ELi ühisettevõtete aasta auditi lühikokkuvõte

Väljavõte

1 ELi ühisettevõtete aasta auditi lühikkkuvõte ELi ühisettevõtteid käsitleva Eurpa Kntrllikja aasta aastaaruande tutvustus 12, rue Alcide De Gasperi L-1615 Luxemburg T E eca-inf@eca.eurpa.eu eca.eurpa.eu

2 2 Sisukrd Punkt Lühendid Kkkuvõte I VIII Mida me auditeerime Õiguslik vrm ja asutamine Prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevad ühisettevõtted F4E tegutseb Euratmi raames ITERi rajamiseks Ühisettevõtted paiknevad Eurpa Liidus 11 Ühisettevõtete juhtimismudelid 12 Ühisettevõtete prgrammi Hrisnt 2020 ja FP7 raames tehtavat teadustööd rahastavad nii EL kui ka tööstusharusid ja teadusringkndi esindavad partnerid Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus 20 Meie audit Teiste töö kasutamine Meie riskihindamine 24 Ühisettevõtete eelarveaasta auditite üldtulemused Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete khta, kuid F4E puhul lisatud asjalu rõhutav punkt seses ELi panusega ITERisse ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate tulude khta 27 ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate maksete khta Meie tähelepanekud parandamist vajavate valdkndade khta Endiselt n puudusi maksete iga-aastases planeerimises 31 Ühisettevõtete eelarve täitmise määr li nende FP7 ja TEN-T tegevuste puhul 90% 32 33

3 3 Mõne ühisettevõtte hg rauges prgrammi Hrisnt 2020 tegevuste rakendamisel Tetusmaksete sisekntrll li üldiselt tõhus Meie audit tetusesaajatele tehtud 2019 tetusmaksest ksneva valimi khta kinnitas deklareeritud persnalikulude järelauditi tulemusi Puudused F4E hangetes ning persnali- ja prjektijuhtimises seavad htu tema tegevuse tulemuslikkuse Eelmiste aastate auditileidude põhjal võetud meetmed 47 Muud ühisettevõtetega setud auditid ja ülevaated 48

4 4 Lühendid Lühendite letelu hõlmab ELi asutusi ja muid käeslevas aruandes kajastatud liidu rganeid. Lühend ARTEMIS BPT CAS CEF COSO CS DG RTD EASA ECSEL EIT EL ELTL ENIAC EUAN EURATOM EUROHPC EVM F4E FCH FP7 Hrisnt 2020 IFAC Täisnimi Ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnlgiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides Bitrainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte Kmisjn teadusuuringute ja innvatsini peadirektraadi (DG RTD) ühine audititalitus Eurpa ühendamise rahastu Treadway kmisjni tetavate rganisatsinide kmitee Ühisettevõte Clean Sky Teadusuuringute ja innvatsini peadirektraat Eurpa Liidu Lennundushutusamet Ühisettevõte ECSEL (Eurpa juhtpsitsini tugevdamine elektrnikakmpnentide ja -süsteemide tel) Eurpa Innvatsini- ja Tehnlgiainstituut Eurpa Liit Eurpa Liidu timimise leping Eurpa Nantehnlgiaalgatuse Nõuandekgu Eurpa Liidu asutuste võrgustik Eurpa Aatmienergiaühendus Eurpa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte Saavutatud väärtuse analüüs Ühisettevõte Fusin fr Energy Kütuseelementide ja Vesiniku Valdknna Ühisettevõte Teadusuuringute, tehnlgiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprgramm ( ) ELi teadusuuringute ja innvatsini raamprgramm Hrisnt 2020 ( ) Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsin

5 5 IMI INTOSAI ISAd ISSAId ITER MFR PMO S2R SESAR TEN-T Innvatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte Kõrgeimate kntrlliasutuste rahvusvaheline rganisatsin IFACi rahvusvahelised auditeerimisstandardid INTOSAI kõrgeimate kntrlliasutuste rahvusvahelised standardid Rahvusvaheline katsetermtuumareaktr Mitmeaastane finantsraamistik Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet Ühisettevõte Shift2Rail (Eurpa raudteealgatus) Eurpa taeva lennuliikluse uue põlvknna juhtimissüsteemi väljaarendamisega tegelev ühisettevõte Üleeurpalise transprdivõrgu prgramm

6 6 Kkkuvõte I Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse khta märkusteta auditiarvamuse. Nagu ka eelmistel aastatel, n meie plt ühisettevõtte Fusin fr Energy (F4E) aasta aastaaruande khta esitatud auditiarvamusele lisatud asjalu rõhutavad punktid, millega juhitakse peamiselt tähelepanu hule, et prjekti elluviimise kulud võivad kasvada ja selle lõpuleviimine edasi lükkuda. II Samuti esitasime märkusteta arvamuse kõigi ühisettevõtete aasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate maksete ja tulude seaduslikkuse ja krrektsuse khta. III Kkkuvõttes kinnitas meie audit ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete ja nende aluseks levate tehingute khta varasematel aastatel saadud psitiivseid tulemusi. Täheldasime aga mitmeid parandamist vajavaid küsimusi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise, mitterahaliste tetuste, tetusmaksete sisekntrlli- ja järelevalveraamistiku, hankemenetluste, inimressursside ja usaldusväärse finantsjuhtimise valdknnas. IV Teadusuuringute ja tehnlgiaarenduse seitsmenda raamprgrammi (FP7) ning üleeurpalise transprdivõrgu (TEN-T) meetmete puhul mdustasid liikmete samaksed aasta lõpus ja prgrammi lõppetapis ligikaudu 90% ühisettevõtte asutamismäärustes seatud eesmärkidest. V Teadusuuringute ja innvatsini raamprgrammi Hrisnt 2020 tegevuste puhul jäid prgrammi edusammud ja nendega setud tetus siiski mõne ühisettevõtte eesmärkidele alla aasta lõpuks, mil prgrammitöö peridist li möödas juba üle ple, lid ühisettevõtted rakendanud keskmiselt 51% ma prgrammi Hrisnt 2020 meetmetest ja sellega setud lisategevusest. Kui lisategevus välja jätta, langes eesmärkide täitmise määr 44%-ni. Eelkõige saavutasid ühisettevõtted ma tegevuseesmärkidest keskmiselt 36%, samas kui lisategevuse puhul li see näitaja 85% aasta lõpuks lid ühisettevõtted juba lõpule viinud enamiku prjektiknkurssidest ning valinud võitjad ja/või allkirjastanud lepingud keskmiselt 78% ma prgrammi Hrisnt 2020 raames kavandatud tegevuste suhtes.

7 7 VI Ühisettevõtete sisekntrllid lid üldiselt mõjusad ja järelauditite tulemuste põhjal teatasid ühisettevõtted, et aasta allesjäänud veamäär li tetusmaksete puhul 2% suurusest lulisuse piirmäärast allpl. Meie audit tetusesaajatele tehtud 2019 tetusmaksest ksneva valimi khta kinnitas järelauditi tulemusi Enamik ühisettevõtteid li rakendanud uue põhimõtetest ksneva sisekntrlliraamistiku, mida tuleks siiski pidada pidevaks prtsessiks, mille kvaliteet sõltub ühisettevõtete peamiste kntrllinäitajate pidevast parandamisest ja iga-aastastest enesehindamistest. VII Ühisettevõtte F4E hankemenetlustes, persnalijuhtimises ja ITERi prjekti järelevalves leitud puudused võivad seada htu ühisettevõtte persnali töö ja tegevuse tulemuslikkuse. VIII Kõik ühisettevõtted võtsid meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal parandusmeetmeid. Seega kõrvaldati aasta lõpus käsitlemata jäänud 26st tähelepanekust 20 (77%) puudused aastal, ning kuue tähelepaneku (23%) käsitlemine li aasta lõpus veel pleli.

8 8 Mida me auditeerime Õiguslik vrm ja asutamine 01 Ühisettevõtted n avaliku ja erasektri partnerluse vrm, millele n antud juriidilise isiku staatus ja mille eesmärk n edendada kstööd erasektri ja liikmesriikidega ELi teadusuuringute ja innvatsini strateegilistes valdkndades, saavutada tulemusi, mille saavutamine leks üksikute riikide või ettevõtete jaks vähem tõenäline, ning tuua teadusuuringute ja innvatsini valdkndade prjektide tulemused turule lähemale. 02 Seitsmenda raamprgrammi ja prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevad ühisettevõtted n asutatud Eurpa Liidu timimise lepingu artikli 187 alusel. Ühisettevõte Fusin fr Energy (F4E) ldi Eurpa Aatmienergiaühenduse (Euratm) asutamislepingu artiklite alusel. 03 Need ksnevad avaliku sektri liikmetest, kelleks n tavaliselt Eurpa Liit (keda esindab kmisjn), ja erasektrist pärit liikmetest, kelleks n tööstusharude ja teadusringkndade esindajad, ning mõnel juhul salevatest liikmesriikidest ja rahvusvahelistest rganisatsinidest. Ühisettevõtted (välja arvatud F4E) võtavad ma teadusuuringute ja töökavad ise vastu ja annavad tetusi peamiselt avatud prjektiknkursside kaudu. Prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevad ühisettevõtted 04 Praegu rakendavad prgrammi Hrisnt 2020 prjekte kaheksa ühisettevõtet, mis n kavandatud timima kuni aastani, välja arvatud Eurpa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EurHPC), mis jätkab tegevust kuni aasta lõpuni. 05 Jnisel 1 n esitatud ülevaade ühisettevõtete arengust prgrammi Hrisnt 2020 raames.

9 9 Jnis 1. Eurpa ühisettevõtete areng Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Üleminek tegevusalasele sõltumatusele Allikas: Eurpa Kmisjn ühisettevõtete asutamist käsitlevate nõukgu määruste põhjal, Eurpa Kntrllikja khandatud andmed. 06 Seitsmenda raamprgrammi ja prgrammi Hrisnt 2020 knkreetseid si rakendavad järgmised seitse ühisettevõtet: Clean Sky (CS); Eurpa lennuliikluse uue põlvknna juhtimissüsteem (SESAR); kütuseelementide ja vesiniku valdknd (FCH); innvatiivsete ravimite algatus (IMI); Eurpa juhtpsitsini tugevdamine elektrnikakmpnentide ja -süsteemide tel (ECSEL), mis ldi aastal 2014, mil ühinesid kaks ühisettevõtet: ENIAC (nanelektrnika) ja ARTEMIS (manussüsteemid); bitrainel põhinevad tööstusharud (BPT) ja Shift2Rail (S2R).

10 10 07 Prgrammi Hrisnt 2020 knkreetseid si rakendatakse järgmistes valdkndades: transprt (CS2, S2R ja SESAR), transprt/energeetika (FCH), tervishid (IMI), bitrainel põhinevad tööstusharud (BPT) ning elektrnikakmpnendid ja -süsteemid (ECSEL). 08 Lisaks asutas nõukgu ELi ja teiste Eurpa riikide ühise algatusena aasta nvembris kaheksanda ühisettevõtte, mille nimi n Eurpa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EurHPC) ja mis tegutseb digitaalvaldknna teadusuuringute valdknnas. Auditeerime ühisettevõtte raamatupidamisarvestust aastal esimest krda. F4E tegutseb Euratmi raames ITERi rajamiseks aastal asutas EL ühisettevõtte Fusin fr Energy (F4E) 35 aasta pikkuseks peridiks. Tema ülesanne n anda Eurpa panus rahvusvahelisse katsetermtuumareaktrisse (ITER), mis n ülemaailmne teaduspartnerlus, mille eesmärk n näidata, et tuumasüntees võib lla elujõuline ja säästlik energiaallikas 1. F4E asutajaliikmed n Euratm, keda esindab Eurpa Kmisjn, Euratmi liikmesriigid ja Šveits. 10 Eurpa n võtnud ITERI prjektis juhtrlli, kattes 45% ehituskuludest, millest 80% rahastatakse ELi eelarvest ja 20% rahastab ITERi asukhariik Prantsusmaa. Teiste ITERi liikmete sa n ca 9% liikme khta. F4Ed rahastavad peamiselt Euratm ja selle liikmesriigid. F4E-le eraldatud Euratmi vahendite kgusumma n kuni aasta lõpuni fikseeritud 6,6 miljardile eurle. Ühisettevõtted paiknevad Eurpa Liidus 11 Kõik prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevad ühisettevõtted asuvad Belgias Brüsselis, välja arvatud EurHPC, mis asub Luxemburgis. F4E asub Hispaanias Barcelnas, kuid selle peamisi tuumasünteesirajatisi ehitatakse Prantsusmaale Cadarache i (vt jnis 2). 1 ITERi prjekt sellise katselise rajatise ehitamiseks ja käitamiseks, mis demnstreeriks tuumasünteesi kui tulevase säästva energiaallika teaduslikku elujõulisust, lepiti ametlikult kkku aasta lõpus. Prjekt hõlmab seitset ülemaailmset partnerit: EL, keda esindab Eurpa Aatmienergiaühendus (Euratm), Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan, Hiina, Lõuna-Krea ja India.

11 11 Jnis 2. Eurpa Liidu ühisettevõtted, 2019 Brüssel, Belgia SESAR CLEAN SKY IMI FCH ECSEL BPT S2R Luksemburg EUROHPC Cadarache, Prantsusmaa ITER Barcelna, Hispaania F4E Allikas: Eurpa Kntrllikda. Ühisettevõtete juhtimismudelid 12 Enamik ühisettevõtteist kasutab kaheplset mudelit ning kmisjn ja tööstusharu (ning teatud juhtudel ka teadusringknnad) n esindatud juhatuses ja aitavad kaasa ühisettevõtte tegevusele (CS, IMI, FCH, BPT ja S2R). Mõned kasutavad klmeplset mudelit, milles liikmesriigid või valitsustevahelised rganisatsinid, kmisjn ja tööstusharu esindajad salevad juhatuses ja aitavad kaasa ühisettevõtte tegevusele (ECSEL, SESAR ja EurHPC).

12 12 Ühisettevõtete prgrammi Hrisnt 2020 ja FP7 raames tehtavat teadustööd rahastavad nii EL kui ka tööstusharusid ja teadusringkndi esindavad partnerid 13 FP7 ja prgrammi Hrisnt 2020 prjekte ellu viivate ühisettevõtete puhul salevad ühisettevõtete teadus- ja innvatsinitegevuse rahastamises nii EL kui ka tööstus- ja teaduspartnerid: EL (keda esindab kmisjn) annab rahalist tetust FP7 ja prgrammi Hrisnt 2020 raames, et kaasrahastada ühisettevõtete teadus- ja innvatsiniprjekte 2 ; tööstus- ja teaduspartnerid (erasektri liikmed) annavad mitterahalist tetust, viies ellu ühisettevõtete teadus- ja innvatsinitegevust, millesse nad investeerisid ma rahalisi vahendeid, inimressursse, vara ja tehnlgiaid; nii EL kui ka erasektrit esindavad partnerid annavad võrdset tetust ühisettevõtete halduskulude rahastamiseks. 14 Eelmises mitmeaastases finantsraamistikus ( ) haldasid ühisettevõtted ligikaudu 3,6 miljardit eurt (ca 10%) FP7 kgueelarvest. Kuna erasektrit esindavate partnerite mitterahalise tetuse summa peab lema vähemalt sama suur kui ELi eraldatud kaasrahastamine, kaasatakse ELi 3,6 miljardi suuruse tetuse abil FP7 teadusuuringute ja innvatsiniprjektideks kkku ligikaudu 8,7 miljardit eurt. 15 Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ( ) haldavad ühisettevõtted umbes 7,2 miljardit eurt (10%) prgrammi Hrisnt 2020 kgueelarvest. Jniselt 3 nähtub aga, et selle ELi rahastamise võimenduse abil kaasatakse prgrammi Hrisnt 2020 ühisettevõtetele delegeeritud valdkndades teadusuuringute ja innvatsiniprjektideks kkku ligikaudu 17 miljardit eurt. 2 SESARit rahastati ka üleeurpalise transprdivõrgu (TEN-T) prgrammist eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ( ) raames ning Eurpa ühendamise rahastust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ( ) raames.

13 13 Jnis 3. Ühisettevõtete eraldatav kaasrahastamine ja erasektrist pärit liikmete mitterahalise tetuse võimendav efekt prgrammis Hrisnt 2020 Prgramm Hrisnt ,4 mld eurt ELi rahaline salus 7,2 mld eurt Erasektri liikmete mitterahaline tetus põhitegevusele 6,7 mld eurt Erasektri liikmete mitterahaline tetus lisategevusele 3,1 mld eurt Allikas: Eurpa Kntrllikda. 16 Prgrammi Hrisnt 2020 tegevuse jaks määratletakse asjamaste ühisettevõtete asutamismäärustes nii ELi rahalise saluse kui ka erasektrist pärit partnerite mitterahalise tetuse suurus prgrammi Hrisnt 2020 teadus- ja innvatsiniprjektides, nagu n näidatud jnisel 4.

14 14 Jnis 4. Liikmete samaksed ühisettevõtete kgu tegevusaja jksul (miljnites eurdes) FP7 ja TEN-T Prgramm Hrisnt SESAR CS IMI FCH Artemis Eniac SESAR CS IMI FCH ECSEL BPT S2R Allikas: Eurpa Kntrllikda. ELi maksimaalne tetus Tööstusharu esindavate liikmete minimaalne tetus ühisettevõtte tegevusse (mitterahaline tetus põhitegevusele) Tööstusharu esindavate liikmete minimaalne tetus ühisettevõtte tegevusse (mitterahaline tetus lisategevusele) Muude liikmete tetus

15 15 17 Prgrammi Hrisnt 2020 raames eristatakse erasektrist pärit liikmete puhul kahte liiki samakseid. Kõigi ühisettevõtete puhul peavad erasektrist pärit liikmed panustama teatava miinimumsumma ühisettevõtte teadus- ja innvatsiniprjektide kgukuludesse. Selle saluse suurus n prjekti kgukulude ja ELi kaasrahastamise vahe. Nelja ühisettevõtte puhul (CS, FCH, BPT ja S2R) peavad erasektrist pärit liikmed ka tetama kindlaksmääratud miinimumsummas mitterahaliselt tegevusi, mida tehakse küll väljaspl ühisettevõtete töökavasid, kuid mis aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele aastal li kõigi ühisettevõtete maksete kgueelarve 1,9 miljardit eurt (2018. aastal 2 miljardit eurt) aastal li seitsme teadusprgramme rakendava ühisettevõtte maksete eelarve 1,2 miljardit eurt (2018. aastal 1,2 miljardit eurt) ja F4E ma 0,7 miljardit eurt (2018. aastal 0,8 miljardit eurt) aasta lõpus töötas prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevates ühisettevõtetes 229 töötajat (ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad) ja kaheksa lähetatud riiklikku eksperti (2018. aastal 225 töötajat ja seitse lähetatud riiklikku eksperti). Ühisettevõttes F4E li 437 töötajat (ametnikud, ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad) ja kaks lähetatud riiklikku eksperti (2018. aastal 442 töötajat). Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus 20 Iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava n tdud jnisel 5.

16 16 Jnis 5. Iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus Kntrllikda võtab vastu ühisettevõtteid puudutavad esialgsed tähelepanekud 1. juuniks aastal n + 1 Kntrllikda edastab ühisettevõtteid puudutava aastaaruande, sh kinnitava avalduse EP-le ja nõukgule 15. nvembriks aastal n + 1 Nõukgu võtab vastu svitused ühisettevõtete eelarve täitmisele heakskiidu andmise khta ja edastab need EP-le Veebruari keskpaigaks aastal n märtsiks aastal n + 1 Ühisettevõtted edastavad ma esialgse raamatupidamise aastaaruande kntrllikjale 1. juuliks aastal n + 1 Ühisettevõtted võtavad vastu lõpliku raamatupidamise aastaaruande Vahemikus detsember aasta n + 1 kuni jaanuar aasta n + 2 Ühisettevõtete direktrite kuulamine EP eelarvekntrllikmisjnis (CONT) ja nõukgu eelarvekmitees Märtsi lõpuks aastal n + 2 EP raprtite vastuvõtmine täiskgu istungitel EP tsustab, kas anda eelarve täitmisele heakskiit või see edasi lükata Allikas: Eurpa Kntrllikda.

17 17 Meie audit 21 Eurpa Liidu timimise lepingu artiklist 287 tulenevalt auditeerisime kaheksa ühisettevõtte (SESAR, CS, IMI, FCH, ECSEL, BPT, S2R ja F4E) 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks levate tehingute seaduslikkust ja krrektsust (vastavusaudit). Teiste töö kasutamine 22 Ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse auditi puhul võtsime ma arvamuse aluseks ühisettevõttega lepingu sõlminud sõltumatu välisaudiitri lõplikud auditiaruanded. Iga ühisettevõtte puhul uurisime välisaudiitrite audititöö kvaliteeti kõige riskantsemates valdkndades. 23 Raamatupidamisaruannete aluseks levate maksete vastavuse auditeerimisel võtsime arvesse teiste audiitrite tehtud tööd. Seetõttu hindasime ja testisime ühisettevõtete sisekntrllisüsteeme ning võtsime arvesse kntrllikja ülevaateid kmisjni siseauditi talituse plt prgrammi Hrisnt 2020 tetuste maksete khta tehtud järelauditite tulemustest. Meie riskihindamine aasta auditis ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete ning nende aluseks levate tehingute khta võeti arvesse meie tehtud ühisettevõtete riskihindamist, mida järgnevalt lühidalt tutvustatakse. Kkkuvõttes peame raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust hustavat riski väikeseks. Kuna aastal timus luline muutus arvestusmeetdites, hinnati F4E risk ümber keskmiseks. Ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kstamisel kasutatakse kmisjni peaarvepidaja plt vastu võetud raamatupidamiseeskirju. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektri raamatupidamisstandarditel. Varasematel aastatel n avastatud vähe lulisi vigu. Maksete seaduslikkuse ja krrektsusega setud riski peeti persnali- ja halduskulude puhul väikeseks. Töötasusid haldab kmisjni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO), mida me auditeerime ma halduskulude erihindamiste raames. Viimastel aastatel ei le me persnalikulude arvestamisel lulisi vigu leidnud.

18 18 Värbamismenetluste seaduslikkuse ja krrektsuse risk li üldiselt väike, kuid F4E puhul keskmine, kuna ühisettevõtte värbamismenetlustes li varem leitud tõsiseid puudusi. Erilist tähelepanu pöörati ka ajutiste töötajate kasutamisele ühisettevõtetes aastal. Vahe- ja lõppmaksetega setud risk hinnati üldiselt keskmiseks, sest need põhinevad tetusesaajate kuludeklaratsinidel, mis n üldiselt keerulised. Lisaks nõutakse prgrammi Hrisnt 2020 tetusmaksete puhul tetusesaajatelt finantsaruannete õigsust kinnitavate tõendite esitamist ainult lõppmaksete khta (usalduspõhimõte). Lepinguliste maksete ja riigihankemenetluste risk hinnati FP7 ja prgrammi Hrisnt 2020 tegevusi ellu viivate ühisettevõtete puhul väikeseks, kuna ühisettevõtted kasutavad selliseid menetlusi vähe. F4E ja EurHPC risk hinnati aga keskmiseks, kuna esimene tegeleb peamiselt suure maksumusega lepinguid hõlmavate keerukate hankemenetlustega ning teises ldi hangete prtsess alles aastal. Eelarve haldamise puhul peeti riski prgrammi Hrisnt 2020 tetusmeetmete ja ITERi prjekti mitmeaastase iselmu ja keerukuse tõttu väikeseks või keskmiseks. Usaldusväärse finantsjuhtimise puhul hinnati risk samuti väikseks kuni keskmiseks ning peamine riskivaldknd li tetuste kavandamine ning F4E inimressursid ja prjektijuhtimine.

19 19 Ühisettevõtete eelarveaasta auditite üldtulemused Märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete khta, kuid F4E puhul lisatud asjalu rõhutav punkt seses ELi panusega ITERisse 25 Esitasime kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete khta märkusteta auditiarvamused. Meie hinnangul kajastavad kõigi ühisettevõtete lõplikud raamatupidamise aastaaruanded 31. detsembri aasta seisuga kõigis lulistes aspektides õiglaselt nende finantsseisundit ning majandustulemusi ja rahavge lõppenud aastal vastavalt khaldatavate finantsmääruste sätetele ja kmisjni peaarvepidaja plt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele. 26 Nagu ka eelmistel aastatel, n meie plt F4E aasta aastaaruande khta esitatud auditiarvamusele lisatud asjalu rõhutavad punktid 3, millega juhitakse tähelepanu järgmistele asjaludele. Nvembris 2016 kiitis ITERi nõukgu heaks ITERi uue prjektikirjelduse. ITERi uus prjektikirjeldus sisaldab esimese plasmani jõudmise hinnangulist tähtaega 4, tegevusetapi algust aastal 2025 ning ehitusetapi lõppu aastal Uut prjektikirjeldust peetakse kõige varajasemaks võimalikuks tehniliselt testatavaks kuupäevaks. Eelmises, aasta prjektikirjelduses prgnsiti ehitusetapi lõpuks aastat F4E ümberarvutuste khaselt n tema panus prjekti ehitusetapis 12 miljardit eurt (2008. aasta hindades), mis tähendab kasvu võrreldes 6,6 miljardi eurga (2008. aasta hindades), mille ELi nõukgu kiitis heaks aastal. See hiljuti arvutatud hinnanguline summa ei hõlma ettenägemata kulusid, kuigi kmisjn 3 Asjalu rõhutamisega juhitakse tähelepanu asjalule, mida ei le raamatupidamise aastaaruandes küll lulisel määral valesti esitatud, ent mis n aruande mõistmiseks siiski keskse tähtsusega. 4 Esimene plasma n tuumasünteesireaktri ehitamise etapp, mille saavutamine võimaldab katsetada reaktri lulisi si; selles etapis algab ka tegevusetapp.

20 20 svitas, et ajakava jaks leks asjakhane kkku leppida 24-kuuline ning eelarve jaks 10 20% suurune puhver aasta aprillis 5 vlitas Eurpa Liidu Nõukgu kmisjni kiitma Euratmi nimel heaks ITERi uue prjektikirjelduse ja kinnitas veel krd khustust eraldada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus vahendeid, ilma et see piiraks mis tahes järgnevaid mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi, millega määratakse kindlaks tulevase rahastamise üksikasjad. 31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik EList ja Euratmist välja. Euratmiga uue partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste jaks antud üleminekuperid lõpeb 31. detsembril Läbirääkimiste tulemus võib avaldada märkimisväärset mõju ühisettevõtte F4E aasta järgsele tegevusele ja ITERi prjektile. Hlimata ühisettevõtte ehitusetapi juhtimisel ja kntrllimisel tehtud edusammudest püsib ht, et prjekti elluviimise maksumus võib veelgi suureneda ja selle lõpuleviimine praeguse heakskiidetud prjektikirjeldusega võrreldes veelgi edasi lükkuda. ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate tulude khta 27 Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate tulude seaduslikkuse ja krrektsuse khta märkusteta auditiarvamuse. Oleme arvamusel, et tehingud lid kõigis lulistes aspektides seaduslikud ja krrektsed. ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate maksete khta 28 Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks levate maksete seaduslikkuse ja krrektsuse khta märkusteta auditiarvamuse. Oleme arvamusel, et tehingud lid kõigis lulistes aspektides seaduslikud ja krrektsed. 5 Eurpa Liidu Nõukgu plt aastal heaks kiidetud 6,6 miljardi eur suurune eelarve (2008. aasta hindades) n nüüd aastani 2020 ühisettevõtte kulude ülempiiriks.

21 21 29 Jnisel 6 n esitatud ülevaade kntrllikja arvamustest ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruande ning selle aluseks levate tehingute (tulud ja maksed) seaduslikkuse ja krrektsuse khta aastatel Jnis 6. Ühisettevõtete khta esitatud kntrllikja arvamused, arvamust ühisettevõtete khta Maksed Tulud Raamatupidamise aastaaruanne Allikas: Eurpa Kntrllikda. Arvamused Märkusteta Märkustega Vastupidine Meie tähelepanekud parandamist vajavate valdkndade khta 30 Oma arvamusi kahtluse alla seadmata tõime esile mitu parandamist vajavat küsimust eelarvehalduse ja finantsjuhtimise, mitterahaliste tetuste, tetusmaksete sisekntrlli- ja järelevalveraamistiku, hankemenetluste, inimressursside ja usaldusväärse finantsjuhtimise valdknnas. Endiselt n puudusi maksete iga-aastases planeerimises 31 Ühisettevõtete vajadus kavandada lulisi mitmeaastaseid teadusuuringute tetusprjekte li jätkuvalt peamine põhjus, miks maksete assigneeringute planeerimisel ja järelevalves esines puudusi. Võttes arvesse ühisettevõtete vajadusi, võib kasutamata maksete assigneeringud lisada eelarvesse järgmise klme eelarveaasta jksul. BPT puhul põhjustas prgrammi Hrisnt 2020 prjektide kasutamata maksete assigneeringute märkimisväärset suurenemist aasta lõpus peamiselt tamatud viivitused prjektide elluviimisel aastal. ECSELi eelarve täitmise madal määr FP7 prjektide elluviimisel (alla 50%) li tingitud sellest, et riiklikud rahastamisasutused viivitasid käimaslevate FP7 prjektide lõpetamise sertifikaatide väljastamisega.

22 22 Ühisettevõtete eelarve täitmise määr li nende FP7 ja TEN-T tegevuste puhul 90% 32 FP7 ja TEN-T prgramme (mitmeaastane finantsraamistik ) viivad ellu ühisettevõtted SESAR, CS, IMI, FCH ja ECSEL aastal lid ainult klm ühisettevõtet (IMI, FCH ja ECSEL) jõudnud ma vastavate FP7 meetmete rakendamise lõppetappi aasta lõpus mdustas liikmete tetus sellele tegevusele keskmiselt 90% ühisettevõtete asutamismäärustes sätestatud eesmärkidest (vt tabel 1).

23 23 Tabel 1. FP7 ja TEN-T liikmete tetus (miljnites eurdes) Liikmete sissemaksed (vastavalt asutamismäärusele) Liikmete sissemaksed (seisuga ) EL Muud liikmed Kkku FP7 raames tegutsevad ühisettevõtted EL Muud liikmed Kkku Täitmise määr 700,0 1284,3 1984,3 SESAR 1 634,1 1100,5 1734,6 87% 800,0 600,0 1400,0 CS 1 800,0 607,9 1407,9 101% 1000,0 1000,0 2000,0 IMI 1 924,8 780,2 1705,0 85% 470,0 470,0 940,0 FCH 1 421,5 450,4 871,9 93% 655,5 1784,4 2439,9 Allikas: ühisettevõtete esitatud andmed. ECSEL (Artemis/Eniac) 655,5 1551,9 2207,4 90% 3625,5 5138,7 8764,2 Kkku 3435,9 4491,0 7926,9 90%

24 aasta lõpus mdustas SESARi liimete makstud rahalise tetuse ülejääk 30,7 miljnit eurt. Sellest 23,8 miljnit eurt mdustab FP7 vahenditest makstud kasutamata rahaline tetus. Kuna puudub pragmaatiline lahendus kulude ennetähtaegseks tagastamiseks, jäävad need vahendid ühisettevõtte käsutusse, ilma et neid kasutataks teadusprjektideks. Mõne ühisettevõtte hg rauges prgrammi Hrisnt 2020 tegevuste rakendamisel 34 Prgrammi Hrisnt aasta peale ( ) jagatud tegevusi rakendavad seitse ühisettevõtet n SESAR, CS, IMI, FCH, ECSEL, BPT ja S2R aasta lõpus, kui üle ple prgrammi Hrisnt 2020 tegevuste rakendamisajast li möödas, lid need ühisettevõtted rakendanud keskmiselt 51% ma prgrammi Hrisnt 2020 tegevustest ja nendega setud lisategevustest (44%, kui lisategevusi arvesse ei võeta). Mõned ühisettevõtted ei lnud aga ma prgrammide rakendamisel kavakhaselt edenenud ning lid seetõttu ma asutamismäärustes seatud eesmärkide täitmise ajakavast maas (vt tabel 2). 35 Nelja ühisettevõtte (CS, FCH, BPT, S2R) asutamismäärustes nähakse ette erasektrist pärit liikmete mitterahaline tetus lisategevuseks, mida viiakse ellu väljaspl ühisettevõtete töökavu, kuid ühisettevõtte eesmärkide ulatuses, ning sätestatakse minimaalne tetus, mis tuleb prgrammi Hrisnt 2020 lõpuks eraldada. Nagu näidatud tabelis 2, ksnes aasta lõpuks erasektrist pärit liikmete tetus peamiselt nende tegevusega setud deklareeritud makuludest. Kuna lisategevusse investeeritud mitterahalist tetust ei pea raamatupidamise aastaaruannetes avalikustama, puuduvad meil vlitused selle auditeerimiseks aasta lõpus li erasektri partnerite salus 5,1 miljardit eurt (ehk 52% kkkulepitud 9,8 miljardi eur suurusest kgutetusest). See summa sisaldab 2,4 miljardi eur suurust mitterahalist tetust ühisettevõtete prgrammiga Hrisnt 2020 setud põhitegevusele 6 ja 2,7 miljardi eur suurust mitterahalist tetust lisategevusele. Seega li erasektri liikmete rakendusmäär põhitegevuse puhul keskmiselt 36% ühisettevõtte asutamismäärustes määratletud eesmärkidest, samas kui lisategevuse puhul li see ligi 85% (vt tabel 2). 6 Sellest summast li aasta lõpuks kinnitatud ainult ca 0,9 miljardit eurt (38%).

25 25 Tabel 2. Liikmete tetus prgrammile Hrisnt 2020 (miljnites eurdes) Liikmete sissemaksed (vastavalt asutamismäärusele) Liikmete sissemaksed (seisuga ) EL Muude liikmete mitterahaline tetus põhitegevusele (1) Muude liikmete mitterahaline tetus lisategevusele (2) Kkku Prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevad ühisettevõtted EL Mitterahaline tetus põhitegevusele (kinnitatud) Mitterahaline tetus põhitegevusele (deklareeritud, kuid kinnitamata) Mitterahaline tetus lisategevusele Kkku Täitmise määr ks mitterahalise tetusega Täitmise määr ilma mitterahalise tetuseta 585,0 1000,0 1585,0 SESAR ,0 186,5 179,3 696,8 44% 44% 1755,0 1228,5 965,3 3948,8 CS2 1139,7 292,7 320,1 899,9 2652,4 67% 59% 1638,0 1425,0 3063,0 IMI2 423,7 232,1 144,2 800,0 26% 26% 665,0 95,0 285,0 1045,0 FCH2 420,0 5,4 32,7 667,0 1125,1 108% 60% 1185,0 1657,5 2842,5 ECSEL 681,5 117,4 705,4 1504,3 53% 53% 975,0 975,0 1755,0 3705,0 BPT 414,6 29,9 52,0 916,1 1412,6 38% 25% 398,0 350,0 120,0 868,0 S2R 221,7 76,8 74,6 182,5 555,7 64% 50% 7201,0 6731,0 3125, ,3 Kkku 3632,2 940,8 1508,3 2665,5 8746,9 51% 44% (1) Mitterahaline tetus ühisettevõtte põhitegevusele (2) Mitterahaline tetus ühisettevõtte töökavast väljaple jäävatele lisategevustele Allikas: ühisettevõtete esitatud andmed.

26 26 37 Ehkki BPT ühisettevõtte asutamismäärust muudeti sõnaselgelt selleks, et võimaldada tööstusharu esindavatel liikmetel ühisettevõtet ka prjektide tasandil rahaliselt tetada, n ht, et nad ei suuda ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks enne BPT prgrammi lõppemist veel khustuslikku minimaalset rahalist tetust maksta. Selle tulemusel tsustas kmisjn (DG RTD) aasta lõpus vähendada ühisettevõtte aasta 205 miljni eur suurust eelarvet 140 miljni eur võrra aasta lõpuks lid ühisettevõtted juba lõpule viinud enamiku prjektiknkurssidest, mida nad vajasid neile prgrammi Hrisnt 2020 raames antud tegevuse rakendamiseks (vt tabel 3). Tabel 3. Prgramm Hrisnt 2020 ühisettevõtete võetud kuukhustused (miljnites eurdes) EL kkku ELi salus (vastavalt asutamismäärustele) Ühisettevõtte haldus Ühisettevõtte maksimaalne kaasrahastamine Allikas: ühisettevõtete esitatud andmed. Prgrammi Hrisnt 2020 raames tegutsevad ühisettevõtted Sõlmitud tetuslepingud (seisuga ) Ühisettevõtte kaasrahastamiseks eraldatud vahendid Prgrammi rakendamise määr 585,0 29,3 555,8 SESAR ,5 90% 1755,0 39,0 1716,0 CS2 1523,7 89% 1638,0 42,6 1595,4 IMI2 1190,6 75% 665,0 19,0 646,0 FCH2 536,7 83% 1185,0 15,3 1169,7 ECSEL 832,8 71% 975,0 29,3 945,8 BPT 594,3 63% 398,0 13,5 384,5 S2R 300,2 78% 7201,0 187,9 7013,1 Kkku 5476,8 78% Tetusmaksete sisekntrll li üldiselt tõhus 39 Ühisettevõtted n lnud finants- ja tegevusalaste dkumentide kntrllil põhinevad usaldusväärsed eelkntrllimenetlused. Nad n khustatud rakendama kmisjni uut sisekntrlliraamistikku, mis põhineb 17-l sisekntrllipõhimõttel aasta lõpuks lid ühisettevõtted (v.a ECSEL) uue sisekntrlliraamistiku kasutusele võtnud ja töötanud välja peamised kntrllinäitajad kõigi kntrllipõhimõtete jaks, et hinnata ma kntrllitegevuse tõhusust ja avastada selles peituvad puudused. Ldud sisekntrlliraamistikku tuleks siiski vaadata kui pidevat prtsessi, mille kvaliteet sõltub ühisettevõtete peamiste kntrllinäitajate lakkamatust parandamisest ja iga-aastastest enesehindamistest.

27 27 40 FP7 tetusmaksete järelauditite tulemuste põhjal (2019. aasta lõpu seisuga) lid kõigi ühisettevõtete (v.a ECSEL) esitatud allesjäänud veamäärad allpl 2% suurust lulisuse piirmäära. Osalevate riikide riiklike rahastamisasutuste kasutatavad erinevad auditimetdikad ja -prtseduurid ei võimalda aga arvutada ühisettevõtte ECSEL FP7 maksete ühtset allesjäänud veamäära. DG RTD arvutas aga FP7 kõigi maksete allesjäänud veamääraks aasta lõpu seisuga 3,52%. Arvestades FP7 maksete väikest sakaalu aastal (ca 11%), jääb ühisettevõtte ECSEL aasta põhitegevusega setud maksete veamäär allaple lulisuse piirmäära. 41 Prgrammi Hrisnt 2020 tetusmaksete khta teatasid kõik prgrammi Hrisnt 2020 prjekte rakendavad ühisettevõtted, et kmisjni ühise audititalituse järelauditite tulemuste põhjal jäi allesjäänud veamäär aasta lõpu seisuga allaple 2% suurust lulisuse piirmäära. Meie audit tetusesaajatele tehtud 2019 tetusmaksest ksneva valimi khta kinnitas deklareeritud persnalikulude järelauditi tulemusi 42 Vaatasime ja aastal läbi nii kmisjni ühise audititalituse kui ka tema lepinguliste välisaudiitrite tehtud järelaudititest kstatud valimi. Need läbivaatamised tõid ilmsiks metdikaerinevused ja puudused auditite kvaliteedis (kirjutasime sellest kntrllikja ja aasta aastaaruannete vastavas peatükis 7 ), mis tõi kaasa prgrammi Hrisnt 2020 maksete veamäära hindamise tegelikust väiksemaks. Sellest tulenevalt ei le prgrammi Hrisnt 2020 seitsme ühisettevõtte plt nende vastavates aasta tegevusaruannetes esitatud allesjäänud veamäär tseselt võrreldav kmisjni teadusuuringute kulutusi käsitleva kntrllikja aastaaruande peatükis avaldatud veamääraga 8. 7 Vt kntrllikja aasta aastaaruande 5. peatükk (punktid ) ja aasta aastaaruande 4. peatükk (punktid 4.28 ja 4.29), milles märgitakse, et vastupidiselt kntrllikja arvutusmeetdile arvutab kmisjni ühine audititalitus iga prgrammi Hrisnt 2020 auditeeritud tehingu esindusliku veaprtsendi kuludeklaratsini kgusumma, mitte üksikasjalikuks auditeerimiseks ja auditi taasläbiviimiseks väljavalitud kuluartiklite summa alusel. 8 Erinevalt kntrllikja arvutatud veamäärast hõlmab ühisettevõtete arvutatud allesjäänud veamäär (mis arvutatakse järelauditi tulemuste põhjal ja n kskõlas prgrammi H2020 järelauditite strateegia valemiga) kõigi auditeeritud maksetes avastatud vigade parandamist ning auditeeritud tetusesaajate auditeerimata maksete süsteemsete vigade parandamist (nn laiendamine).

28 28 43 Seetõttu khandasime ma aasta ühisettevõtete auditi käsitlusviisi ja täiendasime järelaudititest saadud kindlust tetusesaajate üksikasjaliku auditeerimisega (substantiivne testimine), mille käigus kntrlliti ühisettevõtete maksetehingutest mdustatud valimit. Need tehingud valiti juhuslikult (rahaühiku põhine valim) kõigi aastal prgrammi Hrisnt 2020 ja FP7 prjekte rakendava seitsme ühisettevõtte tehtud tetusmaksete hulgast (vahe- ja lõppmaksed). Meie üksikasjalikud auditid kinnitasid deklareeritud persnalikuludes sisalduvaid süsteemseid vigu, mida lid avastanud ja millest lid teatanud ka järelauditi teinud audiitrid. Puudused F4E hangetes ning persnali- ja prjektijuhtimises seavad htu tema tegevuse tulemuslikkuse 44 Meie vastavusaudit F4E suuresummaliste lepingutega hankemenetluste khta tõi ilmsiks puudused hangete kavandamises ja hindamises, mis võisid heidutada võimalikke töövõtjaid pakkumust esitamast. 45 F4E kaheksanda iga-aastase hindamise raamistikus tegi ekspertide rühm tippjuhtknna ja rganisatsini kultuuri tasandil kindlaks mitu prbleemi ja riski. Lisaks märkis rühm, et ametikhtade letelus ksseisuliste töötajate arvule seatud piirangute ületamiseks kasutab F4E üha enam lepingulisi või ksseisuvälised töötajaid, seda ka F4E põhipädevusteks peetavates funktsinides aastal li selliste töötajate arv ligikaudu 289 ehk 62% ametikhtade letelus kindlaks määratud ksseisulisest persnalist aastal vaatas F4E juhatuse määratud ajutine töörühm läbi praeguse F4E aruandlussüsteemi ja tegi ettepaneku võtta kasutusele saavutatud väärtuse analüüsi (EVM) süsteem 9, mille F4E juhatus heaks kiitis. Kavandatud EVM süsteem ei võta aga arvesse kõiki sõltumatute ekspertide svitusi ega anna selget teavet selle khta, milliseid tehnilisi edusamme n kantud kuludega saavutatud, võttes arvesse kõiki ühisettevõtte F4E khustusi seses ITERi prjekti elluviimisega. 9 EVM aitab prjektijuhtidel prjekti tulemuslikkust mõõta. See n prjekti süstemaatilise järelevalve prtsess, mida kasutatakse prjekti edenemisest kõrvalekaldumiste avastamiseks, tuginedes tehtud töö ja kavandatud töö võrdlemisele. Seda kasutatakse kulude ja ajakava kntrllimiseks ning selleks, et esitada kvantitatiivseid andmeid prjekti puudutavate tsuste tegemiseks. EVMi luline sa n prjektikirjeldus, mis n kgu EVMiga setud tegevuse lähtepunkt.

29 29 Eelmiste aastate auditileidude põhjal võetud meetmed 47 Enamikul juhtudest võtsid ühisettevõtted parandusmeetmeid, et käsitleda meie eelmistes iga-aastastes eriaruannetes esitatud tähelepanekuid ja kmmentaare. Jnis 7 näitab, et 26 tähelepaneku suhtes, mida ei lnud aasta lõpuks käsitletud, võeti aastal parandusmeetmeid, mille tulemusel kõrvaldati 20 tähelepanekus letletud puudused (77%), ning kuue tähelepaneku (23%) käsitlemine li aasta lõpus veel pleli 10. Üksikasjalikud andmed n esitatud aastaaruande 3. peatükis sisalduvates lisades. Jnis 7. Ühisettevõtete jõupingutused varasemate aastate tähelepanekute põhjal meetmete võtmiseks Pleli 23% Lõpetatud 77% Lõpetatud Pleli Allikas: Eurpa Kntrllikda. 10 Märkus: ühisettevõtete CS, IMI, FCH ja F4E kõigi varasemate aastate tähelepanekute käsitlemine li tänu parandusmeetmete võtmisele aasta auditi ajal lõpetatud.

30 30 Muud ühisettevõtetega setud auditid ja ülevaated 48 Lisaks ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannetega setud iga-aastasele auditiaruandele avaldasime aasta jksul ka mitmeid eriaruandeid ja ülevaateid, milles käsitleti ühisettevõtteid (vt jnis 8).

31 31 Jnis 8. Muude hiljuti ühisettevõtete khta kstatud Eurpa Kntrllikja väljaannete audititulemused aasta infdkument: ELi tetus energia salvestamiseks: lahendamist vajavad prbleemid Infdkumendis kirjeldatakse ja analüüsitakse ELi tegevust energiasalvestustehnlgia valdknnas, mis võimaldab paindlikult reageerida tasakaalustamatusele, mille n põhjustanud muutuva ressursiga taastuvate energiaallikate, nagu päikese- ja tuuleenergia suurenenud sakaal elektrivõrkudes. Me keskendusime ELi eelarvest rahastatud investeeringutele. Tegime kindlaks seitse peamist ülesannet, mis n setud ELi tetusega energiasalvestustehnlgiate arendamisele ja kasutamisele. Kmisjn mõistab, et teadusuuringute ja innvatsini tõhus kasutamine kiirendab ELi energiasüsteemi ümberkujundamist ja aitab turule tuua uusi vähese CO 2 heitega tehnlgiaid. Kmisjni peamise teadusuuringute prgrammi Hrisnt 2020 raames eraldati ajavahemikul aastast kuni aasta ktbrini 1,34 miljardit eurt võrgus energia salvestamise ja vähese CO 2 heitega transprdi prjektidele. Leidsime, et kmisjn n astunud samme prgrammi Hrisnt 2020 lihtsustamiseks, kuid sellegiplest n võimalik veelgi rhkem vähendada ELi teadusuuringute rahastamise keerukust ja suurendada innvatiivsete ettevõtete salust. Samuti n ht, et EL ei le uuenduslike energiasalvestuslahenduste turuleviimist piisavalt tetanud. Kntrllikja eriaruanne nr 11/2019: ELi lennuliikluse krraldamise ajakhastamist käsitlev määrus annab lisaväärtust, kuid rahastamine li suures sas ebavajalik SESARi kasutuselevõtt aastal käivitas EL prgrammi SESAR, et ühtlustada ja ajakhastada lennuliikluse krraldamise süsteeme ja menetlusi kgu Eurpas. Neid süsteeme n traditsiniliselt välja töötatud riigi tasandil. Kkku n EL aastatel eraldanud SESARile 3,8 miljardit eurt, millest 2,5 miljardit eurt li ette nähtud kõnealuste süsteemide ja menetluste kasutuselevõtu tetamiseks. Auditi käigus uurisime ELi sekkumist ühtse Eurpa taeva algatuse tehnlgiasamba SESARi kasutuselevõtu etappi. Jõudsime järeldusele, et ELi reguleeriv sekkumine ühisprjektide vrmis annab lisaväärtust. Leidsime aga ka seda, et ELi rahastamine lennuliikluse krraldamise ajakhastamise tetamiseks ei lnud suures sas vajalik ning et rahastamise haldamisel esineb mõningaid puudusi. Esitasime kmisjnile ka mitmeid svitusi, et paremini tetada lennuliikluse krraldamise ajakhastamist. Kntrllikja eriaruanne nr 2/2020: VKEde rahastamisvahend: tõhus ja uuenduslik prgramm, mille ees n lahendamata ülesandeid VKEde rahastamisvahend ldi teadusuuringute ja innvatsini raamprgrammi Hrisnt 2020 raames, et tetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) innvatsini. Rahastamisvahendi eesmärk n arendada VKEde innvatsiniptentsiaali ja sellest kasu saada, täites lünga varajases kasvuetapis suure riskiga prjektide rahastamises ja suurendades teadusuuringute tulemuste ärilist kasutust erasektris. See n suunatud ELi ja 16 asstsieerunud riigi innvatiivsetele VKEdele. Rahastamisvahendi aasta kgueelarve n 3 miljardit eurt ja tetust antakse suure ptentsiaaliga ettevõtetele. Uurisime, kas see n suunatud õiget liiki VKEdele, kas see n saavutanud suure gegraafilise katvuse, kas valikuprtsess li tõhus ja kas kmisjn tegi rahastamisvahendi üle piisavat seiret. Leidsime, et sellega tetatakse tõhusalt VKEsid nende innvatsiniprjekti väljatöötamisel, kuid tuvastasime hu, et rahastamisvahendist rahastatakse mõningaid VKEsid, mis leksid võinud kaasata rahastamist ka turult, rahastamisvahendi kasutamise aktiivsus n riigiti väga erinev ning tagasilükatud tatluste uuesti esitamine raiskab üha kasvaval määral haldus- ja hindamisressursse ilma lisaväärtust andmata. Täielikud auditijäreldused, nendega setud svitused ja auditeeritava vastused n kättesaadavad kntrllikja veebisaidil eca.eurpa.eu. Allikas: Eurpa Kntrllikda. Täielikud auditijäreldused, nendega setud svitused ja auditeeritava vastused n kättesaadavad kntrllikja veebisaidil eca.eurpa.eu. Täielikud auditijäreldused, nendega setud svitused ja auditeeritava vastused n kättesaadavad kntrllikja veebisaidil eca.eurpa.eu.

32 AUTORIÕIGUS Eurpa Liit, Eurpa Kntrllikja taaskasutamispliitikat rakendatakse Eurpa Kntrllikja tsusega nr avatud andmete pliitika ja dkumentide taaskasutamise khta. Kui ei le märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autriõiguse märgetes), n ELile kuuluv kntrllikja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Cmmns Attributin 4.0 Internatinal (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine n lubatud, kui autriõigustele n viidatud ja muudatused n ära märgitud. Taaskasutaja ei thi mnutada dkumentide algset tähendust ega sõnumit. Kntrllikda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest. Kui knkreetses sisus, näiteks kntrllikja töötajatest tehtud ftdel, n kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab klmandate isikute teseid, tuleb teil tatleda täiendavaid õigusi. Kui luba n saadud, tühistab see eespl nimetatud üldla ja sutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele. On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba tse autriõiguse majatelt. Tööstusmandi õigustega hõlmatud tarkvara või dkumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, lgd ja nimed, ei kuulu kntrllikja taaskasutamispliitika alla ega le teile litsentsitud. Dmeeni eurpa.eu alla kndatud Eurpa Liidu institutsinide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kntrllikda ei vastuta nende sisu eest ja svitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autriõiguse kaitse põhimõtetega. Eurpa Kntrllikja lg kasutamine Eurpa Kntrllikja lg ei thi kasutada ilma kntrllikja eelneva nõuslekuta.