Liiklusloenduse tulemused aastal

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Liiklusloenduse tulemused aastal"

Väljavõte

1 Liiklusloenduse tulemused aastal ARUANNE Tallinn 2021

2 Liiklusloenduse tulemused aastal Aruande koostasid: Tanel Jairus Stanislav Metlitski Töös osalesid: Andres Teder Mart Linnamägi

3 SISUKORD SISUKORD... 1 LÜHENDITE SELGITUSED... 2 SISSEJUHATUS... 3 MAJANDUS SKP ja transpordinäitajad... 6 Mootorikütus... 7 Sõidukid... 8 ILMASTIK Õhutemperatuur Sademed LOENDUSPUNKTID Püsiloenduspunktid Perioodilised loenduspunktid Teisaldatavad loenduspunktid Liiklusloenduse planeerimine teisaldatavates loenduspunktides LOENDUSTULEMUSTE TEISENDAMINE LIIKLUSE MODELLEERIMINE LIIKLUSSAGEDUS AASTAL Liiklussagedus püsiloenduspunktides Liiklussagedus põhimaanteedel Liiklussagedus tugimaanteedel Liiklussagedus kõrvalmaanteedel Üle 12-meetriste autorongide liiklussagedus LISAD LISA 1. Loenduspunktide nimekiri LISA 2. Sõidukiklasside nädalakoefitsiendid LISA 3. Püsiloenduspunktide gruppe iseloomustavad liiklussageduse graafikud LISA 4. Põhimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus aastatel LISA 5. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga LISA 6. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga LISA 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga LISA 8. Teemakaart Teisaldatavad loenduspunktid a LISA 9. Teemakaart Statsionaarsed loenduspunktid a LISA 10. Teemakaart Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel a LISA 11. Teemakaart Üle 12-meetriste autorongide liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel a LISA 12. Teemakaardid Sõidukite liiklussagedus suuremate linnade ümbruses a 1

4 LÜHENDITE SELGITUSED AKÖL aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autotööpäevas NKÖL nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus, autotööpäevas SAPA sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) 6,0] VAAB veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) 12,0] AR autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0] LP liiklusloenduspunkt PLP püsiloenduspunkt PerLP perioodiline loenduspunkt TLP teisaldatav loenduspunkt SKP sisemajanduse koguprodukt Mnt maantee 2

5 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel töövõtulepingu nr Liiklusloenduse tegemine riigiteedel aastatel täitmise tulemusena. Lepingu raames tehti aastal liiklusloendust püsi-, perioodilistes ja teisaldavates loenduspunktides Eesti riigiteedel, püsi- ja perioodiliste loenduspunktide ning serverite ja tarkvara hooldust, kogutud loendus- ja kiirusandmete töötlust ja analüüsi. Liiklussagedus on üks olulisematest teedevõrgu toimivust iseloomustavatest näitajatest, mis on määrava tähtsusega teede projekteerimisel, teehoiutööde kavandamisel ja tegemisel. Liiklussageduse andmete kogumine ja töötlemine toimub kindlate reeglite ning ühtse süsteemi ja põhimõtete alusel. Selliselt on tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ning võrreldavus nii ruumis kui ajas. Kaalutud keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) Eesti riigimaanteedel oli aastal 1007 autotööpäevas (2019. aastal oli AKÖL 1032 autotööpäevas, muutus -2,4%). Tee liikide lõikes oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja muutused võrreldes aastaga järgmised: põhimaanteede keskmine AKÖL 5407 autotööpäevas, muutus -3,5%; tugimaanteede keskmine AKÖL 1641 autotööpäevas, muutus -1,3%; kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 321 autotööpäevas, muutus 0,0%. Liiklussageduse muutused riigimaanteedel aastatel % 10.0% 5.0% 0.0% -5.0% -10.0% -15.0% Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed Joonis 1. Riigimaanteede liiklussageduse aastane muutus viimase 15 aasta jooksul Kõrvalmaanteede võrgu kogupikkusest ligi 71%-l ehk 8820-l kilomeetril on liiklussagedus alla 300 autoööpäevas. Üle 12-meetriste autorongide liiklussagedus oli vastavalt: põhimaanteede keskmine AKÖL 559 autotööpäevas, osakaal koguliiklusest 10,3%; tugimaanteede keskmine AKÖL 96 autotööpäevas, osakaal koguliiklusest 5,9%; kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 12 autotööpäevas, osakaal koguliiklusest 3,7%. 3

6 Liikluse arengud sõltuvad erinevate transpordiliikide osakaalust ning inimeste ja kaupade liikumisvajadustest, mis omakorda sõltuvad riigi transpordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regionaalsest maakasutusest, regionaalpoliitikast, kütuse hinnast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust jne. Liiklussagedust ja selle muutust mõjutavad mitmed tegurid, järgnevalt on toodud nendest mõned olulisemad: üldine majanduse areng; kütuse hinna muutus; maksud; ühistranspordi võrgu areng; infrastruktuuri ja maakasutuse areng; teede läbilaskvus; ilmastik; kergliiklusteede olemasolu. Liiklusest ja seal toimuvatest muutustest ülevaate saamiseks toimub süstemaatiline andmete kogumine ja analüüs. Läbiviidavad liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajaline liiklusloendus kestab kauem kui 14 päeva ning seda tehakse ainult statsionaarselt väljaehitatud püsi- ja perioodilistes loenduspunktides (PLP ja PerLP). Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lühiajalise liiklusloenduse kestvus on kuni 14 päeva ja see viiakse läbi teisaldatavates loenduspunktides (TLP). Loendustulemused teisendatakse ühtse metoodika järgi aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti mõjupiirkonda laiendatakse kindlale homogeense liiklusega teelõigule. Homogeense liiklusega teelõiguks loetakse teelõiku, millel liiklussagedus oluliselt ei muutu aastal jaotati teedevõrk homogeenseteks lõikudeks. Homogeenseks loeti sarnase ristprofiiliga teelõiku, kus liiklussagedusel üle 1000 autotööp ekstreemsete liiklussageduse hälbed ei ületanud 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületanud 200 autotööp. Lisaks üldistele põhimõtetele lähtuti riigimaanteede olemist, kohalikest liiklusoludest ja muudest liiklussagedust mõjutavatest teguritest. Ajalooliste andmete võrreldavuse tagamiseks muudetakse jaotust vajaduspõhiselt seoses teedevõrgu muutumisega ja ainult objektiivsetel põhjustel nagu näiteks uue tee ja ristmiku rajamine või tee välja arvamine riigiteede nimekirjast a liiklusloenduse ja modelleerimise abil uuendati liiklussagedused kõigil riigimaanteede homogeensetel lõikudel. 4

7 MAJANDUS 2020 Eesti Panga hinnangul kahaneb Eesti majandus 2020.a 2,5% 1. Võrreldes koroonakriisi puhkemisel kardetuga on langus väiksem ja aastaks prognoositakse majanduse taastumist. Tõsi, negatiivse stsenaariumi kohaselt tuleb ka siis 1,8% langust. Kütuseaktsiisi laekus Statistikaameti andmetel 2 467,3 miljonit eurot, mis on 65,2 miljonit vähem kui aasta suvises majandusprognoosis ennustatu. Tabelis 1 on toodud võrdluseks kolme eelneva aasta prognoosid ja reaalsed laekumised. Laekunud kütuseaktsiisist 56% moodustas diislikütus, autobensiini osakaal oli 33%. Aasta varem olid vastavad näitajad 64% ja 27%. Tabel 1. Kütuseaktsiisi eeldatav ja reaalne laekumine aastatel Aasta Kütuseaktsiis, mln eur (RM a suvise majandusprognoosi põhjal) Kütuseaktsiis, mln eur (RM a suvise majandusprognoosi põhjal) Kütuseaktsiis, mln eur (RM a suvise majandusprognoosi põhjal) Kütuseaktsiis, mln eur (RM a suvise majandusprognoosi põhjal) 530,3 580,6 602,2 631,8-546,0 583,9 597, ,0 568, ,0 Kütuseaktsiis, mln eur (reaalne laekumine) 521,3 516,6 532,5 467,3 Raskeveokimaksu tasuti aastal 5,03 miljonit eurot, mis on 3,73% vähem kui aasta varem. Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks aastal aasta keskmisega võrreldes 0,4%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid peamiselt eluaseme (-3,7%) ja transpordiga (-4,9%) seotud kulude langus, tõusid kulud tervishoiule (+3,0%) ja vaba aja veetmisele (+3,4%). Keskmine brutokuupalk a kolme esimese kvartali keskmisena oli 1441 eurot, mis on 3,2% suurem kui a samal perioodil. 1 Eesti Panga prognoos

8 SKP ja transpordinäitajad Statistikaameti andmetel kahanes sisemajanduse koguprodukt aasta III kvartalis 1,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Järgneval graafikul on toodud SKP ja liiklussageduse muutuse omavaheline seos viimase 15 aasta jooksul. 15.0% 10.0% 5.0% 0.0% -5.0% -10.0% -15.0% SKP ja liiklussageduse muutused maanteedel aastatel Põhimaantee 10.4% 12.8%-4.0% -6.5% -4.7% 2.5% 1.3% 4.3% 3.8% 5.6% 4.7% 4.6% 2.4% 3.8% -3.5% Tugimaantee 13.4% 9.5%-10.8%-6.6% -3.6% 0.7% 0.9% 2.4% 4.5% 6.8% 3.4% 1.8% 2.7% 3.9% -1.3% Kõrvalmaantee 5.1% 9.2% -0.1%-10.1%-6.3% -3.4% -3.6% -3.1% 4.3% 5.9% 4.8% 2.5% 4.1% 3.4% 0.0% SKP 10.5% 7.2% -5.0%-14.2% 1.7% 7.5% 4.3% 1.6% 2.7% 1.5% 1.6% 4.8% 3.7% 4.1% -1.9% Joonis 2. SKP ja liiklussageduse muutused viimase 15 aasta jooksul a kahe kvartali andmete põhjal on Eesti veondusettevõtete maanteetranspordi kaubavedude maht vähenenud nii sisemistel, kui rahvusvahelistel marsruutidel. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes kaubavedude maht a esimeses kvartalis 38%, teises 23%. Kaubavedu (tuhat tonni) 10,500 10,000 9,500 9,000 8,500 8,000 7,500 7,000 6,500 6,000 5,500 5,000 4,500 4,000 I kv II kv III kviv kv I kv II kv III kviv kv I kv II kv III kviv kv I kv II kv III kviv kv I kv II kv III kviv kv Kaubavedu Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 3,300 3,000 2,700 2,400 2,100 1,800 1,500 1, Joonis 3. Maanteetranspordi kaubaveo näitajad aastatel Statistikaameti andmete põhjal 6

9 Mootorikütus Mootorikütuste hind langes aastal oluliselt 3. Aasta alguses langes toornafta hind maailmaturul oluliselt seoses ületootmise ja pandeemiast tingitud tarbimise langusega. 20. aprillil aastal fikseeriti esmakordselt negatiivne toornafta hind WTI (West Texas Intermediate) sulgemishind oli -37,63 dollarit barreli kohta. Lisaks sellele langetas Eesti valitsus diislikütuse aktsiisi, mille tulemusena langes selle kütuseliigi hind aasta tasemele aasta jooksul kõikus bensiini hind vahemikus 1,10 1,30 eurot liitri kohta, diislikütusel pärast aktsiisilangetust vahemikus 0,90 1,10 eurot liitri kohta. Mootorkütuse keskmine hind (EUR1000L) Bensiin 95 Diislikütus Joonis 4. Mootorikütuste keskmised hinnad Mootorikütuste jaemüügi maht 4 oli aasta esimese 9 kuuga veidi väiksem kui aasta varem samal perioodil. Bensiini müüdi 6,2% vähem ja diislikütust 2,7% rohkem. Mootorkütuse jaemüük (mln L) jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2019 Bensiin 2019 Diislikütus 2020 Bensiin 2020 Diislikütus Joonis 5. Mootorikütuste jaemüügi võrdlus Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri andmetel. 7

10 Sõidukid Võrreldes eelmise aastaga on enamiku sõidukiliikide esmaselt registreerimise arv vähenenud. Suuremad langused on maastikusõidukite, veoautode ja sõiduautode registreerimise osas. Kasvanud on haagiste ja väikelaevade registreerimine. Sõiduautode esmaste registreerimiste arv on langenud 33,4%. Tabelis 2 on toodud ülevaade viimase viie aasta jooksul esmaselt registreeritud sõidukitest. Tabel 2. Liiklusregistris aastal esmaselt registreeritud sõidukid Aasta Bussid Maastikusõidukid Traktorid Traktorihaagised Sõiduautod Veoautod Haagised Mootorrattad Mopeedid Liikurmasin ad Väikelaevad Muutus % -31.8% -37.7% 0.7% -5.4% -17.7% -53.3% -10.8% -2.1% -15.7% 7.1% -0.8% Jetid Joonisel 6 on toodud sõiduautode esmaste registreerimiste arv viimase kümne aasta jooksul aastal jõudis sõidukite registreerimine uude madalamasse punkti. Uute sõidukite osakaal on samal tasemel aasta sõidukite esmaste registreerimiste puhul oli 55% sõiduautodest uued (nii a kui a oli vastav näitaja samuti 52%). Sõiduautode esmased registreerimised Sõiduautod sh uued sõiduautod Joonis 6. Sõiduautode esmased registreerimised aastatel Tabelis 3 on toodud sõidukite arv elanike kohta viimase viie aasta jooksul. Autode arv 1000 elaniku kohta on aastal kasvanud 0,6%. Vähenenud on busside arv, sõiduautode arv kasvanud vähem, veoautode arv rohkem. 8

11 Tabel 3. Sõidukite arv elanike kohta Aasta Autosid kokku Sealhulgas Sõiduautod Bussid Veoautod Autosid 1000 elaniku kohta * Autosid Sõiduautosid kokku Muutus ,6% 0,5% -0,2% 1,4% 0,6% 0,4% Märkused: * Eesti arvestuslik rahvaarv on Statistikaameti andmetel (avaldatud seisuga ). 9

12 ILMASTIK 2020 Õhutemperatuur 5 Kuu keskmine õhutemperatuur oli klimaatilisest normist madalam kahel kuul mais ja juulis. Ülejäänud kuud olid klimaatilisest normist soojemad aasta kõige külmem kuu oli detsember, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,6 C. Võrreldes klimaatilise normiga ( ) oli see 2,6 C kõrgem ja aasta detsembriga võrreldes 2,0 C madalam. Kõige soojem kuu oli juuni, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,4 C. Aastate keskmisega võrreldes on see oluliselt kõrgem (+3,0 C), kuid aasta varasemalt 0,2 C madalam. Pikaajalisest ( ) keskmisest üle 6 C soojemad olid jaanuar ja veebruar, november ületas keskmist 4 C. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 8,4 C, mis on 2,4 C kõrgem klimaatilisest normist ja 0,8 C kõrgem aastast. Kõige madalam õhutemperatuur registreeriti 29. veebruaril Jõgeva ilmajaamas, mil minimaalne õhutemperatuur langes 17,5 C-ni. Õhutemperatuuri maksimaalseimaks väärtuseks registreeriti +31,7 C, mis mõõdeti 28. juunil nii Võru kui Valga ilmajaamas. Tabel 4. Eesti keskmine õhutemperatuur ( C) Kuu jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm ,5-4,5-1,1 4,6 10,4 14,4 17,4 16,3 11,5 6,7 1,4-2,0 6, Eesti keskmine õhutemperatuur ( C) jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm Joonis 7. Kuu keskmised temperatuurid Eestis 5 Keskkonnaagentuuri andmed 10

13 Sademed 6 Sademete poolest oli nii neid kuid, mis olid kuivemad, kui neid, mis olid klimaatilisest normist sajusemad. Kõige kuivem kuu oli mai Eesti keskmine sajuhulk oli 32 mm, mis on 76% klimaatilisest normist. Sademete vähesusega paistsid silma veel detsember ja august, mil sadas vastavalt 74% ja 69% sajunormist. Aasta keskmisena oli sajusumma väga lähedal klimaatilisele normile, jäädes sellele alla vaid 3 mm võrra. Esimene lumesadu oli 18. oktoobril, kui mitmel pool sadas maha õhuke lumekiht. Viimane lumesadu oli 15. mail, kui Jõhvis ja Väike-Maarjas sadas lühiajaliselt vähest lund, millest aga lumevaipa ei tekkinud. Aastane sajuhulk Eesti keskmisena oli 669 mm, klimaatiline norm 672 mm, aastal 675 mm. Tabel 5. Eesti keskmine sajuhulk (mm) Kuu jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm Eesti keskmine sajuhulk kuude lõikes (mm) jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm Joonis 8. Keskmine sajuhulk Eestis kuude lõikes 6 Keskkonnaagentuuri andmed 11

14 LOENDUSPUNKTID Püsiloenduspunktid Püsiloenduspunkt on statsionaarne teerajatis mis, on varustatud elektritoitega ja on ühendatud teekattesse paigaldatud induktiivanduritega. Püsiloenduspunktides kasutatakse seadmeid, mis võimaldavad registreerida sõidukite arvu, liiki, liikumiskiirust ja liikumissuunda. Püsiloenduspunktid töötavad aastaringselt. Joonis 9. Püsiloenduspunkt Loenduspunkti läbinud sõidukid summeeritakse üldjuhul iga 1 kuni 15 min tagant. Loendusandmed koos loendusseadme töökorrasoleku kohta käiva infoga edastatakse serverisse seadistatud intervalli tagant. Saabunud andmed salvestatakse andmebaasi ja edastatakse Tark Tee veebiportaalile, mille kaudu informeeritakse teekasutajat liiklusoludest riigimaanteedel.. Vastavalt lepingule seisuga on riigimaanteedel 109 püsiloenduspunkti, millest 68 asuvad põhimaanteedel, 37 tugimaanteedel ja 4 kõrvalmaanteedel aasta jooksul muudeti 6 perioodilist loenduspunkti püsipunktideks ning ehitati kaks uut püsiloenduspunkti: mnt nr 2 km 45 Kose-Risti ; mnt nr 4 km 12,9 Laagri. Katkestused püsiloenduspunktide töös on tingitud mitmetest asjaoludest ja sõltuvalt põhjustest on liiklusandmete registreerimine häiritud lühiajaliselt või pikema aja vältel. Pikemaajalised katkestused on tingitud teetöödest, loenduri-, teeandurite tehnilistest riketest või loenduri elektrivarustusega seotud probleemidest, mis on omakorda valdavalt põhjustatud kas äikesest, pingekõikumistest või pikemaajalistest katkestustest elektritarnijate võrkudes. Püsiloenduspunktid, mille lähipiirkonnas olid aasta jooksul liikluspiirangud kogukestusega üle ühe kuu: mnt nr 2 km 7,2 Peetri sõiduraja osaline sulgemine; mnt nr 2 km 17,3 Patika maantee taastusremont; mnt nr 4 km 21,2 Kanama maantee taastusremont; mnt nr 11 km 21,7 Tammemäe maantee ehitus mnt nr km 3,7 Kakumäe, maantee ehitus. 12

15 Püsiloenduspunktid, mis olid rivist väljas või kus sõidukite registreerimine oli häiritud vähemalt ühel sõidurajal kogukestusega üle ühe kuu: mnt nr 9 km 64,7 Herjava ; mnt nr 92 km 101,9 Kanaküla ; mnt nr 10 km 5,6 Koluvere ; mn nr 3 km 142,5 Külitse ; mnt nr 69 km 15,3 Linnamäe ; mnt nr 15 km 13,8 Lokuti ; mnt nr km 94,3 Mäo 1 ; mnt nr 78 km 4,6 Parila ; mnt nr 3 km 109,8 Pataste ; mnt nr 1 km 17,8 Prügila rist ; mnt nr 4 km 123,7 Pärnu mnt nr 1 km 146,4 Varja. Lühiajalisi katkestusi tingib liiklusloenduri ja serveri vahelise ühenduse käigus loenduri kellaaja korrigeerimine, mille tulemusena võivad andmeridadesse tekkida üksikud tühjad perioodid. Lühiajaliste katkestuste mõju loendustulemustele ei ole statistiliselt oluline. Püsiloenduspunktide nimekiri on toodud Lisas 1 ning nende asukohad on näidatud Lisa 9 teemakaardil. 13

16 Perioodilised loenduspunktid Perioodiline loenduspunkt on statsionaarne teerajatis, mis oma ehituse poolest on analoogne püsiloenduspunktile. Loendusseade paigaldatakse perioodilisse loenduspunkti ainult loenduse ajaks. Aasta jooksul samas punktis loetakse liiklust vähemalt 2 korda. Loenduse kestvus perioodilises loenduspunktis on tavaliselt 4 nädalat. Joonis 10. Perioodiline loenduspunkt Tulenevalt tehnilistest võimalustest on osades perioodilistes loenduspunktides tehtud ka pikemaajalisi loendusi. Perioodilised loenduspunktid on välja ehitatud suurema liiklussagedusega teelõikudele, kus teisaldatavate seadmetega loenduse tegemine on ohtlik javõi saadavate andmete kvaliteet ei pruugi olla piisav. Seisuga on Eesti riigimaanteedel kokku 41 perioodilist loenduspunkti, millest 20 asuvad põhimaanteedel, 11 tugimaanteedel ja 10 kõrvalmaanteedel. Perioodilistes loenduspunktides tehti liiklusloendust aasta jooksul kokku 1367-l nädalal ja need jagunesid järgmiselt: põhimaanteedel 699 nädalal; tugimaanteedel 392 nädalal; kõrvalmaanteedel 275 nädalal. Perioodilised loenduspunktid, mis olid pikemat aega rivist väljas või kus olulisel määral oli tavaliiklus häiritud: mnt nr km 7,6 Karjääri ; mnt nr 8 km 24,2 Keila ; mnt nr 11 km 35,3 Valingu ; mnt nr km 1,8 Vatsla. Perioodiliste loenduspunktide nimekiri on toodud Lisas 1 ning nende asukohad on näidatud Lisa 9 teemakaardil. 14

17 Teisaldatavad loenduspunktid Teisaldatav loenduspunkt on homogeenset teelõiku iseloomustav loenduspunkt, kus tehakse lühiajalist loendust (kestvusega 7 ööpäeva) teisaldatavate loendusseadmetega. Loendusseade jäädvustab anduritelt saadud sõidukite poolt tekitatud signaalid ning kogub andmeid sõidukite hulga, klassi, kiiruse, pikivahe, sõidusuundade ja radade kohta. Joonis 11. Voolikandurid teel Loendusperioodi jooksul on esinenud mitmeid juhuseid, kus loendusseadmed olid kahjustatud ja selle tõttu loendustulemused ei olnud täielikud. Seadmete kahjustuste põhjuseks oli üldjuhul kas vandalism, maanteedel tehtavad teehoolde tööd või andurite hävinemine suure liiklussageduse tõttu. Lühiajalised loendused viidi läbi perioodil nädal. Loendust ei viidud läbi nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (nt riiklikud pühad) aastal tehti teisaldatavates loenduspunktides liiklusloendust kokku 951 korda, millest erinevatel põhjustel ebaõnnestus 30 loendust ehk 3,2% loendusmahust. Loendused jagunesid järgmiselt: põhimaanteed 84 liiklusloendust; tugimaanteed 135 liiklusloendust; kõrvalmaanteed ja ühendusteed 671 liiklusloendust; ühendusteed ja muud teed 31 liiklusloendust; Erinevatel põhjustel jäi tegemata (planeeritud loendust polnud võimalikvajalik teha) 8 loendust. Andmete analüüsiks ebapiisava tulemuse korral tehti kordusloendus. Lühiajalise liiklusloenduse nimekiri on toodud Lisas 1 ja loenduspunktide asukohad on näidatud Lisa 8 teemakaardil. 15

18 Liiklusloenduse planeerimine teisaldatavates loenduspunktides Liiklusloenduse planeerimine toimub kindlate reeglite ning ühtse süsteemi järgi. Loenduskava tagab liiklusloenduse tähtajalise täitmise nõutud mahus ning loendustulemuste võrreldavuse a koostati pikaajaline loenduskava järgmistel põhimõtetel: põhi- ja tugimaanteede homogeensed lõigud loetakse kaheaastase tsükliga; kõrvalmaanteede lõikude loendamise tsükkel sõltub liiklussagedusest. Kõrvalmaanteede võrk on jaotatud liiklussageduse järgi kolme klassi. Tabelis 6 on toodud loenduste tsüklid sõltuvalt AKÖL-ist. Tabel 6. Loenduste jaotus pikaajalise loenduskava põhjal aastateks Klass AKÖL, aööp Teelõikude arv Loenduste tsükkel, aastat III II I Vastavalt loenduskavale tehakse ajavahemikus teisaldatavates loenduspunktides vähemalt 8000 loendust ehk 800 loendust aastas. Lisaks pikaajalisele loenduskavale koostatakse iga aasta 15. aprilliks loenduskava jooksvaks loendusperioodiks. Loendatavate lõikude nimekirja koostamise eelduseks on riigimaanteede homogeensete lõikude ning eelmistel perioodidel saadud loendustulemuste analüüs. Analüüsi käigus kontrollitakse homogeensete teelõikude vastavust riigimaanteede olemile ja liiklusele. Põhi- ja tugimaanteede puhul konkreetse loenduslõigu valik sõltub eelkõige eelmise loenduse kuupäevast. Kõrvalmaanteede puhul loenduslõigu valikut mõjutab lisaks eelmise loenduse kuupäevale: AKÖL, lõigu geograafiline asukoht ning lõigu paiknemine maanteel. Jooksva perioodi loenduskava koostamisel jälgitakse, et loenduslõikude jaotus maakondade ning konkreetse tee lõikes annaks parema ülevaade liiklussageduse muutustest maanteel. Tulemuste võrreldavuseks tagamiseks arvestatakse ajalooliste loenduspunktide asukohtadega. Objektiivsetel põhjustel (nt infrastruktuuri või maakasutuse arenguga seoses) loenduspunkti asukohta muudetakse kookõlastatult tellijaga. Loenduskava võrreldakse teeremondi kavaga vältimaks selliste lõikude valikut, kus liiklus võib olla mõjutatud loenduse ajal olulisel määral aasta kavas oli 900 loendust, millest 211 oli planeeritud põhi- ja tugimaanteedele ja ülejäänud kõrvalmaanteedele. Aasta jooksul tehti täiendavalt 21 loendust. 16

19 LOENDUSTULEMUSTE TEISENDAMINE Liiklussagedus on erinev nii ajas kui ruumis ja see on pidevas muutumises. Nii on suvine liiklussagedus suurem talveperioodi omast, öine liiklussagedus on väiksem päevasest, pühade perioodil liigub rohkem sõidukeid jne. Suuremate linnade ümbruse liiklus on aasta vältel ühtlane, suvitusrajoonide läheduses on liiklussagedus suurem suveperioodil, suusakeskustesse viivatel teedel liigub rohkem sõidukeid talvel. Liiklust iseloomustavad trendid muutuvad aja jooksul. Selline muutus võib olla ajutine (näiteks tingitud teeremonditöödest) või püsiva iseloomuga (uute elurajoonide väljaarendus). Selleks, et saada ülevaadet liikluses toimuvast, on vajalik kogutavaid andmeid süstematiseerida, analüüsida ja võrrelda. Selleks, et tagada loendustulemuste võrreldavust tuleb need teisendada AKÖL-iks aasta algandmed saadi liiklusloenduse tegemisel loenduspunktides. Loendustulemused teisendati AKÖL-iks ning seejärel kanti tulemus konkreetsele loenduslõigule. Alates aastast on liiklusloenduse tulemuste analüüsil kasutatud ühesugust metoodikat, mida aastal täpsustati sõidukiklasside lõikes ja a vigaseid andmeid korrigeeriva modelleerimise lõikes. Püsiloenduspunktidest saabuvate andmete kvaliteeti kontrolliti jooksvalt nädala- ja kuu põhiselt. Avastatud probleemid kaardistati, fikseerides ajavahemikud, mille jooksul kogutud andmed ei olnud usaldusväärsed või puudusid üldse. Kattuvad andmed kustutati. Püsivate probleemide puhul võeti loenduspunkt avariihooldustööde plaani. Juhul, kui probleem hõlmas mõlemat sõidusuunda, andmeedastus katkestati. Kvaliteedikontrolli käigus fikseeritud ajavahemikud märgistati andmestikus vastavalt ja neid ei kasutatud aasta keskmiste väärtuste määramisel. Puuduva andmestiku interpoleerimisel kasutati iteratiivset regressioonianalüüsi, kus katkestuse esimese ja viimase nädala iga päeva jaoks leiti eelneva ja järgneva nelja sama nädalapäeva väärtuste alusel vähimruutude meetodil lineaarvõrrand. Saadud võrrandi järgi arvutati päeva kohta uued väärtused. Seejärel korrati algoritmi seni, kuni kõik päevad olid andmetega kaetud. Aasta alguse ja lõpu juures olevate katkestuste puhul kasutati täiendava referentsina vastavalt aasta lõpu ja alguse andmeid seal, kus katkestusele eelneva või järgneva andmestiku hulk ei olnud piisav. Kontrollitud andmestiku põhjal igale ajaperioodile (päev ja nädal) arvutati püsiloenduspunktide liikluse ebaühtlustegurid. Ebaühtlustegurite graafikud aitavad määrata konkreetse püsiloenduspunkti liiklust iseloomustavat gruppi. Paljudes püsiloenduspunktides on liikluse iseloom suhteliselt sarnane, samas on aga ka püsiloenduspunkte, mida läbiv liiklus on oma iseloomult teiste liiklusloenduspunktide omast hoopis erinev. Gruppide nimed ja loenduspunktide kuuluvus on täpsustatud Tallinna Tehnikaülikooli aasta töös 7 Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine

20 Kuna aasta on seoses kevadise eriolukorraga nii majanduse kui liikluse osas eriline (valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtis kuni 17. maini 2020), kasutati antud töö pikaajalistel andmeridadel põhinevat jaotust. Tabelis 7 on toodud liiklust iseloomustavate gruppide kirjeldus ning Joonisel 9 on toodud vastavate gruppide keskmiste ebaühtlustegurite jaotus nädalate lõikes. Tabel 7. Liiklust iseloomustavad grupid ja nende kirjeldus Grupp Ebaühtlustegur AKÖL Nr Iseloom Suvine vs talvine kndl kevadel kndl sügisel 1 Tavaliiklus 1,5-1,8 x Puhkeliiklus 1,8-2,3 x Pendelliiklus 1,1-1,4 x Erandlik Gruppide keskmised ebaühtlustegurid ebaühtlustegur nädal Grupp 1 Tavaliiklus Grupp 2 Puhkeliiklus Grupp 3 Pendelliiklus Joonis 12. Liiklust iseloomustavate gruppide keskmiste ebaühtlustegurite jaotus Sõiduki liik määratakse loendusseadme tarkvara poolt vastavalt registreeritud signaalidele. Püsi- ja perioodiliste loenduspunktides on kasutusel 10-liigiline jaotus ning teisaldatavates loenduspunktides 13-lliigiline jaotus. Loendustulemuste võrreldavuse tagamiseks viidi tulemused üle Teeregistri kolmele klassile. Loenduspunktide detailne liigitusskeem ja üleminek Teeregistri klassidele on toodud järgmistes tabelites. 18

21 Tabel 8. Teeregistri klasside vastavus püsi- ja perioodiliste loenduspunktide liigitusele. PLP ja PerLP Klass 1 Klass 2 Klass 3 Klass 4 Klass 5 Klass 6 Klass 7 Klass 8 Klass 9 Klass 10 Teeregister SAPA VAAB AR Mootorratas Sõiduauto Sõiduauto + haagis Pakiauto Väike veoauto Veoauto Veoauto + haagis Sadulrong Väikebuss Buss Tabel 9. Teeregistri klasside vastavus teisaldatavate loenduspunktide liigitusele. Teeregister SAPA VAAB AR TLP Klass 1 Mootorratas Klass 2 Sõiduauto, Sõiduauto + haagis Klass 3 Pakiauto, Väikebuss, Väike veoauto Klass 4 Buss Klass 5 Veoauto, 2 telge Klass 6 Veoauto, 3 telge Klass 7 Veoauto, 4 ja rohkem Klass 8 Sadulrong, kuni 4 Klass 9 Sadulrong, 5 telge Klass 10 Sadulrong, 6 ja rohkem Klass 11 Veoauto + haagis, kuni 5 Klass 12 Veoauto + haagis, 6 telge Klass 13 Veoauto + haagis, 7 ja rohkem Lühiajaliste loendustulemuste AKÖL-iks teisendamiseks koostati nädalakoefitsiendi graafikud sõidukiklasside kaupa. Sõidu- ja pakiautode (SAPA) nädalakoefitsientide peamine erinevus tuleneb vaid liikluse iseloomust on see siis nn tavaliiklus, puhkeliiklus või pendelliiklus. Veoautode ja autobusside (VAAB) ning autorongide (AR) liiklus on aga SAPA omast üsnagi erinev ja seda just selles osas, et see on aasta lõikes ühtlasem ning ka gruppide vahel pole olulisi erinevusi. Vastavalt liikluse iseloomule koondati püsiloenduspunktide nädalakoefitsiendid ning vastava grupi keskmine nädalakoefitsient arvutati iga sõidukiklassi jaoks eraldi (Joonised 13-15). Lühiajaliste loendustulemuste AKÖL-iks teisendamisel kasutati aastal iga sõidukiklassi jaoks vastavalt oma nädalakoefitsienti ning sõidukiklasside tulemused summeeriti. Sellise metoodika kasutamine on eriti põhjendatud nendel maanteedel, kus on suur raskeliikluse osakaal. Kui üldine liiklussagedus on madal, siis eraldi koefitsientide kasutamisel on mõju vähene. 19

22 SAPA keskmised nädalakoefitsiendid Grupp 1 - tavaliiklus Grupp 2 - puhkeliiklus Grupp 3 - pendelliiklus Joonis 13. SAPA nädalakoefitsientide graafikud aastal VAAB keskmised nädalakoefitsiendid Grupp 1 - tavaliiklus Grupp 2 - puhkeliiklus Grupp 3 - pendelliiklus Joonis 14. VAAB nädalakoefitsientide graafikud aastal AR keskmised nädalakoefitsiendid Grupp 1 - tavaliiklus Grupp 2 - puhkeliiklus Grupp 3 - pendelliiklus Joonis 15. AR nädalakoefitsientide graafikud aastal Lisas 2 on toodud aasta nädalakoefitsientide arvulised väärtused sõidukiklasside kaupa. Loenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu gruppidesse on näidatud Lisa 9 teemakaardil. 20

23 LIIKLUSE MODELLEERIMINE Liikluse modelleerimiseks kasutati CUBE tarkvara ning a loodud Eesti tingimustele ja vajadustele kohandatud liikluse baasmudelit. Järgnevatel aastatel lahendati mudeli töös avastatud probleeme ja uuendati liiklussageduse andmeid. Mudeli loomine koosnes järgmistest põhietappidest: transpordivõrgu kirjeldamine; o teedevõrk jagati teelõikudeks (üldjuhul on teelõik ristmikust ristmikuni või asustuse piirist ristmikuni) ja kirjeldati iga lüli (link) otsapunktid (A, B node). Lüli andmed sisaldavad pikkust, tüüpi, piirkiirust, paiknemise koodi jms; transporditsoonide kirjeldamine; o piirkonna keskpunktiks (tsentroid) määrati vastava piirkonna punkt, kus liikumine kas algab või lõpeb. Tsooniühendused kirjeldati eraldi lingitüübina; eelnevate töö etappide ja tulemuste baasil koostati korrespondentsmaatriksid. Mudeli töö põhineb AKÖL-ks teisendatud loendustulemuste kandmisel teelõikudele ja nende baasil kogu teedevõrgu teelõikudele liiklussageduse leidmisel. Lisaks liiklussageduse andmetele mudeli sisenditeks on riigimaanteid iseloomustavad andmed (maantee liik, pikkus, katend, kiiruspiirang), piirkonnad (maakonnad, vallad, külad) ning rahvastiku andmed. Modelleerimisel kasutati kaheetapilist tsoneerimist: liiklusmudelite koostamine maakondade kaupa nn peentsoneerimine. Sel puhul võeti aluseks linnade ja külade piirkonnad (4681 tsooni), tulemusena saadi maakonna sisene liiklusmaht; kogu Eesti teedevõrgule üldise liiklusmudeli koostamine nn jämetsoneerimine. Sel puhul võeti aluseks omavalitsusüksused ja tulemusena saadi omavalitsuste piire ületav liiklusmaht. Kuna baasmudeli nõudlusmaatriks on vananenud seoses tõmbekeskuste ja haldusjaotuse muutustega, korrigeeriti modelleeritud tulemusi võrguanalüüsi põhjal leitud kasvuteguritega. 21

24 Joonis 16. Mudeli sisendandmed a loenduspunktide asukohad Joonis 17. Modelleeritud a liiklus jämetsoneerimise tasandil 22

25 Joonis 18. Loenduspunktide asukohad ja modelleeritud a liiklus peentsoneerimise tasandil näitena Hiiu maakond 23

26 LIIKLUSSAGEDUS AASTAL Liiklussagedus püsiloenduspunktides Püsiloenduspunktidest saadud loendustulemused analüüsiti ja teisendati AKÖL-ks. Võrreldes eelmise aastaga on põhimaanteedel olevates püsiloenduspunktides liiklussagedus langenud 49-s (0,4 79,0%) ja tõusnud kuues punktis (0,1... 3,8%). Ka tugimaanteedel olevatest püsiloenduspunktidest enamikus (23 punktis) on liiklussagedus võrreldes eelmise aastaga pigem langenud (0,0 19,8%), kasv oli täheldatav vaid kaheksas punktis (0,3... 5,2%). Kõrvalmaanteedel töötas ja aastal katkestusteta 3 püsiloenduspunkti ja need on kõik Tallinna ümbruses. Eelmise aastaga võrreldes on liiklussagedus langenud neist ühes (4,9%) ja tõusnud kahes (0,2... 1,1%). Püsiloenduspunktide andmete põhjal võib öelda, et liiklussagedus on aasta keskmisena kõigil põhi- ja tugimaanteedel langenud, kõrvalmaanteedel jäänud samaks. Püsiloenduspunktide liiklussageduse muutusi aastate lõikes võrreldi ainult nendes loenduspunktides, kus loenduspunkt töötas mõlemal perioodil ja suuremaid katkestusi ei esinenud (max lubatud summaarne katkestus 40 päeva aastas). Võrreldavate tulemustega püsiloenduspunkte oli kokku 92. Tabel 10. Liiklussageduse muutus püsiloenduspunktides Jrk Mnt AKÖL AKÖL Muutus Maantee nimetus PLP nr PLP nimi nr nr Tallinn - Narva 1-17,8 Prügila rist % 2 1 Tallinn - Narva 1-32,1 Kodasoo % 3 1 Tallinn - Narva 1-73,2 Viitna % 4 1 Tallinn - Narva 1-109,4 Sämi % 5 1 Tallinn - Narva 1-146,4 Varja % 6 1 Tallinn - Narva 1-158,3 Kukruse % 7 1 Tallinn - Narva 1-177,3 Konju % 8 1 Tallinn - Narva 1-195,3 Sinimäe % 9 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-7,2 Peetri % 10 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-17,3 Patika % 11 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-35,0 Kuivajõe % 12 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-66,3 Ussisoo % 13 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-79,1 Pikaküla % 14 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-89,5 Mäeküla % 15 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-161,5 Kärevere % 16 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-178,4 Kandiküla % 17 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-188,5 Ülenurme % 18 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-193,7 Tatra % 19 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-234,9 Heimtali % 20 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-257,2 Tootsi % 21 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-21,7 Mäetaguse % 22 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-62,2 Tammispää % 23 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-109,8 Pataste % 24 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-125,0 Kõrveküla % 25 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-154,1 Tõravere % 26 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-185,5 Puka % 27 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-213,0 Paju % 28 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 4-15,6 Peoleo % 29 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 4-21,2 Kanama % 24

27 Jrk Mnt AKÖL AKÖL Muutus Maantee nimetus PLP nr PLP nimi nr nr Tallinn - Pärnu - Ikla 4-57,4 Vaimõisa % 31 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 4-107,8 Are % 32 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 4-139,9 Reiu % 33 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 4-150,5 Võiste % 34 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-22,9 Tori % 35 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-85,5 Reopalu % 36 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-96,6 Mäo % 37 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-155,8 Kadrina % 38 6 Valga - Uulu 6-34,7 Helme % 39 6 Valga - Uulu 6-107,6 Ristiküla % 40 7 Riia - Pihkva 7-196,5 Murati % 41 8 Tallinn - Paldiski 8-17,1 Hüüru % 42 8 Tallinn - Paldiski 8-39,3 Kloogaranna % 43 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-1,6 Harutee % 44 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-38,2 Risti % 45 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-64,7 Herjava % 46 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-79,0 Rohuküla % Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-37,2 Lihula % Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-46,6 Valuste % Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare ,5 Valjala % Tallinna ringtee 11-7,8 Karla % Tallinna ringtee 11-16,2 Vaela % Tallinna ringtee 11-25,6 Juuliku % Jägala - Käravete 13-2,2 Jägala % Jägala - Käravete 13-42,3 Jäneda % Tallinn - Rapla - Türi 15-4,6 Kangru % Tallinn - Rapla - Türi 15-23,9 Urge % Tallinn - Rapla - Türi 15-34,7 Kohila % Tallinn - Rapla - Türi 15-59,7 Kehtna % Keila - Haapsalu 17-10,6 Maeru % Põdruse - Kunda - Pada 20-3,9 Essu % Rakvere - Luige 21-5,9 Karkuse % Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva 22-14,4 Assamalla % Rakvere - Haljala 23-7,9 Haljala % Türi - Arkma 26-6,0 Raukla % Rapla - Märjamaa 28-5,2 Kuusiku % Haapsalu - Laiküla 31-28,4 Laiküla % Jõgeva - Mustvee 36-14,2 Laiuse % Jõgeva - Põltsamaa 37-13,8 Kaavere % Tartu - Jõgeva - Aravete 39-3,4 Maramaa % Tartu - Jõgeva - Aravete 39-9,8 Lähte % Tartu - Jõgeva - Aravete 39-37,6 Kassinurme % Tartu - Tiksoja 40-4,2 Tähtvere % Tartu - Räpina - Värska 45-12,2 Vana-Kastre % Tatra - Otepää - Sangaste 46-0,8 Tatra % Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-33,5 Sürgavere % Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-60,6 Loodi % Viljandi - Rõngu 52-0,8 Viiratsi % Pärnu - Tori 59-2,4 Paikuse % Pärnu - Lihula 60-13,1 Audru % Põlva - Reola 61-18,2 Vastse-Kuuste % Võru - Põlva 64-11,4 Joosu % Võru - Mõniste - Valga 67-33,9 Varstu % Heltermaa - Kärdla - Luidja 80-19,6 Partsi % Liiapeksi - Loksa 85-8,3 Kolgaküla % Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa 91-9,1 Tõrvajõe % Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 92-17,6 Kaimi % Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 92-69,9 Teemeistri % Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme ,0 Kanaküla % Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku 93-9,2 Järve % Viimsi - Randvere ,6 Randvere tee % Viimsi - Rohuneeme ,0 Rohuneeme tee % Saku - Laagri ,9 Juuliku % 25

28 Tabelis 11 on toodud suurima liiklussagedusega täisnädala ja AKÖL-i suhtarvud püsiloenduspunktides. Püsiloenduspunktid on järjestatud asukoha järgi tee numbri ning kilomeeteraadressi põhjal. Suur suhtarv näitab liikluse ebaühtlust erinevatel aastaaegadel ning tavapäraselt on suurima liiklussagedusega täisnädal suveperioodil. Suur liiklussagedus suveperioodil või lühema aja vältel on põhjustatud inimeste tihedamast liikumisest puhkuste ajal, turismi suurenemisest suveperioodil või suurte ürituste (laat, ralli, kontsert vms) toimumisest. Tavapärane liiklussageduse madalseis jääb reeglina talveperioodi, kuid aastal oli uueks miinimumajaks kevadine eriolukord. Tabel 11. Suurima ja vähima liiklussagedusega täisnädala ja AKÖL-i suhtarvud püsiloenduspunktides Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus PLP nr PLP nimi AKÖL 2020 Max NKÖL 2020 Max nädala suhtarv 1 1 Tallinn - Narva 1-13,2 Loo Tallinn - Narva 1-17,8 Prügila rist Tallinn - Narva 1-32,1 Kodasoo Tallinn - Narva 1-73,2 Viitna Tallinn - Narva 1-109,4 Sämi Tallinn - Narva 1-146,4 Varja Tallinn - Narva 1-158,3 Kukruse Tallinn - Narva 1-177,3 Konju Tallinn - Narva 1-195,3 Sinimäe Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-7,2 Peetri Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-17,3 Patika Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-35,0 Kuivajõe Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-66,3 Ussisoo Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-79,1 Pikaküla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-89,5 Mäeküla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-141,2 Pikknurme Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-161,5 Kärevere Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-178,4 Kandiküla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-188,5 Ülenurme Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-193,7 Tatra Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-234,9 Heimtali Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 2-257,2 Tootsi Jõhvi - Tartu - Valga 3-21,7 Mäetaguse Jõhvi - Tartu - Valga 3-62,2 Tammispää Jõhvi - Tartu - Valga 3-109,8 Pataste Jõhvi - Tartu - Valga 3-125,0 Kõrveküla Jõhvi - Tartu - Valga 3-154,1 Tõravere Jõhvi - Tartu - Valga 3-185,5 Puka Min NKÖL 2020 Min nädala suhtarv 29 3 Jõhvi - Tartu - Valga 3-213,0 Paju

29 Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus PLP nr PLP nimi AKÖL 2020 Max NKÖL 2020 Max nädala suhtarv 30 4 Tallinn - Pärnu - Ikla 4-13,0 Laagri Tallinn - Pärnu - Ikla 4-15,6 Peoleo Tallinn - Pärnu - Ikla 4-21,2 Kanama Tallinn - Pärnu - Ikla 4-57,4 Vaimõisa Tallinn - Pärnu - Ikla 4-107,8 Are Tallinn - Pärnu - Ikla 4-139,9 Reiu Tallinn - Pärnu - Ikla 4-150,5 Võiste Tallinn - Pärnu - Ikla 4-188,7 Ikla Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-22,9 Tori Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-85,5 Reopalu Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-96,6 Mäo Pärnu - Rakvere - Sõmeru 5-155,8 Kadrina Valga - Uulu 6-34,7 Helme Valga - Uulu 6-77,8 Mõisaküla Valga - Uulu 6-107,6 Ristiküla Riia - Pihkva 7-196,5 Murati Tallinn - Paldiski 8-17,1 Hüüru Tallinn - Paldiski 8-39,3 Kloogaranna Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-1,6 Harutee Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-38,2 Risti Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-64,7 Herjava Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla 9-79,0 Rohuküla Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-5,7 Koluvere Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-37,2 Lihula Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-46,6 Valuste Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare 10-70,0 Kuivastu Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare ,5 Valjala Tallinna ringtee 11-7,8 Karla Tallinna ringtee 11-9,1 Karla Tallinna ringtee 11-16,2 Vaela Tallinna ringtee 11-25,6 Juuliku Jägala - Käravete 13-2,2 Jägala Jägala - Käravete 13-42,3 Jäneda Tallinn - Rapla - Türi 15-4,6 Kangru Tallinn - Rapla - Türi 15-13,8 Lokuti Tallinn - Rapla - Türi 15-23,9 Urge Tallinn - Rapla - Türi 15-34,7 Kohila Tallinn - Rapla - Türi 15-59,7 Kehtna Keila - Haapsalu 17-10,6 Maeru Põdruse - Kunda - Pada 20-3,9 Essu Rakvere - Luige 21-5,9 Karkuse Min NKÖL 2020 Min nädala suhtarv Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva 22-14,4 Assamalla

30 Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus PLP nr PLP nimi AKÖL 2020 Max NKÖL 2020 Max nädala suhtarv Rakvere - Haljala 23-7,9 Haljala Türi - Arkma 26-6,0 Raukla Rapla - Märjamaa 28-5,2 Kuusiku Haapsalu - Laiküla 31-28,4 Laiküla Jõgeva - Mustvee 36-14,2 Laiuse Jõgeva - Põltsamaa 37-13,8 Kaavere Tartu - Jõgeva - Aravete 39-3,4 Maramaa Tartu - Jõgeva - Aravete 39-9,8 Lähte Tartu - Jõgeva - Aravete 39-37,6 Kassinurme Tartu - Tiksoja 40-4,2 Tähtvere Tartu - Räpina - Värska 45-12,2 Vana-Kastre Tatra - Otepää - Sangaste 46-0,8 Tatra Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-33,5 Sürgavere Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 49-60,6 Loodi Viljandi - Rõngu 52-0,8 Viiratsi Pärnu - Tori 59-2,4 Paikuse Pärnu - Lihula 60-13,1 Audru Põlva - Reola 61-18,2 Vastse-Kuuste Võru - Põlva 64-11,4 Joosu Võru - Mõniste - Valga 67-33,9 Varstu Heltermaa - Kärdla - Luidja 80-19,6 Partsi Liiapeksi - Loksa 85-8,3 Kolgaküla Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa 91-9,1 Tõrvajõe Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 92-17,6 Kaimi Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 92-69,9 Teemeistri Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme ,0 Kanaküla Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku 93-9,2 Järve Viimsi - Randvere ,6 Randvere tee Viimsi - Rohuneeme ,0 Rohuneeme tee Saku - Laagri ,9 Juuliku Min NKÖL 2020 Min nädala suhtarv * Kollase värviga on tähistatud mõlema jaotuse kolm suurimat ja vähimat suhtarvu. Püsiloenduspunktide viimase viie aasta AKÖL on toodud järgmistel graafikutel. 28

31 AKÖL põhimaanteede püsiloenduspunktides (autodööp) AKÖL 2016 AKÖL 2017 AKÖL 2018 AKÖL 2019 AKÖL ,4 1-18,0 1-32,2 1-73, , , , , ,0 2-7,0 2-17,2 2-34,8 2-69,7 2-82,1 2-92, , , , , , ,5 4-15,7 4-21,1 4-57, , , , , , , ,6 AKÖL põhimaanteede püsiloenduspunktides (autodööp) AKÖL 2016 AKÖL 2017 AKÖL 2018 AKÖL 2019 AKÖL ,7 3-62, , , , , ,1 5-22,9 5-87,6 5-94,3 5-96, ,7 6-34,7 6-77, , ,5 8-17,1 8-39,4 9-1,6 9-38,2 9-64,6 9-79, , , , , , ,8 Joonis 19 ja 20. Liiklussagedus põhimaanteede püsiloenduspunktides aastal 29

32 AKÖL tugimaanteede püsiloenduspunktides (autodööp) AKÖL 2016 AKÖL 2017 AKÖL 2018 AKÖL 2019 AKÖL , ,3 15-4, , , , ,6 20-3,9 21-5, ,4 23-7,9 26-6,0 28-5, , , ,8 39-3, , ,6 40-4, ,2 AKÕL tugi- ja kõrvalmaanteede püsiloenduspunktides (autodööp) AKÖL 2016 AKÖL 2017 AKÖL 2018 AKÖL 2019 AKÖL , , ,6 52-0,7 59-2, , , , , ,3 78-4, ,6 85-8,3 91-9,1 93-9, , , , ,9 Joonis 21 ja 22. Liiklussagedus tugi- ja kõrvalmaanteede püsiloenduspunktides aastal Lisas 3 on esitatud kolme iseloomuliku püsiloenduspunkti ööpäeva keskmise ja nädala keskmise liiklussageduse muutused. 30

33 Liiklussagedus põhimaanteedel Põhimaanteedel tehti aastal pikaajalist liiklusloendust 88-s püsi- ja perioodilises loenduspunktis ning lühiajalist liiklusloendust 84-s loenduspunktis. Liiklusloenduse tulemused loenduspunktides on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks, mis on laiendatud loenduspunkti asukohas loenduslõigule. Aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus oli aastal põhimaanteedel 5407 autotööpäevas. Tabelis 12 on toodud AKÖL ja selle muutused põhimaanteedel Maanteeameti regioonides. Tabel 12. AKÖL põhimaanteedel seisuga Põhimaanteed kokku Põhja regioon Ida regioon Lõuna regioon Lääne regioon AKÖL, autotööpäevas Põhimaanteede pikkus, km Sõidukite aastane läbisõit, miljon km AKÖL-i muutus % -1.3% -4.8% -3.2% -4.5% Põhimaanteede aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutus perioodil oli - 3,5%. Liiklussagedus langes enim Ida ja Lääne regiooni põhimaanteedel, kõige vähem Põhja regioonis. AKÖL-i muutus põhimaanteedel viimase 15 aasta jooksul on toodud järgmisel graafikul. Liiklussageduse muutused põhimaanteedel % 10.0% 10.4% 12.8% 5.0% 2.5% 1.3% 4.3% 3.8% 5.6% 4.7% 4.6% 2.4% 3.8% 0.0% -5.0% -10.0% % % -4.7% % Joonis 23. Liiklussageduse muutused põhimaanteedel aastatel Joonisel 24 on toodud põhimaanteede liiklussageduse muutused sõidukiklasside kaupa perioodil Siinkohal on esitatud vaid põhimaanteede koondgraafik, iga põhimaantee kohta eraldi koostatud graafikud on toodud Lisas 4. 31

34 Põhimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus SAPA VAAB AR Joonis 24. Põhimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel Liiklussagedus on põhimaanteedel viimase aasta langusest hoolimata alates aastast kasvanud 42%, keskmiselt 3% aastas. Järgnevatel joonistel on toodud liiklussageduse muutus aasta suhtes põhimaanteede kaupa. Parema ülevaate saamiseks on põhimaanteed jagatud kahte gruppi tee numbri alusel. 100% Liiklussageduse muutus põhimaanteedel 80% 60% 40% 20% 0% -20% Mnt nr Joonis 25. Kaalutud keskmise liiklussageduse muutus aasta suhtes põhimaanteedel nr

35 Liiklussageduse muutus põhimaanteedel 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% -20% Mnt nr Joonis 26. Kaalutud keskmise liiklussageduse muutus aasta suhtes põhimaanteedel nr 7-11, aastal on enim sõidukeid lisandunud teele nr 11 Tallinna ringtee (AKÖL muutus 812 aööp, kasv 5,7%) ja teele nr 8 Tallinn Paldiski (382 aööp, kasv 5,3%). Sõidukite arv vähenes enim teel nr 7 Riia Pihkva (312 aööp, langus 33,7%). Võrreldes aastaga on enim sõidukeid lisandunud teele nr 11 Tallinna ringtee (AKÖL muutus 7609 aööp, kasv 104%) ja teele nr 4 Tallinn Pärnu Ikla (2337 aööp, kasv 39%). Madalaim kasv toimus teel nr 7 Riia Pihkva (54 aööp, kasv 9%). Sõidukiklasside kaupa on muutused järgmised sõidu- ja pakiautode (SAPA) liiklussagedus on langenud 4,0%, veoautode ja autobusside (VAAB) puhul 3,0% ning autorongide (AR) klassis tõusis liiklussagedus 0,7%. Tabelis 13 on toodud ülevaade liiklussageduse muutustest põhimaanteedel ning tabelis 17 on toodud kõigi põhi- ja tugimaanteede kaalutud keskmised liiklussagedused sõidukiliikide kaupa. Tabel 13. Liiklussageduse muutus põhimaanteedel Mnt nr Maantee nimetus AKÖL 2019 autotööp AKÖL 2020 autotööp AKÖL muutus Tallinn Narva % 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa % 3 Jõhvi - Tartu - Valga % 4 Tallinn - Pärnu - Ikla % 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru % 6 Valga Uulu % 7 Riia Pihkva % 8 Tallinn - Paldiski % 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla % 10 Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare % 11 Tallinna ringtee % 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme % Põhimaanteede keskmine % Lisas 5 on toodud põhimaanteede liiklussageduse andmed seisuga Lisades on esitatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteede liiklussageduse teemakaardid. 33

36 Liiklussagedus tugimaanteedel aastal tehti pikaajalist liiklusloendust 48-s püsi- ja perioodilises loenduspunktis ja lühiajalist liiklusloendust 135-s loenduspunktis. Sarnaselt põhimaanteedega on ka tugimaanteedel loendusetulemused teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks, mis on laiendatud loenduspunkti asukohas loenduslõigule. Aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus oli aastal tugimaanteedel 1641 autotööpäevas. Keskmine ööpäevane liiklussagedus tugimaanteedel on ligikaudu 70% väiksem põhimaanteede keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Tabelis 14 on toodud AKÖL ja selle muutused tugimaanteedel Maanteeameti regioonides. Tabel 14. AKÖL tugimaanteedel seisuga Tugimaanteed kokku Põhja regioon Ida regioon Lõuna regioon Lääne regioon AKÖL, autotööpäevas Tugimaanteede pikkus, km Sõidukite aastane läbisõit, miljon km Liiklussageduse muutus % -2.3% -0.1% -2.8% 0.7% Tugimaanteede aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutus perioodil oli - 1,3%. Liiklussagedus on ainsana tõusnud Lääne regiooni tugimaanteedel, kõige rohkem langenud Lõuna regioonis. Joonistel 27 ja 28 on toodud tugimaanteede liiklussageduse muutused perioodil Liiklussageduse muutused tugimaanteedel % 13.4% 10.0% 5.0% 9.5% 0.7% 0.9% 2.4% 4.5% 6.8% 3.4% 1.8% 2.7% 3.9% 0.0% -5.0% -10.0% -6.6% -3.6% -1.3% -15.0% % Joonis 27. Liiklussageduse muutused tugimaanteedel aastatel

37 Tugimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus SAPA VAAB AR Joonis 28. Tugimaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel aastal on liiklussagedus kasvanud 37-l tugimaanteel ja langenud 40-l. Suurema aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse kasvuga on järgmised tugimaanteed: mnt nr 18 Niitvälja Kulna (AKÖL 1659 aööp, kasv 37,2%); mnt nr 29 Märjamaa Koluvere (AKÖL 1422 aööp, kasv 33,0%); mnt nr 86 Kuressaare Võhma Panga (AKÖL 755 aööp, kasv 26,5%); mnt nr 75 Tumala Orissaare Väike väin (AKÖL 1140 aööp, kasv 15,9%); mnt nr 32 Jõhvi Vasknarva (AKÖL 905 aööp, kasv 15,1%). Järgnevalt on toodud suurema liiklussageduse langusega tugimaanteed: mnt nr 70 Antsla Vaabina (AKÖL 764 aööp, langus 27,4%); mnt nr 58 Aluste Kergu (AKÖL 799 aööp, langus 24,6%); mnt nr 69 Võru Kuigatsi - Tõrva (AKÖL 984 aööp, langus 17,9%); mnt nr 40 Tartu Tiksoja (AKÖL 3330 aööp, langus 16,5%). mnt nr 88 Rakvere Rannapungerja (AKÖL 529 aööp, langus 16,3%); Tabelis 15 on toodud aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus ja liiklussageduse muutused tugimaanteedel võrrelduna aastaga. 35

38 Tabel 15. Liiklussageduse muutus tugimaanteedel Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus AKÖL 2019 AKÖL 2020 AKÖL muutus autotööp autotööp Kose - Jägala % 2 13 Jägala - Käravete % 3 14 Kose - Purila % 4 15 Tallinn - Rapla - Türi % 5 17 Keila - Haapsalu % 6 18 Niitvälja - Kulna % 7 20 Põdruse - Kunda - Pada % 8 21 Rakvere - Luige % 9 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva % Rakvere - Haljala % Tapa - Loobu % Mäeküla - Koeru - Kapu % Türi - Arkma % Rapla - Järvakandi - Kergu % Rapla - Märjamaa % Märjamaa - Koluvere % Haapsalu - Laiküla % Jõhvi - Vasknarva % Jõhvi - Kose % Kiviõli - Varja % Iisaku - Tudulinna - Avinurme % Jõgeva - Mustvee % Jõgeva - Põltsamaa % Põltsamaa - Võhma % Tartu - Jõgeva - Aravete % Tartu - Tiksoja % Kärevere - Kärkna % Kärkna - Kobratu % Aovere - Kallaste - Omedu % Aovere - Luunja % Tartu - Räpina - Värska % Tatra - Otepää - Sangaste % Sangla - Rõngu % Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia % Viljandi tee % Viljandi - Põltsamaa % Viljandi - Rõngu % Laidu tee % Karksi-Nuia - Lilli % Mõisaküla tee % Mudiste - Suure-Jaani - Vändra % Aluste - Kergu % Pärnu - Tori % Pärnu - Lihula % Põlva - Reola % Kanepi - Leevaku % Karisilla - Petseri % Võru - Põlva % Võru - Räpina % Võru - Verijärve % 36

39 Jrk nr Mnt nr Maantee nimetus AKÖL 2019 AKÖL 2020 AKÖL muutus autotööp autotööp Võru - Mõniste - Valga % Mõniste - Ape % Võru - Kuigatsi - Tõrva % Antsla - Vaabina % Rõngu - Otepää - Kanepi % Sangaste - Tõlliste % Tõrva - Pikasilla % Tumala - Orissaare - Väike väin % Kuressaare ringtee % Kuressaare - Sääre % Kuressaare - Kihelkonna - Veere % Upa - Leisi % Heltermaa - Kärdla - Luidja % Kärdla - Käina % Lehtma sadama tee % Suuremõisa - Käina - Emmaste % Emmaste - Luidja % Liiapeksi - Loksa % Kuressaare - Võhma - Panga % Põlva ringtee % Rakvere - Rannapungerja % Põlva - Saverna % Põlva - Karisilla % Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa % Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku % Muuga sadama tee % Kõrveküla - Tartu % Lisas 6 on toodud tugimaanteede liiklussageduse andmed seisuga Lisades on esitatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteede liiklussageduse teemakaardid. 37

40 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel Teeregistris on seisuga 1791 kõrvalmaanteed, mis on omakorda jagatud 3087-ks homogeenseks teelõiguks aastal tehti pikaajalist liiklusloendust 14-s püsi- ja perioodilises loenduspunktis ja lühiajalist liiklusloendust teisaldavate seadmetega 686-s loenduspunktis. Kõrvalmaanteedel saadud loendustulemused on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks, mis on laiendatud loenduspunkti asukohas loenduslõigule. Aasta kaalutud keskmine ööpäevane liiklussagedus oli aastal kõrvalmaanteedel 321 autotööpäevas. Tabelis 16 on toodud AKÖL ja selle muutused kõrvalmaanteedel Maanteeameti regioonides. Tabel 16. AKÖL kõrvalmaanteedel seisuga Kõrvalmaanteed kokku Põhja regioon Ida regioon Lõuna regioon Lääne regioon AKÖL, autotööpäevas Kõrvalmaanteede pikkus, km Sõidukite aastane läbisõit, miljon km Liiklussageduse muutus % 2.2% -3.7% -0.5% -2.3% Kõrvalmaanteede aasta keskmine ööpäevane liiklus kokkuvõttes sisuliselt ei muutunud. Liiklussagedus kasvas Põhja regiooni kõrvalmaanteedel, mujal langes. Kõige suurem langus oli Ida regioonis. Joonistel 29 ja 30 on toodud kõrvalmaanteede liiklussageduse muutused perioodil Liiklussageduse muutused kõrvalmaanteedel % 10.0% 5.0% 0.0% -5.0% -10.0% -15.0% 5.1% % % % % % -3.6% -3.1% % 5.9% 4.8% % 4.1% 3.4% % Joonis 29. Liiklussageduse muutused kõrvalmaanteedel aastatel

41 Kõrvalmaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus AKÖL (enne 2013) * SAPA VAAB AR Joonis 30. Kõrvalmaanteede kaalutud keskmine liiklussagedus sõidukiklasside kaupa aastatel * - alates aastast võeti kasutusele kõrvalmaanteedel sõidukeid klassifitseerivaid loendusseadmeid, mis võimaldas alates aastast saada võrreldavaid loendustulemusi kõrvalmaanteede kohta sõidukiklasside kaupa. Maakondade teedel liikuvate sõidukite arv on otseses seoses maakonna elanike arvuga, suurte linnade olemasoluga ja tööstuse paiknemisega maakonnas. Tingituna Tallinna lähiümbruse kõrvalmaanteede suurest liiklussagedusest on kogu Harju maakonna kõrvalmaanteede AKÖL tunduvalt suurem teiste maakondade omast. AKÖL kõrvalmaanteedel Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 31. Keskmine liiklussagedus kõrvalmaanteedel maakondade lõikes Kõrvalmaanteede võrgu kogupikkusest ligi 71%-l on liiklussagedus alla 300 autoööpäevas, liiklussagedus vähemalt 5000 autotööpäevas on 77-l kilomeetril teelõikudest, mis moodustab ligikaudu 0,6% kõrvalmaanteede kogupikkusest. 39

42 Ülevaate AKÖL-i jaotusest kõrvalmaanteedel annab järgmine joonis. Kõrvalmaanteede võrgu jagunemine liiklussageduse järgi 9.6% 4.8% 0.6% 14.4% 43.5% 27.3% <100 aööp aööp aööp aööp aööp >=5000 aööp Joonis 32. Kõrvalmaanteede võrgu jagunemine liiklussageduse järgi AKÖL üle autoööpäevas on kõrvalmaanteedest viiel teelõigul (mnt nr on 4 sõidurajaga teelõik, ülejäänud 2 sõidurajaga): mnt nr Viimsi-Randvere km 0,0-0,8 (AKÖL autotööp); mnt nr Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-6,4 (AKÖL autotööp); mnt nr Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 8,3-9,3 (AKÖL autotööp). mnt nr Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 6,4-8,3 (AKÖL autotööp); mnt nr Loo Loovälja km 0,0-0,6 (AKÖL autotööp) Lisas 7 on toodud kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed seisuga Lisades on esitatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteede liiklussageduse teemakaardid. 40

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Liiklusloenduse tulemused aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel ,0% 10,0

Liiklusloenduse tulemused aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel ,0% 10,0 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 10,0% 5,0% 3,4% 2,7% 9,2% 8,0% 9,7% 6,9% 6,1% 6,6% 7,4%

Rohkem

Leping siirde7045 vahearuanne 3

Leping siirde7045 vahearuanne 3 SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE SIIRDETEGURITE KORRIGEERIMINE Lõpparuanne Teedeinstituut 3/-61/L MAANTEEAMET Tallinn 28 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT Teadussuuna klass 2.8. SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (

Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 ( Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 49 Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded Lisa 3 (majandus- ja taristuministri 27.08.2014.a määruse nr

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

SISSEJUHATUS

SISSEJUHATUS EESTI RIIGIMAANTEEDE KATETE SEISUKORD 2002 aastal Mõõdetud teekatte tasasuse väärtuste jagunemine põhimaanteedel 2000 a. 2001 a. 2002 a. 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht: Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o

Liikluslahendus OÜ Välja 9, Tartu reg nr koduleht:   Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse o Liikluslahendus OÜ Välja 9, 50303 Tartu reg nr 11999509 koduleht: www.liikluslahendus.com Töö nr: 0915/4 Tellija: Tartu Linnavalitsus linnamajanduse osakond Vaksali tn - Näituse tn ristmiku liikluskorralduse

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

Labisoit 2004 aruanne.doc

Labisoit 2004 aruanne.doc INSENERIBÜROO STRATUM Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine TALLINN 2004 Seletuskiri Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine Sissejuhatus Eestis on rea aastate

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

Ülemiste ristmiku liiklusmõju analüüs

Ülemiste ristmiku liiklusmõju analüüs ÜMIS IIUSSÕM AVAMIS MÕJU AAÜÜS Foto: -rojekt AI 213 1 1. Sissejuhatus. öö ülesanne. Ülemiste liiklussõlme rajamine on olnud linnaruumis valminud kauaoodatud teerajatis, mis eesmärk oli muuta liikluse pealinna

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest Radar hüdrometeoroloogilises seires Tanel Voormansik Riigi Ilmateenistus / Radarmeteoroloogia peaspetsialist 09.11.2017 Ettekande kava Radari tööpõhimõtted Rahvusvaheline koostöö Andmete kvaliteet Radariandmetest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE 01 1 Rakvere 15:10 2 Teater 15:13 3 Aiand 15:15 4 Põhjakeskus 15:16 5 Tõrremäe 15:17 6 Suvilad 15:18 7 Päide 15:19 8 Pahnimäe

Rohkem

P71-09_05 Tasuvusanalüüs _ _

P71-09_05 Tasuvusanalüüs _ _ Ida-Viru Maavalitsus Maanteeamet Sillamäe E20 Tallinn-Narva mnt Jõhvi Narva lõik km 163-209 Narva Jõhvi Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem