Ülevaade nr. ELi õppetunnid aasta finants- ja riigivõlakriisist

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Ülevaade nr. ELi õppetunnid aasta finants- ja riigivõlakriisist"

Väljavõte

1 Ülevaade nr 05 ET ELi õppetunnid aasta finants- ja riigivõlakriisist 2020

2 2 Sisukrd Punkt Kkkuvõte I XIII Sissejuhatus Taust Ülevaate ulatus ja käsitlusviis Finants- ja eurala võlakriisi peamised põhjused ELis aasta finantskriisi peamised põhjused ELis Eurala riigivõlakriisi peamised põhjused ELi vastus finantskriisile Ülevaade 18 Institutsinide vastus finantskriisile Peamised arengud Edusammud ja põhiprbleemid Pliitikameetmed finantssektri vastupanuvõime suurendamiseks Peamised arengud Edusammud ja põhiprbleemid ELi reaktsin riigivõlakriisile Ülevaade 77 Institutsinide vastus riigivõlakriisile Peamised arengud Edusammud ja põhiprbleemid Pliitikameetmed majandusjuhtimise parandamiseks Peamised arengud Edusammud ja põhiprbleemid 89 92

3 3 COVID-19 kriisi mõju ja ELi esialgsed pliitikameetmed Finantssektr COVID-19 kriisi esialgne mõju ELi algsed meetmed Eelarve- ja majanduspliitika COVID-19 kriisi esialgne mõju ELi algsed meetmed Lõppmärkused Lisad I lisa. Klme Eurpa järelevalveasutuse vahelised sarnasused II lisa. Pankadele mõeldud ELi kriisihjamise raamistiku neli peamist etappi III lisa. Näiteid finants- ja riigivõlakriisi ning COVID-19 kriisi kuludest IV lisa. Ülevaade esialgsetest ELi tasandil võetud meetmetest COVID-19 kriisile reageerimisel V lisa. Ülevaade peamistest riigiabi meetmetest COVID-19 kriisile reageerimisel MÕISTED Kasutatud lühendite letelu Ülevaate kstajad

4 4 Kkkuvõte I aasta üleilmsel finantskriisil ning sellele järgnenud majandus- ja eurala riigivõlakriisil li pikaajaline mõju ELi majanduskasvule ja eelarvestabiilsusele. Seda süvendasid ELi finantssüsteemi nõrkus, kehtivad ebapiisavad pliitikavahendid, seireja õiguskeskknd ning eurala puudulik institutsiniline raamistik. II EL n neist kriisidest õppinud ja neile reageerinud. Eurpa Kntrllikda (edaspidi kntrllikda ) n avaldanud nende kriiside algusest peale mitu asjakhast eriaruannet. Käeslevas ülevaates, mis ei le audit, kirjeldame viimase kümnendi jksul timunut, lahendamist vajavaid ülesandeid, võimalikke riske või pliitikas leiduvaid lünki. Dkumendi kstamisel lähtume ma varasematest audititest ja muudest ELi institutsinide või asutuste ning teiste asjamaste rahvusvaheliste rganisatsinide ülevaadetest. Meie ülevaade annab õigeaegse kkkuvõtte käimaslevast arutelust selle üle, kuidas tulevaste katsumustega time tulla. III Kirjeldame finants- ja institutsinilisi refrme. EL karmistas pankade reguleerimist ja järelevalvet ning lõi raamistiku nende krrakhaseks kriisilahenduseks. Ldi Eurpa järelevalveasutused ning karmistati pankade ja nende järelevalveasutuste mikr- ja makrtasandi usaldatavusnõudeid. Lisaks ldi uusi institutsine ja võeti pliitikameetmeid ELi majanduse kskõlastamiseks ja raskustesse sattunud liikmesriikide tetamiseks. IV Need regulatiivsed ja institutsinilised meetmed ks märkimisväärse rahalise ja majandusliku tetusega raskustes levatele pankadele ja liikmesriikidele muutsid ELi majanduse vastupidavamaks. Pankadele n pandud khustus parandada ma kapitalipuhvreid ning riski- ja likviidsusjuhtimist. Nad n asunud prbleemsete laenude arvu vähendama. V Tme välja järelejäänud katsumused. Finantssektris n need näiteks pankade vähene kasumlikkus; viivislaenud, mille arv küll väheneb, ent n teatud liikmesriikides siiski suur; pankade kriisilahenduskõlblikkus ning vajadus viia lõpule pangandusliidu lmine ja töötada välja kapitaliturgude liit. VI Riigiabi meetmed pankade tetamiseks ja eelarvestiimulid aitasid küll kriisi varases etapis majandust stabiliseerida, ent tõid kaasa valitsemissektri võla märkimisväärse suurenemise. See ks turu kahtlustega eurala institutsinilise struktuuri vastupanuvõime khta pani suure surve alla teatud liikmesriikide

5 5 riigivõlakirjade ttlikkuse ja nende krediidireitingu ning riigivõlakriis mõjutas makrda pangandussektreid ja majandust laiemalt. VII EL n võtnud lulisi meetmeid pankade ja riikide vastastikuse sõltuvuse vähendamiseks (nn nõiaring), vähendades pankade sõltuvust avaliku sektri vahenditest, kui neid ähvardab maksejõuetuse risk, ning töötades välja vajalikud instrumendid nende nõuetekhaseks kriisilahenduseks. Liikmesriigid võtsid lulisi eelarve- ja majandusmeetmeid riigieelarve liigse puudujäägi vältimiseks, parandades seega ma eelarvelukrda. VIII Need meetmed aasta kriisidele reageerimisel n tnud kaasa suurema kntrlli finantssüsteemi üle ning pangandussüsteemi, millel n paremad kapitali- ja likviidsuspuhvrid ning khustuste ja nõudeõiguste teisendamise võimalused. Knkreetsete finantsasutuste jälgimiseks kasutati refrmitud ja uusi mikrtasandi usaldatavusnõudeid ning süsteemsete riskide jälgimiseks ja neile reageerimiseks kasutatakse makrtasandi usaldatavusnõudeid. IX Need meetmed tõid ka kaasa liikmesriikide eelarve- ja majanduspliitika parema seire ja kskõlastamise aastal kasutusele võetud Eurpa plaasta pakub ELi üleselt majanduspliitika krdineerimiseks vajalikku raamistikku ning meie auditid selles valdknnas näitavad kvaliteetset analüüsi, mis võimaldab teha asjakhaseid svitusi. Üheks prbleemiks n aga endiselt nende täieliku või märkimisväärse täitmise madal tase. X Kriisid mõjutasid ka teisi sektreid, mille seast paistavad eriti silma kindlustus, pensinifndid ja pangandusteenuseid mittepakkuvad finantsvahendajad. Neist sektritest tulenevate riskide maandamiseks töötati välja pliitikameetmeid. EL n töötanud kindlustuse ja pensinide sektrite jaks välja täiustatud ELi õigusraamistiku ning kehtestanud uusi reegleid pangandusteenuseid mittepakkuvate finantsvahendajate, tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute avaliku järelevalve tugevdamiseks. Ehkki n tehtud märkimisväärseid jõupingutusi kõigis liikmesriikides järjepideva ja põhjaliku järelevalve edendamiseks, kasutatakse endiselt õiguslikku arbitraaži ning prbleeme valmistab järelevalvealane ühtsus. XI Alates nende lmisest n ELi tasandi järelevalveasutustele antud täiendavaid vlitusi, kuid enamik lulisi tsuseid tehakse endiselt liikmesriikide tasandil. Meie auditites n tuvastatud puudusi vastukäivate riiklike ja ELi huvidega tegelemisel, mida ple siiani lahendatud. Lisaks nähakse Eurpa järelevalveasutustele järgmistel

6 6 aastatel ette rhkem ressursse, kuid see vajab veel järgnevate aastate eelarvetes heakskiitmist. XII COVID-19 pandeemia n luline test, millega hinnata ELi majandusliku ja finantsarhitektuuri vastupanuvõimet. Pandeemia mõju n palju suurem kui aasta finantskriisil, seda nii majandusliku mõju kui ka riikide reageerimise ulatuse plest, mida tõendavad eelarvemeetmed ja väljatöötamisel levad sekkumised. XIII EL n võtnud pandeemiaga tegelemiseks mitmeid meetmeid. Ajutine vabastus riigiabi eeskirjadest ning stabiilsuse ja majanduskasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldavad liikmesriikidel kheselt ettevõtlus- ja eelarvepliitikat tetada. Sellele vaatamata leneb pliitikameetmete rakendamise võime ja pandeemia majanduslik mõju luliselt liikmesriikide COVID-19 kriisile eelnenud aja eelarveseisundist. Rakendada tuleb faasilisi refrme, iseäranis liikmesriikides, mille majanduskasv n aeglane ja/või võlg suur. COVID-19 kriisiga kaasneb ht, et ELi majanduslikud erinevused suurenevad.

7 7 Sissejuhatus Taust aasta üleilmsest majanduskriisist n möödunud enam kui 10 aastat, ent selle mõju Eurpa riikide majandusele n lnud väga suur aastaks kannatas Eurpa panganduse ja eurala võlakriisi käes, tegi märkimisväärseid avaliku sektri kulutusi ja elas üle suurima majanduslanguse ELi asutamisest alates. Kriisidel li pikaajaline mõju mitme liikmesriigi majandusele. 02 Kriisidel lid struktuurilised mõjud. Kmisjni aasta kevade majandusprgns 1 näitab, et eurala ptentsiaalne majanduskasv langes 1,9%-lt aastatel ,5%-le aastatel Lisaks näitab see, et ELis kkku tehtud investeeringud langesid aastatel umbes 20% ning vaatamata taastumisele ja uuele ELi investeerimiskavale ei le investeerimine (% SKPst) endiselt saavutanud kriisieelset taset. ELi riikide valitsemissektri kumuleeritud võlamäär, mis li juba enne kriisi kõrge (vahemikus 60% kuni 70%SKPst), ei langenud kriisile järgneva kümnendi jksul alla 80%. 03 Kriisidele reageerimine hõlmas institutsinide ülesehitamist ELi või valitsustevahelisel tasemel: Eurpa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, pangandusliit, ajutine Finantsstabiilsuse Fnd, Eurpa stabiilsusmehhanism ja Eurpa Eelarvenõukgu. 04 Meetmed hõlmasid ka intensiivset ELi refrmikava paremaks reguleerimiseks, järelevalveks, kriiside nõuetekhaseks lahendamiseks ning raskustesse sattunud liikmesriikide majanduslikuks kskõlastamiseks ja teks. Nende seas lid täiustatud mikr- ja makrtasandi usaldatavusnõuded pankadele ja nende järelevalverganitele, uus kriisihjamise raamistik maksejõuetutele või tõenäliselt maksejõuetuks jäävatele pankatele, kapitaliturgude liidu tegevuskava, ajutine Eurpa Stabiilsusmehhanism, stabiilsuse ja majanduskasvu pakti refrmid, suurem majanduslik kskõlastamine Eurpa plaasta raames, makrmajandusliku tasakaalustamatuse menetlus, Eurpa stabiilsusmehhanism (ldud valitsustevahelise institutsinina) ja Eurpa Keskpanga rahapliitilised tsetehingud. 1 Eurpa Kmisjn, aasta sügisene majandusprgns: mõõdukas kasv keerulistel aegadel, lk 64, nvember 2016.

8 8 05 COVID-19 pandeemia n põhjustanud majandusški, mis n alles alanud. Hea taastumine sõltub sellest, kas suudame eelmise kriisi õppetundidega arvestada ja väljatdud nõrkusi silmas pidada. Lisaks eelmise kriisi järelmõjudele n COVID-19 tnud endaga kaasa mitmeid uusi katsumusi. Ülevaate ulatus ja käsitlusviis 06 Käeslev ülevaade ei le audit. Khtusime ja knsulteerisime peamiste asjamaste ELi tasandi institutsinide ja asutustega (kmisjni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektraat ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektraat, Eurpa Keskpank, Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, Ühtne Kriisilahendusnõukgu, Eurpa Pangandusjärelevalve, Eurpa Väärtpaberiturujärelevalve ning Eurpa Kindlustus- ja Tööandjapensinide Järelevalve) ning vaatasime läbi suure hulga ELi eeskirju, suuniseid ja uuringuid, mis avaldati kümnendi jksul kriisist alates. Ülevaates tehakse ka kkkuvõte kriisist alates avaldatud valdknnaga setud mitmete eriaruannete leidudest. 07 Ülevaadet peeti luliseks selleks, et hinnata ELi meetmeid kümnend pärast kriisi. Ülevaate tegemisel muutis COVID-19 kriis selle töö veelgi asjakhasemaks ning see annab õigeaegse ülevaate käimaslevast arutelust selle üle, kuidas reageerida tulevastele katsumustele. Esitame kkkuvõtte peamistest meetmetest, mida EL kriisidele reageerimisel võttis, millist edu saavutati, millised n järelejäänud ülesanded, võimalikud riskid ja pliitika puudused, ning anname teavet COVID-19 kriisile reageerimiseks võetud esimeste sammude khta, täiendades muid kaasnevaid töid, mida leme sellel teemal teinud Meie ülevaates kirjeldatakse viimase finantskriisi peamisi põhjuseid ning tegureid, mis viisid eurala ja ELi võla- ja majanduskriisini. Anname ülevaate järgnevast: 1) ELi institutsiniline ja pliitikavaldknna reageering finantskriisile ning katsumused, millega õigusvaldknd, järelevalve ning süsteemi erinevate sektrite ettevõtjad senini silmitsi seisavad; 2 Eurpa Kntrllikja COVID-19-ga setud töö hõlmab järgnevat: kntrllikja arvamus nr 3/2020 Eurpa struktuuri- ja investeerimisfndide kasutamist käsitleva ELi määruse muutmise khta vastusena COVID-19 puhangule; kstamisel lev ülevaade ELi panuse khta COVID-19-ga setud rahvatervisealasesse reageerimisse; kstamisel lev ülevaade COVID-19-st tuleneva ELi majanduse krdineerimisega setud meetmetest ja väljakutsetest.

9 9 2) ELi institutsiniline ja pliitikaalane reaktsin riigivõlakriisile, sh peamised valdknnad, kus n timunud edasiminek ja need, kus seistakse endiselt silmitsi lahendamist vajavate ülesannetega; ja 3) COVID-19 kriisi esialgne nähtav mõju ülevaate tegemise ajal, ELi esimene reaktsin ja praegused katsumused.

10 10 Finants- ja eurala võlakriisi peamised põhjused ELis aasta finantskriisi peamised põhjused ELis aasta üleilmne finantskriis sai alguse USA kinnisvaraturult, kui lõhkes kõrge riskisusega hüpteeklaenudest tingitud kinnisvaramull. Selle tulemuseks lid pankade suured kahjumid ning kriis levis aastal peamiselt väärtpaberistatud laenude kaudu ka ELi. Lisaks sellele, et kriisi võimendasid ELi finantssüsteemi lemaslevad puudused, paljastas see ka ELi ja liikmesriikide järelevalvesüsteemide, pliitikavahendite ja õiguskeskknna puudused. 10 Kuna ELi liikmesriikide majandus- ja finantstingimused ja -pliitika n erinevad, li kriisil liikmesriikides ka erinev mõju. Vaatamata sellele lid kriisil mõned ühised põhjused, mis tulenesid ELi finantssüsteemist näiteks õigus- ja järelevalveraamistik ning majandusjuhtimise krd (vt tabel 1). Tabel 1. Ülevaade ELi finantskriisi peamistest põhjustest Valdknd Finantssüsteem Peamised põhjused nõrk äriühingu üldjuhtimine ja riskijuhtimine, kus riske ei jälgitud ega juhitud ettevõttesiseselt piisavalt, iseäranis laenude tatlemise ja andmise prtsessis (laenude väljastamine), riskipsitsinide kndumisel knkreetsetesse varadesse (näiteks mõnedes liikmesriikides kinnisvararisk) ja teatud keeruliste finantstdete puhul, mis ei kuulunud tllal ühegi määruse rakendusalasse; vähesed kapitali- ja likviidsuspuhvrid võrreldes riskitasemega, kusjuures mitme lulise institutsini makapital mdustas kriisi ajal vähem kui 3% nende bilansist; ja pankrtti minemiseks liiga suurte pankade maksejõuetus (nt Lehman Brthers USAs) või suurte ELi pankade maksejõuetuse risk, mis pani kgu pangandussektri süsteemse surve alla.

11 11 Õigus- ja järelevalve raamistik ebapiisav mikrtasandi usaldatavusjärelevalve ettevõttesisese riskijuhtimise kvaliteedi ning kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse üle; liikmesriikide erinevad eeskirjad siseturu piires ning piiri- ja turuüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste nõrk kskõlastamine ELi tasandil ning puuduvad kriisilahenduse ja piisavad sundlõpetamise mehhanismid finantseerimisasutustele ning puuduv ELi raamistik, et tegeleda piiriüleste finantseerimisasutuste maksejõuetusega. Majanduse juhtimine Allikas: Eurpa Kntrllikda. kriisieelsed madalad intressimäärad andsid ma sa kinnisvaramulli tekkesse; makrmajanduslik tasakaalustamatus, mis kriisile eelnes, jäi suuresti tähelepanuta ning ei kehtestatud ühtegi ELi makrtasandi usaldatavusraamistikku süsteemsetele riskidele; ja kõrge võlatase, mis kgunes kriisi eel või selle tulemusena finantseerimisasutustes ja laiemas majanduses ks teatud eurala liikmesriikide tasakaalustamata kasvuga. See suurendas survet riigivõlakirjade ttlusele ja finantsilist ebakindlust ning raskendas kapitaliturgudelt vahendite saamist, kuna need vajasid kriisi süvenedes abi. Eurala riigivõlakriisi peamised põhjused 11 Enne kriisi li teatud liikmesriikides riigi rahanduse seire ja kntrll nõrk ning eelarvepuhvrid väikesed. Samuti li nõrk ELi tasandil majanduspliitika krdineerimine, mis võimaldas näiteks majanduse põhinäitajate halvenemist, knkurentsivõime vähenemist ning paindumatuid tööjõu- ja tteturge. Lisaks tõi vastupidava riigiülese pangandusjärelevalve ja pankade kriisilahendusraamistiku puudumine kaasa killustumise ja hu, et tekib pankade ja riikide vastastikuse sõltuvuse nõiaring. 12 Finantskriis tõi pangandussektris kaasa suuri kahjumeid. Sellele järgnenud päästeabi pani suure pinge valitsemissektri võlaturule, mida süvendasid investrite kahtlused eurala struktuuri vastupanuvõimes ja valitsemissektri võlatasemete jätkusuutlikkuses, mis makrda mõjutas majandust. Ehkki pankadele antud riigiabi, maksutulu vähenemine ja muud autmaatsed tasakaalustusmehhanismid aitasid kõik majandust kriisi varases faasis stabiliseerida, tõid need ka kaasa juba niigi kõrge valitsemissektri võlataseme märkimisväärse suurenemise.

12 12 13 Alates aastast avaldas valitsemissektri võla suurenemine teatud liikmesriikides survet riigivõlakirjade ttlusele ja krediidireitingutele ja pani investrid isegi muretsema eurala lagunemise pärast. Liikmesriikide eelarve- ja makrmajanduslikud lud lid kriisi sisenemisel erinevad ning kapitali väljavl teatavatest riikidest suurendas kriisieelset makrmajanduslikku tasakaalustamatust aasta ELi finantsabiprgrammid Kreekale ja Iirimaale, mida tetasid EKP erakrralised rahapliitilised meetmed, lid ette nähtud selleks, et tegeleda eelarveprbleemide ja rahapliitika ülekandemehhanismiga ning vältida kriisi ülekandumist. Seejärel vajasid finantsabi ka Prtugal (2011), Hispaania (2012) ja Küprs (2013). 15 Allakäiguspiraal tähendab lukrdi, kus pankade nõrkustest ja riikide võlakrmusest tulenevad riskid üksteist vastastikku võimendavad. Teatavates liikmesriikides tõid pankade jaks vajalikud päästeabipaketid kaasa riigi suure võlakrmuse. Seepeale langes nende pankade varade kvaliteet, kes masid suures mahus ma kduriigi võlakirju, ja nõrgenes pangandussüsteem. Teistes liikmesriikides tekitas pankadele raskusi nende enda suur võlakrmus. Paljudes eurala riikides registreeriti negatiivne SKP kasv ka ja aastal (vastavalt üheksas ja kaheksas riigis). 16 Alates aastast aitasid eurala institutsinilised ja õiguslikud meetmed pangandussektri lukrda stabiliseerida (pangandusliidu lmine, uued Eurpa Keskpanga (EKP) sekkumisvahendid, Eurpa stabiilsusmehhanism jne). Vaatamata sellele tabas majanduslangus pangandussektrit viivislaenude suure arvu kaudu, mille hulk küll taastumisperidil ( ) vähenes, ent mis vajavad teatud eurala riikides endiselt tähelepanelikku järelevalvet aastal teatas kmisjn ma ülevaates kriisi khta, et ka finantsintegratsin võib põhjustada finantsstabiilsuse riske, eriti euralas, kui seda ei teta nõuetekhane ELi tasandi institutsiniline raamistik ja majanduspliitika krdineerimine 3. 3 Eurpa Kmisjni talituste töödkument: Ecnmic review f the financial regulatin agenda chapters 1 t 4, SWD(2014) 158 final, lk 36.

13 13 ELi vastus finantskriisile Ülevaade 18 Alates aastast n võetud mitmeid meetmeid, et parandada ELi ja eurala finantssüsteemi vastupanuvõimet. Neid saab rühmitada järgmisteks (vt jnis 1). ELi institutsinilised meetmed: Eurpa Finantsjärelevalve Süsteem, sh Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, klm Eurpa järelevalveasutust ja Eurpa järelevalveasutuste ühiskmitee ks riiklike pädevate asutuste ja järelevalveasutustega; ja eurala ning teiste liituda svinud liikmesriikide pangandusliit. Praegu ksneb pangandusliit Eurpa Keskpanga alla kuuluvast ühtsest järelevalvemehhanismist, ühtsest kriisilahenduskrrast, millel n Ühtne Kriisilahendusnõukgu, ja ühtsest kriisilahendusfndist. Lisaks n tehtud ettepanekuid luua Eurpa hiuste tagamise skeem. Õiguslikud ja pliitikameetmed: suuremad mikr- ja makrtasandi usaldatavusnõuded pankadele ja nende järelevalveasutustele; uus kriisilahenduskrd pankadele, mis n maksejõuetud või võivad selleks muutuda, mis ksneb hetkel pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivist 4 ja ühtse kriisilahenduskrra määrusest 5 ; täiustatud õigusraamistik pangandussektrivälistele asutustele, st kindlustuse, tööandjapensini, pangandusteenuseid mittepakkuvate finantsvahendajate ja turu infrastruktuuri sektrid; mai aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik. 5 Eurpa Parlamendi ja nõukgu 15. juuli aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskrra ja ühtse kriisilahendusfndi raames.

14 14 kapitaliturgude liit, sh kmisjni tegevuskava 6 kapitali- ja investeerimisteenuste ühtse turu arendamiseks vajalikule tööle keskendumise suurendamiseks. Jnis 1. ELi reaktsin finantskriisile ELi vastus finantskriisile kahele paralleelsele ja mavahel setud meetmete süsteemile tuginedes ELi institutsinilised meetmed ELi tasandi asutuste, instrumentide, mehhanismide ja raamistike lmine Õiguslikud ja pliitikameetmed Ettevõtete ja finantsinstrumentide reguleerimise ja järelevalve eeskirjad Eurpa Finantsjärelevalve Süsteem (ESFS) Pangandusliit Pangandussektr Kindlustus ja pensinid Kapitaliturgude liit Ksneb järgnevast: Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu Eurpa järelevalveasutused (EBA, EIOPA ja ESMA) Klme Eurpa järelevalveasutuse ühiskmitee Riikide pädevad asutused Ksneb järgnevast: ühtne järelevalvemehhanism (EKP ja riikide pädevad asutused) ühtne kriisilahenduskrd (riikide kriisilahendusasutused, SRB ja ühtne kriisilahendusfnd) kavandatav Eurpa hiuste tagamise skeem Ksneb: pankade ja nende järelevalveasutuste uued eeskirjad uus kriisihjamise raamistik Uued usaldatavusraamistikud Ksneb tegevuskavast Allikas: Eurpa Kntrllikda. Institutsinide vastus finantskriisile Peamised arengud Eurpa Finantsjärelevalve Süsteem aastal kehtestas EL kõrgetasemelise finantsjärelevalve eksperdirühm aruande (nn Larsière aruanne) 7 põhjal kriisile reageeringuna uueks järelevalveraamistikuks Eurpa Finantsjärelevalve Süsteemi. 20 Eurpa Finantsjärelevalve Süsteem n mitmetasandiline mikr- ja makrtasandi usaldatavusasutuste süsteem, millega tagatakse järjepidev ja ühtne finantsjärelevalve Eurpa Liidus. Sellesse kuuluvad Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, Eurpa 6 Eurpa Kmisjn Kapitaliturgude liidu lmise tegevuskava, COM(2015) 468 final, 30. september Kõrgetasemelise finantsjärelevalve eksperdirühma aruanne, veebruar 2009.

15 15 järelevalveasutused, riikide ja järelevalve pädevad asutused ning Eurpa järelevalveasutuste ühiskmitee, mille kaudu juhitakse klme järelevalveasutuse kskõlastamist (vt jnis 2). Jnis 2. Eurpa Finantsjärelevalve Süsteem Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu (ESRB) Haldusnõukgu EKP president ja asepresident Riikide keskpankade või makrtasandi + + usaldatavusjärelevalve asutuste juhid EBA, EIOPA ja ESMA eesistujad + + Eurpa Kmisjn Teadusliku nõuandekmitee ning tehnilise nõuandekmitee esimehed ja aseesimehed Eurpa järelevalveasutuste ühiskmitee EBA Eurpa järelevalveasutused EIOPA ESMA Liikmesriikide Pangandusjärelevalveasutused Liikmesriikide kindlustuse ja pensinite järelevalveasutused Liikmesriikide väärtpaberiturgude järelevalveasutused Allikas: Eurpa Kntrllikda. 21 Süsteemne risk finantssüsteemi häire risk, millel võivad lla tõsised negatiivsed tagajärjed ELi või ühe või mitme liikmesriigi reaalmajandusele ja siseturu timimisele. Finantsvahendusteenuste sutajad, turud ja taristu võivad lla süsteemselt lulised sõltuvalt nende suurusest, sesest teiste finantssüsteemi sadega ja nende süsteemile avalduva mõjuga maksejõuetuks jäämisel. Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgul, mis ldi aastal 8, n järelevalvefunktsin ülesandega tuvastada süsteemseid riske ELis ja svitada meetmeid nende riskide ennetamiseks või leevendamiseks. Nende ülesannete täitmiseks nõukgu: nvembri aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrtasandi usaldatavusjärelevalve khta Eurpa Liidus ja Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu asutamise khta.

16 16 tuvastab süsteemsed riskid ja seab need tähtsuse järjekrda; väljastab hiatusi ja svitusi ning jälgib, kuidas liikmesriigid, nende ametiasutused, kmisjn ja ELi finantsjärelevalveasutused selle svitusi arvesse võtavad, kasutades tegutsemise või selgitamise mehhanismi; avaldab arvamust teatud makrtasandi usaldatavuspliitika meetmete nõuetekhasuse khta enne, kui liikmesriigid või EKP need vastu võtavad 9 ; algatab ja kskõlastab kgu Eurpa Liitu hõlmavaid stressiteste kstöös Eurpa järelevalveasutustega. 22 Klmel Eurpa järelevalveasutusel (Eurpa Pangandusjärelevalve (EBA), Eurpa Kindlustus- ja Tööandjapensinide Järelevalve (EIOPA) ja Eurpa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)), mis ldi aastal 10, n ma vastavates sektrites sarnase struktuuriga juhtimine, eesmärgid ja funktsinid (vt I lisa). Nende peamine rll n tagada, et riikide pädevad asutused rakendavad järjepidevalt eeskirju kgu ELis ning teha kstööd kmisjniga üksikasjalike teisese õiguse aktide kstamisel, millega rakendada finantsteenuste määruseid ja direktiive: Eurpa Pangandusjärelevalve (EBA) n pankade reguleerimisasutus. EBA tagab tõhusad ja järjepidevad usaldatavusnõuded ja järelevalve ning kaitseb pangandussektri terviklikkust, tõhusust ja nõuetekhast timimist. Selle peamised ülesanded n panustada pankade Eurpa ühtsete eeskirjade kehtestamisse ja väljatöötamisse, edendada järelevalvealast ühtsust ja jälgida ELi pangandussektri riske (sh pankade stressitestid). Alates aastast n EBA salenud ka rahapesuvastase järelevalve kskõlastamises; Eurpa Kindlustus- ja Tööandjapensinide Järelevalve (EIOPA) n kindlustuse ja tööandjapensini pakkujate reguleerimisasutus. Selle ülesannete seas n piiriüleste kindlustusgruppide järelevalve, tarbijate kaitsmine (tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja järjepideva taseme ning aidates taasluua usaldust finantssüsteemi vastu); Eurpa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) n finantsturgude reguleerimisasutus. See kaitseb ELi finantssüsteemi stabiilsust, suurendades 9 Kapitalinõuete direktiivi (kapitalinõuete direktiivi IV pakett) artikkel 133 ja kapitalinõuete direktiivi artikkel 458 annavad Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgule vlituse neid arvamusi vastu võtta nvembri aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega luuakse EBA; määrus (EL) nr 1095/2010, millega luuakse ESMA ja määrus (EL) nr 1094/2010, millega luuakse EIOPA.

17 17 investrikaitset ning edendades stabiilseid ja krrapäraseid finantsturge. Selle ülesannete seas n pliitikaalane töö, tsene järelevalve reitinguagentuuride, kauplemisteabehidlate ja väärtpaberistamise registrite üle; klmandate riikide kesksete vastasplete tunnustamistsused ja vastavuse seire; riskianalüüs; liidu õiguse rikkumise tuvastamine ning järelevalve ühtsuse suurendamise nimel töötamine. 23 Klm Eurpa järelevalveasutust teevad kstööd Eurpa järelevalveasutuste ühiskmitees, mis n frum teabe vahetamiseks Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukguga, kskõlastades nende järelevalvetiminguid ja sektriteülest kstööd mikrtasandi usaldatavusjärelevalve, sektriteülese arendustegevuse, finantsstabiilsuse riskide ja haavatavuse, jaeinvesteerimistdete, finantsknglmeraatide järelevalve, raamatupidamise ja auditeerimine vallas. Pangandusliit 24 Pangandusliidu eesmärk n tagada, et pangad leksid vastupidavad ja suutelised vastu pidama tulevastele finantskriisidele, vältida lukrdi, kus maksumaksjate raha kasutatakse raskustes levate pankade päästmiseks, vähendada turu killustatust finantssektri reeglite ühtlustamise abil ning tugevdada finantsstabiilsust euralal ja ELis tervikuna. 25 Pangandusliit peaks ksnema klmest sambast (vt jnis 3): aastal ldud ühtne järelevalvemehhanism (SSM) 11, mis ksneb hetkel Eurpa Keskpangast ja 19 riigi pädevast asutusest, vastutades tseselt vähem luliste pankade järelevalve eest: ühtne järelevalvemehhanism vastutab EKP kaudu kõige lulisemate pankade tsese mikrtasandi usaldatavusjärelevalve eest ja kõigi teiste eurala pankade kaudse järelevalve eest (teised liikmesriigid võivad samuti tihedat kstööd teha); aastal ldud ühtne kriisilahenduskrd 12 ksneb Ühtsest Kriisilahendusnõukgust ja liikmesriikide kriisilahendusasutustest: 11 Nõukgu 15. ktbri aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Eurpa Keskpangale eriülesanded seses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve pliitikaga. 12 Määrus (EL) nr 806/2014.

18 18 hetkel kuuluvad ühtsesse kriisilahenduskrda 19 riigi kriisilahendusasutused, mis vastutavad tseselt kõigi pankade eest, mis ei kuulu Ühtse Kriisilahendusnõukgu reguleerimisalasse; Ühtne Kriisilahendusnõukgu (SRB) n pangandusliidu sisene keskne kriisilahendusasutus ning see vastutab pankade nõuetekhase kriisilahenduse eest minimaalsete kuludega, kui need jäävad maksejõuetuks või võivad selleks muutuda. SRB vastutab kriisilahenduse kavandamise, mavahendite ja kõlblike khustuste miinimumnõude kehtestamise, pankade kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja vajaduse krral kriisilahenduskõlblikkust piiravate luliste takistuste kõrvaldamise eest; ühtse järelevalvemehhanismi tsese järelevalve alla kuuluvate või piiriüleste pankade kriisilahenduse planeerimise ning mis tahes kriisilahendussüsteemi kstamise ning ühtse kriisilahendusfndi haldamise eest. Teatud tingimustel võib ühtne kriisilahenduskrd kasutada ühtset kriisilahendusfndi maksejõuetute või tõenäliselt maksejõuetuks jäävate pankade kriisilahenduseks; ühtset kriisilahendusfndi rahastab pangandussektr. Kmisjn võttis päevakrda Eurpa hiuste tagamise skeemi ettepaneku 13, et täiendada pangandusliitu hiuste tagamise skeemi ühise raamistikuga 14. Ettepanek n praegu arutamisel nvembri aasta määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Eurpa hiuste tagamise skeem. 14 Eurpa Parlamendi ja nõukgu 16. aprilli aasta direktiiv 2014/49/EL hiuste tagamise skeemide khta, n ühtlustanud riiklikud kavad, kuid sellest ei piisa kgu ühtsel turul ühesuguse usalduse lmiseks.

19 19 Jnis 3. Kavandatava pangandusliidu klm sammast Pangandusliit SSM Ühtne järelevalvemehhanism SRM Ühtne kriisilahenduskrd EDIS Eurpa hiuste tagamise skeem Allikas: Eurpa Kmisjn. Edusammud ja põhiprbleemid Eurpa Finantsjärelevalve Süsteem 26 Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu avaldab svitusi ja jälgib, kuidas liikmesriigid ning teised riigi ja ELi järelevalveasutused neid arvesse võtavad, kasutades tegutse või selgita mehhanismi. Alates aastast n see väljastanud svitusi liikmesriikidele ja teistele asjamastele asutustele ja aastal avaldati svitusi eluasemekinnisvara sektri keskmise tähtajaga setud haavatavustega aastal avaldas Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu arvamust, et mõne riigi ametiasutused lid reageerinud eluasemekinnisvara sektri haavatavustele ebapiisavalt ning andis knkreetsete suunistega järelevalvelise sekkumise svitusi ELis järjepidevate makrtasandi usaldatavusvahendite rakendamise tagamiseks kstas Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu makrtasandi usaldatavuspliitika dkumentide kgumiku. 16 Seni puudutab enamik neist vahenditest pangandussektrit. 15 Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu pressiteade, 23. september 2019: 923~75f4b1856d.en.ht ml. 16 Vt Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu strateegiadkumenti, selle juhtaruannet pangandussektri makrtasandi usaldatavuspliitika khta, selle makrtasandi usaldatavusasutuste käsiraamatut ning teisi pliitikasuuniseid ja tsuseid:

20 20 Teiste sektrite makrtasandi usaldatavusraamistik ei le nii hästi välja töötatud ja sellekhased arutelud ELi tasemel jätkuvad. 28 Kmisjn üritas Eurpa järelevalveasutuste vlitusi, valitsemist ja rahastust parandada, tehes ettepanekuid nende asutamismääruste muutmiseks 17. Sellele vaatamata käsitleti vastuvõetud määrustes vaid vähesel määral nende riikide ja ELi vastukäivate huvide ebatõhusat haldamist, mis n tdud välja meie auditites. Näiteks leidsime ma EBA stressitesti käsitlevas eriaruandes 18, et EBA juhtimisstruktuur põhineb liikmesriikide ametiasutuste märkimisväärsel kaasamisel, kuna selle järelevalvenõukgu ksneb riigi järelevalveasutuste esindajatest, kelle määramist ei pea ELi asutused heaks kiitma. See võib tekitada pingeid, kuna järelevalvenõukgu liikmed võivad kaitsta puhtalt ma riikide huve, võtmata piisavalt arvesse Eurpa laiemaid huve. Samal põhjusel märkisime EIOPAt käsitlevas eriaruandes 19, et järelevalvenõukgu vajadus EIOPA järelevalvestrateegiat kinnitada võib kahjustada EIOPA sõltumatust ning ennetada selle eesmärkide täitmist, kuna mõned EIOPA instrumendid (nt vastastikune eksperdihinnang) n mõeldud riikide pädevate asutuste tööle knstruktiivse, ent kriitilise tagasiside andmiseks. 29 Selle tagamiseks, et riikide pädevad asutused ja kindlustusandjad täidavad ESA suuniseid ja regulatiivseid nõudeid, võib ESA võtta meetmeid järgi või selgita ja liidu õiguse rikkumise menetluse alusel. Leidsime aga, et ESA võetavad meetmed seisnevad põhimõtteliselt mittetäitmise juhtumite järelevalves ja nendest aru andmises, mitte nende sanktsineerimises. Lisaks, ehkki järgi või selgita ning liidu õiguse rikkumise lähenemisviisid n sutunud tõhusaks, ei taga need täielikku läbipaistvust väliste sidusrühmade ja tarbijate suhtes (mida ilmestab prtseduure 17 Vt kmisjni teatis integreeritud järelevalve tõhustamiseks, et tugevdada kapitaliturgude liitu ja finantsintegratsini muutuvates ludes, 20. september 2017: esas-review_en. 18 Eurpa Kntrllikja eriaruanne nr 10/2019: Kgu ELi hõlmavad pankade stressitestid: pankade khta n esitatud erakrdses kguses andmeid, kuid krdineerimist ja riskidele keskendumist n vaja parandada, punkt Eurpa Kntrllikja eriaruanne nr 29/2018: Eurpa Kindlustus- ja Tööandjapensinide Järelevalve (EIOPA) n aidanud luliselt kaasa kindlustussektri järelevalvele ja stabiilsusele, kuid lahendamata n veel mitmeid tõsiseid prbleeme, lõik 79.

21 21 puudutavate värskenduste piiratud arv ja pikk perid, mil suhtlust ei timu). Vt näiteks meie sellekhaseid leide EIOPAt käsitlevas aasta auditis Lisaks tuvastati meie auditites ressursside piirangud, mis ei võimaldanud Eurpa järelevalveasutustel neile määratud khustusi ja järelevalveülesandeid täielikult täita. Näiteks täheldasime ma EBA stressitesti eriaruandes 21, et ressursside puudumise tõttu sõltus EBA pankade stressitesti metdika rakendamise viisi kinnitamisel pädevatest asutustest. Meie reitinguagentuuride auditis 22 leiti, et ESMA ressursside tõttu n kõiki rangeid regulatiivseid nõudeid keeruline täita. 31 Erinevalt ühtse järelevalvemehhanismiga pangandussektrist puudub ELi kindlustussektril keskne järelevalveasutus. EIOPA-l ple tsest järelevalvefunktsini ettevõtjate 23 üle, kellele teevad järelevalvet riikide pädevad asutused. Kntrllikda leidis, et järelevalveasutuste järelevalve ja kstöö kvaliteet n väga erinev. Rõhutame ma EIOPAt puudutavas eriaruandes, et ehkki EIOPA n teinud märkimisväärseid jõupingutusi kõigis liikmesriikides järjepideva, põhjaliku ja kõikehõlmava järelevalve edendamiseks, kasutatakse endiselt õiguslikku arbitraaži ning prbleeme valmistab järelevalvealane ühtsus see kehtib eriti sellistes valdkndades nagu sisemudelid. Mõned järelevalveasutused püüdsid kaitsta khalikke kindlustusandjaid madalamate kapitalinõuete kaudu, samal ajal kui teised nõudsid tugevamat järelevalvet ja rangemaid kapitalinõudeid. Lisaks märkis kntrllkda, et riikide pädevad asutused ei esitanud EIOPA-le sisemudelite khta vajalikke andmeid piisava järelevalve tegemiseks Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/2018 punktid Kntrllikja eriaruande nr 10/2019 punktid 68, 80 ja Eurpa Kntrllikja eriaruanne nr 22/2015: ELi järelevalve reitinguagentuuride üle tugeval alusel, kuid mitte veel täiesti mõjus, punkt Määrus (EL) nr 1094/2010, millega luuakse EIOPA. 24 Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/2018 punktid 26 27, 41 42, 50, ja 3. selgitus.

22 22 32 Üldiselt n Eurpa järelevalveasutuste õiguskaitsevlitused nõrgad. Selle põhjus n saliselt nõukgude ülesehitus ja kstis ning saliselt saadalevad piiratud juriidilised vahendid. Kmisjn kstas kõigile klmele Eurpa järelevalveasutusele üksikasjaliku prgnsi vahenditest, mida n vaja jõulisema järelevalvetöö tegemiseks (täistööaja ekvivalendid: EBA 22, EIOPA 36 ja ESMA 75 ajavahemikuks ) 25. Need täiendavad ressursid tuleb järgnevate aastate aastaeelarvetes heaks kiita. Pangandusliit 33 Rõhutasime ma ühtset järelevalvemehhanismi käsitlevas eriaruandes, et ühtne järelevalvemehhanism ldi edukalt lühikese aja jksul 26. Samas leidsime, et ühtse järelevalve töörühmad sõltusid suurel määral riikide pädevate asutuste määratud töötajatest. See puudutas eriti khapealseid kntrlle, kus EIP-l li vaid piiratud kntrll töörühmade töötajate määramise üle. Lisaks täheldasime, et töötajaid li liiga vähe 27. EKP tb välja, et n vahepeal võtnud aruande leidude põhjal mitmeid järelmeetmeid. SRB aasta aastaaruandes tdi välja töötajate arvu suurenemine viimastel aastatel aasta lõpuks li kavandatud 400 töötajast tööle võetud 87,5% 28. Meie käimaslevas ühtse kriisilahenduskrra auditis hinnatakse neid arenguid täpsemalt. 34 Ühtse kriisilahendusfndi rahastust li aasta juuniks suurendatud umbes 42 miljardi eurni 29. Kavandatud aasta lõpu sihttase li vähemalt 1%kõigi pangandusliitu kuuluvate krediidiasutuste tagatud hiustest (2019. aastal umbes 70 miljardit eurt) aastal tsustati pliitilisel tasandil, et Eurpa stabiilsusmehhanism annab ühtsele kriisilahendusfndile rahalise kaitsemeetmena uueneva krediidiliini, kuna ühtse kriisilahendusfndi kavandatud suurus ei pruugi lla piisav, et sellest piisaks suurte finantsasutuste kriisilahenduseks. See kkkulepe sisaldub Eurpa 25 Kmisjni tsuse Eurpa Liidu üldeelarve täitmise sise-eeskirjade khta (Eurpa Kmisjni käsitlev jagu), mis n mõeldud kmisjni talitustele, lisa 7, Finantsselgitus asutuse khta, 21. aprill Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/2016 punkt Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/2016 punktid SRB aasta aastaaruanne, lk ja SRB teabeleht aasta ex ante samaksete khta.

23 23 stabiilsusmehhanismi asutamislepingu refrmis, mida ei le veel allkirjastatud ega ratifitseeritud. Krediidiliini peaks lema sama suur kui ühtse kriisilahendusfndi maht. Need meetmed jõustuvad plaani khaselt alles aastaks 2024 või varem, kui võetakse vastu varase rakendamise ettepanek. Ehkki kaitsemeetmetega ja täielikult rahastatud ühtne kriisilahendusfnd võib tagada piisavalt vahendeid ka suure rahvusvahelise panga või mitme panga kriisilahenduseks, ei le selge, kas sellel leks kriisilahendusel piisavalt likviidsust 30. Nimetatud küsimust hinnatakse meie käimaslevas ühtse kriisilahenduskrra auditis. 36 Kuna Eurpa hiuste tagamise skeemi 31 arutelud pliitilisel tasandil alles jätkuvad, ei ldud seda aasta keskpaigaks veel ldud. Pliitikameetmed finantssektri vastupanuvõime suurendamiseks Peamised arengud Suuremad mikr- ja makrtasandi usaldatavusnõuded pankadele ja nende järelevalveasutustele 37 Pärast finantskriisi vaatas EL üle liidus tegutsevate pankade mikrtasandi usaldatavusraamistiku kskõlas õigusraamistikus BASEL III sätestatud üleilmsete refrmidega 32. Selle aluseks n: parem kapitali adekvaatsus pankadele kriisist alates n pankadelt nõutud kapitali adekvaatsuse määrade krrigeerimist, mis tagaks piisavalt kapitali võrreldes nende hinnatud riskidega. Lisaks pidid pangad arvutama, esitama ja avaldama ma finantsvõimenduse määra, mis timib aasta juuni lõpuks üldise miinimumkapitalinõudena panga varade suhtes riskiprfiilist sõltumata; panga riskijuhtimise kvaliteedi parandamine pangad peavad ma riskid täpsemalt kindlaks määrama ja neid hindama, kasutades kas standardmeetdit 30 Eurpa Parlament, Banking Unin: twards new arrangements fr the prvisin f liquidity in reslutin?, juuli Eesistujariigi eduaruanne pangandusliidu tugevdamiseks tehtud töö khta, aruanne 9819/18, 12. juuni 2018 eurrühma esimehe Mari Centen 5. detsembri 2019 kiri eurala tippkhtumise eesistujale Charles Michelile. 32 BASEL III: rahvusvaheline õigusraamistik pankadele

24 24 või enda sisemudeleid 33. Need tulemused määravad, millise kapitali taseme peavad pangad säilitama; parema likviidsuse juhtimise nõudmine likviidsuskattekrdaja võeti kasutusele uue nõudena, millega suurendada pankade lühiajalist vastupanuvõimet likviidsusriskidele aastal saab stabiilse netrahastamise krdajast siduv nõue, millega vähendada rahastamisriski pika aja jksul, nõudes pankadelt ma tegevuste rahastamist piisavalt stabiilsete rahastuse allikatega; ja varade kvaliteedi parandamine ja viivislaenude vähendamine maksejõuetute klientide tõttu pidid ELi pangad finantskriisi ajal ja pärast seda tulema time viivislaenude suure sakaaluga. Pankadel peavad lema piisavad eraldised, et katta laenuprtfellide võimalikke kahjumeid. Olemaslevate viivislaenudega tegelemiseks ja selleks, et viivislaenude maht tulevikus ei kasvaks, võeti aasta juulis vastu majandus- ja rahandusküsimuste nõukgu Tegevuskava Eurpa viivislaenudega tegelemiseks 34 ning kmisjn lisas aasta märtsis usaldatavusraamistikule meetmete paketi 35. Uue kriisihjamise raamistiku lmine maksejõuetutele ja tõenäliselt maksejõuetuks muutuvatele pankadele 38 Maksejõuetutele ja tõenäliselt maksejõuetuks muutuvatele pankadele kriisihjamise raamistiku rakendamine n luline samm finantssektri vastupanuvõime suurendamiseks. Ehkki pankade maksejõuetus n iga timiva turu tavapärane sa, võib sellel lla majandusele märkimisväärne kahjulik mõju, kui puudub piisav raamistik prtsessi nõuetekhaseks hjamiseks. Nende riskidega tegelemiseks n EL kehtestanud pankadele üksikasjaliku kriisihjamise raamistiku, mis ksneb pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivist ja ühtsest kriisilahenduskrrast. 39 Pankade kriisihjamise raamistik ksneb neljast peamisest etapist (vt jnis 4). Ettevalmistusetapis jälgivad järelevalveasutused panku, et kriise varakult tuvastada. Samal ajal tagavad kriisilahendusasutused, et kõik pangad n kriisilahenduskõlblikud ja nende kriisilahenduskavad n ajakhased. Kui pank satub raskustesse, saavad juuni aasta määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes khaldatavate usaldatavusnõuete khta (kapitalinõuete määrus) artikli 107 lõige Nõukgu pressiteade, Pangandus: nõukgu kehtestab tegevuskava viivislaenude vähendamiseks, 11. juuli Kmisjni dkumentide pakett meetmete khta viivislaenudega setud riskidega tegelemiseks, 14. märts 2018.

25 25 järelevalveasutused võtta varase sekkumise meetmeid. Kui lukrd sellele vaatamata halveneb, peavad järelevalve- või kriisilahendusasutused kuulutama panga maksejõuetuks või tõenäliselt maksejõuetuks jäävaks. Seejärel peavad kriisilahendusasutused hindama, kas kriisilahendus n vajalik, prprtsinaalne ja avalikes huvides, ning kstama lahenduskava (vt II lisa). Kriisilahendust rakendatakse juhul, kui see n avalikes huvides; vastasel juhul kasutatakse vastava liikmesriigi maksejõuetusmenetlust. Jnis 4. ELi pankade kriisihjamise neli etappi Pankade lukrd Järelevalve ja ettevalmistus Finantsseisundi taastamine Varajane sekkumine Kriisilahendus või likvideerimine Pidev järelevalve Finantsseisundi taastamise kavandamine Kriisilahenduse kavandamine Kriisilahenduskõlblikkus e tagamine Pank vastutab ma taastamiskava käivitamise eest Panga juhtknd võtab erinevaid vabatahtlikke meetmeid Järelevalve varajase sekkumise meetmed Intensiivne jälgimine Ptentsiaalseks kriisilahenduseks ettevalmistamine Pank kuulutatakse maksejõuetuks või tõenäliselt maksejõuetuks jäävaks Otsus selle khta, kas kriisilahendus n avalikes huvides Kriisilahendustsus või riikliku maksejõuetusmenetlus e khane likvideerimine Allikas: Eurpa Kntrllikda EKP andmete põhjal. 40 Uus kriisilahendusraamistik hõlmab kapitaliinstrumentide allahindamise ja knverteerimise vahendit 36 ning khustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit 37, mille eesmärk n kanda kahjud maksumaksjatelt üle aktsinäridele ja võlausaldajatele (kes leksid saanud kasu mis tahes kasumist). See sisaldab ka klme kriisilahenduse vahendit: ettevõtte võõrandamise vahendit, sildasutuse vahendit ja vara eraldamise vahendit. Eramandi mamise õiguse kaitsmiseks tagab võlausaldajate võrdse khtlemise põhimõte, mille khaselt ei khelda ühtegi aktsinäri ja/või võlausaldajat kriisilahenduse käigus halvemini kui riigi maksejõuetuse õigusaktide alusel timuva likvideerimise krral. 36 Määruse (EL) nr 806/2014 artikkel Määruse (EL) nr 806/2014 artikkel 27.

26 26 41 Kriisilahenduskõlblikkuse tagamise luline meede n nõue, et kõigil pankadel leks piisav kahjumi katmise võime mavahendite ja kõlblike khustuste miinimumnõude kujul, kuna see tagab khustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise võimaluse 38. Omavahendite ja kõlblike khustuste miinimumnõue ksneb kapitalinõudest ning khustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavatest khustustest, mida saaks kasutada panga rekapitaliseerimiseks 39. Teine põhimeede n kriisilahenduse luliste takistuste tuvastamine ja kõrvaldamine Kui khustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend välja arvata, täiendavad ühtne kriisilahendusfnd, khustuslikud hiuste tagamise skeemid ja kavandatav Eurpa hiuste tagamise skeem kõik kriisilahenduse raamistikku, mis võimaldaks pankade kriisilahendust krrapärasel viisil ilma ptentsiaalset nõiaringi tekitava avaliku sektri päästeabi andmiseta. Neid kõiki eelrahastab finantssektr. 43 Kõigi eelmainitud kriisilahendusmeetmete eesmärk n katkestada nõiaring ning ennetada seda, et pangad muutuksid pankrtti minemiseks liiga suureks. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis nõutakse samuti, et avaliku sektri vahendeid tuleks kasutada ainult väga erakrralises süsteemse kriisi lukrras viimase abinõuna rangete tingimuste ja nõuete khaselt Nii likvideerimine kui ka kriisilahendus peavad lema kskõlas riigiabi eeskirjadega alati, kui kasutatakse avaliku sektri vahendeid, sh ühtset kriisilahendusfndi. Riigiabi eeskirjad ei luba kasutada avaliku sektri vahendeid, kui see võib siseturu knkurentsi mnutada 42. Finantskriisi ajal ja pärast seda avaldas kmisjn riigiabi eeskirjade rakendamise khta erinevaid tõlgendavaid teatisi 43. See kehtib endiselt aasta pangandusteatisele mai aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, artikkel Ühtse kriisilahenduskrra määruse artikli 10 lõige Direktiivi 2014/59/EÜ artikli 37 lõige 10 ja artikli 56 lõige Eurpa Liidu timimise lepingu artiklid 107 ja Kmisjni teatis pankadele ja finantseerimisasutustele antava riigiabi khta vahemikus : IP/08/1495; IP/08/1901; IP/09/322; IP/08/1993; IP/09/1180; IP/10/1636; IP/11/1488; IP/13/672.

27 27 Täiustatud ELi õigusraamistik kindlustus- ja pensinisektrile 45 Vastusena muutuvale riskikeskknnale ja rahvusvahelisele õiguslmele 44, investeerimistehnikate keerukusele ja sektriülestele arengutele võttis EL Slventsus II direktiivis vastu uued mikrtasandi usaldatavusnõuded kindlustusandjatele 45, mille tulemuseks li: kindlustusandjate riskijuhtimise järelevalve jaks laiaulatuslikuma raamistiku lmine eesmärgiga ühtlustada riiklikke standardeid usaldatavusnrmatiivide täitmise järelevalve jaks; riskitundlike kapitalinõuete kasutuselevõtt, mis sarnaneb refrmitud panganduse kapitalinõuetega, eesmärgiga tagada, et eraldiseisvatel kindlustusandjatel leks ma knkreetse riskiprfiiliga võrreldes vajalik kapital 46 ; liikmesriikide kindlustusandjate investeerimisprtfelli ksseisule kehtestatud piirangute kõrvaldamine. Selle asemel võivad kindlustusandjad investeerida mõistlikkuse põhimõtte alusel, eeldusel et täidetakse uusi kapitalinõudeid; kindlustusandjate uute kvalitatiivsete nõuete kasutuselevõtt järelevalvemenetluse (2. sammas) ning turu teabe avalikustamise ja järelevalvealase aruandluse (3. sammas) alusel. Alates aastast pidid kindlustusandjad arvutama ma riskisummad, mis tulenevad nende investeerimisprtfellidest ja investeerimistimingutest, rakendama ma riskide jälgimise süsteeme, lma turulukrrale vastava varade ja khustuste hindamise ning säilitama uutele kapitali adekvaatsuse määradele vastavat kapitali; suurem kstöö riiklike kindlustusandjate järelevalveasutuste ning EIOPA vahel. 44 Nt The IAIS cmmn structure fr the assessment f insurer slvency, Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Asstsiatsin, 2007, ja Insurance Cre Principles 17 Capital Adequacy, nvembri aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise khta. 46

28 28 46 Tööandjapensini kgumisasutuste II direktiiviga 47 sätestati uued usaldatavusnõuded tööandjapensinite sektris eesmärgiga tänapäevastada ja veelgi enam ühtlustada tööandja kgumispensini asutuste ja sdustatud isiku kaitse mikrtasandi usaldatavusnõudeid (nt parem avalikustamine) ELis. Uute usaldatavusnõuetega tuuakse fkus taas Slventsus II direktiivis kehtestatud ettevõtete juhtimise ja riskijuhtimise nõuetele, nt uued ma riski hindamise, tasustamispõhimõtete, põhifunktsinide, sbiva ja nõuetele vastava juhtimise ning varade hidmise sätted. Uued kapitaliturgude, turu taristute ja kapitaliturgude liidu eeskirjad 47 Finantssüsteemi võrdselt luline mõõde n kapitaliturgude sektr, mis ksneb pangandusteenuseid mittepakkuvatest finantsvahendajatest (nagu investeerimisfndid/firmad, mittepangast laenuandjad ja erilised investeerimisvahendid). Pärast aasta kriisi võttis EL palju erinevaid meetmeid, mille seas lid: uued ELi eeskirjad finantstdete ja vahendajate avaliku järelevalve tugevdamiseks nendega hinnati varade valitsemise sektri reguleerimata üksuste usaldatavusnõudeid, turu taristu krraldajaid ja reitinguagentuure. Lisaks võeti kriisi ajal läbipaistvuse prbleemidesse sattunud hulgituru jaks kasutusele uusi nõudeid (kauplemise, kliirimise ja arveldamise jaks) ning uusi spetsiifilisi järelevalvemeetmeid; eeskirjad alternatiivsete investeerimisfndide likviidsuse ja finantsvõimenduse riskide hindamiseks EL kehtestas alternatiivsete investeerimisfndide valitsejate direktiivi 48, et rakendada alternatiivsete investeerimisfndide juhtidele knkreetseid usaldatavusreegleid. Nõuded puudutavad kapitali, riski ja likviidsuse juhtimist, ühe knthalduri määramist ning investreid ja järelevalveasutusi puudutavate eeskirjade läbipaistvust. Finantsvõimendusele rakendatakse eriseiret; detsembri aasta direktiiv (EL) 2016/2341, mis käsitleb tööandjapensinide kgumisasutuste tegevust ja järelevalvet juuni aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfndide valitsejate khta.

29 29 tuletisinstrumentide refrmid tuletisinstrumentide turgude läbipaistvuse ja kntrlli suurendamiseks kehtestatud n mitu läbipaistvusnõuet, et vähendada tuletisinstrumentide turu läbipaistmatust ja leevendada vastasple krediidiriski, sealhulgas: finantsinstrumentide turgude määrus (MIFIR) 49, mille khaselt tuleb teatud tuletisinstrumentide kategriatega kaubelda ELi või võrdväärses ELi mittekuuluva riigi kauplemiskhas, mis tagab parema teabe hindade, likviidsuse ja riski khta; finantsinstrumentide turgude direktiiv (MIFID II) 50, milles määratletakse ELi reguleeritud turgude ühtlustatud nõuded; Eurpa turu infrastruktuuri määrus 51, millega kehtestati khustus kliirida börsivälised tuletisinstrumendid klmandate riikide kesksete vastasplte kaudu; uued ELi eeskirjad, mis võeti vastu eesmärgiga tuvastada ja kehtestada knkreetsed järelevalvemeetmed nende klmandate riikide kesksete vastasplte 52 jaks, mis n ELi või vähemalt ühe selle liikmesriigi jaks süsteemselt lulised; Baseli standardite ülevõtmine kapitalinõuete määrusesse, et sätestada suuremad kapitalinõuded pankadele, mis tegelevad muul viisil kui keskselt kliiritavate tuletisinstrumentidega. tagatud laenuturu refrmid läbipaistvuse suurendamiseks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute määrus 53 li peamine ELi refrm, mille eesmärk li suurendada mis tahes ELis kehtestatud tehingu vastasple tehtud väärtpaberite mai aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude khta mai aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude khta juuli aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastasplte ja kauplemisteabehidlate khta ktbri aasta määrus (EL) nr 2019/2099, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seses kesksetele vastaspltele tegevusla andmise krra ja sellega setud asutustega ning klmandate riikide kesksete vastasplte tunnustamise nõuetega nvembri aasta määrus (EL) nr 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012.

30 30 kaudu finantseerimise tehingu läbipaistvust (välja arvatud keskpangad ja valitsemissektri võlga haldavad asutused) 54 ; ELi tasandi järelevalve reitinguagentuuridele reitinguagentuuride määrus 55 hõlmab reitinguagentuuride registrisse kandmise ja (ESMA tehtava) järelevalve reguleerivaid meetmeid ning selle eesmärk n suurendada väiksemate reitinguagentuuride kasutamist ja knkurentsi; Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu tehtav kapitaliturgude süsteemsete riskide seire üks Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu peamisi pririteete n töötada välja ELi makrtasandi usaldatavuse pliitika, mis käsitleks pangandussektrist kaugemale ulatuvaid finantsstabiilsuse riske 56 ; ja kapitaliturgude liidu lmine kmisjni tegevuskava hakkas kehtima aastal ning seda ajakhastati aastal eesmärgiga liikmesriikide kapitaliturge süvendada ja veelgi enam integreerida. Muuhulgas li selle eesmärk muuta ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, jaks lihtsamaks turgudele sisenemine ja sealt kapitali kaasamine, jae- ja institutsiniliste investeeringute edendamine ning piiriüleste investeeringute hõlbustamine. Edusammud ja põhiprbleemid Pankade ja nende järelevalveasutuste mikrtasandi usaldatavusraamistik 48 Kapitali adekvaatsusega seses n timunud järgimised arengud (vt jnis 5): ELi kndatud kapitali adekvaatsuse määr n suurenenud umbes 6 prtsendipunkti võtta. Selle ajendiks li kapitali suurendamine (648 miljardit eurt ehk 33%alates aastast) ja väiksem riskipsitsin (16% võrra alates aastast). Väiksem riskipsitsin tulenes kguvarade vähenemisest ja panga riskipsitsinide keskmise riskikaalu vähenemisest; b/ ja _ccasinal_paper_6.pdf mai aasta määrus (EL) nr 462/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride khta. 56 Macr-prudential plicy beynd banking: an ESRB strategy paper, Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, 2016.

31 31 kndatud finantsvõimenduse määrad n suurenenud umbes 2 prtsendipunkti võrra ja n tunduvalt üle futuuride miinimumnõude, mis n 3%. Ehkki kndarvud viitavad lukrra lulisele paranemisele, võib erinevate pankade lukrd erineda ning see sõltub panga riskijuhtimise piisavusest ja kapitali kvaliteedist; kapitalinõuete määruse 57 uued eeskirjad ks järelevalveasutuste suurema kntrlliga n tnud kaasa kapitali kvaliteedi paranemise näiteks suurema aktsiakapitali kaudu. Jnis 5. Muutused kapitali ja finantsvõimenduse määrades ELis ( ) % Liikmesriikide kndmavahendite suhtarvu standardhälve Kgumavahendite suhtarv (EL) Kgumavahendite suhtarv (eurala (EA)) Esimese taseme mavahendite suhtarv (EL) Esimese taseme põhimavahendite suhtarv (EL) Finantsvõimenduse määr (EL) Märkus: finantsvõimenduse määr arvutatakse kui esimese taseme mavahendi suhe kguvaradesse. See n näitab ELis kasutatavat khustuslikku finantsvõimenduse määra. Allikas: EKP CBD2 andmestik. 49 Ehkki mitu BASEL III nõuet n ELis juba vastu võetud, tuleb mõned aasta detsembris Baseli kmitee heakskiidetud refrmid veel ELis rakendada. EBA prgnsi khaselt kaaluvad veel rakendamata elementide eelised üles kulutused, mis n mõõdukad, ainult üleminekuperidi puudutavad ja aja jksul vähenevad. Refrmide eesmärk n leevendada tulevaste majanduslanguste raskusastet, vähendades ühtlasi tulevaste panganduskriiside tõenäsust ja intensiivsust. Sellele vaatamata peavad ELi juuni aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes khaldatavate usaldatavusnõuete khta.

32 32 pangad kguma kuni 124,8 miljardit eurt kapitali (või kasutama jatamata kasumit), et BASEL III täielikult rakendada Likviidsuse juhtimise sas parandas likviidsuskattekrdaja juurutamine pankade lühiajalist likviidsust, samas kui sellele järgnenud stabiilse netrahastamise krdaja eeskirjade rakendamine aitas väheneda sõltuvust lühiajalisest hulgirahastamisest euralas. Lisaks n eursüsteemi likviidsuse süstide märkimisväärne suurendamine panustanud pankade likviidsuspuhvri suurendamisse madalate rahastamiskuludega. Need rahasüstid n aga muutunud mõned pangad sõltuvaks keskpanga pakutavast likviidsusest. See sõltuvus võib tekitada pankadele riske rahapliitika muudatuste krral EBA 60 ja EKP aasta Eurpa pankade stressitesti tulemused näitavad suuremat kapitalipuhvrit isegi ebasdsates makrmajanduslikes tingimustes, vaatamata sellele, et testi aluseks lnud ebasdne stsenaarium li negatiivsem kui aasta stressitestides. Sellegiplest leiti ühes kntrllikja aasta auditiaruandes, et aasta testid leksid pidanud lema veelgi rangemad. Lisaks leidsime, et luliste süsteemsete riskide ning teatavate riikide ja muutujate suhtes rakendati madalat või lematut stressitaset Suurte pankade khapealsete kntrllide ja sisemudelite läbivaatuse käigus leidis EKP mõnes valdknnas mdelleerimistavade erinevusi ning puudusi riskide tuvastamisel ja nende suuruse arvutamisel (nt ei võetud realiseerunud makseviivitusest tingitud kahju arvutamisel piisavalt arvesse asjamaseid riskitegureid või puudusi). EKP väitis selle läbivaatuse käigus, et n esitanud pankadele nõude võtta nende puudustega tegelemiseks järel- ja parandusmeetmeid Vt IMFi riigiaruandeid 18/226, Eur area plicies: financial system stability assessment ( Eurala pliitika: finantssüsteemi stabiilsuse hindamine ), punkt ssm.pr ~6114ab7593.en.html Update n the targeted review f internal mdels (TRIM), EKP, 21. nvember 2019.

33 33 53 Praegune õigusraamistik liigitab riiginõuded üldiselt tegelikult riskivabadeks ning ei nõua ei hajutamist ega sätesta riskipsitsinide piire (hlimata sellest, et riikide maksejõuetuse riski võetakse stressitestides arvesse) 64. Vaatamata aga sellele, et nimetatud käsitlusviis n kskõlas rahvusvahelise Baseli raamistikuga, llakse laialdaselt samal meelel, et riiginõuded üldiselt (ja knkreetselt riigisiseste riskipsitsinide kntsentratsinid) kujutavad endast pangandusliidu pankade jaks riski ja n süsteemse riski luline allikas aastal mdustasid riiginõuded keskmiselt 19,4% suurte üleilmsete pankade varade kgumahust ning väikeste ja keskmiste suurusega pankade puhul li sama näitaja 28,1%. ELis n pankadel riiginõudeid 4,15 triljni eur väärtuses (juuni 2019) ning suure sa sellest mdustavad nõuded ma riigi vastu aastal tegi kmisjn ettepaneku kehtestada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrus, mis aitaks investritel ma riiginõudeid hajutada, ent selles nõiaringi sas ei le timunud edasiminekuid 66. Viivislaenud ja pankade tulusus 54 ELi viivislaenude kndarv n langenud tipptasemelt (2015. aastal 6,8 prtsenti kõigist laenudest ja ettemaksetest) aasta lõpuks 2,7 prtsendini 67. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele n mõnes liikmesriigis viivislaenude arv endiselt võrdlemisi suur (vt jnis 6). Ennetada tuleb ka uute viivislaenude kuhjumist 68. Rahvusvahelist finantsaruandluse standardit nr 9 (IFRS 9) letakse luliseks sammuks krediidikahjude õigeaegsemal tuvastamisel; see põhineb eeldatavatel krediidikahjudel, mitte varasemal lähenemisviisil, kus kulusid kajastati nende tekkimisel aastal viis ühtne järelevalvemehhanism läbi enam kui 50 krediidiriski khapealset kntrlli, mille käigus leiti puuduseid viivislaenude ja nendega setud eraldiste mdustamisel Reprt n the regulatry treatment f svereign expsures, Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, märts 2015, lk Reprt n the regulatry treatment f svereign expsures, Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, märts 2015, lk 7 ja lk 58 ja Financial stability review, 6. selgitus, EKP, mai Kõrgetasemeline töörühm, Cnsideratins n the further strengthening f the Banking Unin including a cmmn depsit insurance scheme, juuni 2019 ja Baseli pangajärelevalve kmitee, Discussin paper n the regulatry treatment f svereign expsures, detsember EKP andmestik CBD2. 68 EKP pangandusjärelevalve, SSM supervisry pririties 2020, 7. ktber EKP, On-site inspectins 2018: key findings, 14. august 2019.

34 34 Jnis 6. Viivislaenude maht (miljardites eurdes) ja viivislaenude suhtarv (prtsent) liikmesriikide kaupa aasta 4. kvartali seisuga 140,0 40,0 % 120,0 35,0 % 100,0 80,0 60,0 40,0 30,0 % 25,0 % 20,0 % 15,0 % 10,0 % 20,0 5,0 % 0,0 BE BG CZ DK DE EE IE EL ES FR HR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE Viivislaenude maht (miljardites eurdes) Viivislaenude sakaal (%) 0,0 % Allikas: Eurpa Kntrllikda EBA eelanalüüsi põhjal COVID-19 mõjust ELi pankadele, temaatiline märkus EBA/REP/2020/17, jnis Erinevad tegurid, näiteks viivislaenude vähendamise kulud, üleküllastunud pangandusturg, suur knkurents, digitaliseerimise kulud, pidev madalate intressidega keskknd ja õiguskulud n muutnud pangandussektri võrdlemisi vähetulusaks 70. ELi ja eurala pankade makapitaliinvesteeringute tulusus li aasta lõpus keskmiselt 6%, mis n madalam kui tavapärane kapitalikulu (8 10%)a 71. Pikk vähese tulususe perid võib vähendada pankade võimet kguda reservidest kapitalipuhvrit või kapitali kaasata. See võib vähendada pankade võimet pakkuda laene reaalmajandusele, eriti pärast kriisi. 70 Andrea Enria (EKP) ettekanne CIRSFi aastaknverentsil, Lissabn, 4. juuli Risk assessment questinnaire summary f results, EBA, 2018.

35 35 Uus kriisihjamise raamistik pankadele, mis n maksejõuetud või tõenäliselt jäävad maksejõuetuks 56 Kõigi ELi pankade kriisilahenduskõlblikkuse ülesehitamine n endiselt plelilev ning selle teemaga tegeleb ka meie ühtset kriisilahenduskrda käsitlev audit. Kuigi pangad töötavad selle nimel, et muuta end kriisilahenduskõlblikuks 72 : kriisilahenduse kavad ei le veel lõppetapis 73 ; Omavahendite ja kõlblike khustuste miinimumnõudeid ei le veel täielikult täidetud 74 ; SRB aasta tööprgrammis n aastal ette nähtud võimalike kriisilahenduskõlblikkuse takistuste tuvastamine, kuid kõigi luliste takistustega tegelemiseks n eeldatavasti vaja mitut aastat 75 ; SRB kirjeldas meetmeid, mida pangad peaksid võtma võimalike takistuste kindlakstegemiseks Meie EKP pankade kriisihjamise auditis tuvastati puudusi menetlustes, millega EKP kriise tuvastab. Näiteks puudusid neis selged kriteeriumid ja näitajad ning nad ei reageerinud tõenditele panga finantsseisundi lulise halvenemise khta 77. EKP tb välja, et n vahepeal võtnud aruande leidude põhjal mitmeid järelmeetmeid. Piisav kstöö järelevalveasutuste ja kriisilahendusasutuste vahel n luline tagamaks, et kriisijuhtimisülesandeid täidetakse nõuetekhaselt 78. Ehkki varajase sekkumise teade peaks võimaldama SRB-l kriisilahenduseks valmistuda, võidakse pank kuulutada maksejõuetuks või tõenäliselt maksejõuetuks jäävaks ka siis, kui varajast sekkumist ei 72 SRB esimehe Elke Königi kõne Eurpa Parlamendi majandusliku integratsini, õigusaktide ühtlustamise ja ELi pliitikale lähenemise kmisjnile, 3. detsember Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 23/2017: ( Ühtne Kriisilahendusnõukgu: keeruka pangandusliiduga setud töö n alanud, kuid pikk tee n veel ees ) punkt Quantitative MREL reprt 2020, EBA, lk Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 23/2017 jnis 5 ja SRB aastaaruande lk Expectatins fr banks, SRB, märts Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 2/2018 ( EKP tehtava pankade kriisijuhtimise timimise tõhusus ) punkt Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 2/2018 punkt 34.

36 36 le timunud (nagu juhtus aastal) 79. Lisaks n kmisjn tuvastanud järelevalvevlituste ja varajase sekkumise vlituste kattumist EBA suuniste khaselt n pank maksejõuetu või tõenäliselt maksejõuetuks jääv, kui rikub ma kgu SREP-kapitali nõudeid ja mis tahes muid järelevalvenõudeid. Tegelikkuses muude järelevalvenõuete täitmist aga alati ei jälgitud. Kuigi maksejõuetuse või tõenäliselt maksejõuetuks jäämise hinnangus tuleks arvesse võtta juhtumi kõiki asjakhaseid asjalusid, ei järginud EKP alati EBA ühtlustatud suuniseid (näiteks ei võtnud ta arvesse äriühingu üldjuhtimise krra rikkumisi, kuna ei lisanud neid ma sisesuunistesse EBA suuniste rakendamise khta) Avalike huvide testiga määratakse kindlaks, kas kriisilahendus n prprtsinaalne ja vajalik või kas pank tuleks likvideerida. ELi kriisilahendusasutuste avaliku huvi teste rakendatakse aga aeg-ajalt erinevalt ning paljude tulemuseks võivad lla erinevad järeldused ja tagajärjed. Näiteks ehkki mõne riigi pädevate asutuste arvates li kriisilahendus aastal avalikes huvides ka väga väikeste pankade puhul 82, tsustas SRB aastal, et Banca Pplare di Vicenza S.p.A. ja Venet Banca S.p.A. kriisilahendus ei lnud avalikes huvides vaatamata nende suurusele, kuna puudus tõenäline märkimisväärne ht finantsstabiilsusele 83. Vastupidiselt sellele hinnangule tsustas kmisjn, et riigiabi tuleb sutada, sest see n vajalik liikmesriigi majanduse tõsise häire kõrvaldamiseks Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 2/2018 punkt Aruanne Eurpa Parlamendile ja Nõukgule määruse (EL) nr 1024/2013 khaselt ldud ühtse järelevalvemehhanismi khta, COM(2017) 591 final, lk Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 2/2018 punkt Nt Banc Internacinal d Funchal S.A Prtugalis, Panellinia Bank S.A. ja Pelpnnese Cp Ltd.-le kuuluv Cperative Bank Kreekas: ja Andelskassen J.A.K. Slagelse Taanis (2016), Banc Internacinal d Funchal S.A Prtugalis (2015), Panellinia Bank S.A. ja Pelpnnese Cp Ltd.-le kuuluv Cperative Bank Kreekas (2015): 83 Decisin cncerning the assessment f the cnditins fr reslutin in respect f Venet Banca S.p.A., SRB/EES/2017/11, lk 11, 23. juuni 2017 ja Decisin cncerning the assessment f the cnditins fr reslutin in respect f Banca Pplare di Vicenza S.p.A., SRB/EES/2017/12, lk 11, 23. juuni Riigiabi tsus SA, Eurpa Kmisjn, (2017/N), 25. juuni 2017, punkt 49.

37 37 60 Hindamise muudab veelgi keerulisemaks liikmesriikides pankade maksejõuetusele kehtivate õigusaktide killustatus. Need varieeruvad liikmesriikides vaatamata ühtlustamise miinimumtaseme kehtestamisele 85. Pangandusliitu kuuluvad liikmesriigid kasutasid ka kriisilahenduse vahendeid ja knkreetseid riigisiseseid likvideerimise õigusakte ettenähtud likvideerija või pankrtihalduri juhitavate riigisiseste maksejõuetusmenetluste asemel 86, luues seega ma riigis maksejõuetusmenetluste sana tegeliku kriisilahendusraamistiku. Kuna avalike huvide ja võlausaldajate võrdse khtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise hindamiseks tuleb kriisilahendust võrrelda riigisiseste maksejõuetusmenetlustega 87, tekitab selline killustatus pankade kriisilahenduses mitmeid prbleeme ja võib viia maksejõuetute või tõenäliselt maksejõuetuks jäävate pankade ja nende võlausaldajate ebavõrdse khtlemiseni aasta lõpuks li pangandusliidus kriisilahenduse sana allahindamise ja teisendamise vahendit kasutatud vaid üks krd Banc Ppular Españli kriisilahenduseks. Kriisilahendusega kaitsti edukalt avaliku sektri vahendeid ja seega maksumaksjate raha. Teisalt kasutavad liikmesriigid endiselt pankadele päästeabi pakkumiseks ja nende tetamiseks avaliku sektri vahendeid ka väljaspl erakrdse süsteemse kriisi lukrdade piirangut: päästeabi kui sa riikide maksejõuetusmenetlusest liikmesriigid kasutavad avaliku sektri vahendeid riigisiseste maksejõuetusmenetluste tetamiseks; päästeabi rekapitaliseerimise kaudu liikmesriigid kasutavad ennetavat rekapitaliseerimist 89 ja rekapitaliseerimist, mida ei leta riigiabiks (kuna see põhineb turutingimustel), et tetada pankasid, mis ei vasta neile kehtivatele kapitalinõuetele; ja tugi avaliku sektri tagatiste kaudu neid ei leta riigiabiks, kuna need põhinevad turutingimustel, mis n mõeldud viivisvõlgade müügi tetamiseks aprilli aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise khta. 86 Direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõige Direktiivi 2014/59/EL artikkel Elke Königi kõne Eurpa Parlamendi majandusliku integratsini, õigusaktide ühtlustamise ja ELi pliitikale lähenemise kmisjnile, 5. mai 2020, 89 Direktiivi 2014/49/EL artikli 32 lõike 4d punkt iii.

38 38 ELi õigusraamistik kindlustus- ja pensinisektrile 62 Vaatamata ELi tasandi usaldatavusraamistiku lemaslule esineb liikmesriikide kindlustust puudutavates tehnilistes eeskirjades siiski teatavaid lahknevusi. Kntrllikda leidis, et järelevalveasutuste järelevalve ja kstöö kvaliteet n väga erinev. Ehkki EIOPA n teinud märkimisväärseid jõupingutusi kõigis liikmesriikides järjepideva, põhjaliku ja kõikehõlmava järelevalve edendamiseks 90, kasutatakse endiselt õiguslikku arbitraaži 91 ning prbleeme valmistab järelevalvealase ühtsuse puudumine. 63 Kapitalitasemed ületasid nii slventsuskapitalinõuete kui minimaalse kapitali adekvaatsuse määra miinimumnõudeid aasta lõpu kndtasemed lid kõigis liikmesriikide üle miinimumi, ent endiselt esineb märkimisväärseid erinevusi. Need kajastavad eriti uute nõuete ebajärjekindlat rakendamist, näiteks nende sas, mis puudutavad riikide raamatupidamiseeskirju, maksusüsteemi ja stsiaalkindlustuse õigusakte. 64 ELi reeglid ei hõlma süsteemselt luliste kindlustusandjate tuvastamist ning knkreetset järelevalvet/kriisilahendust ja taastamist. Lisaks puudub ELis ühine kaitsekrd kindlustusettevõtjate kriisilahenduse või likvideerimise rahastamiseks 92. Kindlustusandjad likvideeritakse liikmesriikide raamistike põhjal, mille eest vastutab ainuisikuliselt järelevalve testaja päritluriigis 93. Nii EIOPA 94 kui ESRB 95 palusid kmisjnil tagada ELi kindlustuse ja edasikindlustuse pakkujatele riigisiseste taastamise ja kriisilahenduse raamistike minimaalne ühtlustamine. Kmisjn n viidanud, et sellist algatust valmistatakse ette ks Slventsus II raamistiku läbivaatusega. 90 Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/2018 punktid Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/ selgitus ja punktid Opinin t the institutins f the Eurpean Unin n the harmnisatin f recvery and reslutin framewrks fr (re)insurers acrss the Member States, EIOPA, 5. juuli 2017, lk 14 ja Recvery and reslutin fr the EU insurance sectr: a macr-prudential perspective, ESRB, august 2017, lk 4 ja nvembri aasta Slventsus II direktiivi artiklid _ recveryandreslutin.en.pdf.

39 39 65 Käimaslevate pliitiliste arutelude khaselt n vaja kstada täiendavaid eeskirju kntsentreeritud riskide, näiteks riiginõuete kntsentratsiniriskide juhtimiseks ja järelevalveks. ELi kindlustusandjate risk seses riiginõuetega n suurem kui pankadel 96, eriti liikmesriikides, mille üldine võlamäär n kõrgem 97. EIOPA jälgib neid riskipsitsini liike ma stabiilsuse aruannetes. 66 Ainult väikesel arvul liikmesriikidel n kehtestatud kindlustuse tagamise skeemid kindlustusvõtjate kaitsmiseks kindlustusandjate maksejõuetuks muutumise krral. Leidsime ma EIOPAt puudutavas aruandes, et tarbijate kaitse sõltub kindlustusandja juriidilisest struktuurist 98. Kmisjn hindab ks EIOPAga riikide kindlustuse tagamise skeemide Eurpa võrgustiku lmise vajadust. 67 Kmisjni käimaslevate Slventsus II direktiivi läbivaatamise nõuandemenetluste valguses leiavad nii EIOPA kui ka Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, et ELi õigusaktides puudub makrtasandi usaldatavuspliitika, mis võimaldaks sekkuda kindlustussektri süsteemse riskini viiva sündmusteahela erinevates punktides 99. Ka finantsstabiilsuse nõukgu ja Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Asstsiatsin väljendasid sarnaseid seisukhti Tööandjapensinite sas ei lnud mitmed liikmesriigid veel 1. juuni aasta seisuga lõpule viinud uue tööandjapensini kgumisasutuste II direktiivi ülevõtmist riigisesesse õigusesse EKP, aruanne finantsstabiilsuse khta, detsember 2019, lk 100 (vaba tõlge). 97 Investment behaviur reprt, EIOPA, 16. nvember 2017, lk Eurpa Kntrllikja eriaruande nr 29/2018 punkt EIOPA knsultatsinidkument slventsus II direktiivi aasta läbivaatamise khta (peatükk 11); Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu dkument makrtasandi usaldatavussätete, meetmete ja instrumentide khta kindlustussektris (2018); ning vastus EIOPA knsultatsinidkumendile Slventsus II aasta läbivaatuse khta (2020). 100 Finantsstabiilsuse nõukgu avaldus dkumendi Finalisatin f IAIS hlistic framewrk fr the assessment and mitigatin f systemic risk in the insurance sectr khta, 14. nvember

40 40 69 Määratletud hüvitise või tööandjapensini kgumisasutuste hübriidide varad mdustasid aasta lõpus umbes 80% tööandjapensini kgumisasutuste investeeringutest 102. Madal ttlus aitab selgitada, miks lid aasta lõpus tööandjapensinite slventsuse psitsinid kndtasandil haprad ja sätestatud läve lähedal 103. EIOPA aasta stressitestist ilmnes ka, et keskmiselt plnud tööandjapensini kgumisasutustel piisavalt varasid ma pensinikhustuste täitmiseks ja keskmine vähese kapitaliga pensiniskeem 104 võib avaldada pensinisaajatele märkimisväärset negatiivset mõju 105. EIOPA aasta stressitestis täheldati siiski, et kindlustuskatte suhtarvud lid paranenud, kuid testitud stressistsenaariumi puhul eeldati siiski negatiivset mõju pensiniskeemi liikmetele ja hüvitisesaajatele või spnsrettevõtjatele 106. Kapitaliturud, turu taristud ja kapitaliturgude liit 70 Kuna ELi kapitaliturud n võrdlemisi vähe arenenud (võrreldes nt USAga), n ELi eesmärk suurendada kapitaliturgudelt kaastatud rahastuse sakaalu pankadelt saadud rahastusega võrreldes, et vähendada ettevõtete kapitalikulusid ja leevendada kduturust tulenevaid riske, sdustades piiriülest investeerimist ja diversifitseerimist. See peaks suurendama kriisidele vastupanu võimet ning tetama kiiremat taastumist ja kasvu. Kapitaliturgude tihedam integreerimine ks integreerituma pangandussüsteemiga võib aidata säilitada piiriüleseid kapitalivge ja tetada investeeringuid liikmesriikides, mis kannatavad suurte asümmeetriliste makrmajanduslike škkide all. 71 Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu n määranud ma strateegia üheks peamiseks pririteediks ELi mittepangast finantsteenusevahendajate makrtasandi usaldatavuspliitika väljatöötamise 107. Lisaks n ldud mittepangast finantsvahenduse alane eksperdirühm, mis jälgib sektri(te) riske. Hetkel puudub raamistik, mille abil saaks sektris tuvastatud süsteemsete riskidega ühtlustatult 102 IORPs stress test reprt 2015, EIOPA, 2015, lisa Financial stability reprt, EIOPA, juuni 2019, lk IORP Stress test reprt, EIOPA, 13. detsember 2017, punktid 243 ja Eurpean Semester thematic factsheet n the adequacy and sustainability f pensins, Eurpa Kmisjn, nvember 2016, lk Occupatinal pensins stress test 2019, EIOPA, Macr-prudential plicy beynd banking: an ESRB strategy paper, Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu, 2016.

41 41 tegeleda. Kõnealuse sektri süsteemsete riskide jälgimise raamistik areneb järk-järgult, näiteks tänu Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu plt ESMA-le antud svitusele töötada välja suunised makrtasandi usaldatavusjärelevalve piirangute khta 108. Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu tõi välja järelejäänud andmelüngad, mis ei võimalda mõnes mittepankade pakutava finantsvahenduse valdknna sas laiaulatuslikumat riskihindamist (nt puuduvad piisavad andmed mittepankade finantsvõimenduse ning pankade ja teiste finantsvahendajate mavaheliste seste khta) Ehkki alternatiivsete investeerimisfndide valitsejad peavad kehtestama riskijuhtimise eeskirjad ning neile kehtivad stressitestid ja aruandluskhustused, ei sisalda direktiiv alternatiivsetele investeerimisfndidele mõeldud finantsvõimenduse piiranguid aasta läbivaatamisaruandes leiti, et enamik alternatiivsete investeerimisfndide valitsejate direktiivi sätteid saavutasid svitud eesmärgid tõhusalt ja tulemuslikult 110. Finantsvõimendusega setud järelevalve prbleemid n aga kriisijärgsel ajal jätkuvalt esile kerkinud, näiteks seses kllateraliseeritud laenukhustustega aastal asus Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu seisukhale, et avatud investeerimisfndide varade likviidsuse ja nende tagasistmistingimuste vahelised erinevused võivad viia kiirmüükideni, et pingelistes turulukrdades tagasistmistatlusi täita, ning see võib mõjutada teisi finantsturu salisi, millele kuuluvad samad varad või senduvate riskidega varad. Finantsvõimendus võib suurendada negatiivsete turuliikumiste mõju. Eurpa Süsteemsete Riskide Nõukgu svitas ESMA-l ja kmisjnil kehtestada nende riskide juhtimiseks makrtasandi usaldatavuspliitika instrumendid 112. Näiteks saab finantsvõimenduse riskidega 108 Recmmendatin n liquidity and leverage risks in investment funds, ESRB, NBFI mnitr, ESRB, Reprt n the peratin f the alternative investment fund managers directive, Eurpa Kmisjn, Recmmendatin n liquidity and leverage risks in investment funds, ESRB/2017/6, 7. detsember ESMA n alustanud knsultatsine ma suuniste ettepaneku khta, et alternatiivse investeerimisfndi valdknnas finantsvõimenduse riskidega tegeleda: _cnsultatin_paper_n_guidelines_n_art_25_aifmd.pdf.

42 42 tegelemiseks luua vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks ldud ettevõtjate jaks ühtlustatud aruandlusraamistiku ja kasutada paremini ära lemaslevaid võimalusi alternatiivsete investeerimisfndide finantsvõimendusele piirangute seadmiseks. 74 Kmisjni plt aastal vastu võetud ja aasta vahehindamisega täiendatud kapitaliturgude liidu tegevuskavas 113 letletakse enam kui 71 meedet (33 kapitaliturgude liidu tegevuskavas ja 38 selle vahehindamises). Igale meetmele n määratud esialgne tähtaeg. Vahehindamises lisati veel viis pririteetset meedet aastal teatas kmisjn, et n rakendanud enamiku kapitaliturgude liidu tegevuskava meetmetest, ent vaja n edasisi samme, eriti kuna rhelise ja digiülemineku ning Brexiti tõttu n esile kerkinud uued pririteedid 114. Aga isegi kui ELi tasandil võetakse edasisi meetmeid, n võimalik kapitaliturgude liit saavutada vaid juhul, kui neid täiendatakse kaugeleulatuvate ja ambitsinikate riigisiseste refrmidega kapitaliturgude süvendamiseks Kntrllikda teeb praegu eraldi auditit kapitaliturgude liidu tegevuskava elluviimise khta. 113 Teatis kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande khta, COM(2017) 292 final, 8. juuni Kapitaliturgude liit: edusammud kapitali ühtse turu lmisel tugevama majandus- ja rahaliidu hüvanguks, COM(2019) 136 final, 15. märts 2019, lk A Capital Market Unin fr Eurpe, IMF, SDN/19/07, september 2019.

43 43 ELi reaktsin riigivõlakriisile Ülevaade 77 Lisaks finantssüsteemi puudustele, mida esines peamiselt üleilmsel tasandil, muutsid mitu ainult ELis esinenud prbleemi ELi finantskriisi riigivõlakriisiks (vt punktid 13 17). Tehtud n mitu algatust kriisiga timetulekuks nii fiskaal- kui panganduse tasemel, sh (vt jnis 7): institutsinilised meetmed: Eurpa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM), Eurpa finantsstabiilsusvahend (EFSF), Eurpa stabiilsusmehhanism (ESM) ja Eurpa Eelarvenõukgu ning pliitikameetmed: esimene ja teine majanduse juhtimise pakett, millega refrmitakse stabiilsuse ja majanduskasvu pakti, Eurpa plaasta krraldamine, makrmajandusliku tasakaalustamatuse menetluse juurutamine ning riikide eelarveraamistike miinimumnõuete sätestamine, fiskaalkkkulepe ja EKP rahapliitilised tsetehingud. Jnis 7. ELi vastus finantskriisile ELi vastus riigivõlakriisile kahele paralleelsele ja mavahel setud meetmete süsteemile tuginedes ELi institutsinilised meetmed ELi tasandi asutuste, instrumentide, mehhanismide ja raamistike lmine Õiguslikud ja pliitikameetmed Ettevõtete ja finantsinstrumentide reguleerimise ja järelevalve eeskirjad Eurpa finantsstabiils usmehhanism (EFSM) Eurpa Finantsstabiilsuse Fnd (EFSF) Eurpa stabiilsusmehhanism (ESM) Eurpa Eelarvenõukgu Majanduspliitika Rahapliitika Ajutine kriisilukrra rahastusprgramm Ajutine kriisilahendusmehhanism Alaline kriisilahendusmehhanism Sõltumatu järelevalve ELi eelarveraamistiku ja eelarvepliitika üle Stabiilsuse ja kasvu pakti refrmid (esimene ja teine majanduse juhtimise pakett) Fiskaalkkkulepe Eurpa plaasta Makrmajandusliku tasakaalustamatuse menetlus Raha-pliitilised tsetehingud Allikas: Eurpa Kntrllikda.

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EN

EN EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire

Rohkem

ESRNi aastaaruanne 2016

ESRNi aastaaruanne 2016 Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem

SUUNISED MAKSEJÕUETUSE VÕI TÕENÄOLISELT MAKSEJÕUETUKS JÄÄMISE KOHTA EBA/GL/2015/ Suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille p

SUUNISED MAKSEJÕUETUSE VÕI TÕENÄOLISELT MAKSEJÕUETUKS JÄÄMISE KOHTA EBA/GL/2015/ Suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille p EBA/GL/2015/07 06.08.2015 Suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille puhul peetakse krediidiasutust või investeerimisühingut direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 6 kohaselt maksejõuetuks

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2580. kslek Kuupäev: 6. aprill 2016 Kellaaeg: 10.00 Kht:

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.5.2017 COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2017) 331 final 2017/0136 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2017) 331 final 2017/0136 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 13.6.2017 COM(2017) 331 final 2017/0136 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Group Code of Ethics and Conduct

Group Code of Ethics and Conduct Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul EKP suunised pankadele viivislaenude kohta lisa: Usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul Oktoober 2017 Sisukord 1 Taustteave 2 2 Üldkäsitus 3 2.1 Ulatus ja kohaldamine 3 2.2

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 13.7.2009 KOM(2009) 362 lõplik 2009/0099 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2596. kslek Kuupäev: 7. september 2016 Kellaaeg:

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 656 lõplik 2011/0298 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV finantsinstrumentide turg

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 656 lõplik 2011/0298 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV finantsinstrumentide turg EUROOPA KOMISJON Brüssel, 20.10.2011 KOM(2011) 656 lõplik 2011/0298 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201 2.9.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2014, mis käsitleb

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

AASTAARUANNE 2015

AASTAARUANNE 2015 AASTAARUANNE 2015 Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastused Euroopa Liitu käsitlevatele küsimustele Tasuta infotelefon: (*) 00 800 6 7 8 9 10 11 (*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 15.9.2010 KOM(2010) 484 lõplik 2010/0250 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 1624, oktoober 2018, - millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selli

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  1624, oktoober  2018,  -  millega  kehtestatakse  rakenduslikud  tehnilised  standardid  seoses  selli 7.11.2018 L 277/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1624, 23. oktoober 2018, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

ET ET ET

ET ET ET ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.7.2010 KOM(2010)371 lõplik 2010/0199 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute

Rohkem

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Eesti lmemajanduse lukrra uuring ja kaardistus Tallinn Aprill 2018 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Eesti Knjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6 681 242 e-mail:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikd: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember 200S.a. 11124171 Pärnu mnt. 102C, 11312, Tallinn Eesti

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

SUUNISED SISEJUHTIMISE KOHTA EBA/GL/2017/11 21/03/2018 Suunised sisejuhtimise kohta

SUUNISED SISEJUHTIMISE KOHTA EBA/GL/2017/11 21/03/2018 Suunised sisejuhtimise kohta EBA/GL/2017/11 21/03/2018 Suunised sisejuhtimise kohta 1. Järgimis- ja aruandluskohustus Käesolevate suuniste staatus 1. Käesolev dokument sisaldab määruse (EL) nr 1093/2010 1 artikli 16 kohaselt väljastatud

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

LÕPPARUANNE VIIVISNÕUETE JA MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUETE AVALIKUSTAMISE LÕPLIKE SUUNISTE KAVAND EBA/GL/2018/ Suunised vii

LÕPPARUANNE VIIVISNÕUETE JA MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUETE AVALIKUSTAMISE LÕPLIKE SUUNISTE KAVAND EBA/GL/2018/ Suunised vii LÕPPARUANNE VIIVISNÕUETE JA MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUETE AVALIKUSTAMISE LÕPLIKE SUUNISTE KAVAND EBA/GL/2018/10 17.12.2018 Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014 VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

2017. AASTA ARUANNE: KOKKUVÕTE

2017. AASTA ARUANNE: KOKKUVÕTE 2017. AASTA ARUANNE: KOKKUVÕTE https://eiopa.europa.eu/ Fotode autoriõigus: kaanefoto: istockphoto/bowie15; lk 4 ja 6: EIOPA/Martin Joppen. Print ISBN 978-92-9473-084-8 doi:10.2854/331010 EI-AD-18-001-ET-C

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.7.2018 C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 13.7.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja

EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja rahaliit ning tugev ja stabiilne euro on Euroopa kasvu

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem