KEEMILINE SIDE II OSA

Suurus: px

Alustada lehe näitamist:

Download "KEEMILINE SIDE II OSA"

Vello Kotov
3 aastad tagasi
Vaatused:

1 KEEMILINE SIDE II OSA Koostanud: Janno Puks, 2021 Keemilise sideme liik IOONILINE SIDE Milliste elementide vahel esineb Esineb (aktiivsete) metallide ja (aktiivsete) mittemetallide ioonide vahel. Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Moodustub kristall, mis sisaldab võrdselt positiivseid ioone (katioone) ja negatiivseid ioone (anioone). (NB! Täpid tähendavad väliselektrone!)

2 MITTE- POLAARNE KOVALENTNE SIDE Esineb ühe ja sama mittemetalliliste elementide aatomite vahel. Aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis kuulub võrdselt mõlemale aatomile. Tekib mittepolaarne molekul. (NB! Kovalentne side tähendab ühiste elektronpaaride vahendusel tekkinud keemilist sidet!)

3 POLAARNE KOVALENTNE SIDE Esineb mitme erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. Aatomite vahele tekib ühine elektronpaar, mis on tõmbunud tugevama tõmbejõuga ehk mittemetalsema elemendi aatomi poole. Tekib polaarne molekul ehk dipool, mis sisaldab negatiivseid ja positiivseid osalaenguid. (NB! Erandlikult võib see side esineda ka vähemaktiivsete metallide ja vähemaktiivsete mittemetallide aatomite vahel.) NB! Lisaks eelpooltoodud keemilistele sidemetele on olemas veel mitmeid teisi keemilisi sidemeid. Üheks keemilise sideme näiteks on metalliline side ehk metalne side, mis esineb enamikes metallides.

4 ÜLESANNE 1 Tutvu eelmise tabelis oleva infoga keemiliste sidemete liikide kohta ja vasta selle põhjal järgmistele küsimustele. a) Mida tähendab sõna kovalentne? b) Milliste elementide vahel esineb iooniline side? c) Kas polaarses kovalentses sidemes toimub elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele? d) Kas pärast ioonilise sideme moodustumist tekivad positiivseid ja negatiivseid ioone sisaldavad kristallid? e) Kas mittepolaarne kovalentne side esineb ioonide vahel? f) Kas ioonilises sidemes tekivad elektronpaarid? g) Selgita, kuidas Sa tuvastad aine valemit vaadeldes ära, et seal esineb polaarne kovalentne side? h) Miks polaarses kovalentses sidemes nihkub elektronpaar veidi ühe aatomi poole? i) Miks mittepolaarses kovalentses sidemes elektronpaar või elektronpaarid jäävad täpselt keskele aatomite vahele. j) Milliste elementide vahel esineb mittepolaarne kovalentne side? k) Millise laenguga on kristall? l) Milline side esineb metallides? m) Lisaküsimus: Miks on aatom elektriliselt neutraalne?

5 ÜLESANNE 2 Kasuta infoallikana keemiste elementide perioodilisustabelit ja määra aine valemi taha keemilise sideme liik (mittepolaarne kovalentne side; polaarne kovalentne side; metalne side; iooniline side): a) PH 3 b) Cl 2 O c) FeBr 3 f) Sr 3 N 2 g) S 4 h) CH 3 ONa d) O 2 e) Ra i) Ba(NO 3 ) 2 j) CH 3 CH 2 COOH

6 KEEMILINE SIDE III OSA ELEKTRONEGATIIVSUS Elektronegatiivsus on aatomi võime siduda endaga molekulis või keemilises ühendis endaga elektrone. Mida kõrgem on elektronegatiivsuse arvväärtus, seda tugevamalt need aatomid elektrone seovad (ehk mida kõrgem elektronegatiivsuse arvväärtus, seda mittemetalsem on element. Elektronegatiivsuste vahe väärtuste kaudu saab hinnata täpsemalt, millise keemilise sideme liigiga keemilises ühendis tegemist on. Kui elektronegatiivsuste vahe väärtus (tähis on ΔE) on null, siis on tegemist mittepolaarse kovalente sidemega. Kui elektronegatiivsuste vahe väärtus on suurem kui null, kuid väiksem kui 1,9, siis on tegemist polaarse kovalentse sidemega. Kui elektronegatiivsuse vahe väärtus on 1,9 või sellest rohkem, siis on tegemist ioonilise sidemega.

7 (Pildiallikas: )

8 Keemilises ühendis määratakse elektronegatiivsuste vahe kaudu keemilise sideme tüüp järgmiselt: a) b) Kirjutatakse elementide kohale antud elemendi elektronegatiivsuste väärtused. Teostatakse arvutustehe, kus suuremast arvust lahutatakse maha väiksem. c) Elektronegatiivsuste vahe hinnatakse, millise keemilise sideme tüübiga on tegu. Näidisülesanded: 1 2,96 1) ΔE (CaBr 2 ) = 2,96 1 = 1,96 Keemilise sideme liik on iooniline, sest selle vahe väärtus on võrdne või suurem kui 1,9. 2,2 2,55 2) ΔE (H 2 Se) = 2,55 2,2 = 0,35 Keemilise sideme liik on polaarne kovalentne, sest selle vahe väärtus on alla 1,9, kuid nullist suurem.

9 2,2 3,16 3) ΔE (RuCl 3 ) = 3,16 2,2 = 0,96 Keemilise sideme liik on polaarne kovalentne, sest selle vahe väärtus on alla 1,9, kuid nullist suurem. 3,44 4) ΔE (O 3 ) = 3,44 3,44 = 0 Keemilise sideme liik on mittepolaarne kovalentne, sest selle vahe väärtus on null. Kommentaar: kui on tegemist mittemetalse lihtainega, siis tulebki selle elemendi elektronegatiivsuse väärtusest sama arv maha lahutada. ÜLESANNE 3 Kasuta infoallikana elektronegatiivsuste tabelit ja määra aines keemilise sideme liik (mittepolaarne kovalentne side; polaarne kovalentne side; iooniline side): a) C 3 H 8 b) ReO 2 c) K 3 N d) Br 2 e) BaS

Seotud dokumendid

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna a

Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;