Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti

Väljavõte

1 /// Töö nr 2902/17 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti Töö nr 2902/17 Tartu Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht

2

3 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele Mõju kultuuriväärtustele Mõju põhja- ja pinnaveele Mõju maavarade kättesaadavusele Võõrliigid Müra Õhukvaliteet Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Avariiolukorrad JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED... 17

4

5 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 5 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti koosseisu. Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine teekatte rekonstrueerimise läbi. Projekteeritav ca 7,85 km pikkune teelõik paikneb Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesol evat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh joonised) seisuga detsember Joonis 1.1 Projekteeritava T37 km 5,1,6-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti lõigu asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1

6 6 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu

7 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 7 Vastavalt VV määrusele: 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal anda eelhinnang. Antud juhul on tegu infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega (KeHJS 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse 13 p 8 tee ehitamise või remondiga, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine või asukoha muutus. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: 6 1. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, m aavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

8 8 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikku se hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri määrusest nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

9 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Vastastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilisele kirjeldusele on projekti koostamisel lähtutud järgmistest parameetritest: Piirkiirus 90km/h Sõiduraja laius 3,25m Kindlustatud peenra laius 0,75m Kindlustamata peenra laius 0,5m Katte laius 8,0m Mulde laius 9,0m Sõiduradade laiused on kogu lõigu ulatuses samad. Uusi kiirendus - või aeglustusradu projekteeritud ei ole. Ainuke projekteeritud laiendus asub tu gimaantee ja kõrvalmaantee nr ristumisel (Aidu ristmik) vasakpöörde sooritamiseks tugimaanteelt kõrvalmaanteele. Ainus uus truup on projekteeritud tugimaanteega ristuva rambi uue lahenduse alla (PK 98+34), et vältida lombi tekkimist mahasõidu taha. Tugimaantee enda alla uusi truupe projekteeritud ei ole. Pikknurme jõe truup asendatakse terastruubiga, kõik ülejäänud tugimaanteel olemasolevad betoontruubid kuuluvad asendamisele plasttruupidega. Mahasõitude all paiknevad truubid on samuti ette nähtud ase ndada plasttruupidega. Olemasolevad kraavid on ette nähtud puhastada sodist ja võsast ning vajadusel süvendada. Vaadeldaval lõigul paikneb 5 bussipeatuste komplekti, mis kuuluvad rekonstrueerimisele vastavalt maanteede projekteerimisnormidele: PK Vägari II PK Vägari I PK ristmiku piirkonnas riigi kõrvalmaantee ääres Aidu PK Oe PK Õpilaste Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee -ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.

10 10 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus aastal oli km 5,100-9,651 asuval lõigul 2126 a/ööp. sh. raskeliiklust 16% ja lõigul km 9,651-12,951 asuval lõigul 1517 a/ööp. sh. raskeliiklust 14% Teelõiku ümbritsevad enamjaolt põllu- ja rohumaad ning vähesel määral ka metsamaad. Elamuid paikneb tee lähedale peamiselt Aidu ja Vägari küla piirkonnas. Tugimaantee nr 37 all paikneb vastavalt geodeetilisele uuringule kokku 1 0 betoontruupi, millest enamus on aja tõttu suures osas täitunud pinnasega või osaliselt la gunenud. Paljudel truupidel on betoonrõngad omavahel nihkes. Mahasõitude all paiknevad truubid on oluliselt halvemas seisus. Tugimaantee all olevad truubid paiknevad nii olemasolevates kraavides vee läbilaskmiseks kui ka maantee all ilma kraavideta, mis toimivad läbilaske truupidena. Tugimaanteega paralleelselt kulgevaid kraave projektialal oluliselt ei ole. Maantee paikneb muldes ning külgneb üldiselt ainult põllumaaga või muu haljasalaga. Lähimateks looduskaitselisteks objektideks on lõigu km 6,8-6,9 parema poole lähistel asuvad III kaitsekategooria taimeliikide kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata, KLO ) ja suur käopõll (Listera ovata, KLO ) leiukohad. Teele lähemal asuva liigi kahjaspunane sõrmkäpp leiukoht asub teest ca 37 m kaugusel, mis on piisav, et välistada oluline negatiivne mõju kaitsealuste taimede kasvutingimustele. Km ca 5,9 juures paikneb vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele Karuputke tõrjumise ja Loodushoiutööde kaardirakendus tee parema poole vahetus läheduses k aruputke koloonia. Lähim kultuurimälestis on Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk (reg nr 27108), mis asub lõigu km 9,45 juures paremal pool teed, ca 42 m kaugusel tee servast. Km 9,82 juures ületab tee Pikknurme jõge (VEE ). Km 6,49-6,79 paikneb tee parema külje vahetus läheduses Aidu järv (VEE ). Vastavalt looduskaitseseadusele on Pikknurme jõe piiranguvöönd 100 m ja Aidu järve piiranguvöönd 50m ning Pikknurme jõe ehituskeeluvöönd 50 m ja Aidu järve ehituskeeluvöönd 25. Vastavalt veeseadusele on mõlema veekogu veekaitsevöönd 10 m. Km 9,61 juures ulatub teele puurkaevu PRK sanitaarkaitseala. Projekteeritav lõik asub peamiselt kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.1). Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte.

11 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 11 Km 6,53-6,79 paikneb rekonstrueeritav teelõik Vähari turbamaardla (registrikaardi nr 313) 4 bloki (passiivne reservaru) alal. Jõgeva maakonnaplaneeringu 4 kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik km 5,65-6,16 ja 12,7-12,951 rohelise võrgustiku koridore. Joonis 4.1 Projektiala (tähistatud sinise katkendjoonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1: Vastu võetud Jõgeva maavanema korraldusega nr 1-1/2016/165

12 12 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, saged ust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 5 projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Jõgeva maakonnaplaneering 6 (antud juhul on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna Pajusi valla üldplaneering on aastast 1999) kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik km 5,65-6,16 ja 12,7-12,951 rohelise võrgustiku koridore. Antud juhul toimub tee rekonstrueerimine peamiselt olemasoleval muldkehal, mille kõrgust oluliselt ei suurendata ning rohevõrgustiku pindala ega toimimine (sh loomade liikumisvõimalused) kavandatava tegevuse tagajärjel olulisel määral ei muutu. Maanteeameti kaardirakenduse Eesti maanteed ja loomaohtlikus projekteeritaval lõigul 2 ohtlikku teelõiku: kohaselt on Km 5,6 6,9, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud seitse liiklusõnnetust metskitsedega; Km 14,0 15,2, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud viis liiklusõnnetust metskitsedega ja üks metsseaga liiklusõnnetus. Nendele lõikudele oleks soovitatava paigaldada loomahoiatuse liiklusmärgid. Kavandatava tegevusel (olemasoleva tee rekonstrueerimine) oluline mõju maakasutusele puudub. 5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju. 6 Vastu võetud Jõgeva maavanema korraldusega nr 1-1/2016/165

13 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Lähim kultuurimälestis on Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk (reg nr 27108), mis asub lõigu km 9,45 juures paremal pool teed ca 42 m kaugusel tee servast. Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välisgabariitidest, mistõttu jääb selle sisse ka osa rekonstrueeritavast teelõigust. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse 7 lg 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt tuleks projekt enne ehitustööde algust küsida Muinsuskaitseameti luba. Eeltoodud tingimuste järgimisel ei ole põhjust eeldada olulist mõju kultuuriväärtustele MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Km 9,82 juures ületab tee Pikknurme jõge (VEE ). Km 6,49-6,79 paikneb tee parema külje vahetus läheduses Aidu järv (VEE ). Vastavalt looduskaitseseadusele on Pikknurme jõe piiranguvöönd 100 m ja Aidu järve piiranguvöönd 50m ning Pikknurme jõe ehituskeeluvöönd 50 m ja Aidu järve ehituskeeluvöönd 25. Vastavalt veeseadusele on mõlema veekogu veekaitsevöönd 10 m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivate piirangutega. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsev ööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki. Olemasolev betoontruup, mille kaudu on hetkel Pikknurme jõgi maantee alt läbi juhitud, on kavas asendada terastruubiga. Kõik ülejäänud betoontruubid asendatakse plasttruupidega. Truupide vahetamiseks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truupide vahetusel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavides väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogudesse ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju veekogude seisukorrale ja vee-elustikule. Km 9,61 juures ulatub teele puurkaevu PRK sanitaarkaitseala. Antud kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Vastavalt Veeseaduse 28 lg 3: ei moodustata sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Ning vastavalt sama seaduse 28 lg 4 (1) võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse ku ni 50 inimese vajaduseks. Projekteeritav lõik asub peamiselt looduslikult kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.1, ptk 4), mistõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

14 14 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Pikknurme jõgi ja Aidu järv) ja kaevudest. Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga MÕJU MAAVARADE KÄTTESAADAVUSELE Km 6,53-6,79 paikneb rekonstrueeritav teelõik Vähari turbamaardla (registrikaardi nr 313) 4 bloki (passiivne reservaru) alal. Vastavalt Maapõueseaduse 7 14 lg 2 võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Kuna projektiga nähakse ette tee rekonstrueerimist peamiselt olemasoleval muldkehal, siis ei halvenda see maavara kättesaadavust võrreldes olemasoleva olukorraga VÕÕRLIIGID Km ca 5,9 juures paikneb vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele Karuputke tõrjumise ja Loodushoiutööde kaardirakendus tee parema poole vahetus läheduses karuputke koloonia. Karuputke taimed (vt joonis 5.1) on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (j ärelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline vältida karuputke taimede niitmist ja tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine. Keskkonnaamet on oma kirjas nr 7-9/17/6992 Maanteeametile andnud järgmised soovitused tee-ehitusperioodiks: Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse alla. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide 7

15 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti 15 leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii KeA kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata. Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nr lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal). Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös KeA spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada KeA spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse k ohtadesse. Karuputke kolooniad on leitavad nii Keskkonnaregistrist, Maa-ameti geoportaalis kui ka PRIA kaardirakenduses ning Keskkonnaamet saab jagada neid MapInfo kaardikihina. Joonis 5.1 Sosnovski karuputk. Foto: Andres Putting 5.6. MÜRA Tulenevalt väikesest liikluskoormusest teel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähistel aladel. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukoh as piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.

16 16 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid) JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

17 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva tugimaantee 37 Jõgeva- Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja kor rektsete töömeetoditega. Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: Maanteeameti kaardirakenduse Eesti maanteed ja loomaohtlikus kohaselt on projekteeritaval lõigul 2 ohtlikku teelõiku: o o Km 5,6 6,9, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud seitse liiklusõnnetust metskitsedega; Km 14,0 15,2, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud viis liiklusõnnetust metskitsedega ja üks metsseaga liiklusõnnetus. Nendele lõikudele oleks soovitatava paigaldada loomahoiatuse liiklusmärgid. Km 9,45 juures paremal pool teed asuva Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärgi (reg nr 27108) kaitsevöönd ulatub maanteeni. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse 7 lg 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla - ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt tuleks projekt enne ehitustööde algust küsida Muinsuskaitseameti luba. Truupide vahetamiseks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truupide vahetamisel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavides väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogudesse ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju veekogude seisukorrale ja veeelustikule. Km 9,61 juures ulatub teele puurkaevu PRK sanitaarkaitseala. Antud kaevu puhul tuleks välja selgitada selle kasutusotstarve ning sellest lähtuvalt kaaluda sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks. Projekteeritav lõik asub peamiselt looduslikult kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.1, ptk 4), mistõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituum eni hoidmise alad ning teeehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Pikknurme jõgi ja Aidu järv) ja kaevudest. Km ca 5,9 juures asuva karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nr lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal). Soovitatav oleks enne tööde algust objektil koostöös KeA spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juur tega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada KeA spetsialisti poolt ette näidatud kohta.

18 18 Tugimaantee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 5,1-12,951 asuva Kaava-Kaavere lõigu eelprojekti Projektiga ei tohi mõjutada piirkonna maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territoor iumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb kogu da muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud koh ti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.