Keskkonnaühenduste Keskkonnaühenduste energeetikavisioon energeetikavisioon aastani 2035
|
|
- Kristi Vaht
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035 Elame suurte väljakutsete ja võimaluste ajastul. Kogu maailmas otsitakse ökoloogilise ja kliimakriisi 1 4 tõttu senisest säästlikumaid energialahendusi. Eesti peab nende muutustega kaasas käima, kuna lisaks kriisidele suunavad riigi otsuseid ka Euroopa Liidu keskkonnapoliitika, nafta hinna langus ning mitmed teised tegurid. Eestil on väikese, tarmuka ja paindliku riigina võimalus olla siin suunanäitaja, ent see nõuab julget plaani ja tegutsemist. Paraku ei ole aga riigil veel selget terviklikku arusaama, kuidas väljuda hääbuvast põlevkivienergeetikast ning millistesse energialahendustesse panustada. Energeetikavisioonis pakume oma vaate energeetikasektori tulevikust Eestis aastani 2035, et toetada ja innustada nii kohaliku kui ka riigi tasandi otsustajaid, kogukondi, energiatootjaid ning teisi huvipooli. Maailma ja ka Eesti energeetikastsenaariumid 5 lähtuvad üldjuhul vaikimisi eeldustest, et tarbimine kasvab järgmise paarikümne aasta jooksul 50% võrra, tehnoloogiline innovatsioon võimaldab tootmise ja tarbimise keskkonnamõju neutraliseerida ning energiasektori põhijõuks on ka tulevikus riigiettevõtted ja suurfirmad. Värsked teadusuuringud näitavad, et need eeldused ei ole realistlikud. Näiteks on kasvuhoonegaaside heide seotud energiatarbimise mahuga kui kasvab energiatarbimine, tõuseb ka heide 6 9. Samuti tõuseb kasvava globaalse energiatarbimise tingimustes nõudlus elektrijaamade ja -autode toormaterjalide järele juba lähikümnenditel rohkem, kui neid on võimalik kaevandada Seega ei ole fossiilkütustest loobumine ja kliimakriisi ületamine saavutatav absoluutse energiatarbimise jätkuva kasvu tingimustes, kuid muutub seda realistlikumaks, mida rohkem energia tootmist ja tarbimist vähendatakse Vastupidiselt levinud arusaamale ei pea see aga kaasa tooma ühiskondliku heaolu langust 15. Soovime, et Eesti riik teeks lähtuvalt uusimatest teadmistest ja adekvaatsetest eeldustest tarku ja kestlikke valikuid ja üleminekuplaane. Meie vaates kasutatakse tuleviku Eestis säästlikult taastuvat ja kestlikku energiat. Seda toodetakse hajutatult paljude tootjate poolt Eesti eri piirkondades ja erinevate tehnoloogiatega ning salvestatakse nutikalt. Üleminek uutele lahendustele on huvigruppe arvestav, energiaühistute kaudu kodanikke kaasav ning õiglane nii ühiskonna kui ka keskkonna suhtes. Oleme lähtuvalt uuematest teaduslikest hinnangutest ja teiste riikide kogemustest sõnastanud eesmärgid ning lahendused, mille poole Eestis järgmise 15 aasta jooksul püüelda tuleb.
2 1. Energia pärineb 100% taastuvatest ja kestlikest allikatest Maailma juhtivate teadlaste 16 prognoosid välistavad juba lähitulevikus tahkete (põlevkivi), vedelate (põlevkiviõli) ja gaasiliste (maagaas) fossiilkütuste kasutamise, puidu masspõletamise ja tuumaenergia. Tulevikus toodetakse energiat ainult allikatest, mis on taastuvad ja kestlikud ehk väga pikaajaliselt suures mahus kasutatavad. Nendeks on eelkõige tuule- ja päikeseenergia, mis on ühtlasi kõige odavamad ja riskivabamad energiaallikad 17. Tuule- ja päikeseelektri tootmisjaamade ruumilisel paigutamisel tuleb siiski toetuda põhjalikele keskkonnamõju uuringutele, sh välitöödele. Jaamu ei tohi paigutada kaitsealuste loodusobjektide ja liikide nagu röövlindude, veelindude, nahkhiirte, hüljeste, lendorava elupaikade vahetusse lähedusse ega olulistele liikumisteedele. Jaamade paigutamisel tuleb eelistada mitmeotstarbelist maakasutust või asukohti, kus puudub ruumikonkurents teiste maakasutusviisidega, näiteks hoonete katused ja suletud karjäärid. Tuule- või päikesepargi rajamise järel peab pargi alal taastama elurikkuse ja soodustama selle püsimist regulaarse hooldusega. Hüdroenergia potentsiaal Eestis on tasase pinnamoe ja vooluvaeste jõgede tõttu väike ning jaamade rajamine võib drastiliselt vähendada mitmete kalaliikide arvukust jõgedes. Kestliku biomassi põhimõttest lähtuvalt on puidu kasutamine energiatootmises lubatav juhul, kui tegemist on puidu varumise ja töötlemise või rohumaade looduskaitselise hooldustöö jääkidega. Puidu masspõletamine ei ole seega kestlik lahendus, kuna see kahjustab oluliselt metsade elurikkust ega aita kaasa kliimakriisi ületamisele, mistõttu metsaraie mahu vähendamine on tõenäoliselt vältimatu. Samas tekib Eestis nii looduskaitsealuste pärandniitude hooldamisest kui ka lihtsalt lagedana hoitavatel rohumaadel võrdlemisi suur rohtse biomassi ülejääk, mille tõhusam kasutus on mõistlik. 2. Kasutatakse nutikaid salvestuse ja tarbimise juhtimise lahendusi Tuule- ja päikeseenergia juhitamatuse probleemi saab kompenseerida salvestustehnoloogiate ning senisest nutikama tarbimise juhtimisega. Energia salvestamiseks tuleb toetuda pumphüdroelektrijaamadele, soojussalvestusele ja vesinikutehnoloogiatele Pumphüdroelektrijaamade rajamiseks sobivad Eestis põlevkivitööstusest mahajäävad kaevandused või uue Zero Terrain tehnoloogia 20 puhul ka muud alad. Vesiniksalvestust ja -kütuseid saab kasutada tänaste süsinikumahukate lahenduste alternatiivina rasketööstuses ja -transpordis. Samas tuleb meeles pidada, et vesinik pole energiaallikas, vaid energiakandja. Seetõttu aitab see kliimakriisi ületamisele kaasa vaid juhul, kui tegu on taastuvelektrist toodetud vesinikuga. Fossiilelektrist või maagaasist vesiniku tootmine on tupiktee, millega kaasnevad sageli kasvuhoonegaaside lekked ning mis ainult süvendab sõltuvust fossiilkütustest. Energia salvestamise kõrval tuleb tähelepanu pöörata lühiajalise tarbimise juhtimisele virtuaalelektrijaamades, mis aitavad taastuvenergiaallikaid paremini võrku integreerida ja katta energiavajadust tarbimise tipu perioodidel.
3 3. Energia tootmine ja tarbimine väheneb oluliselt energia kokkuhoiu kaudu Kliimamuutuse katastroofiliste tagajärgede vältimiseks tuleb teadlaste hinnangul arenenud riikides kahandada energia tootmist ja tarbimist vähemalt 40% Energia tarbimine peab vähenema eelkõige rasketööstuses ja -transpordis, kus taastuvatele kütustele üleminek on eriti keeruline ja tooks tõenäoliselt kaasa uusi tõsiseid keskkonnaprobleeme 23. Tootmise ja tarbimise vähendamisel tuleb toetuda nii uute tehnoloogiate arengust kantud efektiivsussäästule kui ka energia kokkuhoiule. Efektiivsussäästust üksi siiski ei piisa, kuna sellel on sageli oodatule vastupidine mõju: efektiivsuse tõus hoopis suurendab energia tootmist ja tarbimist, kuna teeb selle soodsamaks ja kättesaadavamaks Efektiivsussäästul on ka selged termodünaamilised piirid ning need on mitme tehnoloogia puhul juba saavutatud. Senisest märksa rohkem tuleb tähelepanu pöörata tarbimise vähendamisele energia kokkuhoiu ehk ebavajaliku energiakasutuse lõpetamise kaudu. Tarbimise vähendamise järel piisaks varustuskindluse tagamiseks täielikult taastuvenergia hajatootmisest ning tihedatest võrguühendustest piirkondade ja riikide vahel. 4. Ühiskondlik heaolu säilib energia kokkuhoiu tulemusena Tootmise ja tarbimise kasvu asemel tuleb seada eesmärgiks ühiskonna edukaks toimimise vajaliku energia piisavus. Suure ökoloogilise jalajäljega riikides nagu Eesti on võimalik energia tarbimist efektiivsussäästu ja energia kokkuhoiu tulemusena oluliselt vähendada ilma järeleandmiseta ühiskondlikus heaolus 15, 22. Tavainimese jaoks ei tähendaks see muutus midagi märkimisväärset, kuna lõviosa üleliigsest energiatarbimisest moodustab energiamahukate luksuskaupade ja -teenuste tarbimine 27. Nendest loobumise korral jääksid inimestele endiselt alles kõik tänapäevased mugavused nagu soe ja valgustatud tuba, internetiühendus ja vajalik kodutehnika, samuti säiliks kõigi oluliste avalike teenuste kättesaadavus 15, 28. Seejuures väheneks üleliigsest tootmisest tingitud töötundide arv ja inimestel oleks oluliselt rohkem aega tegeleda näiteks iseendale ja oma kogukonnale väärtust loovate tegevustega 22. Mõistagi tuleb see, millest täpselt ühiskond on valmis loobuma, leppida kokku demokraatlikul teel.
4 5. Hajutatud ja mitmekesine tootmine levib üle Eesti Taastuvenergiale üleminekul on paratamatu elektritootmise hajutamine. See tähendab, et valdav osa tootmisjaamadest on üle kogu Eesti hajutatud ning üha enam tarbitakse elektrit võimalikult tootmiskoha ligidal. Hajatootmise tulemusel vähenevad võrgukaod ning suureneb tootmise ja tarbimise paindlikkus. Laialdase hajatootmise võimaldamiseks tuleb olemasolevat elektrivõrku oluliselt uuendada ning selle osade läbilaskevõimet suurendada. Soojuse tootmiseks tiheda asustusega aladel tuleb eelistada tsentraliseeritud kaugkütet ning hõreda asustusega aladel soojuspumpade kasutamist 29, 30. Seda siiski juhul, kui see põhineb tuule- ja päikeseenergial või kestlikul biomassil ning võimaldab soojuse ja elektri koostootmist heitsoojusest. 6. Ühistulise tootmise kaudu on kodanikud algusest peale kaasatud Taastuvenergia odavus ja kättesaadavus ning hajatootmise võimalus avavad tee uute tegutsejate sisenemiseks elektriturule. Nende seas on energiaühistud, mida kerkib üha rohkem üle terve Euroopa ning mille algatajate ja omanike ringis on kohalikud elanikud ise. Teiste riikide kogemus näitab, et ühistuliste omandivormide kaasabil on võimalik leida sobivat tasakaalu kohalike omavalitsuste, kogukondade ja taastuvenergia arendajate huvide vahel 34. Niiviisi suurendatakse sõltumatust monopolidest, luuakse rohkem väärtust oma kodukohta ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut. Energiaühistute loomiseks on just nüüd õige aeg, kuna Euroopa Liidu seadusandlus on äsja muutunud energia ühistootmist soosivamaks 35. Muu hulgas annab see riigile võimaluse elektrituru demokratiseerimiseks ja rohepöörde täiendavaks finantseerimiseks 36.
5 7. Kliimakriisi pakilisuse tõttu panustatakse eelkõige juba toimivatesse tehnoloogiatesse Rohepöörde kontekstis on räägitud veel mitmest võimalusest nagu süsiniku püüdmine ja talletamine või kasutamine ning tuumaenergiajaama rajamine. Uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamine on igati tervitatav, ent olukorras, kus kliimakriisi leevendamisega peab otsustavalt tegelema juba lähikümnendil, tuleb panustada olemasolevatesse lahendustesse. Süsiniku püüdmine ja talletamine või kasutamine on lubatav ainult juhul, kui valitud tehnoloogia on majanduslikult tasuv ja kliimaneutraalne kogu elutsükli ulatuses, mida praegused tehnoloogiad ei ole 37. Riik peab hoiduma põlevkivitööstuse toetamisest ainult selleks, et kulukaid ja ebatöökindlaid süsiniku püüdmise tehnoloogiaid tööstusele tasuvaks muuta. Eestisse praegu kavandatava III+ põlvkonna tuumajaama rajamine on välistatud, kuna see tooks kaasa suuri turvariske nagu radioaktiivsed jäätmed ja õnnetused, toetuks iganenud või veel tõestamata tehnoloogiale, oleks äärmiselt kulukas riigi rahakotile ega pakuks piisavalt kiiret lahendust kliimakriisile 38. Kuni maailmas pole rajatud tõestatult ohutuid ning tuumajäätmeid korduvkasutavaid IV põlvkonna tuumajaamasid, pole võimalik nende sobivuse kohta veel seisukohta võtta. 8. Üleminek taastuvenergiale on õiglane ja demokraatlik Kõigele vaatama säilib oht, et kliimaeesmärkide poole püüeldes tekib mitmeid ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid katsumusi. Eestis on esmatähtis pöörata tähelepanu nende inimeste tulevikule, kelle sotsiaalmajanduslik käekäik on senini suuresti sõltunud põlevkivitööstusest. Üleminek taastuvenergiale peab olema ambitsioonikas, kuid õiglane, hoolikalt läbimõeldud ja järk-järguline protsess, et sellest enim puudutatud inimestele oleks tagatud soodsad tulevikuväljavaated. Selleks saame õppida mitmete teiste õiglase ülemineku läbi teinud piirkondade 39 kogemustest. Samal ajal ei tohi ülemineku käigus unustada ka õiglast ümberkäimist maavarade ja loodusega. Taastuvelektrijaamade ning elektriautode komponentides kasutatavaid haruldasi muldmetalle ja mineraale kaevandatakse praegu peamiselt üksikutes arenguriikides, kuid üha kasvava nõudluse tõttu on Euroopa Liit andnud loa kaevandusi ulatuslikult laiendada ka oma territooriumil 40. Kasvava globaalse energiatarbimise tingimustes tõuseb nõudlus toormaterjalide järele juba lähikümnenditel rohkem kui neid on võimalik kaevandada Just seetõttu on oluline keskenduda tootmise ja tarbimise vähendamisele, sest muidu tekitame uusi keskkonnaprobleeme aina juurde. Energeetikavisiooni koostasid Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaõiguse Keskus, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex.
6 Viited 1. Ripple, W. J., Wolf, C., Newsome, T. M., Galetti, M., Alamgir, M., Crist, E.,... & 15,364 scientist signatories from 184 countries. (2017). World scientists warning to humanity: A second notice. BioScience, 67(12), Ripple, W., Wolf, C., Newsome, T., Barnard, P., Moomaw, W., & Grandcolas, P. (2019). World scientists warning of a climate emergency. BioScience. 3. Weyhenmeyer, G. jt. (2020). A warning on climate and the risk of societal collapse. Guardian Wiedmann, T., Lenzen, M., Keyßer, L. T., & Steinberger, J. K. (2020). Scientists warning on affluence. Nature Communications, 11(1), Broughel, A. E. (2020). Globaalsed energeetika valdkonna stsenaariumid: kas rohepöördel on lootust?. Arenguseire Keskuse konverents Teistmoodi tulevik. lcnod3hpr2q. 6. Hickel, J., & Kallis, G. (2020). Is green growth possible?. New Political Economy, 25(4), Parrique, T., Barth, J., Briens, F., Kerschner, C., Kraus-Polk, A., Kuokkanen, A., & Spangenberg, J. H. (2019). Decoupling debunked. Evidence and arguments against green growth as a sole strategy for sustainability. European Environmental Bureau. 8. Schröder, E., & Storm, S. (2020). Economic growth and carbon emissions: The road to hothouse Earth is paved with good intentions. International Journal of Political Economy, 49(2), Ward, J. D., Sutton, P. C., Werner, A. D., Costanza, R., Mohr, S. H., & Simmons, C. T. (2016). Is decoupling GDP growth from environmental impact possible?. PloS one, 11(10). 10. Giurco, D., Dominish, E., Florin, N., Watari, T., & McLellan, B. (2019). Requirements for minerals and metals for 100% renewable scenarios. Achieving the Paris Climate Agreement Goals: Global and Regional 100% Renewable Energy Scenarios with Non-Energy GHG Pathways for +1.5C and +2C, Moreau, V., Dos Reis, P., & Vuille, F. (2019). Enough Metals? Resource Constraints to Supply a Fully Renewable Energy System. Resources, 8(1), Sonter, L. J., Dade, M. C., Watson, J. E., & Valenta, R. K. (2020). Renewable energy production will exacerbate mining threats to biodiversity. Nature Communications, 11(1), Floyd, J., Alexander, S., Lenzen, M., Moriarty, P., Palmer, G., Chandra-Shekeran, S.,... & Keyßer, L. (2020). Energy descent as a post-carbon transition scenario: How knowledge humility reshapes energy futures for post-normal times. Futures, 122, Grubler, A., Wilson, C., Bento, N., Boza-Kiss, B., Krey, V., McCollum, D. L.,... & Cullen, J. (2018). A low energy demand scenario for meeting the 1.5 C target and sustainable development goals without negative emission technologies. Nature Energy, 3(6), Millward-Hopkins, J., Steinberger, J. K., Rao, N. D., & Oswald, Y. (2020). Providing decent living with minimum energy: A global scenario. Global Environmental Change, Jacobson, M. Z. (2020). 100% Clean, Renewable Energy and Storage for Everything. Cambridge University Press. 17. REN21 (2020). Renewables 2020 Global Status Report. gsr_2020_full_report_en.pdf. 18. Trainer, T. (2017). Some problems in storing renewable energy. Energy Policy, 110, Trainer, T. (2018). Estimating the EROI of whole systems for 100% renewable electricity supply capable of dealing with intermittency. Energy Policy, 119, Energiasalv (2020). Zero Terrain. zeroterrain/. 21. Hickel, J. (2019). Is it possible to achieve a good life for all within planetary boundaries? Third World Quarterly, 40(1), Trainer, T., & Alexander, S. (2019). The simpler way: envisioning a sustainable society in an age of limits. real-world economics review, de Blas, I., Mediavilla, M., Capellán-Pérez, I., & Duce, C. (2020). The limits of transport decarbonization under the current growth paradigm. Energy Strategy Reviews, Brockway, P. E., Saunders, H., Heun, M. K., Foxon, T. J., Steinberger, J. K., Barrett, J. R., & Sorrell, S. (2017). Energy rebound as a potential threat to a low-carbon future: Findings from a new exergy-based national-level rebound approach. Energies, 10(1), Shove, E. (2018). What is wrong with energy efficiency?. Building Research & Information, 46(7), Sorrell, S. (2009). Jevons Paradox revisited: The evidence for backfire from improved energy efficiency. Energy Policy, 37(4), UNEP (2020). Emissions Gap Report unenvironment.org/emissions-gap-report Rao, N. D., Min, J., & Mastrucci, A. (2019). Energy requirements for decent living in India, Brazil and South Africa. Nature Energy, 4(12), Connolly, D., Lund, H., Mathiesen, B. V., Werner, S., Möller, B., Persson, U.,... & Nielsen, S. (2014). Heat Roadmap Europe: Combining district heating with heat savings to decarbonise the EU energy system. Energy Policy, 65, Lund, H., Möller, B., Mathiesen, B. V., & Dyrelund, A. (2010). The role of district heating in future renewable energy systems. Energy, 35(3), Gorroño-Albizu, L., Sperling, K., & Djørup, S. (2019). The past, present and uncertain future of community energy in Denmark: Critically reviewing and conceptualising citizen ownership. Energy Research & Social Science, 57, Seyfang, G., Park, J. J., & Smith, A. (2013). A thousand flowers blooming? An examination of community energy in the UK. Energy Policy, 61, Van Der Schoor, T., & Scholtens, B. (2015). Power to the people: Local community initiatives and the transition to sustainable energy. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 43, Warren, C. R., & McFadyen, M. (2010). Does community ownership affect public attitudes to wind energy? A case study from south-west Scotland. Land Use Policy, 27(2), Lowitzsch, J., Hoicka, C. E., & Van Tulder, F. J. (2020). Renewable energy communities under the 2019 European Clean Energy Package Governance model for the energy clusters of the future?. Renewable and Sustainable Energy Reviews, de Brauwer, C. P. S., & Cohen, J. J. (2020). Analysing the potential of citizen-financed community renewable energy to drive Europe s low-carbon energy transition. Renewable and Sustainable Energy Reviews, Sekera, J., & Lichtenberger, A. (2020). Assessing Carbon Capture: Public Policy, Science, and Societal Need. Biophysical Economics and Sustainability, 5(3), Eesti Roheline Liikumine (2020). Ülevaade tuumaenergia riskidest. ulevaade-tuumaenergia-riskidest/. 39. WWF (2020). Just Transition to climate neutrality: Doing right by the regions European Commission (2020). Commission announces actions to make Europe s raw materials supply more secure and sustainable. Fotod: taustapilt: Pexels/Pixaby.com; 1st: PIRO4D/Pixaby.com; 2nd: sweetlouise/pixaby.com; 3rd: vaxomatic, 4th: Freepik.com; 5th: Rainer Sturm/pixelio.de; 6th: Freepik.com; 7th: Freepik.com
Project meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx
Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemProposed NCP structure in Horizon 2020
Horisont 2020 (SC 5) Keskkond ja kliima 2017a taotlusvoorud Ülle Napa (ulle.napa@etag.ee) Climate action, environment, resource efficiency and raw materials Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja
RohkemSlide 1
EUROOPA ENERGIA BAASINFO BACKGROUND ON ENERGY IN EUROPE Information prepared for the European Council, 4 February 2011 Sisukord 1 1. Euroopa energeetika põhiandmed 2. Euroopa energeetika eesmärgid ja eelistused
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemPowerPointi esitlus
Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste
RohkemMicrosoft PowerPoint - EK TEUK ppt
Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks
RohkemPpt [Read-Only]
20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemNo Slide Title
SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemPEALKIRI. Versioon 1
Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist
RohkemBiometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV
Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt
Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemKasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne Tallinn 2013
Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne Tallinn 2013 Töö nimetus: Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemEesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo
Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
RohkemEestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest
Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest OÜ Uuringu teostaja: Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030
RohkemPowerPoint Presentation
Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemSlide 1
TUULEENERGIA VÄLJAKUTSED ELEKTRITURGUDEL Hando Sutter 1 Tuuleenergia konverents Nord Pool Spot Nord Pool Spot opereerib juhtivat energiaturgu Euroopas Päev ette ja päevasisene turg 350 firmat 18 riigist
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemPowerPoint Presentation
Horisont 2020 transport ja energia Tartu-Tallinn 11.-12.12.2013 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad Marie Skladowska-Curie nimelised
RohkemEBÜ Üldkoosolek
EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemEurope in a changeing world – inclusive, innovative and reflective Societies
Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond. COST. Ülle Must ulle.must@etag.ee Ettekande teemad: H2020 nn 6. väljakutse: Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemAM_Com_NonLegReport
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemPowerPoint Presentation
TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPoint Presentation
Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite
RohkemMicrosoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt
SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemPowerPoint Presentation
Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemUnknown
ENERGIATARBIMINE KODUMAJAPIDAMISTES Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Artikkel annab ülevaate energiatarbimisest Eesti kodudes 2010. aastal, tuginedes 2011. aasta Eesti leibkondade energiatarbimise uuringu
RohkemOÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse
OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2025 KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr 096049 Võhma - Tallinn 2016 Sissejuhatus
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemEesti Energia aastaaruanne 2016
Eesti Energia aastaaruanne 2016 Sisukord Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine... 3 Lühidalt Eesti Energiast... 8 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad... 13 Tegevuskeskkond... 14 Strateegia... 22 Majandustulemused...
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemOÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n
OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Harku Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 12 "Harku valla Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna
RohkemSüsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk
Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik
RohkemMicrosoft PowerPoint - CNT_konkurss [Compatibility Mode]
Sissejuhatus süsinik- nanotorude maailma Kristel Kosk Juhendaja: Jevgeni Šulga, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus 1 1. Sissejuhatus nanomaailma 2. Süsinik 3. Süsinik-nanotorud
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemConcerns about additionality are essentially concerns about double counting
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Märgukiri direktiivi 2012/27/EÜ (milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemUnknown
Energiatarbimine kodumajapidamistes Kes, kus ja miks internetti kasutab? Eesti palgatöötajad ja nende töötasu Vaesus Eestis Välispäritolu ja põlisrahvastik tööturul Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemRef. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a
Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels
Rohkem