KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 11. juuli 2011, Natura 2000 alade andmevormi kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4892 all) (2011/484/EL)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 11. juuli 2011, Natura 2000 alade andmevormi kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4892 all) (2011/484/EL)"

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Teataja L 198/39 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 11. juuli 2011, Natura 2000 alade andmevormi kohta (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4892 all) (2011/484/EL) EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, võttes arvesse nõukogu 21. mai aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 4 lõike 1 teist lõiku, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, ( 2 ) eriti selle artikli 4 lõiget 3, ning arvestades järgmist: (1) Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatakse, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ka liikmesriikide direktiivi 79/409/EMÜ ( 3 ) kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad. (2) Iga Natura 2000 ala kohta täidetud vormis peab olema ala kaart, nimi, asukoht, suurus ja andmed ala valimisel kasutatud kriteeriumide kohaldamise kohta. 92/43/EMÜ artiklile 9 korrapäraselt läbi vaadata Natura 2000 võrgustiku panus kõnealuse direktiivi artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. (5) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 20 alusel moodustatud komitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Natura 2000 võrgustiku kohta edastatava teabe vorm, mida nimetatakse Natura 2000 standardne andmevorm, on esitatud lisas. Artikkel 2 Komisjoni otsus 97/266/EÜ ( 4 ) tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 3 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. (3) Seda vormi kasutatakse Natura 2000 võrgustiku dokumentatsioonina. Brüssel, 11. juuli 2011 (4) Natura 2000 standardse andmevormi sisu iga võrgustikku kuuluva ala kohta ajakohastatakse regulaarselt, tuginedes parimale kättesaadavale teabele, et võimaldada komisjonil täita koordineerivat rolli ja vastavalt direktiivi Komisjoni nimel komisjoni liige Janez POTOČNIK ( 1 ) EÜT L 206, , lk 7. ( 2 ) ELT L 20, , lk 7. ( 3 ) EÜT L 103, , lk 1. ( 4 ) EÜT L 107, , lk 1.

2 L 198/40 Euroopa Liidu Teataja LISA NATURA 2000 STANDARDNE ANDMEVORM Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ning nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

3 Euroopa Liidu Teataja L 198/41 STANDARDNE ANDMEVORM linnukaitsealadele (SPA), ühenduse tähtsusega kandidaataladele (psci), ühenduse tähtsusega aladele (SCI) ja erikaitsealadele (SAC) 1. ALA IDENTIFITSEERIMINE

4 L 198/42 Euroopa Liidu Teataja ALA ASUKOHT

5 Euroopa Liidu Teataja L 198/43 3. ÖKOLOOGILINE TEAVE

6 L 198/44 Euroopa Liidu Teataja

7 Euroopa Liidu Teataja L 198/45

8 L 198/46 Euroopa Liidu Teataja ALA KIRJELDUS

9 Euroopa Liidu Teataja L 198/47

10 L 198/48 Euroopa Liidu Teataja ALA KAITSESTAATUS (VALIKULINE)

11 Euroopa Liidu Teataja L 198/49 6. ALA KAITSEKORRALDUS 7. ALA KAART

12 L 198/50 Euroopa Liidu Teataja STANDARDNE ANDMEVORM SELGITAVAD MÄRKUSED SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ALA IDENTIFITSEERIMINE Ala tüüp Ala kood Ala nimi Vormi esmase koostamise kuupäev Ajakohastamise kuupäev Andmeesitaja Ala esitamise ja määramise/klassifitseerimise kuupäevad ALA ASUKOHT Ala keskpunkti asukoht Ala pindala Ala piiresse jääva mereala osakaal Ala pikkus (valikuline) Halduspiirkonna kood ja nimi Biogeograafiline piirkond/biogeograafilised piirkonnad ÖKOLOOGILINE TEAVE Ala elupaigatüübid ja ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt Direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 nimetatud liigid ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liigid ning ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt Muud olulised taime- ja loomaliigid (valikuline) ALA KIRJELDUS Ala üldkirjeldus Kvaliteet ja tähtsus Ala mõjutavad ohud, koormused ja tegevused Omandiline kuuluvus (valikuline) Dokumendid (valikuline) ALA KAITSESTAATUS (VALIKULINE) Kaitsestaatus siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil

13 Euroopa Liidu Teataja L 198/ Kirjeldatud ala seos muude aladega (naaberalad ja alad, mis kuuluvad erinevatesse määratud tüüpidesse) Ala määramine ALA KAITSEKORRALDUS Ala kaitsekorralduse eest vastutav asutus Kaitsekorralduskava Kaitsemeetmed (valikuline) ALA KAART Liide Lühendite loetelu: EÜ EMÜ GIS INSPIRE psci SCI SAC SDF SPA Euroopa ühendused Euroopa Majandusühendus geograafilise informatsiooni süsteem Euroopa ruumiandmete infrastruktuur ühenduse tähtsusega kandidaatala (proposed Site of Community Importance) ühenduse tähtsusega alad (Sites of Community Importance) erikaitseala (Special Area of Conservation) standardne andmevorm (Standard Data Form) klassifitseeritud linnukaitseala (Special Protection Area)

14 L 198/52 Euroopa Liidu Teataja SISSEJUHATUS Natura 2000 on ökoloogiline võrgustik looduslike looma- ja taimeliikide ning ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade kaitseks Euroopa Liidus. Selle moodustavad algselt aastal vastu võetud linnudirektiivis (direktiiv 2009/147/EÜ) ja aastal vastu võetud elupaikade direktiivis (direktiiv 92/43/EMÜ) klassifitseeritud alad. Natura 2000 eduka täitmise aluseks on ühenduse tähtsusega elupaikade ja liikide kohta kogutava teabe tase. Seega peavad vajalikud andmed ja teave olema struktureeritud ja võrreldavas vormis. Natura 2000 selle etapi rakendamiseks vajalike andmete esitamise õiguslik alus on toodud elupaikade direktiivi artikli 4 lõikes 1, milles on märgitud: Teave peab sisaldama ala kaarti, nime, asukohta, suurust ja III lisas (1. etapp) ettenähtud kriteeriumide kohaldamisest tulenevaid andmeid, mis esitatakse komisjoni kehtestatud vormis artiklis 21 sätestatud korras. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 3 kohaselt on liikmesriigid juba kohustatud edastama komisjonile kogu asjakohase teabe, et komisjon saaks algatada vajaliku kooskõlastuse, et tagada (artikli 4) lõigetes 1 ja 2 sätestatud aladest ühtse terviku loomist, mis vastab nende liikide kaitsenõuetele geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse. Standardse andmevormi eesmärk ja kasutamine Natura 2000 standardse andmevormi ja sellel põhineva andmebaasi peamised eesmärgid on järgmised: 1) anda vajalikku teavet, mis võimaldab komisjonil koostöös liikmesriikidega koordineerida meetmeid, et luua ühtne Natura 2000 võrgustik ja seda toimivana hoida ning hinnata selle tõhusust direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaikade ja II lisa liikide kaitsmisel ning direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud linnuliikide ja muude rändlinnuliikide elupaikade kaitsmisel; 2) ajakohastada ühenduse tähtsusega alade (SCI)/erikaitsealade (SAC) ELi nimekirju kooskõlas elupaikade direktiiviga; 3) anda teavet, mis aitab komisjonil teha muid otsuseid, et tagada Natura 2000 võrgustiku täielik arvessevõtmine muudes komisjoni tegevusvaldkondades ja -sektorites, eelkõige regionaal-, põllumajandus-, energia-, transpordi- ja turismipoliitikas; 4) abistada komisjoni ja asjakohaseid komiteesid LIFE + ning muude finantsinstrumentide raames rahastatavate meetmete valikul, kui alade kaitsmisega seotud andmed võivad otsustamist tõenäoliselt hõlbustada; 5) tagada ühtne ja kasulik vorm Natura 2000 alade kohta teabe vahetamiseks ja edastamiseks kooskõlas INSPIRE direktiivi ning muude komisjoni õigusaktide ja lepingutega, mis käsitlevad teabe kättesaadavust (nt Århusi konventsioon); 6) kasutamiseks uurimistegevuses, kavandamises ja muudel eesmärkidel, et toetada looduskaitsepoliitikat; 7) tagada usaldusväärne viite- ja teabeallikas konkreetsete probleemide hindamiseks seoses Euroopa Liidu õiguse võimalike rikkumistega. Standardseid andmevorme, mis kujutavad endast Natura 2000 võrgustiku dokumente Euroopa Liidu tasandil, peetakse kõikide nende eesmärkide saavutamisel tähtsaiks teabeallikaiks. Selleks et dokumendid oma erinevaid eesmärke korralikult täidaks, peaksid need olema võimalikult ajakohased. Liikmesriikidel soovitatakse seega tungivalt dokumente parima kättesaadava teabe alusel korrapäraselt ajakohastada. Näiteks võivad artikli 11 kohase järelevalve tulemused, kaitsekorralduse kavandamine, mõju hindamine jms olla sellise uue teabe allikaiks, mida tuleks ajakohastatud standardsetel andmevormidel kajastada. Elupaikade direktiiviga ei ole aga sõnaselgelt nõutud iga ala põhjalikku järelevalvet lisaks kõnealuse direktiivi artikli 11 kohasele järelevalvele. Ehkki mõnel liikmesriikide poolt standardsetesse andmevormidesse tehtud muudatusel võivad olla õiguslikud tagajärjed (nt komisjoni otsusega Euroopa Liidu nimekirjadesse tehtud muudatused), ei ole standardsete andmevormide muudetud kannetel iseenesest automaatset õigusjõudu: näiteks kui alalt kaob mõni liik, ei tõlgendata seda tingimata puuduliku kaitsekorralduse tagajärjena, mistõttu ei kaasne sellega automaatselt õiguslikke meetmeid. Samamoodi ei tähenda standardsel andmevormil esitatud teave ohtude ja alale kahjuliku mõjuga koormuste kohta tingimata seda, et liikmesriik ei täida oma kohustusi, kuna kogu vastavat teavet tuleb vaadelda konkreetses kontekstis.

15 Euroopa Liidu Teataja L 198/53 Läbivaadatud standardne andmevorm Esimene standardne andmevorm võeti vastu aastal (otsus 97/266/EÜ) aastal väljendasid liikmesriigid ja komisjon vajadust parandada, kiirendada ja ajakohastada mõlema direktiivi kohast andmevoogu ja sellega seoses alustati standardse andmevormi läbivaatamist. Seda tehti tihedas koostöös liikmesriikidega tehnilises töörühmas ( Aruandluse eksperdirühm ). Standardne andmevorm vaadati läbi eesmärgiga parandada Natura 2000 võrgustiku jaoks kindlasti vajalike andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Selle käigus jäeti välja vana vormi teatavad liigseks muutunud osad; siinkohal on arvesse võetud eelkõige digitaalsete ruumiandmete paranenud kättesaadavust ruumiteabe infrastruktuuri raames. Peale selle täideti mõned olulised lüngad (nt teave alade piiresse jäävate merealade osakaalu kohta) ja tehti vajalikud parandused ökoloogilise teabe andmete struktuuri. Teine läbivaatamise põhjus oli andmete halduseks kasutatava infotehnoloogia kiire areng (nt automaatsed kvaliteedikontrollid või edastatud andmete erinevuste täpne tuvastamine) ning digitaalse geograafilise teabe ja andmetöötlusvahendite suurem kättesaadavus. Seetõttu ei nõuta enam paberil kaarte või vorme ning andmed tuleb esitada üksnes elektrooniliselt. Käesolevas dokumendis antakse teavet standardse andmevormi erinevate andmeväljade ja tarviliku geograafilise teabe kohta ning selles kirjeldatakse, kuidas tuleks vormi välju täita. Natura 2000 teabeportaal Tehnika arengust tulenevalt on mõningaid elemente siiski tarvis aja jooksul muuta. Need leiab Natura 2000 teabeportaalist, kus neid ajakohastatakse ja kus saab nendega tutvuda. Elemendid on seotud järgmiste aspektidega: viitedokumendid (nt liikide koodid), tehniline abimaterjal (nt andmemudel, rakendused) ning juhtnöörid, mille abil tagatakse standardse andmevormi kooskõlastatud kasutamine kõikides liikmesriikides ning kirjeldatakse tehnilist ja halduskorda komisjonile andmete esitamisel. Kuna teabeportaal on standardse andmevormiga seotud dokumentatsiooni oluline osa, peavad keskkonna peadirektoraadi ja elupaikade komitee hallatavas portaalis esitatud dokumentide kõik kohandused ja muudatused saama elupaikade komitee eelneva heakskiidu ( 1 ). Teabeportaali pääseb komisjoni keskkonna peadirektoraadi veebilehelt. Kõnealuses portaalis olevad viitedokumendid on loetletud lisas. Natura 2000 standardne andmevorm ja selle andmebaas Kõikide kandidaatalade, määratud või klassifitseeritud alade kohta peab olema täidetud standardne andmevorm. Võib esineda juhtumeid, kus omavahel on seotud kaks või enam Natura 2000 ala. Joonisel 1 on näidatud kolm asjakohast seost, mis võivad esineda kahe Natura 2000 ala vahel. Kui kaks ala kattuvad (kuid need alad ei ole identsed) või kui üks ala asub teise ala sees, tuleb täita kaks eraldi vormi. Kõik standardse andmevormi väljad on kohustuslikud, kui ei ole märgitud teisiti. 1. ALA IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Ala tüüp Selle ühetähelise koodiga näidatakse, kas tegemist on elupaikade direktiiviga hõlmatud alaga (ühenduse tähtsusega kandidaatala (psci), ühenduse tähtsusega ala (SCI) või erikaitseala (SAC)), klassifitseeritud linnukaitsealaga (SPA) või mõlemaga. Kui SCI ja SPA kattuvad, kuid ei ole identsed, käsitletakse alasid eraldi. Joonis 1 Võimalikud seosed alade vahel A Määratud SPA Täidetakse üks vorm SPA kohta ( 1 ) V.a väiksemad veebisaidi parandused, nagu näiteks ortograafiavead ja kohandused kooskõlas viimaste tehniliste standarditega.

16 L 198/54 Euroopa Liidu Teataja B psci, SCI või SAC Täidetakse üks vorm psci/sci/sac kohta C psci/sci/sac on sama kui määratud SPA Täidetakse vorm nii psci/sci/sac kui ka SPA kohta Kui SCI ja SPA kattuvad, kuid ei ole identsed, käsitletakse alasid eraldi. Täidetakse eraldi vorm kummagi ala kohta 1.2. Ala kood Iga ala on tähistatud kordumatu koodiga, mis koosneb üheksast tähemärgist ja hõlmab kaht koostisosa: 1. Kaks esimest tähemärki on riigi kood. ELi eeskirjade kohaselt kasutatakse 2tähelist ISO 3166 riigikoodi (vt teabeportaal) ( 1 ). 2. Ülejäänud seitse tähemärki, mis moodustavad iga ala kordumatu tähtnumbrilise koodi, tuleb esitada loogilise ja ühtse süsteemi alusel, mille määratleb vastutav siseriiklik asutus. Kuna koodid on alade tunnuselement, peavad need jääma aja jooksul samaks Ala nimi Alade nimed sisestatakse kohalikus keeles. Sel viisil välditakse keerulist tõlketööd ning olemasolevat teavet on lihtne siseriiklikul või kohalikul tasandil integreerida. Erineva tähestiku puhul (nt kreeka tähestik või kirillitsa) translitereeritakse nimed ladina kirja. Ala nime ei tohi märkida suurtähtkirjas (nt Gave de Pau, MITTE GAVE DE PAU ) Vormi esmase koostamise kuupäev Sisestatakse kuupäev, mis soovitakse märkida standardsel andmevormil registreeritud teabe esmase koostamise kuupäevaks. Andmeväli koosneb aastast (neli numbrit) ja sellele järgnevast kuust (kaks numbrit). Näide: : andmed on esimest korda kogutud aasta mais. Ala laiendamise puhul jäetakse esmase koostamise kuupäev muutmata, kuna see märgitakse üksnes ala kohta esimest korda vormi esitades. Selle asemel sisestatakse väljale ajakohastamise kuupäev (vt punkt 1.5) ala laiendamise kuupäev Ajakohastamise kuupäev Siia kantakse punktis 1.4 esitatud näitega samas vormis kuupäev, millal ala kohta esitatud teavet viimati muudeti. Uue ala registreerimisel jäetakse ajakohastamist hõlmav väli tühjaks. Kui teavet on mitu korda ajakohastatud, kantakse sellele väljale teabe viimase muutmise kuupäev Andmeesitaja Siia kantakse registris sisalduva teabe esitanud organisatsiooni (nt pädev haldusasutus) ametlik kontaktaadress. Tehniliste küsimuste korral peaks andmeesitaja olema kontaktpunkt; tal võib olla organisatsioonis oma roll (nt töökoht mõnes üksuses). ( 1 ) Erand: GB asemel kasutatakse UK, et säilitada praegused alade tunnuskoodid.

17 Euroopa Liidu Teataja L 198/ Ala esitamise ja määramise/klassifitseerimise kuupäevad Siin võib olla tegemist kolme kohustusliku kuupäevaga: ala linnukaitsealaks (SPA) klassifitseerimise kuupäev, ala ühenduse tähtsusega alaks (SCI) esitamise kuupäev ja ala siseriiklikult erikaitsealaks (SAC) määramise kuupäev. Allväljadele märgitakse nende kuupäevade aastaarv ja kuu. Kui ala on määratud ja seejärel laiendatud, näidatakse ala esmakordse nimekirja kandmise aasta ja viimane üldpindala. Liikmesriikidele on valikuline ala ühenduse tähtsusega alaks (SCI) kinnitamise kuupäeva esitamine; keskkonna peadirektoraat dokumenteerib kinnitamise / vastava ELi nimekirja vastuvõtmise kuupäeva. Asjaomasele vabateksti väljale sisestatakse erikaitsealaks (SAC) / linnukaitsealaks (SPA) määramise siseriiklik õiguslik alus. Lisaselgitusi võib anda valikulisel vabateksti väljal Selgitused, nt seoses selliste alade klassifitseerimise või määramise kuupäevadega, mis koosnevad algselt eraldi olnud linnukaitsealadest (SPA) ja/või ühenduse tähtsusega aladest (SCI). 2. ALA ASUKOHT 2.1. Ala keskpunkti asukoht Ala keskpunkti geograafilised koordinaadid (pikkuskraad ja laiuskraad) tuleb sisestada kümnendkraadides. Tavaliselt märgitakse Greenwichi meridiaanist läände jäävad väärtused miinusmärgiga ja itta jäävad plussmärgiga (seda võib kinnitada plussmärgiga (+) või selleks lugeda, kui ühtegi märki ei ole esitatud). Alade puhul, mis koosnevad mitmest eraldi alast, sisestatakse kõige tähtsama alamala koordinaadid (praktilistel põhjustel soovitame võtta aluseks suurima ala). Ala kohta esitatud koordinaadid peavad jääma ala piiresse. Tuleb olla ettevaatlik, kui ala keskpunkti koordinaadid määratakse automaatselt. Allpool toodud näites koosneb ala mitmest polügoonist: esimesel joonisel (a) on näidatud automaatselt määratud koordinaadid, kuid palume tähele panna, suurima polügooni koordinaat asub polügoonist väljaspool; teisel joonisel (b) on määratud suurima ala üks koordinaat, ehkki see asub väljaspool ala ennast; kolmandal joonisel (c) on määratud suurima ala koordinaat ja see asub polügooni sees. Õige on vaid viimane näide joonisel c ( 1 ). Kraadide, minutite ja sekundite teisendamine on lihtne. Kraadide (D), minutite (M) ja sekundite (S) väärtus teisendatakse kümnendkraadideks, kasutades valemit (D + M/60 + S/3600), nt pikkuskraadist 9 15' 30" W, laiuskraadist 54 36' 30" saavad pikkuskraad -9,2583, laiuskraad 54, Ala pindala Sisestatakse kõige täpsem teadaolev üldpindala hektarites, kasutada võib kümnendkohti. Kui pindala ei ole võimalik määrata, sisestatakse ala pikkus väljale 2.4 (ala pikkus) ja jäetakse ala pindala väli tühjaks. Koopad: liikmesriike julgustatakse sisestama võimaluse korral koobaste hinnangulise pindala, vastasel juhul täidetakse väli 2.4. Kui pindala on aja jooksul muutunud, sisestatakse viimane üldpindala Ala piiresse jääva mereala osakaal Esitatakse ala piiresse jääva mereala osakaal (%). Merepiiri määramisel kasutatava rannikuala määratluses tuleks järgida rahvusvahelisi (nt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioon) või siseriiklikke õigusakte. Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile määramisel kasutatud piiri kirjelduse, mis avaldatakse seejärel teabeportaalis (nt ala, mis on süsüügiliste loodetega seotud mõõna aja veetasemest allpool ). Kui täpne teave ei ole kättesaadav, kasutatakse hinnangulisi andmeid. Kui mereala osakaal alal on aja jooksul muutunud, sisestatakse viimane osakaal (%). ( 1 ) Enamik geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS) tarkvarast sisaldab funktsiooni arvutada ala suurima osa keskpunkti koordinaat automaatselt.

18 L 198/56 Euroopa Liidu Teataja Ala pikkus (valikuline) See väli täidetakse, kui pikkus on asjakohane (nt kaljud). Ala pikkus sisestatakse kilomeetrites. Kui väljale 2.2 ei ole sisestatud pindala, tuleb siia märkida hinnanguline ala pikkus. Kui ala pikkus on aja jooksul muutunud, sisestatakse viimane kogupikkus Halduspiirkonna kood ja nimi Eurostat on välja töötanud Euroopa Liidu piirkondi käsitlevate statistiliste võrdlusandmete standardse hierarhilise kodeerimissüsteemi. Seda kodeerimissüsteemi tuleb kohaldada kõikidel juhtudel, kui komisjonis kasutatakse piirkondlikku kodeerimist (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003) ( 1 ). Selle täieliku kirjelduse leiab ka Eurostati koduleheküljelt. NUTSi 2. tasandi koodid sisestatakse iga ala kohta, kohustuslik on üks kood. Kui ala jaguneb kahe või enama piirkonna vahel, sisestatakse andmebaasi kõikide asjaomaste piirkondade koodid. Piirkonna nime on vaja ristkontrolliks. Kui ala jaoks ei ole NUTSi koodi, märgitakse Extra-Regio NUTSi kood (nt Belgia Extra-Regio NUTSi 2. tasandi õige kood on BEZZ ja vale BE0 ). Koodid leiab teabeportaalist Biogeograafiline piirkond/biogeograafilised piirkonnad Biogeograafiliste piirkondade kaardi (vt teabeportaal) alusel märgitakse, millises piirkonnas (millistes piirkondades) ala paikneb, ja täidetakse asjakohased lahtrid; seda kohaldatakse ka merealade suhtes. Juhul kui ala paikneb rohkem kui ühes piirkonnas, tuleks iga piirkonna kohta sisestada pindala osakaal protsentides (valikuline). Lisateave merepiirkondade kohta: merepiirkondade märkimine standardsel andmevormil tuleneb praktilistest/tehnilistest põhjustest ja on seotud liikmesriikidega, kus üks biogeograafiline maismaapiirkond piirneb kahe merepiirkonnaga; muul juhul ei ole see asjakohane. Biogeograafiliste piirkondade ja merepiirkondade uusimad piirid ning koodid saab alla laadida teabeportaalist. 3. ÖKOLOOGILINE TEAVE Alade puhul, mis linnudirektiivi kohaselt on klassifitseeritud linnukaitsealadena, esitavad liikmesriigid järgmise teabe: kogu asjakohane teave linnudirektiivi artikliga 4 hõlmatud liikide kohta, nt I lisas loetletud liigid ning I lisas nimetamata reeglipäraselt esinevad rändliigid (punkt 3.2) (kohustuslik); teave elupaikade direktiivi I lisas nimetatud elupaikade (punkt 3.1) kohta ning II lisas nimetatud taime- ja loomaliikide (punkt 3.2) kohta, kui ala on direktiivi 92/43EMÜ alusel tervikuna või osaliselt tunnistatud ka ühenduse tähtsusega alaks või samal ajal määratud ühenduse tähtsusega kandidaatalaks (psci)/ühenduse tähtsusega alaks (SCI)/erikaitsealaks (SAC) (valikuline); soovitavalt kogu muu asjakohane olulisi looma- ja taimeliike käsitlev teave (punkt 3.3) (valikuline); kui ala on klassifitseeritud linnukaitsealaks (SPA) ja see ei ole direktiivi 92/43/EMÜ alusel tervikuna või osaliselt tunnistatud ühenduse tähtsusega alaks, kuid teatav teave looduslike elupaikade või looma- ja linnuliikide kohta on oluline linnuliikide kaitse seisukohast, mille tõttu ala linnukaitsealaks (SPA) klassifitseeriti, on soovitav teave esitada (valikuline). Elupaikade direktiivis nimetatud alade (ühenduse tähtsusega kandidaatalad (psci), ühenduse tähtsusega alad (SCI), erikaitsealad (SAC)) kohta esitavad liikmesriigid järgmise teabe: kogu asjakohane teave I lisas nimetatud elupaigatüüpide (punkt 3.1) kohta ja II lisas nimetatud taime- ja loomaliikide (punkt 3.2) kohta (kohustuslik); kogu asjakohane teave I lisas nimetatud linnuliikide kohta ning direktiivis 2009/147/EÜ nimetatud rändliikide kohta (punkt 3.2) kogu ala või ala osa kohta, mis on samal ajal klassifitseeritud linnukaitsealaks (SPA) (valikuline); soovitavalt kogu muu asjakohane looma- ja taimeliike käsitlev teave (punkt 3.3) (valikuline) Ala elupaigatüübid ja ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt i) I lisas nimetatud elupaigatüüpide koodid ja katvus alas Kood. Siia kantakse alal esinevate direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaikade neljakohaline kood. Kasutada võib vaid koode, mis esinevad praegu kehtivas elupaikade direktiivi I lisas; alatüüpide koode, mis esitati tõlgendamise käsiraamatu varasemates versioonides, ei või kasutada. ( 1 ) ELT L 154, , lk 1.

19 Euroopa Liidu Teataja L 198/57 Esmatähtsad vormid (PF). Tähelepanu: kui elupaikade 6210, 7130 ja 9430 esmatähtsad vormid esinevad alal (olenevalt nende omadustest võivad need elupaigad olla nii esmatähtsad vormid kui ka mitteesmatähtsad), tuleb esmatähtis vorm vastavalt märkida, sisestades tähise x tulpa PF (vt näidet allpool). Tehnilistest põhjustest tulenevalt on *, mida kasutati I lisas koodiosana, asendatud nimetatud lisatulbas tähisega x. (Juhul kui alal esinevad nii esmatähtsad kui ka mitteesmatähtsad vormid, tuleb sisestada andmed eraldi mõlema vormi kohta.) Mitteesinemine (NP) (valikuline). Juhul kui I lisas nimetatud elupaigatüüp, milleks ala oli algselt määratud (s.o mis eelnevalt esines), ei eksisteeri enam alal, on tungivalt soovitav see vastavalt märkida, sisestades tähise x tulpa NP (alternatiivina vastava elupaigatüübi teabe kustutamisele standardsest andmevormist). Katvus. Kõik konkreetsel alal esinevad I lisa elupaigad tuleb sisestada koos nende katvusega hektarites (vt joonis 2). Sisestada võib kümnendväärtusi. Teatud olukordades võivad I lisas nimetatud elupaigad kattuda (nt liivapangad, mis esinevad suudmelahes). Sellisel juhul sisestatakse iga elupaiga piirkond (s.o suudmelahe piirkond ning liivapankade suurus), mistõttu I lisas nimetatud elupaikade kogupiirkond võib olla suurem kui ala piirkond. Kui seda ei peeta võimalikuks, lahutatakse väiksem elupaigapiirkond suuremast elupaigapiirkonnast. Märkus: juhul kui tuleb märkida, et elupaik on kandidaat alale kandmiseks, sisestatakse väljale Suurus väärtus 1. Koopad. Koobaste (8310, 8330) puhul võib sisestada koobaste arvu, kui hinnanguline pindala ei ole teada. Andmete kvaliteet. Andmete kvaliteedi väljale tuleb märkida mõõtmise kvaliteet. Märkida tuleb andmete kvaliteet nii suures ulatuses kui võimalik: G = hea (nt põhineb uuringutel); M = keskmine (nt põhineb mittetäielikel andmetel koos osalise ekstrapoleerimisega); P = kehv (nt umbkaudne hinnang). ii) Ala hindamise kriteeriumid I lisas nimetatud loodusliku elupaigatüübi seisukohast (III lisa punkti A kohaselt) ESINDAVUS: = III lisa punkti A alapunkt a: elupaigatüübi esindavuse aste käsitletaval alal. III lisa punkti A alapunkti a kriteerium tuleks siduda I lisa elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamatuga, kuna see käsiraamat annab tüübi määratluse, iseloomulike liikide loetelu ja muud asjakohased elemendid. Esindavuse aste annab ettekujutuse, kui tüüpiline elupaigatüüp on. Vajaduse korral tuleks selles hinnangus samuti arvesse võtta asjaomase elupaigatüübi esindavust kõnealusel alal elupaigatüüpide rühmas või eri elupaigatüüpide kindlas kombinatsioonis. Kui võrdlemiseks puuduvad väliandmed, eelkõige kvantitatiivsed andmed, või kui kriteeriumi ei ole võimalik mõõta, võib elupaigatüübi liigitada parima võimaliku eksperdiarvamuse põhjal. Kasutada tuleks järgmist liigitussüsteemi: A: eeskujulik esindavus, B: hea esindavus, C: oluline esindavus. Lisaks sellele tuleb kõik juhud, kus elupaigatüüp esineb kõnealusel alal ebaolulisel määral, märkida neljandasse kategooriasse. D: ebaoluline esinemine. Kui esineb vaid I lisas nimetatud elupaikade vorme, millel on väike kaitseväärtus, tuleb märkida D (ebaoluline esinemine). Näiteks kui on tegemist väga kahjustunud metsamaaga koos mitmete tavapäraste liikide puudumisega, tuleb see märkida tähisega D. Kui asjaomase elupaigatüübi esindavus alal on klassifitseeritud klassi D: ebaoluline, ei ole vaja selle elupaigatüübi kohta kõnealusel alal märkida muid hindamiskriteeriume. Nendel juhtudel ei ole vaja märkida kriteeriume Suhteline pindala, Kaitsestaatus ja Üldhinnang.

20 L 198/58 Euroopa Liidu Teataja SUHTELINE PINDALA: = III lisa punkti A alapunkt b: loodusliku elupaigatüübi pindala konkreetsel alal võrreldes kõnealuse loodusliku elupaigatüübi üldpindalaga riigi territooriumil. Teoreetiliselt on punkti A alapunkti b kriteeriumi hindamiseks vaja mõõta elupaigatüübiga kaetud pindala konkreetsel alal ja sama elupaigatüübi üldpindala kogu riigi territooriumil. Kuigi vajadus selle järele on ilmne, on neid mõõtmisi erakordselt raske teha, eriti elupaigatüübi üldpindala mõõtmist kogu riigi territooriumil. Seda kriteeriumi tuleb väljendada protsendina p. Olenemata sellest, kas need kaks mõõtmistulemust on olemas või neid saab hankida (ja seetõttu protsenti arvutada) või tulemus saadakse parima võimaliku eksperdiarvamuse alusel (mis on tõenäolisem), tuleb p väärtus esitada klasside kaupa, kasutades järgmist progresseeruvat mudelit. A: 100 p > 15 % B: 15 p > 2 % C: 2 p > 0 % KAITSESTAATUS: = III lisa punkti A alapunkt c: kõnealuse loodusliku elupaigatüübi struktuuri ja funktsioonide säilimise aste ning taastamisvõimalused. See kriteerium koosneb kolmest allkriteeriumist: i) struktuuri kaitsestaatuse aste; ii) funktsioonide kaitsestaatuse aste; iii) taastamisvõimalused. Kuigi eespool esitatud allkriteeriume võib hinnata eraldi, tuleks need siiski ühendada siseriiklikku loetelusse esitatavate alade valiku nõuetega, sest nad mõjutavad protsessi kompleksselt ja vastastikku. i) S t r u k t u u r i k a i t s e s t a a t u s e a s t e See allkriteerium tuleks siduda I lisa elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamatuga, kuna see käsiraamat annab tüübi määratluse, iseloomulike liikide loetelu ja muud asjakohased elemendid. Võrreldes alal esineva käsitletava elupaigatüübi struktuuri tõlgendamise käsiraamatu andmetega (ja muude asjakohaste teadusandmetega) ja ka sama elupaigatüübiga muudel aladel, peaks olema võimalik kasutada järgnevalt esitatud liigitussüsteemi, kasutades parimat võimalikku eksperdiarvamust : I: eeskujulik struktuur, II: hea struktuur, III: keskmine või osaliselt kahjustunud struktuur. Kui elupaigale antakse hinnang eeskujulik struktuur, tuleb punkti A alapunkti c kriteerium tervikuna kanda klassi A: eeskujulik kaitsestaatus, sõltumata ülejäänud kahe allkriteeriumi liigitamisest. Kui asjaomase elupaigatüübi struktuur ei ole alal eeskujulik, tuleb hinnata ka kaht muud allkriteeriumi. ii) F u n k t s i o o n i d e k a i t s e s t a a t u s e a s t e Teatava elupaigatüübi funktsioonide ja nende kaitse määratlemine ja mõõtmine konkreetsel alal muudest elupaigatüüpidest sõltumatult võib osutuda raskeks. Selleks on kasulik funktsioonide kaitse ümber sõnastada kõnealuse ala asjaomase elupaigatüübi väljavaadeteks (suutlikkus ja tõenäosus), et säilitada selle struktuur tulevikus, arvestades ühest küljest võimalikke ebasoodsaid mõjusid ja teisest küljest kõiki võimalikke põhjendatud kaitsega seotud tegevusi. I: eeskujulikud võimalused, II: head võimalused, III: keskmised või ebasoodsad võimalused

21 Euroopa Liidu Teataja L 198/59 Kui alamklass I: eeskujulikud võimalused või II: head võimalused on ühendatud esimese allkriteeriumi liigitusega II: hea struktuur, tuleb punkti A alapunkti c kriteerium tervikuna klassifitseerida vastavalt klassi A: eeskujulik kaitsestaatus või B: hea kaitsestaatus, sõltumata kolmanda allkriteeriumi liigitamisest, mida ei pea arvesse võtma. Kui alamklass III: keskmised või ebasoodsad väljavaated on ühendatud esimese allkriteeriumi liigitusega III: keskmine või osaliselt kahjustunud struktuur, tuleb punkti A alapunkti c kriteerium tervikuna klassifitseerida alamklassi C: keskmine või vähenenud kaitsestaatus, sõltumata kolmanda allkriteeriumi liigitamisest, mida ei pea arvesse võtma. iii) T a a s t a m i s v õ i m a l u s e d Seda allkriteeriumi kasutatakse juhul, kui hinnatakse, millises ulatuses on asjaomase elupaigatüübi taastamine teataval ala võimalik. Kõigepealt tuleb hinnata taastamise teostatavust teaduslikust seisukohast: kas olemasolevad teadmised annavad vastuse küsimustele mida teha? ja kuidas seda teha?. See eeldab põhjalikke teadmisi elupaigatüübi struktuuri ja funktsioonide kohta ning konkreetseid kaitsekorralduskavade ja ettekirjutuste olemasolu, mis on vajalikud selle taastamiseks ehk teisisõnu selle elupaigatüübiga kaetud ala protsendi stabiliseerimiseks või suurendamiseks, et taastada konkreetset struktuuri ja funktsioone, mis on vajalikud selle pikaajaliseks säilimiseks ja selle tüüpiliste liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks ja taastamiseks. Teiseks võib küsida, kas taastamise kulud on looduskaitse seisukohast otstarbekad. Selles hinnangus tuleb arvesse võtta ohtu elupaigatüübile ja elupaigatüübi haruldust. Tuleks kasutada järgmist liigitussüsteemi, kasutades parimat võimalikku eksperdiarvamust: I: taastamine lihtne, II: taastamine võimalik keskmise jõupingutusega, III: taastamine raske või võimatu. Süntees: kohaldatakse kõigi kolme allkriteeriumi üldhinnangut. A: eeskujulik kaitsestaatus = eeskujulik struktuur, sõltumata kahe muu allkriteeriumi liigitusest, = hea struktuur ja väljavaated eeskujulikud, sõltumata kolmanda kriteeriumi liigitusest, B: hea kaitsestaatus = hea struktuur ja väljavaated head, sõltumata kolmanda allkriteeriumi liigitusest, = hea struktuur ja keskmised / võib-olla ebasoodsad väljavaated, taastamine lihtne või keskmise jõupingutusega võimalik, = keskmine struktuur / osaliselt kahjustatud, eeskujulikud väljavaated, taastamine lihtne või keskmise jõupingutusega võimalik, = keskmine struktuur / osaliselt kahjustatud, head väljavaated, taastamine lihtne, C: keskmine või vähenenud kaitsestaatus = kõik muud kombinatsioonid. ÜLDHINNANG = III lisa punkti A alapunkt d: ala väärtuslikkuse üldhinnang loodusliku elupaigatüübi kaitsest lähtuvalt. Selle kriteeriumi alusel antakse ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitsest lähtuvalt. Seda kriteeriumi tuleks kasutada eelmiste kriteeriumide integreeritud hindamiseks, võttes arvesse erinevat kaalu, mis neil võib kõnealuse elupaigatüübi jaoks olla. Ka muid kõige tähtsamate asjakohaste elementide hinnanguga seotud aspekte võib arvesse võtta, kui hinnatakse üldiselt nende positiivset või negatiivset mõju elupaigatüübi kaitsele. Kõige tähtsamad elemendid võivad elupaigatüübiti erineda; nende hulka võib kuuluda inimtegevus nii alal kui ka selle naaberaladel, mis tõenäoliselt mõjutab elupaigatüübi kaitsestaatust, maa omandiline kuuluvus, ala praegune õiguslik seisund, elupaigatüüpide ja liikide vahelised ökoloogilised seosed jne.

22 L 198/60 Euroopa Liidu Teataja Nimetatud üldhinnangu andmisel võib kasutada parimat võimalikku eksperdihinnangut ning seda väljendav liigitussüsteem peaks olema järgmine: A: üliväärtuslik, B: väärtuslik, C: küllaltki väärtuslik. Märkus: standardne andmevorm on mõeldud kindla ala elupaikade või liikide kaitse hindamiseks, samas kui artikli 17 alusel tehtav hindamine käsitleb staatust liikmesriigi kogu biogeograafilises piirkonnas. Mõiste kaitsestaatus on määratletud elupaikade direktiivi artikli 1 punktides e ja i mõistena, mis kirjeldab üldist elupaigatüüpide või liikide staatust biogeograafilises piirkonnas. Nimetatud kaitsestaatust hinnatakse nüüd regulaarselt iga kuue aasta tagant tehtavate eduaruannete raames kooskõlas elupaikade direktiivi artikliga 17. Alade hindamine kooskõlas elupaikade direktiivi III lisas toodud kriteeriumidega sisaldab kindla ala elupaigatüüpide või liikide kaitsestaatuse astme hinnangut. Joonis 2 Näide alal esinevate elupaigatüüpide andmete kohta ning ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt (3.1) I lisas nimetatud elupaigatüübid Ala hinnang A B C D A B C Kood PF NP Katvus [ha] Koopad Andmekvaliteet Esindavus Suhteline pindala Kaitse Üldhinnang 7130 x 2 212,70 G B B B B P C C C C G A C B C P C A A B Joonis 3 Näide linnudirektiivi artiklis 4 viidatud või elupaikade direktiivi II lisas loetletud liikide andmete kohta ning ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt (3.2) Liik Ala populatsioon Ala hinnang Suurus Ühik Kategooria Andmekvaliteet A B C D A B C Klass Kood Nimetus S NP Tüüp min maks C R V P G M P DD Kaitse Populatsioon Eraldatus Üldhinnang B A038 Cygnus cygnus B A038 Cygnus cygnus P 1903 Liparis loeselii I 1014 Vertigo angustior w I M B B C B c I P A B A B p I G C A C A p R DD C B B B 3.2. Direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 nimetatud liigid ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liigid ning ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt i) Liigi kood, nimi ja andmed populatsiooni kohta Vastavalt vajadusele kantakse siia kõikide direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 esinevate linnuliikide teaduslikud nimed ning kõik alal esinevad direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud looma- ja taimeliigid, märkides andmed nende populatsioonide kohta kõnealusel alal (vt allpool).

23 Euroopa Liidu Teataja L 198/61 Klass: A = kahepaiksed, B = linnud, F = kalad, I = selgrootud, M = imetajad, P = taimed, R = roomajad. Kood: iga liigi neljakohalise jadakoodi võib leida teabeportaalist. Tundlikkus (S): sellele väljale märgitakse, kas kindla liigiga seotud teabe kättesaadavus avalikkusele võib olla kahjulik selle kaitsele, näiteks kuna seda liiki kollektsioneeritakse ebaseaduslikult ning standardses andmevormis sisalduva teabe kättesaadavus avalikkusele suurendaks ohtu oluliselt. Sellisel juhul tuleb vastavale väljale märkida jah. Kui liik on märgitud tundliku liigina, ei teavita nõukogu omal algatusel avalikkust liigi olemasolust alal (nt avaldades teabe avalikkusele kättesaadavas andmebaasis või veebilehel). Juhul kui teave vastava liigi olemasolust kindlas piirkonnas on juba avalikkusele kättesaadav, nt veebipõhine teave, ei ole liigi märkimine tundlikuks liigiks põhjendatud. Mitteesinemine (NP) (valikuline): juhul kui liigid, mille tarbeks ala oli algselt määratud (s.o mis eelnevalt esinesid), ei eksisteeri enam alal, on tungivalt soovitav see vastavalt märkida, sisestades tähise x tulpa NP (alternatiivina vastava liigi teabe kustutamisele standardsest andmevormist). Liike, mis ei ole alal esinenud alates direktiivi jõustumisest, ning samuti esinemisi minevikus ei tuleks märkida. Märkus: liiki loetakse alas mitteesinevaks näiteks juhul, kui seda ei ole pikka aega alal märgatud. Ajavahemik erineb liigiti mõneaastane puudumine lihtsalt jälgitavatel liikidel tähendab tõenäoliselt liigi kadumist alalt, samas kui raskesti jälgitavate liikide puhul nagu brüofüüdid või mõned putukad ei tähenda mitmeaastane vaatlusandmete puudumine tingimata liigi kadumist alalt, kui elupaik ei ole muutunud. Tüüp: kasutada tuleb järgmisi kategooriaid: paikne (p): leidub alal aasta ringi (paiksed liigid või taimed, paikkondlikud rändliigid) pesitsev/paljunev (r): kasutab ala poegade kasvatamiseks (nt paaritumine, pesitsemine) peatuv (c): ala kasutatakse peatumiseks või ajutiseks puhkuseks, rände peatamiseks/lõpetamiseks või sulgimiseks väljaspool paljunemisala ning mitte talvitumisel talvituv (w): kasutab ala talvel. Kui mittepaikne populatsioon esineb alal rohkem kui ühel aastaajal, tuleb andmed nende populatsioonitüüpide kohta eraldi märkida (vt näide joonisel 3). Näiteks kuna suur hulk loomaliike, eelkõige paljud linnuliigid, on rändliigid, võib ala olla tähtis liikidele nende elu eri etappidel. Juhul kui ei ole võimalik sisestada andmeid erinevate aastaaegade kohta, tuleb andmed sisestada kõige olulisema tüübi kohta (kas talvitumine või peatumine). Suurus: arvukuse osas tuleb sisestada teadaolevad andmed populatsiooni kohta, kui need on kättesaadavad. Kui populatsiooni suurus on teada, tuleb täita mõlemad väljad (min ja maks) sama väärtusega. Kui asjakohasem on esitada populatsiooni vahemik, tuleb sisestada vahemiku hinnangulised alumised (minimaalne) ja ülemised (maksimaalne) väärtused. Kui populatsiooni vahemik ei ole teada, kuid on olemas teave kas minimaalse või maksimaalse populatsiooni suuruse kohta, tuleb vahemiku puuduv väärtus esitada hinnanguliselt. Märkus: minimaalsed ja maksimaalsed väärtused peaksid olema pigem mitme aasta keskmised kui piirväärtused. Juhul kui populatsiooni suurust ei saa ka umbkaudu hinnata, tuleb sisestada populatsiooni tüüp (nt paikne) ning andmete kvaliteedi väljale tuleb sisestada väärtus DD (andmed puuduvad). Sellisel juhul võib jätta populatsiooni suuruse väärtuste väljad tühjaks ning kasutada selle asemel arvukuse kategooria lahtreid (tavaline (C), haruldane (R), väga haruldane (V) või esineb (P)). Alal esineva populatsiooni omadusi saab edaspidi kirjeldada tekstiväljal Kvaliteet ja tähtsus (4.2), esitades populatsiooni lühiiseloomustuse (nt tihedus, hajutatus või eraldatus). Lisaks populatsiooni suurusele võib kasutada arvukuse kategooriaid. Märkus: juhul kui tuleb märkida, et liik on kandidaat alale kandmiseks, sisestatakse väljale Suurus väärtus -1. Ühik: populatsiooni väärtuse ühik tuleb märkida vastavale väljale. Võimaluse korral on soovituslikud ühikud populatsiooni suurus üksikisendites (= i) või paarides (= p), muudel juhtudel tuleb kasutada kõige täpsemaid olemasolevaid ühikuid, lähtudes populatsiooni ühikute ja koodide standarditud loetelust, mis on välja töötatud artiklite 12 ja 17 aruandluse raames (vt teabeportaal).

24 L 198/62 Euroopa Liidu Teataja Arvukuse kategooria (Kategooria): vt selgitust eespool suuruse all C = tavaline, R = haruldane, V = väga haruldane, P = esineb vastav väli peaks olema täidetud, kui andmed puuduvad (DD) ning populatsiooni suuruse hinnangut ei ole võimalik anda või lisaks populatsiooni suuruse kvantitatiivsele hinnangule. Andmete kvaliteet: märkida tuleb andmete kvaliteet, kasutades järgmisi koode: G = hea (nt tugineb uuringutele); M = keskmine (nt tugineb mittetäielikele andmetele koos osalise ekstrapoleerimisega); P = kehv (nt umbkaudne hinnang); DD = andmed puuduvad (soovitav on seda kasutada juhul, kui populatsiooni suurust ei ole võimalik isegi hinnanguliselt määrata). ii) direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 nimetatud liikide ning direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide ala hindamise kriteeriumid (III lisa punkti B kohaselt) POPULATSIOON: = III lisa punkti B alapunkt a: alal esinevate liikide populatsiooni suurus ja tihedus võrreldes kogu riigi territooriumil esinevate populatsioonidega. Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata ala populatsiooni suhtelist suurust ja tihedust võrreldes kogu riigi populatsiooniga. Viimati nimetatud aspekti on üldiselt üsna raske hinnata. Sobivaim oleks protsentides väljendatud mõõtühik, mis tuleneb ala populatsiooni ja riigi territooriumil esineva populatsiooni suhtest. Nagu punkti A alapunkti b kriteeriumi puhul, soovitatakse ka siin kasutada hinnangulist väärtust või klassivahemikke järgmise progresseeruva mudeli kohaselt: A: 100 % p > 15 %, B: 15 % p > 2 %, C: 2 % p > 0 %. Lisaks sellele tuleb kõik juhud, kus liigi populatsioon esineb kõnealusel alal ebaolulisel määral, märkida neljandasse kategooriasse. D: ebaoluline populatsioon. Juhul kui liiki on alal harva nähtud, näiteks väljapoole oma leviala sattunud liik, ei loeta vastavat liiki oluliseks populatsiooniks ning see tuleks registreerida klassi D. Kui asjaomase populatsiooni esindavus alal on klassifitseeritud klassi D: ebaoluline, ei ole vaja selle elupaigatüübi kohta kõnealusel alal märkida muid hindamiskriteeriume. Nendel juhtudel ei ole vaja märkida kriteeriume Kaitse, Eraldatus ja Üldhinnang. KAITSESTAATUS: = III lisa punkti B alapunkt b: kõnealuse liigi seisukohast tähtsate elupaigatunnuste kaitsestaatuse aste ja taastamisvõimalused. See kriteerium koosneb kahest allkriteeriumist: i) liigile tähtsate elupaigatunnuste kaitsestaatuse aste; ii) taastamisvõimalused. i) L i i g i l e t ä h t s a t e e l u p a i g a t u n n u s t e k a i t s e s t a a t u s e a s t e Kriteerium i eeldab elupaigatunnuste üldhinnangut, mis on seotud käsitletava liigi bioloogiliste nõuetega. Nii looma- kui ka taimeliikide puhul on kõige asjakohasemad populatsiooni dünaamikat mõjutavad tegurid. Tuleks hinnata elupaiga struktuuri ja mõningaid abiootilisi tegureid. Selle kriteeriumi järgneval liigitamisel tuleks kasutada parimat võimalikku eksperdiarvamust: I. tunnuste kaitsestaatus eeskujulik, II. tunnuste kaitsestaatus hea, III. tunnuste kaitsestaatus keskmine või osaliselt kahjustunud. Kui ala liigitatakse alamklassi I: tunnuste kaitsestaatus eeskujulik või II: tunnuste kaitsestaatus hea, tuleb punkti B alapunkti b kriteerium tervikuna klassifitseerida vastavalt klassi A: eeskujulik kaitsestaatus või B: hea kaitsestaatus, sõltumata muude allkriteeriumide liigitusest.

25 Euroopa Liidu Teataja L 198/63 ii) T a a s t a m i s v õ i m a l u s e d Selle allkriteeriumi osas, mida tuleb arvesse võtta ainult siis, kui tunnuste kaitsestaatus on keskmine või osaliselt kahjustunud, tuleb kasutada sama lähenemisviisi kui punkti A alapunkti c iii kriteeriumi puhul, lisades sellele kõnealuse populatsiooni elujõulisuse hinnangu. Selle tulemusena peaks liigitussüsteem olema järgmine: I: taastamine lihtne, II: taastamine võimalik keskmise jõupingutusega, III: taastamine raske või võimatu. S ü n t e e s : k o h a l d a t a k s e k õ i g i k o l m e a l l k r i t e e r i u m i k l a s s i f i k a t s i o o n i A: kaitsestaatus eeskujulik = tunnuste kaitsestaatus eeskujulik, sõltumata taastamisvõimaluse liigitusest, B: hea kaitsestaatus = tunnuste kaitsestaatus hea, sõltumata taastamisvõimaluse liigitusest, = tunnuste kaitsestaatus keskmine või osaliselt kahjustunud, kuid seda on kerge taastada, C: keskmine või vähenenud kaitsestaatus = kõik muud kombinatsioonid. ERALDATUS: = III lisa punkti B alapunkt c: alal esinevate liikide populatsiooni isolatsiooniaste võrreldes liigi loodusliku levikualaga. Seda kriteeriumi võib tõlgendada ligikaudse näitajana, millega mõõdetakse käsitletava populatsiooni osa ühest küljest liigi geneetilise mitmekesisuse ja teisest küljest selle konkreetse populatsiooni tundlikkuse seisukohast. Lihtsustatult võib väita, et mida rohkem on populatsioon isoleeritud (võrreldes selle loodusliku levikualaga), seda suurem on selle osatähtsus liigi geneetilises mitmekesisuses. Järelikult võib terminit eraldatus vaadelda laiemas kontekstis, kasutades seda võrdselt täielike endeemsete liikide, alamliikide/sortide/tõugude ning metapopulatsiooni allpopulatsioonide puhul. Seoses sellega tuleks kasutada järgmist liigitust: A: populatsioon (peaaegu) eraldatud, B: populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala äärel, C: populatsioon ei ole eraldatud kogu liigi loodusliku leviku alal. ÜLDHINNANG = III lisa punkti B alapunkt d: ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitsest lähtuvalt. Selle kriteeriumi alusel antakse ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitsest lähtuvalt. Seda võib kasutada eelmiste kriteeriumide liitmiseks ja samuti käsitletava liigi seisukohast tähtsaks peetavate ala tunnuste hindamiseks. Need tunnused võivad liigiti erineda ja nende hulka võib kuuluda ka inimtegevus alal või naaberaladel, mis mõjutab liikide kaitsestaatust, maakasutust, ala seadusjärgset kaitset, eri elupaikade ja liikide vahelisi ökoloogilisi seoseid jne. Selle üldhinnangu andmiseks võib kasutada parimat võimalikku eksperdiarvamust, kasutades järgmist liigitussüsteemi: A: üliväärtuslik, B: väärtuslik, C: küllaltki väärtuslik. Märkus: standardne andmevorm on mõeldud kindla ala elupaikade või liikide kaitse hindamiseks, samas kui artikli 17 alusel tehtav hindamine käsitleb staatust liikmesriigi kogu biogeograafilises piirkonnas. Mõiste kaitsestaatus on määratletud elupaikade direktiivi artikli 1 punktides e ja i mõistena, mis kirjeldab üldist elupaigatüüpide või liikide staatust biogeograafilises piirkonnas. Nimetatud kaitsestaatust hinnatakse nüüd regulaarselt iga kuue aasta tagant tehtavate eduaruannete raames kooskõlas elupaikade direktiivi artikliga 17. Alade hindamine kooskõlas elupaikade direktiivi III lisas toodud kriteeriumidega sisaldab kindla ala elupaigatüüpide või liikide kaitsestaatuse astme hinnangut.

26 L 198/64 Euroopa Liidu Teataja Muud olulised taime- ja loomaliigid (valikuline) Järgnevalt võib märkida kõik muud tähtsad taime- ja loomaliigid, kui need on ala kaitse ja majandamise seisukohast olulised, kasutades järgmist menetlust. Klass: sisestage kood asjakohase liigi klassi väljale (A = kahepaiksed, B = linnud, F = kalad, Fu = seened, I = selgrootud, L = samblikud, M = imetajad, P = taimed, R = roomajad). Nimi ja kood: esitage liigi teaduslik nimi; IV ja V lisas loetletud lindude puhul tuleb lisaks teaduslikule nimele kasutada teabeportaalis esitatud koodi. Tundlikkus (S): sellele väljale märgitakse, kas kindla liigiga seotud teabe kättesaadavus avalikkusele võib olla kahjulik selle kaitsele, näiteks kuna seda omastatakse ebaseaduslikult ning standardses andmevormis sisalduva teabe kättesaadavus avalikkusele suurendaks ohtu oluliselt. Sellisel juhul tuleb vastavale väljale märkida jah. Kui liik on märgitud tundliku liigina, ei teavita nõukogu omal algatusel avalikkust liigi olemasolust alal (nt avaldades teabe avalikkusele kättesaadavas andmebaasis või veebilehel). Juhul kui teave vastava liigi olemasolust kindlas piirkonnas on juba avalikkusele kättesaadav, nt väljaannete kaudu või veebipõhine teave, ei ole liigi märkimine tundlikuks liigiks põhjendatud. Mitteesinemine (NP) (valikuline): juhul kui liigid, mis eelnevalt alal esinesid, ei ole enam alal, võib selle vastavalt märkida, sisestades tähise x tulpa NP (alternatiivina vastava elupaigatüübi teabe kustutamisele standardsest andmevormist). Märkus: liiki loetakse alas mitteesinevaks näiteks juhul, kui seda ei ole pikka aega alal märgatud. Ajavahemik erineb liigiti mõneaastane puudumine lihtsalt jälgitavatel liikidel tähendab tõenäoliselt liigi kadumist alalt, samas kui raskesti jälgitavate liikide puhul nagu brüofüüdid või mõned putukad ei tähenda mitmeaastane vaatlusandmete puudumine tingimata liigi kadumist alalt, kui elupaik ei ole muutunud. Suurus: tuleb esitada teave populatsiooni suuruse kohta. Kui täpne arv ei ole teada, peab võimaluse korral esitama populatsiooni vahemiku ning sisestama vahemiku alumised (minimaalne) ja ülemised (maksimaalne) väärtused. Kui populatsiooni vahemik ei ole teada, kuid on olemas teave kas minimaalse või maksimaalse populatsiooni suuruse kohta, tuleb vahemiku puuduv väärtus esitada hinnanguliselt. Populatsiooni väärtuse ühik tuleb märkida vastavale väljale. Võimaluse korral peaksid ühikud olema paarides (= p) või üksikisendites (= i), vastasel korral tuleb lähtuda populatsiooni ühikute ja koodide standarditud loetelust, mis on välja töötatud artikli 17 aruandluse raames (vt teabeportaal). Vajaduse korral võib sisestada muid kui artikli 17 aruandluses kasutatud ühikuid. Kategooria: kui kvantitatiivseid andmeid ei ole, märgitakse, kas liik on tavaline (C), haruldane (R) või väga haruldane (V). Mis tahes populatsiooni teabe puudumise korral märgitakse, et liik esineb alal (P) (vt näide joonisel 4). Märkige iga liigi kohta, miks see on loetelusse kantud, kasutades järgmisi kategooriaid: IV: IV lisa liigid (elupaikade direktiiv) V: V lisa liigid (elupaikade direktiiv) A: siseriikliku punase raamatu nimekiri B: endeemsed liigid C: rahvusvahelised konventsioonid (sh Berni, Bonni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid) D: muud põhjused Võimalik on kategooriate mitu sissekannet. Konkreetsete liikide loetelusse kandmise põhjusi käsitlevaid täiendavaid üksikasju, eriti punkti D osas, võib esitada punktis 4.2, mis on vaba teksti väli, kus kirjeldatakse ala kvaliteeti ja tähtsust. Kasutama peaks IV ja V lisas loetletud linnuliikide nimetuste koode (vt teabeportaal). Liikide kohta ala hinnangud puuduvad.

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

KASUTUSJUHEND

KASUTUSJUHEND KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST 10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim] Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.5.2014 COM(2014) 265 final 2014/0138 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem