Sensoa lipusüsteem: teaduslik taust ja rakendamine

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Sensoa lipusüsteem: teaduslik taust ja rakendamine"

Väljavõte

1 Sensoa lipusüsteem: teaduslik taust ja rakendamine O. Storms, N. Doornink (Movisie), 2016 Sissejuhatus Lipusüsteem valmis aastal ja Sensoas asuti selle kallal tööle juba aastal. Sensoa on flaami seksuaaltervise eksperdikeskus ja lipusüsteemi looja. Meetod töötati välja spetsialistide tihedas koostöös, selle valmimist toetas heaolu, tervise ja perekonna minister ja Hollandis tegi lipusüsteemi kättesaadavaks organisatsioon nimega Movisie. Meetodi kasulikkust on kinnitanud Hollandis Genti ülikool ning Raak- Pro projekt, milles leiti, et laste ja noortega tegelevad asjatundjad suutsid meetodi abil laste ja noorte seksuaalkäitumist paremini hinnata ning sellele vajadusel reageerida. Movisie on Hollandi sotsiaalse arengu keskus, kellel on luba lipusüsteemi rakendamiseks Hollandis ja kes on välja arendanud lipusüsteemi kvaliteedikontrolli süsteemi, mis sisaldab organisatsioonide litsentseerimist ja treenerite sertifitseerimist. Oka Storms ja Nicole Doornink koostasid lipusüsteemi rakendamisest saadud kogemuste põhjal teadusartikli 1, mille alusel koostati rahvusvaheliseks levitamiseks ingliskeelne versioon sellest saab lugeja järgnevalt ülevaate. 1. Teaduslik taust Loomulik ja lubamatu seksuaalkäitumine Lapsed ja noored on seksuaalsed olendid ning seetõttu avaldub seksuaalsus ka nende käitumises. Seksuaalne areng on osa üldisest terve elu kestvast arenguprotsessist. See algab kohe pärast lapse sündi. Imikud ja väikelapsed (vanuses 0 5 eluaastat) avastavad enda ja teiste keha. Juba sellises varases vanuses ilmutavad lapsed seksuaalse alatooniga käitumist ja võivad esitada seksuaalsuse kohta küsimusi. Varases koolieas (6 11 eluaastat) algavad kehalised muutused, mis tähistavad murdeea algust. Teismeliseeas katsetavad noored oma seksuaalsusega ja otsivad näiteks internetist vastavat informatsiooni (de Graaf, Mouthaan ja van der Doef, 2014a). See toimub sõltumata noortega tegelevate spetsialistide nõusolekust või keelust. Loomuliku seksuaalse arenguga kaasnev käitumine on arengu- või eakohane ning selle käigus omandavad noored parema arusaama oma soovidest ja piiridest. 1 Oka Storms & Nicole Doornink (Movisie, 2016). Vlaggensysteem: Reageren op seksueel (grensoverschrijdend) gedrag van kinderen en jongeren. Kättesaadav: 1

2 Samas ei tähenda see, et täiskasvanud peaksid lubama lastel ja noortel käituda ükskõik kuidas nad soovivad. Mitmetes uuringutes on toodud esile laste ja noorte haavatavust seoses seksuaalsusega, sh on vanus (noor olemine) üks kõige olulisemaid riskitegureid, mis on seotud lubamatu seksuaalkäitumisega (Buysse et al., 2014; de Graaf et al., 2012; Kuyper, de Wit, Adam, Woertman ja van Berlo, 2009). Lubamatust seksuaalkäitumisest räägime siis, kui puudub vastastikune nõusolek, vabatahtlikkus ja võrdsus. Lubamatu seksuaalkäitumine varieerub mittekontaktsest (nt ahistavad seksuaalsed kommentaarid) kuni kontaktse käitumiseni (nt soovimatu puudutamine, vägistamiskatse või vägistamine). Lubamatu seksuaalkäitumine tähistab seega laiemalt seksuaalvägivalda. Lapsed ja noored vajavad seetõttu suhte- ja seksuaalharidust, nii nagu nad saavad teadmisi ja oskusi paljudes muudes valdkondades. Lapsed ja noored ei oska iseenesestmõistetavalt teha vahet lubataval ja lubamatul seksuaalkäitumisel, samuti ei oska nad alati austada teiste inimeste piire ja väljendada enda soove ja piire (Franck et al., 2011). Täiskasvanute töö ongi juhendada ja kaitsta lapsi ja noori nende seksuaalse arengu käigus (de Graaf et al., 2014), ennetamaks seksuaalvägivalda. Seksuaalvägialla levimus Noorte seksuaaltervise uuringus Seks onder je 25 e ( Seks enne 25. eluaastat ) (de Graaf et al., 2012) näidati, et lubamatut seksuaalkäitumist esineb endiselt väga tihti (võrreldes varasema uuringuga aastast 2005). Suurim riskirühm on noored vanuses eluaastat. Tüdrukutest 17% ja poistest 5% (vanuses 12 25) ütlesid, et nad on ühel korral olnud sunnitud tegema või laskma teha seksuaalseid tegevusi, mida nad tegelikult ei tahtnud. Hollandis aastal läbi viidud uuringus Monitor Seksuele Gezondheid ( Seksuaaltervise monitooring ) ilmnes, et 17% naistest ja 3% meestest olid mingil viisil kogenud lubamatut füüsilist seksuaalkäitumist enne 16. eluaastat ning 53% naistest ja 29% meestest olid kogenud lubamatut mittekontaktset seksuaalkäitumist. Seejuures enne 12. eluaastat oli kogenud lubamatut füüsilist seksuaalkäitumist 3% naistest ja 1% meestest (de Graaf, Bouko, Bakker ja Wijsen, 2014). Sarnaseid tulemusi on saadud Belgia uuringutes (Buysse et al., 2014). Noorte asendushoolduse seksuaalvägivalla uurigutes (Samson Commission, 2012; Alink, 2012) leiti, et asenduskodude lastel (vanuses 12+) on kaks korda suurem tõenäosus kogeda seksuaalvägivalda võrreldes kodus elavate lastega (aastal 2010: 143 last 1000 lapse kohta vs. 74 last 1000 lapse kohta). Seksuaalvägivalla levimus on suurem asenduskodudes, asendusperede laste puhul nii suurt probleemi ei ole. Tüdrukud langevad ohvriks üle kahe korra sagedamini kui poisid. Eri vanuserühmade või erineva etnilise taustaga laste vahel ei leitud olulisi erinevusi. Samas spetsialistideni jõuab teave seksuaalvägivalla kohta vaid 2% juhtudest, seega on need juhtumid märkimisväärselt alaraporteeritud. Suur osa küsitletud 2

3 noortest, kes olid kogenud seksuaalvägivalda, ei tahtnud avaldada toimepanijat. Kuid juhtudel, kus sooviti seda avaldada, oli enam kui pooltel juhtudest toimepanija alla 21-aastane ehk eakaaslane. Seksuaalvägivalla tagajärjed Lubamatu seksuaalkäitumise tagajärjed võivad olla komplekssed ja tõsised. Lubamatu seksuaalkäitumine võib tekitada kehalist, psühholoogilist või sotsiaalset kahju, näiteks alandust, valu või sattumist riskantsetesse olukordadesse, kui ei tunnetata enda ja teiste piire ja soove. Lubamatu seksuaalkäitumise mõju sõltub mitmetest asjaoludest, mis on seotud toimepanija, konteksti ja ja ohvri endaga. Tagajärjed on raskemad (Frenken, 2003, väljaandes Frans ja Franck, 2010), kui: ohver on noorem kui 12-aastane, toimepanija on pereliige, laps ei suuda seksuaalsetele kontaktidele ei öelda, lubamatu seksuaalkäitumine toimub tihti ja pika perioodi vältel, toimepanija kasutab sundimist, väljapressimist või vägivalda, kui toimub vägistamine (peenise või eseme viimine tuppe, anusesse, suhu) varjatud ja saladuses hoitud seksuaalkäitumine kestab pikka aega. Samson jt (2012) kasutavad seksuaalvägivalla tagajärgede kirjeldamiseks laste puhul Finkelhori ja Browne i mudelit (1986). Nad eristavad nelja traumaatilist aspekti: 1) traumaatiline seksualiseerimine, 2) reetmine, 3) jõuetuse kogemine ja 4) stigmatiseerimine. Seksuaalvägivald võib viia traumaatilise seksualiseerimiseni, mis on psühhoseksuaalse arengu kõrvalekalle. Lisaks tunneb laps end reedetuna, sest teda ahistab hooldaja, pereliige või muu täiskasvanu. Kolmandaks tekib lapsel märkimisväärne jõuetuse tunne. Seda kirjeldatakse kui inimese iseenda tahte, soovide ja vajaduste ning eneseusalduse tunnetuslikku ja süstemaatilist ignoreerimist. Viimaks toimub stigmatiseerimine, mis seostub negatiivse mina-pildi kujunemisega, paha olemisega, häbi ja süütundega. Lapsed ja noored, kes on kogenud märkimisväärset seksuaalvägivalda ja kelle seksuaalsetest piiridest on korduvalt üle astutud, on haavatavad jätkuvale ärakasutamisele. See hõlmab korduvat ohvristumist sama tüüpi vägivallateo ohvriks langemist mitmeid kordi kindla ajaperioodi jooksul (Eggen, 2005, väljaandes Kunst, van Dijk, Pemberton ja Bruinsma, 2008). Lubamatu seksuaalkäitumise üks võimalik tagajärg on ka seksuaalvägivalla kordumine järgnevates põlvkondades: lapsel või noorel, kes on kokku puutunud seksuaalvägivallaga, on suurem tõenäosus seda käitumist jäljendada täiskasvanuna. Üks Ameerika Ühendriikide uuring näitab, et seksuaalvägivalla toimepanemise tõenäosus on kaks korda suurem vanemate puhul, kelle endi kallal kasutati lapsena seksuaalvägivalda (Widom, Czaja ja DuMont, 2015). 3

4 Seksuaalvägivalla põhjused Lubamatu seksuaalkäitumisega kokku puutumise riski seletab sotsioökoloogiline mudel (Bronfenbrenner, 1979). Selle mudeli aluseelduseks on, et lubamatu seksuaalkäitumisega kokku puutumise risk ei tulene ainult individuaalsetest riskiteguritest, vaid erineva taseme riski- ja kaitsetegurite vastastikmõjust. Sotsioökoloogiline mudel eristab viit tasandit: 1) indiviid, 2) suhe, 3) kogukond, 4) asutused ja tervisesüsteemid ja 5) struktuurne tasand. Järgnevalt on põhjused esitatud kahes jaos: esiteks, individuaalsed ja suhtetegurid, ja teiseks, keskkonna ja taustaga seotud tegurid. Sotsiaal-demograafilistest teguritest mängib rolli vanus: alla 18-aastaste seas on juhtumeid keskmisest kaks korda rohkem kui üle 18-aastaste hulgas. Kõige haavatavamad on aastased (kõige tõsisemat tüüpi lubamatu seksuaalkäitumise puhul) (Buysse et al., 2014; Krahé, 1998; Symons, Verhetsel ja van Houte, 2013). Lisaks on lubamatu seksuaalkäitumise sihtrühmaks suurema tõenäosusega naised, homoseksuaalsed noorukid, lääne kultuuriruumist väljaspool asuvad religioossed noored (de Bruijn, 2006; De Graaf, Meijer, Poelman ja Vanwesenbeeck, 2005; de Graaf ja Vanwesenbeeck, 2006; Timmerman, 2005) ja madalama haridustasemega noored (de Bruijn, 2006). Eelnevad seksuaalkogemused ja -suhted mängivad seksuaalvägivallaga kokku puutumise riski puhul olulist rolli. Haavatav perekondlik taust (Putnam, 2003; Friedrich, 2007) ja varasem kogemus ebasobiva seksuaalkäitumisega (Kuyper, 2010; Buysse et al., 2014) suurendavad riski seksuaalvägivallaga kokkupuuteks. Noored, kes alustavad varakult seksuaaleluga, tarbivad rohkem alkoholi jt uimasteid, omavad mitmeid seksuaalpartnereid ja astuvad juhusuhetesse või kes käituvad ebastabiilselt, satuvad samuti sagedamini riskiolukordadesse (de Bruijn 2006). Väikelaste suurem haavatavus tuleneb peamiselt nende tähelepanu- ja lähedusevajadusest (Adriaensens, 2003). Lisaks on uuringutes (Finkelhor, Hotalis, Lewis ja Smith, 1990; Berliner ja Conte,1990) leitud ka järgmisi riskitegureid: lapsed, kes on passiivsed, vaiksed, usaldavad, õnnetud või masendunud ja kellel on suur tähelepanu- ja lähedusevajadus. Negatiivne seksuaalne minapilt on oluline seoses haavatavusega lubamatule seksuaalkäitumisele (Norris, Masters ja Zawacki, 2004; Nurius, Norris, Macy ja Hawang, 2004). Negatiivset seksuaalset minapilti (rahulolematus oma seksuaaleluga, kinnismõtted ja häbi) tõlgendatakse tavaliselt kui seksuaalvägivallaga seotud kogemuste tagajärge, aga vahel võib see ka neile eelneda. Lisaks suurendab mitteseksuaalselt motiveeritud (näiteks üksilduse tõttu või suhte säilitamise eesmärgil) seksuaalvahekorda astumine ohvriks langemise riski (Messman-Moore, Coates, Gaffey ja Johnson, 2008). Halb suhe oma vanematega on märkimisväärne riskitegur (Adriaensens, 2003). Samas hea suhe oma vanematega on kaitsev tegur. Vanemate tugi, mõistlik kontroll ja ülevaade lapse/noore tegemistest on samuti tõhusad kaitsetegurid (de Bruijn, 2006; Kuyper et al., 2010). 4

5 Eakaaslaste mõju: soov sulanduda sõprade hulka ja eakaaslaste survele allumine tõstavad riski, nagu ka tutvused eakaaslastega, kes on kokku puutunud lubamatu seksuaalkäitumisega (de Bruijn, 2006; Kuyper et al., 2010). Seksuaalkäitumise hindamiseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine. Nagu eelpool mainitud, tuleb lastele ja noortele pakkuda suhte- ja seksuaalharidust, et nad omandaksid vajalikud teadmised ja oskused, täpselt nagu teistes haridusvaldkondades. Ilma vastava õpetuseta ei saa eeldada, et lapsed ja noored suudavad omal käel eristada eakohast ja lubamatut seksuaalkäitumist, austada teiste piire ning väljendada enda soove ja piire (Franck et al., 2011). Keskkonna ja taustaga seotud teguritest tuuakse esile laste ja noortega tegelevate spetsialistide puudulikud teadmised seksuaalsest arengust. Praktiline kogemus näitab, et toetavad täiskasvanud ei ole saanud adekvaatset väljaõpet laste ja noorte seksuaalse arengu teemadel, mistõttu on tarvis nende alusteadmisi pidevalt uuendada (Frans ja Franck, 2014). Uuringutes tuuakse välja, et spetsialistid hindavad sagel seksuaalkäitumist ebaõigesti. Seksuaalsust võib väga rinevalt tõlgendada, eriti individuaalsete valikute ja isiklike otsuste osas. Frans (2010) ja van Zederen, van Berlo ja Vink (2015) järeldavad asenduskodudes ilmneva seksuaalvägivalla teemalise kirjanduse uurimise põhjal, et mitmetel juhtudel nähakse haiglasena nii loomulikku kui ka kõrvalekalduvat seksuaalkäitumist. Seksuaalkäitumist iseenesest tõlgendatakse probleemina eriti laste puhul, kes on kogenud varasemalt seksuaalvägivalda. Need reaktsioonid tulenevad tihti hirmust isikliku ja institutsionaalse vastutuse ees, näiteks kui spetsialistid märkavad seksuaalseid tegevusi lubatud vanusest nooremate puhul. Spetsialistide suutmatus pakkuda adekvaatset hariduslikku tuge. Uuringud näitavad, et paljud spetsialistid tunnevad piinlikkust seksuaalsusest rääkides ja sellega tegeledes igas haridusetapis alates lasteaiast kuni keskkooli ja asenduskoduni välja (Bos ja de Ruyter, 2009; Timmerman, 2009; van de Bongardt, Mouthaan ja Bos, 2009, van Zenderen et al., 2015, Zwiep ja Colegem, 2009). Lisaks näitasid Frans ja Franck (2014) praktikas, et toetavad täiskasvanud, kes annavad noorte soovimatust seksuaalkäitumisest asjatundjatele teada, ei oska tihti sellele ise reageerida. Kui kollektiivisiseselt peetakse õige reageerimisstrateegia leidmiseks arutelusid, siis kardetakse seksuaalkäitumise eskaleerumist ja sageli ka vanemate või kolleegide reaktsiooni (Frans ja Franck 2014). On leitud, et asenduskodudes on toetavate täiskasvanute oskused toetada hariduslikult arutelusid seksuaalsuse ja lubamatu seksuaalkäitumise teemadel ebapiisavad. Van Zenderen jt (2015:22) käsitlevad Greeni ja Masoni (2002) ja Greeni (2001) uuringuid, mis näitavad, et seksuaalvägivald asenduskodudes tuleneb osaliselt ka toetavate täiskasvanute suutmatusest tegeleda seksuaalsuse ja seksuaalvägivallaga. Toetavad täiskasvanud ei saa peaaegu mingit tuge ega koolitust ning asutusesisesed reeglid ja juhised on puudulikud. Toetavad täiskasvanud ise ei tunne end seksuaalsusega seotud probleemide käsitlemiseks piisavalt pädevatena. Reaktsioone kujundavad ükskõiksus, hirm, häbi ja isiklikud soo ja seksuaalse orientatsiooniga seotud (moraalsed) väärtused. Seksuaalkäitumist eitatakse või eiratakse ning üritatakse seda ennetada või peatada. Sel moel 5

6 on fookus vaid kontrollimisel ja jälgimisel, kuid mitte laste tunnetel ja vajadustel. Toetavad täiskasvanud kardavad noortega seksist rääkides soodustada kontrollimatut seksuaalkäitumist. Ühiskonnas esinevad ka topeltstandardid: seksile omistatakse poiste puhul teistsugune tähendus kui tüdrukute puhul. Tüdrukuid, kes on liiga lihtsasti seksiga nõus, ootab hukkamõist, samas kui poiste jaoks tähendab seksuaalne kogemus tihti kõrgemat sotsiaalset staatust. Sellised levinud soostereotüübid piiravad nii poiste kui ka tüdrukute võimet väljendada oma soove ja piire (de Graaf et al., 2008). Muutuv reaalsus (seksuaalsuse käsitlus massimeedias jne) tähendab, et seksuaalsusega seotud teabega puututakse tänapäeval kokku nooremana kui minevikus. Seksuaalsus on meedias ja noorte kultuuris palju rohkem esiplaanil (Frans 2010). On tekkinud mitmeid uusi väljakutseid, nagu sekstimine 2 internetis, globaliseerumine ja multikultuursus ning seksualiseerimine noores eas (Frans ja Franck, 2014). Suhtumine laste ja noorte seksuaalsusesse organisatsioonides ja asutustes. Mitmete asutuste seisukoht on, et seksuaalkäitumine ei ole laste ja noorte puhul sobilik. Sellest tulenevalt on seksuaalkäitumine tihti karistatud, keelatud või ignoreeritud (Frans ja Franck, 2014). Hollandis on viimaste aastate jooksul palju muutunud, sest seksuaalvägivallale on hakatud Deetmani (2011) ja Samsoni (2012) komiteede poolt rohkem tähelepanu pöörama. Seksuaalsus ja seksuaalne areng ei ole tihti asutuse üldpoliitika osa või ei ole asutusesiseselt teadvustatud. Sellel on mõju inimestevahelistele seksuaalsusega seotud suhtlus- ja käitumisviisidele. On näidatud (Youth Care Inspectorate, 2008), et enamik noorte ja lapsevanemate tugisüsteemidest ei ole lubamatut seksuaalkäitumist oma poliitikas ja tegevustes siiani adekvaatselt käsitlenud. Asutuste reageerimispoliitikat hinnates leiti, et selle kvaliteet on enamikus asutustes ebapiisav, ka Hollandis (Youth Care Inspectorate, 2008). Kuidas seksuaalvägivalla probleemiga tegeleda? Lipusüsteem käsitleb eespool mainitud teguritest nelja. Viiendat tegurit käsitleb lipusüsteem kaudselt kindlaksmääratud eeltingimuse kaudu, mida on vaja täita enne lipusüsteemi rakendamist. Indiviidi tasandil tuleb lastele ja noortele pakkuda suhte- ja seksuaalsuse alast haridust. Täiskasvanu ülesanne on õpetada neid teadmisi ja oskusi, mis aitavad hinnata seksuaalkäitumist ja seeläbi elus tekkivates olukordades paremini hakkama saada. See seostub lipusüsteemi kolme esimese alaeesmärgiga: 1) lastel ja noortel on parem arusaamine, millist sorti seksuaalkäitumine või seksuaalse alatooniga käitumine on või ei ole sobiv; 2) lapsed ja noored räägivad rohkem üksteisega ja spetsialistidega oma soovidest, tunnetest ja/või piiridest seoses seksuaalsusega; 3) lastel ja noortel on parem arusaamine, kuidas reageerida nii enda kui ka teiste (lubamatule) seksuaalkäitumisele. Struktuursel tasandil tuleb parandada spetsialistide teadmisi seksuaalse arengu kohta. Seksuaalkäitumist ei märgata alati. Spetsialistide alusteadmiste värskendamine parandab nende võimekust seksuaalkäitumist 2 Seksuaalse sisuga tekstisõnumite, fotode või videote saatmine mobiiltelefonikasutajate vahel. 6

7 märgata. Tuleb ka parandada spetsialistide suutlikkust adekvaatselt seksuaalkäitumist hinnata. Seksuaalsuse tõlgendused on väga erinevad. Andes spetsialistidele raamistiku ning lubades neil oma tõlgenduse (kollektiivselt) ise luua, võimaldab lipusüsteem kollektiivil kujundada ühise nägemuse sellest, kuidas konkreetse seksuaalkäitumisega edasi tegelema hakata. See seostub neljanda alaeesmärgiga: spetsialistid oskavad seksuaalkäitumist asjakohaselt hinnata. Võimet pakkuda adekvaatset pedagoogilist tuge parandatakse seksuaalsuse teemalise täiendõppe integreerimisega organisatsiooni ja muutes selle jätkuvaks teemaks nii kollektiivis kui ka laste ja noortega suheldes. Lipusüsteemi kriteeriumid pakuvad spetsialistidele sõnavara, mida kasutada seksuaalkäitumise üle arutlemiseks kolleegidega omavahel ja koos lastega. Spetsialistide koolituse üheks eesmärgiks on ka soodustada kolleegidevahelisi arutelusid, samuti suurendada spetsialistide võimekust pakkuda noortele pedagoogilist tuge. See seostub järgmiste alaeesmärkidega: 5) spetsialistid arutavad seksuaalkäitumist kolleegide ning laste ja noortega; 6) spetsialistid reageerivad asjakohaselt laste ja noorte seksuaalkäitumisele. Lipusüsteem ei ole otseselt loodud asutuste seksuaalkäitumise ja seksuaalhariduse alase strateegia väljatöötamiseks, neid meetmeid nähakse pigem kui eeltingimust lipusüsteemi rakendamiseks. Selles mõttes annab lipusüsteem hea tõuke asutuse vastava strateegia kujundamiseks. Lipusüsteemi sihtrühm Lipusüsteem on mõeldud põhiliselt spetsialistide jaoks, sest nemad mängivad suurt rolli laste ja noorte põhiliste lipusüsteemist kasusaajate arengu suunamisel ja toetamisel. Lipusüsteemi võib seega näha kui pedagoogilist sekkumist: tõenduspõhistest pedagoogikavõtetest lähtudes aitavad spetsialistid lastel ja noortel arendada oma seksuaalset terviklikkust ja seksuaalkäitumisega seotud olukordadega toimetulemist. Nagu kirjutavad Bartholomew, Parcel, Kok, Gottlieb ja Fernández (2011: ), on sotsiaalsete programmide kasusaajad alati riskirühma kuuluvad inimesed, aga see ei tähenda, et need programmid on alati ja ainult riskirühmadele suunatud. Sotsiaalne tugi ja laste juhendamine on olulised sünnist saadik, et luua laste jaoks turvaline side perekonnaga. Need sidemed võivad omakorda kanduda üle hilisematesse paarisuhetesse (Mikulincer ja Shaver, 2010, väljaandes de Graaf et al., 2014a). Lipusüsteem on mõeldud ka laste ja noorte jaoks vanuses 0 18 eluaastat. Inimesed on seksuaalsed olendid ning seksuaalne areng algab sünnist (Frans ja Franck, 2014). Lapsed suudavad juba varajases eas väljendada, milline kehaline kontakt on nende jaoks vastuvõetav (kaasa arvatud mitteverbaalne kommunikatsioon, nagu kellegi eemale tõukamine). Järjekindel ja lähedane kasvatus vanemate poolt ning privaatsusega arvestama õppimine on kaks laste seksuaalses arengus potentsiaalselt olulist aspekti: vanemate või teiste täiskasvanute reaktsioon lapse tärkavale seksuaalsusele võib oluliselt mõjutada lapse edasist seksuaalset arengut nii positiivselt kui negatiivselt (de Graaf et al., 2014; Frans ja Franck, 2014). Van der Doef ja de Ruiter (2008) soovitavad väikeste lastega maast madalast rääkida suhetest ja seksuaalsusest, last sünnist saadik kaissu võtta. Kuna iga laps ei küsi küsimusi, on hea, kui 7

8 haridustöötajad teevad seda ise. Umbes neljandast eluaastast (3-aastased) alates suudavad lapsed omandada reegleid seksuaalsuse ja seksuaalkäitumise kohta (van der Doef ja de Ruiter, 2008). Umbes viiendast eluaastast (4-aastased) on võimalik õpetada lastele: 1) oma piiride väljendamist ja teiste piiride austamist; 2) et teised ei või neid igalt poolt ilma luba küsimata katsuda ja mida teha, kui nad seda siiski teevad; 3) vahe tegemist heade ja ebameeldivate saladuste vahel ning seda, et ebameeldivatest saladustest tuleks kohe turvalisele täiskasvanule rääkida (van der Doef ja de Ruiter, 2008). Noorte puhul alates 12-aastastest on spetsialistide roll jätkuvalt väga oluline. Sellest vanusest alates võetakse järjest enam kasutusse ka lipusüsteemi töövahendeid (rooliratas, lipud, näiteolukorrad ja noortele sobivad õpetamismeetodid. Selle tingib üleminek lapseeast teismeliseikka (umbes 12-aastaselt), mille jooksul noored õpivad järk-järgult mõtlema abstraktselt füüsiliselt tajumatutest asjadest ja sündmustest, mida pole päriselt kogetud. Oma tunnete ja mõtete uurimine muutub nüüd samuti võimalikuks. See kokku tähendab, et nad suudavad lahendada kompleksseid probleeme (Frans ja Franck, 2014). Sel perioodil leiavad aset ka füsioloogilised muutused, mis kuulutavad murdeea algust. Laps peab hakkama kujundama hoiakuid oma keha, kaaslaste ja vanemate suhtes. Seksuaalsus hakkab mängima järjest suuremat rolli noore suhetes oma eakaaslastega (Meij, 2011). Lipusüsteemi töövahendid Lipusüsteemi töövahenditeks on kuus kriteeriumi ja need on loodud selleks, et oleks võimalik anda täpne ja asjakohane hinnang konkreetsele seksuaalkäitumisele. Esimesed kolm kriteeriumi vastastikune nõusolek, vabatahtlikkus ja võrdsus on inspireeritud Ryani ja Lane i (1997) tööst. 1) Nõusolek: kas on olemas vastastikune nõusolek? 2) Sundimine: kas esineb sundimist? (see on lipusüsteemis positiivselt formuleeritud kui vabatahtlikkus) 3) Võrdsus: kas osalised on võrdsed? Need kriteeriumid loodi, sest seksuaalkäitumist on seda raskem hinnata, mida väiksemad on vanusevahed (näiteks noorte endi vahel) ja mida vähem pealetükkiv või agressiivne on käitumine. Alaealisele suunatud täiskasvanupoolse seksuaalkäitumise puhul on palju lihtsam selgeks teha, kas toimus seksuaalvägivald või ärakasutamine, eriti kui võtta arvesse vanust ja käitumist. Need kolm kriteeriumi ei ole ole aga praktikas piisavad, et hinnata just laste ja noorte vahelist seksuaalkäitumist. Seetõttu lisati lipusüsteemi kolm uut kriteeriumi: 4) arengu- või eakohasus, 5) taustasobivus, 6) mõju eneseaustusele. Neljanda kriteeriumi (arengu- või eakohasus) jaoks arendati välja eraldi töövahend: arengutabel. Tabeli sisu põhineb Friedrichi, Fisheri, Broughtoni, Houstoni ja Shafrani (1998) uuringul. Nad uurisid, millist seksuaalkäitumist täheldasid 1142 lapse (vanuses 2 12) emad ja millise sagedusega need käitumistüübid esinesid. Uuringu tulemused näitasid, kui tihti täheldasid emad seksuaalkäitumist 2 5-aastaste seas, 6 9- aastaste seas ja aastaste seas. Friedrich jt (1998) eeldavad, et kui seksuaalkäitumine esineb vähemalt 20% lastest, saab seda vaadelda kui olulist osa seksuaalsest arengust ja selline käitumine jääb 8

9 normaalse piiridesse. Lipusüsteemi väljatöötamisel kasutati seda võrdlemisi madalat protsenti standardina, mille alusel määrata käitumise arengu- või eakohasust. Eeldati, et üldiselt toimub uuringutes alaraporteerimine, eriti kuna lapsed vajavad kasvades üha rohkem privaatsust. Lippude kasutamine lipusüsteemis põhineb samuti Ryani ja Lane i tööl (1997). Nad kirjutavad käitumisest, mida saab panna skaalale normaalsest kuni ahistavani. Nad kirjeldavad kahes tabelis laste ja noorte seksuaalkäitumise tüüpide skaalat ning määravad eri käitumistüüpidele hinnanguks normaalne käitumine, kollased lipud, punased lipud ja pole küsimusi või illegaalsed lipud (seadusevastane käitumine) (Ryan ja Lane, 1997). Visuaalne materjal (näiteolukorrad) on valitud toetama vestluse alustamist seksuaalkäitumise teemal. Uuringud näitavad, et kui kasutada millegi seletamiseks ainult sõnu, siis 24 tunni pärast mäletab seda vaid 5% inimestest. Kui kasutada jutuga seotud pilte, siis mäletab seda 75% inimestest (de Sousa, 2006, väljaandes Bijkerk, 2010). Lipusüsteemi metoodika alused Lipusüsteem põhineb ASE mudelil (de Vries et al., 1995, väljaandes van Zenderen et al., 2015), mis omakorda põhineb planeeritud käitumise teoorial (Azjen, 1985) ja teadliku käitumise teoorial (Fishbein ja Azjen, 2010). ASE käitumismudel (vt joonis 2) töötab põhimõttel, et käitumisele eelneb soov väljendada seda käitumist. Seda soovi mõjutavad: suhtumine: enda arusaam käitumise kasudest ja kahjudest; sotsiaalne mõju: hinnang selle kohta, mida tegutseja jaoks olulised inimesed sellest käitumisest arvavad ja mida nad selle peale teevad, ning tajutav sotsiaalne surve ja/või toetus; enesetõhusus ehk enda poolt tajutav võimekus oma käitumist kontrollida: kuivõrd ollakse võimeline oma käitumist teadlikult juhtima erinevates kontekstides ja tingimustes. Lisaks toovad de Vries jt (1995) välja kaks tegurit, mis mõjutavad kavatsusest käitumiseni jõudmist: esiteks, teadmised ja oskused, ning teiseks, barjäärid ja tugi. Joonis 2. ASE mudel (de Vries et al., 1995) Suhtumine Sotsiaalne mõju Kavatsus Käitumine Enesetõhusus Teadmised ja oskused Barjäärid ja tugi 9

10 Kõigepealt uurime siin suhtumist, sotsiaalset mõju ja enesetõhusust, sest need on lipusüsteemi üldise lähenemise lahutamatud osad. Järgnevalt avatakse seda lähenemist lipusüsteemi alaeesmärkide kaudu. Suhtumise puhul on oluline teadvustada, et seksuaalkäitumine on noorte arengu loomulik osa ning et spetsialistid võivad peegeldada enda isiklikke kogemusi. Koolitustel saab kasutada näiteks harjutust Seksuaalsusest rääkimine selleks, et uurida oma isiklikke mõtteid ja tundeid sel teemal. Lipusüsteemi lähtealuseks on põhimõte, et isiklike tõlgenduste ja tunnete asemel tuleks lähtuda pigem objektiivsematest kriteeriumidest ja arutluskäikudest. Seda tehes on oluline peatuda ning mõelda nende isiklike tunnete ja vaadete peale: kust need tulevad ja millel need põhinevad. Eneseanalüüsiga jätkatakse ka edasistes rühmatöödes. Näiteks õppemeetod Enda vastupanu punktide kaardistamine, milles käsitletakse spetsialistide tundeid lipusüsteemiga töötades. Aegajalt esitatakse endale küsimus: Mis tundeid see esile kutsub?. Arutatakse positiivseid ja negatiivseid külgi. Järgneb arutelu selle üle, kuidas need positiivsed ja negatiivsed punktid lipusüsteemiga sobituvad ning mida on nende tunnetega töötamiseks vaja. Lipusüsteemiga töötamise eelduseks on sellise sotsiaalse keskkonna tekkimine, milles spetsialistid soodustavad arutelu noorte seksuaalkäitumise teemal ja selleks tekib ka võimalusi (van Zenderen et al., 2015). Lisaks isiklikule suhtumisele on seega oluline töötada koos kolleegidega ühise visiooni nimel, et kindlustada ühine arusaam. Pedagoogid on uuringutes väljendanud, et nad usuvad oma võimesse arutleda noorte seksuaalkäitumise üle töökaaslastega ja ka noorte endiga (van Zenderen et al., 2015). Lipusüsteemi koolitusel suunatakse osalejaid mõtlema oma isiklike seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste üle ja praktilise harjutamise abil tekitatakse lipusüsteemi vastu usaldus. Lisaks on kollektiividel pidevalt võimalus harjutada juhtumite üle arutlemist lipusüsteemi abil koos üksteisele tagasiside andmisega. See kõik suurendab pedagoogide võimelisust lipusüsteemiga töötada. Teadmised ja oskused ning barjäärid ja tugi kajastuvad lipusüsteemi järgmistes alaeesmärkides. Spetsialistid on tuttavad noorte seksuaalse arengu protsessiga, teavad, et seksuaalsus on osa üldisest normaalsest arengust, ning on kursis lipusüsteemi pakutavate töövahenditega. Oskustest on olulisel kohal oskus töötajate keskel ja vajadusel ka laste või noorte puhul eristada ja ära tunda nii tervislikku kui ka lubamatut seksuaalkäitumist ning tekitada arutelu mõlema üle. Lisaks ei pärsi spetsialistide tegutsemist hirm, häbi ega kolleegide vastanduvad tõlgendused; asutuse normid ja reeglid toetavad pedagoogide püüdeid seksuaalsuse teemal arutleda (van Zenderen et al., 2015). Barjäärid ja tugi on eelkõige eeltingimused, seda nii asutuse kui ka spetsialisti tasemel. Teadmiste ja oskustega seotud alaeesmärgid laste ja noorte jaoks: 1. Lapsed ja noored mõistavad paremini, millist tüüpi seksuaalse alatooniga käitumine on või ei ole aktsepteeritav. 10

11 2. Lapsed ja noored räägivad rohkem nii üksteise kui ka spetsialistidega oma seksuaalsusega seotud soovidest, tunnetest ja/või piiridest. 3. Lapsed ja noored mõistavad paremini, kuidas reageerida (lubamatule) seksuaalkäitumisele nii enda kui ka teiste puhul. Spetsialistid, kes töötavad 0 12-aastaste lastega, võtavad enda kanda olulise vahendajarolli alaeesmärkide saavutamiseks. Alates 13. eluaastast õpetatakse noortele endile, kuidas kasutada lipusüsteemi kriteeriume ja lippe, arutletakse seksuaalsusega seotud normide ja reeglite üle, mis kehtivad üksteise kehade puudutamise, vaatamise ja nendest rääkimise puhul. Sellise õppimise eesmärk on avastada isiklikke, soolisi ja kultuurilisi erinevusi. Lisaks õpivad noored andma lipusüsteemi abil hinnangut nii enda seksuaalkäitumisele kui ka nende sotsiaalses keskkonnas (nt televisioonis) esinevale seksuaalkäitumisele. Alaeesmärkide saavutamiseks kasutatakse järgnevaid meetodeid. Laste puhul (0 12 eluaastat) on selleks peamiselt sotsiaalne õppimine (Frans ja Franck, 2014). Noorte puhul kasutatakse nn osadeks jagamist (Smith, 2008), kordamist (Zajonc, 2001), arutelu (Petty, Barden ja Wheeler, 2009), olukorra analüüsi (Mevissen, Meertens, Ruiter, Feenstra ja Schaalma, 2009) ja teadlikkuse tõstmist (Prochaska, Redding ja Evers, 2008). Vt. allpool. Seksuaalkäitumisele asjakohase hinnangu andmiseks (alaeesmärk 4) on kõigepealt vaja alusteadmisi laste ja noorte seksuaalse arengu kohta. Lipusüsteemi juhendmaterjalis on seksuaalse arengu tabel, milles on lühidalt käsitletud laste ja noorte seksuaalset arengut vanuserühmade kaupa. Lisaks on vaja tuttavaks saada lipusüsteemi kuue kriteeriumi ja lippude tähendustega. Seejärel on vaja omandada oskused seksuaalkäitumisele asjakohase hinnangu andmiseks (alaeesmärk 4). Selleks tuleb õppida kasutama kriteeriume, arengutabelit, lippe ja näiteolukordi. Lipusüsteemi kasutamist seksuaalkäitumisele asjakohase hinnangu andmiseks harjutatakse lipusüsteemi tutvustaval koolitusel, kasutades näiteolukordi ja konkreetseid juhtumeid. Seejärel saavad kollektiivid harjutada pedagoogilisi võtteid. Näiteks arutletakse isiklike tööalaste kogemuste varal laste ja noorte seksuaalkäitumise üle, kasutades arengutabelit ja lippe. Alaeesmärgi 5 puhul (pedagoogid arutavad seksuaalkäitumist kolleegide ning laste ja noortega) kasutatakse meeskonnatöö meetodit kolleegidevaheliste vestluste tekitamiseks ja nendes pedagoogiliste võtete kasutamise harjutamiseks. Pikema sihina on vaja, et pedagoogid suudaksid rakendada lipusüsteemi (igapäevaselt) juhtumitest rääkides. Noortega lipusüsteemi kasutades käivitatakse pedagoogide poolt juhitud arutelud näiteks iganädalastel teemaõhtutel, mille raames arutavad noored lipukaartide ja rooli abil eakohaseid näiteolukordi. Selle tegevuse eesmärgiks on õpetada noori olukordi hindama; selgitada, miks teatud seksuaalkäitumine on või ei ole sobilik, ning näidata, kuidas kasutada kriteeriume erinevate olukordade hindamiseks. Taoline lähenemine juurutab lipusüsteemi kasutamist igapäevaselt vastava vajaduse tekkides. Arutada võib nii grupis kui ka individuaalselt. Asjakohast reageerimist erinevat tüüpi seksuaalkäitumisele harjutatakse, 11

12 kasutades näiteolukordi ja iga lipu juures olevaid reageerimisjuhiseid. Koos PLISSIT mudeliga (kirjeldatud lipusüsteemi juhendmaterjalis) moodustavad need töövahendid raamistiku laste ja noortega vestlemiseks. Alaeesmärk 6 (pedagoogid reageerivad asjakohaselt laste ja noorte seksuaalkäitumisele) hõlmab järgnevat. Haridusliku programmina peab lipusüsteem lastele ja noortele midagi õpetama midagi, mis aitaks muuta tulevased seksuaalkäitumisega seotud kogemused positiivseteks, turvalisteks, tervislikeks ja nauditavateks. Juhendmaterjalis on iga lipu juures juhised pedagoogiliseks reageerimiseks, mis aitavad julgustada sobilikku seksuaalkäitumist, korrigeerida ebasobivat seksuaalkäitumist, keelata ja kui vaja, siis ka kasutada mõjutusvahendeid, nt korduva lubamatu seksuaalkäitumise korral. Koolitustel kasutatakse näiteolukordi ja kriteeriume, et harjutada, kuidas määrata (ja põhjendada) konkreetse seksuaalkäitumise lipu värvi, põhjendada vajadust pedagoogiliseks reageerimiseks ja analüüsida enda kui pedagoogi suhtumist. Pedagoogi suhtumine on väga oluline, sest pedagoogid on eeskujuks lastele ja noortele. Kirjeldatud alaeesmärkide saavutamiseks kasutatakse nn osadeks jagamist (Smith 2008), arutelu (Petty et al., 2009), sotsiaalset õppimist ja käitumise mudeldamist (Frans & Franck, 2014). Osadeks jagamine (Smith, 2008) on meetod, mille järgi omavahel seotud informatsioon lahutatakse väiksemateks osadeks, et seda detailsemalt uurida. Lipusüsteemis on kuus kriteeriumi (ehk osa), mille abil saab seksuaalkäitumise väiksemateks osadeks tükeldada, et näha, miks mingit tüüpi seksuaalkäitumine on aktsepteeritav või mille poolest on lubamatud käitumisviisid lubamatud. Nii noorte kui pedagoogide jaoks on osadeks jagamine heaks töövahendiks seksuaalkäitumise hindamisel kuue kriteeriumi järgi. Lisaks saab osad muuta õppematerjalideks, mis aitavad kriteeriume meeles pidada.. Selleks otstarbeks on loodud rool sellel paiknevate sümbolitega. Kordamise meetodi (Zajonc, 2001) puhul näidatakse sihtrühmale infot korduvalt, et nende mälu tugevdada. Lipusüsteemis on soovitatav riputada rool üles seinale, kus lapsed ja noored seda regulaarselt näevad (sama käib pedagoogide kohta). Arutelu (Pety et al., 2009) meetodi abil julgustatakse osalejaid teema üle avatult ja vabas õhkkonnas vestlema. Lipusüsteemi koolitusel tutvustatakse mõlemale sihtrühmale erinevaid arutelu soodustavaid lähenemisi. Pedagoogide puhul kasutatakse arutelu kahel eesmärgil: õpetamaks lipusüsteemi kasutamist ja soodustamaks koostöös ühise visiooni loomist seksuaalsusest. Noorte puhul kasutatakse arutelu, et õpetada noori seksuaalkäitumisest rääkima ja seda asjakohaselt hindama ning et anda noortele soovitusi seksuaalkäitumisele reageerimiseks. Sotsiaalne õppimine ja käitumise mudeldamine (Frans & Franck, 2014) mängivad olulist rolli laste ja noorte arengus ning ka nende seksuaalsuses. Seetõttu on väga oluline kasutada lipusüsteemi igapäevases praktikas. Lapsed õpivad läbi jälgimise ja imiteerimise. Pedagoogi reaktsioon laste ja noorte seksuaalsuse, füüsilisuse ja intiimsusega seotud käitumisele mõjutab nende õppimist. Nende õpikogemuste baasil tekib lapsel arusaam sellest, millist sorti seksuaalkäitumine on millal ja kellega sobilik, mis mõju ja reaktsiooni võib erineva käitumise puhul oodata ning kuidas peaks end erinevat käitumise puhul tundma. 12

13 Käitumise mudeldamine pedagoogide poolt töötab samamoodi, näiteks võib eeskujuna koputada ise enne sisenemist magamistoa uksele. Lapsed ja noored võtavad eeskuju, imiteerides suudavad nad õppida uusi käitumismalle lihtsamini. Olukorra analüüsi meetodi (Mevissen et al., 2009) puhul jagatakse infot, mis võib aidata ette kujutada, millisel viisil võib tulevikus tekkida probleemne olukord. Noorte (ja ka pedagoogide) jaoks on lipusüsteemis loodud näiteolukorrad. Grupivestluste või individuaalse nõustamise ajal valitakse näiteolukorrad, mis tegelevad grupi või indiviidi jaoks aktuaalsete teemadega. Bartholomew (2011) on näidanud, et see meetod on kõige tõhusam, kui osalejad saavad ise stsenaariumi välja mõelda või kui neile pakutakse valikut mitme stsenaariumi seast. Lipusüsteem pakub võimalust arutada kriteeriumide abil osaleja enda (riski)stsenaariume. Lahutades olukorra temaatiliselt väiksemateks osadeks, on võimalik arutada ka, milline tegur (kriteerium) muudab olukorra aktsepteeritavaks. See tegur võib olla näiteks spetsiifiline kontekst või võrdsus kahe olukorras osaleja vahel. Sel moel arutatakse erinevaid stsenaariume ning leitakse erinevaid võimalikke käitumisviise. Teadlikkuse tõstmise (Prochaska et al., 2008) abil saab anda tagasisidet probleemi või probleemse käitumise põhjuste, tagajärgede ja alternatiivide kohta. Lahutades noortega näiteolukorrad kriteeriumide järgi väiksemateks osadeks, saab arutada, kas käitumine võib muutuda roheliseks, kui üht või mitut kriteeriumi muuta. Näiteks, kui kaks 17-aastast noort seksivad põõsastes, siis selles olukorras on kontekst ebasobilik (käitumine ei ole taustasobiv). Kui sama tegevus toimub magamistoa privaatsuses, võib see olla sobilik. Lisaks on Prochaska jt (2008) näidanud, et teadlikkuse tõstmiseks peab pärast tagasiside andmist pakkuma kohe välja lahenduse probleemile ja õpetama oskusi lahenduse rakendamiseks. See teadmine rõhutab veelgi lipusüsteemi igapäevase kasutamise olulisust pedagoogide poolt. 2. Lipusüsteemi käsitlevad uuringud 2.1 Uuringud lipusüsteemi rakendamise kohta Lipusüsteemi on praktikas uuritud kolmes uuringus. 1) O. Storms (2015). Flag System: Process evaluation. Selles uuringus hinnati lipusüsteemi kasutamist noorte ja pedagoogide (toetavad täiskasvanud) seas. Lipusüsteemi hindamiseks vaadeldi kolme grupivestlust noortega, mille viis läbi pedagoog, kes kasutas õpetamismeetodeid lipusüsteemi juhendmaterjalist. Grupid koosnesid kolmest kuni viiest tüdrukust (kokku N=13) vanuses aastat. Kaks grupivestlust peeti tüdrukutele mõeldud asenduskodus. Üks grupivestlus peeti asutuses, mis pakub teavet ja toetust tüdrukutele ja noortele naistele vanuses aastat, kellel on kõrgendatud risk sattuda vägivaldsetesse suhetesse. Pärast grupivestlusi viidi läbi 13

14 lühiintervjuud vestlustes osalenud tüdrukutega, kus küsiti nende kogemusi ja hinnanguid lipusüsteemi kohta. Täiskasvanud tugiisikuid (N=3) intervjueeriti samal teemal. Noorte arvamused olid järgmised. Kriteeriumide kasutamine. Üldiselt ühtisid noorte reaktsioonid näiteolukordadele kriteeriumidega hästi. Tüdrukud, kes tundsid lipusüsteemi paremini, kasutasid kriteeriume (oma sõnastuses), kui neil paluti põhjendada, miks mõni olukord on või ei ole sobiv. Kriteeriumide terminoloogia oli noorte jaoks keeruline, eriti taustasobivuse kriteerium. Lisaks oli kuus kriteeriumi noorte jaoks liiga palju neid oli keeruline meelde jätta. Kui kriteeriumid olid selged (pärast selgitamist võimaluse korral) oskasid tüdrukud olukorra hindamisel formuleerida häid argumente. Lipud. Erinevate värviliste lippude tähendus oli noorte jaoks selge. Piltide hindamisel kriteeriumide järgi valisid noored tavaliselt õige lipu (vaid mõnel korral eksiti lipu värvi osas ühe taseme võrra). Pildid. Noored analüüsisid näiteolukordi aktiivselt peamiselt juhul, kui nad tundsid kujutatud näiteolukorra ära ja olid sellega praktikas kokku puutunud. Noorte hinnangul olid näiteolukordade situatsioonid selged. Pedagoogiline reageerimine. Jälgides noori grupivestluste ajal, sai kiiresti selgeks, et vestluseks kuluv tund oli noorte jaoks pikk aeg. Mõned neist ei suutnud tähelepanu nii kaua hoida ja lülitasid end vestlusest välja. Ka noorte endi hinnangul oleks vestlusele vaja lisada rohkem aktiivset tegevust ja vaheldust. Kõik pedagoogid olid läbinud lipusüsteemi koolituse. Nad olid lipusüsteemi osas positiivselt meelestatud, sest olid kogenud, et see aitab neil käsitleda seksuaalkäitumist uue nurga alt. Lisaks leidsid nad, et on oluline, et pedagoogid õpivad sekkuma vestlustesse seksuaalsuse teemal. Siiski kasutasid pedagoogid lipusüsteemi teadmisi ja oskusi oma igapäevatöös vaid vähesel määral. Lipusüsteemi kasutati põhiliselt mõttemallina, vähem suhtluses kolleegide ja noortega. Samas hoitakse lipusüsteemi kasutuses paljudes asenduskodudes, k.a uuringus osalenud kodudes. Pedagoogilise reageerimise osas ühtisid pedagoogide kommentaarid suures osas noorte omadega. Lisati, et lipusüsteem on hea ja turvaline viis nende teemade arutamiseks. Kui tüdrukud ütlesid ise välja, et mingi tegevus ei ole sobiv, muutus selline tegevus praktikas keerulisemaks (näiteks alasti fotode saatmine). Kõik pedagoogid olid saanud lipusüsteemi lähenemist ise järele proovida. Arutelu ei õnnestunud alati edukalt lõpuni viia, sest aeg sai otsa ja noortel oli vaja lahkuda. Pärast tunniajast arutelu oli nende tähelepanu niikuinii hajunud. Pedagoogidel oli aeg-ajalt raskusi kriteeriumide tähenduse mõistmise ja seletamisega. 2) E. van Hevele, A. Dewaele, A. Buysse (2013) ja E. Frans (2013). The Flag System as a method: an evaluation based on intervention mapping & Flag System Evaluation - Action Plan. 14

15 Selles uuringus hinnati lipusüsteemi, kasutades sekkumise kaardistamist ja tagasisidet Belgia laste ja noortega tegelevatelt spetsialistidelt. Kasutati veebipõhist küsimustikku, millele vastasid 330 spetsialisti (190 lipusüsteemi kasutajat ja 140 mittekasutajat), andes oma hinnangu lipusüsteemi tõhususele. Lähtuti sellest, mis ulatuses lipusüsteemi abil selle eesmärke saavutati. Frans (2013) koostas uuringu tulemuste põhjal uuringuraportile lisa, milles arutatakse uuringu tulemuste tähenduse üle lipusüsteemi edasisele arendamisele. Vastanutest kolmveerand olid naised ning enamik neist töötas üle 12-aastaste haavatavate noortega. Lipusüsteemi vahendeid hinnati praktikute poolt positiivselt peaaegu kõik lipusüsteemi kasutajad pidasid juhendmaterjali lihtsasti loetavaks ja kasulikuks. Uuringu autorid testisid lipusüsteemi kolme alaeesmärki ning järeldasid järgnevat. Seksuaalkäitumise asjakohane hindamine. Küsitluses esitati olukorrakirjeldusi, mida vastanud pidid hindama ning seejärel valima olukorrale sobiva pedagoogilise reageerimisviisi. Lipusüsteemi kasutajad mõistsid kriteeriume paremini ning oskasid paremini ära tunda lubatavaid käitumisviise, aga kriteeriumide järgi olukorra hindamise ja sobiva lipu valimise osas nende tulemused mittekasutajate omadest ei erinenud. Nii lipusüsteemi kasutajate kui ka mittekasutajate seas valis õige lipu kuus vastanut kümnest. Neli kuni viis vastanut kümnest eksisid lipu valikul ühe taseme võrra ning vaid väike vähemus (2 3%) eksis kahe taseme võrra. Seksuaalkäitumise arutamine kõigi seotud osapooltega. Kõige sagedamini arutatati seksuaalkäitumist kolleegidega, seejärel teiste seotud osapooltega ning kõige vähem laste ja noorte endiga. Aeg-ajalt arutati teemat ka lapsevanematega. Võrreldes lipusüsteemi mittekasutajatega laskusid kasutajad tõenäolisemalt vestlustesse teiste seotud osapooltega. Pedagoogiline reageerimine. Lipusüsteemi kasutajatest valisid uuringus õige reageerimisviisi sõltuvalt olukorrast 52 73% vastanutest. Võrreldes lipusüsteemi mittekasutajatega oli kasutajate tulemus umbes 25% võrra parem. Küsitluse tulemuste põhjal ning kasutades sekkumise kaardistamise meetodit, soovitasid uuringu autorid lipusüsteemi eesmärgid ümber sõnastada, teaduslikke aluseid tugevdada ning meetodeid tugevamalt teooriaga siduda. Nende soovituste järgi tehti käsiraamatu uustrükil (2014) järgnevad parandused (Frans 2013). Lipu täpsemaks määramiseks lisati igale lipule nimekiri põhilistest tunnustest. Arutelu hõlbustamiseks lisati pedagoogilisi meetodeid, näiteks kontrollnimekiri vaatlusteks ja küsitlus kuue kriteeriumi kohta. Kolm põhieesmärki defineeriti täpsemini ja neile on käsiraamatus pööratud läbivalt rohkem tähelepanu. Käsiraamatusse lisati meetodid meeskondade jaoks ja pedagoogilisi töövahendeid. Seos asutusesiseste reeglitega toodi paremini välja. Laiendati dokumendikogumit. 15

16 3) O. Storms ja K. Janssens (2015). Flag System. Empirical basis. See empiiriline eeluuring valmis Hollandis osana jätkuvatest pingutustest kohandada lipusüsteemi asenduskodude jaoks. Uuringus osales kolm fookusgruppi, milles osalesid lipusüsteemi kasutavad pedagoogid ja lipusüsteemi kasutavate asutuste juhatajad (N=17) ning kolm fookusgruppi, milles osalesid asenduskodudes elavad noored (N=16). Lisaks viidi läbi intervjuud võtmeisikutega (N=5). Lipusüsteemi kasutati kõigis uuringuga seotud asutustes. Kuigi selle juurutamine asutustes oli alles algjärgus, kavatsesid uuringus osalevate asutuste juhatajad lipusüsteemiga edasi töötada (k.a. selles uuringus osaledes), et see oma asutustes paremini kinnistada. Pedagoogide ja asutuste juhatajate fookusgruppides esitleti ja testiti praktikas kirjanduse põhjal läbi viidud uuringu (van Zenderen et al., 2015) tulemusi. Noorte fookusgruppides küsiti nende kogemuste kohta lipusüsteemiga. Arutati olukorrakirjeldusi ning kaalutleti hoolikalt, milliseid pedagoogilisi meetodeid peaks noorte peal kasutama. Intervjuudes võtmeisikutega arutati lipusüsteemi ennast (mis on intervjueeritavate hinnangul selle kasulikud osad ja kas on puudujääke) ja selle senist rakendamist. Uuringuga püüti kohandada lipusüsteemi asenduskodude jaoks. Uuringus osalejad olid lipusüsteemi osas positiivselt meelestatud. Võtmeisikud märkisid, et lipusüsteem vastab hästi valdkonna vajadustele. Allpool on välja toodud peamised arutelupunktid ja soovitused süsteemi parendamiseks, mis tulid esile vestlustes pedagoogide ja asutuste juhatajatega. Siinkohal on esitletud vaid uuringu tulemused, mis on asjakohased lipusüsteemi jaoks. Lipusüsteemi rakendamise üks olulisi eeldusi on hea pedagoogiline keskkond asutuses. Pedagoogidel pole piisavaid alusteadmisi seksuaalsuse kohta; lisaks tuleb tähelepanu pöörata nende teadmiste kestmisele asutuses (järjepidev rakendamine). Pedagoogid ei oma piisavaid teadmisi seksuaalkäitumise sobilikkuse asjakohaseks hindamiseks. Pedagooge tuleb õpetada, kuidas seksuaalkäitumisega asjakohaselt tegeleda. See hõlmab järgmist: o Asjakohane reageerimine, mitte negatiivne reaktsioon ilma seda noorega arutamata või (lubamatu) seksuaalkäitumise eitamine või trivialiseerimine. o Noore vajaduste ja tunnete mõistmine. o Sõltuvalt olukorrast parema seose loomise või mitte loomise oskus noore ebasobiva seksuaalkäitumise ja varasema seksuaalse kuritarvitamise vahel. Seda seost ei looda alati, kui see on vajalik probleemi mõistmiseks, samas kui mõnikord seda hoopis tähtsustatakse üle. Pedagoogidel on tihti raskusi seksuaalsusest rääkimisel, nii kolleegide kui ka laste ja noorte või lapsevanematega, nii positiivse seksuaalsuse kui ka lubamatu seksuaalkäitumise ja seksuaalse kuritarvitamise puhul (Storms ja Janssens, 2015). Lipusüsteem täidab siinkohal suurt lünka. 16

17 Pärast olukorra hindamist toimuva reaktsiooni mõju peaks detailsemalt analüüsima. Samuti peaks (sobivate) reaktsioonide kirjeldus olema põhjalikum. Uuringu põhjal anti soovitus, et näidisvestluste kohta pedagoogide ja noorte vahel oleks vaja sõna-sõnalt kopeeritavaid näitelauseid vestluse alustamiseks. Soovitati lisada konkreetseid juhtumeid, mis käsitleksid asenduskodude keskkonda seda nähti olulise töövahendina pedagoogide harimisel. Soovitati muuta kriteeriume arusaadavamaks ja kohandatavaks noorte endi jaoks. Tehti ettepanek jagada lamineeritud kokkuvõtteid lipusüsteemi kriteeriumidest, mida saab asutustes seinale riputada. Noorte jaoks oli eriti keeruline mõista taustasobivuse kriteeriumi. Alternatiivsed terminid, mille noored ise välja pakkusid, olid olukord ja keskkond (eelistatakse viimast). Rooliratast nähti hea vahendina kriteeriumidest aru saamiseks. Sümbolid roolirattal olid selged. Lipusüsteemi pedagoogilisi võtteid kasutati ja ka täiendati praktikute poolt tihti. Pedagoogiliste võtete väljatöötamisel noorte jaoks tuleks rohkem arvestada nende piiratud tähelepanuvõimet ja vajadust vahelduse ja väljakutsete järele. Leiti, et üks vestlus pole piisav. 2.1 Uuringud lipusüsteemi mõju kohta Siiani pole valminud ühtki uuringut lipusüsteemi tõhususe kohta. Osana projektist Tervislik seksuaalkäitumine asenduskodudes katsetatakse Hollandi asenduskodudes aastast alates lipusüsteemi ning sellega seotult viiakse läbi ka uuring. Kokkuvõte Laste ja noorte seksuaalkäitumist on võimalik hinnata senisest tasakaalustatumal, neutraalsemal ja objektiivsemal viisil, toetudes lipusüsteemi kuuele kriteeriumile, arengutabelile ja seonduvatele lippudele. Seejuures jätavad need töövahendid ruumi ka lipusüsteemi kasutaja enda arvamusele. Lipusüsteem pakub pedagoogidele soovitusi, kuidas seksuaalkäitumisele pedagoogiliselt reageerida. Reageerimisel on põhifookus lapse või noore (seksuaal)käitumisel, mitte tema kavatsuste tõlgendamisel. See muudab vestlused seksuaalkäitumisest vähem emotsionaalseks. Pedagoogiliste võtetena kasutatakse seksuaalkäitumisega seotud näiteolukordi. Need pakuvad vestlustes konkreetseid pidepunkte. Lipusüsteem pakub põhjendusi laste ja noorte eri tüüpi seksuaalkäitumise sobilikuks või sobimatuks määramisel. See aitab pedagoogidel vastavaid teemasid paremini lahti seletada. Lipusüsteem julgustab lapsi ja noori elus tekkivaid olukordi ise vastavalt lipusüsteemi kriteeriumidele hindama. See aitab lastel ja noortel lubamatu seksuaalkäitumisega kokku puutudes paremini toime tulla. 17

18 Lipusüsteem pakub pedagoogilisi võtteid noortega arutelu ärgitamiseks (lubamatu) seksuaalkäitumise üle. Lipusüsteemiga kaasneb rakendusplaan, mis sisaldab juhendmaterjale pedagoogidele (k.a baaskursus ja koolitajate koolitus). Kasutatud kirjandus Adriaenssens P. (2003). Impact van seksueel misbruik van kinderen en jongeren. De Grote kindervriend? Leuven: Child Focus & Maklu. Alink, L. (2012). Deelonderzoek 3a: Prevalentie Seksueel Misbruik in de Nederlandse Jeugdzorg in Leiden: Universiteit Leiden. Bartholomew, L., Parcel, G., Kok, G., Gottlieb, N. & Fernández, M. (2011). Planning health promotion programs. An Intervention Mapping approach (3rd ed.). San Francisco: Jossey-Bass. Berlo, W. van & Beek, I. van (2015). Whitepaper: Seksuele grensoverschrijding en seksueel geweld. Feiten en cijfers. Utrecht: Rutgers / Movisie. Berliner, L. & Conte, J. (1990). The process of victimization: the victims perspective. Child Abuse and Neglect, 14, Bijkerk, L. (2010). Leren met beelden. Het gebruik van beelden in opleidingssituaties. In: Wetenschap en toepassing van breinkennis. N. Lazeron & R. van Dinteren (red.). Houten: Bohn Stafleu van Loghum. Bongardt, D. van de, Mouthaan, I. & Bos, H. (2009). Seksuele en relationele vorming in het voortgezet onderwijs. Pedagogiek. 29(1), Bos, H. & Ruyter, D. de (2009). Inleiding op het themanummer Kinderen, jongeren, seksualiteit en opvoeding. Pedagogiek, 29(1), 3 9. Bronfenbrenner, U. (1979). The Ecology of Human Development: Experiments by Nature and Design. Cambridge, MA: Harvard University Press De Bruijn, P., Burrie, I. & Wel, F. van (2006); A risky boundary: unwanted sexual behaviour among youth. Journal of sexual agression: An international interdisciplinary forum for research, theory and practice, 12(2): Buysse, A., Enzlin, P., Lievens, J., T Sjoen, G., Houtte, M. van, Vermeersch, H., Dewaele, A., Caen, M., Elaut, E., Hellemans, S., Hendrickx, L., Pinxten, W., Symons, K., Vandamme, J., Houdenhove, E. van, Caenegem, E. van, Wierckx, K., Vermeire, K., Santos Santiago, A. dos, Schamp, J., Hevele, E. van, Brants, S. (2014). Sexpert. Seksuele gezondheid in Vlaanderen. Valorisatierapport. Gent: Academia Press. Commissie Samson (2012). Omringd door zorg, toch niet veilig. Seksueel misbruik van door de overheid uit huis geplaatste kinderen, 1945 tot heden. Amsterdam: Boom. Deetman, W., Draijer, N., Kalbfleisch, P., Merckelbach, H., Monteiro, M. & Vries, G. de (2011). Seksueel misbruik van minderjarigen in de Rooms-Katholieke kerk. Uitgebreide versie. Deel 1 Het onderzoek. Amsterdam: Uitgeverij Balans. Doef, S. van der & Ruiter, S. de (2008). Praten met je kind over relaties en seksualiteit. Utrecht: Rutgers. 18

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ). 7.-8. ja 29.-30. mai 2018 Sihtgrupp: kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem