SISUKORD. Männi ühistu 17 suvila projekti seletuskiri.töönr. EP1-10/20 Tellija: Semjon Malejev Projek teerija: Osaühing Uett ja KO regkood

Väljavõte

1 SISUKORD 1. ÜLDOSA Sissejuhatus Eelprojekti koostamisel kasutatud normdokumendid ASENDIPLAAN Vastavus lähteandmetele Olemasolev olukord Teed ja platsid Juurdesõidutee Parkimise korraldamine ARHITEKTUUR Hoone üldandmed ja tehnilised näitajad Hoone ehitisalune pind Hoone suletud netopind Hoone tehnopind Hoone köetav pind Hoone kubatuur Arhitektuurne üldlahendus Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon Hoone ruumijaotus Arhitektuursed nõuded piirdekonstruktsioonidele Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsiooni tüüpide järgi KÜTE JA VENTILATSIOON VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, HALJASTUS ELEKTER TULEOHUTUS KESKKONNAKAITSE Õigusaktid ja eeskirjad Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud SUVILA TEHNILISED ANDMED:

2 1. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Vahastu külas Männi ühistu 17 ( suvila rajamiseks, maa sihtotstarve elamumaa. Projekti tellija on Semjon Malejev. projekt on koostatud arvesse võttes olemasolevat suvila vundamenti, tellija soove ja juhiseid. Projekt on koostatud eelprojekti mahus ning selle järgi saab hoonet ehitada. 1.2 Eelprojekti koostamisel kasutatud normdokumendid Majandus- ja taristuministri a määrus nr 97 (Nõuded ehitusprojektile) FIE Priit Kirsiste poolt koostatud geodeetiline alusplaan 1:500 töö nr TJ ASENDIPLAAN 2.1 Vastavus lähteandmetele Männi ühistu 17 kinnistu asub tiheasustuspiirkonnas. Asendiplaan on vastavuses Kuusalu valla üldplaneeringule. Suvila kavandatakse krundi kirdeossa Olemasolev olukord Männi ühistu 17 kinnistul on olemasolev suvila vundament, materjalide hoidistamise kuurid ja salvkaev Teed ja platsid Kinnistule juurdesõit toimub olemasolevalt kvartalisiseselt teelt (Männi üldmaa 1). Parkimine toimub oma krundil Juurdesõidutee Männi 17 kinnistule juurdesõit on olemasolev. 2

3 Parkimise korraldamine Parkimine on korraldatud krundisiseselt. 3. ARHITEKTUUR 3.1 Hoone üldandmed ja tehnilised näitajad Hoone ehitisalune pind Hoone ehitisalune pind 56,6 m 2 Hoone suletud netopind 41,8 m Hoone suletud netopind 41,8 m Hoone tehnopind Hoone tehnopind 0 m Hoone köetav pind Köetav pind 28,7 m Hoone kubatuur Hoone kubatuur ehk maht 221 m Arhitektuurne üldlahendus Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon Suvila on ühekordne soojustatud kergbetoonplokkidest välisseintega, mis on seestväljast kaetud rõhtsa silekrohviga. Projekteeritud suvila välisviimistluseks on helehall silekrohv. Sokliosa kaetakse hallis toonis krohviga. Katus kaetud ruske katuseplekiga. 3

4 Hoone ruumijaotus Suvilas on neli ruumi - kööktuba, kaks tuba ja WC. 3.3 Arhitektuursed nõuded piirdekonstruktsioonidele Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsiooni tüüpide järgi Hoone piirdekonstruktsioonideks on soojustatud kergbetoonseinad Vundamendid Projekteeritava suvila vundamendiks on betoonist linttvundament., lahtise terrassi all postvundament Välisseinad, välisviimistlus Vahelagi Välisseinad on soojustatud kergbetoonist seined, mis kahelt poolt kaetud silekrohviga. Väljast värvitakse uksed ja viilud tumepruuniks, aknad valgeks, ning katusekatteks on punakaspruun trapetsprofiiliga katuseplekk. Vahelagi on puidust Katuse konstruktsioon Katuse konstruktsiooni kandva osa moodustavad sarikad mõõtudega 150X50 mm. Sarikate peal on katusekile, distantsliist, roovitus ja katusekatteks trapetsprofiiliga katuseplekk Siseseinad, siseseinte viimistlus Suvila siseseinte kandjaks on kavandatud metallprofiil. Metallkarkass on kahelt poolt kaetud kipsplaadiga. 4

5 Avatäited Hoone uksed ja aknad on puidust Piirdetara Piirdetara jääb olemasolev võrkaed. 4. KÜTE JA VENTILATSIOON Hoones on üks puuküttega ahi. Sundventilatsioon puudub. 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, HALJASTUS Veevarustus toimub krundil asuvast salvkaevust, reoveed juhitakse reovete kogumismahutisse. Haljastust käesoleva projekti mahus ei käsitleta, vajadusel tellitakse haljastusorojekt. 5. ELEKTER Käsitletav suvila saab elektri kinnistu liitumiskilbist, vajadusel lahendatakse käesolev peatükk eraldiseisva projektina. 7. TULEOHUTUS 7.1. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Suvila ehitusprojekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus - Siseministri määrus nr 17 Ehitisel esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele - Majandus ja taristuministri määrus nr 7 Nõuded ehitusprojektile - Standard EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - Standard EVS 812-2:2014+AC:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 2. Ventilatsioonisüsteeemid Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - Standard EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 5

6 7.2. Määratlused Käesoleva tuleohutuse osaga antakse lahendus suvilale. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP 3. Hoone kuulub I kasutusviisiga hoonete loetellu, eripõlemuskoormus on klassist kuni 600 MJ/m2. Korruste arv: 1 (üks) Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Tuletõkkekonstruktsioonid pealmaakorrustel EI 30 Jäigastavad ja kandekonstruktsioonid: R Konstruktsioonide kirjeldus Suvila kõrguseks maapinnast on 4,9 m maapinnast. Suvila välisseinte ehitusmaterjaliks on kergbetoonplokk, millele on paigaldatud penoplastist soojustus ja seest ning väljast kaetud silekrohviga. Katuse konstruktsioon on plekk-katus puitsarikatel Tuletundlikkused Välisseina minimaalne tuletundlikkuse nõue on D-s2,d2 Seinad ja laed: üldjuhul vähemalt D-s2,d2; õhutuspilu välispind D,d2. Katusekattematerjaliks on katuseplekk, väline tuletundlikus Broof(t2) 7.5. Tuletõkkesektsioonid, kandekonstruktsioonide tulepüsivus Suvila moodustab kogu ulatuses ühe tuletõkkesektsiooni Evakuatsioonilahendus Evakueeruda on võimalik välisuste ja akende kaudu Pääs katusele ja pööningule Suvila katusele pääseb mööda katuseredelit ja pööningule pääs tagatakse kööktoast luukredeli kaudu Tuletundlikkus, eripõlemiskoormus, küttekolded ja suitsukorstnad: Suvila horisontaalsetele ja vertikaalsetele kandetarinditele nõudeid ei esitata. 6

7 Välisseinte pinnakihi tuletundlikkus peab olema vähemalt Ds2,d2, sisepindadel D-s2,d2. Eripõlemiskoormus on alla 600 MJ/m². Hoone korsten peab vastama EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid standardile. Korstna välispind eraldatakse põlevatest ehituslikest konstruktsioonidest läbiminekul vahelaest ja- katuslaest ning vaheseinast tootjafirma poolt väljastatud instruktsioonide kohaselt. Korstna kõrgus on vähemalt 800 mm katuseharjast kõrgemal. Kivikatuse väline tuletundlikkus on Broof(t2-4) Küttekolded ja nende ohutuskujad peavad vastama EVS EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Hoonel on üks kamin ja elektriline saunakeris ning üks moodulkorsten. Korstna puhastamiseks ettenähtud tahmaluugid paigaldatakse nii, et küttekolde kõiki osi saaks puhastada üldtuntud korstnapühkimisvahenditega ja et luukide ees oleks vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väikseimaks tahmaluugi suuruseks on 65X130 m Küttekollete koldeukse esine tulekindel põrandakate ulatub koldesuust eemale 40 cm ja küttekolde külgedele 10 cm; põrandakatteks on keraamiline plaat või plekk-kate vastavalt EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid Tuleohutuskuja Hoone asub lähimast naaberpiirist 6,6 m kaugusel, seega on naaberkinnistuga hoonetevaheline kuja (8 m) tagatud Tuleohutuspaigaldised Suvila varustatakse autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, või siis keskseadme kaudu juhitava anduriga ning vähemalt ühe 6 kg pulberkustutiga Suitsueemaldus Suvilast tagatakse suitsueemaldus uste ja avatavate akende kaudu Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs Päästemeeskond pääseb krundile mööda avalikke teid ja mahasõitu mis on vähemalt 3,5 m laiune. Päästemeeskonna juurdepääs abihoonesse tagatakse välisuste kaudu Tulekustutusvesi 7

8 Suvila asub tiheasustuspiirkonnas. Lähimaks tuletõrje veevõtukohaks on Kolga mõisa kõrval asuv tuletõrje hüdrant, mis jääb Männi ühistu 17 kinnistust 5,5 km kaugusele. Seepärast tuleks krundile rajada maa-alune 10 m³ tuletõrje veemahuti. eevooluhulk peab olema tagatud 10 l/s 3 tunni jooksul. 8. KESKKONNAKAITSE 8.1 Õigusaktid ja eeskirjad Kuusalu valla jäätmekava 8.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud Ehituspraht veetakse kohaliku omavalitsuse poolt ladustamiseks ette nähtud aladele. Puit sorteeritakse krundi ning läheb osaliselt taaskasutusse kütusena. Tahked jäätmed kogutakse prügikasti ja antakse üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9. SUVILA TEHNILISED ANDMED: Korruste arv 1 Hoone pikkus m 8,8 Hoone laius m 8,2 Hoone kõrgus m 4,9 Hoone ehitisealune pind m² 56,6 Suletud netopind m² 41,8 Hoone maht m³ 221 Seletuskirja koostas: V. Uett 8