Riigikogu Toimetised

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Riigikogu Toimetised"

Väljavõte

1 Riigikogu Toimetised RiTo 40/2019

2 RIIGIKOGU TOIMETISED Riigikogu Toimetised (RiTo) Riigikogu Kantselei väljaanne Ilmub aastast 2000 Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikutele, teadlastele, õppejõududele, õpetajatele ja üliõpilastele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmetele ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel. Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdis ühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistulemuste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust. Oodatud on Eesti autorite välismaistes teadusajakirjades avaldatud artiklite eestindused. The Riigikogu Toimetised (RiTo) = the Journal of the Estonian parliament is a forum for discussing the constitutional tasks of the Parliament and it is oriented towards politicians, scholars, teachers of universities, students, civil servants and representatives of business and non-profit associations, and everybody interested in politics. It also publishes peer reviewed research papers that deal with the issues of interest in modern society, governance and politics. TOIMETUSKOLLEEGIUM: Maris Lauri Riigikogu liige Enn Eesmaa Riigikogu liige Raul Narits Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektor, akadeemik Anu Toots Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Kaire Põder Estonian Business Schooli professor Ivo Juurvee Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Priit Suve Sisekaitseakadeemia professor Henry Kattago Riigikantselei strateegiadirektor Antero Habicht Riigikogu Kantselei asedirektor Rita Hillermaa Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu juhtivspetsialist Meelis Kitsing Arenguseire Keskuse uuringute juht TOIMETUS: Peatoimetaja: Mart Raudsaar Mart.Raudsaar@riigikogu.ee Tegevtoimetaja: Leeni Uba Leeni.Uba@riigikogu.ee Keeletoimetaja: Kaidi Saavan Tõlkeartiklite tõlkijad: Mari Ets; Alias Tõlkeagentuur Kokkuvõtete tõlkijad: Mari Ets, Tatjana Kobanova, Helve Trumann, Mari Vihuri Kujundaja: Ahto Meri Nimeregistri koostaja: Kai Ellip Tehniline toimetaja: Piret Pärgma, Eesti Rahvusraamatukogu Piret.Pargma@nlib.ee Küljendaja: Merike Kaseorg Trükk: AS Printon Trükikoda Riigikogu Toimetiste aadress: Riigikogu Kantselei, Lossi plats 1a, Tallinn, Eesti/Estonia Telefon ; faks ; e-post: RiTo@riigikogu.ee Autoriõigus: Riigikogu Kantselei 2019 Fotod: Renee Altrov, Johan-Paul Hion, Aivo Kallas, Reti Kokk, Lauri Kulpsoo, Peeter Langovits, Parikas, Küllike Pedaste, Erik Peinar, Mati Reinhold, Piret Räni, Peeter Säre, Andres Tennus; Eesti Rahvusraamatukogu; Ilmamaa; Eesti. 20 aastat iseseisvust sõnas ja pildis. (1939). Tallinn: Konjunktuurinstituut; Riigikogu Kantselei; Rahvusarhiiv; Tartu Ülikool ISSN Riigikogu Toimetised 40/2019

3 Sisukord Peatoimetaja veerg Mart Raudsaar Teadusest on jätkuvalt kasu... 5 RiTo vestlusring RiTo vestlusring Keegi ei tohi kõrvale põigelda vastutusest Fookuses Jaak Aaviksoo Teadus ja raha Jüri Engelbrecht, Erki Tammiksaar Teaduskorraldusest Eestis: minevik ja tulevik Tarmo Soomere Teaduste akadeemia: kulu või konkurentsieelis Rahvusülikool 100 Eesti läbi sotsiaalteaduste prisma Kairi Kreegipuu, Raul Eamets Mida on sotsiaalteadlastel Eestile anda? Andero Uusberg, Kariina Laas Kuidas psühholoogia abil poliitikaid kujundada? * Vjatšeslav Morozov, Andrei Makaritšev, Eiki Berg, Kristel Vits Vene rehepapp, Kremli välispoliitika populaarsus ja de facto riigid * Kadri Ukrainski, Urmas Varblane, Diana Eerma, Kadi Timpmann, Liina Joller-Vahter Loodusressursside koht Eesti teadmistepõhises majanduses * Heli Tooman Miks ja millist turismipoliitikat on Eesti riigil vaja? * Ragne Kõuts-Klemm, Veronika Kalmus, Dagmar Kutsar, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Kairi Kasearu, Kadri Soo Noored ja ühiskond: osalus, rahulolu ja toimevõime * Margus Pedaste, Krista Uibu, Miia Rannikmäe, Eda Tagamets Kuidas toetada tasemetöödega aineõppes üldiste oskuste kujunemist? * Kristina Kallas, Elvira Küün Diskussioon kakskeelsest haridusest: teadusuuringud ja Eesti mudelid * Lea Leppik, Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross Nikolai Maim Eesti rahvusülikooli õigusteaduskonna alusepanija ja teadlasena * * Eelretsenseeritud artikkel. Riigikogu Toimetised 40/2019 3

4 Uuringud Lauri Leppik Eesti pensionide piisavus ja jätkusuutlikkus võrdluspildis Tanel Vallimäe, Peeter Vihma Eesti mittetulundusühingud ja koostöö Poliitiline mõte Jüri Adams Eesti riigikogu kodukorra põhimõttelised probleemid, 2. osa Varia Alar Konist Kas põlevkivil on kohta ka tulevikus? Diana Beltadze Rahva ja eluruumide registripõhise loenduse ettevalmistustööst Eestis Rahvusvahelised parlamendiuudised Piret Viljamaa Parlamentaarsed uudised Raamatud Antero Habicht Riigikogu VII XIII koosseisu viis statistika kogumikku ja pilk muutustele Autoritest Contents Summaries Nimeregister Riigikogu Toimetised 40/2019

5 Rahvusülikool 100 Vene rehepapp, Kremli välispoliitika populaarsus ja de facto riigid * VJATŠESLAV MOROZOV Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi professor EIKI BERG Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi professor ANDREI MAKARITŠEV Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi külalisprofessor KRISTEL VITS Tartu Ülikooli doktorant Venemaa lõhub liberaalset maailmakorda, rikkudes rahvusvahelise suhtluse mängureegleid, et suurendada oma mõjujõudu tema enda seatud tingimustel, survevahendiks de facto riigid. Kolmkümmend aastat pärast Berliini müüri langemist ja Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa roll Euroopas uuesti tugevalt kahtluse alla seatud. Kremli kauaaegne, kuid kammitsetud rahulolematus liberaalse maailma korraga on tänaseks arenenud selle korra karmiks väljakutseks. Krimmi annekteerimine on kahtlusteta olnud külma sõja järgsele rahvusvahelisele korrale kõige tõsisem destabiliseeriv löök. Venemaa puhul võib täheldada teatavat rahuolu toimuvaga, mis omakorda tekitab halva endelise * Eelretsenseeritud artikkel. ootusärevuse nendes, kes on selles kriisis võimalikud järgmised ohvrid või Moskva välispoliitika eskaleerimise vahendid. Järgnevas artiklis vaatlevad Vjatšeslav Morozov ja Andrei Makaritšev Venemaa Krimmi annekteerimise järgse poliitika sisemaist populaarsust ning pakuvad sellele kultuurilise selgituse. Artikli teises osas käsitlevad Eiki Berg ja Kristel Vits de facto riikide väga mitmekesist maailma. Ka see teema on tihedalt seotud Venemaa välispoliiti kaga tema nn lähivälismaal. De facto riigid ehk tegelikult eksisteerivad, kuid rahvusvaheliselt tunnustamata riigid on üks vahend Venemaa välispoliitilistes mõjutusarsenalis. Näitamaks, kuidas selliste vahendite kasutatavust nende positiivse hõlma misega piirata, antakse siin laiem ülevaade de facto riikide olukorrast rahvusvahelises suhtluses ning soovitatakse rahvusvahelisel kogukonnal sellesse problemaatikasse pisut erinevat suhtumist, kui seni tavaks on olnud. Riigikogu Toimetised 40/

6 Vjatšeslav Morozov Andrei Makaritšev Erki Berg Kristel Vits VENEMAA POLIITIKA MITMEPALGE LISUS. Rehepapp ja Venemaa välispoliitika. Venemaale heidetakse tihti ette tsiviliseeritud maailma rahvusvahelise suhtluse normide rikkumist. Nimekiri eksimustest on üsna pikk, alustades väiksematest õhuruumi rikkumistest ja küberrünnakutest kuni tõsiste sõjaliste rünnakuteni, territooriumide annekteerimise ja poliitiliste mõrvadeni teiste riikide pinnal. Põhjusi selleks võib olla mitmeid. Kohati võib Venemaa ülalnimetatud norme täiesti põhjendatult pelgalt teistmoodi mõista, teisalt soovitakse aga meelega olla rikkuja ja segaduse külvaja rollis. Seeläbi vastab Venemaa samaväärsetele rikkumistele, mida tajutakse lääneriikide käitumises. Siiski kaugem soov näib olevat saavutada kokkulepped endale sobivamates reeglites. Miks on aga Venemaa selline reeglite rikkumine nii oma elanike kui ka teatud osa rahvusvahelise üldsuse silmis legitiimne? Isegi olukorras, kus selle tagajärjeks on võimalikud sanktsioonid, mis mõjutavad selgelt Vene kodaniku heaolu ja vabadusi? Vene ühiskonnas on levinud viis näha Läänt tugeva, kuid juhmi peremehena, kelle vastu astub julge, aga nõrgem Venemaa. Sellise välispoliitilise käitumise populaarsust võib tõlgendada läbi kultuurilise prisma. Venemaa käitumine lääneriikide kehtestatud liberaalse maailmakorra tingimustes võib meenutada meile hästi tuntud rehepapi analoogiat, kus talupoeg tõmbab oma kavalusega mõisnikul naha üle kõrvade. Lääne nägemine tugeva, kuid pisut juhmi peremehena, kelle vastu astub julge, aga nõrgem Venemaa, on Vene ühiskonnas väga levinud viis näha maailma ning mõtestada rahvuslikku uhkust (Morozov 2017b; Morozov et al. 2018). Rahvusvahelisi norme selgelt rikkuvad sammud võivad kodupubliku silmis seetõttu hoopis õiglasena või vähemalt õigustatuna paista. Väljaspool jällegi on Venemaal piisavalt palju liitlasi, kes tajuvad suhtlust Läänega ebaõiglase või ebavõrdsena. Seetõttu võib Venemaa tegutsemine nende silmis just samadel põhjustel heakskiidu leida keegi teeb Läänele lõpuks rehepappi (hoolimata sellega kaasnevast kahjust). Alljärgnev keskendub siseriiklikele mehhanismidele, mis legitimeerivad Venemaa välispoliitikat. De facto riigid on sellises välispoliitikas selgelt vahendite rollis, millega naabritele survet avaldada ning samas oma riigis nõrkade ja rõhutute eest seisja kuvandit projitseerida. Venemaa strateegiliste pettemanöövrite populaarsus. Venemaa ja NATO riikide ning nende partnerite vahel on alati olnud eriarvamusi rahvusvaheliste normide tõlgendamise osas, kuid Krimmi poolsaare annekteerimine aastal markeerib veelahet. Läänes on valdavaks saanud seisukoht, et Venemaa teadlikult tõlgendab neid norme meelevaldselt kuni otsese valetamiseni välja, olgu nendeks siis sõjaline kohalolek Ida-Ukrainas, MH17 lennu allatulistamine, sekkumine Ameerika Ühendriikide presidendi valimistesse aastal, küberrünnakud Lääne riikide vastu, Venemaa strateegilised manöövrid Süürias, lisaks mitmed tähelepanu väärivad tellimusmõrvad ja mõrvakatsed. Teatud määral on Venemaal tõesti erinev arusaam antud reeglitest Kreml eelistab poliitilist stabiilsust ega aktsepteeri tänavaprotestidest ja revolutsioonidest kantud poliitilisi siirdeid. Seepärast süüdistab Venemaa Läänt mitmete Ida- Euroopa ja Lähis-Ida riikide siseasjadesse sekkumises, kus demokraatia levitamise egiidi all toimub Lääne geopoliitilise 76 Riigikogu Toimetised 40/2019

7 Rahvusülikool 100 mõju laiendamine. Venemaa radikaalne suuna muutus võrreldes varasemaga ei ole enamat kui loomulik reaktsioon olukorrale, kus nende seisukohti toimuva suhtes arvesse pole võetud. See avaldub sõjalise vastasmõju laiendamises Kaukaasias, Ukrainas ja Süürias. Samuti massikommunikatsioonivahendite laialdases kasutamises oma seisukohtade võimendamiseks ja Lääne ründamiseks. Russia Today, Sputniku ning teiste samaväärsete trollivabrikute sõnum on selge isegi kui Venemaa rikub kehtivaid norme, on see nende silmis vaid vastureaktsioon läänepoolsetele samade normide rikkumistele (Berg, Mölder 2018). Kremli kriitikute silmis on need väited pelk silmapete küüniliste ja manipulatiivsete välispoliitiliste käikude õigustamiseks. Faktilisi tõendeid, mis Venemaa väited ülaltoodud sekkumiste kohta ümber lükkavad, on mitmeid olgu selleks Vene sõdurite vangilangemised Ida-Ukrainas või MH17 allatulistamise uurimiskomisjoni leiud õhutõrjeraketikompleksi Vene päritolu kohta. Või siis roheliste mehikeste ümber käinud ametlike eituste jada, mille lõpetas Putini enda ülestunnistus aasta märtsis, et tegemist oli Vene sõduritega. Vaevalt, et keegi Venemaal ammu enne seda ülestunnistust uskus, et tegemist ei ole Vene armee paigutamisega Krimmi Venemaaga liitmise referendumi ettevalmistusperioodil (Morozov 2017a). Seega, miks toetab Vene avalik arvamus taolistes avantüürides võime, ise nende ametlikke selgitusi uskumata? Kõik avaliku arvamuse küsitlused, valimistulemused ja protestiliikumiste andmed kinnitavad, et välispoliitilised strateegilised pettemanöövrid mitte ei kahjusta Putini režiimi, vaid on valijaskonna seas populaarsed. See ei tulene vaid ametliku propaganda poolt suunatud ajupesust, vaid on seotud ka pettumusega poliitikas ja sealt tuleneva soovimatusega poliitilistes küsimustes moraalipõhiselt seiskohti võtta. Miks peaksid välispoliitilised pettemanöövrid olema legitiimsed kellegi silmis, kes kasvas üles Nõukogude Liidus või kelle maailmapilti on kujundanud jäljed, mis too kord tänapäeva Vene ühiskonda on jätnud? Lühidalt võib Venemaa käitumist kirjeldada kui rehepapi oma see on keegi, kes rikub osavalt reegleid ja ületab piire, mõnikord ka ilma selge põhjuseta. Rehepapp ise on arhetüüpse triksteri kujuna leitav väga erinevates kultuurides (triksteri kuju kultuurilist analüüsi vaata lähemalt Krull 2006). Kuid Nõukogude kultuuris tõusis Venemaa käitumist võib kirjeldada kui rehepapi oma see rikub osavalt reegleid ja ületab piire, mõnikord ka selge põhjuseta. see revolutsioonieelse perioodiga võrreldes pretsedenditusse seisusse mõelge näiteks Ostap Benderi karakteri populaarsusele Ilfi ja Petrovi romaanides. Mark Lipovetsky (2009) seletab seda Nõukogude ühiskonna suletusega, kus ametliku elu ja selle kuvandi kõrval oli oluliselt teistsugune tegelikkus. Nõukogude inimene harjus seega toimetama erinevates normatiivsetes süsteemides ega võtnud ühtegi neist ülemäära tõsiselt siit ka triksteri või rehepapi ehk süsteemi ülekavaldaja kuju menukus. Putini Venemaal on suhetes Läänega selline käitumisviis üle võetud veel ühel põhjusel. Nõukogude kultuur oli ametlikus retoorikas loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks, nn allasurutud masside emantsipeerimise narratiiv tõstis lihtinimese kultuuriloome keskmesse. See on oluline erinevus võrreldes 19. sajandi Vene kirjanduse ja kunstiga, mille looja Riigikogu Toimetised 40/

8 Vjatšeslav Morozov Andrei Makaritšev Erki Berg Kristel Vits oli kõrgklass. Talupojad sümpatiseerisid aadlile, kuid samastumist ei toimunud. Samas kujutati ulatuslikult nn mužiki sid (vene talupoegi), kes olid tsiviliseerimata ja ebaausad ning pidevalt otsimas viise, kuidas oma aadlikust peremeest ära kasutada. Sarnast identiteediloomet kandis endas ka Nõukogude ühiskond. Tulemusena võeti lihtsa, kuid kavala talupoja kujutist kui rahvatarkuse ja masside emantsipeerumise ning enesealalhoiuinstinkti kehastust. Rehepapp ehk trikster on olemuselt alati kahe maailma piiridel toimetav kultuuri ja looduse, loomuliku ja ebaloomuliku, tegeliku ja allmaailma vahel. Nii on see ka Venemaaga industriaalühiskond, mis maadleb arengumaa probleemidega; euroopalik riik, mille kuuluvus Euroopasse on küsitavuse all; riik, mille suurvõimu ambitsioonid ületavalt selgelt tema ressursse (Morozov 2017b; 2018a; 2018b; Morozov et al. 2018). Hoolimata Venemaa põlvedelt tõusmise retoorikast tajub Putini Venemaa ennast suhtes Läänega endiselt alaväärsena. Ta Vene ühiskonna kultuurilist konteksti kasutatakse osavalt, et juhtida koduse publiku tähelepanu siseprobleemidelt kõrvale. naudib globaliseerumise vilju ega oma tegelikult tõsist soovi seda süsteemi muuta. Katsed mingit alternatiivset normatiivset ja institutsionaalset süsteemi luua nagu näiteks Brasiila, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ehk BRICS assotsiatsioon ja nn Russkii Mir ehk Vene Maailm ei ole vilja kandnud Venemaa võimekuse piiratuse tõttu. Lääne destabiliseerimine seestpoolt on tõhusaim viis enda julgeolekut suurendada ja staatust tugevdada. Putini režiim kasutab seega Nõukogude kultuuripärandit, legitimeerimaks oma rahvusvahelist korda õõnestavat tegevust kodupubliku silmis. Olukorras, kus elatustase enam ei tõuse või lausa langeb, on režiimile lojaalsuse hoidmise huvides vaja leida väline vaenlane, kelle reegleid ja käitumist saab naeruvääristada ning neid justkui üle kavaldada. Ka järgnevaid sanktsioone saab sellise kultuurilise tausta valguses sobitada rehepapi käitumisloogikasse, osav ja kaval lihtinimene hakkab nüüd ise tegema masinaid (või sanktsioneeritud juustu) selle asemel, et neid Lääne peremehe käest importida. Venemaa retoorika Lääne poolt ekspluateeritud või kontrollitud ühiskondade ja masside kaitsjana on loomulikult üdini vale. Riik on majanduslikult selgelt neoliberaalse korra osa ja teda valitsev eliit kuulub maailma rikkaimate inimeste hulka. Samas ei takista see kuidagi kuvamast ennast ka väljaspool Venemaad asuvate Lääne kriitikute silmis kui viimase väljakutsujat, ülekavaldajat ja vaeste ning rõhutute nimel koha kätte näitajat. Nii vasak- kui parempopulistide sümpaatia Putini Venemaa suhtes tuleneb just sellest rehepapi positsioonist, kes Ostap Benderina Lääne peremehed (loe rahvusvahelise korra ja tsiviliseeritud suhtluse reeglid) ära petab ja naeruvääristab. See ei tähenda, et Kreml ise peitub rehepapi tegelaskuju selja taha. Küll aga kasutatakse seda Vene ühiskonna kultuurilist konteksti osavalt taolise poliitika legitimeerimiseks koduse publiku silmis ja sisemaistelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Rahvusvahelise rehepapi rolli võtmine on seega tugevalt Vene ühiskonna sisemise dünaamikaga seotud, hirmutavad on pigem selle järelmid rahvusvahelisele korrale. Korra tahtlik rikkumine kinnitab arusaama, et rahvusvahelised normid on lihtsalt antud ajahetke juhusliku 78 Riigikogu Toimetised 40/2019

9 Rahvusülikool 100 kokkulangevuse tulemiks ega peegelda mingil määral üldtunnustatud reegleid, mis võiksid riikidevahelist suhtlust suunata. Liberalismijärgne maailm ning Venemaa ja Euroopa suhtlus. Eeltoodu valguses tekib küsimus Venemaa võimalikust rollist lähituleviku suhetes Euroopa ja Euroopa Liiduga. Esiteks on selge, et Venemaa diskursuses on hetkel puudu kriitiline hinnang Moskva enda poliitikate mõjust suhete jahenemisele ja siit omakorda arusaam, mida Venemaa peaks omalt poolt tegema edasiliikumiseks. Praeguse liberaalse korra kriisist tuleneva ebakindluse valguses võib Moskva endale lubada nn strateegilist kannatlikkust ja ootamist milline tuleviku Euroopa välja hakkab nägema (Kazharski, Makarychev 2018). Senise tegutsemise eesmärk on aga selgelt olnud soov saada selles postliberaalses maailmakorras suurem sõnaõigus, mis on Kremli retoorikas küll rüütatud suurema kaasatuse ja liberaalse korra loodud ebavõrdsuse vähendamise nõudega. See postliberaalne kord peaks olema vähem läänekeskne ning multipolaarne. Venemaal on vähemalt esmapilgul võrreldes Euroopa Liiduga selged eelised oma seisukoha läbisurumiseks. Ta suudab mobiliseerida suuremas mahus sõjalisi, energia- ja informatsioonilisi ressursse, kaasa arvatud tegelda otsese manipulatsiooniga oma eesmärkide saavutamiseks. Samas on siin aga ka mitmeid küsitavusi. Kreml on oma eesmärkides liberaalset korda lõhkuda siiski suhteliselt isoleeritud, agressioon on olnud poliitiliselt väga kallis strateegia ning ELi riigid on hoolimata paljudest erinevustest siiski omavahel solidaarsed. Venemaa sammud Ukraina suunas ei ole kuidagi taaskehtestanud Moskva domineerivat positsiooni endise Nõukogude Liidu aladel ning strateegilisi edulugusid ei ole ette näidata. Kreml toetas küll Brexitit, kuid poliitilise mõrva katse Salisburys viis kahepoolsed suhted uude madalseisu. Venemaa toetas Le Peni, kuid peab nüüd suhtlema Macroniga. Trumpi valimisvõidu üle rõõmustamine Moskvas jäi äärmiselt lühiajaliseks. Kurikuulus Vene propaganda tekitatud meie Lisa valeuudiste afäär Saksamaal tekitas aga väga tugeva vastureaktsiooni ja süüdistused sisepoliitikasse sekkumises. Moskva rolliks on ja jääb rehepapiliku käitumise abil enda võimekuse suuremana näitamine, sest nagu ülalpool mainitud alternatiivsete normide kehtestamiseks jõudu napib, olemasolevate rikkumiseks on seda aga piisavalt (Makarychev, Yatsyk 2018b). Liberaalse maailmakorra vaidlustamine Venemaa poolt on seega poolik ja piiratud. Kremli probleemiks on eelkõige väärtuspõhine liberalism, millele ta vastab sotsiaalse konservatiivsuse ja status quo püsimise rõhutamisega (Makarychev 2018a; 2018b). Kuid isegi Venemaa rehepapi tegemisel on suhestumine Läänega esmane motivatsioon. Moskva sekkumine Süürias näitas soovi olla regiooni tuleviku üle otsustamisel vältimatu partner samal tasandil teiste suurvõimudega. Ka on Moskva avatud tehnoloogiaalasele koostööle Läänega ta on seadnud endale eesmärgiks läänelikult moderniseeruda, nähes seda küll pelgalt tehnoloogia ja rahanduse vallas, mitte institutsioonide ja ühiskonna laiemas muutumises. Samuti tunneb Kreml ennast väga hästi rahvusvahelise meelelahutuse ja spordi maailmas (Makarychev, Yatsyk 2018a). Eesmärgiks on suurem mõjujõud. Liberaalse korra oportunistlik lõhkumine on vaid vahendiks enda kaalu kasvatamisel. Piiratud võimekuse juures ei suudeta pakkuda tõelisi ning globaalsel tasandil piisavalt atraktiivseid alternatiive. Üheks vahendiks mõju kasvatamisel on olnud de facto riikide abil Venemaa naabruskonna riikidele surve avaldamine. Järgnevalt vaadatakse pisut laiemalt selliste riiklike moodustiste rolli, enesepositsiooni ja tulevikku rahvusvahelises kogukonnas ning pakutakse viisi, mis vähendaks de facto riikide välispoliitilise instrumendina kasutamise võimalust. Riigikogu Toimetised 40/

10 Vjatšeslav Morozov Andrei Makaritšev Erki Berg Kristel Vits DE FACTO RIIGID JA RAHVUSVAHE LINE KOGUKOND. Rahvusvaheliselt tunnustamata, kuid de facto eksisteerivad riigid on kurikuulsad julgeolekuprobleemide kehastused. Nad esindavad embrüonaalsete institutsioonidega tekkivaid riike, mis pidevas võitluses ellujäämise nimel pürgivad riikluse poole ning samal ajal ohustavad rahvusvahelist julgeolekut. Muljet iseseisva tegutsemisvõime puudumisest süvendab ka nende riiklike Rahvusvaheliselt tunnustamata, kuid de facto eksisteerivad riigid on kurikuulsad julgeolekuprobleemide kehastused. moodustiste sõltuvus mõnest nn patroonriigist ehk riigist, mis neid poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt toetab. De facto riikidel puudub reeglina agentsus ehk toimevõime või iseseisev võime tegutseda endale eesmärke seades ning nende saavutamise viise valides. Neid peetakse pelgalt patroonriigi subjektideks ja viimase ressurssidest sõltuvaks. Paradoksaalselt teeb see neist ka efektiivsed survevahendid patroonriigi välispoliitilises arsenalis. Taoline arusaam ning sellest omakorda tulenev piiratud rahvusvaheline suhtlus vaatab aga mööda selliste riiklike moodustiste tegelikust käitumisest, mis on väga sarnane tunnustatud väike- ja mikroriikidele. Eesti lugejale on ilmselt tuttavam Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Transnistria, Mägi-Karabahhi ning Donetski ja Luganski rahvavabariikide ümber toimuv, kuna need on endise Nõukogude Liidu territooriumil asuvad tuntuimad näited lahendamata konfliktidest. Kui aga eesmärgiks on just stabiilsuse saavutamine ning konfliktiohjamine, peaks rahvus vaheline kogukond olema rohkem valmis tunnustama de facto riikide iseseisvat tegutsemisvõimet. Selle eitamine tekitab soovitu asemel hoopis vastupidise efekti järjest kasvava sõltuvuse patroonist ning ka suurema isoleerituse rahvusvahelisest kogukonnast, mis omakorda vähendab võimalusi jõuda konflikti lahendamiseni. Teisisõnu, võimaldades de facto riikidele suuremat toimevõimet, vähendame me nende kasutatavust/kasutamist välispoliitilise vahendina. Üks viis selleks on de facto riikide kaasamine konfliktiohjamisse ja lahendamisse (Berg, Vits 2019). Kõige ebamõistlikum strateegia de facto riikide enda poolt oleks läbirääkimistest keeldumine või osalemine ebasiira eesmärgiga võitmaks aega või vältimaks soovimatute järeleandmiste tegemist (Richmond 1998). Kuigi selliseid näiteid on näiteks Somaalimaa tõrjuv suhtumine Somaalia taasühendamist puudutavatesse konverentsidesse (Shinn 2002) on de facto riigid siiski valdavalt innukad kõnelustel osalejad sellega kaasneva tähelepanu ja võimaliku tunnustuse tõttu. Mõnel juhul tingib de facto riikide osalemise rahvusvahelise kogukonna surve. Näiteks Euroopa Liidu (EL) tingimuslikkuse poliitika, mis sunnib Kosovot ja Serbiat reas küsimustes läbi rääkima, andes seeläbi de facto riigile selgelt jõudu esineda rahvusvahelisel areenil iseseisva tegutsejana. Samas esineb näiteid, kus de facto riigid on ise algatajateks. Näiteks nn küproslaste oma juhitud (Cypriot owned, Cypriot led) (Michael 2013) rahukõnelused näitasid rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprost samaväärsena rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariigiga, rääkimaks läbi taasühinejate arusaamad riikluse alustest, territoriaalsetest valdustest ja julgeolekugarantiidest. Või Taiwan, mille toimevõime oli eriti selgekujuline president Ma Ying-jeou ametiajal , mil kaks Hiinat sõlmisid rea kokkuleppeid ning aasta novembris kohtusid mõlema riigi juhid esimest korda viimase 60 aasta jooksul näost näkku. 80 Riigikogu Toimetised 40/2019

11 Rahvusülikool 100 Endise Nõukogude Liidu alade de facto riikides on pilt mitmekesisem. Transnistrial on olnud võimalus osaleda nn 5+2 läbirääkimistel. Seevastu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia osalemine Genfi kõnelustel (Geneva International Discussions) on rohkem piiratud Gruusia ei tunnusta neid kui konflikti otseseid osapooli, vaid kui Venemaa poolt okupeeritud territooriume. Reaktsioonina Kosovo iseseisvusele ja selle ulatuslikule tunnustamisele tunnustas Venemaa omakorda pärast augustisõda Gruusiaga aastal nii Abhaasia kui ka Lõuna-Osseetia iseseisvust. Samas on neis mõlemas kohal suur Vene sõjaväekontingent, mida kasutatakse efektiivse survevahendina Gruusia suhtes. Veel üks tuntud endise Nõukogude Liidu ala de facto riik Mägi-Karabahh on aga näide juhtumist, kus ollakse täielikult isoleeritud mitmepoolsetest Minski grupi kõnelustest ja kus puudub sisuliselt igasugune suhtlus Aserbaidžaaniga. Need juhtumid osundavad dilemmadele, mis seisavad nn peremeesriikide ees ehk selliste riikide ees, millest de facto riigid reeglina konflikti tulemusena lahku on löönud. Läbirääkimised eeldavad teise poole olemasolu ja nõuete mingilgi määral tunnustamist. Juhul kui läbirääkimispositsioonid on diametraalselt vastandlikud üks pool eeldab taasühinemist ja teine täielikku lahkulöömist, on tulemuseks aga paigalseis. Kuigi läbirääkimised ei too de facto riikide tunnustamist küll tingimata lähemale, suurendab see nende riiklike moodustiste võimekust iseseisvaks poliitikaks. Tegutsemisvõime mitmekesisus. Tunnustatuse mittesaavutamine ei tähenda, et tunnustust soovival toimijal ei ole võimekust iseseisvaks tegutsemiseks siseriiklikes küsimustes. See võib vahel viia pingeteni de facto riigi ja patrooni vahelises suhtluses. Selle näiteks võib tuua Põhja-Küprose presidendi Mustafa Akinci ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani sõnasõja omavaheliste suhete iseloomu üle aasta aprillis (Hürriyet 2015). Või Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria aeg-ajalt esineva vastuseisu Kremli eelistatud kandidaatide määramisel kõrgetele riiklikele ametikohtadele, mis väljendab hirmu Venemaa liigse mõju üle kohalikus poliitikas (Achba 2016; Kelekhsayeva, Kucera 2017). Suhtlus lahkulöömist sooviva territooriumiga sõltub olulisel määral geopoliitilisest kontekstist (Berg, Pegg 2018). Kuigi reeglina ei ole de facto riikidel võimekust mõjutada otsustusprotsessi rahvusvaheliselt kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, on neil võimalus mitmekülgseks piiriüleseks tegutsemiseks madalamal tasandil. De facto riigid jäljendavad institutsionaalselt ülesehituselt tunnustatud riike, neil on omad välisministrid, eriesindajad ja aukonsulid; nende kõrged riigiametnikud on külalised riikides, kes neid ametlikult ei tunnusta. Mägi-Karabahhi president on näiteks korduvalt teinud töövisiite Ameerika Ühendriikidesse, Prantsusmaale ja Venemaale ehk riikidesse, mis osalevad Karabahhi konflikti reguleerimises (Kucera 2018; Jamnews 2018). Transnistria president on esinenud kõnega kuulsas Oxfordi Ühingu debateerimisklubis ning Põhja- Küprose asepeaminister ja välisminister on pidanud mitmepoolseid kõnelusi New Yorgis (Deputy Prime Ministry 2018). Taolise tegevuse üheks eesmärgiks on hoida kõnealustes riikides ja kogukondades ülal huvi de facto riigi vastu, eriti diasporaa olemasolul sihtriigis. Sellised sidemed on aga pigem erandid ja tunnustamata staatuse tõttu on de facto riikidel raskendatud välisabi ja -rahastuse kaasamine. Tagajärjena on nad arengueesmärkide saavutamiseks sunnitud pöörduma oma patroonriigi poole, mis omakorda näitab neid suuresti sõltuvuses olevatena ning süvendab veelgi rahvusvahelist isolatsiooni. Kuigi hüpik nukuks klassifitseerimisel võib olla alust, ei tähenda patrooni abi tingimata suuremat kontrolli de facto riigi sisepoliitika üle ehk tegelik pilt on oluliselt mitmekesisem. Riigikogu Toimetised 40/

12 Vjatšeslav Morozov Andrei Makaritšev Erki Berg Kristel Vits Näiteks on Ameerika Ühendriigid andnud Taiwanile relvi müües olulisi julgeolekugarantiisid, kuid riigi sisepoliitikas nad olulist rolli ei mängi. Kosovos seevastu on USA otsene mõju abiprogrammide kaudu märkimisväärne ning rahvusvaheliste organisatsioonide tugev kohalolu siseriiklikus seadusandluses selgelt näha. Vaieldamatult kõige tugevamalt on aga patroonriigi mõju tuntav endise Nõukoude Liidu alade de facto riikides. Nagu ülal mainitud, asuvad nii Abhaasias kui ka Lõuna-Osseetias Venemaa sõjaväebaasid. Samuti on Venemaal olnud sõjaline kohalolek Transnistrias, kuigi viimase iseseisvust Moskva ei tunnusta ning toetab ametlikult sootuks Moldova territoriaalset terviklikkust. Eriti pärast Kosovo iseseisvuse tunnustamist Lääne poolt on Venemaa suhtluses de facto riikidega näha teatavat duaalsust enda välispoliitika eesmärkidele vastavalt kas tunnustatakse või ei tunnustata de facto riike. Venemaa aastal avalikuks tehtud välispoliitika kontseptsioonis rõhutatakse näiteks samas dokumendis üksteisele järgnevates punktides esmalt vajadust tugevdada nii Abhaasia kui ka Lõuna-Osseetia julgeolekuolukorda ja majanduslikku iseseisvust, kuna tege mist on kaasaegsete demokraatlike riikidega (The Ministry of Foreigh Affairs Rahvusvahelisel kogukonnal oleks mõistlik kohelda de facto riike pigem iseseisvate tegutsejatena. 2016, 57), teisalt aga vajadust austada Moldova territoriaalselt terviklikkust Transnistria olukorra lahendamisel (ibid., punkt 58). Taiwani erandiga on de facto riikide keskne probleem olnud institutsioonide nõrkus ning äralõigatus rahvusvahelistest turgudest. Varasema riikluse kogemuse puudumisel on valitsemissüsteem tulnud üles ehitada nullist ilma välisnõustajate teadmiste ja abita. Kuigi kaubavahetus välismaailmaga on keeruline, ei ole see samas täielikult võimatu ja pakub ühte võimalust enda agentsuse näitamiseks (Berg 2018). Näiteks on Transnistrial võimalik eksportida oma kaupu Euroopa Liitu Moldova ja ELi vahel sõlmitud leppe abil, aga vaid juhul, kui antud ettevõtted on registreeritud ka Moldovas. Abhaasia, Mägi-Karabahhi ja Lõuna- Osseetia puhul koolitab ja harib patroonriik nende diplomaate ja ametnikke ning mõnel juhul lausa lähetab enda ametiisikuid sinna tööle. Vastutasuks ootab patroon muude asjade seas ka ideoloogilisest liinist kinnipidamist, rahvusvahelist lojaalsust ning strateegilisi eesõigusi (Spanier, Shoemaker 1984). Pärast Venemaa-poolset tunnustamist on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ka tihedalt seotud koostöölepetega, mis koos suure sõjalise kohalolekuga annavad Venemaale võimaluse nende sisepoliitikat paremini kontrollida. Mägi-Karabahhi puhul juhib patroonriik Armeenia aga mitteametlikult selle vaidlusaluse territooriumi siseelu. De facto riigid kui ebatäiuslikud toimijad. De facto riikide puhul on seega mitmed võimalused enda agentsust näidata, kuid need on selgelt piiratud osaliselt samadel põhjustel, mis painavad väikeriike üldiselt inimeste vähesus, rahaliste ressursside piiratus ning väike ja vähese võimekusega riigiaparaat. Teisalt pärsivad seda aga just de facto riikidele iseloomulikud asjaolud ehk nende tekkepõhjuseks olnud rahvusvaheline konflikt ning sellest tulenevad boikotid ja piirangud suhtluses. Kuid ka sellises olukorras on silmakirjalik nende iseseisva tegutsemisvõimaluse täielik eitamine, sest mitte ühelgi riigil, eriti väikeriikidel, ei ole seda samuti täiel määral. Mitmete mikroriikide puhul (näiteks Andorra, Lichtenstein ja Monaco) on tavapärane praktika sõlmida naaberriikidega 82 Riigikogu Toimetised 40/2019

13 Rahvusülikool 100 täiesti vabatahtlikul alusel kokkuleppeid, mis annavad viimastele teatud määral kontrolli nende mõnede riiklike funktsioonide üle ning see ei mõjuta nende kohtlemist suveräänsete riikidena rahvusvahelises suhtluses. Enamgi veel, mingit sorti patronaažisuhte tekitamine või säilitamine on olnud laialt levinud dekoloniseerimisprotsessis, kus endine koloniaalvõim on säilitanud sõjalise kohaloleku territooriumil ja soovi korral sekkunud sisepoliitikasse. Ka Ameerika Ühendriigid on oma sõjalise kohaloleku ja mõju mitmele väikeriigile peale sundinud ning teinud abi ja laenud tingimuslikuks poliitilistest vastutulekutest, sidudes nii näiteks Palau, Marshalli saared ja Mikroneesia riikide föderatsiooni viisil, kus palju sõltub USA huvidest ja soovidest. Limiteeritud toimevõime ja patronaažisuhted on seega tunnused, mis paistavad silma paljude väikeriikide puhul. Milline mõju võiks olla sellel teadmisel läbikäimisele de facto riikidega? Lähtudes eelkõige konfliktiohjamise ja rahumeelse kooseksisteerimise eesmärkidest, oleks rahvusvahelisel kogukonnal mõistlik kohelda de facto riike pigem iseseisvate tegutsejatena. Toimevõime täielik eitamine annab nimelt just vastupidise efekti ja sunnib de facto riigi tihedamasse alluvussuhtesse oma patrooniga. Hoiatavaks näiteks on siin Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, millel erinevalt Mägi-Karabahhist ei ole võimalust toetuda suurele diasporaale ja mis selle tõttu on sattunud isoleerituse nõiaringi, kus kasvav sõltuvus Venemaast suurendab omakorda nende rahvusvahelist isolatsiooni ja vastupidi. Tagajärjeks on Kremli suurem võimekus kasutada neid Gruusia mõjutamisel ja piirkonna destabiliseerimisel vastavalt vajadusele. Ilmselgelt on kõikide riikide tegutsemisvabadus mingil määral piiratud erinevate kokkulepete tõttu. Paradoksaalselt on aga tunnustatud riikide puhul toimevõime piiranguid koheldud kui nende enda iseseisva tegutsemisvõime osa tunnustatud riigil on täielik vabadus sõlmida suhteid, mille tagajärjeks on nende agentsuse piiramine kuni liiduni mõne teise riigiga. Selles valguses võib küsida, kuivõrd piirab de facto riikide võimekust nende toimevõime tegelik puudumine või siis hoopis see, et teised ei tunnusta tema otsustusõigust selle üle (Ker-Lindsay, Berg 2018). Rahvusvahelisel kogukonnal oleks mõistlik kohelda de facto riike pigem iseseisvate tegutsejatena. KOKKUVÕTE. Venemaa Krimmi annekteerimise järgset välispoliitikat iseloomustab ulatuslik rehepapi tegemine. Olukorras, kus ei ideeliselt ega materiaalselt ei suudeta pakkuda välja tõsiseltvõetavat alternatiivi liberaalsele maailmakorrale, on valitud olemasoleva korra kavala lõhkuja strateegia, kus kohmakas Lääs kavaldatakse üle, rikkudes neid mängureegleid, mis on seni kujundanud rahvusvahelist suhtlust. See on kuluefektiivseim viis saavutada soovitud tulemust Venemaa mõjujõu ja julgeoleku kasvu tema enda seatud tingimustel. See avaldub selgelt ka de facto riikide suhtes võetud duaalses strateegias. Vene strateegiale aitab kaasa ka Lääne suhtumine de facto riikidesse, nende toimevõime aktiivne eitamine lubab Vene poolel kasutada omakorda paindlikku lähenemist. Esmalt annab see neile võimaluse tugevdada oma patroonriigi rolli olukorras, kus de facto riikidel on muu suhtlus raskendatud või võimatu. Teisalt annab see paindlikkuse vastavalt olukorrale otsustada, milliste riikide territoriaalset terviklikkust respekteerida ja milliste riikide oma mitte. Taolist avantüüridel põhinevat välispoliitikat, milles Lääne kehtestatud Riigikogu Toimetised 40/

14 Vjatšeslav Morozov Andrei Makaritšev Erki Berg Kristel Vits reeglitest üleastumist kujutatakse võiduna, hoolimata reaalsetest negatiivsetest tagajärgedest Venemaa majandusele ja suhtlusele naaberriikidega, suudetakse koduse avalikkuse silmis edukalt legitimeerida, sest seda toetab tugevalt juurdunud kultuuriline arhetüüp leidliku talupoja näol (Venemaa), kes kavaldab juhmi ja aeglase mõisniku (Lääs) reegleid väänates või neid suisa ignoreerides üle. See ei tähenda, et Lääs peaks üle võtma samasuguse mängulise strateegia Venemaa sammude vastu astumiseks, küll aga saaks Lääs näiteks de facto riikidega suhtluses oluliselt vähendada Vene mõjuvõimu nende üle ja piirata sel moel Vene rehepapi mänguruumi. KASUTATUD ALLIKAD ACHBA, A. (2016). Abkhazia Russia s Tight Embrace. BERG, E. (2018). Bridging the Divide Between Parent States and Secessionist Entities: A New Perspective for Conflict Management? Space and Polity, 22(1), DOI: / BERG, E., MÖLDER, M. (2018). The Politics of Unpredictability: Acc/secession of Crimea and the Blurring of International Norms. East European Politics, 34(4), DOI: / BERG, E., PEGG, S. (2018). Scrutinizing a Policy of Engagement without Recognition : US Requests for Diplomatic Actions with De Facto States. Foreign Policy Analysis, 14(3), DOI: /fpa/orw044. BERG, E., VITS, K. (2019). Exploring De Facto State Agency: Negotiation Power, International Engagement and Patronage. G. Baldacchino, A. Wivel (Eds.). Research Handbook on the Politics of Small States (xxx xxx). Edward Elgar Publishers [ilmumas]. DEPUTY PRIME MINISTRY AND MINISTRY OF FOREIGN AFFAIRS. (2018). Özersay Continues His Contacts in New York. Turkish Republic of Northern Cyprus. HÜRRIYET. (2015). Erdoğan Engages in War of Words with New Turkish Cypriot Leader. Hürriyet Daily News, JAMNEWS (2018). Leader of Karabakh Armenians Touring OSCE Countries What Does Azerbaijan Have to Say? Baku, KAZHARSKI, A., MAKARYCHEV, A. (2018). Europe in Crisis: Old, New, or Incomplete? Ponars Eurasia. Policy memo KELEKHSAYEVA, I., KUCERA, J. (2017). South Ossetia: Voters Opt Against the Kremlin Favorite. Eurasianet. KER-LINDSAY, J., BERG, E. (2018). Introduction: A Conceptual Framework for Engagement with De Facto States. Ethnopolitics, 17(4), DOI: / KRULL, H. (2006). Loomise mõnu ja kiri. Essee vanarahva kosmoloogiast. Loomingu raamatukogu, 5 6. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht. KUCERA, J. (2018). Nagorno Karabakh Leader Makes Unprecedented Visit to Washington. Eurasianet. LIPOVETSKY, M. (2009). MAKARYCHEV, A., YATSYK, A. (2018a). Entertain and Govern. From Sochi 2014 to FIFA Problems of Post- Communism, 65(2), DOI: / MAKARYCHEV, A., YATSYK, A. (2018b). Russia as a Counter-Normative Soft Power: Between Ideology and Policy. A. Joedicke (Ed.). Religion and Soft Power in the South Caucasus, London and New York: Routledge. MAKARYCHEV, A. (2018a). Normative and Civilisational Regionalisms: The EU, Russia and their Common Neighbourhoods. The International Spectator, 53(3), DOI: / MAKARYCHEV, A. (2018b). Beyond Geopolitics: Russian Soft Power, Conservatism and Biopolitics. Russian Politics, 3(1), DOI: / MICHAEL, M. (2013). Cypriot-led, Cypriot-owned : Cyprus Talks Revisited. Australian Journal of International Affairs. 76(4), DOI: / MOROZOV, V. (2017a). Russian Society and the Conflict in Ukraine: Masses, Elites and National Identity. A. Pikulicka-Wilczewska, G. Uehling (Eds.). Migration and the Ukraine Crisis, Bristol: E-International Relations. 84 Riigikogu Toimetised 40/2019

15 Rahvusülikool 100 MOROZOV, V. (2017b). Organic Tradition or Imperial Glory? Contradictions and Continuity of Russian Identity Politics. Russian Analytical Digest, 198, 6 9. MOROZOV, V. (2018a). Russia s Internal Otherness. Yale Global. MOROZOV, V. (2018b). Identity and Hegemony in EU-Russia relations: Making Sense of the Asymmetrical Entanglement. T. Casier, J. DeBardeleben (Ed.). EU-Russia Relations in Crisis: Understanding Diverging Perceptions, London, New York: Routledge. MOROZOV, V., KUROWSKA, X., RESHETNIKOV, A. (2018). Why Russia s Strategic Deception Is Popular: The Cultural Appeal of the Trickster. RICHMOND, O. (1998). Devious Objectives and the Disputants View of International Mediation: A Theoretical Framework. Journal of Peace Research, 35(6), DOI: / SPANIER, J., SHOEMAKER, C. (1984). Patron-Client State Relationships. New York: Praeger. SHINN, D. (2002). Somaliland: The Little Country that Could. Africa Notes, 9. THE MINISTRY OF FOREIGN AFFAIRS OF THE RUSSIAN FEDERATION. (2016). Foreign Policy Concept of the Russian Federation (approved by President of the Russian Federation Vladimir Putin on November 30, 2016). Riigikogu Toimetised 40/

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Laura Limperk Euroopa Liidu poliitikad Põhja-Küprose suunal de facto riikide kaas

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Laura Limperk Euroopa Liidu poliitikad Põhja-Küprose suunal de facto riikide kaas TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Laura Limperk Euroopa Liidu poliitikad Põhja-Küprose suunal de facto riikide kaasamise kontekstist tulenevalt Bakalaureusetöö Juhendaja:

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

UUS RINNE VENEMAA JA LÄÄNE VAHEL LÕUNA-KAUKAASIAS Egbert Jahn Ülevaade 1. Lühike sõda Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pärast Georgia ning Venemaa vahel 200

UUS RINNE VENEMAA JA LÄÄNE VAHEL LÕUNA-KAUKAASIAS Egbert Jahn Ülevaade 1. Lühike sõda Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pärast Georgia ning Venemaa vahel 200 UUS RINNE VENEMAA JA LÄÄNE VAHEL LÕUNA-KAUKAASIAS Egbert Jahn Ülevaade 1. Lühike sõda Lõuna-Osseetia ja Abhaasia pärast Georgia ning Venemaa vahel 2008. aasta augusti alguses on taas kord demonstreerinud

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Venemaa

Venemaa VENEMAA Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid on 2014. aastast alates pingestanud Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Ida-Ukraina mässuliste toetamine Venemaa poolt, Venemaa poliitika oma naaberriikide suhtes,

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

TA

TA Euroopa Parlament 2014-2019 VASTUVÕETUD TEKSTID P8_TA(2015)0232 Strateegiline ja sõjaline olukord Musta mere piirkonnas pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt Euroopa Parlamendi 11.

Rohkem

President Toomas Hendrik Ilves Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeval Kadriorus, presidendi kantselei roosiaias 20. augustil 2016

President Toomas Hendrik Ilves Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeval Kadriorus, presidendi kantselei roosiaias 20. augustil 2016 Tere, Eesti. Täna tähistame olulist hetke: oleme veerand sajandit olnud uuesti vabad. Vabad inimeste ja riigina. Kui vaatame eesti rahva minevikku, siis märkame oma eneseteadvuse ja kultuuri edenemises

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 12.1.2015 B8-0021/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Analüüs aasta augustisõja mõju Lõuna-Kaukaasia regioonis Indrek Elling Kaarel Kaas Kadri Liik Merle Maigre Ivan Suhhov

Analüüs aasta augustisõja mõju Lõuna-Kaukaasia regioonis Indrek Elling Kaarel Kaas Kadri Liik Merle Maigre Ivan Suhhov Analüüs 2008. aasta augustisõja mõju Lõuna-Kaukaasia regioonis Indrek Elling Kaarel Kaas Kadri Liik Merle Maigre Ivan Suhhov www.icds.ee 2 Sisukord Sissejuhatus 3-4 I osa. Lõuna-Kaukaasia jõu- ja mõjusuhete

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem