vananemine ning sellest, kuidas meedia imagot loob. Aruteludesse astuvad külastajatega Mihkel Raud, Hardi Volmer, Uku Lilleväli, Tõrva aktiivsed elanikud ning TÜ Väitlusklubi aasta on muusika-aasta ning Tõrva Dokfesti programmis on mitmeid muusikateemalisi dokumentaalfilme. Nende hulgas näiteks Arvo Pärt - isegi kui ma kõik kaotan (Eesti), Ikkagi elus:lugu muusikast ja mälust / Alive Inside (USA), Searching for Sugar Man (SWE/ UK). Festivali avafilmiks on dokumentaalfilmi Hundi süda sees ESI- LINASTUS, mille peaosas on eestlastele teada-tuntud Metsatöll ning Soome bänd Finntroll. Tõrva Dokfesti korraldab MTÜ Rabarebased koostöös Tõrva Linnavalitsuse, MTÜ Mondoga, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning teiste koostööpartneritega. Lisainformatsiooni saamiseks saab külastada Tõrva Dokfesti facebooki ning Tõrva Dokfesti ametlikku kodulehekülge Tõrva linnas on korvpalliplatse kokku 6, Helme vallas 5, Põdralas 3 ja Hummulis 1. Dokfest sisaldab endas nii kino, kontserti, kui ka mõttetalguid. Fotode autor: Alis Laan Tõrva linnapea Maido Ruusmann ja Päästeameti Lõuna Päästekeskuse juht Margo Klaos sõlmisid hea tahte kokkuleppe, mille eesmärkideks on tõsta Tõrva Linnavalitsuse, Lõuna Päästekeskuse ja elanikkonna teadlikkust piirkonna riskidest, maandada õnnestuste ja hädaolukordadega seotud riske, tõsta inimeste ohutusalaseid teadmisi ning hoida ära traagilisi sündmusi. Tõrva Dokfest 2015 kutsub filmi vaatama! oktoobril toimub Tõrva kinomajas Koit teist korda Tõrva Dokfest. Välismaa filmidel on eestikeelsed subtiitrid! NELJAPÄEV :30-11:00 Elizabethi mänguväljak (rež. Maris Kerge, Erik Norkroos) Eesti 2015, tasuta Lasteaialastele! Elizabeth viib vaatajad seiklusele, et koos oma vanemate Toomas Eduri ja Age Oksaga avastada müstilist ja muinasjutulist balleti- ja teatrimaailma, kus ta igapäevaselt aega veedab. 11:00-11:30 Arutelu: Kelleks suurena saada soovid? 18:45-19:00 AVAMINE 19:00-20:10 ESILINASTUS: Hundi süda sees (rež. Liina Paakspuu) Eesti 2015, 2 /3 Dokumentaalfilm karmidest põhjamaisetest karvikutest eesti bändist Metsatöll ja soome bändist Finntroll. Kas hundi süda sees tähendab, et käreda koore all on õrnahingelised looduslapsed? 20:15-20:23 Urbanimatio (rež. Hardi Volmer) Eesti 2015, tasuta Dokumentaalfilm arhitektuuri elustamisest animatsiooni ja muusika abil. Helilooja Ülo Krigul. 20:25-21:00 Külaline: Hardi Volmer Fookuses eesti muusika- ja filmimaastik. 21:15-22:40 Searching for Sugar Man (rež. Malik Bendjelloul) Rootsi/ Ühendkuningriik 2012, 2 /3 Lugu Sixto Rodriguezest, 1970ndatel Detroitis tegutsenud folklauljast, kellest enda teadmata oli saanud popmuusikaikoon Lõuna-Aafrikas. REEDE :00-13:00 Muhu: Ätsed ja roosid (rež. Kadriann Kibus) Eesti 2014, tasuta Läbi kahe põlvkonna naiste suviste sündmuste otsib film muhu naise arhetüüpi ning avab kohalikku kultuuripärandit tänases päevas. 13:15-14:30 Lauake, kata end / Just Eat It (Rež. Jen Rustemeyer, Grant Baldwin) Kanada 2014, tasuta Luubi alla võetakse inimeste igapäevane toidutarbimine, millega kaasneb meeletu kõlbliku toidu raiskamine. 14:30-15:15 Filmijärgne arutelu eksperdiga: Toiduraiskamine Eestis 15:30 Üllatus-dokumentaalfilm! 17:00-17:45 Külaline: Uku Lilleväli Kuidas olla rohkem? (OLE ROHKEM. kontseptsioon) 18:00-19:55 Citizenfour (rež. Laura Poitras) USA/Saksamaa 2014, 2 /3 Filmi keskmes on reporteri kohtumised luureagentuuride jälgimisprogrammide kohta uskumatut informatsiooni paljastanud Edward Snowdeniga. Dokfesti pärl! 20:00-21:15 TÜ Väitlusklubi debatt Citizenfour i põhjal 22:00 Pidu kultuuripubis Juudas - DND, Diamond Blow, Sõpruse Puiestee, pilet enne südaööd 5 / pärast südaööd 6 00:00-00:55 Ööfilm «Tashi Delek!» (rež. Peeter Rebane) Eesti 2015, tasuta Tiibeti poiss on raske valiku ees - kas jätkata elu mungana budismile või lahkuda kloostrist tavaellu? LAUPÄEV :00 Pannkoogihommik muusikaga 12:00-13:00 Emajõe veemaailm (rež. Remek Meel) Eesti Kogupere dokfilm! Tasuta 13:00-14:15 Ikkagi elus:lugu muusikast ja mälust / Alive Inside (rež. Michael Rossato-Bennett) USA 2014, 2 /3 Muusikal on võime võidelda mälukaotusega. Sotsiaaltöötaja Dan Cohen pühendab oma aja selle väite tõestamiseks ja vanakeste aitamiseks. 14:15-15:15 Arutelu: Vananemine Külalised Tiiu Vips ( Eluratas ), Eduard Nigol (Tõrvameesansambel), Silvi Veski (Tõrva Invaühing). 15:30-16:45 Afghan Star (rež. Havana Marking) USA 2009, tasuta Ohtlik teekond superstaariotsinguile Afganistanis. 17:00-17:45 Külaline: Mihkel Raud Meedia- ja meelelahutusmaailma telgitagused. 18:00-19:30 Lõpufilm: Arvo Pärtisegi kui ma kõik kaotan (rež. Dorian Supin) Eesti 2015, 2 /3 19:45-20:00 LÕPETAMINE Korraldajad jätavad endale õiguse teha ajakavas muudatusi! Pileteid saab osta festivali ajal kohapealt. Loe lähemalt: või Tõrva Dokfesti Facebookist Helme Kihelkonnaleht Järveteadus on täppisteadus K indlasti on üheks Helme kihelkonna suurimaks aardeks meie arvukad järved. Erinäolised ja looduskaunid veekogud pakuvad rõõmu nii rannamõnude nautijatele kui kalaõnne proovijatele. Kuigi nüüdseks on suvi läbi saanud ja vesi jahedaks jahtunud, ei tohiks me unustada, et järved ja neis leiduvad väärtused ei ole igikestvad ning on tihtipeale sõltuvuses inimlikest kapriisidest. Võtsime ühendust Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teaduri Toomas Kõivuga ning küsisime, millised inimtegevuse pahupooled järvedele kõige suuremat ohtu kujutavad. Kes ei oleks järvekaldalt imetlenud vesiroosi, samas teades, et seda korjata ei tohi. Millised taimeliigid, vesirooside kõrval, on meie veekogudes veel kaitse all? Looduskaitse kolmanda kategooria alla kuuluv vesiroos on meie järvedes võrdlemisi tavaline taim, mis esindatud kahe liigina - väike ja valge vesiroos - hajusalt üle terve Eesti. Looduskaitse alla sattusid nad aastkümneid tagasi pideva korjamise tõttu, kuid hetkel on nad jällegi üsna tavalised. Vesiroosid eelistavad kasvada vananevates ja toiteainerikastes järvedes ning nende leidumine viitab hoopis sellele, et järvega kõik hästi pole. Palju ohustatumad taimed on meie järvedes hoopis lahnarohud ja vesilobeelia. Inimesed neid tagasihoidlikke taimi tavaliselt ei tunne, kuid teevad seda rohkem kurja neid puruks tallates või juurtega välja kiskudes, kui tahavad veemõnusid nautida või paadiga sõita. Teatavasti peseb osa inimesi ennast või oma juukseid otse järves. Kuidas mõjutavad vette sattunud pesuained sealset elustikku? Pesuvahendite suurim oht peitub neis sisalduvates toiteainetes - peamiselt fosforiühendid. Viimased on veekogule otseseks väetiseks ja põhjustavad eutrofeerumist. Järgneb vee läbipaistvuse vähenemine, suurtaimede leviala laienemine, vetikate hulga kasv, veekogu liigirikkuse vähenemine jne. Põhimõtteliselt kiirendame nii järve looduslikku vananemist. Paraku on üldlevinud osa suplejate komme ennast vees niiöelda kergendada. Kas pisikesest järvest rannahooaja tipul läbi käivad sajad inimesed võivad veekvaliteeti oluliselt mõjutada? Ei ole vaja oma kehahädasid vees kergendada, vaid isegi higiselt kehapinnalt eraldub hulga toiteaineid. Kui puhkajate arv kokku lüüa, siis selle põhjal võib välja rehkendada ka mõju järvele. Üldjuhul on toiteainete kontsentratsioon vees juba nii kõrge, et inimkehalt eralduv saast kuigi suurt rolli ei mängi. Ohustatud võivad olla eelkõige vähetoitelised ja pehme veega järved, mis saavad ootamatult suure puhkajate koorma alla. Millised tegevused on järve tervisele eriti ohtliku mõjuga? Igasugune hoolimatu majandamine väetiste ja taimekaitsevahenditega teeb palju kurja. Seda on küll mitmete õigusaktide poolt püütud reguleerida, kuid tundub, et vahepeal jõudsalt paranenud järvede tervis kipub jälle halvemuse suunas liikuma. Üsna tavaline on randadesse suure koguse liiva toomine, pidades toiteainetevaest liiva järvele ohutuks. Tegelikult oleme korduvalt näinud, kuidas taoline maastikukujundus järve seisundit tuntavalt halvemuse poole on viinud ning järve tervise seisukohalt oleks regulaarselt niidetav muruväljak palju otstarbekam. Suureks ohuks vee-elustikul on ka kõikvõimalikud liiklusvahendid, nagu mootorpaadid ja skuutrid, mis valimatult tapavad kalamaime ja väiksemaid veeorganisme. Meedias õigustavad liiklusvahendite omanikud end, et nende tegevus parandab hapnikutingimusi järves, kuid paraku on see üsna tühine ning järve pinnakihis on suviti hapnikku piisavalt. Milliste kalaliikide püüdmine on Eestis rangelt keelatud? Kuidas mõjutavad veekogu ja sealset elustikku seadusevastased püügiviisid, nagu püüdmine elektri või lõhkeainega? Kaldest on meil aastaringselt ja kõikjal keelatud püüda tuura, säga, harjust ja tõugjat. Teiste liikide puhul on aeg ja koht omaette määrustega paika pandud. Seadusevastased püügiriistad tekitavad valimatult kahju paljudele kaladele ja teistele veeorganismidele, kusjuures inimese saagiks langeb neist vaid väike osa, enamik sureb hiljem lihtsalt vigastuste tagajärjel. Kas oskate nimetada mõnda juhust minevikust, kus järvele on tekitatud märkimisväärset keskkonnakahju? Meie järvede traagika peitub pigem nõukogudeaegses perioodis, kus intensiivne põllumajandus ja tööstus paljud veekogu ära rikkusid. Nüüd on nende seisund küll paranenud, kuid tihti pole tehtud kahju võimalik millegagi korvata. Ühe inimese pesemisega pole vast järvi ära rikutud, kuid ndatel aastatel lokkama kippunud saunakultuur teeb siiani meele mõruks. Veel praguseni seisavad väikejärvede kallastel suured saunakompleksid, kust praktiliselt puhastamata pesuvesi otse järve voolas. Mis on teie arvates kõige märkimisväärsemad järved Helme kihelkonnas? Piirkonna pärl on loomulikult Koorküla järvestik. Seal paiknevad Valgjärv ja Udsu järv on vähetoitelised veekogud, mis õnnelikul kombel on säilitanud oma ürgse näo, olles vähesteks näideteks meie järvede looduslikust arenguteest. Tõrva Noortevolikogu jagab välja järjekorras viienda auhinna Veskijärv on kujunenud Tõrva linna pärliks Alates septembri algusest on kõikidel inimestel taas võimalik esitada Tõrva Noortevolikogu auhinnale kandidaate. Auhinda antakse sellel aastal välja juba viiendat korda. Auhinna väljaandmise eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes on panustanud Tõrva linna ja selle ümbruse heaolu tagamiseks rohkem, kui ühiskond on oodanud. See tähendab seda, et tahame tunnustada inimesi, kes vabatahtlikult panustavad piirkonna arengusse, ütles Tõrva Noortevolikogu esimees Triin Jaansalu. Anname võimaluse inimestel märgata enda kõrval teist inimest ja tema poolt tehtud heategu, lisas Jaansalu. Tõrva järved on heaks kasvukohaks ka hundinuiadele. Kandidaate saavad esitada kõik inimesed. Auhinnale saab kandidaate esitada leheküljel, saates i torvanoored.ee või postiga aadressile Spordi 1, Tõrva linn. Kandidaadi esitamisel tuleb märkida põhjendus, miks kandidaat on sobilik auhinnale. Auhinna saaja valib noortevolikogu oma koosolekul ning laureaati tänatakse noortevolikogu viiendale sünnipäevale pühendatud sündmusel, teatas esimees. Kutsun kõiki inimesi üles kandidaate esitama ja häid inimesi tunnustama. Kandidaate saab esitada kuni 30. septembrini. Noortevolikogu on auhinda välja andnud juba aastast. Esimese Limnoloog ehk järveteadlane Toomas Kõiv on Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse teadurina töötanud juba alates aastast. Inimese kehalt ja uriinist vette sattuvad toitained Aine Fosfor (kehalt) Lämmastik (kehalt) Fosfor (uriinist) Lämmastik (uriinist) Naatrium (inimeselt/öp) Kaalium (inimeselt/öp) Kloor (inimeselt/öp) Kaltsium (inimeselt/öp) Kogus 1,077 mg 115 mg 93 mg 1400 mg 778 mg 735 mg 1330 mg 38 mg Nimetatud toiteainetest on veekogude jaoks kõige ohtlikum fosfor, sest see element piirab kõige enam planktonvetikate ja suurtaimede arengut. Piltlikult öeldes võime vette lisada lämmastikku, kuid veekogu seisundit see reeglina ei muuda. Niipea kui lisame aga fosforit, algab planktonvetikate ja suurtaimede kiire areng. Naatrium, kaalium, kaltsium ja kloriidid erilist tähtsust ei oma, sest neid vajatakse väga väikestes kogustes. auhinna sai endine Tõrva Gümnaasiumi õpetaja ja koduloomuuseumi eestvedaja Hilma Karu, teise auhinna sai loodusprojektide eestvedaja Liia Ortus, kolmanda auhinna noorsootöötaja Merike Soomets ning neljanda auhinna Tõrva Gümnaasiumi õpetaja ja mitmete projektide eestvedaja Katrin Priilaht.

6 10 Varia Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Varia 11 Kossumehed võitsid veteranide MM-il hõbemedalid U SA-s toimunud veteranide kor v palli MM-il võitis Eesti 40+ vanusegrupis hõbemedalid. Nii rõõmu kui traagikat tunda saanud meeskonna koosseisus mängisid ka mitmed meie kandi mehed. Orlandos peetud MM-il kuulusid 12-mehelisse meeskonda tõrvakad Elmo Kaart ja Kuuno Toming, Riidajas üles kasvanud Indrek Leppik ning Tõrva tuletõrjekomandos töötav Rivo Retsnik. Kokku oli 12 mehest pooled otseselt Valgamaaga seotud. Puhaste paberitega finaali Alagrupiturniiri alustati bravuurikalt ja võideti nii Tšiili A võistkonda 71:68 kui Argentiina B võistkonna mehi 77:53 ning tagati sellega pääs veerandfinaali. Seal suisa põrmustati Kolumbia veteranid tulemusega 107:79. Poolfinaalmäng oli samuti jalutuskäik, sest Puerto Ricol tehti selg prügiseks skooriga 90:67. Finaalis kohtuti aga uuesti alagrupikaaslase Argentiina B meeskonnaga ja Veteranide hõbedane korvpallimeeskond. Uued tuuled Tõrva muusikakoolis Just selliste medalitega tulid eestlased üle ookeani koju. seekord pakkus mäng draamat viimase sekundini. Kuna normaalajal võitjat selgitada ei õnnestunud, tuli võtta kasutusele lisaaeg, kus viimasel sekundil oli eestlastel võimalus visata võidukorv. Kahjuks sedakorda vise ei tabanud, ülinapp 78:79 kaotus oli tõsiasi. Et tegu oli tugeva turniiriga, annab tõestust see, et kõikide vanuseklasside peale oli võistkondi kaugelt üle 200 ja osalejaid 3000 ringis. 40+ vanuseklassis oli osalejaid üle maailma kokku 15 võistkonda. Tunnustamistvääriv on medal ka seetõttu, et paljud mehed oleksid võinud turniiril mängida ka juba 45+ vanuseklassis. Turniiril oli kohal nii endiseid NBA mehi kui ka koos Tiit Sokuga aastal olümpiavõitjaks tulnud ning ka Ukraina spordiministri ja korvpalliliidu esimehe kohal töötanud legendaarne Alexander Volkov. Eesti läbi aegate suurtest olid kohal Priit Tomson, Viktor Viktorov, Rashid Abeljanov ka paljud teised. Eelarve omavahenditest Nii Elmo Kaart kui Kuuno Toming kuulusid ka aastal 40+ vanuseklassis Eesti meistriteks ja Itaalias maailmameistriteks kroonitud võistkonda ning on tiitlivõistlustel ning rahvusvahelistel turniiridel juba kogenud mängumehed. Kindlasti ole just odav lõbu nii pikki reise mööda maailma ette võtta ning enamus kulusid tuleb katta omast taskust. Hobid ongi kallid! Nii toimus ka meie seekordne reis täielikult oma kulude ja kirjadega, räägib hõbedamees Toming. Siiski ei ole spordimees kitsi kiitma toetajaid, kelleks meeste sõnul nende kodused perekondade ja sõprade näol. Samas julgustan kindlasti Valgamaa firmasid selliseid meeskondi toetama ja oma reklaami meie võistlusriietele lisama. Viime neid ju nii ka laia maailma, kutsub Toming üles toetama omavanuseliste maailma paremikku kuuluvaid mehi. Hõbedameeste hinnangul on sportimine väga oluline nüanss täisväärtusliku elu elamiseks ja nad võtavad üleskutset mehed liikuma enda südameasjana. Seda enam, et ammugi ei liiguta ainuüksi koduhoovis, vaid käiakse oma suurepärast mänguoskust näitamas ka laias maailmas. Arvo Lasting, EELK Helme Maarja koguduse õpetaja Sõprussuhted Soome kristlastega O leme soomlastega sugulasrahvad ja meie vahel elavad südamlikud ja toetavad sõprussuhted. Eriti on seda tunda kirikutevahelises koostöös. Mõlemal maal on peamiseks religioosseks jõuks evangeelsed kirikud. Nii on Tõrva Immaanueli kogudusel tihe läbikäimine põhjanaabritest kristlastega. Ja on ka meie piirkonna luterlikel kogudustel head suhted Soome usukaaslastega igal tasandil. Kohe meie riigi iseseisvudes algasid sõprussuhted Helme ning Laihia koguduste vahel. Siis külastasin Laihiat Tõrva Gümnaasiumi suure grupi õpilasega koolidevahelises kohtumises. Tänaseks on Laihia koguduse juhtkond vahetunud. Sealseks kontaktisikuks on nüüd kaplan Anne Visser-Keltto. Kogudus sai omale alles kevadel uue peaõpetaja ehk kirkkoherra Marja-Liisa Mäki. Et Laihia asub kaugel, 400 km Helsingist, siis on meie kohtumised harvad. Ettevõtja Tapani Koski sõidab mõnikord Helmest läbi ja toob tervitusi. Aga oli heameel äsja kohata vanu ja uusi sõpru Laihias, kus sain osaleda misjoniõhtul ja reedesel palvusel. Sügisesel nädalavahetusel võõrustati Taagepera koguduse juhatust Hauhos. Hauho vald ühines mitu aastat tagasi Hämeenlinnaga suurvallaks. Sellega lõppesid ametlikud sõprussuhted meie Helme vallaga. Küll aga kestab edasi siiras isiklik sõprus kahe piirkonna rahva ning kahe koguduse vahel. Just kogudustevaheline sõprus saigi kohtumisel kinnitatud kirjaliku lepinguga. Meie parimaid Soome sõpru Veikko Tuominen leiab igal aastal mahti käia meid vaatamas. Meie riigi iseseisvudes algasid kohe sõprussuhted ka Viljandi praostkonna ning Soome Tuusula praostkonna vahel. Tuusula piirkond asub kilomeetrit pealinnast ja seetõttu on meie suhtlemine lihtne. Oktoobri alguses tuleb Tuusula praostkonna delegatsioon külla Viljandimaale ja TEATED ilmselt jõuab külalisi Helme kirikussegi jumalateenistusele. Põhjanaabritelt leiame ikka veel nüüdki majanduslikku tuge oma kirikute korrastamiseks ja kirikliku tegevuse edendamiseks. Toetame Alates septembrist saab Tõrva Avatud Noortekeskuses kasutada fotostuudiot! Stuudios olemas vajalik valgustehnika ning taustad, kaamera tuleb endal kaasa võtta. Rohkem infot ning aegade kirjapanek Noortele fotostuudio kasutamine tasuta!" 27.sept kl 11 lahkunute mälestamise jumalateenistus Riidaja kirik-kabelis, muusika: Piret ja Aivar Tiirak ning Külli Starke. 27.sept kl 14 Helme kirikus kontsert Laulud Neitsi Maarjale (Maarjamaa 800). Ansambel Unison, orelil: Tuuliki Jürjo. Oktoobris jumalateenistused Helme kirikus kl 11. Jumalateenistused Taagepera kirikus lõikustänupühal 11.okt kl 14 ja 25.okt kl 14. Helme kirikus riiete annetusmüük T-N kl üksteist eestpalvetes usuliselt, hingeliselt, rõõmustame oma kultuuriliste sidemete üle. Paneme tähele teisigi meie ühiseid hõimurahvaid keset Venemaad ja otsime võimalusi nende aitamiseks. Thea Leitmaa Tõrva muusikakooli direktor Tõrva muusikakool on kujunenud piirkonnas vajalikuks ja hinnatud õppeasutuseks. Muusikaharidust on hakatud järjest rohkem väärtustama, see on saanud paljudele hea hariduse osaks. Viimastel aastatel on muusikakooli õpilaste arv järjekindlalt kasvanud. Sel õppeaastal õpib koolis juba ligi 100 õpilast. Juba eelmisest sügisest on muusikakoolis avatud vabaõppe osakond, kus saavad õppida õpilased, kes soovivad oma võimeid arendada huvipakkuvas valdkonnas, kuid ei soovi või ei saa läbida kõiki õppekavas ette nähtud aineid. Erandkorras (vabade kohtade olemasolul) saavad vabaõppes pillimängu õppida ka täiskasvanud (alates 19. eluaastast). Alanud õppeaastal alustas Tõrva muusikakoolis tööd pop-jazzlauluosakond, kus saavad laulmist õppida muusikakoolis pillierialadel õppivad noored muusikud. Lauluosakonnas asusid tööle Novella Hanson ja Maie Kala, kes varem tegutsesid Tõrva Laulustuudio lauluõpetajatena. Pilt Tõrva muusikakooli pidulikult aktuselt. Alates 1. oktoobrist on toimumas veel üks oluline muudatus: Muusikalise hariduse eest seistes soovime, et lapsevanem leiaks võimaluse õpingute ajal lapsele oma pill muretseda, millega noor muusik ka kooli lõpetamise järgselt saaks mängida. Kellel see võimalus siiski puudub, on saanud muusikakoolilt pilli rentida ja seda senini tasuta. Pillide soetamine ja remont on üpris kulukas ning alates selle aasta 1. oktoobrist hakkavad muusikakoolilt pille rentivad õpilased tasuma sümboolset tasu, millest saadav tulu kasutatakse pillide remondiks ja pillitarvikute (pillikeeled, huulikud jne) soetamiseks. Küll aga muusikakooli esimesse klassi õppima asunud õpilasele võimaldab kool tasuta pilli (akordion, orkestripillid) kasutamise õppeaasta lõpuni kehtima hakkavate tasuliste teenuste hinnad: Pillirent klassi õpilastele on 2,50 eurot kuus (plokkflöödi rent 1,30 eurot kuus). Kahe pilli rentimisel tasutakse renditasu ühe pilli eest. Pillirent vabaõppes õppijale ja nimekirjas mitteolevale kasutajale on 5,00 eurot kuus (plokkflööt 2,50 eurot kuus). Uus õppeaasta toob Tõrva muusikakoolile kaasa ka mitmeid huvitavaid muusikasündmusi. Tähtsaim nendest on kooli juubeli tähistamise pidulik kontsert-aktus kirik-kammersaalis 21. novembril. Aktiivset kontserttegevust jätkab uuel hooajal Liivimaa Noorteorkester, kelle esinemist saime nautida Tõrva Tule-Päevadel kirik-kammersaalis. Orkestri dirigentidena jätkavad Valga muusikakooli õpetaja José Antonio Page Ramirez ja Tõrva muusikakooli õpetaja Anton Kogan. Orkester kavatseb osaleda 12. Euroopa noorte muusikafestivalil järgmise aasta mais Hispaanias San Sebastianis. PROMENS üks Euroopa juhtivatest plastpakendite ja komponentide valmistajatest. Meie suuremateks klientideks on maailma juhtivad auto- ja elektroonikatööstused. Meie Eesti tehases töötab ca 250 töötajat. Otsime pidevalt uusi töötajaid erinevatesse töölõikudesse. Hetkeseisuga pakume tööd: OPERAATORITELE (toodete kontroll ja pakendamine; töö koosteseadmetel); TOOTMISE ABITÖÖLISTELE (töökeskuste ettevalmistamine); TRANSPORDITÖÖLISTELE (siselogistika tõstukiga) Töö toimub 3 vahetuses (sh öine vahetus). Pakume: Stabiilset töösuhet ja toetavat töökeskkonda Väljaõpet kohapeal Töötasu vastavalt töötulemustele (lisaks põhitasule ka tulemustasu) Transpordivõimalust (kombinatsioon olemasolevate lahendustega) Ettevõte asub Rõngus. Võta ühendust ja uuri täpsemalt! KONTAKT: Tehase 4, 61001, Rõngu, Tartumaa THKK müüb Lõhutud lepa ja kase küttepuid, pikkustes 25 kuni 60 cm. Hind 27 kuni 31. Kuivi küttepuid, pikkusega 30 ja 50 cm. Hind 36 kuni 40 Ümarat puitbriketti, kott 25 kg. Hind 4.00 Tõrva piires transport tasuta. Tel

7 12 Persoon Helme Kihelkonnaleht, september 2015 Madis Hindre Renè Rahnu: Riidaja kool jätkaku üheksaklassilisena Rääkisin Põdrala vallavolikogu esimehe Renè Rahnuga (40) päev pärast seda, kui talumehed traktoritega Toompeal käisid. Nii läks meie jutt Põdralast kaugemale, sest kõik, mis toimub mujal, jõuab moel või teisel ka väikevaldadesse. Urmas Kruuse rääkis põllumeestele, et riik ei saagi ületootmist toetada ja talunikud peaks mõtlema tegevuse ümbersuunamisele. Kui palju valitsus siiski sekkuma peaks? Mõistma peab, et Euroopa kontekstis põllumajanduse vaba turgu ei eksisteeri. Kui teistes riikides põllumajandust doteeritakse, tuleb seda teha ka meil, et tagada võrdne konkurents. Ka euroliidupoolsele kriisiabile peaks Eesti riik omalt poolt raha juurde lisama, et kõige raskem olukord ära lahendada. Kui laudad praegu kinni pannakse, on neid hiljem väga-väga raske uuesti avada. Kui palju põllumajanduskriis Põdrala valda mõjutab? Piimanduse koha pealt eriti ei mõjuta, kuna meil tegeldakse peamiselt teraviljaja rapsikasvatusega. Samas ei saa me vaadata asja ainult oma valla seisukohalt, sest löögi all on põllumajandus ja maaelu tervikuna. Põdrala vald on küllalt väike ja kõik on n-ö omad. Kui tihti teil nööbist kinni võetakse, et teie seal volikogus arutage ikka minu muret ka? Ega väga tihti ei võeta, sest maainimesed elavad eraldi ja on küllalt toimekad. Igal inimesel on neid oma tegemisi hästi palju. Kes on põllumees, see on põllu peal ja kes teeb muud tööd, on sellega ametis. Kogu vaba aeg toimetatakse kodus, sest ega maal tööst puudu ei tule. Sellist vaba aega, et ringi käia ja kuskil kokku saada, on väga vähe. Mina just arvasin, et väikses vallas on see otsustamine rohkem ühine ja kogukonnakeskne. Seda kindlasti. Kui me võtame volikogu, siis seal on inimesi üle valla ja inimeste mured on ikkagi hästi teada. Ja nii pole ainult volikogus. Ka näiteks meie sotsiaaltöötaja tunneb kõiki probleemseid valdkondi, teab kõiki inimesi. Viimasel volikogu istungil arutati eemalt vaadates päris lõbusaid asju. Näiteks räägiti sellest, kuidas taluloomad mööda Riidaja alevit ringi jalutavad. (Naerab) No eks vahel juhtub jah sihukesi asju ka. See muidugi ei ole meie põhiprobleem, vaid me tegeleme ikka tõsisemate asjadega ka. Kui suuremates omavalitsustes on selge koalitsioon ja opositsioon, kes omavahel hoogsalt lahinguid peavad, siis Põdrala vallas käib pigem selline ühisotsustamine. Kas opositsiooni puudumisega pole ohtu, et omavalitsuse juhid kuidagi mugavaks jäävad? Vaadake, ega mitme erakonna puudumine ei tähenda, et poleks vastastikusi põrkumisi või arutelusid. See kõik on, lihtsalt jääb ära selline mõttetu poliitiline kemplemine. Saame tegelda sisuliste aruteluga, mille käigus tulevad välja ka erinevad seisukohad. Volikogu praegune koosseis on kaks aastat koos istunud. Mis senimaani kõige suuremaid vaidlusi on tekitanud? Kindlasti tekitas palju artutelu see, kui pidime Pikasilla kooli sulgema. Samuti on ühinemise teema pidevalt õhus olnud. Kuidas nelja omavalitsuse ühinemisläbirääkimised kulgevad? Täna ollakse ikka küllalt ettevalmistavas faasis. Nüüd see nädal jõuame ka ühinemislepingu juurde. Aga kahe aasta pärast valitakse juhte juba suurele ühisomavalitsusele? Ma arvan, et see on reaalsus. Ühinemine viib võimukeskme kindlasti Tõrva linna. Missugused teenused Põdrala valda alles peaks jääma? No kindlasti kool, kultuurimaja, kindlasti ka raamatukogu ja noortekeskus. Loomulikult peab jääma ka sotsiaaltöötaja töökoht, et ta saaks inimestega tihedalt suhelda ja vajadusel kiiresti reageerida. Mis saab Riidaja koolist? Kas jätkatakse praegusel kujul või muutub ta kuueklassiliseks kooliks? Meie toetame kindlasti üheksaklassilist kooli. Kool on ikkagi maapiirkonnas väga oluline. Eks see on selline allakäigutrepp. Kui me loobume ühest asjast, siis peagi kaob ka midagi muud ja lõpptulemusena pole inimestel enam võimalik maapiirkonnas elada. Kui inimesed peavad lapsi viima eemale kooli, siis saab see probleemiks. Kui teie kuus aastat tagasi volikokku kandideerisite, tegelesite põhiliselt ettevõtusega ja pidasite oma plussiks finantsalaseid teadmisi ja seda, et oskate eurorahasid koju tuua. Kuidas läinud on? Rahnu naudib loodust ja perega veedetud aega. Ütleme nii, et praktiliselt kõik Euroopa Liidu rahad, mida on võimalik tuua, oleme ka ära toonud ja ma usun, et võime rahul olla. Meil on teatud prioriteedid olnud. Kool, kultuur, spordivõimalused- ehk need asjad, mida vald peaks pakkuma. Väikse valla võimekus ja isegi eesmärk ei ole pakkuda ettevõtluskeskkonda. Valla ülesanne on pakkuda kultuurilist ja hariduslikku tuge, samuti sotsiaalset abi ja sellega me oleme hästi hakkama saanud. Mida te mõtlete selle all, et omavalitsus ei pea pakkuma ettevõtluskeskkonda? See on pikk teema. Räägime näiteks maksupoliitikast, mida vald kujundada ei saa. Me ei määra maksusid ega kehtesta maksusoodustusi. Vallal pole ka maad, mida ettevõtetele pakkuda ega ressursse, et luua tööstusparki. Ja asi polegi niivõrd valla väiksuses, vaid pigem selles põhimõttes, mida vallalt oodatakse ja kuidas rahasid riigi ja omavalitsuste vahel jagatakse. Tõrva linnas on ju tööstuspargi rajamisest räägitud juba aastaid. No, aga miks seda siis tehtud ei ole? Rääkida võib ju palju. Meie ei ole ka rääkinud, sest me teame, et raha selliseks asjaks ei ole. Oleme võtnud endale sellised eesmärgid, mida on võimalik ka täita. Nii et teie arusaam on pigem selline, et kui luua hea elukeskkond, siis tulevad ka inimesed ja tuleb ka ettevõtlus. Ma usun küll, sest ega me jõuga inimesi maale tuua ei saa. Maaelu on täna mõnes mõttes selline privileeg ja töö ühekorraga. Maal elamine nõuab tahet ja selleks, et inimesed tahaks tulla, peab elukeskkond olema hea. Küsimata ei saa jätta ka viimasel ajal nõnda aktuaalse pagulasteema kohta. Augusti lõpus saadeti vallale siseministeeriumi kiri, kus räägiti hästi optimistlikult kõigi omavalitsuste soovist pagulaste vastuvõtmisega aidata, ja uuriti, kas ja kui palju on Põdrala vald valmis sõjapõgenikke vastu võtma. Volikogus me veel ametlikku seisukohta pole võtnud. Saan rääkida oma isiklikust seisukohast ja mina näen lahendusena pigem seda, et minnakse kohale sinna, kus on sõda, ja aidatakse sõjakolde naabruses olevaid põgenikelaagreid. Siiski, kas Põdrala vald oleks valmis näiteks ühe Süüria perekonna vastuvõtmiseks? Minu arvamus on, et täna mitte. Meil peaks olema elamispind, kuhu nad majutada, eraldi inimene, kes neid meie ühiskonda aitaks sulandada. Koolis peaks olema keegi, kes nende lastele keelt õpetaks. Praegu meil seda võimekust pole.

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Piletisüsteemi Info ja klienditugi: AS Ridango tasuta infotelefon ( 24 tundi) eelkõige bussikaartide sulgemine ja rikked, kuid ka muu nõuanne

Piletisüsteemi Info ja klienditugi: AS Ridango tasuta infotelefon ( 24 tundi) eelkõige bussikaartide sulgemine ja rikked, kuid ka muu nõuanne Piletisüsteemi Info ja klienditugi: AS Ridango tasuta infotelefon 611 8000 ( 24 tundi) eelkõige bussikaartide sulgemine ja rikked, kuid ka muu nõuanne. Kõnejärjekord on pikem. tasuline infotelefon 11 800

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Microsoft Dynamix AX juurutus Kaubamajas 11.03.2015 Heli Viirand Kaubandusdirektor Teemad Ülevaade Kaubamajast ERP süsteemi juurutamise eeldused ERP süsteemi valik Miks Microsoft Dynamics AX Ülevaade projektist

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem