Alkoholivastase hoiaku kujundamine kooliõpilastel
|
|
- Niina Tammik
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Eesti Arst 2004; 83 (11): Alkoholivastase hoiaku kujundamine kooliõpilastel Anne Volver 1, Atko Viru 2 1 ühendus AVE, 2 TÜ spordibioloogia instituut alaealised, alkoholivastane hoiak, sekkumisprogramm Alkoholivastane kasvatus sisaldab keeldusid ning piiranguid, alkoholist tulenevatest ohtudest teavitamist, sotsiaalse kompetentsuse (ka emotsionaalse intellektuaalsuse) arendamist, oskuste õpetamist, kuidas vastanduda täiskasvanute ettepanekutele, kuidas keelduda alkoholi joomisest. Programmide tulemused on variatiivsed, programmide teostamisel on tähtis hea pedagoogitöö, regulaarse kasvatustöö vajalikkus jm. Nende asjaolude pärast otsitakse uusi teid, kuidas kujundada tauniv hoiak alkoholi suhtes ja muuta alkoholivastane kasvatus tõhusaks. 22. septembril a kiitsid Euroopa parlament ja Euroopa Liidu nõukogu heaks programmi, mille järgi on alkohol üks olulisemaid tervise determinante euroliidus (1). Alkoholi rohke pruukimise ja hea kättesaadavuse loogiliseks tagajärjeks on joomise levik kooliõpilaste hulgas. Eesti pole alkoholi leviku poolest noorte hulgas kaugeltki erand, nagu näitab paljude maade võrdlev uuring (2) Eesti õpilase küsitluse põhjal oli viimase 12 kuu jooksul alkoholi pruukinud 89% ja purjus olnud 56% küsitletuist (3). Ülevaate eesmärgiks on tutvustada uurimistöid ja katseprogramme, mida on rakendatud kooliõpilastel alkoholivastase hoiaku kujundamiseks. Varajases eas alkoholi pruukimisest tulenev tervisekahju Teismeline organism on tundlik alkoholi kahjustava mõju suhtes. On näidatud, et teismeliste ja noorte täiskasvanute surmajuhtude arv suureneb koos joomise levikuga. Väikestest alkoholidoosidest tulevat tervisekasu pole senini tõestatud. Alkoholisõltuvuse kujunemise tõenäosus on joomise alustamisel alla 15. eluaastat neli korda suurem kui neil, kes alustasid kahekümnendatel eluaastatel (vt jn 1) (5). Alkohoolsete jookidega sõbrunemisel enne puberteeti pidurdub tütarlastel suguline küpsemine (6). Alkoholilembelistele teismelistele on omane meeleolu muutlikkus ja ärevushäired, vägivaldne käitumine, agressiivsus, vilets eneseregulatsioon, vastuhakk käitumise korrigeerimisele, impulsiiv- sus, depressioon, emotsionaalsete reaktsioonide madal lävi, arenemata kõne, sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvilumuste puudumine, madal enesehinnang, vilets õppeedukus. Nende hulgas esineb sagedamini ka teiste meelemürkide kasutamist, liiklusõnnetusi, kuritegevust (ka mõrvu), suitsiide (7). Samuti on neil leitud, et maksakahjustusele viitavate ensüümide sisaldus veres on suurenenud (7). Alkoholi levikut noorte hulgas mõjutavad tegurid Esmapilgul näib, et alkoholi tarbimiseni viib tahtmine olla täiskasvanu, teiste eeskuju ning uudsuse ja elamuste janu. Küsitlusuuringutes ilmnevad veel paljud alkoholi levikut soodustavad tegurid, mis jaotatakse isiksusevälisteks ja -omadustest tulenevateks. Isiksusevälisteks mõjudeks on vanemate, eriti isa joomine, sõprade kutse, alkoholi kättesaadavus ja alkoholireklaam (8 10). Kõigi mõjude hulgast on kindlalt esikohal kodus valitsev miljöö. Kodus algab igasugune kasvatus ja hoiakute kujundamine. Paljud vastanutest kinnitasid, et nad hakkasid alkoholi tarbima kodus oma vanemate juuresolekul. Ilmneb, et vanemate karskus või joomine kajastub ka laste suhtumises alkoholi (11). Alkoholireklaami mõju on põhjustanud vaidlusi ja ka vastakaid uurimistulemusi (10). Reklaami mõju teismelistele on teistsugune kui täiskasvanutele: lastel ja noorukitel õhutab atraktiivne reklaam elamusjanu ja ka muid joomise motiive (12). 770
2 Televisioonis on alkoholi joojad sageli elegantsed ja võluvad. Selleteemalisest uuringust ilmnes, et TV-reklaamides kujutatakse joomist 60%-l juhtudest tavaolukorras, kuid kolmandik reklaame näitab joomist luksuslikes oludes ning ainult 5% reklaame kujutab vaeste inimeste joomist (13). Samas võib esile tuua TV-reklaami positiivse mõju noorukite purjuspäi autojuhtimise vähendamisele (14). Isiksuseomadustest tulenevateks joomisele viivateks teguriteks on soov saada uusi elamusi ja end näidata, samuti oskamatus käituda riskisituatsioonis ja toime tulla stressiga, kohanemisraskused, madal eneseregulatsioon, võõrandumine, emotsionaalse intellektuaalsuse madal tase, sageli väär arvamus alkoholi positiivsest mõjust (15 19). Alkoholi pruukimise konkreetne motiiv sõltub tihti isiksuse eripärast. Positiivse ellusuhtumisega teismelised tarvitavad alkoholi lõbu pärast, suure ärevustundlikkusega (hirm tuleviku ees, õnnetuse või haiguse kartus) tarvitavad alkoholi selleks, et tunda end paremini, unustada hirmud, eemalduda tegelikkusest (20). Küsitlusuuringus, kus osales 187 õpilast Austraaliast, ilmnes, et õpilaste soov olla karske tulenes eelkõige hirmust alkoholi negatiivse mõju ees, vähem oluliseks pidasid nad perekonnas kehtestatud keeldusid ja piiranguid ning religiooni (21). Alkoholi levikut tõkestavad meetmed Alkoholi levikut soodustavate tegurite arvukus ja mitmekesisus nõuab paindlikku alkoholivastast kasvatustööd. Ajapikku on kasutatud mitmesuguseid taktikaid keeldudest manitsemiseni. On loodetud, et alkoholi kahjuliku mõju selgitamisel ei hakka õpilased alkoholi tarvitama. Selle ülesande täitmises saavad osaleda ka arstid. USAs teostatud 1842 arsti küsitlus näitas, et 52% neist usub alaealistega peetud alkoholivastaste lühivestluste tulemuslikkusesse (22). Alkoholi mõju selgitavate programmide tulemuste uurimine näitas, et need annavad positiivse tulemuse küll teadmiste paranemisena, kuid ikkagi on neil vähene mõju noorte tegelikule käitumisele ja alkoholi pruukimisele (23, 24). Nõustudes keeldude ja alkoholi-alaste teadmiste vajalikkusega, tuleb siiski tõdeda, et üksnes sellest jääb väheseks, et kujundada tauniv hoiak alkoholi suhtes. Seepärast on katsetatud mitmeid muid meetodeid, suur panus tehakse sealjuures isiksuse kujunemise juhtimisele ja sotsiaalsete oskuste (käitumise) arendamisele. Hopkins ja kaastöötajad võtsid vaatluse alla mitmeaastase ulatusliku programmi, mille sihiks oli koos noorte teavitamisega alkoholi mõjust alkoholivastase hoiaku kujundamine. Rõhku pandi enesehinnangu parandamisele ja oskusele teha kaalutud otsuseid. Esialgne positiivne tulemus ei osutunud 2 3 aasta pärast tehtud uuringu kohaselt piisavaks. Selgus, et oskus teha otsuseid, parem enesehinnang ja ka teadmised alkoholiga seonduvast mõjutasid vähe alkoholiga seonduvat käitumist. Mõjusamaks osutusid religioon ning täiskasvanute eeskuju (25). Sagedasti püütakse alkoholivastasesse kasvatusse tuua nn sotsiaalne õpetus. Selliste programmide tulemus sõltub paljuski teostajast. On ilmnenud, et vastupidi soovitule võib hoopis suureneda teismeliste vastuvõtlikkus alkoholireklaami suhtes ja täiskasvanute (seejuures ka vanemate) väära eeskuju tõttu kujunevad väärarvamused alkoholi toime kohta (26). Mõned sotsiaalse õpetuse programmid põhinevad negatiivsel käitumuslikul käsitlusel. Püütakse arendada toimetulekuvilumusi, et seeläbi kahandada selliste alkoholi tarbimist õhutavate tegurite mõju nagu madal enesehinnang ja enesega rahulolematus (27). Sellised programmid on andnud küll positiivseid, kuid mitte piisavaid tulemusi (28). Alkoholivastases sekkumises on rakendatud meetodit võistkond-mäng-turniir. See põhineb õpilaste võistkondade komplekteerimisel ja ettevalmistamisel ning võistlusel sotsiaalsetes oskustes ja teadmistes alkoholi pruukimise kahjulikkusest. Sellise ettevalmistuse saanud gümnaasiumiõpilased paistsid silma heade teadmistega alkoholi mõjust, nende hulgas vähenes alkoholitarbimine ja nad suhtusid negatiivselt liiklusvahendi juhtimisse joobeseisundis. Positiivne tulemus püsis järeluuringutel üks ja kaks aastat hiljem (29). Nagu näitavad paljusid uurimusi ühendava metaanalüüsi tulemused, annab positiivseid tulemusi 771
3 selline taktika, mis põhineb analüütilise seisukoha kujundamisel täiskasvanute arvamuse suhtes. Viimastel aastastel on tähelepanu keskmes alkoholivastase hoiaku kujundamine emotsionaalse intellektuaalse kasvatamise kaudu. Goldberg (31) on veendunud, et see on põhiline võimalus tõkestada alkoholi tarvitamise levikut alaealistel. Kinnitust pakkus 205 Lõuna-California 12 13aastase lapse uuring: emotsionaalse intellektuaalsuse mitmetegurilise skaala alusel hinnates ilmnes emotsionaalse intellektuaalsuse pöördvõrdeline seos alkohoolsete jookide kasutamisega (18). Autorite arvates on emotsionaalselt intelligentsemad teismelised enam võimelised mõistma teisi ja hindama autoriteetsete täiskasvanute negatiivset survet. Need omadused annavad eeldusi suurendatud vastuhakuks alkoholi pruukimisele a käivitati Schleswig-Holsteinis programm Gläserne Schule, mille sihiks oli innustada õpilasi olema vastutustundlik oma tervise suhtes ja hoiduma sõltuvusainetest (30) aastal osales programmis 90 kooli õpilasega. Lisaks Saksamaa koolidele on haaratud koole Austriast ja Itaaliast. Esimese tulemusena selgus, et õpilaste teadmised alkoholi ja narkootikumide sõltuvuse tekkimisest pole küllaldased, et osata seda vältida. Jätkati kompleksse strateegiaga: süvendati teadmisi sõltuvusainetest, püüdes sõltuvuse teket seostada iseloomu kujundamise ja mitmesuguste välisteguritega. Tähelepanu koondati 12 15aastastele õpilastele. Nüüdseks sisaldab programm 30 erinevat varianti. Nt ühe variandi puhul esitatakse õpilastele nõue kaheks nädalaks loobuda või vähendada sõltuvuskäitumist. Eeldati õpilaste head informeeritust sõltuvusainete toimest. Kahe nädala pärast vastasid õpilased küsimustele ja toimus ühine arutelu, kus õpilased hindasid kainusperioodi mõju. Teise mooduli puhul olid tähelepanu keskmeks pingesituatsioonid koolis, mis võivad seonduda sõltuvusainete kasutamisega. 70% õpilastest täitis lubadust loobuda kaheks nädalaks igasugusest sõltuvuskäitumisest. Võrreldes kontrollrühmaga vähenes sõltuvuskäitumine mõõdukalt. Ilmekad muutused olid neil õpilastel, kes mõistsid sõltuvuskäitumise riski tervisele. Neil oli tulemus sedastatav ka kolme kuu pärast. Alkohoolikute laste kasvatamise programmid Kuna kodused olud ja eriti isa joomine on tugevaks varajast alkoholipruukimist soodustavaks mõjuriks, pälvivad olulist tähelepanu alkohoolikute lapsed. Spetsiaalselt nende tarbeks on välja töötatud mõjutusprogramme (33). Kuigi need programmid on koostatud kindlale sihtrühmale, on hõlbus neid kohandada kõikidele lastele ja noorukitele. Sotsiaal-kultuuriline programm. Informeeritakse alkoholi kahjulikkusest ja arendatakse käitumisoskusi erinevates olukordades. Sihiks on õpetada lapsi mõõdukalt jooma (34). Koolitusprogramm. Treenitakse sotsiaalset kompetentsust ja toimetulekuvilumusi, teavitatakse alkoholi kahjulikkusest, kasutatakse rollimänge ja püütakse leida meelepärast tegevust (35). Oskus juhtida oma elu. Õpetatakse eluga toimetulekut, oma emotsioonide talitsemist ja psühhosotsiaalsete probleemide lahendamist (36). Andmed nende kolme programmi rakendamise tulemuste kohta puuduvad. SMAAP (stressi juhtimise ja alkoholi programm, Stress Management and Alcohol Awarnes Program). Arendatakse eneseteadvust, emotsioonide reguleerimist, õpetatakse toimetulekuoskusi, käsitletakse väärkontseptsioone alkoholist. Selle tulemusel suurenes 9 11-aastastel lastel teadmine alkoholist, paranes sotsiaalne kompetentsus, kujunes probleemide lahendamise oskus (37). STAR (õpilased koos ja toimekalt, Student Together and Resourseful). Käsitletakse alkoholi mõju organismile ja perekonnale, arendatakse sotsiaalset kompetentsust, probleemide lahendamist ja käitumist stressolukorras ning kujundatakse alkoholist keeldumise oskus. Tulemusena täiustus tundeelu kontroll ja enesekindlus, vähenes üksildus ja depressiivsus (38). SEP (perekonna jõustamise programm, Strengthening Family Programm). 18 kahe kuni kolme tunnist õppust kirikus või ühiskondlikus keskuses ühel ajal lastele ja vanematele. Vanemate programmi keskmes on kasvatusprobleemid, suhtlemisvilumused, laste käitumise juhtimine. Lasteprogramm käsitleb tun- 772
4 nete reguleerimist, probleemide lahendamist, oskust vastu panna täiskasvanute vääratele ettepanekutele. Tulemusena arenes oskus juhtida käitumist ja vähenes alkoholi pruukimine (39). CASPAR (Cambridge i ja Smerville i alkoholismi ning taastusravi programm, Cambridge and Smerville Programm for Alcoholism Rehabilitation). Rühmatöö pärast tunde. Käsitletakse alkoholi- ja perekonnaprobleeme, õpetatakse toimetulekut. Suurenes usalduslikkus, osal vähenes joomine (40). Kokkuvõte Alkoholi laialdane levik alaealistel on saanud tõsiseks rahvatervise probleemiks. Alkoholi tarvitavatel lastel ilmnevad mitmesugused tervisehäired: pidurdub vaimne, emotsionaalne ja suguline areng. Suurenenud on alkoholisõltuvuse tõenäosus. Alkoholi levikut noortel soodustavad mitmed isiksusevälised (olulisem on kodune olukord ja vanemate joomine) ning isiksusest tulenevad (olulisemad on elamusjanu, oskamatus sotsiaalselt kohaneda ja eneseregulatsioonivõime nõrkus) tegurid. Alkoholivastases kasvatuses soovitatakse ja kasutatakse keeldusid ning piiranguid, alkoholist tulenevate ohtude tutvustamist, sotsiaalse kompetentsuse (ka emotsionaalse intellektuaalsuse) arendamist, oskust keelduda alkoholi tarvitamisest. Alkoholivastase hoiaku kujundamise programmid on näidanud tulemuste suurt variatiivsust, mis viitab pedagoogilise meisterlikkuse tähtsusele programmide elluviimisel. Paljudel juhtudel on positiivne tulemus osutanud lühiaegseks, mis näitab regulaarse kasvatustöö vajalikkust. Seepärast tuleb otsida uusi teid tauniva hoiaku kujundamiseks alkoholi suhtes ning muuta alkoholivastane kasvatus tõhusamaks. Kirjandus 1. European Union. Community action in the field of public health ( ). Work plan. European Uninon; Smart RG, Ogborne A. Drinking and heavy drinking by students of 18 countries. Drug Alcohol Depend 2000; 60: Saar E. Alkohol ja sellega seotud probleemid. Tallinn: Politseiamet; Andreasson S, Allebeck P, Romelsjö A. Alcohol and mortality among young men. Longitudinal study of Swedish conscripts. BMJ 1988;296: Age at onset of alcohol use and its association with alcohol abuse and dependence. NIAUA; Les Dees W, Hiney JK, Srivastava V. Alcohol s effect on female puberty. The role of insulin-like growth factor 1. Alcohol Health Res World 1998;22: Chassin L, DeLucia C. Drinking during adolescence. Alcohol, Health & Res World 1996;20: Epstein J, Williams C, Botvin GJ. How universal are social influences to drink and problem behavior for alcohol use. Addict Behav 2002;27: Windle M. Effect of parental drinking on adolescents. Alcohol Health Res World 1996;20: Atkin CK. Alcohol-beverage advertising: Its content and impact. In: control issues in alcohol abuse strategies for stataes and communities. Advantages in Substance abuse. Greenwich: Conn. JAI Press inc; p Maddox GL, McCall BS. Drinking among teenagers: A sociological interpretation of alcohol use by high school students. New Brunswick HJ: Rudgers Center for Alcohol Studies; Earleywine M, Finn PR Sensation seeking explains the relation between behavioral distribution and alcohol consumption. Addict Behav 1991;16: Hansen A. The portryal of alcohol on television. Health Educ J 1986;45: Atkin CK. Television socialization and risky driving by teenagars. Alcohol, Drugs and Drinking 1988;51: Zuckermann M. Sensation seeking: beyond the optimal level of arousal. New York: J.Willey and Sons; Cardenal CA, Adell MN. Factors associated with problematic alcohol consumption in schoolchildren. J Adolescent Health 2000;27: Gerrard M, Gibbson FY, Hesslig RM. A longitudinal study of the reciprocal nature of risk behaviors and cognition in adolescents: what do shapes what you think and vice versa. Health Psychol 1996;15: Trinidad DR, Johnson CA. The association between emotional intelligence and early adolescent tobacco and alcohol use. Pers Indiv Differ 2002;32: Grant BF Age at smoking onset and its association with alcohol concumption and DSM-IV alcohol abuse and dependence: Results from the national longitudinal alcohol epidemiologic survey. J Subst Abuse 1988;10: Comenau N, Stewart SH, Loba P. The relation of trait anxiety, anxiety sensitivity, and sensation seeking to adolescent motivation for alcohol, cigarette, and marihuana use. Addict Behav 2001;26: Stritzke WGK, Butt JCM. Motives for not drinking alcohol among Australian adolescents: Development and initial validation of a five-factor scale. Addict Behav 2001; 26:
5 22. Marcell AV, Halpern-Felsher B, Corinell M, Milstein SG. Physicians attitude and beliefs concerning alcohol abuse prevention in adolescents. Am J Prev Med 2002;22: Rundall TG, Runvold WH. A meta-analysis of school smoking and alcohol use prevention programs. Health Educ Quart 1988;15: Moskowitz JM. The primary prevention of alcohol problems. A critical review of the research literature. J Stud Alcohol 1989;50: Hopkins RH, Mauss AL, Kearey KA, Weisheit RA. Comprehensive evaluation of a model alcohol education curriculum. J Stud Alcohol 1988;49: Hansen WB, Johnson CA, Flay BR, Graham JW, Sobel J. Affective and social influences approaches to the prevention of multiple substances abuse among seventh grade students: Results from project SMART. Prev Med 1988;17: Bangert-Drowns RL. The effect ol school-based substance abuse education a meta-analysis. J Drug Educ 1988;18: Dureya EJ, Okwumabua JO. Effects of a preventive alcohol education program after three years. J Drug Educ 1988;18: Wodarski JS. Teaching adolescents about alcohol and driving: A two year follow-up. J Alcoh Drug Educ 1987;17: Tobler NS. Meta-analysis of 143 adolescent drug prevention programs: Quantitative outcome result of program participants compared to a control or comparison group. J Drug Issues 1986;16: Goldberg N. Emotsionaalne intellektuaalsus. Tallinn, Rashke P, Kalke J. Learning by Renouncement. Cocept and effects of the addiction prevention programme Transparent School. Infolist; Price AW, Emshoff JG. Prevention and intervention with children of alcoholics. Alcohol Health Res World 1997;21: Williams CN: Prevention and treatment approaches for children of alcoholics. In: Windle M, Searles JS. Children of alcoholics. New York: Guilford Press; p Dies RR, Burgardt K. Group interventions for children of alcoholics: Prevention and treatment in the school. J Adolesc Group Therapy 1991; 1: Nastasi BK, DeZolt DM. School Intervention for children of alcoholics. New York: Guilford Press; Shert JL, Roosa MW, Sandler IN, Ayres TS, Gensheimer LK, Bravier SL, Yein J. Evaluation of a preventive intervention for a self-related subpopulation of children. Am J Community Psychol 1995;33: Enestoff JG. A preventive intervention with children of alcoholics. Prev Hum Serv 1990;7: Kumfer KL, Molgaard V, Spoths R. The strengthening families program for the prevention of delinquenses and drug use. In: Peters RD, MacCahon RJ (eds.) Prevention childhood disorders: substance abuse and delinquency. Newbuy: Saga Publ; 1996; p DiCicco L, Davis RB, Hogan J, MacLean A, Orenstein A. Group experiences for chlidren of alcoholics. Alcohol Health Res World 1984;8:20 4. Summary Antialcohol intervention in school students Alcohol consumption by teenagers is a serious problem of public health. The aim of the present paper was to review the research of antialcohol interventions aimed to promote antialcohol attitude. In teenagers, serious alcohol related adverse consequences are aggravated mental, emotional and sexual development, high risk of alcohol dependence, etc. In youngsters the spread of alcohol use is favored by several factors. The most important among them are sensation seeking, inexperience in social coping, low self-esteem, home situation and drinking of parents. In antialcohol education, both prohibitions and information on alcohol risks are recommended. More recently, attention has been paid to social competence, improvement of emotional intelligence and teaching of the tactics how to refuse adults proposals to drink. Testing of the elaborated intervention programme has revealed a significant variability of results. Obviously, the didactic mastering of teachers is essential. However, in several cases the improved knowledge of alcohol risks was not accompanied with changes in alcohol related behaviour. Mostly, intervention programme had a short-term positive effect but did not generate long lasting antialcohol attitude. Consequently, systematic antialcohol education is necessary, as well as seeking for new approaches to effective antialcohol intervention. 774
Markina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 1 Kas kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega patsiente tuleb järgnevate sekkumiste planeerimiseks alkoholi väärtarvitamise suhtes sõeluda vs
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemMillest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog
Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemPowerPoint Presentation
Ära löö last- ka sõnadega Anne Kleinberg MD, PhD TLH Psühhiaatriakliiniku juhataja 20.11.2015 Sissejuhatus Vanemlikkus Vägivalla liigid Verbaalse vägivalla mõiste ja variandid Verbaalse vägivalla mõju
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
RohkemKliiniliste soovituste koostamine
Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemErasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri
Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K15_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 15 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente tuleb alkoholi ja bensodiasepiinide segakasutuse suhtes hinnata vs mitte hinnata? Kriitilised
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemSAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind
SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K13_K14_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 13 ja nr 14 K 13: Kas alkoholihimu vähendavaid ravimeid saavad patsiendid peavad vähendamiseks ravimit kasutama igapäevaselt vs kasutama riskiolukorras?
RohkemPROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts
PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts 2019 1 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ALVAL Alkoholisõltuvuse ravi teenus ESF KTE Programm Psühhosotsiaalsed sekkumised RÜ TAI TAT TAT
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K10_EvSu.doc
Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 10 Kas kõigil alkoholi kuritarvitavatel ja alkoholisõltuvusega patsientidel kasutada abstinentsi või alkoholi tarvitamise vähendamise saavutamiseks
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSüsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk
Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemMicrosoft Word - Kurg_seminaritöö_17.05.docx
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kirsikka Kurg AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE SÜMPTOMITE SEOS HILISEMA NARKOOTIKUMIDE TARVITAMISEGA Seminaritöö Juhendaja: Jaanus Harro, Evelyn Kiive Läbiv pealkiri:
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K22_EvSu.doc
Kliiniline küsimus nr 22 Kas kõiki alkoholitarvitamise häirega patsiente on efektiivne sõeluda, ravida ja rehabiliteerida üldarstiabisüsteemis vs kõigis ambulatoorsetes eriarstiabiüksustes vs kõigis päevaraviüksustes
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemMergedFile
Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemVähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale
Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb
RohkemSlide 1
TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemKaksikdiagnoosi psühhoteraapiast praktikule
Kaksikdiagnoosi psühhoteraapiast praktikule Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni (EKKA) kevadkonverents mai 2016 Tartus Aili Maar Kliiniline psühholoog, EuroPsy (clinical) PERH IV (naiste
RohkemKOV-alkoholipoliitika-ettepanekud_final
Alkoholipoliitika meetmete rakendamine kohalikul tasandil Ettepanekud riikliku alkoholipoliitika rohelisse raamatusse Laura Aaben KOV alkoholipoliitika töörühma juht Tervise Arengu Instituut Tallinn, august
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemSõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris
Sõltuvusest, kaksikdiagnoosist, integratiivravi ja rehabilitatsiooni võimalustest päevastatsionaaris Aili Maar Kliiniline psühholoog SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik PERH Psühhiaatriakliinik,
RohkemSQL
SQL Kuues loeng 3GL inside 4GL Protseduurid Funktsioonid Tavalised Funktsioonid (üks väljund) Ilma väljundita Protseduurid Viitargumentide kasutamise võimalus Tabel-väljundiga Protseduurid Create function
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemPowerPoint Presentation
Socialia ja humanitaria Horisont 2020 tervise ja toidu-biomajanduse valdkondade teemades Argo Soon Estonian Teadusagentuur ERM, Tartu, 20.12.16 Et oleks selge: definitsioonid Sotsiaalteadused: sotsioloogia
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemMicrosoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt
SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemMicrosoft Word - Kaadrikvsuitsetamine08-10raport.doc
Tervise Arengu Instituut Kaadrikaitseväelaste suitsetamislevimuse uuring aastatel 2008-2010 (3 aasta valim) Statistilise analüüsi ja rapordi koostaja: Lagle Suurorg, (Tallinna Lastehaigla SA) Konsultandid:
RohkemMergedFile
VEPA Käitumisoskuste Mängu tulemused Õppeaasta 2017/2018 Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2018 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPowerPoint Presentation
KIKERIKII VÕI KUKKURUKUU? KULTUURILISED ERINEVUSED JA KOHANEMINE VÄLISRIIGIS Kristina Lukk HIRMUL ON SUURED SILMAD Hirm võib olla nii tunne kui ka emotsioon oht, mis on seotud välise stiimuliga Ärevus
RohkemTõendusmaterjali kvaliteedi hindamine
Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
Rohkemerlepoiklik
TARTU ÜLIKOOL HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA TEADUSMAGISTRI ÕPPEKAVA Erle Põiklik UIMASTIENNETUS LÄBI SOTSIAALSETE TOIMETULEKUOSKUSTE ÕPETAMISE LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVAGA 4.-5. KLASSIS KOLME EESTI ÕPPEKEELEGA
RohkemMicrosoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312
VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemSooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes
Sooaspekti olulisus meeste tervise uuringutes Ülle Papp 24.05.2019 Mida tähendab olla mees kui sooline olevus? mõisted mehelikkus, soostereotüübid ja sooline identiteet Sotsiaalselt, ühiskonna poolt määratud
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
Rohkem