Mees, kellele meeldib müüa jõulupuid

Väljavõte

1 Rahulikke jõulupühi! Püsigem terved! TEGIJA Keila Linnavolikogu Keila Linnavalitsus KEILA NÄDALALEHT REEDE, Anne Meeta Teppo nr 46 (614) Naine nagu orkester. LK 4 Mees, kellele meeldib müüa jõulupuid uudised KOHTUMINE Selveri juures on suur jõulupuude valik ja hea jutuga kuusemüüja. AGU VEETAMM LEHT@KEILALEHT.EE Kirikumehe kutsumus tõepoolest meeldib jõulupuid müüa, väi- Mulle dab Märt Kapsta, kes teeb seda tööd juba neljandat aastat. Teen seda rõõmu, mitte raha pärast. Planeerin oma põhitöö juures puhkuse alati detsembrisse, et siia kuuski müüma tulla. Kolm aastat olen käinud Norras tööl, ametilt olen ehitaja, teen siseviimistlustöid. Tänavu alustas Artiston kuuskede müüki juba 5. detsembril. Vara küll, aga inimesedki hakkasid tänavu end jõululainele seadma varem. Oli ette aimata, et seekord tulevad vaiksed kodused jõulud ja kuuse toovad tuppa needki, kes tavaliselt on jõulude ajaks ära sõitnud. Märt Kapsta: Juba esimese poole päevaga leidis ostja 7 jõulupuud ja 6. detsembril müüsin neid 17. Eelmisel pühapäeval aga 30. Müük kulgeb tõusvas tempos. Üldiselt ostetakse rohkem laupäeval ja pühapäeval, nädala esimesed päevad on rahulikumad. Muidugi mitte jõulunädala alguses. Küsimusele, milliseid jõulupuid eelistatakse, vastab Märt, et rohkem lähevad kaubaks inimese pikkused, nii 1,75 2 meetrit. Valitakse kitsamaid ja tihedamaid kuuski, mis ei võta korteris palju ruumi. Küllap arvestatakse sellegagi, et lapsed on koduõppel ja vanemadki võibolla kodukontoris. Varajastele ostjatele soovitan puud algul rõdul hoida ja enne pühi tuppa viies see toa jahedamasse nurka püsti panna. Radiaatori lähedal või puhuri all hakkavad okkad kiirelt pudenema. Mõned on öelnud, et kõige jahedam nurk elutoas on televiisori kõrval. Selles ma küll kahtlen, elektroonika soojendab päris tugevasti. Eksib see, kes arvab, et kuused, mis meil kaubanduskeskuste juures müüakse, on toodud siitsamast metsast. Jõuludeks mõeldud kuused pärinevad istandustest ja äri on laiamõõtmeline. Kuusk, mida te toanurgas kaunistate, võib olla toodud nii Eestist, Lätist või Leedust, nulud aga hoopis Taanist. Ega kuusk pole ainuke okaspuu, mida jõuluks koju ostetakse. Järjest populaarsem on nulg, sest ta peab hästi vastu. Ostjatele meeldis eriti fazeri nulg, aga seda tänavu meil müügil pole. Inimestele meeldib ka serbia kuusk. Tänavune tõmbenumber on aga potti istutatud kuusk. Pisikese puu eest, mis muidu FOTO: VALDUR VACHT maksab 10 eurot, tuleb potikuusena maksta 25. Ja inimesed ostavad, kinnitab kuusekaupmees. Millist jõulupuud müüja ise eelistab? Märt Kapsta: Kodus on mul jöulutuled öues kadaka küljes, tuppa ma kuuske ei vii. Ahhaa, Saaremaal, vihjan ö-tähele jutu sees. Olen rahvuselt küll saarlane, aga jõulupuud ehin Keibu lahe ääres. Ülo Kelemendi kirikule elatud elu. INTERVJUU Laulev jõuluvana Jõuluvana Albert oskab üllatada. LK 3 LK % Sea välisfilee lõigud Karni, 600 g, 4,98/kg % Kohvioad Crema e Aroma Lavazza, 1 kg % Lumemarja kaneelijäätis jõhvikalisandi ja Kreeka pähklitega Classic, 800 ml/ 390 g, 8,95/kg % Õun Jonagold kg Toodetud Eestis. Pakkumised kehtivad, kuni kaupa jätkub. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad Selveris Partnerkaardiga ja Comarketis kõikidele klientidele.

2

3 JÕULUJUTLUS Reede, Nr 46 (614) Saagu tänavused jõulud algupärasemad 3 Jõulusalmide spikker jätkub lk 7 Lõppev aasta ei kujunenud selliseks nagu loodetud vist kellelgi. GUNNAR MÄGI KEILA BAPTISTIKOGUDUS Viiruseoht, maskid ja lõputud virtuaalkoosolekud röövisid rõõmu ja väsitasid. Me kogesime erinevaid kaotusi - normaalsuse kadu esmalt, aga ka puudutuse võimalusest ilmajäämist, hooldekodude karantiini ja kõhklevat pilku, kui ulatasid terekäe. Kasvas ärevus, mõned said esmakordselt tuttavaks depressiooniga, teised apaatiaga. JÕULUKOHTUMINE Tublimad said harjutada enesedistsipliini. Kevadel ei olnud kerge hoida ennast tagasi, kui tulid teated tühjaks ostetud riiulitest oma tuttavas selvepoes. Samuti siis, kui nina maski all sügelema hakkas. Kui kevadisest viirusängist aitasid välja tärkav loodus ja tahenenud metsarajad, siis katkukaamose lõppu advendiajal paraku veel ei paista. Maailm on komistanud viiruse otsa ning käpuli kukkunud - või hoopis põlvili langenud. Nimekiri sündmustest, mida oleme pidanud edasi lükkama on olnud pikk. Kuid siin on üks, mida ebamäärasesse tulevikku planeerima ei pea ja mis võib ko- Nii ma soovin, et jõulud saaksid tänavu olema vaiksemad, aga sügavamad ja algupärasemad. roonavaakumis hoopis paremaks minna - Jeesuse Kristuse Sündimise Püha. Mina tervitan vaikseid jõule, ilma kingiostuneuroosita. Saan hästi hakkama väikeses ringis koosolemisega ja isegi eelistan seda. Väikene on ka minu kodukogudus, kus on alati soe ruum ja kallid inimesed. Koroonaviirus on aidanud süveneda, lubades meile aasta jooksul rahulikku mõtlemise aega. Kirikumehe kutsumus Talvekuudel ja iseäranis jõulude ajal võtab Mihkli kirikusse sisenejat vastu mõnus soojus ning küdeva ahju lõhn. Teadjamad naeratavad, tänulikult Ülole mõeldes. EVELIN POVEL LEHT@KEILALEHT.EE Ülo Kelement, keda koguduserahvas hellitavalt kellameheks kutsub, on läbi oma elu olnud Keila kirikuga seotud. Lapsena käis ta siin emaisaga, 18-aastaselt, aastal, tuli Ülo segakoori bassi laulma ja sealt peale on ta kiriku juures kogu aeg tegutsenud. Abistanud ehitus- ja remonditööde juures, avanud ja sulgenud uksi, hoidnud kiriku korras, jaganud laululehti, kütnud ahju, varunud kirikule kütet ja palju muid suuremaid-vähemaid töid, mida esmapilgul ehk ei märkagi. On kellagi löödud, muheleb Ülo, kui temalt kargel talvepäeval käärkambris kellamehe nime kohta küsin. Vanasti käis kirikumees Krause tornis kella löömas, tegi luugid lahti ja lõi pühapäeval kella. Pärast toodi köitega alla, siis sai torniruumis lüüa, ei pidanud üles ronima. Jaani ajal pandi kellad elektri peale lööma. Automaatikaga saab kiiremaid ja aeglasemaid lööke. Nüüd siis on täisautomaatika. Suguvõsa pärandus Ülo jõudmine Keila kiriku juurde on kulgenud loomulikku rada, perekonnaringis päranduseks saadud kutsumuse edasikandjana. Juba tema vanaisa Kustas Rank täitis Ohtu kandis vöörmündri ülesandeid, ristis lapsi ja mattis kadunukesi. Kiriku nõukokku on kuulunud ka Kustase poeg Johannes, Ülo onu. Isa Mar- tin Kelement oli aga ühel perioodil nõukogu esimees. Nõnda pole imestada, et kiriku juurde on neljanda põlve esindajana jõudnud ka Ülo poeg Kristjan. Käisime ikka koos lastega kirikus. Laulsime koos abikaasa Hiljaga Tallinnas konsistooriumi õppekooris. Kolme poega ei saanud ju selleks ajaks koos koju jätta. Kui vanem jäi koju nooremat hoidma, siis Kristjan tuli koos meiega laulma. Alguses ema kõrval sopranit, kuni lõpuks jõudis minu kõrvale bassi laulma, meenutab Ülo aastal, Jaan Jaani ajal loodi Keilasse noortekoor, siis laulis Kristjan ühteaegu nii sega- kui noortekooris. Hakkas siin mulle abiks käima ja lõpuks jäigi, temast sai kirikumees. Kristjan tegutseb tänaseni, mina käin nüüd koos abikaasaga talle abiks. Samamoodi, kui noorpõlves käisin abiks onul. Ülo aastakümnete pikkust tegevust on märgatud ja tunnustatud nii konsistooriumis kui Keila linnas aastal omistati Ülole Keila linna teenetemärk nr 26 järjepidevuse kandmise ja pühendumuse eest Keila Miikaeli kirikule. Iga kirikuõpetaja on elu omamoodi rikastanud Ado Köögardal, Edvard Tamm, Robert Kannukene, Jaan Jaani, Marek Roots, Matthias Burghardt, loetleme üheskoos Keila koguduse õpetajaid, kelle kohta Ülol vaid head lausuda on. Aegagi määratleb Ülo õpetaja teenimisaja järgi. Olin Köögardali viimane leerilaps, meenutab Ülo, see oli aasta suvel. Toona oligi vaid üks leer aastas, leeriõnnistamine toimus juuli esimesel pühapäeval. Köögardal teenis kogudust kuni lõpuni, tal oli kantslis käepidemetega tool. Ta küll ei istunud, aga toetus sellele. Niikaua, kuni jaksas, oli õpetaja. Inimeste seas oli ta hinnatud. Tamme ajal olid kirikus renoveerimistööd, suvel. Siis võeti ka kiriku tornist rist maha. Kuidas see küll maha sai võetud, paneb imestama. Torni otsa oli ehitatud laudadest platvorm, tellinguid ümberringi polnud. Üks ehitajatest ronis platvormi otsa ja kui rist oli maas, siis ajas platvormil käed laiali. Sellest on isegi foto säilinud, kõneleb Ülo aastate elust kirikus. Kiriku juurde teenima jõudis Ülo Robert Kannukese ajal. Oli siis ka nõukogu liige ja Sinodi saadik. Kannukene oli konsistooriumi õppejõud, tal olid oma nägemused taevasest elust, mida ta kirjeldada armastas. Oli väga hea südamega mees. Jutlused kippusid küll vahel pikaks minema, kui ta end rääkima unustas. Jaan Jaani ettepanekul moodustati nõukogu kõrvale ka juhatus. Sestsaadik on Ülo kuulunud kiriku juhatusse. Jaani ajal hakati kalmistut korrastama. See oli väga räämas. Aiad olid katki ja viltu, surnuaed oli rauda täis. Ristidki olid katki. Arvati küll, et vandaalitseti, aga raudristid ja aiad olid läbi roostetanud, aeg oli teinud oma töö. Suuremad tööd olid pärast aasta tormi. Siis sai paari aasta kütte neist puudest, mis torm maha murdis, meenutab Ülo. Jõululaupäev kirikus Juba pea nelikümmend aastat algab jõululaupäev Ülole hommikust-keskpäevast kiriku kütmisega. Talvel, kõige külmema ajaga Oleme esitanud endale küsimusi selle kohta, mis on tähtis, milleta saan hakkama ja milleta mitte; kes on minu ligimene. Süvenemist vajab ka Maarja poja sünni lugu. Jeesus Kristus sündis esimestel jõuludel otsekui vaktsiin, mis tuli appi pärispatu pandeemias inimkonnale. Kes temasse usub ja enda vaktsineerida laseb, saab elada oma elu sellisena, nagu see algselt mõeldud oli märgates Jumala headust ja hoolides ligimese käekäigust. Üha enam inimesi on lugemas veebipiibleid. Näiteks eesti keeles on vana hea Piibliraamat leitav aadressilt: piibel.net, samas ka äpina. Digitehnoloogia võimaldab meil teada, mida inimesed loevad, aga ka seda, mida Piiblist enim otsitakse. Lõppeva, aasta kõige otsitum Piibli märksõna maailma veebipiiblites oli konkurentsitult rahu. Usun, et kes otsis, see ka leidis vastuse. Nii ma soovin, et jõulud saaksid tänavu olema vaiksemad, aga sügavamad ja algupärasemad. Ja läbi jõulude sõnumi Lunastaja sünnist, mis on koroonapiirangute valguses lihtsam ja selgem kui varem, leiaks Keila inimene rahu Jumalaga ja iseendaga. Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Jesaja 9:5 FOTO: VALDUR VACHT tuleb neli tundi enne teenistust kütma hakata, siis saab kümme kraadi sooja juurde. Kuused, kummalgi pool altarit, on juba varem üles sätitud. Päeval hakkavad teenistused, kus on vaja laululehti jagada ning jälgida, et kõik kulgeks plaanipäraselt. Alati on traditsioonidest kinni peetud, erilisi juhtumeid või teistmoodi tegemisi Ülole ei meenu. Kui kiriku uksed suletud ja Ülo lõpuks koju jõuab, on kell 20 paiku õhtul. Teda ootab tema suur pere: abikaasa, lapsed ja lapselapsed, kellega ühiselt lauda istutakse ning jõulusööki süüakse. Pärast seda jagatakse kingitusi. Kuigi lapsed on kõik suureks kasvanud, kuuluvad kingituste juurde ikka ka jõulusalmid ja laulud. Ülol on läbi aastate ikka üks lemmiksalm öelda: Kas on linnukesel muret, mis ta sööb ja kus ta saab. Tema loodab looja peale, tõstab lauluhääle, kauni lauluhääle, üles taeva poole. Oi, jõulude aeg on eriti õdus, kui kuusk särab toas ja pere on kodus! Kui kodu on headust ja häid lõhnu täis ja õhtul ehk jõulutaat tuleb eks näis! Piparkoogi süda jättis löögi vahele - nüüdsest iga pidu lubatud vaid kahele?! Päkapikk, see maski kandma peab, enda järelt hoolsalt pühib sammuread. Juhtus nii, et enne pühi oli mõni suss veel tühi. See, kes sinna kinke ladus, Kuhugile ära kadus. Lapsed, ärge pange maha sussi sooja ahju taha. Jätke sussid lagedale, oma ukse lähedale. Ühte sussi, ahjusooja, päkapikul silm läks looja. Magas seal ja kratsis kõhtu, kuni saabus jõuluõhtu. Nägi sussisoojas unes päkapikk, et sumab unes, piparkoogi kausi taha paneb kingikoti maha. Taevas täht on heledast heledam, südames soojus on helge. Soovin sul sõber, et jõulu aeg tuleks kaunis ja küünlavalge! Tänavune jõuluvana tundub pisut noorem. Vahest on tal sellevõrra seljas suurem koorem? 10 päeva, 10 ööd Päkapikud teevad tööd. Tassivad nad komme majja, Samal ajal söövad saia. Jõuluvana nende boss, Tema taga tuleb toss. Päkapikud naljaga, Jooksevad nüüd harjaga. Sellised on jõulud neil, Ning soovivad: Häid jõule Teil! Õhtul olin voodis juba, nägin unes oma tuba. Uksel seisis väike mees, lumehelbed habemes, sosistades mulle lausus: Vabandage, teie kõrgeausus. Jõuluvana juba teel, kingipakk on põdrareel. Kingituse kätte saad, siis kui salmid loetud saad. Panin kähku selga kleidi, et veel harjutada veidi. Suvel paistab vikerkaar, sügisel saab marju. Talvel tuleb jõuluvaar, Virru, Võrru, Harju. Sul on vägev kingilaar jätab kaupsi varju. Palun anna pakk või paar, rohkem ma ei karju.

4 4 Reede, Nr 46 (614) Rahulikke saabuvaid pühi! TEGIJA Ann Meeta Teppo Anne Meeta Teppo on detsembris tuuril. Nagu keegi naljatledes ütles, siis on ta veerand sopran Elina Netšajevat saatvast orkestrist.. Meeta ise kehitab õlgu ja kinnitab itsitades takka, et vennanaise Auliga moodustavad nad selles orkestris, tegelikult ikka ansamblist lausa poole. Ometi peab ta oma viimase aja saavutustest palju olulisemaks kuulumist sajaliikmelisse Euroopa Liidu Noorteorkestrisse. Kui aasta tagasi Meeta ülitiheda konkurentsisõela esimest korda edukalt läbis, siis terendas ees kümmekond kontserti Euroopa tähtsamatel lavadel koos maailmakuulsate dirigentide ja solistidega. Pandeemia seadis peale omad reeglid ja anda õnnestus vaid üks kontsert oktoobris Austrias Grafneggis, kui esitati muu hulgas Stravinsky Tulilindu ja Gruberi trompetikontserti. Ülejäänud aastal asendasid Euroopa lavade vallutamist meistriklassid Zoomi vahendusel. Väike pettumus on Meeta pilgus aimata, kuid ainult väike, sest eelmisel kuul sai Meeta teate, et ta on järjekordse konkursi edukalt läbinud ja arvatud Euroopa Noorteorkestri aasta koosseisu. Nagu perenimi ütleb, on Meeta Keila tuntuima muusikaperekonna Teppo viies ehk keskmine võsu. Esimese viiuli nõudis ta endale kolmeaastasena õde Ida eeskujul. Kui Meeta 4-aastaselt Keila Muusikakoolis (varem kui päris koolis) õppima hakkas, ei tulnud ta selle pealegi, et on olemas inimesi, kes üldse pilli ei mängi. 5-aastaselt Keila Laululapse konkursil osaledes mängis Pärdi Jaaniussikese laulule viiulisoolo juurde. Muusikakoolis harjutas Meeta kõrvuti viiulit ja klaverit, võites esimesed konkursid mõlemal erialal juba algkooli ajal. Põhikooli läks Meeta Tallinna Muusikakeskkooli. Põhipilliks valis viiuli. Ma olen väga rahul selle valikuga, klaver on ikka palju raskem instrument, ütleb Meeta. Hetk hiljem selgub, et selle lihtsa viiuli harjutamiseks leiab ta iga päev vähemalt kolm tundi, tavaliselt kuus ning kinnitab, kuidas talle järjest rohkem meeldib viiulit mängida. Ja kui ära väsib, siis mängib vahelduseks klaverit. Minuga on juhtunud see absoluutse kuulmise apsakas, ju seepärast mulle tohutult meeldib harmoonia, aga viiul on pigem meloodiapill, selgitab Meeta. Pärast bakalaureuseõpinguid Tallinna Muusika- ja Teatriakadeemias läks Meeta aastaks Madridi Kuninglikku Konservatooriumisse. Sealt aastal naastes kutsus isa Andres Meeta Keila Muusikakooli õpetajaks, et ta jätkaks enda kunagise õpetaja õpilaste juhendamist. Selle kõrvalt on jätkunud õpingud EMTA-s, nüüd on käsil viimane aasta magistrantuuris. Aga õpilased on Meetal tublid, esimesed võidud on võistumängimistelt koju toodud. Ja jääb aega veel erinevatele muusikaprojektidele. Küsimisele, miks ta dirigendiks ei püri, vastab Meeta, et polevat nii ambitsioonikas. Hetk hiljem küsis üle, et ega see lause liiga pessimistlik ole. Nii et ega tea. Praegu igatahes Meeta naudib viiulimängu ja laste õpetamist. Nädal piltides VALDUR VACHT UUDIS Pühendumus tõi Eva Vipperile tunnustuse Sotsiaalkindlustusamet tunnustas raske ja sügava puudega laste tugiisikuid. EVA TIITUS KAJAK KEILA SOTSIAALKESKUS Sel aastal tunnustas sotsiaalkindlustusamet 17 tugiisikut ja lapsehoidjat üle Eesti, tunnustuse pälvis ka Keila Sotsiaalkeskuses tugiisikuna töötav Eva Vipper. Eva on tugiisikuks raske puudega autismispektri häirega lapsele, keda ta toetab koolis ja saadab väljaspool kooli. Eva töötab ka lapse kodus. Eva on abivalmis, väga kannatlik ja tähelepanelik oma töös ning korrektne kõikides oma tegemistes. Eva pühendumus ja Nädala lõpus süütame neljanda advendiküünla ning jõulupühad on kohe-kohe käes. Meie linn on kenasti ehitud selleks puhuks ning valgust on eelmiste aastatega võrreldes rohkem. Aidaku tuled linnas leevendada saabunud pimedust ja süngust. Jõulud peaksid olema aasta ilusaim ja rahulikum aeg, et olla koos pere ning sõpradega. Teatavasti tuleb elus ootamatust ette rohkem kui oodatut ja sellel korral tulevad pühad ning aastavahetus teisiti, nagu on olnud erakordne ka terve tänavune aasta. Taas pead tõstva koroonaviiruse leviku laienedes jäävad tänavused jõulusündmused ja pidustused ära. Paljud kontserdid lükkuvad edasi ning pole isegi teada, millal lapsed taas koolidesse tagasi saavad aasta ei ole lihtne olnud kellelegi, kuid osa inimesi on siiski kannatanud rohkem kui teised. Seda enam on oluline märgata oma kaaslinlasi, kelle majanduslik olukord ei ole praegu kerge, ja pakkuda oma abi jõulud on andmise aeg. Kõigest hoolimata soovitan teha jalutuskäike Keila linna parkides ja ehitud linnaruumis ning nautida tulede sära. Usun, et õige pea on juba palju parem ning saame oma tavapärase elukorralduse juurde naasma hakata. Soovin kõigile rahulikke saabuvaid pühi! Tanel Mõistus Keila Linnavolikogu esimees sihikindlus tugilapse toetamisel on silmapaistev. Imetlusväärne on, kui kannatlikult ta töötab. Ta julgustab last olema aktiivsem ja hakkama saama keeruliste olukordadega, mida pika päeva jooksul ikka ette tuleb. Tema igapäevane töö ja toetav suhtumine aitab ühel väikesel inimesel leida ennast siin maailmas ja saada osa igapäevastest rõõmudest. Eva elab kaasa lapse edusammudele ning innustab ja arendab last ise proovima ja toime tulema, samas mõistab teda sellisena, nagu ta on. Evat iseloomustab ausus ja analüüsioskus, mis aitab temaga koos töötavatel inimestel leida lahendusi ja vaadata asju nii, nagu need tegelikult on. Eva tööle tuleb kasuks, et ta on varasemalt sotsiaaltööd õppinud, kuid ta otsib lisaks võimalusi, et ennast erialaselt täiendada ja uute teadmistega kursis olla. Eva on süvenenud autismiga seotud teemadesse ja võtab osa koolitustest ning loeb ise juurde vastavat kirjandust. Eva jagab meelsasti koo- litustel õpitut ka teistele. Eva väärib oma pikaajalise töö ja pühendumuse eest tunnustust! Mis kõige olulisem ta näeb last, mitte lapse takistusi ega puuet. 12. detsembril toimus terviseradadel kestvusjooksu võistluse Heavy Metal Ultra Christmas Special. Iga täistund starditi muusika saatel uuesti 6,7 km ringile ja võitja selgus 8 ringil. Osales 71 jooksjat. Võistlus kulges tasavägiselt, enne viimast ringi oli vaid 7 katkestajat. Võitis viimase ringi kiireim Rain Seepõld Ülari Kaisi ja Timo Tammemäe ees. 15. detsembril oli Keila esimese linnapea Johannes (Johan Nikolai Voldemar) Tähe ( ) 150. sünniaastapäev. Abilinnapea Timo Suslov ja põline keilalane Tõnu Karu viisid sel puhul küünlad Johannes Tähe mälestuskividele Karjaküla kalmistul ja Jaama tänaval. FOTOD: VALDUR VACHT JA ASTRID HALLIKAS Rukkilille lasteaias oli jõulunädal. Pidu peo otsa päris jõululaat, tantsud, laulud ja nii kuni reedeni välja! Jõuluvana jagas kinke õues, pidulik lõuna oli söögisaalis. Ümmargustel laudadel linad ja jõulukaunistused, menüüst ei puudunud verivorst, kõrvitsasalat ja kaunistatud piparkook. Lapsed olid lusti täis ning kokad kiitusest õnnelikud. KEILA NÄDALALEHT VÄLJAANDJA SA KEILA LEHT KESKVÄLJAK 11 LEHT@KEILALEHT.EE TEL VASTUTAV VÄLJAANDJA: AGU VEETAMM KÜLJENDAJA: IMBI KROMANOV KORREKTOR: ANNE SINIVEER REKLAAMI- JA LEVIKORRALDAJA: EVELIN POVEL TRÜKK: PRINTALL KOJUKANNE: AS EXPRESS POST TEL UUDISED FACEBOOKIS:

5 Reede, Nr 46 (614) 5 ÜLEVAADE 2020 oli erakordne, 2021 toob samuti mitmeid muudatusi Keila linnas hakkab 1. jaanuarist 2021 kehtima uus sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord. EIKE KÄSI KEILA ABILINNAPEA Uus kord on varasemaga võrreldes selgem ja sisaldab teenuste kirjeldusi ning viidet, kas teenus on tasuta või tasuline. Lisandunud on kaks uut teenust ja üks toetus. Teenuste ja toetuste taotluste kiiremaks ja paindlikumaks menetlemiseks annab uuest aastast kehtima hakkav kord (linnavolikogu 24. novembri 2020 määrus nr 15) linnavalitsusele kui ametiasutusele õiguse määrata pädev ametnik, kellel on määruses toodu ulatuses otsustamise ja haldusakti andmise õigus. Otsustamise aluseks on sotsiaaltoetuste määrad, mida linnavolikogu kehtestab igaks aastaks koos linnaeelarvega. Samuti on ametnikul õigus suunata abivajaja teenusele. Linnavalitsus menetleb taotlusi, mis on erakorralised või mis määrusest tulenevalt ei jää pädeva ametniku otsustusõiguse piiridesse. Oluline kriteerium on inimese sissetulek Perekonna sissetulekutest sõltuvate toetuste puhul arvestatakse inimeste sissetulekut. Nimetatud toetuste puhul tekib toetuse taotlemiseks õigus, kui üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust jääb pärast eluasemekulude kandmist ühe inimese sissetulek alla kahe ja poole kordse riiklikult kehtestatud toimetuleku piiri. Teenuste osutamise eest võib tasu võtta. Teenuse eest tasu võtmise tingimused määrab pädev ametnik. Isikult võetava tasu suurus sõltub teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Keilas osutatavad sotsiaalteenused Keila linn võimaldab järgmisi teenuseid: 1) koduteenus (tasuline), 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (üldjuhul tasub teenuse saaja või vajadusest tulenevalt ka ülalpidamiskohustusega isik või linnavalitsus proportsionaalselt), 3) tugiisikuteenus (tasuta), 4) täisealise isiku hooldus (tasuta), 5) isikliku abistaja teenus (tasuta), 6) varjupaigateenus (tasuline), 7) turvakoduteenus (tasuta), 8) sotsiaaltransporditeenus (tasuline v.a erivajadusega lapsed), 9) eluruumi tagamine (üürilepingu alusel tasumine), 10) võlanõustamisteenus (tasuta), 11) lapsehoiuteenus (erivajadusega laste hoiuteenus on tasuta), 12) asendushooldusteenus (tasumine linnaeelarvest ja asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest), 13) järelhooldusteenus (tasumine linnaeelarvest ja järelhooldusel oleva lapse sissetulekutest), 14) päevahoiuteenus (tasuline) uus! 15) muud täiendavad sotsiaalteenused uus! Päevahoiuteenus on mõeldud turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamiseks täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla (nt dementsed). Teenust osutab Keila Sotsiaalkeskus, vajadusel võib linnavalitsus sõlmida lepingu ka teiste teenuse osutajatega. Muud täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused on mõeldud abivajajatele nende tegelikest vajadustest lähtuvalt, kui teiste eespool loetletud teenustega ei ole võimalik taotleja toimetulekut ja heaolu tagada. Sotsiaaltoetused jagunevad perekonna sissetulekust sõltuvateks ja mittesõltuvateks toetusteks. Sissetulekust mittesõltuvad toetused Keilas on kehtestatud järgmised toetused: 1) sünnitoetus, 2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus, 3) suure pere toetus, 4) juubelitoetus, 5) eestkostel oleva lapse toetus, 6) erivajadusega lapse transporditoetus, 7) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale, 8) hooldajatoetus täiskasvanud isiku hooldajale, 9) matusetoetus. Sünnitoetuse puhul on lisandunud üks uus säte: erandkorras ei arvestata toetuse määramisel asjaolu, et laps ja mõlemad vanemad või laps ja üksikvanem või eestkostja on rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanikud lapse sündimise aasta 1. jaanuari seisuga. Toetust makstakse ka juhul, kui lapsevanemad, eestkostja või üksikvanem on lapse sünnihetkeks soetanud Keilasse kinnisvara ning on ennast ja lapse kandnud Keila linna elanikuna rahvastikuregistrisse. Sissetulekust sõltuvad toetused Selliseid toetusi on Keilas viis: 1) lastega pere toetus, 2) koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus uus! 3) ravimitoetus, 4) lapse huviringi ja laagritoetus, 5) muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus. Koolieelse lasteasutuse osalustasu toetust makstakse koolieelse munitsipaal- ja eralasteasutuse kulude vanema poolt kaetava osa osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks ja seda toetust makstakse teenuse osutajale arve alusel. Toetus on mõeldud eelkõige majanduslikesse raskustesse sattunud lapsevanematele ja annab võimaluse tekkinud olukorrast võlgadesse langemata välja tulla. Lisaks uuele korrale on oluline märkida, et aastast on senisest veelgi suurem tähelepanu erivajadustega laste teenustel, riigipoolne rahastus ning sellega kaasnev vastutus tulevad üle kohalikule omavalitsusele, millest omakorda tuleneb vajadus erivajadustega laste spetsialisti ametikoha järele ja seda praegu loome. Julgustan kõiki, kel kas hetkeolukorrast või juba süvenenud probleemidest tulenevalt on tekkinud raskusi või takistusi enda või oma pereliikmete igapäevaeluga toimetulekul, pöörduma sotsiaalteenistuse spetsialistide poole, et üheskoos lahendust leida või ka lihtsalt nõustamist saada. Jagatud mure on pool muret! Usun, et see tuntud elutõde aitab meil eluga paremini toime tulla ja tugevamaks muutuda ning siis ka topelt suuruses rõõmu teistega jagada. Kuidas möödus aasta 2020? Meenutuskillukesi meie sotsiaaltöötajatelt: Kristel Kõrvits (lastekaitsetöötaja, esimene tööaasta): Minu aasta on olnud hästi mitmekesine ja täis väljakutseid, nii tööalaselt kui ka eraelus olen tänulik, et on olnud võimalus seda kõike kogeda. Riina Sippol (Keila Sotsiaalkeskuse juhataja): Meelde jääb aasta kindlasti COVIDi tõttu ja kuna sotsiaaltööd kodukontoris teha ei õnnestu, siis oli hea tõdeda, et on olemas südamega kolleegid, kellele saad kindel olla ka keerulistes oludes ning kes viirust trotsides oma tööd jätkavad. Piia Peterson (sotsiaalnõunik): On olnud üks imelik ja huvitav aasta, oleme pidanud kohanema, nii meie sotsiaaltöötajad kui ka inimesed, kellega tööd teeme. Kindlasti on selle aasta märk- sõnad ärevus, hirm, teadmatus. Nii palju on asju, mis on ära jäänud või toimunud elektrooniliselt. Palju on juurde tulnud n-ö kontaktivaba nõustamist. Samas oleme hakkama saanud ja ükski toetus või teenus pole seetõttu osutamata või isik nõustamata jäänud. Üheskoos oleme leidnud erinevaid võimalusi ja lahendusi selleks, et inimestel oleks parem. Aasta positiivsed sündmused: lõpuks valmis kauaoodatud kogukonnas elamise teenuse maja ning kahe projekti abil saime kohandada 8 puudega inimese kodu selliselt, et neil oleks iseseisvalt parem toime tulla. Sel aastal loodi perede ja laste komisjon, osalesime pikaajalise kaitstud töö riigihankes aastaks. Veel mitu meie esitatud projekti ootavad vastust, et uuel aastal uusi teenuseid arendada või olemasolevaid paremini pakkuda. Ave Kivinukk (eestkostespetsialist): Ma naudin seda mitmekülgset, erinevate teemadega eestkostespetsialisti tööd. Eriolukord tõi tööalaselt kaasa minu arvates nii halba kui head inimeste hirm, mure enda ja lähedaste pärast, nõustamised ja jutuajamised olid selle võrra pikemad, kohtumiste korraldamised keerulisemad. Hea oli see, et näiteks pangad, kohtud hakkasid võimaldama asjaajamist läbi interneti ja digiallkirjastamise. Palju koolitusi, kohtumisi oli onlines. Selgus, kui palju asju on meil võimalik korraldada ilma füüsiliselt kokku saamata. Mulle jätkuvalt meeldib inimestega kohtuda, suhelda, samas oli selle uue variandi kogemine samuti vajalik. Eriline aasta igal juhul sai nutta ja sai naerda. Eike Käsi (abilinnapea): Minu tagasipilk aastasse toob silme ette eelkõige meie imelised, töökad, leidlikud, ennastohverdavad sotsiaaltöö tegijad, tänu kellele on Keilas iga abi vajav inimene märgatud ja aidatud just temale olulise teenuse või toetusega, vahel ka lihtsalt ärakuulamisega. Nende inimestega läheksin kasvõi kinnisilmi luurele. Enamuse aastast oleme kõik olnud mõjutatud koroonast, mis on segi löönud igapäevaelu ja sundinud oma elu piirangute järgi ümber kujundama. See on suur väljakutse paljudele ametitele ja sotsiaaltöö on nende hulgas esireas. Ei ole kerge aasta olnud, aga sotsiaaltöötajad on väga hästi toime tulnud, iseasi, mis on selle hind. Mõistmine, vastutuse jagamine, koostöö, toetamine, märkamine, tunnustamine need on olulised märksõnad, mida ei tohi unustada ja millega arvestamine aitab jaksata ning ennast töötaja ja inimesena mitte ära kaotada. Olen väga õnnelik selle üle, et Keilas avati kogukonnas elamise teenuse maja, mis on nüüd koduks kümnele erivajadusega noorele inimesele, kes saavad olla iseseisvad, samas toetatakse neid igapäevategemistes. Olen õnnelik, et meie kodulinnas on sotsiaalvaldkond nii hästi arendatud, teenuste pakkumine paindlik ja vajaduspõhine ning jätkuvalt mitmekesistuv. Suur osakaal on siin ka erinevatel projektidel, mis on kirjutatud meie tublide ja kogenud töötajate poolt ning saanud alati rahastuse. Olen õnnelik, et mul on olnud võimalus pikaaegselt valdkonna edulugude kujunemise juures olla ja neid teiste valdade/linnade kolleegidele tänutundega jagada. TEADMISEKS Ära jäta registreerimist aasta viimasele päevale! Registreeri end Keila elanikuks kampaaniatingimustel ja too maksuraha kodulinna! Kampaania kutsub sissekirjutuseta linnaelanikke end ametlikult Keila linna elanikuks registreerima. 1. Kampaania kestab 16. novembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (k.a). 2. Kampaanias osalevad kõik täisealised inimesed, kes seisuga 1. jaanuar 2021 on rahvastikuregistrijärgsed Keila linna elanikud. 3. Kõigile täisealistele isikutele, kes kampaania jooksul registreerivad end väljastpoolt Keila linna omavalitsusüksust Keila linna rahvastikuregistrijärgseks elanikuks ning kes on samas rahvastikuregistrijärgsed Keila linna elanikud seisuga 1. jaanuar 2021 ja kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht 1 kuu jooksul enne kampaania algust ei ole olnud Keila linn, makstakse nende poolt elukohateatele lisatud kontole 100 eurot. 4. Kõigi täisealiste isikute vahel, kes seisuga 1. jaanuar 2021 on rahvastikuregistrijärgsed Keila linna elanikud, loositakse välja 15 auhinda, milleks on auhinna- Aitäh aasta 2020, et õpetasid meid muutuma ja kohanema, see tegi meid tugevamaks, oleme paljude tähtsate oskuste võrra rikkamad. Tere tulemast aasta 2021, me ootame sind ja loodame, et oled rahulikum, kindlam ja turvalisem kui lahkuv aasta. Olgu jõuluaeg rahulik ja helge, mõte rõõmus ja selge! Lähedasi ja sõpru hoidkem meeles, tänusõnad neile internetikeeles! raha a 300 eurot. 5. Igale täisealisele isikule, kes seisuga 1. jaanuar 2021 on rahvastikuregistrijärgne Keila linna elanik, antakse unikaalne number, mille alusel punktis 4 nimetatud auhindade loosimine toimub. Loosimisel tagatakse erapooletus. Miks on linnaelanikuks registreerimine oluline? Linna kõige olulisem tuluallikas on üksikisiku tulumaks ja eraldised riigieelarve tasandusfondist. Mõlema laekumine sõltub otseselt registreeritud elanike arvust. Kui linna eelarvest jalutab minema linnaelaniku tulumaks, kannatavad paljud olulised linna elualad. Mullune kampaania tõi rahvastikuregistri mõttes Keilasse tagasi ligi 155 elanikku, mis tähendab linnale suurusjärgus eurot täiendavat maksutulu aastas. Keila linna eelarve juures on see summa võrreldav näiteks aastase kuluga keskkonnakaitsele, noorsootööle või ka poole aasta kuluga teede- ja tänavate korrashoiuks. Kogu linna areng sõltub linnakodanike arvust. Mida rohkem meid on, seda jõulisemalt areneb meie kodulinn. Registreeri Keila elanikuks! Kampaania kestab 31. detsembrini, reeglid Igale uuele elanikule 100 maksuraha tagasi!

6 6 KEILA LINNAVALITSUSES Uus-Paldiski maantee nimi kaob Linnavalitsus tunnistas kehtetuks Keilas asuva liikluspinna kohanime Uus-Paldiski maantee. Keila linnavalitsus määras oma 5. detsembri 2019 korraldusega uuele liikluspinnale nime Uus- Paldiski tee. Eelnevalt olid katastriüksuste aadressidena kasutusel nii Uus-Paldiski maantee kui ka Uus-Paldiski tee. Uus-Paldiski tee liikluspinna määramise vajadus tuleneski vajadusest korrastada senised Uus-Paldiski mnt kui ka Uus-Paldiski tee nimega määratud katastriüksuste nimed ja aadressid. Olemasolevad aadressid korrastati Uus- Paldiski tee liikluspinna nime järgi. Lähtuvalt eeltoodust Uus- Paldiski mnt liikluspinna nimeobjekti tegelikkuses ei eksisteeri ja kuulub tühistamisele aasta koondeelarve läheb II lugemisele Linnavalitsus saatis volikogusse II lugemisele Keila linna a koondeelarve ja a eelarvest makstavate toetuste KEILA Linnavalitsus töötab pühade ajal järgmiselt: KORVPALL Selle aasta viimane mäng ei toonud Keila Korvpallikooli esindusmeeskonnale võitu. KARL KOPPELMAA KEILA KORVPALLIKOOL määrade eelnõu. Põhitegevuse kuludeks planeeritakse aastal eurot, millest oleks füüsilise üksikisiku tulumaksu osa 11,3 miljonit eurot ehk sama palju, kui 2020.aasta eelarves on. Kulutusi on planeeritud eurot, sellest haridusele 11, vaba aja (kultuur, sport, religioon) valdkonnale 2,26, sotsiaalkaitsele 1,7 ning üldistele valitsemissektori teenustele 1,26 miljonit eurot. Vabaühenduste toetamise kord muutmisel Linnavalitsus saatis volikogu menetlusse määruse Keila linna eelarvest vabaühenduste toetamise kord muutmise eelnõu. Määruse eelnõu koostamise eesmärk on laiendada Keila linnas kogukonnale vajaliku ühekordse tegevuse toetuse ja projektitoetuse saajate ringi. Muudatuse üheks eesmärgiks on ka inimeste ettevõtlikkusele julgustamine. Praegu kehtiva korra puhul on miinuseks see, et projektitoetust ei saa taotleda Keila kogukonna jaoks olulisi projekte ja ühekordseid tegevusi pakkuvad osaühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Muudatusega kavandatavad taotlejate ringi laiendamise tulemusel on see võimalik. Mida veel otsustati? Linnavalitsus saatis Keila Linnavolikogu menetlusse määruse Keila Linnavalitsuse (asutusena) struktuur, teenistuskohtade koosseis ja teenistujate palgajuhend muutmise eelnõu. Linnavalitsus teeb Keila Linnavolikogule ettepaneku tagada Keila-Pääsküla raudtee ja Tuula tee ristumiskohas jalakäijate tunneli rahastamine 50 % ulatuses. Linnavalitsus väljastas kasutusloa Keila raudteejaama seadme- ja töökohakonteinerite hoonele aadressil Turu tn 1. Linnavalitsus võttis vastu Keila linna taotluste esitamise ja menetlemise andmekogu SPO- KU põhimääruse. Linnavalitsus valis SA Keila Leht nõukogu liikmeteks Merle Liivandi ja Keiu Valge. Linnavalitsuse tööajad pühade eel ja järel 23. detsembril on tööaeg kell 8.00 kuni 12.00, 31. detsembril on tööaeg samuti kell 8.00 kuni Teistel tööpäevadel töötatakse tavapärases rütmis. Uueks aastaks uut hoogu! Kohtumine Saku I liigas lõppes kaotusega KA Tallinna Kalev/TSK vastu. Poolajapausini veel kenasti 39:43 konkurentsis püsinud Keila ei suutnud kahjuks teisel poolajal enam tugeva vastasega sammu pidada ning tühjade kodutribüünide ees tuli tunnistada külaliste 69:91 (19:23, 20:20, 12:20, 18:28) paremust. Kahepunktiviskeid tabas Keila 48,7%, kolmepunktiviskeid 29,2% ja vabaviskeid 52,6%, vastase samad näitajad olid mõnevõrra paremad: vastavalt 51,9%, 33,3% ja 76,7%. Lauavõitluse napilt (39:38) võitnud Keila jagas vähem tulemuslikke sööte (14:16), jäi alla vaheltlõigetes (6:13) ja viskeblokeeringutes (2:5) ning kaotas rohkem palli (23:14). Keila eest viskas parimana 15 punkti (sh kolm tabavat kaugvi- set) Roland Tamkivi. Conrad Sengbusch lisas 13 punkti ja 4 lauapalli ning Kristen Kasemets sai kirja 11 punkt ja 6 lauapalli. Rauno Meeritsa kontole kanti 9 punkti, 9 lauapalli ja 5 resultatiivset söötu ning Mart Maide saagiks langes lisaks 8 punktile ka 4 lauapalli. KA Tallinna Kalev/TSKi kasuks viskas Erik Luts üleplatsimehena 29 punkti, lisaks hankis Luts veel 8 lauapalli ja blokeeris 4 viset. Henri-Sten Roland Tamkivi viskel Vainola toetas tiimikaaslast 16 punktiga ning Jaagup Toome tõi 8 punkti ja 8 lauapalli. Nüüdseks kui enamik esiliiga meeskondi on pidanud 9-10 kohtumist, moodustavad esikolmiku KK Viimsi/ Noto (9 võitu, 1 FOTO: TRIINE TAMM KEILA Keila Linnavolikogu 38. istung toimub teisipäeval, 22. detsembril 2020 kell kohaliku omavalitsuse istungite infosüsteemis VOLIS, mida toetab elektrooniline süsteem ZOOM ning Keila Linnavalitsuse saalis. Päevakorras: 1. Linnapea aruanne 2. Keila linna aasta eelarve vastuvõtmine 3. Keila Linnavalitsuse (asutusena) struktuuri ja koosseisu muutmine 4. Rahalise kohustuse võtmine 5. Keila Linnavolikogu 27. augusti 2019 määruse nr 9 Keila linna eelarvest vabaühenduste toetamise kord muutmine kaotus), Kadrina Karud (8-1) ja Tartu Kalev/Estiko (8-1). Keila Korvpallikool hoiab kahe võidu ja kaheksa kaotusega tosina tiimi seas kümnendat kohta, kuid kohamängudele viiv kaheksas koht on jätkuvalt vaid ühe võidu kaugusel. Keila Korvpallikooli selle aasta viimane kodumäng, mis oleks pidanud toimuma 17. detsembril lähikonkurendi G4S Noorteliiga vastu, lükati valitsuse otsusega edasi. Kui olukord võimaldab, peaksid esiliiga mängud pärast pikendatud jõulupuhkust taas jätkuma jaanuaris. Täpsem info eelseisvate mängude kohta avaldatakse Keila Korvpallikooli Facebooki lehel. VENEKEELNE VEERG Сегодня в номере Человек, который любит продавать елки Около Сельвера заработал елочный базар, на котором хозяйничает словоохотливый продавец елок. По словам Мярта Капста, ему и впрямь нравится продавать елки, это не столько способ зарабатывания денег, сколько настоящая радость. Он обычно планирует отпуск на декабрь и отправляется продавать елки. По основной специальности Мярт строитель, работал в Норвегии, сейчас занимается внутренними отделочными работами. В этом году предприятие «Артистон» открыла продажу елок уже 5 декабря. И очевидно, что рождество в этом году будет отмечаться в тесном семейном кругу, поэтому елку украсят и те, кто обычно этого не делает. В первый день работы елочного базара купили 7 елок, на следующий день 17, а в прошлое воскресенье по домам разошлось 30 зеленых красавиц. Покупатели предпочитают невысокие елки, до 2 м метров. Все елки выросли в специальных питомниках в разных странах не только в Эстонии, также в Латвии и Литве, а популярные среди покупателей пихты доставляют из Дании. (стр.1). Рождественское поздравление председателя городского собрания В сегодняшнем номере городской газеты с поздравлением к горожанам обратился председатель горсобрания Танель Мыйстус. В четверг зажжется 4-я свеча Адвента, и до праздника останется всего несколько дней. Наш город в этом году выглядит к рождеству особенно нарядно, пусть сверкающие огни помогут справится с наступившим темным временем. Рождество светлый тихий праздник, который отмечается в кругу семьи и самых близких друзей. Этот год выдался особенным, особенным будет и праздник. Изза распространения коронавируса отложены традиционные рождественские мероприятия, празднования и концерты. Сегодня пока неизвестно, когда дети смогут вернуться в школу год был для всех трудным, это значит, нужно заметить тех, кто нуждается в помощи, ведь рождество время добрых дел. Т. Мыйстус, выразил надежду, что жизнь скоро вернется в привычное и пожелал всем счастливого рождества (стр.4). Изменения порядка социального обеспечения С 1 января в Кейла вступает в силу новый порядок социального обеспечения. По сравнению с действующим порядком, новый документ включает подробное описание социальных услуг и указание, является услуга платной или бесплатной. Также расширен список услуг и пособий. Reede, Nr 46 (614) Рассмотрением ходатайств будет заниматься компетентный сотрудник. В обязанности городского правительства входит рассмотрение внеочередных или чрезвычайных ходатайств, а также ходатайств, рассмотрение которых выходит за пределы полномочий компетентного сотрудника горуправы. При рассмотрении ходатайств на получение дотаций важным критерием является доход ходатайствующего. В перечне услуг социального обеспечения 15 различных наименований, большая часть из которых для горожан бесплатна. Новыми услугами являются платная услуга дневного ухода и дополнительные услуги по запросу. К последним относятся услуги социального обеспечения, вытекающие из конкретной необходимости и непокрытые уже имеющимся перечнем. К пособиям, которые не зависят от дохода ходатайствующего, относятся пособие на рождение ребенка, пособие на первоклассника, пособие для многодетных семей, юбилейное пособие, пособие на погребение, пособие на проезд для детей с особыми потребностями и др. При начислении пособия по рождению в особых случаях не учитывается обстоятельство регистрации жителем города на 1 января. Среди пособий, которые назначаются в зависимости от доходов, такие как пособие на медикаменты, пособие на занятия по интересам. Подробнее на странице 5. Не откладывайте регистрацию на последний день! Продолжается кампания по регистрации новый жителей города. Она продлится до 31 декабря 2020 года. В кампании принимают участие все взрослые горожане, которые по состоянию на 1 января 2021 года являются жителями города Кейла, согласно данным регистра народонаселения. Все новые горожане, зарегистрировавшиеся жителем города в течение кампании, с 16 ноября по 31 декабря, получат 100 евро на свой расчетный счет. Среди всех горожан будет разыграно 15 призов по 300 евро. (стр.5). Новости городского правительства По решению городского правительства изменится название Уус- Палдиски мнт., теперь эта улица называется Уус-Палдиски теэ, соответственно, изменение коснется и кадастрового адреса. Городское правительство направило в горсобрание на второе чтение городской бюджет на 2021 год и проект ставок пособий, выплачиваемых из бюджета. В 2021 году на расходы по основной деятельности запланировано евро, из которых доля поступающих в городскую казны налогов составит 11,3 млн евро. (стр.6).

7 Reede, Nr 46 (614) 7 INTERVJUU Laulev ja laule loov jõuluvana Albert Palametsa pajatused KEILA LEHT LEHT@KEILALEHT.EE Lastel, kes käisid advendilaada ajal kultuurikeskuses jõuluvanaga kohtumas ja kirja postkasti laskmas, oli äratundmisrõõm näha Albertit ka Facebookis laulmas. Kuuldavasti ei ole see viimane laul, mille jõulumees loob ja mõne päeva pärast internetis ette kannab. Küsides laineid löönud laulu kohta, algas ka Keila Lehe intervjuu. Räppiv jõuluvana Albert Facebookis oli leidlik ja muhe. Kust tuli idee ja milline on olnud tagasiside? Ma olen alati olnud suur muusikafänn ja ühel hetkel sai selgeks, et paljudele inimestele meeldib selline kerge huumor, mis läheb hästi jõulupühade kontseptsiooniga kokku. Kuna mullegi meeldib selliseid nalju välja mõelda, hakkasin tuntud hittidele meisterdama jõuluteemalist lüürikat läbi huumoriprisma. Pealegi püüan igal aastal nende lugudega pääseda Jõuluvisiooni lauluvõistlusele. See on jõuluvanade Eurovisioon ja toimub tänavu taas Lapimaal, kuid väga erilisena, sest peame hoidma 2 km (!) distantsi. Päris mitmel korral olen laulus kasutanud tõestisündinud lugusid, nagu näiteks ka minu selleaastases laulus Tõsilugu habemehirmust, mille paneme Jõuluvanade Facebooki lehele Jõuluvanad üles 20. detsembril. FB-lehte jagan Kaarliga ehk teise jõulumehega. Siiani on tagasiside mu lauludele olnud väga hea. Ühes peres eelmisel aastal nõuti minu sõnadega Legoklotside laulu ja rõkati kogu perega seda kaasa laulda ning filmiti ka üles. Mitu aastat oled tervitanud lapsi advendilaadal ja kuivõrd on selle aja jooksul muutunud lapsed? Advendilaadal olen osalenud juba 6 või 7 aastat järjest, kui ma ei eksi. Jõulumemm aga väidab, et lausa aastast alates. Tänavu, mil tuli hoida distantsi ja lapsi ei tohtinud põlve peale istuma võtta, oli siiski päris palju neid, kes soovisid jõuluvana näha ja koos pilti teha. Jõuluvana vajadus on jätkuvalt suur? On ikka. Minulgi on heameel lastega kohtuda ja nende rõõmust energiat vastu saada. On uskumatult vahva vaadata neid noori nüüd, kes kunagi olid 4-5-aastased ja õhetavate põskedega salme lugesid. Tänaseks on nad minust peajagu pikemaks kasvanud. Sel aastal me põlvel istumise pilte ei teinud ning rääkisime natuke kaugemalt ja lühemalt. Samuti kandsid paljud siseruumis maski. Ikkagi oli tore, et lastega kohtusin ehk nagu üks vanaema lapselast saates nentis: Midagi ilusat on elus siiski veel lubatud ka. Elu on ikka ilus! Tänavu jõulupidusid ei peeta, kas jõuluvana ikka külla kutsutakse? Paljudes lasteaedades hoiame suuremat distantsi ja pilti teeme ka nii, et ma olen lastest tagapool, taustal. Mitmes kohas toimuvad lasteaiapeod üldse õues ja kinkegi annan kogu rühmale korraga. Paar peret on viiruseriski tõttu jõuluvana kutse tühistanud, seegi on täiesti arusaadav. Soovin, et neil läheb kõik hästi ja päkapikkudel õnnestub viia kõik nende kingid kenasti õigeaegselt kohale. Kui tihedad on olnud jõuluvana päevad ja õhtud varasematel aastatel? Tavaaastatel olen külastanud 45 jõulupidu ja need algavad juba 2-3 nädalat enne 24. detsembrit. Sel aastal on küll firmapeod enamjaolt ära jäetud, aga kodudesse kutsutakse ikka. Viimased jõuluistumised teen 26. või 27. detsembril. Kas on vahel nalja ka saanud? Ehk kirjeldad mõnda juhtumit. Nalja saab peaaegu alati. Mulle väga meeldib laste nn kastist välja mõtlemine ja nende arusaamad elust enesest. Kord ütles üks laps, et ta ei oska ühtegi luuletust, laulu ega tantsu. Mõtles siis natuke ja sosistas Ma oskan saltosid, aga siin põrandal võib see olla natuke ohtlik. Vikerkaare lasteaias küsisin lastelt, et mida huvitavat on nad selle aasta jooksul teada saanud. Üks poiss vastas, et ta sai teada minevikust. Kui küsisin üle, et mis see minevik siis on, tõusis ta püsti, vaatas mulle otsa, laksatas keelega valjult vastu suulage ja ütles: See on nüüd juba olnud!. Milline filosoofia! Üks mu oma päkapikkudest küsis kunagi sellise mõistatuse: Mõista-mõista mis see on: tavaline asi pulk all? Mõelge kõik, kas teate? Vastuse leiate järgmisest Keila Lehes. Ma ise tavaliselt küsin, et kes on see suur, pika habemega, väga tark mees, keda lapsed pahatihti kardavad? Enamus vastavad jõuluvana, aga õige vastus on Peeter Volkonski. Millega jõuluvana tegeleb, kui midagi teha pole? Jõuluvanal on alati midagi teha. Kui pole töötegemiste aeg, siis saab alati ju nautida, kui ilus on elu, ja puhata või sõpradega juttu ajada ( kasvõi läbi interneti), või kalale minna, või silitada koera, või vaadata, kuidas kass magab, või kuulata, kuidas mets hingab, või minna matkama ja telkima, või mängida päkapikkudega lauamänge, või vaadata häid filme, või lugeda häid raamatuid, või mõelda uusi laule ja mõistatusi välja, või võtta päikest, või teha trenni, või vaadata televiisorist sporti, või minna FOTO: ERAKOGU teatrisse või kinno (siis, kui jälle saab), või siis mõelda uusi ideid, et mida kõike võiks veel teha Tähtis on olla positiivne ( mitte praeguses viiruse-võtmes seda tuleks püüda vältida!), aktiivne, ettevõtlik ja mõistev, siis pole kunagi igav ja saab kõik oluline tehtud. Soovin Keila Lehe toimetusele ja kõigile keilalastele ilusat algavat pühadeaega olgem ikka sõbralikud üksteise vastu ja ärgem unustagem ka loomi ja loodust enda ümber. Jõulusalmide spikker algus lk 3 Me kolmekesi tuleme präänikute maalt, meis pole suhkruteragi ja nisujahu ka ning pähkleid me ei sisalda, on eemaldet laktoos, et mitte keegi kisades meil kahjumit ei tooks. Me rõõmsalt peole tuleme nii lumevalgeina, Ei piparkoogijumega teid hakka solvama Ja kindla peale minekuks on saladus üks veel Meid küpsetatud maitsetuks, et ei me tüli teeks. /Aapo Ilves/ Kuuled, krudiseval teel kostmas juba kuljused. Karges õhus langeb kõrgelt pitsiline lumevöö. Härmahaldjad puiel, põõsail hingamas on endasse. Vaiksel meelel embab hellalt imehabras jõuluöö. /Evelin Povel/ Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Issi metsast kuuse tõi, emme käsi kokku lõi, riidu täis sai terve tuba, issil polnud raieluba. Jõuluvorstid särisegu, süldid laual värisegu, konjak soojendagu kõhtu see on õige jõuluõhtu. Suvel, siis kui kõik on heinal, jõuluvanal jalad seinal. Kuid kui laual vorst ja viin, jõuluvana vupsti siin. Tahma-Toomas tarest välja FOTO: ELIKO KÕIV Mitte veel täna, vaid esmaspäeval, 21. detsembril, mil vanarahvas tähistas toomapäevaga enam kui pool kuud kestva jõuluaja algust. Meie aga astronoomilise talve saabumist. Jõuluperiood kestis kolmekuningapäevani 6. jaanuaril, seega kokku 17 päeva. Mitte just töövaba aega, sest maarahval oli ka jõuluajal vaja koduloomi talitada, metsast kütet ja kaugematest hoiupaikadest pudulojustele suupoolist tuua. Eriti kiire oli naisperel, et pühaderoogadega ühele poole saada ja veel jõulukirikusse jõuda. Alles siis sai koos kogu perega kallil jõululaupäeva õhtul pisutki hinge tõmmata ja pühade algusest mõnu tunda. Aga toomapäeval tehti tares algust suure puhastamisega. Suitsutare seinad tõmmati luuaga tahmast ja nõest puhtaks. Mõnel pool riputati koguni valged palakad seintele. Kerist ja ahjutruupi pühiti erilise hoolega. Magamiskottidesse pandi uued pikad õled pahmaks püherdatu asemele. Rahvas ütles, et seda nõudvat nõgikikkapäeva põline komme. Lapsed laulsid: Tule, tule, Toomakene, jõua, jõua jõulukene. Jõulud aga jooksid lauda mööda, vana sea selga mööda, kirju kitse külge mööda. Mehed lisasid laulule: Jõuaks Toomas jõulu tuua, et saaks jälle õlut juua, õlut juua, makit maitsta. Just toomapäeva peeti õigeks ajaks hakata pühadejooki pruulima ja jõuluvorste ehk makke valmistama. Jõuluõlle tegemine oli teadagi meeste mure. Mõnes kihelkonnas ei lubatud naisi nende toimingute lähedalegi. Juba keedukatla alla tule tegemine oli omaette kunst. Kõige parema virde saavat hästi kõverate puutükkide põletamisel. Seda just vanade vankrirataste tükkidest. Teadagi miks ratas oli veerenud ju ilmatu aja ringi ja andis nüüd oma jõu jõuluvedelikku. Sellest kääritatu pani jooja pea nii mõnusasti pöörlema, et kangemat rüübet ei olnud enam vajagi. Rannikualadel ja saartel loeti toomapäeva avaveekalastamise hooaja lõpuks, mida kalamehed tähistasid lausa rituaalse õllepruukimisega. See eeldas aga mõnevõrra varasemat õlletegu. Sõrvest oli teada, et mehed veetsid kogu lühikese talvepäeva rannas, kaldale tõmmatud paatide juures. Sajuse ilma puhul keerati paadid kummuli, istuti lähestikku nende varjus, aeti juttu ja prooviti kesvamärga. Vana kombe kohaselt kallati tilgakene paadipõhjadele. Siis olevat järgmisel aastal eriti häid loomuseid oodata. Verivorstide tegemine oli muidugi naispere hooleks. Siingi kehtisid kindlad reeglid. Pajaalust leeki ei tohtinud puhumisega ergutada ega üldse kogu toimingu juures valju häälega rääkida siis sõnavat vanatühi vorstid ära ja need keeravat lõhki. Suurem osa valminud vorstidest viidi külma sahvrisse, et neid jaguks perele kolmekuningani. Tegelikult olid verivorstid ju looduslike maitseainetega läbi keedetud ja verega segatud tangupuder, mis oli pika pulga ja lehtri abil surutud puhastatud lambasoolde. Põhjamaades sellist vaeva ei nähtudki. Seal söödi jõuluputru lusikaga lihtsalt kausist. Või mitmest olenevalt sööjate hulgast. Küpsetati ka loomakujuliseks vormitud jõululeiba. Liha- ja pekitükid sees, paar suuremat silmadeks pähe torgatud. Tavalist leiba viisid peremees ja perenaine pühal jõuluõhtul lauta loomadele kostituseks. See pidi tagama karjaõnne. Meie loomakujulised piparkoogid olla selle kunagise uskumuse kauge kaja. Mine tea, võibolla ongi.

8 8 Reede, Nr 46 (614) MÕTISKLUS Jõuluõhtul süütame kalmistutel küünlad Pole ühtki teist päeva aastas, mil nii palju eestlasi leiaks tee surnuaiale kui jõululaupäev. AGU VEETAMM Tundub, et isegi hingedepäeval ja surnute mälestuspühal pole kalmistutel nii palju inimesi ja nii võimast tulede merd kui pühal jõuluõhtul. Täiesti lahutamatult on jõululaupäeva juurde tekkinud komme käia omaste haudadel ja seal süüdata küünlad. Kindlasti ei ole see nii vana komme kui kirikus käimine ja kuuse ehtimine, aga ka mitte nii noor, et meie esivanemad seda teinud ei oleks. Kui vanasti olid surnuaiad kirikute juures, oli tavaline, et enne või pärast jõuluteenistust käidi ka omaste kalmudel. Ja kuidas sa sinna ikka tühjade kätega läksid, ikka olid ka küünal ja väike kuuseoks kaasas. Hiljem, kui uued kalmistud kirikust kaugemale rajati, võis vahemaa kirikust kalmistule liiga pikk olla ja eeldas eraldi ettevõtmist. Kes hobusega kirikusse sõitis, neil oli lihtsam. Nüüd, mil peaaegu igas peres on auto ja paljudes mitu, on kalmistule jõudmine lihtne. Kasvõi mitmele surnuaiale, kui vanavanemad, sugulased ja sõbrad on maetud erinevatele kalmistutele. Pigem on probleemiks surnuaia lähedal autole parkimiskohta leida. Isegi Karjaküla kalmistu väravas, kus muidu jätkub avarust ja ruumi, on autole jõululaupäeval kohta leida peaaegu võimatu. Jõuluõhtul avaneb kalmistutel hunnitu vaade. Tulede meri, küünlaleekide võbin, valgus helkimas hauakividelt. Inimesed haudade vahel liikumas, sammude krabin, vaikne kõne. Kes otsib õiget platsi, kes uurib taskulambiga nimesid hauakivil. Õhtune kalmistu eksitab. Puud ja hauakivid, mis päevasel ajal on abiks õige tee leidmisel, pimedal ajal ei aita. Eriti siis, kui lähedaste kalmule jõutakse harva ja enamasti kellegi saatel. Küllap mõningase otsimise peale ka õige hauaplats leitakse. Ja kui jäädaksegi hätta, on tark mees taskus ehk nutitelefon, kust saab vaadata. Aadressil: kalmistu.ee on vaja sisestada ainult lahkunu ees- ja perekonnanimi ning kalmistu ja õige orientiir tuleb kiiresti. Kalmudel küünalde süütamine on juba seepärast tore komme, et sinna tulevad hea meelega kaasa ka lapsed, kes muidu eriti surnuaedades käia ei taha. Nii õpib ka järeltulev põlv kalmistutel orienteeruma ja pole karta tradit- siooni hääbumist. Tulede meres surnuaia nägemine on sedavõrd võimas emotsioon, et seda soovitakse ikka ja jälle kogeda. Eriti veel siis, kui maa on lumest valge ja puud härmas. Aga jõuluõhtul on kalmistud ilusad ka lumeta. Surnuaiale ühe küünlaga enamasti ei tulda. Peale teispoolsuses olevate omaste süüdatakse küünal ka hea sõbra või endise kolleegi mälestuseks. Küünla läitmisega meenutatakse oma õpetajat või armastatud kirjanikku. Mälestamist väärib ka unustamatu naabrimees või mõni teine särav inimene. Korraks püüad meelde tuletada lahkunu nägu ja olekut, seda, mida ta sulle eluks kaasa andis. Inimesed kaovad, mälestused jäävad. Süüdanud küünla, seisatad korra ja tunned, kuidas su hinge tuleb suur rahu, mida jätkub terveks jõuluõhtuks. FOTO: VALDUR VACHT Hans Laansalu (kirjanik Erik Tohvri) kalmul Karjaküla kalmistul põlevad sageli küünlad TÄHELEPANU Jääle minek keelatud Alates 15. detsembrist kehtib üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld. PÄÄSTEAMET Keelu eesmärk on säästa inimelusid ja ennetada veeõnnetusi. Eelmiste nädalate miinuskraadid tekitasid siseveekogudele esimese jää ja meelitasid ligi rohkesti uudishimulikke nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Kui eelmise nädala lõpuks oli külm kasvatanud veekogudele kohati juba 10 cm paksuse jääkaane, siis paraku on sel nädalal oodata plusskraade. See tähendab, et niigi õhuke jää muutub väga hapraks ja jääle minek on eluohtlik, selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Inimesed ei kipu teadvustama riske, mis kaasnevad jääle minekuga. Sageli sattuvad ohtlikesse olukordadesse nii lapsed kui ka täiskasvanud lapsi meelitab jääle uudishimu ja elevus, täiskasvanuid sageli ahvatlus kalastada, lisas Virkala ja kutsus lapsevanemaid üles hoidma lastel silma peal ning selgitama neile hapra jääga seonduvaid riske. Jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Meeles tuleb pidada, et ohutus algab igaühest endast ja selle alus on ettevaatlik käitumine. Inimeste suhtes, kes lähevad jääle keelust hoolimata, saab algatada väärteomenetluse. TÄNUAVALDUS Soovin avaldada tänu Keila Linnavalitsusele Jõe tänava (Ülesõidu tänava ja Tuula tee vahelise osa) rekonstrueerimise projekti töösse võtmise eest! Loodan, et Jõe tänava rekonstrueerimise projekt on väike samm lähemale Keila lõunaosa sademevee ärajuhtimise süsteemi rajamiseks. Tahan tänada kaaskannatajaid elanikke ja liiklejaid, kes ebamugavustest hoolimata hoidsid positiivset meelestatust. Tänan OÜ Riab Teedeehitust projekti teostuse ja tähtaegadest kinnipidamise eest ning töötajaid arvestamast elanike ja liiklejate elukorraldustega. Täname Jõe kaupluse omanikku, kes lubas elanikel parkida sõidukeid tööde teostamise ajal oma valdustes. Kõige suurem tänu kopajuhtidele, kes lubasid kõige pisematel elanikel kaasa elada oma tööpäevale. Mari Reier Jõe tänava elanik Kui Keila jõulutulesid on piisavalt imetletud, võib vahelduseks ka Saue ja Paldiski linna imetlema minna. FOTOD: INGE ANGERJAS, VALDUR VACHT, TARMO RANDE

9 Reede, Nr 46 (614) 9 Kuhu minna HARJUMAA MUUSEUM LINNUSE 9 HARJU ELU Püsinäitus Harjumaa ajaloost LELUDE KÜLA Näitus Avatud hubane jõulunurk lopsaka kuusega, kus soovi korral saab ise pilte teha. Samuti pakume võimalust meisterdada jõulukaarte. KEILA KULTUURIKESKUS KESKVÄLJAK 12 Keila Kultuurikeskus on suletud Häid jõule ja head uut aastat! NB! 20. detsembril kell 12 koguperefilm toimub! HARJU MAAKONNA- RAAMATUKOGU EHITAJATE TEE 1 Sümbioos Köitekunstnik Kadi Kiipuse autoriköidete näitus kuni 30. detsember Muinasjutt ja tegelikkus Ungari raamatuillustraatori Jacqueline Molnari isikunäitus kuni 6. jaanuar 2021 RAAMATUKOGU GALERII: Värviinspiratsioon Natali Vasilkiva maalide ja käsitöö näitusmüük kuni 29. detsember MINU KOGU: Kaunid serviisid meie kodudest LASTETUBA Kuulsate kunstnike jälgedes Näitus Keila Kooli Pargimaja õpilaste kunstinädala töödest Suured ees, väikesed järel Vikerkaare LA Tuhkatriinu liitrühma laste joonistused. Juhendaja õp. Mare Sooans RAAMATUNÄITUS Voldemar Panso 100 RAAMATUKOGU TÖÖ- AJAD PÜHADE AJAL 23. detsember avatud detsember SULETUD detsember avatud detsember SULETUD jaanuar SULETUD Jõuluajal tagastuskasti pandud raamatud võetakse arvelt maha esimesel tööpäeval. KEILA MIIKAELI KOGUDUS PALDISKI MNT 2 IV ADVENDI JUMALA- TEENISTUS ARMULAUAGA 20. detsember kell 11 KONTSERT Esineb Wannamoisa segakoor 20. detsember kell 18 Avatud koguduse kauplus, kus on riideid ja esemeid Norrast ning Rootsist KEILA BAPTISTI KOGUDUS HAAPSALU MNT 10 IV ADVENDI JUMALA- TEENISTUS ARMULAUAGA Külas ülistuskoor Ekklesia 20. detsember kell 11 JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS Jutlustab pastor Gunnar Üprus 24. detsember kell 15 AASTALÕPU JUMALATEENISTUS 27. detsember kell 11 Teenistuste ülekanded Keila Babtisti Koguduse FB lehel KEILA ADVENTKOGUDUS PÕLLU 5 JUMALATEENISTUS Laupäeval kell 11 PIIBLITUND Laupäeval kell 12 Keila Miikaeli kirik on jõulupühade ajal avatud kella Traditsioonilist teenistust ei toimu. Teenistus on varasemalt salvestatud ja kuvatakse kirikus suurele ekraanile. Kõik võivad siseneda, palvetada ja osa saada videoteenistusest, mida näidatakse ekraanil katkestuseta kogu lahtioleku aja vältel. Kirikusse palun siseneda maskis ja desinfitseerida käed. Õnnistatud jõuluaega! Keila Sotsiaalkeskus ootab oma meeskonda avatud meelega teotahtelist TEGEVUSJUHENDJAT. Tegevusjuhendaja tööülesanneteks on päevakeskuse töö korraldamine ja psüühilise erivajadusega inimestega individuaalne toetamine. Nõuded kandidaadile: keskharidus ning soovitavalt läbitud tegevusjuhendaja 260 h koolitus või erialane kõrgharidus; hea suhtlemis- ja koostööoskus; rõõmsameelsus, empaatilisus ja vastutustundlikus Kasuks tuleb: Soovitatavalt eelnev töökogemus erivajadustega inimestega; Armastus toidu tegemise, käsitöö ja looduses liikumise vastu; B-kategooria juhiload Meie pakume: Tegevusjuhendaja väljaõpet ja erialaseid täiendkoolitusi Puhkus 35 päeva aastas Toetavat meeskonda ja ühisüritusi Tööle asumise aeg veebruar 2021 CV koos motivatsioonikirjaga saata e-posti aadressile marika@ keilasots.ee hiljemalt Lisainfo tel Piret Raudjärv

10 10 Reede, Nr 46 (614) Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad... Südamlik kaastunne Küllike Teinemaale ema Aino Talponeni surma puhul. Töökaaslased Keila Perearstikesest Aeg annab, aeg võtab, aeg mälestused jätab. Aino Talponen Sügav kaastunne lähedastele. Helgi, Heli, Tiit, Kaidi, Kristiina peredega Aino Talponen Mälestame head naabrinaist. Siiras kaastunne lähedastele. Perekonnad Mauno, Vilipus, Kruusandi, Meritam Kallis Küllike perega, tunneme südamest kaasa EMA surma puhul. Aivi ja Ingrid Tunneme südamest kaasa Evele kalli isa Endel Jaani kaotuse puhul. Krista, Riina, Meelika, Eevi Sügav kaastunne Eve Malmile isa Endel Jaani kaotuse puhul. Naabrid Tanja, Heiki ja Mihkel On lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema Helma Hunt Ei unune koosveedetud ajad. Südamlik kaastunne Virgele, Ulvile ja Küllikesele peredega armsa ema, vanaema ja vanavanaema Helma Hundi surma puhul. Keila Lasteaed Vikerkaar avaldab sügavat kaastunnet Kristel Münterile armsa vanaema Helma Hundi Mälestame endist teenekat töötajat it Avaldame kaastunnet lähedastele. Harju Elekter Grupp Meie siiras kaastunne Mallele, Marekile ja Urmasele isa, vanaisa ja äia i surma puhul. Oleme leinas koos omastega. Tiiu, Toomas, Triinu ja Tarvo surma puhul. Perekond Kambek Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea... Südamlik kaastunne perele armsa abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Heino perega Jõgevamaalt Linnamäe talust Südamlik kaastunne omastele kalli i kaotuse puhul. Paul Südamlik kaastunne Evile abikaasa, Mallele, Marjele, Riinele ja Reigole peredega isa ja vanaisa kaotuse puhul. Imbi, Peeter, Eve ja Karel Alles sa olid sõber me juures, alles sa ütlesid sõnu meil häid Mälestame it Südamlik kaastunne Evile ja laste peredele. Klara, Hillar, Sirje ja Hanna Maria Mälestame head sõpra ja kolleegi Harju Elektri päevilt ning avaldame kaastunnet abikaasale ja lastele peredega. Imbi, Helja, Elmar ja Tiit Avaldame kaastunnet lahkunu perekonnale. Perekond Tamm Südamlik kaastunne abikaasa Evile lastega isa kaotuse puhul. Asta ja Jaak lastega 22.IV XII 2020 Mälestame igavikuteele läinud head ja abivalmis naabrimeest. Südamlik kaastunne Evile ja lastele peredega. Ülle, Milvi, Helgi, Pille, Avo ja Anneli perega Aeg annab, aeg võtab, aeg mälestused jätab... Südamlik kaastunne Evile ja lastele abikaasa ja isa kaotuse puhul. Selje ja Heldur Mälestame naabrimeest ning avaldame kaastunnet abikaasale ja lastele. Evi ja Ando Üks tee on lõpuni käidud, üks süda on vaikinud... Südamlik kaastunne Evile kalli abikaasa lahkumise puhul. KÜ Põhja 20 elanikud Siiras kaastunne Evile, Riinele, Reigole, Mallele ja Marjele peredega armsa i surma puhul. Perekond Mällo, Hiis, Asur ja Vall Kuulutused OST&MÜÜK KÜTTEPUUD REMONT&EHITUS Ostan Eesti- ja nõukogudeaegset vanavara: raamatud, nõud, märgid, fotod, postkaardid, kohvrid, mündid, vinüülplaadid jne. Tel , Ostan kasutuseta jäänud seisva sõiduki (sõiduauto, maasturi või kaubiku). Võib olla remonti vajav. Kiire tehing ja vormistamine. Tel , skampus@online.ee. Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks Müüa saetud, lõhutud küttepuud, toored ja kuivad - lepp, sanglepp, kask. Kaminapuud 40 l võrgus (lepp, kask). Tel , halukuller.ee. Müüme Eestis toodetud kvaliteetset puitbriketti (130 /960 kg) ja pelletit (190 /975 kg). Tasuta transport. Info: Müüa toored küttepuud - lepp 42 /rm, sanglepp 45 / rm, saar 50 /rm, kask 55 / rm. Metsakuiv okaspuu 48 / rm. Kogus alates 7 rm, transport hinna sees. Tel: Kuiv okaspuu al 55 /rm, kask al 62 /rm, haab al 50 / rm, metsakuiv al 45 /rm; toores kask al 52 /rm, okaspuu al 44 /rm. Pikkus 30, 40, 50 cm. Tel Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel: , e-post: mehitus@gmail.com. MUU Korstnapühkimine (sh nõuetekohane akt), ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teostan töid ka nädalavahetustel. Tel , e-post: korstnapyhkija1@gmail.com. IT-alased konsultatsioonid, arvutite parandus, Windows 7-10 taastamine, kaughaldus. Keilas, Keskväljak 13A. Tel TÖÖ AS Valingu Mõis pakub tööd farmitöölisele. Korterivõimalus. Info: TEADAANNE Järgmine Keila Leht ilmub 30. detsembril. Kuulutusi ja reklaame võtame vastu hiljemalt 28. detsembril kuni kella 13. Keila Lehe toimetus AS Utilitas Eesti keskkonnaloa muutmise eelnõu avalikustamise teade Keskkonnaamet avaldab teate keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 47 lõike 2 alusel. Keskkonnaamet teatab, et AS Utilitas Eesti (registrikood , aadress Punane 36, Tallinn) esitatud paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa muutmise taotluse alusel on valminud keskkonnaloa nr L.ÕV/ muutmise eelnõu ja keskkonnaloa korralduse eelnõu. Ettevõte omab keskkonnaluba Keila linnas Põhja tn 27 asuvas katlamajas põletusseadmete käitamiseks ning kütuse laadimiseks ja hoidmiseks. Keskkonnaluba nr L.ÕV/ muudetakse ja viiakse vastavusse muutunud seadusandlusega. Loa eelnõu ja muude asjassepuutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuse infosüsteemis kotkas.envir.ee. Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile oma põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil: F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku arutelu läbi viimata.

11 11 Reede, Nr 46 (614) Palju õnne! Juubilarid Soovime oma kallitele klientidele ja koostööpartneritele kaunist jõuluaega! JUULA VIRROJA 94 (24.12) RUTH KUKNER 93 (18.12) MAIE KÄBAL 91 (28.12) JAAN NIINBERG 86 (29.12) ZINAIDA IRVAL 83 (23.12) LUULE ORUSALU 80 (20.12) Õnnitleb Keila linna Pensionäride Ühendus Kallist Külli Liigantit PERE OPTIKAS ÜKS ON KAKS KINGI ENDALE JA OMA LÄHEDASELE HEA NÄGEMINE õnnitlevad kuuekümnenda sünnipäeva puhul Trevor, Björn, Calvin, Elaine, Heli, Ott, Mart ja Margus Keila Loomakliinik soovib häid pühi ja head uut aastat! Soovib teie usaldusväärne kinnisvarahaldur Keila Haldus OÜ A-Ülevaatus on Eesti suurim tehnoülevaatuse ettevõte. Eestis tegutseme alatest aastast. BRONEERI KOHE AEG TEHNOÜLEVAATUS üle Eesti! Häid jõule ja turvalist uut aastat! KEILA KAVA Haapsalu mnt 57D, tel / KEILA 2 Uus-Paldiski tee 3, tel BRONEERIDES SÄÄSTAD AEGA JA RAHA!

12 8 Reede, Nr 33 (601) Pühade pakkumised kuni 31. detsember 2020 Gourmet Club martsipani Stollen Peolaua aitavad katta Rõõmu Köök ja Küpsetuskoda. Valiku suurepäraseid ja maitsvaid roogasid leiad Graaviforell viilutatud 350g Wool % 19.97/kg Seapraad klassikaline Rakvere % /kg Forelli mari 100g Kapten Grant % 59.00/kg Juust Royal Gouda Black 200g % 9.95/kg Lai valik kosmeetika kinkekomplekte nii lastele kui täiskasvanutele Uus valik linikuid ja laudlinu Jõulukapsas pohlade ja rõõsa koorega 820g Põltsamaa % /kg Kohv Tchibo exclusive 500g + purk Pühade verivorst peekoniga 500g Rakvere -27% 1.69 Pleed jääkristall 150x /kg Toblerone piimašokolaad 360g /kg -23% % 12.50/kg 6.99 Klassikaline ahjukana Tallegg Kommikapr Kannel 300g Kalev % Pehmed mänguasjad hind alates ja lisaks palju teisi pakkumisi! -29% /kg Lai valik küünlaid nii õue kui tuppa Naiste sussid roosa; must 13.98/kg Haapsalu mnt 57b, Keila 39.67/kg