Kontrollkäik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna arestimajja

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kontrollkäik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna arestimajja"

Väljavõte

1 Kontrollkäik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna arestimajja (1) viisid õiguskantsleri nõunikud, SPT (United Nations Subcommittee on Prevention of Torture) ning Euroopa Nõukogu vaatlejad läbi lühiajaliselt (24 h) etteteatatud kontrollkäigu Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna arestimajja (edaspidi arestimaja). Arestimaja on Põhja Politseiprefektuuri struktuuriüksus, mis teenindab kogu Põhja Politseiprefektuuri teeninduspiirkonda 1. Arestimajas viibivad kriminaalmenetluses vahistatud isikud (sh süüdimõistetud isikud, kelle suhtes käib uus kriminaalmenetlus) ja arestialused. Arestimaja on jagatud kaheks: "kriminaalblokk", kus viibivad vahistatud, ning "haldusblokk", kus hoitakse arestialuseid. "Kriminaalblokis" on kokku 23 kambrit ja "haldusblokis" 13 kambrit. Kokku on arestimajas isikute kinnipidamiseks 90 voodikohta. Alates käesoleva aasta algusest on arestimaja täituvus olnud keskmiselt protsendi ringis. Arestimaja hoones asuvad kinnipidamisruumid kahel korrusel, st vahistatuid ja arestialuseid hoitakse eraldi korrustel. Arestialuste korrusel asub lisaks n-ö tavalistele kambritele ka kaks ilma sisustuseta kambrit, mida varasemalt kasutati isikute kainestamiseks. Antud hetkel täidavad nad arestimaja ülema kinnitusel isolaatori ülesannet, isikute lühiajaliseks eraldi paigutamiseks. Hoones on lisaks erinevat liiki kambritele arestimaja ametnike tööruumid, arestimaja ja Lõuna politseiosakonna sisehoovis asuv jalutusboks, tervishoiutöötaja vastuvõturuum, lühiajaliste kokkusaamiste ruumid, menetlustoimingute ruumid, erinevad laopinnad, sõidukilüüs, pakkide vastuvõtmise ruum ning kinnipeetute pesemisruumid. Arestimaja personal koosneb politseiametnikest ja politseiteenistuses mitteolevatest töötajatest (spetsialistid). Ka velsker ja toidujagajad on arestimajja tööle võetud spetsialistidena. Varasemalt ei ole õiguskantsler kõnealusesse arestimajja täiemahulist kontrollkäiku korraldanud, kuid on menetlustoimingute raames arestimaja külastanud , ja (2) Kontrollkäigul kontrollis õiguskantsler, täites ühtlasi piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutuse funktsiooni, kuidas on tagatud inimeste põhiõigused ja -vabadused. (3) Kontrollkäigu ajal viibis arestimajas 81 kinni peetavat isikut. Kontrollkäigu raames küsitleti intervjuude käigus 6 kinni peetavat isikut (s.o 7% arestimajas viibinud kinnipeetutest). Kaks küsitletud isikutest olid naissoost ning üks isik oli alaealine. Küsitletud isikute hulgas oli nii vahistatuid kui ka arestialuseid. Isikud valiti juhuvaliku teel, kusjuures tingimuseks oli seatud, et umbes pooled küsitletutest peaksid olema naissoost ning teine kriteerium oli, et pooled vestlusele kutsutud isikud oleksid vene emakeelega. Lisaks eelnevale vesteldi veel ligikaudu seitsme kinni peetava isikuga nende kambrites ringkäigu raames. Kontrollkäigu raames kontrolliti ringkäigul erinevaid arestimaja ruume, sealhulgas pääslat, korrapidaja ruumi, laoruume, toidujagamiseks mõeldud ruume, pesemisruume, jalutushoovi, 1 Põhja Politseiprefektuuri põhimääruse 4 lg 2 sätestab, et Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond.

2 sõidukilüüsi, lühiajaliste kokkusaamiste ruume, menetlustoimingute teostamise ruume, ametnike tööruume (sh tervishoiutöötaja vastuvõtu ruumi) ja juhuvalikust lähtuvalt eriliiki kambreid. Samuti kontrolliti vestlusel käinud kinni peetavate isikute isiklikke toimikuid ning neile lisaks veel juhuvaliku teel 13 kinnipeetu isiklikku toimikut (viie arestialuse, viie vahistatu ja kolme süüdimõistetu toimikud). Samuti kontrolliti pisteliselt arestimaja töö arvestuse raamatut ning tehti sellest väljavõtteid ja vesteldi arestimaja ülema, velsker-spetsialisti ning teiste ametnikega. (4.1) Kinnipeetule õiguste tutvustamine Kinnipeetute isiklike toimikute kontrollimisel ei tuvastatud, et arestimaja oleks jätnud dokumenteerimata isikule tema õiguste ja kohustuste, arestimaja sisekorraeeskirja ning päevakava tutvustamist. Kontrollitud toimikutest nähtus, et formaalselt on isikule arestimajja saabumisel tema õigusi tutvustatud ning selle kohta ka allkiri võetud. Vaid ühes toimikus õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta vastav kinnitus puudus ning ühel juhul puudus lehelt seda tutvustanud ametniku nimi ja allkiri. Küll aga selgus vestlustel, et kinnipeetud ei ole oma õigustest ja kohustustest arestimajas siiski piisaval määral teadlikud. Üheks läbivaks probleemiks nimetasid kinnipeetud vestlustel näiteks teadmatust arestimajas keelatud ja lubatud asjade kohta. Kinnipeetud pidasid kitsaskohaks ka vähest infot erinevate kaebeõiguste kohta. Kinnipeetud väitsid, et nad ei ole teadlikud, milliste kaebeorganite poole erinevate küsimustega pöörduda. Põhiseaduse (PS) 3 lg 1 ls 1 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS 3 lg 2 ls 1 järgi avaldatakse seadused ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Kõnealuses normis kasutatud mõistet "seadus" tuleb tõlgendada materiaalselt, s.t see hõlmab formaalsete seaduste kõrval ka teisi õigusakte, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisjuhiseid. Üldise iseloomuga käitumisjuhised on vangistusõiguses lisaks vangistusseadusele ka arestimaju puudutav siseministri määrus nr 3 "Arestimaja sisekorraeeskiri" (ASkE), kuna materiaalselt sisaldab sisekorraeeskiri käitumisreegleid, mille tundmine on arestimajas kinni peetud isikule vajalik õiguskuulekaks käitumiseks. Õigusnormide avaldamise nõue tuleneb õigusriigi printsiibist. Isikutelt ei saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise kohta neil puudub informatsioon ja võimalus nendega tutvumiseks ning selle abil oma käitumise kujundamiseks. Samuti on õigusnormide tundmine igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas kinnipeetavatele. 2 Kinni peetava isiku õigus tutvuda kehtivate õigusaktide ning kohtulahenditega on kaitstud ka PS -ga 44, mis näeb ette igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. PS 14 järgi on põhiõiguste järgimise kohustus pandud riigivõimule. Seega on arestimajal täidesaatva riigivõimu asutusena kohustus tagada, et kinnipeetaval oleks juurdepääs üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile, sh asjakohastele õigusaktidele. 2 Vt RKHKo , nr , p 9.

3 Kinnipeetava õiguse vangistuse täideviimist reguleerivale informatsioonile kinnipeetava vastuvõtmisel ning vajadusel hiljemgi sätestab samuti Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta 3 (edaspidi ka Euroopa Vanglareeglistik) p 30.1 ning ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete 4 p 35 jj. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) rõhutas oma 2. üldaruandes, kui tähtis on politseil vahistatut kõigist tema õigustest selgesõnaliselt ja viivitamatult teavitada. Selle tagamiseks soovitab CPT anda vahistatutele kohe pärast vahistamist dokument, kus on võimalikult ühemõtteliselt loetletud tema õigused. Vahistatu omakorda peaks andma allkirja selle kohta, et teda on tema õigustest teavitatud. 5 ASkE 8 sätestab, et arestimajja vastuvõetud kinnipeetule tutvustatakse allkirja vastu talle arusaadavas keeles arestimaja sisekorraeeskirja ning antakse õiguste ja kohustuste kohta kirjalik teave. ASkE 56, mis reguleerib kirja väljasaatmist, lõige 1 sätestab, et vajadusel selgitatakse kinnipeetule ametiasutuste kompetentsi. Arestimaja sisekorraeeskirja seletuskiri märgib, et ASkE -ga 8 tagatakse ühelt poolt kinnipeetu teadlikkus tema kohustustest arestimajas viibimise vältel, teiselt poolt tutvustatakse talle tema õigusi, mis on vajalik kaitseõiguse realiseerumiseks. See tuleneb vangistusseaduse (VangS) 14 lõikest 2, mis näeb ette, et kinnipeetavale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning talle antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. 6 Tagamaks seda, et kinni peetaval isikul oleks täielik ülevaade oma õigustest ja ka kohustustest, tuleb ASkE 8 tõlgendada laiendavalt. Hoolimata sellest, et norm sätestab tutvustamiseks sõnaselgelt üksnes arestimaja sisekorraeeskirja, tuleb kinni peetavale isikule anda normi mõtte ja eesmärgi kohaselt ülevaatlik teave ka teistest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest, mis võivad omada isiku kinnipidamise seisukohalt tähtsust. Sellist lähenemist toetab ka ASkE 56 lg 1 ja eelnevalt märgitud arestimaja sisekorraeeskirja seletuskiri. Lisaks tuleneb laiema õiguste tutvustamise põhiseaduslik taust PS -dest Teisisõnu, arestimajas peaks olema kinnipeetavatele isikutele tutvumiseks/tutvustamiseks ülevaatlik õiguste ja kohustuste kataloog (ka muudes enam levinud keeltes, nt vene ja inglise keeles), mis hõlmaks lisaks sisekorraeeskirjas sätestatule ka näiteks erinevaid kaebeõigusi (sh kaebeorganeid ja nende pädevus, kaebe-/vaidemenetlust, kohtumenetlust jne). 3 Euroopas üldtunnustatud tingimused vanglatele sätestab Euroopa Vanglareeglistik. Viimase punkt 10.1 sätestab, et Euroopa Vanglareeglistikku kohaldatakse isikute suhtes, kellele kohus on määranud eelvangistuse või kellelt on võetud vabadus süüdistuse tagajärjel. Soovituse punkt 10.3 b) sätestab, et vanglareeglistikku kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele kohus on määranud eelvangistuse või kellelt on võetud vabadus süüdistuse tagajärjel ning keda võidakse teatud põhjustel kinni pidada mujal. Paraku hoitakse pidevalt Eestis arestimajades lisaks arestialustele ka vahistatuid ja süüdimõistetuid. Seetõttu leian, et kõnealune soovitus on ka arestimajadele kohaldatav. Kättesaadav arvutivõrgus: 4 Kättesaadav arvutivõrgus: 5 CPT 2. üldaruanne, p 36, kättesaadav arvutivõrgus: 6 Arestimaja sisekorraeeskirja seletuskiri lk 2. Kättesaadav arvutivõrgus:

4 Eelnevalt nimetatud kahe arestimaja sisekorraeeskirja normi koosmõjus on oluline, et kinni peetavale isikule antakse piisavalt aega õigusaktidega tutvumiseks ning et ta saaks vajalikul määral ülevaate oma õigustest ja kohustustest enne aresti, lühiajalise vangistuse või eelvangistuse kandmisele asumist. Rõhutamist väärib, et kui arestimajas viibiv isik ei ole teadlik oma kohustustest, siis võib sellele järgneda distsiplinaarkaristus. ASkE 79 lg 1 sätestab, et vangistusseaduse, arestimaja sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Vältimaks kinni peetava isiku põhiõiguste ulatuslikku riivet põhjusel, et isik ei olnud teadlik oma kohustustest, on õigusaktide tutvustamise nõude korrektne täitmine eriti oluline. Kõnealuse nõude täitmine on vajalik viisil, et hilisemalt ei tekiks selle pinnalt kahtlusi, mis võivad viidata sellele, et arestimaja ei ole reaalselt tegelikkuses kinni peetavale isikule tema õigusi ja kohustusi tutvustanud. Kontrollkäigul selgus, et üldjuhul on vähemasti formaalselt isikule tema õigusi arestimajja saabumisel tutvustatud (täidetud vastav akt ning võetud sellele isiku allkiri), kuid vestlustel toonitasid mitmed kinnipeetud, et reaalselt nad oma õigusi ja kohustusi väga hästi ei tea. Seetõttu jääb õhku kahtlus, et võib-olla ei ole õigustest ja kohustustest teavitamine olnud piisav. Samas on oluline märkida, et isiku arusaamisvõime ning vajadus olla teadlik oma õigustest ja kohustustest on erinev. Lisaks märkis arestimaja ülem, et varasemalt on kinnipeetutele antud kambritesse infolehti õiguste ja kohustuste kohta, kuid seda praktikat muudeti, kuna kinnipeetud asusid saadud materjale kuritarvitama (kleepima kinni kambri valgusteid jne). Eeltoodust teeb õiguskantsler Põhja Politseiprefektuurile (arestimajale) soovituse pöörata enam rõhku kinnipeetavale sisuliselt tema õiguste tutvustamisele. Politseiametile teeb õiguskantsler soovituse koostöös prefektuuridega töötada välja kinnipeetavatele nn lühipakett (mõne leheküljeline) tavakeelsete selgitustega tema õiguste ja kohustuste kohta, kus on muu hulgas viidatud ka erinevatele kaebeõigustele. Lühipaketis peaksid olema kindlasti viited asjakohastele õigusnormidele, kust isik saaks vajaduse korral oma õigustest/kohustustest täieliku ülevaate, ning isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamisel tuleks lühipaketile lisada kindlasti arestimaja sisekorraeeskiri. Lühipakett peaks olema vähemalt tõlgitud enam levinud võõrkeeltesse. Samuti teeb õiguskantsler Politseiametile ettepaneku, tõlkida arestimaja sisekorraeeskiri vähemalt vene ja inglise keelde ning varustada kõik prefektuuride kinnipidamiskohad kõnealuste tõlgetega. (4.2) Kinnipeetu isiklik toimik ja lähedaste teavitamine Kinnipeetute isiklike toimikutega tutvumisel selgus, et seitsmel juhul 19-st ei olnud toimikus märget selle kohta, et kinnipeetu lähedasi oleks teavitatud isiku asukohast. Enamusel juhtudest oli tegemist isikutega, kes olid arestimajja saabunud vanglast. Lähedaste teavitamise põhiseaduslik taust tuleneb PS 21 lg 1 lausest 1. Viimane sätestab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil

5 vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Lähedaste teavitamise küsimusele on rõhku pööranud ka CPT. Viimane peab eriti tähtsaks politsei kinnipeetud isikute kolme õigust: kinnipeetava õigust teavitada vahistamisest vabalt valitud kolmandat isikut (pereliige, sõber, konsulaat), õigust advokaadikaitsele ja õigust nõuda, et teda vaataks läbi tema valitud arst (lisaks politsei initsiatiivil väljakutsutud arsti läbivaatusele). 7 Need on CPT arvates kolm peamist tagatist kinnipeetud isikute väärkohtlemise vastu, mida tuleks kohaldada kohe pärast vabaduse võtmist, hoolimata sellest, kuidas asjaomane õiguskord seda käsitleb (vahistamine, arest jne). 8 Vahialuse õigus teavitada vahistamisest kolmandat isikut peaks põhimõtteliselt olema tagatud kohe pärast isiku vahistamist. CPT möönab, et selle õiguse elluviimisel võib kohaldada teatud erandmeetmeid, kaitsmaks politseiuurimise seaduslikke huve. Need erandid peavad olema selgelt määratletud ja range ajalise piiranguga ning nende rakendamisega peaksid kaasnema asjakohased tagatised (näiteks: viivitus vahistamise teatavakstegemisel tuleb kirjalikult fikseerida koos vastava põhjendusega ning selle rakendamiseks on nõutav asjaga mitteseotud politsei vanemohvitseri või prokuröri nõusolek). 9 Lisaks CPT-le on ka ÜRO pidanud vajalikuks märkida, et kinni peetud isikutele tuleb tagada võimalus viivitamatult teavitada oma kinnipidamisest lähedasi. 10 ASkE 5 lg 3 sätestab, et arestimaja ametnik kontrollib, kas kinnipeetule on võimaldatud tema kinnipidamisest teatamine ühele tema poolt nimetatud lähedasele ning selle mitterealiseerumisel tagab teatamise, välja arvatud juhul kui seaduses on sätestatud teisiti. Andmed (lähedase nimi, telefoni number ja teatamise kellaaeg) lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse. Praktikas sõltub lähedaste teavitamise dokumenteerimine ja ka teavitamise korraldus sellest, millisel põhjusel isik arestimajas viibib. Sõltuvalt sellest, millises menetluses on isikult vabadus võetud, kehtib erinev lähedaste teavitamise fikseerimise kord. Kui tegu on isiku kinnipidamisega kriminaalmenetluses, siis koostatakse isiku kinnipidamise kohta "Kahtlustatava kinnipidamise protokoll", juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -st 218. KrMS 218 sätestab, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kantakse muu hulgas kahtlustatavale KrMS -s 34 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamine ning kinnipeetu avaldused ja taotlused. KrMS 217 lg 10 sätestab, et kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu, aga kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda. 7 Hiljem on see õigus sõnastatud järgmiselt: õigus arstiabile, sh arstlikule läbivaatusele, kui vahistatu seda soovib, mille teostab tema valitud arst (lisaks politsei initsiatiivil väljakutsutud arsti läbivaatusele). 8 CPT 2.üldaruanne, p 40, kättesaadav arvutivõrgus: 9 CPT 12.üldaruanne, p 43, kättesaadav arvutivõrgus: 10 ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuded p 92, kättesaadav arvutivõrgus:

6 Lisaks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud normile on justiitsminister kehtestatud määruse nr 39 "Kriminaalasja kohtueelse menetluse dokumentide näidisvormide kehtestamine", mille lisast nr 57 tuleneb kahtlustatava isiku kinnipidamise protokolli täpsem vormiline soovituslik regulatsioon. Näidisvormist nähtub, et protokollis puudub eraldi punkt, kus oleks kirjas, kuivõrd isikule selgitatakse tema õigust teavitada lähedast enda kinnipidamisest ja oma asukohast. Protokolli plangil on jaotis "Kinnipeetu avaldused ja taotlused" (p 10), mille all on praktikas vahel tehtud märge, et isik palub teavitada tema kinnipidamisest lähedasele (abikaasale, emale vms). Läbivaadatud vahistatute toimikutes sisaldus pooltel juhtudel teave lähedase teavitamisest kahtlustatavana kinnipidamise protokollis, ülejäänud juhtudel kinnipidamise protokoll seda teavet ei sisaldanud ja puudus ka fikseering selle kohta, kuidas arestimaja on täitnud ASkE 5 lõikest 3 tulenevat kohustust. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 46 lg 4 sätestab, et menetlusaluse isiku taotlusel tehakse tema asukoht teatavaks tema valikul vähemalt ühele isikule. Alaealise kinnipidamisest tuleb viivitamata teatada tema vanemale või eestkostjale või hooldajale ja sotsiaaltalitusele. VTMS 51 lg 1 alusel on justiitsminister kehtestanud määrusega nr 38 väärteoasja kohtuvälise menetluse dokumentide näidisvormid. Määruse lisa 9 järgi on näidisvormi protokollis olemas eraldi märge, et isikul on õigus teavitada oma lähedast, millele järgneb punktiirjoon, kuhu isik saab märkida, kas ja keda ta teavitada soovib. Arestialuse puhul on võimalik, et isik ei ole menetluse ajaks kahtlustatavana kinni peetud ja ta tuleb aresti kandma vabadusest. Sellisel juhul koostatakse ASkE 4 lg 3 kohaselt isiku arestimajja vastuvõtmisel isiku kinnipidamise protokoll. Sisekorraeeskirjas ei ole protokolli sisu- ja vorminõudeid täpsustatud. Toimikutega tutvumise tulemusel saab tõdeda, et kõigi arestialuste puhul sõltumata sellest, kas nad olid enne karistuse kandmisele asumist kinni peetud või mitte nähtus kinnipidamise protokollist see, et isikut kas oli teavitatud lähedaste teavitamise võimalusest või oli fikseeritud ka teavitamine ise (nt teatatud emale, [nimi] ja [telefoninumber]). Kui kinni peetud isik (vahistatu või süüdimõistetu) saabub arestimajja teisest kinnipidamiskohast (vangla või arestimaja), siis on vabaduse võtmisest teavitamise võimaldamise kohustus kinnipidamise teostajal. Ka ASkE 5 lg 3 kohustab arestimaja kontrollima vaid seda, kas isik on oma kinnipidamisest saanud teavitada. See tähendab, et õigusaktidest ei tulene otsesõnu kohustust tagada isikule võimalus teavitada lähedasi ka oma ümberpaigutamisest teise kinnipidamiskohta. Nende kinnipeetavate isiklikest toimikutest, kes olid arestimajja saabunud teisest kinnipidamiskohast, ei sisaldunud teavet selle kohta, kas arestimajas on olnud tagatud võimalus teavitada isikul oma lähedasi ümberpaigutamisest. Hea halduse tavaga 11 koosmõjus võib tõlgendada ASkE 5 lõige 3 viisil, et üks oluline põhimõte, mida kinnipeetu lähedaste teavitamisel tasuks järgida, on kindlasti see, et kui isiku asukoht muutub, peab kinnipeetu 11 RKPJKo , nr , punktid 12 ja 16: "Kuigi PS 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele [...] Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS-st tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest."

7 soovil kindlasti toimuma uus lähedaste teavitamine, et lähedased oleksid teadlikud isiku asukohast. Eeltoodust tulenevalt teeb õiguskantsler Põhja Politseiprefektuurile järgmised soovitused: - juurutada arestimajas praktika, mille kohaselt kinnipeetu soovil teavitatakse tema lähedasi isiku asukohast ka juhul, kui isik saabub arestimajja mõnest muust kinnipidamiskohast (nt vanglast); - dokumenteerida lähedaste teavitamine viisil, millest kajastuks ka see, keda teavitati, millal jne. Õiguskantsler teeb ettepaneku Politseiametile koostöös prefektuuridega välja töötada ja kehtestada kõikides prefektuurides kinnipeetu lähedaste teavitamise korraldus. Viimases tuleks ette näha muu hulgas ka see, kes kinnipeetu lähedasi teavitab ja kuidas teavitamine toimub (tasuta kiri, telefoni kasutamine vms). (4.3) Jalutushoovi kasutamine Vestlusel arestimaja ülemaga ning kinni peetavate isikutega selgus, et arestimaja ei võimalda kinni peetavatele isikutele õigusaktides ettenähtud jalutamise võimalust. Ringkäigul selgus, et arestimaja juurde kuulub videovalve ja kutsunginuppudega jalutushoov, kuid seda ei saa kinnipeetutele jalutamise võimaldamiseks kasutada. Viimase põhjuseks tõi arestimaja ülem ametnike kõrge töökoormuse, millest tulenevalt ei ole arestimajal töötajat, kes võiks jalutavate kinnipeetute üle järelvalvet teostada. CPT on märkinud, et isikutele, keda peetakse politseis kinni enam kui 24 tundi, tuleb iga päev võimaldada vabas õhus viibimine 12. VangS 93 lg 5 sätestab, et vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. ASkE 31 p 4 sätestab, et kinnipeetul on õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus viibida. Siinkohal tuleb rõhutada, et arestimajades jalutushoovide kasutamine on laiem probleem nii põhjusel, et see puudub arestimajas täielikult (nt Kuressaare, Pärnu, Haapsalu, Võru, Valga arestimaja), kui ka tulenevalt administratiivsetel põhjustel jalutushoovi kasutamise võimatusest/piiratusest (nt Jõhvi ja Tartu arestimaja). Kõnealuse arestimaja puhul on värskes õhus viibimise vajadus veelgi suurem tulenevalt asjaolust, et kinnipidamiskambrite aknad ei paista läbi. Seega puudub kinnipeetul pea täielikult võimalus näha vahetult päevavalgust. Ühest küljest on värskes õhus viibimise õigus kinni peetavale isikule sätestatud õigusaktides, kuid teisalt ei suuda arestimajad seda täita. Seega tekib olukord, kus õigusnorm omab deklaratiivset tähendust ning politsei, jättes selle täitmata, rikub kinni peetava isiku õigusi Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee standardid, lk 13. Kättesaadav arvutivõrgus: 13 Nt RKHKo , nr , p 9: "Kinnipidamise ja vangistuse tingimused sõltuvad muu hulgas ka riigi majanduslikest võimalustest, kuid kolleegiumi arvates saab õigusvaidlustes majanduslikke võimalusi arvestada kaalumisruumi olemasolul. Majanduslike faktoritega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses

8 Probleemi saaks lahendada kas värskes õhus viibimise reaalse tagamisega, mis tähendaks teatud arstimajade puhul väga suuri kulutusi, või õigusnormi muutmisega. Viimase puhul peab aga arvestama isiku põhiõigustega, rahvusvaheliste standarditega ning seetõttu ei saa värskes õhus viibimise võimalust kaotada. Arestimajades, kus jalutushoovi kasutamine ei ole võimalik administratiivsetel põhjustel (s.t eeskätt järelevalvet teostavate ametnike puudumise tõttu), on probleemi võimalik leevendada arestimajasisese selge regulatsiooni (nt vastava juhendi) loomisega, millega tagataks värskes õhus viibimine kinni peetavatele isikutele, lähtudes selgetest objektiivsetest kriteeriumitest. Näiteks on Tartu arestimajas kehtestatud kord, mille alusel on piiratud ametnike ressursiga tagatud jalutamine kinni peetud isikutele, lähtudes ratsionaalsetest (nt isikute põgenemisoht, terviseseisukord jne) kaalutlustest. Kõnealuse arestimaja kasuks jalutamisvõimaluse võimaldamisel loomisel räägib kahtlemata asjaolu, et olemas on videovalve ja kutsunginuppudega jalutushoov, mis on hiljuti ka põgenemiskindlamaks muudetud. Samuti on arestimajas päevasel ajal võrdlemisi suur hulk ametnikke tööl, kelle töö ülesandeid ja tööaja kasutamist võiks ratsionaalse pilguga hinnata ning võimalik, et mõni ametnik siiski jalutamise üle järelvalvet teostama leitakse. Juhendi vms näol selge regulatsiooni loomine oleks vajalik vältimaks võimalikke kahtlusi ametnike meelevaldsuses jalutamisvõimaluse andmisel. Rõhutan siiski, et korra loomine on vaid ajutine lahendus ning püüelda on vaja selleni, et arestimaja suudaks kinni peetud isikutele tagada täies mahus õigusaktides sätestatud jalutamisvõimaluse. Eelnevast tulenevalt teeb õiguskantsler Põhja Politseiprefektuurile soovituse (vajadusel koostöös Politseiametiga) koostada juhend selgete kriteeriumitega jalutamisvõimaluse andmiseks juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik arestimajas viibivatele isikutele täies mahus jalutamisõigust tagada. Jalutusvõimaluse rakendamiseks palub õiguskantsler hinnata muuhulgas olemasolevate ametnike töökoormust ning ressurssi, mida nõuab kinnipeetute jalutamine võrdlemisi turvalises jalutushoovis. (4.4) Isikliku hügieeni võimalused arestimajas Vestlustel kinnipeetutega selgus, et arestimaja tagab isikutele pesemisvõimaluse üks kord nädalas, kuid seda on isikute endi hinnangul liiga vähe. Eriti pidasid tagasihoidlikku isikliku hügieeni eest hoolitsemist probleemiks naissoost kinnipeetud. Samas märkisid just viimased, et mõni arestimaja ametnik annab neile õhtuti soovi korral kambrisse ämbriga sooja vett. Inimväärikuse põhimõte on sätestatud PS -s 10. Riigikohus on rõhutanud "[ ], et inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta." 14 Euroopa Vanglareeglistik toonitab preambulis, et vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine eeldab julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa Vanglareeglistiku imperatiivselt sätestatud normide järgimata jätmist. Hoone ehituslikust eripärast tuleneda võiv akende puudumine kambris, jalutushoovi või raamatukogu puudumine on küll objektiivsed asjaolud, kuid need ei välista, et sellistes tingimustes isiku kinnipidamine on õigusvastane." 14 RKHKo , nr , p 10.

9 punkti 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte. 15 Eelnevast tulenevalt kuulub inimväärikuse hulka ka hügieeninõuete järgimine. Arestimaja ülesanne on kinnipeetute inimväärikuse tagamine kinnipidamisasutuses. Seega tuleb arestimajal panna rõhku muuhulgas ka kinnipeetute isikliku hügieeni vajaduste rahuldamise piisavaks tagamiseks. CPT märgib oma 10. üldaruande punktis 31, et iseäranis naissoost kinni peetavatele isikutele peab olema tagatud erisustega hügieenitingimused, mis lähtuvad isiku soost, ning nendega mittearvestamine võib kaasa tuua ebainimliku kohtlemise. 16 VangS 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. ASkE 31 p 12 sätestab, et kinnipeetul on õigus kord nädalas käia saunas, vannis või duši all ning saada voodipesu. Tänases ühiskonnas peavad enamus inimesi normaalseks igapäevast või ülepäeviti dušši kasutamise võimalust ega kujutaks ette vähemat. Kuigi arestimaja sisekorraeeskiri näeb ette miinimumina üks kord nädalas pesemisvõimaluste kasutamise, on toodu kindlasti üksnes miinimum. Inimväärikuse põhimõttest lähtuvalt tuleks arestimajal püüda tagada sagedasem pesemisvõimalus. Viimane kehtib eriti naissoost ning terviseprobleemidega kinnipeetute kohta. Teadvustada tuleb, et loomulikult kõikide kinnipeetute isikliku hügieeni harjumused ei pruugi olla sarnased. Siiski peab arestimaja, lähtudes inimväärikuse põhimõttest, tagama kinnipeetavate vajadustele vastava isikliku hügieeni eest hoolitsemise sageduse. Arestimajal tuleks leida lisaressursse, võimaldamaks kinnipeetutel isikliku hügieeni eest (nii enda kui riiete pesemise võimalused) hoolitseda paremini ning luua selle kasutamiseks ka selge regulatsioon ning sätestada dušši kasutamise kestus ja aeg arestimaja päevakavas või muus, arestimaja tööd reguleerivas korras. Eelnevast tulenevalt teeb õiguskantsler Põhja Politseiprefektuurile soovituse leida vähemalt naissoost ja terviseprobleemidega kinnipeetutele lisa pesemisvõimalusi ning sätestada see arestimaja päevakavas vms korras. (4.5) Vahistatud isikute viibimine arestimajas Kontrollkäigul selgus, et enamus arestimajas viibivatest isikutest on kriminaalmenetluse raames vahistatud. Vestlustel vahistatutega, arestimaja ülemaga ning tutvudes arestimaja töö arvestuse raamatuga selgus, et keskmiselt viibivad vahistatud arestimajas järjest umbes ühe kuu, kuid mõningatel juhtudel oli arestimajas viibitud aeg ka pikem. Eesti kinnipidamissüsteemis on tänasel päeval paratamatu, et vahistatud viibivad eeluurimisvangla asemel ajutiselt ka arestimajas. 17 Samuti on ilmselge see, et arestimaja ei 15 Kättesaadav arvutivõrgus: 16 Kättesaadav arvutivõrgus: 17 VangS 90 lg 2 sätestab, et eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

10 suuda tagada vahistatule, kellelt võib vabadus olla võetud kuni pooleks aastaks (kohtualusena isegi kauemaks), kõiki neid õigusi, mida näeb õiguskord. Eelkõige on probleemseks vahistatule arstiabi võimaldamine, jalutamine, osadel juhtudel ka haridustee jätkamine. Õiguskantsler peab hetkeolukorras aktsepteeritavaks vahistatu arestimajas viibimise maksimaalseks tähtajaks ühte kuud. Arestimajas viibimise pikkusega seonduvatele negatiivsetele külgedele (arstiabi taseme erinevus vanglaga, psüühilised probleemid) viitas vestlusel ka velsker. Õiguskantsler teadvustab, et vahistatute viibimine arestimajades ei ole otseselt politsei ja arestimaja poolt tekitatud probleem, vaid kitsaskohaks on arestimajade ja vanglate omavaheline koostöö, mis on tihtipeale mõjutatud vanglate eeluurimisosakondade püsivast suurest täituvusest. Viimasest tingituna teeb õiguskantsler soovituse Politseiametile koos Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga kaardistada vahistatute arestimajades viibimise hetkeolukord ning püüda leida võimalusi, millega saaks vahistatu arestimajas viibimise aega piirata ühe kuuga. (5) Kontrollkäigu tulemusel teeb õiguskantsler isikute põhiõiguste paremaks tagamiseks soovitused Põhja Politseiprefektuurile (arestimajale) kinnipeetutele tema õiguste ja kohustuste tutvustamise osas, jalutushoovi kasutamise ning kinnipeetu isikliku hügieeni võimaldamise küsimuses. Politseiametile ja Põhja Politseiprefektuurile (arestimajale) teeb õiguskantsler soovituse kinnipeetu lähedaste teavitamise ühtse korra väljatöötamise osas. Lisaks teeb õiguskantsler soovituse Politseiametile koostöös Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga analüüsida vahistatute viibimist arestimajades. Soovituste täitmise osas teostab õiguskantsler järelkontrolli 6 kuu möödudes soovituste tegemisest.

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) viisid õiguskant

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) viisid õiguskant Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu ja Kuressaare politseijaoskonna arestikambritesse (1) 13.11.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei-

Rohkem

Kontrollkäik Võru ja Valga kambrisse_2011

Kontrollkäik Võru ja Valga kambrisse_2011 Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Võru ja Valga kambrisse. (1) 01.03.2011 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigud Politsei-

Rohkem

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud

Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) viisid õiguskantsleri nõunikud Kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri arestimaja Jõgeva ja Tartu arestikambritesse (1) 12.09.2014 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi etteteatamata kontrollkäigu Politsei- ja Piirivalveameti

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Justiitsministeerium_soovitus

Justiitsministeerium_soovitus Minister Hanno Pevkur Justiitsministeerium info@just.ee Teie 9.10.2012 nr 11-3/7065 Õiguskantsler 13.02.2013 nr 7-4/120885/1300283 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Kinni peetavatele

Rohkem

Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149

Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Teie nr 2.1-4/ Meie nr 7-4/131149 Prefekt Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur pohja@politsei.ee Teie 26.11.02013 nr 2.1-4/152749-4 Meie 10.02.2014 nr 7-4/131149/1400629 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi

Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.

Rohkem

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

ECHR

ECHR EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS TEINE OSAKOND KOHTUASI NIKITIN JT vs. EESTI (Kaebused nr 23226/16 ja veel 6) KOHTUOTSUS STRASBOURG 29. jaanuar 2019. a Käesolev kohtuotsus jõustub konventsiooni artikli 44 lõikes

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas 24.09.2014 järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (edaspidi ka keskus), et saada ülevaadet 2013.

Rohkem

Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse

Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenuse Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 27.02.2014 kahel korral etteteatamata AS-i Hoolekandeteenused Valkla Kodu, millest esimene kontrollkäik toimus

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Vahistamiste analüüs

Vahistamiste analüüs Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Kontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex

Kontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Lõputöö

Lõputöö Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž Õnnela Reivardt KS042 TARTU JA VIRU VANGLA MEIE VANGLASÜSTEEMI ARENGU KONTEKSTIS Lõputöö Juhendaja: Katrin Mänd, MA Tallinn 2007 ANNOTATSIOON ÕNNELA REIVARDT (2007)

Rohkem

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Justiitsministeerium_ _Soovitus

Justiitsministeerium_ _Soovitus Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei

Teie nr Meie nr 6-1/130800/ Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politsei Teie nr Meie 21.06.2013 nr 6-1/130800/1302841 Vastus avaldusele Austatud Tänan Teid pöördumise eest, milles soovisite minu seisukohta mitmete politseiteenistust puudutavate küsimuste osas. Esmalt küsite,

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf aotleja foto 4 x 5 cm Siseministri 18.12.2015 määrus nr 74 Siseministri18.12.2015. aasta määruse n1-1/74 odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

KINNITATUD

KINNITATUD TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

IÕ_aruanne_ET_küljendatud

IÕ_aruanne_ET_küljendatud Aruande koostamist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium Autorid: Merle Albrant Merle Haruoja (Eesti Inimõiguste Instituut) Kari Käsper Urmo Kübar (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Õiguskomisjon 20.12.2011 2011/0154(COD) ARVAMUS Esitaja: õiguskomisjon Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU 44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste

Rohkem

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem