Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Kristiina Pärnaste

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Kristiina Pärnaste"

Väljavõte

1 Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Kristiina Pärnaste HÜPERAKTIIVSETE LASTE VANEMATE ARVAMUSED KOOSTÖÖST LASTEAIA ÕPETAJAGA Bakalaureusetöö Juhendaja: Kristiina Tropp Läbiv pealkiri: ATH-ga laps ja koostöö KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Kristiina Tropp, MSc. Kaitsmiskomisjoni esimees:. Tartu 2012

2 ATH-ga laps ja koostöö 2 Resümee Käesolevas bakalaureusetöös on käsitletud hüperaktiivsete (ATH) laste vanemate ja lasteaia õpetajate vahelist koostööd. Teoreetilises osas antakse ülevaade aktiivsus- ja tähelepanuhäirest, hüperaktiivse eelkooliealise lapse üldistest joontest lasteaias, kodus ja koostööst lasteaia õpetaja ja lapsevanema vahel. Töö teises osas kirjeldatakse tehtud uurimistööd ning tulemusi. Uurimuse eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad ATH-ga laste vanemad senisest koostööst lasteaia õpetajatega ning kuidas ollakse rahul hetkeolukorraga. Lastevanemad said loetleda, mis on neile seni koostöö juures meeldinud ning mida lasteaia õpetajad võiks tulevikus oma töös arvesse võtta ning said ka anda oma hinnangu oma lapse lasteaia õpetajate senistele edusammudele hüperaktiivse lapse õpetamisel. Uurimustöö tulemusena saadi teada, et lastevanemate arvates on koostöö lasteaia õpetajaga väga oluline. Põhiline koostöövorm on vestlus ja vestluse peamine teema on lapse igapäeva toimingud ja käitumine. ATH-ga laste vanemad on rahul oma lapse õpetaja teadmistega ATH kohta. Märksõnad: ATH-ga laps, koostöö

3 ATH-ga laps ja koostöö 3 Abstract Parents of hyperactive children thoughts about their cooperation with preschool teachers The thesis at hand approaches the co-operation between parents of hyperactive children (with ADHD Attention Deficit Hyperactivity Disorder) and preschool teachers. The theoretical part covers ADHD, the basic traits of a preschooler with ADHD in kindergarten and at home, and collaboration between teacher-parent. The second part of the thesis presents the study about cooperation between parents of ADHD children and preschool teachers and its outcomes. The aim of this research was to find out what the parents of the children with ADHD think about the co-operation with the preschool teachers based on their experiences, and how satisfied they are with the current situation. The parents were given the chance to name the things they have found most satisfying regarding the communication process, and also what they thought the teachers could take into concideration in their future work. They also assessed the preschool teacher s knowledge on teaching children with hyperactivity disorder. The results of this research showed that parents think the co-operation process between the parents and the preschool teachers is very (relevant) important?. The main form of the collaboration is conversation and the main topic of conversation is child s everyday activities and behavior in kindergarten. Altogether, the parents were pleased with the teachers knowlegde of ADHD. Keywords: hyperactive children, cooperation

4 ATH-ga laps ja koostöö 4 Sisukord Kokkuvõte.2 Abstract...3 Sisukord...4 Sissejuhatus 5 Aktiivsus - ja tähelepanuhäire... 6 Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega eelkooliealine laps...6 Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps kodus...7 Aktiivsus- ja tähelepanu häirega laps lasteaias.8 Koostöö lasteaia õpetajate ja lastevanemate vahel...8 Koostöövormid...9 Hüperaktiivse lapse vanema ja lasteaia õpetaja vahelise hea koostöö tagavad.11 Probleemid koostöös 12 Uurimuse eesmärgid ja uurimisküsimused Metoodika 13 Meetod...13 Valim Protseduur 14 Tulemused ja arutelu 15 Koostöö vormid Põhilised vestluste teemad...16 Rahulolu lasteaiaõpetaja ja hüperaktiivse lapse vanema vahelise koostööga 17 Mis on aidanud luua hea koostöö 18 Probleemid koostöös õpetajaga..19 Parendusettepanekud lastevanemate poolt Lastevanemate hinnangud lasteaia õpetaja ettevalmistusele hüperaktiivse lapse õpetamiseks..21 Kokkuvõtteks 21 Tänusõnad 22 Autorsuse kinnitus...22 Kasutatud kirjandus.23 Lisa I 26

5 ATH-ga laps ja koostöö 5 Sissejuhatus Epstein (1995) toob välja, et on väga palju põhjusi, miks peaks täiustama kooli ja pere koostööd. Ta toonitab, et peamine põhjus koostöö parandamiseks pere ja kooli vahel on aidata kõikidel noortel saavutada edu koolis ja hilisemas elus. Koostöö lasteaia õpetajate ja lastevanemate vahel on väga oluline lapse arengu seisukohast. Iga lapse jaoks on kõige tähtsamad isikud tema elus- tema vanemad. Lasteaia õpetajate ja lastevanemate hea läbisaamine tagab hea koostöö, kuid selleks peavad mõlemad osapooled olema koostööst huvitatud. Epstein (1995) nendib, et paljud uurimused on huvitavalt ja natuke irooniliselt välja toonud, et õpilased on tihti vanematele põhiliseks infoallikaks koolis toimuva kohta. Sama võib ka öelda, et lapsed on ka lasteaias toimuva kohta vanematele peamiseks infoallikaks. Koostöö parandamise ja hea koostöö oluliseks aspektiks on see, et õpetaja annab vanematele ülevaate lasteaias toimuvast, et ainukeseks informatsiooni allikaks ei oleks lapse käest saadud informatsioon. Käesoleva töö autorit hakkas huvitama, et missugune on koostöö lasteaia õpetajate ja hüperaktiivse lapse vanema vahel. Teades, et koostöö on väga oluline lasteaia õpetajate ja lastevanemate vahel, on see kindlasti veel olulisem, kui lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire või kahtlustatakse, kuid diagnoosimiseni pole veel jõutud. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad ATH-ga lapse vanemad oma koostööst lasteaia õpetajaga, milline on nende raulolu senise kogemusega, õpetajate teadmistega ATH-st, milliseid ettepanekuid nad õpetajatele koostöö tõhustamiseks teeksid, millist koostöövormi kõige rohkem nende hinnangul kasutatakse ja milline on peamine vestluse teema lasteaia õpetajaga vesteldes. Töö autor soovis teada saada: 1) Milline koostöövorm on ATH-laste vanemate hinnangutes kõige sagedamini kasutatav koostöövorm lasteaia õpetaja? 2) Millistel teemadel ATH-ga laste vanemad lasteaia õpetajaga peamiselt vestlesid? 3) Milliseks hindavad ATH-ga laste vanemad oma lapse lasteaia õpetaja teadmisi ATH lapsega tegelemiseks? 4) Milline on ATH-ga laste vanemate rahulolu senise koostööga ning millised on nende ootused edasise koostöö suhtes?

6 ATH-ga laps ja koostöö 6 Käesolevas töös antakse ülevaade aktiivsus- ja tähelepanuhäirest, selle häire avaldumisest eelkoolieas ning häire iseärasustest. Kirjeldatakse koostöö olulisust lasteaia õpetaja ja hüperaktiivse lapse vanema vahel. Kirjutatakse ka probleemidest lasteaia õpetajate ja hüperaktiivse lapse vanema vahel. Töö auto koostas kümme küsimust, mis tulenesid otseselt uurimistöö eesmärkidest ja uurimisküsimustest ja intervjueeris Lõuna-Eesti ATH lastevanemate tugigruppides lastevanemaid. Lühend ATH märgib eesti keeles aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning võtab kokku hüperaktiivsuse vormid (Kaldma, 2005). Autor kasutab oma lõputöös läbivalt aktiivsus-ja tähelepanuhäire lühendit ATH. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire Susi (2003) toob välja, et ingliskeelses kirjanduses kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral lühendit ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder). Susi (2003) märgib, et hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (lk 11). Ta rõhutab, et tänapäeval defineeritakse hüperaktiivsust kui psüühikahäiret, mitte kui ainult lapse omapära. Ta toonitab, et selleks, et lapsel üldse diagnoosida hüperaktiivsust, peab last põhjalikult uurima ning häire diagnoosib lapsel lastepsühhiaater koos teiste erialaspetsialistidega. Remschmidt koos töögrupiga (2005) toovad välja ka, et ADHD on üks levinuim neurobioloogiline lapsepõlves avalduv häire ja mõjutab mitmeid arenguaspekte, sealhulgas emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset arengut kodus ja koolikeskkonnas. Barkley (1990) kirjeldab ADHD kui arengulist häiret, mida iseloomustab tähelepanematus, üliaktiivsus ja impulsiivsus ja need avalduvad tihti varases lapseeas ja on suhteliselt kroonilise iseloomuga. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega eelkooliealine laps Eelkooliealise lapse närvisüsteem on alles kujunemisjärgus ning seetõttu on täielikult välja arenemata erutus-ja pidurdusmehhanismid. Mida noorem on laps, seda raskem on tal keskenduda ühele tegevusele pikemaks ajaks. Üliaktiiivsus ja tähelepanu hajumine on eelkoolieas loomulik, kuna aju erinevate piirkondade funktsioonid ning omavaheline koostöö pole veel välja arenenud. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem arenevad tema mälu, tähelepanu ja mõtlemine ning laps suudab rohkem ka oma käitumist reguleerida. Samas võib samaealiste laste käitumine palju varieeruda (Haldre, 2003b). Seetõttu on ATH määratlemine

7 ATH-ga laps ja koostöö 7 eelkoolieas keeruline. Mehilane (1997) kirjeldab veel, et eelkooliealised ATH-ga lapsed on käitumiselt kohmakad, pillavad asju maha, ka nende manuaalne käeline tegevus on kohmakas. Nad ei oska näiteks sõlme siduda, joonistavad halvasti, ei saa hakkama jalgrattasõiduga, neil on raskusi ujuma õppimisega, koperdavad trepist alla jooksmisel (lk 65). Rander (1999) uuris ja diagnoosis 9 lapsel vanuses 3-8 hüperaktiivse häire ja toonitab, et hüperaktiivsete häiretega lastel esineb ebaküpsus üld-ja peemotoorikas. Tema sõnul osutusid lastele raskeks ülesanded, mis nõudsid head silma-käe koordinatsiooni. Puudujäägid esinesid tema sõnul ka kõne ja kognitiivsete oskuste valdkonnas, leides spetsiifilisi õpiraskusi ja kõnehäireid, mis vajavad erikorrelatsiooni. Rander (1999) vaatles laste mängu ja täheldas, et keskendumisraskuste tõttu ei suuda laps hoida mängus järjepidevust ning enamasti puudub toimingutel selgem eesmärk. Ta leidis, et paljud mänguasjadega sooritatavatest tegevustest on lelule mittevastavad, mistõttu kipuvad mänguasjad hüperaktiivsete lapse käes katki minema. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps kodus Oma impulsiivsuse, ärritatud ning tähelepanematu käitumise tõttu tekitab aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps kodus pidevalt kaootilise olukorra. Nõmme (2005) toob välja, et pidevate ootamatuste tõttu pole vanematel kindlat väljakujunenud kasvatusstiili, laste üleärritatus toob endaga kaasa palju halvenenud suhteid, kinnistades nende halba käitumist. Ta rõhutab, et laste impulsiivsus, mõtlematu tegutsemine ja allumatus on põhjusteks, miks vanemad on hädas nende kasvatamisega. Ta toonitab, et enamikule vanematest tundub selliste laste olukord lootusetuna nad lihtsalt ei oska ega jaksa sellist last kasvatada. Nõmme (2005) arvates peaksid kodus valitsema harmoonilised suhted pereliikmete vahel. Ta leiab, et kodus tekivad kasvatusraskused põhiliselt väljakujunemata kasvatusstiili tõttu ja pideva halvustava suhtumisega kujunenud ärrituste tõttu. Sewell (2001) kirjeldab elu koos hüperaktiivse lapsega kui elu, kus tuleb tegeleda ühe probleemiga korraga. Tema sõnul tuleb püstitada reaalselt saavutatavaid eesmärke ning arendada lapse tugevaid külgi. Lapsele peab lubama ebaõnnestumisi ja tihti vajavad need lapsed armastust just siis, kui tundub, et nad ei ole seda ära teeninud. Sewelli (2001) sõnul aitas tema lapse puhul kõige rohkem esitatud nõudmiste konkreetsus ja see, kui ta andis täita

8 ATH-ga laps ja koostöö 8 korraga ainult ühe ülesande. Tema sõnul aitas kindlasti ka see, kui ta rääkis lapsele järgmisest päevast ning tegemistest. Haldre (2003a) on täheldanud, et hüperaktiivsed lapsed vajavad pisut rohkem aega oma igapäevatoimetustega hakkama saamiseks. Seega võiks lastele jätta piisavalt aega, kui nad oma toimetusi teevad. Haldre toonitab, et vanemate vahel võiks olla üksmeel nende nõudmiste osas, mida lapsele esitatakse. Tema sõnul peab hüperaktiivse lapsega pere lapse kasvatamise teemal palju rääkima, et jõuda mõlemat poolt rahuldavale kompromissile. Hüperaktiivne laps lasteaias Haldre (2003b) on arvamusel, et hüperaktiivse lapse kohanemisel lasteaiaga on omad eripärad: hüperaktiivsed lapsed vajavad väiksemat kollektiivi, abi kohanemisel ja teiste lastega suhete loomisel; tagasisidet oma käitumisele. Ta tõstab esile, et mida noorem on laps, seda paremini saab lapse käitumist õige sekkumisega suunata ning kindel päevarütm ja päevaplaan on väga olulised ATH-ga lapse arengule. Kõrgesaar (2001) toob esile, et töö hüperaktiivse lapsega nõuab: lapse põhjalikku tundmaõppimist, koostööd vanemate ja õpetajate vahel, pidev tagasiside ja innustus lapsele tema toimetuleku kohta, võimalus kasutada abiõpetaja abi (ja loomulikult väga palju aega, kannatlikkust ja armastust). Susi (2003) kirjeldab hüperaktiivset last sõnadega tormakas, liikuv, liiga uudishimulik ja korraldustele mittealluv. Ta toob esile, et laps soovib ühistegevuses tegutseda kohe, oma järjekorda ootamata; ei pane tunnitöös tähele; küsib korraldusi pidevalt üle; nõuab õpetajalt pidevalt tähelepanu; kaotab tihti oma asju; tegutseb vastavalt mõttevälgatusele. Samuti märgib ta, et ühismängudes tahab laps olla kõige tähtsam, kindlaid sõpru enamasti välja ei kujune, kuna hüperaktiivne laps tüdineb kiiresti kõigist ja kõigest. Koostöö lasteaia õpetajate ja lastevanemate vahel Adams & Christenson (1998) toovad esile, et efektiivne pere ja kooli vaheline koostöö põhineb veendumusel, et õpetajad tahavad töötada peredega ning vanemad on tähtsal ja võrdsel kohal õppe käigus. Lasteaia õpetajad peavad oma töös lähtuma Koolieelse Lasteasutuse Riiklikust õppekavast (2011), mis sätestab, et lasteaiad õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis peab põhinema dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

9 ATH-ga laps ja koostöö 9 Lasteia õpetaja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe-ja kasvatusküsimustes. Lasteaia õpetaja ja lapsevanema vahelises koostöös on väga oluline usaldus teineteise vastu ja heatahtlik suhtumine. Adams & Cristensoni (2000) uurimusest selgus, et lapsevanemad andsid väga selgesti mõista, kuidas koostööd kodu ja kooli vahel paremaks muuta. Nad toovad esile, et lapsevanemad palusid õpetajatelt endiga rohkem suhtlemist ja info jagamist. Bennett, Bruns & Deluca (1997) arvates peab vanemaid kaasama tiimi nagu austatud ja võrdseid partnereid ning toonitavad, et koostöö parandamine vanematega mõjutab positiivselt lapse arengut. Almann (2004) ütleb, et lasteaia õpetaja juures hindavad lapsevanemad suhtlemisoskust ja usaldust ning need oskused näitavad õpetaja austavat ja hoolivat suhtumist perekonda. Vellamaa (2004) on välja toonud, et lasteaiarühm on kui väike meeskond, kus on palju erinevaid suhteid ning mitmetel tasanditel erinevat koostööd. Ta nendib, et üks kolmest tasandist on lapsevanem-õpetaja tasand, kus kõige tähtsam on vastastikune usaldus. Almann (2004) kirjeldab lasteaia õpetajate arvamusi ning õpetajad toonitavad, et koostöö vajadused, sisu ja vormid on muutunud ja uuenenud. Ta toob esile, et lapsevanemad on koostöös teadlikumad, nõudlikumad ja ka aktiivsemad. Fantuzzo, Perry & Childs (2006) uurisid lastevanemate rahulolu kooli, õpetajate ja klassiga. Nad kirjeldasid oma tulemustes, et vanemad, kes töötasid osalise tööajaga või olid töötud, olid koostööga rohkem rahul kui vanemad, kes töötasid täistöökohaga. Fantuzzo jt (2006) on arvamusel, et rahulolu kooli kontaktiga on väga tähtis näitaja efektiivse kooli ja kodu koostöös. Koostöövormid Klein (1998) jagas koostöövormid lähtuvalt koostöö planeerimise põhimõttest 5 tasandisse: 1) kasvatuskoostöö, mille alla liigituvad igapäevased vestlused, arenguvestlus, kodude külastus; 2) lastevanemate nõustamine ja harimine (nt vanematele erinevate koolituste soovitamine); 3) vanemate ja perede kaasmine (ekskursioonid, pereklubid jne);

10 ATH-ga laps ja koostöö 10 4) vanemate enda organiseeritud koosolekud ja ringid lasteaias; 5) kogukonnatöö (osalemine kogukonnas toimuvatel üritustel). Lastevanemate kaasamiseks on olemas erinevad meetodid: individuaalsed vestlused vanematega, vaba suhtlemine ja veenmine, ühised üritused, info jagamine teadetetahvlil, kuulutused. Lasteaia õpetaja ja vanemate vahelises koostöös peetakse tähtsaks koosolekute korraldamist vanematele, küsitlusi, ankeete, lahtiste uste päevi, näidistunde, arenguvestlusi, loenguid, seminare ja koolitusi vanematele. Kindlasti ka ühised tegevused koos lastega, perepäevad, pereklubi, ümarlauad ja mitmed muud meetodid (Veisson & Suur, 2005). Almann (2006) toonitab koostöösuhte kujunemise tähtsust lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimisel. Ta rõhutab, et lastevanemad saavad läbi usaldusliku suhtlemise lasteaia õpetajaga olulist teavet lapsest: kuidas laps suhtleb teiste lastega, õpihuvi ja tase, mängude sisu, lapse iseseisvus, lapse eneseteenindusoskused, anded ja erivajadus. Ta on arvamusel, et kindlasti õpib lapsevanem oma lapse õpetajaid paremini tundma. Almann & Kuusman (1999) väidavad, et lapsevanema ja kasvataja põhilised vestlusteemad on lapse käitumine ja lapse võimete arendamine. Veisson & Suur (2005) toonitavad Hujala uurimusest lastevanemate tulemusi kirjeldades, et Soomes peetakse kõige paremateks koostöövormideks lasteaia ja kodu vahel: 1) silmast-silma vestlust lasteaia õpetaja ja lapsevanema vahel; 2) lühikesi mõttevahetusi hommikul lapse lasteaeda toomise ja õhtul äraviimise ajal; 3) kirjalikke teateid. Angelides, Theophanous & Leigh (2006) uurisid Kreekas Küprose kahes koolis õpetaja ja lapsevanema vahelist koostööd. Nad vaatlesid 3 nädalat õpetajate ja vanemate vahelist koostööd ja intervjueerisid 10 õpetajat ning 10 lapsevanemat. Nende uurimustöö tulemustest selgus, et lastevanemate jaoks tähendas koostöö igapäevast kontakti ja vestlust õpetajaga. Almanni & Kuusmani (1999) toonitavad perede kaasamise võimalusena suhtlemist vanematega hommikuti kui lapsi lasteaeda tuuakse ja õhtuti, kui lastele järele tullakse. Hommikuti ja õhtuti saabki õpetaja lapsevanemaga kõige rohkem suhelda. Nad kirjeldavad, et kasvataja saab rääkida vanemale lapse päevastest tegemistest (kordaminekud päeval; mida laps teeb hästi; milles tal on raskusi), kohtumistest ja sündmustest. Nad soovitavad õhtuti vanemaid siiski rõõmustada ja rääkida lapse edusammudest kuid vahel on ka vaja rääkida tekkinud probleemidest.

11 ATH-ga laps ja koostöö 11 Hüperaktiivse lapse vanema ja lasteaia õpetaja koostöö Hüperaktiivse lapse vanema ja lasteaia õpetaja vahelise hea koostöö tagab teadmine, et usaldussuhte loomine lapsevanemaga vajab aega. Lapsevanema koostööd lasteaiaga võib varjutada tema hirm läbikukkumise ja süüdistamise ees või puudub tal endast ja oma lapsest rääkimise kogemus. Igas lapses on meeldivaid jooni, mida tasub lapsevanema jaoks esile tõsta. Oluline on informeerida lapsevanemat kõigest, mis toimub lasteaia rühmas ning rääkida ka neutraalse sisuga juhtumistest. Hea koostöö üheks aluseks on lapsevanema arvamuse kuulamine ja tema tänamine aruteludes osalemise eest (Haldre, 2003b). Nõmme (2005) toob välja, et häid tulemusi on andnud igaõhtune suhtlemine vanematega lapse lasteaiapäevast. Tema sõnul on soovitatav vältida päeva alguses juhtunud ebameeldivate vahejuhtumite ja lapse ebasoovitava käitumisega seotud olukordade kordamist päeva lõpus vanemale. Nõmme (2005) rõhutab, et oluline on edastada positiivne info lapse kohta. Metsis (2003) kirjeldas hüperaktiivsete laste vanemate soove koolile, mis selgusid lastevanemate tugigrupis osalenute arvamusest. Mõningad soovid olid sellised: et õpetajad oleksid teadlikud hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirega lapse probleemidest (mis see on, kuidas avaldub, kuidas lastega tõhusamalt käituda); et õpetajad kiidaksid sellist last rohkem, tunnustaksid tema pingutusi ja edusamme; et õpetajad ei räägiks vanematele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest (Metsis, 2003). Kõrgesaar (2001) toonitab ka, et vestlus oleks sõbralik ja püüaks vallandada lapsevanemas uut indu lapsega tegelemiseks. Ta toob välja ka, et lapsevanema huvi olemasolul oleks tore, kui õpetaja ja vanem saaksid vestelda igal nädalal mingil päeval ja eelkõige lapse edusammudest. Kaldma (2005) uuris hüperaktiivsete laste vanemate käest rahulolu õpetaja pädevusega ning 67% vanematest olid rahul oma laste õpetajate pädevusega. Ta uuris lastevanematelt, kui tihti nad arutavad õpetajaga lapse päevaseid tegemisi ja tulemustest selgus, et rohkem kui kolmandik küsitlusele vastanud vanematest arutab õpetajaga sageli lapse tegemisi.

12 ATH-ga laps ja koostöö 12 Probleemid koostöös Veisson (2005) nendib, et kõige suuremaks probleemiks peavad lasteaia õpetajad seda, et lastevanematel on vähe aega, mõned vanemad on ükskõiksed ja passiivsed ning neil puudub igasugune huvi koostööks. Kaldma (2005) uuris hüperaktiivsete laste vanemaid ja vanemad leidsid, et vähene suhtlemine õpetajaga tulenes ajapuudusest ja väsimusest. Adams & Christenson (2000) toovad esile, et õpetaja ja lapsevanema vahelises ebapiisavalt planeeritud või väga negatiivsel koostööl võib olla palju kahjustavam tagajärg, kui koostööd üldse ei tehta. Niilo & Tamm (2004) toovad välja põhjuseid, miks vanemad ei tule rühmaruumi (lapsevanemate enda halvad mälestused lasteaiast; kindlusetus, kas neid oodatakse; vähene info lasteaias toimuva kohta; teadmatus, mida rühmas teha tuleb, ja tunne, et neil pole midagi pakkuda). Almann (2004) uuris lasteaia õpetajatelt koostöö nõrku kohti ja õpetajad rõhutasid järgmist: peretraditsioonide vähene tundmine, mis võib olla tingitud kodude juhuslikust külastamisest; kindluse puudumine rääkides teatud kasvatusteemadel; sobiva aja puudumine omavahelisteks vestlusteks; vähe kogemusi nõustamisel; puudulikud oskused suhtlemisel üksikvanematega; järjekindluse vähesus passiivsete lastevanemate kaasamisel. Rudney (2005) toob esile, kuidas aidata vanemaid, kellel on erilisi raskusi lastega. Ta toonitab, et õpetajad peaksid: mäletama üldiselt lapsevanema nõudmisi; püüdma mõista konkreetset probleemi; kuulama tähelepanelikult ja hukka mõistmiseta; mitte süüdistama ja keskenduma positiivsetele meetmetele; töötama teistega, et kindlustada lapse turvalisus; ja konsulteerima vanemaid abi otsimises. Metsis (2003) leiab, et kooli ja kodu vahelise parema koostöö loomiseks peaks suhtlemine olema toetav ja positiivne. Ta rõhutab, et hüperaktiivse lapse vanemad kannatavad tihti süü ja häbitunde all, et nad pole osanud oma last õigesti kasvatada või tundub neile, et teised arvavad nii. Ta märgib, et kui sellist vanemat süüdistada pole koostöö selle vanemaga eriti tõonäoline. Allmanni (1999) andmetel toovad vanemad järgmised põhjused, miks nad pole koostööga rahul: rühmas on lapsi palju; kasvataja isikuomadused;

13 ATH-ga laps ja koostöö 13 kasvatusmeetodid ei sobi, nad peavad infot selle kohta, mis lasteaias tegelikult toimub ebapiisavaks. Uurimuse eesmärgid ja uurimisküsimused Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad ATH-ga lapse vanemad oma koostööst lasteaia õpetajaga, milline on nende rahulolu senise kogemusega, õpetajate teadmistega ATH-st, milliseid ettepanekuid nad õpetajatele koostöö tõhustamiseks teeksid, millist koostöövormi kõige rohkem nende hinnangul kasutatakse ja milline on peamine vestluse teema lasteaia õpetajaga vesteldes. Antud teema on väga oluline ja aktuaalne seetõttu, et hüperktiivsete laste vanemate ja lasteaia õpetajate koostööle pööratakse vähem tähelepanu kui vaja. Hüperaktiivsete laste vanemate ja lasteaia õpetajate vahelises koostöös on erinevaid kitsaskohti ja ka samas ka häid näiteid suurepärastest koostöö kogemustest, mida käesoleva töö autor soovibki jagada. Töö autori uurimisküsimused on järgmised: 1) Milline koostöövorm on ATH-laste vanemate hinnangutes kõige sagedamini kasutatav koostöövorm lasteaia õpetaja? 2) Millistel teemadel ATH-ga laste vanemad lasteaia õpetajaga peamiselt vestlesid? 3) Milliseks hindavad ATH-ga laste vanemad oma lapse lasteaia õpetaja teadmisi ATH lapsega tegelemiseks? 4) Milline on ATH-ga laste vanemate rahulolu senise koostööga ning millised on nende ootused edasise koostöö suhtes? Meetodika Uuringu meetod Uurimustöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Töö autor koostas poolstruktureeritud küsimustega intervjuu (Lisa I), et küsitleda ATH-ga laste vanemate koostöö kogemuste kohta lasteaia õpetajaga. Küsimused tulenesid otseselt uurimistöö eesmärkidest ja uurimisküsimustest. Intervjuu küsimusi oli kümme. Intervjuude küsimused olid lahtised, et teada saada iga intervjueeritava isiklikku arvamust, anda võimalus rohkem

14 ATH-ga laps ja koostöö 14 rääkida ning vältida lühivastuseid. Poolstruktureeritud intervjuu eesmärgiks oli põhjalikult tutvuda uuritava valdkonnaga ehk koostööga lasteaia õpetajate ja lastevanemate vahel. Intervjuu meetod valiti, kuna uuringu valim on väga spetsiifiline ja raskesti kättesaadavuse tõttu väike ning nende kogemuste kohta ei ole varasemast ajast palju teadmisi. Intervjuu meetod võimaldab uuritavasse nähtusesse sügavamale minna. Angelides jt (2006) kasutasid samuti õpetaja ja vanema vahelise koostöö uurimisel ühe uurimismeetodina intervjuud. Valim Valim koosnes 7 intervjueeritavast, kes on seotud uuritava probleemiga ja kõik osalejad käisid hüperaktiivsete (ATH) lastevanemate tugirühmas. Kõikidele intervjueeritavatele olid ette valmistatud samasugused küsimused. Töö autor võttis ühendust ATH tugigruppide korraldajaga Eestis ja sai esialgse nõusoleku läbi viia intervjuud lastevanematega. Seejärel läks uurimuse teostaja tugirühma koosolekule, tutvustas seal uurimust ning palus vabatahtlikke intervjuud andma. Uurimus viidi läbi kolmes Lõuna-Eesti aktiivsus-ja tähelepanu häirega laste vanemate (ATH) tugigrupis aasta kevadel. Protseduur Käesoleva töö autor tutvustas ennast lastevanematele, oma töö kirjutamise huvi, oma lõputöö kirjutamise eesmärki ja vajalikkust. Nendes tugigruppides arutletakse väga isiklikel teemadel, seetõttu peab osavõtjatele olema tagatud anonüümsus. Seal kuuldud informatsiooni ei tohi levitada väljaspool tugirühma. Intervjueerija kohtles intervjueertavaid lugupidavalt. Töö autor julgustas jagama nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Samuti olid intervjueeritavad teadlikud oma õigustest mitte vastata nende jaoks ebameeldivatele küsimustele. Intervjuud viidi läbi ATH tugirühmas osalevate lastevanematega peale tugirühma kokkusaamisi koha peal. Intervjuud salvestati diktofoniga ning analüüsimiseks transkribeeriti sõna-sõnalt tekstifaili. Transkribeeritud tekstidele rakendati lähtuvalt eesmärgist ja uurimisküsimustest avatud kodeerimisega sisuanalüüsi.

15 ATH-ga laps ja koostöö 15 Tulemused ja arutelu Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad ATH-ga lapse vanemad oma koostööst lasteaia õpetajaga, milline on nende raulolu senise kogemusega, õpetajate teadmistega ATH-st, milliseid ettepanekuid nad õpetajatele koostöö tõhustamiseks teeksid, millist koostöövormi kõige rohkem nende hinnangul kasutatakse ja milline on peamine vestluse teema lasteaia õpetajaga vesteldes. Töö autor soovis teada saada: 1) Milline koostöövorm on ATH-laste vanemate hinnangutes kõige sagedamini kasutatav koostöövorm lasteaia õpetaja? 2) Millistel teemadel ATH-ga laste vanemad lasteaia õpetajaga peamiselt vestlesid? 3) Milliseks hindavad ATH-ga laste vanemad oma lapse lasteaia õpetaja teadmisi ATH lapsega tegelemiseks? 4) Milline on ATH-ga laste vanemate rahulolu senise koostööga ning millised on nende ootused edasise koostöö suhtes? Käesolevas peatükis on esitatatud peamised uurimistulemused, ilmestades neid valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Lisatud on tõlgendused ja seosed varasemate teooriate ja uurimustega. Autor toob välja olulisemad teemad, mis arenesid intervjuude käigus. Tsitaatide juures esitatud number 1-7 kaldkriipsude vahel tähistab konkreetset intervjueeritavat. Intervjuude vastused koondusid seitse teema ümber: koostöövormid, põhilised vestlusteteemad, rahulolu koostööga, hea koostöö eeldused, probleemid koostöös, parendusettepanekud, lastevanemate hinnangud õpetaja ettevalmistusele. Koostöö vormid Kõik seitse intervjueeritavat nimetasid ühe koostöö vormina vestlemist. Vestlus lasteaia õpetajaga toimub lapse lasteaeda viimisel ja toomisel. Töö autor oletas varasemate uurimuste põhjal, et peamine koostöö vorm on vestlemine. Oletus osutus tõeseks. Veisson & Suur (2005) toonitasid, et Soomes peetakse lastevanemate arvates silmast-silma vestlust kõige paremaks koostöömooduseks. Angelides jt (2006) tõid esile, et vanemad kasutasid koostöös õpetajaga igapäevast kontakti ja vestlemist. Kolm intervjueeritavat toovad välja koostöövormina ka arenguvestlust. Üks kord on mainitud koosolekut. Üks kord on mainitud

16 ATH-ga laps ja koostöö 16 i kasutamist. Üks lapsevanem nimetas koostöö vormina lasteaia seinal infotahvlit ehk stendi. /2/ Arenguvestlustel saadud tagasiside põhimõtteliselt. Ja siis igapäevane igaõhtune siis tagasiside kuidas siis päev on läinud. Põhimõtteliselt näost näkku suhtlemine. Põhilised vestluste teemad Viis intervjueeritavat nimetasid peamiseks vestlusteemaks lasteaia õpetajaga lapse igapäevatoimingud ja käitumist lasteaias. Ka Haldre (2003b) toonitab, et oluline on informeerida lapsvanemat kõigest, mis toimub lasteaia rühmas ning rääkida ka neutraalse sisuga sündumstest. Kaks intervjueeritavat nimetasid vestluse teemaks seda, kuidas laps lasteaias teiste lastega käitub. /1/ Seda milline ta on seal koha peal. /7/ Lapse igapäeva toimingud lasteaias.. /4/ No, võib olla ongi see pool, et ikka küsid et ikka noh kuidas ta nagu seal suhtleb teistega või üleval peab. Muidugi õpetaja on sageli ise ka öelnud, õpetaja ütles, et huvitav et teised nagu arvestavad temaga noh selle poisiga ja kuidagi et ta on selline, kuidas öeldakse mitte just lausa liider, et kõik nagu tahavad nagu olla nii nagu tema ütleb. Või noh kuidagi selline et. /2/ Sellest kuidas on päev läinud, mida ta on juurde õppinud, mis on temal raskused olnud, kuidas ta teistega käitub, millised probleemid on. Kõigest nagu sellest. Kaks interjueeritavat nimetasid veel vestluse teemaks jooksvaid probleeme lasteaias (nt kas midagi oli kadunud või peab lapsevanem midagi kaasa tooma kodust). Kaks intervjueeritavat nimetasid veel vestluse teemaks lapse arengut. Almanni & Kuusmani (1999) andmetel on samuti lapsevanema ja kasvataja põhilised vestlusteemad lapse käitumine ja lapse võimete arendamine. Kaks intervjueeritavat nimetasid vestluse teemaks arutelu sellest, milline on lapse käitumine kodus. /4/ Samas vastupidi kodus on ja mujal ütleme seltskondades olla, siis ta on nagu oleks nagu noh üliaktiive ja kogu aeg tegevuses. Selline. Et. Kaks intervjueeritavat tõid esile, et vestluste ainsaks teemaks oli lapse probleemne käitumine.

17 ATH-ga laps ja koostöö 17 /6/ Kui mu laps teeb teistele haiget või noh mu laps nagu ei kuula sõna. /5/ Kui mu laps on mõne käkiga hakkama saanud. Üks intervjueeritav tõi esile, et ta tunneb, et ta ei söanda kodumuredest rääkida. /1/ ma ei hakanud kodu probleeme rääkima. Töö autor leiab, et lasteaia õpetaja ja lapsevanema koostöös on väga oluline, et lapsevanem saaks rääkida õpetajaga ka oma kodustest probleemidest, siis mõistab õpetaja paremini nii last kui lapsevanemat. Rahulolu lasteaiaõpetaja ja hüperaktiivse lapse vanema vahelise koostööga Neli intervjueeritavat olid koostööga lapse lasteaia õpetajaga rahul. Kaks intervjueeritavat olid rahul lapse lasteaiaga. Töö autor eeldas, et ATH-ga laste vanemad ootavad vastastikku rohkem koostööd. Oletus ei osutunud tõeseks. Fantuzzo jt (2006) tõstavad esile, et rahulolu kooli kontaktiga on väga tähtis näitaja efektiivse kooli ja kodu koostöös. /1/ Hea on üldiselt. /7/ Väga hea siiamaani on olnud. Sõbralik. /4/ Et siuke päris hea kontakt on lasteaia õpetajaga. Kolm lapsevanemat ei olnud rahul oma lapse lasteaia õpetajaga. Metsis (2003) tõi esile hüperaktiivse lapse vanema koostöös õpetajaga, et õpetajad ei räägiks vanematele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest. Metsis (2003) toonitab samuti, et kuna hüperaktiivse lapse vanemad võivad kannatada tihti süü ja häbitunde all nagu nad pole osanud oma last õigesti kasvatada. Ta toob ka esile, et kui sellist vanemat süüdistada pole koostöö selle vanemaga eriti tõonäoline. Oluline on hüperaktiivse lapse vanema ja õpetaja koostöös see, et õpetaja ei süüdistaks lapsevanemt ja ei räägiks ainult negatiivsetest sündmustest. /6/ Ei ole rahul. Lasteaia õpetaja ainult negatiivset ja räägib, siis kui on probleeme. Ma väga rahul ei ole. Ma väga ei nimetaks seda koostööks. Mulle tundub, et õpetaja pole koostööst huvitatud, ma ei näe lahendust. Kaks intervjueeritavat nimetasid, et on rahul lapse lasteaiaga. /3/ Lasteaias. Lasteaias oleme ikka rahul. Sest meile on sattunud hea lasteaed. Ma võin rääkida. Olen rahul. Kaks intervjueeritavat tõid esile, et nende arvates ei toimunud koostööd nende ja õpetaja vahel.

18 ATH-ga laps ja koostöö 18 /2/ Lühidalt nagu ja ega rohkem mingit koostööd ei olnudki. Mina ei tea mina eriti ei leia, et see mingi väga suur koostöö oleks olnud. Üks intervjueeritav tõi esile, et laps on väga rahul lasteaia õpetajaga. /4/ Kuna inimesed on küllatki erinevad, siis eriti ühe siukse õpetajaga, kellega laps ise väga rahul alati. Mis on aidanud luua hea koostöö Kaks intervjueeritavat ei osanud küsimusele vastata. Üks intervjueeritav ei osanud öelda, mis võiks koostööd parandada. /1/ Vot ei jah ei oskagi, ei ole halba kogemust. Öeldi, et kõik on korras ja. Üks intervjueeritav tõi esile, et hea koostöö tagab avameelsus ja omavaheline suhtlemine. /2/ Võib olla see, et avameelselt räägiti, et mis üks või teine pool nagu asjast arvas, mida nägi või mida mitte. Omavaheline suhtlemine. Adams & Christenson (2000) uurimusest selgus samuti, kuidas koostööd parandada ja lapsevanemed palusid endiga rohkem suhelda ja infot jagada. Üks intervjueeritav tõi esile, et hea koostöö tagas õpetaja isikuomadused, nõudlikkus lapse korrale kutsumisel ja järjepidevus nõudmistes. /4/ Kuna inimesed on erinevad, siis eriti ühe siukse õpetajaga, kellega laps ise on väga rahul alati, ikka mõni inimene meeldib ju rohkem noh et sellega saad nagu kõige vabamalt rääkida Et noh on ühega ikka, see on ikka vanuselt vanem, aga just lapsele meeldib see, võib olla see et inimene on loomuselt rahulikum, hästi nõudlik nagu samas, et ta tead, et sa pead asja alati lõpuni tegema, aga samas väga meeldiv. Üks intervjueeritav toonitas, et hea koostöö tagab õpetaja heatahtlikkus, huvi lapse tegemiste vastu, usaldus ja oskus probleeme lahendada. Almann (2004) toonitab samuti, et lapsevanemad hindavad lasteaia õpetaja juures suhtlemisoskust ja usaldust ning need oskused näitavad õpetaja austavat ja hoolivat suhtumist perekonda. /7/ Usaldus. Õpetaja heatahtlikkus. Õpetaja huvi lapse tegemiste vastu. Loodan, et sama koostöö jätkub Ma usaldan õpetajat ja saan oma lapse probleemidest rääkida.. kui on põhjust või siis kui vaja.

19 ATH-ga laps ja koostöö 19 Probleemid koostöös õpetajaga Kolm intervjueeritavat tõid esile, et õpetaja ei soovitanud, ei õpetanud ja ei osanud nõu anda ja lapsevanemad pidid ise lahendusi otsima ja pakkuma. /2/ Ja sellisel kujul et soovitused mida võiks teha või kuidas asja muuta paremaks muuta. Seda nagu sealtpoolt ei tulnud. Pigem olime meie need, kes andsime nagu nõu kuidas nagu poisiga käituda ja kuidas ta mingeid asju kaasa teeb ja mida mitte Tagasiside sellisel kujul puudus, mida on tehtud konkreetselt ja mis vanuses mida peaks nagu oskama ja mida mitte. Millele tähelepanu just suunata selllises vanuses. Et see info puudub. Nagu toonitab üks lapsevanem, et pole vaja pidevalt kritiseerida, vaid leida, mida oskab laps hästi teha. Nõmme (2005) toonitab samuti, et oluline on edastada positiivne info lapse kohta. Metsis (2003) tõi samuti esile, et õpetajad tunnustaksid lapse pingutusi ja edusamme ning et õpetajad ei räägiks vanematele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest. /2/ Lapse jaoks on hästi oluline, see et tal tekiks õpetajaga selline side ja üksteise mõistmine. Nagu siin täna räägiti, ei ole vaja kogu aeg kritiseerida vaid seda üles leida, mis laps teeb hästi. Üks intervjuueritav tõi esile, et võib olla ei ole õpetaja ennast hüperaktiivsusega kurssi viinud. /6/ sest minu arust ei jaga õpetaja neid asju ja pole huvitatud. Üks intervjueeritav tõi esile, et läheb lasteaeda lapsele järgi hirmuga. /6/ Viin lapse aeda ja toon ära. Lähen lasteaeda.. ee lapsele järele järgi hirmuga, et äkki on laps jälle midagi teinud. Üks intervjueeritav tõi esile, et õpetaja kritiseerib palju. /2/ ei ole vaja kogu aeg kritiseerida vaid seda üles leida, mis laps teeb hästi. Üks intervjueeritav toob esile, et kitsaskohaks võib olla ka seda, et õpetajad ei tea, mida lapsed teevad kodus ja laste vanemad ei tea, mida laps teeb lasteaias.almann (2004) uuris lasteaia õpetajatelt koostöö nõrku kohti ja õpetajad nimetasid üheks põhjuseks peretraditsioonide vähest tundmist, mis võib olla tingitud kodude vähesest külastamisest. Almanni (1999) andmetel tõid lapsevanemad ka esile, miks nad pole koostööga rahul. Üheks põhjuseks oli see, et vanemad peavad infot selle kohta, mis lasteaias tegelikult toimub ebapiisavaks.

20 ATH-ga laps ja koostöö 20 /2/ et kasvatajad või õpetajad ei tea ju tegelikult lapsest seda, mida kuidas ta kodus käitub või mida teeb, mida ta on harjunud tegema ja samas lapsevanemad täpselt ei tea, mida lapsed lasteaias teevad. Parendusettepanekud lastevanemate poolt Bennett jt (1997) arvates peab vanemaid kaasama tiimi nagu võrdseid ja austatud parntereid ning rõhutavad, et koostöö parandamine vanematega mõjutab positiivselt lapse arengut. Seetõttu on parendusettepanekud väga olulised. Lapsevanemad tunnevad oma hüperaktiivseid lapsi ja teavad koostööst hüperaktiivse lapse lasteaia õpetajaga ja nende arvamus on oluline. Üks intervjueeritav toob välja, et oleks hea käia lasteaias koha peal. /1/ See kui saaks koha peal käia rohkem ja ja ja mingi siuke. Noh. Näeks. Noh koha peal saaks olla. Nagu näeks seal keskkonnas ka nagu last. Et selle et seal nagu. Et need näidendid või need asjad noh see on midagi muud. Et kui lähed sellele üritusele. Et aga just seal koha peal. Ma arvan. Üks intervjueeritav toonitab, et õpetajad võiks anda ülesandeid või harjutusi koju, mida lapsega teha ning anda rohkem ülevaadet lasteaias toimuva kohta. /2/ Võib olla täpsem ülevaade sellest, et mida üldse nagu lasteaias tehakse ja mida sellises vanuses lapsed peaksid oskama. Mida saaks veel paremini kodus teha. Ja et nagu siukest suunamist nagu kodusele kaasa aitamisele ka et ei oleks nii ainult seal tehtud asjad ja mina näiteks ei teagi, mida üldse lasteaias tehakse Sealt poolt seda, et mida nagu juurde anda või mida kasvõi kodus veel harjutada et milliseid ülesandeid teha või kuidas käe liikumist paremaks muuta, et seda poolt nagu nende poolt. Kaks intervjueeritavat tõid esile, et võiks suhtuda heatahtlikult lasteaia õpetaja lapsevanemasse, et see tagab hea koostöö. /4/ Võib olla ikka see vastastikune see nagu see heatahtlik suhtumine et noh ei heideta ette kellelgi ja püüd nagu koostööd teha mõlema poolselt. /7/ Õpetaja heatahtlikkus. Õpetaja huvi lapse tegemiste vastu. Kaks intervjueeritavat tõstsid esile, et õpetajad peaksid koolitust saama.

21 ATH-ga laps ja koostöö 21 Lastevanemate hinnangud lasteaia õpetaja ettevalmistusele hüperaktiivse lapse õpetamiseks Neli intervjueeritavat hindasid lasteaia õpetajate pädevust, kompetensust heaks ja olid kindlad, et õpetaja on käinud koolitustel. Töö autor eeldas, et lapsevanemate arvates ei ole lasteaia õpetajatel piisavalt ettevalmistust ATH lapsega tegelemiseks. Oletus ei osutunud tõeseks. Lastevanemate rahulolu oma lapse lasteaia õpetaja pädevusega ilmes ka Kaldma (2005) läbi viidud uurimusest, kus 67 % lastevanematest olid rahul oma õpetaja teadmistega ATH-st. /4/ No ma arvan, et noh see noh see on arvamus ega täpselt ei tea, eks nad on ikka koolitatud ja kuidas keegi on ka huvitatud asjadest ja kuidas ta tahab neid asju lahendada. See on ikka meis kõikides kinni. Sa võid väga palju teada, aga kuidas sa seda rakendad. Äärmiselt oluline on hüperaktiivsuse häiret mõista, mõista hüperaktiivset last ja ka väga oluline aspekt on rakendada oma teadmisi hüperaktiivse lapse õpetamisel. Nagu eelmises tsitaadis üks lapsevanem toob välja, et huvi peab olema mõlemapoolne, et nii lapasevanemal kui ka lasteaia õpetajal ning siis sujub koostöö palju paremini. /7/ Õpetaja on kompetentne, senise koostööga põhjal olen kindel, et selle õpetaja teadmsied on head ja koolitust ka nagu saanud. Üks intervjueeritav ei osanud öelda midagi. Üks intervjueeritav arvas, et lasteaia õpetaja on koolitatud, kuid ei teadnud, kas õpetaja on saanud koolitust ATH lapse õpetamiseks. Üks intervjueeritav arvas, et õpetaja peaks saama koolitust. /6/ Mulle jääb mulje, et et õpetaja vist ei jaga hüperaktiivsuse teemat. Ei oska hinnata. Mulje on selline, et tal pole teadmisi. Kokkuvõtteks Kõrgesaar (2001) on arvamusel, et töö hüperaktiivse lapsega nõuab: lapse põhjalikku tundma õppimist; koostööd õpetaja ja vanema vahel; pidevat tagasisidet ja innustust lapsele tema toimetuleku kohta. Uurimus on oluline seetõttu, et töö autor intervjueeris lastevanemaid ja sai teada, milline on Lõuna-Eesti tugigrupis käivate hüperaktiivsete laste vanemate arvamus koostöö kohta nende lapse lasteaia õpetajaga. Töö autor toob esile, et töö kitsaskohaks võiks olla see, et valim oli väike.

22 ATH-ga laps ja koostöö 22 Lastevanemate ettepanekud edaspidiseks tööks hüperaktiise lapse vanema ja õpetaja koostööks olid sellised: lapsevanem soovib käia lasteaias koha peal; lapsevanem soovib kodus erinevaid ülesandeid täita; õpetaja võiks suhtuda heatahtlikult lapsevanemasse ja õpetajad võiks saada koolitust. Töö autor märgib hüperaktiivsete laste vanemate arvamustele tuginedes, et lapsevanemad kasutavad koostöös lasteaia õpetajaga kõige enam vestlust. Vestluse peateemaks oli lapse käitumine lasteaias. Kaks lapsevanemat tõid esile, et koostöös lapsevanemaga ei anna häid tulemusi lapsevanema süüdistamine ja oluline on rõhutada lapse edusamme (mida laps teeb hästi). Üle poolte vanematest olid rahul oma lasteaia õpetaja teadmistega ATH kohta. Edaspidi võiks uurida, kas suurema valimi korral tulemused korduksid. Tänusõnad Siinkohal soovin siiralt ja südamlikult tänada oma töö juhendajat, Kristiinat, kes on olnud mulle väga suureks toeks ja abiks. Loomulikult soovin tänada, ka ATH tugigrupi läbiviijat Sirjet Grossmann-Looti ja lastevanemaid, kes intervjuudes osalesid. Autorsuse kinnitus Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega....

23 ATH-ga laps ja koostöö 23 Kasutatud kirjandus Adams, K. S. & Christenson, S. L. (1998). Differences in parent and teacher trust level: Imlications for creating collaborative family-school relationships. Special Services in the Schools, 12 (1-2), Adams, K. S. & Christenson, S. L (2000) Trust and the Family-Scool Relationship Examination of Parent-Teacher Differences in Elementary and Secondary Grades. Journal of Scool Psyhology, 38(5), Almann, S. & Kuusman, M. (1999). Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Haridusministeerium. Almann, S. (2004). Kodu ja lasteasutuse partnerlus-edu võti koostöös. M. Kukerman (Toim), Koostöö- lapse arengu võti. Pärnu: Ettekannete kogumik. (lk15-19). Tallinn: Ilo. Almann, S. (2006). Õnnestunud arenguvestluse eeldused koolieelses lasteasutuses. P. Uulma ja A. Kirs. (Toim), Arenguvestlused lasteaias (lk ). Tallinn: Ilo. Angelides, P., Theophanous, L. & Leigh J. (2006) Understanding teacher parent relationships for improving pre-primary schools in Cyprus. Educational Review, 58 (3), Barkley, R. A. (1990). Attention-Deficit Hyperactivity Disorder: A Handbook for Diagnosis and Treatment. New York:Guilford Press. Bennet, T. Bruns, D. & Deluca D. (1997). Putting inclusion into practice: perspectives of teachers and parents. Exceptional Children, 64, (1). lk Epstein, J. (1995) School/Family/Community Partnerships. Caring the children we care. Phi Delta Kappan. 76(9), Fantuzzo, J., Perry, M. A. & Childs S. (2006). Parent Satisfaction with Educational Experiences scale: A multivariate examination of parent satisfaction with early childhood education programs. Early Childhood Reasearch Quarterly. 21. (2)

24 ATH-ga laps ja koostöö 24 Haldre, L. (2003a). Hüperaktiivne laps kodus. L. Haldre, R. Kõrgesaar, L. Metsis, A. Susi (Toim), Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele (lk 32-54). Tartu: TÜ Kirjastus. Haldre, L. (2003b). Hüperaktiivne laps lasteaias. L. Haldre, R. Kõrgesaar, L. Metsis, A. Susi (Toim), Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele (lk 55-63). Tartu: TÜ Kirjastus. Kaldma, R. (2005). Hüperaktiivne laps lasteaias. Haridus, 4, lk Klein L. (1998). Neue Wege in der Elternarbeit (Teil 4): Die "familienfreundliche" Kindertageseinrichtung. Kindergarten heute, 4, (s 18-23). Külastatud aadressil: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Kõrgesaar, R. (2001). Hüperaktiivsete laste käitumisravi. Eripedagoogika, märts, lk Niilo, A. & Tamm, V. Lapsevanemate ja lasteaia koostöö. M. Kukerman (Toim), Koostöö- lapse arengu võti Pärnu: Ettekannete kogumik (lk 20-22). Tallinn: Ilo Mehilane, L. (1997). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, lk 65. Metsis, L. (2003) Kooli ja kodu koostöö. L. Haldre, R. Kõrgesaar, L. Metsis, A. Susi (Toim), Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele (lk ). Tartu: TÜ Kirjastus. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Tartu: Atlex. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Interdistsiplinaarsete protsesside uurimise instituut. TPÜ (Toim), Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Interdistsiplinaarne konverents november 1998 (lk ). Tallinn: TPÜ Kirjastus. Remschmidt, H. (2005) Global consensus on ADHD/HKD. European Child & Adolscenct Psychiatry. 14 (3), Rudney, G. L. (2005) Every Teacher`s Guide to Working with Parents. California: Corwin Press. Sewell (2001). Understanding Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder and its implications for the daily life of a family. K. Michelsson & S. Stenman (Eds.),

25 ATH-ga laps ja koostöö 25 The Many faces of ADHD ( ). Helsinki: The Signe and Ane Gyllenberg Foundation. Susi, A. (2003). Hüperaktiivsus-mis see on ja mis seda põhjustab? L. Haldre, R. Kõrgesaar, L. Metsis, A. Susi (Toim), Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele (lk 11-31). Tartu: TÜ Kirjastus. Veisson, M. (2005). Lasteaiaõpetaja koostööst lastevanematega. K. Henno (Toim), Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk ). Tartu: Atlex. Veisson, M. & Suur, S. (2005) Koostöö lapsevanematega. Haridus, 12, Vellamaa, T. (2004). Suhted ja koostöö lasteaiarühmas. M. Kukerman (Toim), Koostöölapse arengu võti. Pärnu: Ettekannete kogumik. (lk 11). Tallinn: Ilo.

26 Lisa I. Koostöö küsimused lapsevanemale 1. Palun kirjeldage lühidalt, milline on olnud seni teie koostöö lapse lasteaiaõpetajaga? 2. Milliseid koostöö vorme olete te lasteaia õpetajaga kõige enam kasutanud? 3. Millistel teemadel te õpetajaga põhiliselt vestlete? 4. Kui rahul te seni toimunud koostööga olete? (Soovite rohkem või vähem koostööd lasteaia õpetajaga?) 5. Milliseid probleeme on teil koostöös õpetajaga ette tulnud? a) Kuidas olete neid probleeme lahendanud? 6. Mis on teie arvates senisele koostöö toimimisele kaasa aidanud? 7. Mis aitaks teie arvates koostööd veelgi parandada? 8. Milliseks hindate oma lapse õpetaja ettevalmistust hüperaktiivse lapsega tegelemisel? (kas on piisavalt teadmisi/oskusi?) 9. Kui oluliseks te peate koostööd lasteaia õpetajaga? (Põhjendage oma arvamust, palun) 10. Olemegi jõudnud intervjuu lõppu. Mida soovite omalt poolt veel lisada?

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Hellika Lääts LASTERAAMATUTE KASUTAMIN

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Hellika Lääts LASTERAAMATUTE KASUTAMIN Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Hellika Lääts LASTERAAMATUTE KASUTAMINE LASTE ÜLDOSKUSTE ARENDAMISEL KAHE PÕLTSAMAA LASTEAIA

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Tabasalu lasteaed Tibutare Väärtuskasvatus lasteaias: lasteaed ja pere üheskoos KONKURSITÖÖ Tahad latva ronida, hakka tüvest peale /Eesti vanasõna/ Ta

Tabasalu lasteaed Tibutare Väärtuskasvatus lasteaias: lasteaed ja pere üheskoos KONKURSITÖÖ Tahad latva ronida, hakka tüvest peale /Eesti vanasõna/ Ta Tabasalu lasteaed Tibutare Väärtuskasvatus lasteaias: lasteaed ja pere üheskoos KONKURSITÖÖ Tahad latva ronida, hakka tüvest peale /Eesti vanasõna/ Tabasalu 2012 SISSEJUHATUS Pildikesi ajaloost Tabasalu

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Microsoft Word - Kurg_seminaritöö_17.05.docx

Microsoft Word - Kurg_seminaritöö_17.05.docx Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kirsikka Kurg AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE SÜMPTOMITE SEOS HILISEMA NARKOOTIKUMIDE TARVITAMISEGA Seminaritöö Juhendaja: Jaanus Harro, Evelyn Kiive Läbiv pealkiri:

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi

Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

MergedFile

MergedFile Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013

Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013 Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Tallinna 89

Tallinna 89 Tallinna Mardi Lasteaia kodukord Tallinna Mardi Lasteaia (edaspidi Lasteasutuse ) kodukord on kinnitatud koolieelse lastasutuse seaduse 9 lõike 1 alusel hoolekogu 01.november 2018 a. nr 2-5/1 otsusega

Rohkem