MAVES Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

Väljavõte

1 Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise märts 2020

2 Töö nimetus: Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise Töö number: Tellija: Harku Karjäär AS Vastutav täitja: Karl Kupits, litsents KMH0105 Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood e-post:

3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND TEHNOGEENSED KITSENDUSED INIMEKESKKOND LOODUSKESKKOND KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 18 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU HINDAMISMETOODIKA OSAPOOLED JA AJAKAVA ÜLEVAADE SAABUNUD SEISUKOHTADEST, NENDEGA ARVESTAMISEST VÕI ARVESTAMATA JÄTMISEST PROGRAMMI VASTAVUSE KONTROLL KEHJS NÕUETELE SEISUKOHTADE KÜSIMINE ASJAOMASTELT ASUTUSTELT LISA 1 VÄLJAVÕTE KESKKONNAINSPEKTSIOONILE ESITATUD PIIRKONNAS LUBJAKIVI KAEVANDAMISE KOHTA ESITATUD KAEBUSTEST LISA 2 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETILE ESITATUD KAEBUSED VAHEMIKUS LISA 3 KESKKONNAAMETI POOLT SAADETUD ÜMBRUSKONNA ELANIKE SEISUKOHAD Tallinn, 10. märts

4 1 SISSEJUHATUS AS Harku Karjäär esitas kirjaga nr 84 Keskkonnaametile Harku VII lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks kaevandamisloa taotluse, mida AS Harku Karjäär parandas oma kirjaga, kirjaga ning kirjaga. Keskkonnaamet (KeA) võttis kaevandamisloa taotluse menetlusse ning algatas kirjaga nr 12 2/18/ keskkonnamõju hindamise. KeA on KMH algatamist põhjendanud järgmiselt: KeHJS 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha alal. KeHJS 11 lõike 3 järgi KeHJS 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Käesolev KMH viiakse läbi vastavalt algatamise aegsele redaktsioonile. Algatamise ajal kehtis KeHJS redaktsioon. Tallinn, 10. märts

5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT AS Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamise luba üleriigilise tähtsusega Harku lubjakivimaardlas (registrikaart 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks aktiivse tarbevaru ploki 12 piires ehk Harku VII mäeeraldises (Joonis 1). Taotletav karjäär asub Harjumaal, Saue vallas, Vatsla külas. Mäeeraldise pindala on 26,90 ha ja selle teenindusmaa pindala on 27,63 ha. Taotletava mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on m 3, millest kaevandatav on m 3. Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastatoodangu mahuga m 3. Ettevõte soovib taotletavast mäeeraldisest saadavast materjalist toota kõrge kvaliteediga lubjakivi killustikku eesmärgiga müüa seda peamisel Tallinnas ning Harju maakonnas laiemalt. Kavandatav tegevus on jätk taotleja aastakümnete pikkusele tegevusele Harku lubjakivimaardlas (Tabel 1). Pinnakatte maht mäeeraldise piires on m 3, sh kasvukihi maht m 3. Kasvukiht ja ülejäänud pinnakate eemaldatakse pärast metsa raadamist ning ladustatakse puistangutes karjääri teenindusmaale, sealjuures kasvukiht ja ülejäänud katend eraldi. Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus ammendatud karjääriala korrastamiseks. Ülejäänud kaljukatend eemaldatakse vahetult enne või koos kasuliku kihiga. Lubjakivi kaevandamine toimub ka alt poolt põhjaveetaset. Kaevandamise tarbeks tuleb vesi ära pumbata. Vee juurdevool karjääri moodustub karjäärile langevaist sademetest ja põhjavee juurdevoolust. Maksimaalne põhjavee juurdevool on hinnatud 71 m 3 /d. Sademete arvelt tekkiv juurdevool sõltub ilmastikust, keskmiselt on selleks hinnatud 152 m 3 /d, kuid sademeterikkal kuul ka kuni m 3 /d 1. Vett on plaanitud ära juhtida karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes voolavasse Kodasema peakraavi või Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba toimivat veekõrvaldussüsteemi. Kasulikku kihti raimatakse peamiselt puur-lõhketöödega. Tundlikes piirkondade (näiteks Vatsla küla lähedal) võib osutuda vajalikuks kasutada ka hüdrovasarat, et vältida lõhkamisega kaasnevate maavõngete mõju hoonete konstruktsioonidele. Puurlõhketööde aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projektid. Maavara raimamiseks lõhkamisega puuritakse lasundisse vastavalt projektis arvutatud vahekaugustele laenguaukude võrk. Lõhkamisel kasutatakse viitemeetodit, mis tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine ohutu koguse ning seeläbi on võimalik vähendada lõhketöödest tulenevat lööklainet, maavõnkeid, müra, tolmu ja lõhkegaase. Lõhatud kaevis töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja kaubastatakse erinevate killustiku fraktsioonidena. Purustus-sorteerimissõlmes tekkivad võimalikud jäägid (sõelmed) kasutatakse ära korrastamisel või turustatakse. Purustus-sorteerimissõlm on 1 Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS Tallinn, 10. märts

6 võimalik asetada karjääri põhja (mobiilne) või kasutada Harku lubjakivikarjääris asuvat statsionaarset purustus-sorteerimissõlme. Viimasel juhul on vajalik korraldada kaevise vedu Harku lubjakivikarjääri (konveier, autotransport). Arvestades mäeeraldise paiknemist Harku tee ja Vatsla küla vahel on mõistlik alustada mäetöödega mõlemast mäeeraldise küljest maksimaalsel kaugusel ehk mäeeraldise keskelt, kus on varasemalt lubjakivi kaevandatud 0,2 ha suuruselt alalt. Sellisel juhul on edasise tranšee rajamine mäetehniliselt lihtsam. Avamistranšee suunduks mööda mäeeraldise pikemat telge kaguloode suunas. Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutab ettevõte olemasolevat masinaparki ja infrastruktuuri. Kavandatava karjääri peamine teeninduspiirkond (50 km raadiuses) on Harju maakonna kesk- ja lääneosa sh Tallinn, Rapla maakonna põhjaosa ning Lääne maakonna kirdeosa (Joonis 2). Tallinna ja Harjumaa puhul on tegemist piirkonnaga kus ehitusmaterjalide nõudlus on Eesti suurim. Taotletav karjäär piirneb läänest Raudrohu tee elamupiirkonnaga (Vatsla küla), põhjast tootmismaaga (vahetult karjääri piiril ka elamumaa koos elamutega), idast karjääriga ning lõunast maatulundusmaaga (Foto 1). Karjäärist väljaveotee saab tõenäoliselt olema Harku - Rannamõisa maantee (nr 11191). Pärast kaevandamist lõpetatakse ka karjääri koguneva vee väljapumpamine, mille tulemusel põhjaveetase karjääris ja selle ümbruses taastub kaevandamise eelse taseme sarnaseks karjääri moodustub veekogu. Kavandatava tegevuse eesmärk on sõnastatav järgmiselt: Kaevandada taotletavast mäeeraldisest m 3. Kaevandada 30 aasta jooksul keskmise aastatoodangu mahuga m 3. Tallinn, 10. märts

7 Joonis 1 Taotletav mäeeraldis ja selle läheduses asuvad lubjakivikarjäärid Tallinn, 10. märts

8 Tabel 1 Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas töötavad karjäärid KARJÄÄR KESKKONNALUBA VÄLJASTAMISE AEG PINDALA ha KAEVANDAJA KAEVANDATI 2018 tuh t 2 VARU 2018 LÕPUS tuh t 2 Harku karjäär KMIN ,97 Harku Karjäär AS 5,8 (T) 959,5 (T) Harku II karjäär KMIN ,13 AS Harku Karjäär 136,2 (R) 102,9 (T) 110,7 (R) Harku IV lubjakivikarjäär KMIN ,44 AS Harku Karjäär 125,6 (R) 917,3 (R) Harku V lubjakivikarjäär KMIN ,51 Balti Kivi OÜ 72,5 (T) 495,4 (T) Harku VI lubjakivikarjäär HARM ,64 AS Harku Karjäär 0 486,0 (R) KOKKU 98,69 340, ,8 (T) = tarbevaru (R) = reservvaru 2 Eesti Vabariigi aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga a.). Maa-amet Tallinn, 10. märts

9 Joonis 2 Karjääris toodetud materjali hinnanguline transpordiraadius Tallinn, 10. märts

10 lääs põhi lõuna ida Foto 1 Taotletav karjäär kaldaerofotol (Maa-amet ) Tallinn, 10. märts

11 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Üldjuhul on kavandatava tegevuse alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud. Samuti pole mõtet kaaluda erinevaid tehnoloogiaid, kuna pole teada väljapakutule muud sobivamat lahendust. Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on mingil põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. KMH käigus selgitatakse, kas kavandatav tegevus on ellu viidav ning mis on oluliste mõjude leevendamiseks tarvilikud meetmed (nt müratõkkeseinad, kaevude asendamine, karjääri mahu vähendamine). Leevendusmeetmete väljatöötamisel selguvad ka kaevandamise tegelikud kulud, mille põhjal saab arendaja otsustada, kas tegevus ühes vajalike leevendusmeetmetega on tema jaoks kasumlik, või on pigem mõistlik karjääri avamisest loobuda. Kaevandmise erinevaid mahte alternatiividena ei käsitleta kuna kaevandamise mahu vähendamine on pigem leevendusmeede. Lisaks pole i etapis süsteemset selgitust, mille põhjal kaevandusmahu alternatiivi püstitada. Kivi murdmiseks on kaks põhimõttelist alternatiivi: Lõhkamine (alternatiiv 1) Mehhaaniline raimamine (alternatiiv 2) Kolmas võimalus on kahe alternatiivi kombineerimine, mida esialgu eraldiseisvalt alternatiivina välja ei tooda, kuna pole selge milliste osakaaludega nende meetodite kombineerimine võiks olla tõhus. Mõju hindamise käigus antakse ülevaade, kas kombineeritud lahendus võiks olla asjakohane alternatiiv (on mingist aspektist lähtudes oluliselt soodsam, kui alternatiiv 1 või alternatiiv 2). Kaevandamisloa taotluses on karjääri avamise vajadust põhjendatud asjaoluga, et lähiaastatel võimaliku teeninduspiirkonna (Joonis 2) sama kvaliteediga lubjakivi karjäärid ammenduvad. Sellest lähtuvalt asukohaalternatiive ei kaaluta. 0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga Tallinn, 10. märts

12 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND 4.1 Tehnogeensed kitsendused Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal muid tehnorajatisi ega sellest tulenevaid piiranguid ei ole. Mäeeraldise teenindusmaast 50 m kaugusel idas on 1 20 kv elektriõhuliin (väline tunnus K , kaitsevöönd 10 m). Mäeeraldise teenindusmaast 45 m kaugusel idas kulgeb paralleelselt Harku-Rannamõisa teega elektrimaakaabelliin Estlink 1 (väline tunnus , kaitsevöönd 1,25 m) ja 40 m kaugusel Telia maakaabel (väline tunnus , kaitsevöönd 1 m). Mäeeraldise loodenurgast 3 m kaugusel kulgeb 1 kv elektriõhuliin (väline tunnus M , kaitsevöönd 2 m), mis varustab mäeeraldisega piirnevat Põldmäe tee 9 elamut elektriga. 4.2 Inimekeskkond Kavandatav karjäär hakkaks piirnema Vatsla küla endise aianduskooperatiivide alaga. Saue valla hinnangul on selles piirkonnas ligikaudu 300 majapidamist, millest 200 on kasutusel aastaringseks elamiseks. Elanike arvuks hinnatakse ligi Elamualale on rajatud ühisveevärk ja kanalisatsioon. Vatsla külas asub mitmeid puurkaeve, mille 10 ja 50 m laiused veehaarde sanitaarkaitsealad ulatuvad kuni ~45 m ulatuses taotletavale mäeeraldisele (vt kaevandamisloa taotluse joonis). AS Harku Karjäär on teadlik, et 50 m laiusega sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Tegemist üksikmajapidamiste puurkaevudega, kus vett võetakse tõenäoliselt alla 10 m 3 ööpäevas 4. Arvestades Keskkonnainspektsioonile laekunud kaebusi (LISA 1) on olemasoleva kaevandustegevuse poolt peamisteks häiringuteks tolm ja müra. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste põhjal (LISA 2) on oluliseks probleemiks ka vibratsioon. Kavandatava karjääri piirist kilomeetri raadiuses asub põhjasuunas ja lõuna suunas üksikuid elamuid (Joonis 3). 3 Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Kinnitatud Saue Vallavolikogu 30. augusti 2018 määrusega nr &o2=11582&hdr=hp&tbs=all 4 Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS Tallinn, 10. märts

13 Joonis 3 Eluhooned mäeeraldise läheduses (Maa-amet 2019) Lihtsalt kätte saadavate andmete järgi 5 tegutseb planeeritava karjääri läheduses 17 ettevõtet (Tabel 2, Joonis 4). 5 Google maps Tallinn, 10. märts

14 Tabel 2 Ettevõtted plaanitava karjääri läheduses NIMETUS REGISTRIKOOD TEGEVUSALA WWW TÖÖTAJAID* Iron Baltic OÜ ATV ja UTV kaits- ning lisaseadmete tootmine 27 Janere OÜ keskladu rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük ** Granitop OÜ graniitkivi lõikamine, -vormimine ja - viimistlus 28 Enemat OÜ võikeste trei- ja freesdetailide tootmine 18 E-Betoonelement AS betoonist ehitustoodete tootmine Altia Eesti AS kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine 59 Profile Vehicles Baltic OÜ mootorsõidukite tootmine (ümberehitus) 23 Moons OÜ mööbli tootmine 9 Freesikoda OÜ mehaaniline metallitöötlus (freesimine) 17 Tallinn, 10. märts

15 NIMETUS REGISTRIKOOD TEGEVUSALA WWW TÖÖTAJAID* Eccua Pro OÜ (Frog Plastic) plastikust vee ja kanali, liikluskorraldusvahendite, disaini jm toodete tootmine 29 Stera Saue AS metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 89 Nippon Auto OÜ mootorsõidukite hooldus ja remont 3 Triibu & Liine põevahoid (Triibuliine OÜ) eelharidus 14 Nordecon AS asfaltbetooni tootmine ** Sunorek AS aknakatete tootmine ** Harku Karjõõr AS lubjakivi kaevandamine 78 Balti Kivi OÜ lubjakivi kaevandamine 11 * töötajate arv alusel ** töötajate arv konkreetse tegevuskoha kohta põhjal puudub Tallinn, 10. märts

16 Joonis 4 Ettevõtted plaanitava karjääri läheduses 4.3 Looduskeskkond Mäeeraldis asub õhukese pinnakattega alal, kus pinnakatte paksus ei ületa ühte meetrit. Pinnakate koosneb rohke karbonaatse jämepurruga saviliivmoreenist ja õhukesest kasvukihist. Taotletav ala asub Harku kõlviku idaosas, Kõrgekalda kihistu avamusalal. Ala lõunaosas avaneb õhukese kihina Viivikonna kihistu. Aluspõhja kivimite pealispinna reljeef on tasane (absoluutkõrgus m). Aluspõhja kõrgendikul ala lõunaosas ulatub absoluutne kõrgus 32,5 meetrini. Maapinnalt esimesi aluspõhjakivimeid iseloomustab vähene veeandvus. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi on survetu ja sügavus jääb 0,5 3,0 m sügavusele lubjakivi pealispinnalt Tallinn, 10. märts

17 (vabapinnalise põhjavee absoluuttase on m). Veesisaldus sõltub sademetest. Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustavad Varangu lademe savid ja Pakeordi lademe diktüoneemakilt paksusega 4 6 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib Ordoviitsiumi veepideme all survelisena ja selle 20 m paksuse kompleksi moodustavad Ordoviitsiumi Pakeordi lademe ja Alam-Kambriumi liivakivid ning nõrgalt tsementeerunud aleuroliidid. Veekompleksi põhjavee survepind jääb m sügavusele maapinnast. Tegemist on ümbruskonna põhilise veevarustuse allikaga. Mäeeraldist katab peamiselt mets (haab, kask) ja võsa, aga on ka rohumaad. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku m. Ala keskosas asub 0,2 ha suurune mahajäetud vett täis paemurd, mille ümbruses on kasvukiht kooritud ja lükatud vallidesse. Rajatised alal puuduvad. Pinnavett juhib alal ära läänepiirilt algav 2,5 km pikkune Kodasema peakraav, mis suubudes Vatsla peakraavi juhib veed 4 km kaugusel lõunas Vääna jõkke. Kavandatava karjääri kirdeosas on III kaitsekategooria taime põõsasmarani (Potentilla fruticosa) levikuala (Foto 2). Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. 6 Looduskaitseseaduse kohaselt III kaitsekategooriasse arvatakse ( 46 lg3): o liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; o liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest ( 48 lg 3). Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse ( 48 lg 4). Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas ( 55 lg 8). 6 Eesti taimed Tallinn, 10. märts

18 Foto 2 Põõsasmaran (allikas: Nurga Puukool) Muid kaitstavaid loodusobjekte mõjuraadiuses ei asu. Lähim Natura ala, Vääna Posti loodusala (EE ) jääb kavandatava tegevuse alast rohkem, kui 3 km kaugusele edelasse. Kavandataval tegevusel puudub mõju Natura aladele. Tallinn, 10. märts

19 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava eesmärki ja seitse meedet: seab kolm strateegilist 1. Tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine ehitusmaavaradega 1.1. Meede: Riigi kui maavara omaniku osakaalu tugevdamine õiguskeskkonnas 1.2. Meede: Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamine 1.3. Meede: Ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse ning omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu maksimaalne vähendamine 2. Suurendada ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist 2.1. Meede: Majanduslike meetmete tõhustamine 2.2. Meede: Ehitusmaavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamistegevuse riigi kontrollsüsteemi väljatöötamine 3. Vähendada ehitusmaavarade kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju 3.1. Meede: Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele 3.2. Meede: Kaevandamisega rikutud maa korrastamise tagamine Kavandatava tegevusega on otseselt seotud meetme 1.2, 1.3, 3.1 ja 3.2. Esimene neist põhjendab vajadust tagada maavaraga varustatus. Ülejäänus seonduvad tegevusega läbi vajaduse viia läbi keskkonnamõju hindamine, mis annab piisava informatsiooni otsustajale ja ka elanikele mõjude olemasolu, suuruse ja leevendatavuse osas. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu ehitusmaavarade riikliku arengukavaga. Harju maakonnaplaneering valmis aastal 8. Planeering näeb plaanitava karjääri põhjaosasse rajamas kergliiklustee. Kergliiklustee jääb karjääri ja sellest põhjas oleva tootmisala lähedale. Kavandatav tegevus ei mõjuta kergliiklustee rajamist. Rohelise võrgustiku alasid plaanitava karjääri piirkonnas ei asu. Planeeringu seletuskirjas karjääride 7 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava Vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr Harju maakonnaplaneering Kehtestatud riigihalduse ministri k käskkirjaga nr 1.1-4/78. Tallinn, 10. märts

20 kasutuse kohta suuniseid antud ei ole. Küll aga on karjääride taastamise kohta maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises kirjutatud järgmist: Oluline on ka suletud karjääride korrastamine ja nendele alternatiivsete kasutusviiside leidmine. Maakonnaplaneeringus on karjääride korrastamise vajadus ruumilise arengu suunamise põhimõttena kirjeldatud. Tehisveekogude kaldad tuleb muuta ohutuks, et alasid oleks võimalik nt rekreatiivsel eesmärgil kasutusele võtta. Veekogude kallaste ohutuks muutmine seisneb valdavalt ohutu nõlvakalde kujundamises, mis tagab nõlva püsivuse. Mitmetel juhtudel võib osutuda vajalikuks nõlvade haljastamine. Eriti oluline on arvestada ohutute kallaste kujundamisega ammendatud karjäärialade korrastusprojekti koostamisel, kui on teada, et kujundatav veekogu jääb avalikku kasutusse puhke-ja ujumiskohana. Avalike ujumiskohtade kalda nõlva kalle ei tohiks olla järsem, kui 1:6, olenevalt pinnasest võib osutuda vajalikuks kujundada veel laugem kalle. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga. Saue valla arengukava 9 seab neli eesmärki: E1: Kaasaegse linnalise keskkonna ja spetsialiseeritud teenuste arendamine Saue linna-laagri aleviku piirkonnas E2: Süsteemse ning eripärasid toetava kandipõhise arengu toetamine Saue valla maapiirkondades E3: Transpordikoridoride äärsete kasvupiirkondade arendamine E4: Strateegilise, avatud ja kogukonda kaasava juhtimise arendamine Eesmärkide saavutamisel soovitud tulemuste kirjeldused maavara kaevandamisega otseses kokkupuutes ei ole. Valdkondlikult on mitmeid kavandatud tegevusega seotud väljakutseid: Kodulähedaste väikeste lasteaedade säilitamine. Kavandatava karjääri võimalikus mõjuulatuses on lastehoid Kaasaegse infrastruktuuri tagamine kõigis valla piirkondades Transport karjäärist võib seada surve alla Harku Rannamõisa tee. Tööstuse ja transpordiga kaasneb oluline vee-, õhu- ja mürasaaste. Karjääri laiendamine toob häiringud Vatsla asumile lähemale. Kaevandusalade ja tööstuspiirkondade konflikt väljakujunenud elamupiirkondega. Karjääri laiendamine toob häiringud Vatsla asumile lähemale. Kavandatav tegevus võib ohustada arengukava juhul, kui eelloetletud eesmärke ei võeta karjääri planeerimisel arvesse. 9 Saue valla arengukava ja Saue valla eelarvestrateegia muudatuste kinnitamine. Vastu võetud Saue Vallavolikogu määrusega nr Tallinn, 10. märts

21 Saue valla üldplaneering 10 kavandatava karjääri alale keskkonnakasutust ette ei näe (ei ole ühtegi juhtotstarvet ette nähtud, sh mäetööstusmaa juhtotstarvet). Seetõttu ei saa väita, et üldplaneering kavandtavat tegevus toetaks. Samas ei vastustata kaevandamist väljaspool vastava juhtotstarbega alasid. Maavarade kaevandamise kohta on seletuskirjas toodud järgmist: Maavarade kaevandamisel tuleb uute karjääride rajamisel arvestada kaevandamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (sh võimalik veerežiimi muutumine, uute väljaveoteede ehitamine või olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju, eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms) ning alade kaevandamisjärgse kasutamisega puhkealadena. Kaevandamise kavandamisel väiksemate mäeeraldiste kaupa tuleb arvestada sellega kaasnevaid võimalikke kumulatiivseid mõjusid, nähes keskkonnamõjude hindamise protsessis ette vastava hindamiskohustuse. Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. Kaevandamiseks taotletava maavaravaru näol on tegemist riigile kuuluva maavaraga, mille tõttu on loa andjal kohustus hinnata enne maavara kasutusele võtmist riigi huvi. Teisalt on loa taotleja kohustus esitada sisuline põhjendus maavara kasutusele võtmiseks. Maavara kaevandamisloa taotluses 11 on toodud hinnang riigi huvile vastavalt juhendile 12. Maavara kaevandamise vajadust põhjendatakse sellega, et teeninduspiirkonnas (50 km) asub mitmeid karbonaatsete kivimite karjääre, kuid mitmel juhul on tegemist madalamargilise ehituslubjakiviga. Teeninduspiirkonnas ammendatakse kõrgekvaliteediline lubjakivi hinnanguliselt 7 9 aasta jooksul. Seetõttu on jõutud järeldusele, et Harku VII lubakivikarjääri teeninduspiirkonna varustuskindlus ei ole vastavalt ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava toodud 10 Saue valla üldplaneering. Kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012 otsusega nr Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava Kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 127. Tallinn, 10. märts

22 põhimõtetele täidetud. Arvestades viimaste aastate kaevandamismahte suureneks Harku VII lubjakivikarjääri kasutuselevõtul Tallinna piirkonna varustuskindlus arvutuslikult 3 aasta võrra. Tallinn, 10. märts

23 6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU Lubjakivi kaevandamise peamised keskkonda mõjutavateks teguriteks on veetaseme alandamine, müra, tolmu ja vibratsiooni tekitamine ning loodusliku maastikureljeefi muutmine. Karjääri voolav vesi tuleb välja pumbata ja ära juhtida. Karjäärivesi moodustub koguseliselt enamus osas sademeveest, vähemal määral ka põhjaveest. Sellega kaasnevateks keskkonnamõjudeks on põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses ja ning ärajuhitava vee kvantitatiivne ja kvalitatiivne mõju eesvooludele. Karjääri ümber tekkiv depressioonilehter võib ulatuda mitmesaja meetri kaugusele. Depressioonilehter tekib veekihis, milles kaevandamine toimub ehk antud juhul Ordoviitsiumi veekihis. See omakorda võib põhjustada antud mõjualas pinnasevee kiiremat infiltreerumist ja selles kihis olevate kaevude kuivaks jäämist. Enamus piirkonna puurkaeve asub alumises ehk Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksis, mida karjääri ei dreeni. Karjäärist välja pumbatav vesi tuleb ära juhtida looduslikku eesvoolu. See omakorda suurendab eesvoolu koormust ja võib mõjutada selle kvaliteeti, kuna karjäärist ärajuhitava vee omadused on mõnevõrra erinevad kui pinnaseveel (suurem heljumi sisaldus ja karedus). Vett saab ära juhtida karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes voolavasse Kodasema peakraavi, kui ka Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba toimivat veekõrvaldussüsteemi. Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kolmest allikast: transpordist, kaevandamismasinate töötamisest ja lõhketöödest. Lõhketöödest põhjustatud müra on impulssmüra, mis esineb hetketi. Transpordimüra on sama, kui mistahes muu autoliikluse põhjustatud müra. Olulisem on mäeeraldisel töötavate karjäärimasinate tekitatav müra. Põhilised müraallikad karjääris on ekskavaator, frontaallaadur, purustus-sorteerimissõlm. Lisaks mürale tekitavad masinad ka tolmu. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks kaevise ja toodangu transportimine karjääri sise- ja väljaveoteedel ning kaevise töötlemis- ning laadimisprotsessid. Lisaks tekib tolmu puur- ja lõhketöödel. Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhkamisel tekkivad maavõnked kujutavad ohtu läheduses asuvatele hoonetele ja nende konstruktsioonidele. Kohalike elanike poolt on avaldatud muret, et lõhkamistöödega on lubjakivi kihti tekkinud praod ja need võimendavad lõhkamistööde mõju (vibratsioon). Tallinn, 10. märts

24 Elukeskkonna kvaliteet on antud juhul hinnatav läbi müra, tolmu ja vibratsiooni tekkimise. Need komponendid mõjutavad inimese igapäevaelu võimaliku häiringuna ja võivad põhjustada negatiivset mõju inimese varale näiteks vibratsiooni mõju hoonetele. Seega mõju elukeskkonnale hinnatakse läbi erinevate mõjurite (vt peatükk 7). Karjääri lähenemine ühes häiringutega (müra, vibratsioon) mõjutab kinnisvara hindasid. Kinnisvara hindadele on eelduslikult mõju ka kaevandamise lõppedes karjääri asemele rajataval veekogul. Põhjavee kihtide avamisega ja kokku puutumisega suureneb selle reostamise oht. Peamine reostusoht võib tekkida olukorras, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ja kütus ning õli satuvad vette. Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kaevandamise tootmisprotsessis lubjakivi purustamisega tekkinud materjal on toodang, mis turustatakse kogu mahus. Purustamise ja sõelumisega üle jäänud kõige peenemat fraktsioon saab ära kasutada täitepinnasena ning ala korrastamisel. Ohtlikke jäätmeid kaevandamisel ei teki. Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis jäätmeid tõenäoliselt ei teki. Täpsem hinnang antakse KMH käigus. Põõsasmarani elupaik kavandatava tegevuse elluviimisel hävib. Karjäär jääb kõrge radooniriskiga pinnasega alale 14. Ka naabruses olevad karjäärid on sama riskitasemega alal. Teadaolevalt ei ole see asjaolu põhjustanud täiendavat olulist mõju, mistõttu seda KMH raames ei käsitleta. Selgitamaks võimalikku mõju analoogia põhjal, tegi keskkonnaekspert järelepärimise Keskkonnainspektsiooni. Eesmärk oli saada ülevaade viimase viie aasta jooksul tehtud kaebustest praegu töötavate piirkonna karjääride häiringutest. Ülevaade probleemidest on toodud is lisas (LISA 1). Sellest selgub, et kavandatava tegevusega seonduvalt on inimesele kõige suuremaks probleemiks tolm. Kavandatava tegevuse esialgseks mõjualaks võib hinnata kavandatava karjääri piirist kilomeetri ulatuses elavaid inimesi (põhjavesi, müra, tolm, vibratsioon). Inimestele tegelikult avalduva olulise mõjuala ulatus selgub KMH käigus läbi viidavate uuringute tulemusel. Looduskeskkonnale avalduva mõju esialgseks ulatuseks võib hinnata heitvee teekonda kuni heitveesuublani (kaasa arvatud). Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju Tallinn, 10. märts

25 7 HINDAMISMETOODIKA Põhjavesi. Hinnatakse hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal põhjavee alanduslehtri ulatus ning alanduslehtri olulises mõjualas inventeeritakse kõik registreeritud puurkaevud ja olemasolevad salvkaevud (sügavus, veetase, konstruktsioon, kasutatav veekiht, veekasutus). Antakse hinnang kaevanduse võimalikust mõjust kaevude veeandvusele ja kvaliteedile ning olulise mõju ilmnemisel tehakse ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks (nt sügavamate kaevude puurimine, karjääri ala vähendamine). Hinnatakse karjääri alale jäävate sanitaarkaitsealade/hooldusalade ulatuste asjakohasust ning vajadusel tehakse nende muutmise ettepanekud. Töötatakse välja ettepanekud karjääris toimuvatest tegevustest põhjavee reostusohu vältimiseks (kütuseavariid). Müra. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääri tööst (raimamine, töötlemine, transport) põhjustatud olulise müra leviku ulatust. Arvestatakse võimaliku olulisemat mõju põhjustava olukorraga (nt ei ole veel saavutatud karjääri ettenähtud sügavust ning töötlemine toimub maapinna lähedal). Müra leviku arvutamisel arvestatakse ka olemasolevate müra allikatega (nt asjakohasusel naaberkarjäärid, tööstusala, liiklus). Pakutakse välja olulist mõju vähendavad meetmed (nt kaevandamise ajaks müratõkkeseinad, karjääri ala vähendamine, kaeveviisi muutmine, kaevandamise ajaliste piirangute seadmine). Vibratsioon. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääris tööst (raimamine, töötlemine) põhjustatud olulise vibratsiooni leviku ulatus. Antakse hinnang vibratsiooni võimalikust mõjust rajatistele, sh ettepanekud kaevandamisega avalduva mõju tuvastamiseks (nt fikseeritakse kindlas piirkonnas rajatiste tehniline olukord). Pakutakse välja olulise mõju leevendamiseks võimalikud meetmed (nt kahjustuste kompenseerimine, karjääri ala vähendamine, kaeveviisi muutmine). Kompensatsiooni garantii võimalused. Antakse ülevaade karjääri poolt põhjustatud kahjustuste kompenseerimise garantii võimalustest ning karjääri sulgemisel maa-ala korrastamise garantii lahendused. Pakutakse välja otstarbekaim garantii lahendus. Geotehnilised mõjud. Antakse hinnang, kas võimalikud praod lubjakivi kihis võivad võimendada lõhkamisest tekkivat vibratsiooni mõju. Lisaks hinnatakse kaevandamise lõpus tekkivate seinte püsivust ajas (ajaskaala 100 a). Hinnatakse muid võimalikke geotehnilisi riske. Tolm. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääri tööst (raimamine, töötlemine, transport) põhjustatud tolmu leviku ulatust. Arvestatakse võimaliku olulisemat mõju põhjustava olukorraga (nt ei ole veel saavutatud karjääri ettenähtud sügavust ning töötlemine toimub maapinna lähedal). Tolmu leviku arvutamisel arvestatakse ka olemasolevate tolmu allikatega (nt asjakohasusel naaberkarjäärid, tööstusala, liiklus). Pakutakse välja olulist mõju vähendavad meetmed (nt tolmu tekitavate pindade töötlemine, karjääri ala vähendamine). Tallinn, 10. märts

26 Välisvalgustus. Hinnatakse karjääris kasutatava valgustuse mõju selle olulises levikuulatuses olevatele inimestele. Karjäärist levivat valgust võrreldakse asjakohase normiga (nt EVS-EN :2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad) Pinnavesi. Antakse hinnang karjäärist juhitava vee keemilisele koostisele. Hnnangu andmiseks kasutatakse analoogsete karjääride näitajaid. Andmete puudumisel võetakse välja pakutud suublatest neljal aastaajal veeproovid hindamaks karjäärist ära juhitavate saasteainete osakaalu suubla kvaliteedi kujunemisel. Hinnatakse ära juhitava vee mõju suubla vee kvaliteedile ja vastupanuvõimele. Vajadusel pakutakse välja ära juhitava vee puhastamise meetodid. Hinnatakse suubla vastuvõtuvõimet karjäärist tulevatele maksimaalsetele vooluhulkadele. Põõsasmaran. Inventariseeritakse kasvuala. Antakse hinnang selle kvaliteedile ja konkreetse põõsasmarani koloonia hävimise mõjule selle liigi seisundile. Asjakohasuse korral pakutakse välja asendusmeetmed (nt ümberistutamine). Seni leidmata kaitstavad liigid. Vastavalt otsustaja ettepanekule (Keskkonnaameti kiri nr 6-3/19/ ) inventariseeritakse kavandatava karjääri ala veendumaks käpaliste ning roomajate (nastik, rästik ja vesilikud) elupaikade olemasolus ning antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjust nendele liikidele. Koostatakse kaevandamisega tekkivate jäätmete bilanss ning hinnatakse kaevandamisjäätmekava vajadust. Esitatakse ettepanekud karjäärimasinate liiklusohutuse suurendamiseks ning teede korrashoiu (sh pori edasikandumine) tagamiseks. Limnoloogi poolt antakse eksperthinnang kaevandamise lõppedes kavandatava veekogu soodsa ökoloogilise potentsiaali saavutamiseks. Koostatakse ettepanekud kõrvaliste isikute ligipääsu piiramiseks karjäärist põhjustatud ohtude vähendamiseks. Koostatakse ettepanekud karjääriveekogu ohtude vältimiseks (järsud nõlvad). Töögruppi kaastakse karjääri lõhketööde ekspert, kelle ülesanne on teiste erialaekspertidele (müra, tolm, vibratsioon) sisendi andmine arvutuste tegemiseks. Kõikide mõjude hindamisel võetakse arvesse juba olemasolevat keskkonnakoormust. St hinnatakse kumulatiivset mõju. Antakse hinnang looduslikule mitmekesisusele, kliimale ning kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Uuringute ülesanne ei ole üksnes konstateerida fakti vaid välja pakkuda lahendusi oluliste häiringute vähendamiseks. Tallinn, 10. märts

27 Lisaks eelloetletule antakse KMH aruandes vastused elanike poolt välja toodud probleemidele (LISA 3). KMH i koostamise etapis puuduvad tegevusalternatiivid. Seetõttu võrreldakse kavandatava tegevuse mõju olemasoleva olukorraga ning antakse eelloetletud uuringute põhjal eksperthinnang kavandatava tegevuse teostatavusele ja leevendusmeetmete vajadusele. Kusjuures hinnangu andmisel on oluline teada, et tegevus ei pruugi olla kavandatud mahus teostatav ka juhul, kui hinnatud mõjud jäävad normi piiresse. Näiteks mitu normile piirilähedast leevendamata mõju (nt müra, tolm, vibratsioon) võivad kokku avaldada talumatut koormust. Tallinn, 10. märts

28 8 OSAPOOLED JA AJAKAVA Arendaja on Harku Karjäär AS kontaktisik Aljona Bukaty, tel 657 Otsustaja on Keskkonnaamet kontaktisik Ester Pindmaa, tel , Mõju hindamise osapoolteks on: Lähipiirkonnas (1 kilomeeter) elavad inimesed (häirinute mõju igapäevategevustele) Lähipiirkonnas (1 kilomeeter) asuvad ettevõtted (häiringute mõju ettevõtlusele) Eesti Keskkonnaühenduste Koda (looduskeskkonna laiapõhjaline kaitse) Asjaomased asutused on (sulgudes nende huvi eeldatav põhjendus): Saue vald (vajadus leida tasakaal eluväärse keskkonna tootmise vahel) Harku vald (mõju võib ulatuda valla territooriumile) Terviseamet (müra, vibratsiooni ja tolmu mõju välisõhus) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (tegevuse ja leevendusmeetmete vastavus tehnilistele nõuetele) Päästeamet (tootmise ajal ning taastatud karjääriga seotud riskid inimesele) Maa-amet (registri pidamine maavarade üle) Vastavalt arendaja soovile koostatakse KMH kahes eraldiseisvas etapis. KMH eksperdil on kokkulepe KMH i koostamiseks. Pärast i vastavaks tunnistamist hangib arendaja mõjude hindamiseks is kokkulepitud kvalifikatsiooniga meeskonna. Välja toodud isikunimede juures on kirjeldatud, millistele omadustele eksperdid peavad vastama. KMH meeskond: Juhtekspert Hüdrogeoloog Limnoloog Müra ekspert Karl Kupits. KMH litsentsi omav ekspert. Ülesanneteks on töögrupi juhtimine ning tasakaalustatud järelduste kujundamine. Mati Salu. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloal, hüdrogeoloogiliste uuringute alamtegevusluba omav isik. Ingmar Ott (Eesti Maaülikool). Hüdrobioloogia haridusega isik, kellel on tehislikes elupaikades kujunenud ökosüsteemide hindamise kogemus. Marko Ründva (Kajaja acoustics OÜ) Karjääride poolt põhjustatud mürataseme hindamise kogemusega ekspert. Välisõhu ekspert Marek Maasikmets (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) Karjääride poolt põhjustatud õhusaaste hindamise kogemusega ekspert. Tallinn, 10. märts

29 Vibratsiooni ekspert Marko Ründva (Kajaja acoustics OÜ) Karjääride poolt põhjustatud vibratsiooni hindamise kogemusega ekspert. Geotehnika ekspert Peeter Talviste (IPT Projektijuhtimine OÜ). Volitatud ehitusinsener tase 8 geotehnika alal. Valgusresostuse ekspert Tiiu Tamm (Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ). Ekspert, kellel on kogemus välisvalgustuse leviku ulatuse määramisega ja selle normidele vastavuse hindamisega. Kinnisvarhindaja Andres Teder. Vara hindaja, tase 7 kutsetunnistusega ekspert, kelle ülesanne on hinnata karjääri lähenemisest ja hiljem rajatavast veekogust põhjustatud mõju kinnisvara hindadele. Jäätmeekspert Vee-ekspert Ökoloog Tuuli Vreimann. Jäätmekavade ja/või jäätmeuuringute kogemusega ekspert. Kadri Normak. Karjääride poolt põhjustatud veekogudele avalduva koormuse hindamise kogemusega ekspert. Artto Pello. Ökoloogilise haridusega ekspert, kellel on varasem kogemus koosluste ja elupaikade ning kaitsealuste liikide hindamises. Jurist Elanikkonnale arendustegevustega seotud kompenseerimismehhanismide väljatöötamiskogemusega jurist. Kaevandamistehnoloogiate osas annab nõu arendaja. KMH üks inimene võib täita ka mitme eksperdi ülesannet, kui tal on vastavad kogemused. Eksperdid nimeliselt selguvad pärast KMH i heakskiitmist. KMH ajakava: TEGEVUS TÄHTAEG, NÄDALAT ALATES KMH ALGATAMISEST KMH algatamisest teatamine 0 Ekspertgrupp koostab i Programmi KeHJS 13 nõuetele vastavuse kontroll Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab i asjakohasust ja piisavust Tallinn, 10. märts

30 TEGEVUS Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel i, selgitab esitatud seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist Otsustaja kontrollib täiendatud i korraldab avaliku väljapaneku TÄHTAEG, NÄDALAT ALATES KMH ALGATAMISEST Programmi avalik väljapanek Programmi avalik arutelu Programmi täiendamine, kirjadele vastamine lähtudes avalikustamisel laekunust Programmi nõuetele vastavuse kontroll Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine KMH aruande koostamine Ekspertgrupp esitab KMH aruande otsustajale Otsustaja kontrollib aruande vastavust sisunõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja annab hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta Ekspertgrupp täiendab aruannet Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet ja korraldab avalikustamise KMH aruande avalik väljapanek KMH aruande avalik arutelu Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul esitatud seisukohtadele ja täiendab aruannet Tallinn, 10. märts

31 TEGEVUS Otsustaja kontrollib aruande nõetele vastavust ja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks TÄHTAEG, NÄDALAT ALATES KMH ALGATAMISEST KMH kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust lähtudes kooskõlastustest ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine Tallinn, 10. märts

32 9 ÜLEVAADE SAABUNUD SEISUKOHTADEST, NENDEGA ARVESTAMISEST VÕI ARVESTAMATA JÄTMISEST 9.1 Programmi vastavuse kontroll KeHJS nõuetele Keskkonnaamet nr 6 3/19/ KeHJS õ 13 p 4 kohaselt esitatakse K MH is kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Keskkonnaamet palub täiendada KMH i ning lisada kavandatava tegevuse seotus Harju maakonnaplaneeringuga. KeHJS õ 13 p 2 kohaselt esitatakse KMH p rogrammis reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Esitatud KMH is on vaid kaks võimalust kas kavandata va tegevuse elluviimine või 0 alternatiivina käsitletav olemasoleva olukorra jätkumine ehk kava ndatavast tegevusest loobumine. Keskk onnaamet palub kaaluda ka muid võimalike al ternatiivide võimalusi nt kaevandamismahu või mäeeraldise pindala suuruse vähendamist võrreldes taotletavaga. Peatükki 5 on lisatud Harju maakonnaplaneeringu kavandatava tegevusega seonduv ülevaade. Alternatiivid tulenevad kavandatava tegevuse püstitatud eesmärgist. Selguse huvides lisati peatüki 2 lõppu kavandatava tegevuse eesmärk: Kaevandada taotletavast mäeeraldisest m 3. Kaevandada 30 aasta jooksul keskmise aastatoodangu mahuga m 3. Kaevandusala väiksemat pindala on mõistlik alternatiivina käsitleda juhul, kui väiksemalt pindalalt oleks endiselt võimalik kaevandada eesmärgipärane kogus lubjakivi. Kui aga võtta alternatiiviks väiksem kaevandusmaht (koos väiksema pindalaga), tekib küsimus, milline peaks olema väiksem maht (50% esialgsest või 25%?) ja mis põhimõtte alusel seda valida. Teoreetiliselt võiks valida ka mitu mahualternatiivi. Näiteks kasvõi 10%punktilise sammuga. Tallinn, 10. märts

33 Siinjuures säilib probleem, et alati sellistel juhtudel osutub kõige vähem keskkonnakahjulikuks kõige väiksema mahuga alternatiiv. Seetõttu, kui valida alternatiiviks väiksem kaevandamismaht, on KMH tulemus ette teada ning alternatiiv pigem kunstlik. Samas on KMH ekspert tõsiselt huvitatud selle arutelu üle, kas kavandatava tegevuse eesmärk on õigesti püsititatud. Peatükki 3 täiendati kahe tehnoloogilise alternatiiviga. Keskkonnaamet palub täiendada KMH i punkti 4.2 Inimkeskkond ning anda ülevaade kavandatava te gevuse mõjualasse jääva elanikkonna kohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KeHJS õ 13 p 7 kohaselt tuleb KMH is esitada kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava. KMH on protsess, mis algab KMH algatamisega ning lõppeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning sellest teavitamisega. Keskkonnaametile esitatud KMH is on esitatud vaid KMH aruande menetluse etapid. Ü hes kalendriaas t as on 52 nädalat, kuid esitatud aj akava kohaselt toimub KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine 76. nädalal. Eelnevast tulenevalt vajab a jakava korrigeerimist ja täiendamist KeHJS õ 13 p 8 sätestab, et KMH is esitatakse andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdi rühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Esitatud KMH Inimkeskkond peatükki täiendati elanike arvu ja aastaringsete majapidamiste kirjeldustega. Lisati 1 km raadiusesse jäävate elamute joonis. Tabelis oli toodud, mitmendal nädalal alates i vastavaks tunnistamist tegevus toimub. Mitte mitmendal kalendriaasta nädalal tegevus toimub. Ajakavale on lisatud KMH i etapid ning täpsustatud, mis viisil nädalaid loetakse. Peatükki 8 lisati arendaja ja otsustaja read. Programmis siiski on esitatud ekspertrühma koosseis, kuid mitte nimed. Põhjuseks asjaolu, et arendaja on eksperdiga sõlminud kokkuleppe KMH i koostamiseks. Heaks kiidetud Tallinn, 10. märts

34 is ei leidu arendaja andmeid (v.a arendaja nimi teisel lehe külje l). Samuti ei ole esitatud juhteksperdi nime ega eksper dirühma koosseisu. Nii otsustaja kui asjaomased asutused peavad andma KMH i kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha ning ühtlasi kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust, st kas kõik eeldatavad mõjuvaldkonnad on pädevate ekspert idega kaetud. Sellisel kujul esitatud loetelu ei võimalda seda teha, mistõttu peab Keskkonnaamet vajalikuks, et KMH is esitatud ekspertrühma nimekirja täiendataks konkreetsete ekspertide nimedega, keda kavatsetakse kaasata KMH menetlusse. KeHJS õ 1 3 p 9 kohaselt esitatakse KMH is asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega. Keskkonnaamet palub KMH i täiendada, lisada asjakohased põhjendused ning eraldada asjaomased asutused muudest menetlusosalistest (is nimetatud osapooled KeHJS õ 13 p 10 kohaselt peab KMH is esitama tegevusloa taotluse koopia. Keskkonnaamet palub i vastavalt täiendada. i põhjal hangitakse KMH läbiviija. Tegemist on hangetega sarnase olukorraga, kus KMH i võib nimetada lähteülesandeks ning ekspertgrupi kirjeldust ühes nõutavate omadustega kvalifitseerimistingimusteks. Ka hangetel hinnatakse eksperte kvalifikatsiooni (objektiivselt kirjeldatud kriteeriumid), mitte nime järgi. Samasuguse põhimõtte alusel koostatakse JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamist (KMH algatatud Keskkonnaameti kirjaga nr 14-6/17/5743-6). Peatükki 8 lisati vastav selgitus. Protsessiga edasiliikumise nimel on nimetatud võimalikud eksperdid ka nimeliselt. Peatükis 8 lahutati osapoolte loetelu asjaomaste asutuste loetelust. Keskkonnaameti kaasamise põhjusena (lisaks asjaolule, et ta on otsustaja) toodi keskkonnamõju ohjamise ülesanne. Täiendatud KMH iga koos on lisatud ka tegevusloa taotluse koopia. Tallinn, 10. märts

35 9.2 Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt Keskkonnaameti kiri nr 6-3/19/ Terviseameti esitatud ettepaneku alusel palub Keskkonnaamet täiendada vajadusel eksperdirühma liikmega, kes hindaks valgusreostusega kaasnevaid mõjusid (kui juba hetkel eksperdirühma kuuluvad isikud ei oma vastavat kvalifikatsiooni). 1. KMH i peatükis 1 Sissejuhatus palub Keskkonnaamet veelkord korrigeerida viidet KeHJS redaktsioonile, millest lähtutakse konkreetse KMH läbiviimisel. Programmis esitatud info ei ole korrektne. Lähtuda tuleb KMH algatamise hetkel kehtinud redaktsioonist, mis hakkas kehtima (RT I, , 45). 2. KMH i on täiendatud punktiga 4.2 Inimkeskkond elanike arvu ja aastaringsete majapidamiste kirjeldustega, kuid puudub kavandatava tegevuse asukoha ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldamine lähtuvalt inimese tervisest ja heaolust. 3. KMH i tuleks täiendada ning KMH raames hinnata ka põhjavee reostumise ohu tõenäosust (ja KMH aruandes esitada põhjavee reostumise vältimiseks kasutatavaid leevendusmeetmeid). Samuti tuleks hinnata suublasse juhitava karjäärivee puhastamise võimalusi (nt heljumi setitamine). Arvestatud. Programmi lisati välisvalgustuse mõju puudutav teema (peatükk 7 Hindamismetoodika) ja ekspertgruppi liideti vastava ala ekspert (peatükk 8 Osapooled ja ajakava) Arvestatud. Parandus viidi sisse. Inimese tervis ja heaolu on kirjeldatav läbi erinevate mõjurite. Antud juhul olulisemateks müra, tolm ja vibratsioon. Lisaks ohutus, kohalike teede kvaliteet jne. Kõik need teemad on KMH is käsitletud. Kui Keskkonnaamet leiab, et mingi mõjur KMH i loetelust on puudu, siis ekspert on tähelepanu juhtimise eest tänulik. Arvestatud. Vastavad täiendused lisati i (peatükk 7 Hindamismetoodika, osad põhjavesi ja pinnavesi ) Tallinn, 10. märts

36 4. KMH osapoolte loetelus on välja toodud, et menetlusosalistena tuleb kaasata ca 1 km raadiusesse jäävad ettevõtted. Keskkonnaamet palub täiendada eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust mõjualasse jääva ettevõtluskeskkonna kirjeldusega. Samuti annab Keskkonnaamet teada, et KMH algatamise järgselt on Keskkonnaametile laekunud rohkelt vastulauseid karjääri laiendamisele ning mitmed vastulausete esitajad on Hüüru küla elanikud, kellele avaldab juba hetkel Harkus tegutsev karjäär mõju ning eeldatavalt võiks arvata ka Hüüru küla Harku VII KMH mõjualasse (eelkõige tolmu levikul). 5. Kuna alal on Keskkonnaregistri andmetel registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi põõsasmaran (Potentille fruticosa) esinemine, palub Keskkonnaamet i peatüki 4.3 põõsasmaranat puudutavale lõigule lisada, et looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja korjamine loodusest ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Lähtuvalt sellest on vajalik hinnata karjääri mõju põõsasmaranale antud piirkonnas, mitte kogu Eestis ning korrigeerida lk 19 kirjutatut. Arvestatud. Aruande peatükki 4.2 täiendati ettevõtete loeteluga. Elanike vastuväited tuleb kaasata keskkonnamõju hindamisse. Tuleb hinnata väidete sisu ja vajalikke / võimalikke leevendusmeetmeid. Arvestatud. Peatükki 4.3 täiendati LKS väljavõtetega III kaitsekategooria liikide kohta. Hindamismetoodika peatükis (peatükk 7) kustutati sõna Eesti. Hinnatakse mõju põõsasmarani seisundile. Tallinn, 10. märts