f MU SÕJAASJANDUSE.AJAKIRI Esmaspäewal, 17. detsembril 1923.

Väljavõte

1 f M SJAASJANSE.AJAKII KINflflLSTflflBI Ns 23. Ilmub k a k s korda kuus ühes kuu«lisaga. WALITSSE WALJflNNE. Esmaspäewal, 17. detsembril V aastakäik. S i s u : A.: Mootorpaatide tegewus sõjas. A.?.: Kuulipildurite wäljaõpetamine. Kr m.: Seadluseelnõu kaitsewäe inseneerilise ja tehnilise warustuse tagawarade kohta rahuajal. M.: Nõukogude Wene jalgwäe reor- Mõndasugust. lo ( J g Üleskutse. gamseerimme. Mootorpaatide tegewus sõjas. (Järg). Esimestel kiirpaatidel olid mootorid juhuslikud, Nende paatide ilmumine Zeebrügge alla tuli pääasjalikult aeroplaanide omad, näpu Fiat, Sun- sakslastele täiesti ootamata. Nagu teäda, uputasid oearn, Green-fa teised, vääie selle aga ka erilised nad sääl paar saksa laewa, häwitasid lennukite mere süsteemi Tornidroft'i mootorid. Et neid kuurid ja purustasid muuli. Teinekord lähenes paate enam ehitati kui Tornikroft jõudis moo- nende poolt lastud suitsuioori all inglise sõjalaew torid anda, siis pidi esialgu aeroplaanide oma- Vindictivew Ze>brügge'e ja andis tuld. Pääle dega leppima, ehk wi mased küll täiesti mere selle aitasid need kiirpaadid wäga palju kaasa nõuetele ei wast-'. Pärastpoole hakkas Torni saksa weealuste paatide. häwitarniseks inglise kroft suuremal arwul moot rid ehitama, ja tema kaanalis ja Belgia ranna läheduses. Paadid ise 1918 aasta tüüp oli juba täiesti wastaw kõigile sattusid wahel saksa ranna patarei de tule alla, ja mere nõuetele. Ne~d mootorid on 12 tsilindri- osawa tabamisega lasti nii mõnigi paat põhja. li$ed. V tüüp ä h. j, 1200 ringi Isiäranis kardetawaks waenlastaks olid neile minutis. Käimalaskmine sünnib eriliste padrunite paat dele sa^sa lendurid, kes oma kuulipüduiate (rakettide) abil. tulega ülalt paadid wahest sõelana läbi lasksid, Paatide kered on punasest puust (mahagoni), sest lennukite kiirus on suurem kui paatidel, ja kahekordsete külgedega, kaared on tammest, ülalt on kergem siirida kui alt kiikuwailt paatisisemine sissesead lihtne ja kerge, waheseinu ei delt üles. Kuid pärastpoole leidsid inglased ka ole. Muidu on paat madal, era eluruumid puu- lennukite wastu abinõud aastal wõtsid CMB kiir-mootorpaadid duwad. 55-jalalistel paatidel oli 2 kerget masti ja säde^eeg-a f Pääle torpeedode oli paatidel osa Wenemaa kortu^õjas wõ»tlusest enamlaste weel relwa^iuseks 4 LewisM kuulipildujat, mõnel wastu. Nimelt saadeti 1919 a. algul Waheme-elt nende asemel Stokes'i miinipilduja, millede abil kuus 40' mootorpaat! Batumi ja säält raudteega kord paatidest Zeebrügge muuli pääle suuremaid Baku'sse, kus nad komander <>binson'i juhatuse pomme loobiti, mis muuli lõhkusid ja ka ühe all suure eduga enamlaste laewadega Kaspia merel sõdisid. Ehk küll Kaspia meri ise wäga paterei häwitasid. Need kiirpaadid eh'tati Inglismaal tormine ja laewade liikumine sääl äärmiselt aastal ühel wäikese! Themse jõe saarel suures ra^ke, said need paadid siiski enamlaste laewas» saladuses (nagu t nkidki). Proowisõitu toimetati tikust wõitu, uputades paar miinilaewa ja sunöösel. Et mootoritega ja paatidega ümberkäimine dides pärast terwe laewastiku alla andma. Kui Kaspia iseäralist osawust ja teadmist nõudis, siis wal- meri wabaks sai, sõitsid inglased ära, jättes moomistati neis tehastes ja proowisõitudel ette ka torpaadid walgete" kätte, <elle käest nad warsti jälle «punaste" kätte üle läksid. Wiimaste poolt tarwilik meeskond (ohwitserid ja motoristid).

2 2 S* toodi paadid Kaspiast Sormowo tehastesse, parandati sääl ära, ja nüüd töötada mõned neist Kroonlinnas, teised olla aga seewõrd rikis ja paljaks rööwitud, et neist suuremat loota ei ole. Mais 1919 a. saatsid inglased komander ickinson'i juhatusel Arhangeli 8 kiir-mootorpaati 55' pikad. Et aga torpeedodega sääl miskit teha polnud, jäeti need Inglismaale maha. Selle asemele anti paatidele kohane kaitse 5m/m. soomusplatedest. Ka 6 Lewis'i kuulipildujat pandi neile pääle. Need paadid töötasid üüna jõel 1919 a. terwe suwe, liikudes sääl, kus ükski muu laew ei saanud liikuda. Neil tuli wahetpidamata Arhangeli ja lahingu rinde wahet je oosta, mis ligi 600 wersta pikk.. ühtlasi tuli namlastega tihti lahinguid pidada. Pikkadest r eisidest ja madalast üüna weest hoolimata juhtus kogu selle ajajooksul kõigest üks õnnetus, kus sarnane mootorpaat madalikule kinni jooksis, ja seegi sellepärast, et tähis, mis madalikku märkis, oli paigalt nihkunud. Teatawasti ei suutnud inglased ja walged wene wäed enamlasi siiski lõuna poolt tõrjuda, et Koltshaki wägedesa ühineda, nagu sõjaplaanis ette oli nähtud. Selle põhjuseks üüna jõel oli see, et enamlased nõnda palju miine, tõkkeid jne. ajasid, et inglastel edasipääsemine täitsa wõimatuks sai. Pääle selle lasid enamlased woolu pidi alla inglaste pääle uju wa id miine, mis suureks takistuseks olid. Seniajani pole enamlased weel kõiki neid miine wälja jõudnud korjata, mis tol ajal üüna jõkke pandi. Balti mere operatsioonidest Kroonlinna all 1919 a. suwel wõtsid kiir-mootorpaadid (C.M.B.) osa. Esialgu saadeti Balti merde üksainus paat Nr. 4, 40' pikk, leitnant A g a r i juhatusel. Pärast seda, kui tema 17. juunil enamlaste ristleja Olegi" oli uputanud, saadeti Inglismaalt weel 8 suuremat paati juurde. Oiegi" uputamine sündis järgmiselt, lö. juuni õhtul tõi õhuluure teate, et Kroonlinnast lääne poole, Tolbuhuni tuletorni läheduses seiswat ankrus ristleja,,01 eg" j * kaks miinilaewa. Leitnant Agar sõitis omal algatusel öösel kiirpaadiga Nr. 4 ranna läheduses Petrogradi poole ja pööras säält tagasi 0 egi" pääle, kus wahiohwitser Petrogradi pooit iähenewat paati mõne enamlaste paadi arwas olewat. Ta sai alles siis aru, kui plahwatus käis. Torpeedo trehwas laewa keskkohta, tegi suure augu (ligi 4 ruutmeetrit), ja minuti pärast oli, 0 leg" juba küljeli wees. Weel praegugi seisab 01eg" pahem külg ligi 2 meetrit wee pääl. ( 01eg" oli ehitatud Petrogradis 1904 aastal, mahutus 6800 tonni, kiirus 21 sõlme, relwastus 12 6" suurtükki). Ka 23 Läheduses olewad wahilaewad awasid küll mootorpaadi pihta marutule, kuid wiimane kadus warsti silmapiirilt öisesse ämarikku. Inglaste pääülesanne Kroonlinna all oli enamlaste laewastikku blokkeerida, et teda mitte Krasnaja Gorkast lääne poole lasta liikuda. Inglise laewastiku baasiks oli esiteks Seskari saar, pärastpoole Biörkö. Teatawasti on Soome lahe idapoolses osas meri laewade liikumiseks wäga ebasoodus. Sõja ajal olid Innoniemist kuni Krasnaja Gorkani miinid pandud Pääle selle ujus põhjatu hulk lahtipääsenud miine merel. Üldse sai miinide läbi otsa 8 ingüse laewa. Ainult mainitud kiirpaadid wõisid kartmata käia, hoolimata miinidest ja madalikkudest, sest paadid istusid wee sees kõigest 2/ 21J2/, kuna miinid harilikult 8 15 jala sügawusele pannakse. Kuid inglise kiir-mootorpaadid panid ise ka Kroonlinna all kahte kohta miine: wersta 12 Kroonlinnast lääne poole, otse laewade tee pääle, ja Hallist Hobusest" lääne pool kalda alla, kust harilikult wene laewad Koporje lahte läbi käisid. Arwatawasti sattuski nende miinide otsa septembris 1919 a. Swoboda" ( Lennuki" tüüp). Kuid kõige suuremaks C. M. B. wägitükiks tuleb lugeda ülitu julge Kroonlinna sõjasadama attaak öösel 17. wastu 18. augusti 1919 aastal. Selle operatsiooni täidewiimiseks walmistati ette mõni aeg. huluure abil uuriti enamlaste sõjalaewade seisukohti Kroonlinna sõjasadamas. Kui wiimased teada, saadeti paadid wälja ja anti igaühele täpne ülesanne täita. Nii pidi paat Nr. 31 torpeedo liinilaewa «Andrei Perwoswannõi" pääle laskma ja siis hommikupoolsest sadama wärawast wälja põgenema; Nr. 72 torpeedoga uue doki wesiwärawad attakeerima; Nr. 79 laskma torpeedo weealuste paatide pihta, mis Pamjat Asowa" külje all. otse keset sadamat seisid; Nr. 88 torpeedoga»petropawlowskile" ehk Andreile" kallale tungima; Nr. 86 torpeedoga urik'ile" killale tungima. Nr. 24 wahilaewa reidil uputama; Nr. 62 sadamas abi andma teistele paatidele ja #Nr. 4 reidil tarwiduse korral abiks olema. Et tuletornid walgust ei annud, otsustati liikuda kella, kompassi ja kaardi järgi põhjapoolt Kroonlinna kindluste wahelt läbi Petrogradi pääle ja säält tagasi Kroonlinna. Kuid tegelikult läks teisiti kui loodetud. Paadid läksid küll täpselt õhtul kell 10 Biörköst wälja ja ühinesid kell x l%\2 Innoniemi juures. Aga säält Kroonlinna alla minnes juhtus kolmel paadil (Nr. 4, 86 ja 72) õnnetus, ja nad jäid teistest maha. Esimesed kolm (Nr. 79, 31 ja 88) tulid sadamasse peaaegu ühel ajal. Nr. 79 sõitis esimesena sadamasse ja

3 No 23 wiskas wärawate juures tõrwalondi sadama seina pääle, et walgustada pääseteed. Siis saatis ta kohe torpeedo Pamjat Asowa" pääle, kes otse wastu wäraid seisis. Wiimane uppus ja seisab weel praegugi poolküljeli sadamas. Et enamlaste w^ealused paadid sadamas sel õhtul teise kohta olid paigutatud, jäid nad puutumata. Kuid enamlased awasid warsti ägeda tule kuulipildujatest ja wäikestest suurtükkidest. Nr. 79 sai arwatawasti wigastada, sest ta seisis paar minutit sadamas, enne kui tasasel käigul minema sai. eidile pääsedes purustas ja uputas komander leitnant Bremner tema ära, sest paat oli niiwõrd wigastatud, et ära ei suutnud pääseda. Meeskond langes wangi. Järgmistena sotsid sadamasse Nr. 31 (diwisjoni ülemaga komander Ood soniga) ja Nr. 88. Nr. 31 laskis torpeedo Andrei Perwoswannõi" pääle, selle ninas jaoskonda Nr. 2 tabades, mille tõttu laew ligi V-ji' nina ees wette wajus, kuid ära ei uppunud, sest laewa waheseinad olid kõwad. Nr. 31 pööras kohe pärast tort peedo wäljawiskamist tagasi ja jõudis õnnelikult koju. Nr. 88 komander, leitnant ayreil-etd, sai, kui sadamasse sõitis, kohe kuuli pähe. Tema abi astus kohe tema asemele ja laskis torpeedo Petropawlowski" pääle. Kuid torpeedo läks mööda ja lõhkes sadama seinal. Paat ise pääsis õnnelikult koiu. Nr. 62 jõudis täie kiirusega sadamasse siis, kui Nr. 31 ja 88 juba säält olid läinud. Tema sattus enamlaste ägeda tule alla. sai wigastada, pööras ümber, tuli sadamast ühtlasi Nr. 79-ga wälja ja saatis torpeedo miinilaewa Gawnili" pääle; kes reidil wahti pidas ja paadid ägeda ja osawa tule alla wõttis. Kuid torpeedo läks mööda, enamlaste 4" kuul aga tabas Nr. 62. Wiimane uppus ära ühes kõige meeskonnaga. (Mõne päewa pärast tõstsid enamlased Nr. 62 üles, ja ta on praegugi wcfel Kroonlinna sadama sillal. Tema seest leiti 4 surnukeha). (Järgneb). A. ' Kuulipildurite wäljaõpetamine. (Järg). 3. O m a ü m b r u s k o n n a t u n d m i n e ja m e e l e s p i d a m i n e. Selle tähtsus on iseenesest selge. Eritunde selleks määrata tarwis ei ole. ppuselt tagasi tulles läbikäidud kohtade ja teede ning nende ümbruskonna meeldetuletamine ja kirjeldamine kaswatab küllaliselt meelespidamise wõimet. 4) K a u g u s e m ä ä r a m i n e. 5) M a a s t i k u h i n d a m i n e, s õ j a l i s e k s t e g e w u s e k s ja l a h i n g k o r d a d e t a r w i t a m i s e k s! Need harjutused on määratud pääasjalikult taktilise arusaamise - äratamiseks ja arendamiseks, et luua alust iseseiswaks tegutsemiseks. Niisuguste õppuste pääle on kasulik määrata terwelt pool päewa korraga. Algul näiwad harjutused ehk rasked olewat, kuid harjumisega muutuwad nad huwitawateks, õpilastele meeldiwateks, ja hää korralduse ning läbiwiimise juures annawad nad otse suurepäralist tagajärgi, mis endid järgnewatel taktilistel õppustel otsekohe ilmutawad. Taktilise kursuse algus langeb õppuste korraldamiseks kõige ebasoodsama aja-hilissügise ja talwe pääle. See ajajärk on kohane klassiõppusteks. Wälised õppused ei ole igakord läbiwiidawad ja nad ei anna neid_ tagajärgi, mis suwel ning kuiwal maastikul. ppuste hää kor- ralduse juures.ei ole asi sugugi nii raske kui ehk paistab. Ühest külje >t kulub taliste õppuste perioodist hää osa aega materjaalosa põhjal ku tundmaõppimise, jalgwäes tarwitusel olewate relwade, laskmiste, laskeasjanduse ja teiste õppeainete pääle. Teisest küljest, hoolimata sellest, et taktiilsed õppused kasulikud on pääasjalikult ainult maastikul tõelikus olukorras, on kuulipildurite rühma tegutsemine kompanii koosseisus siiski niiwõrd keeruline, et enne iga üksiku õppuse korraldamist maastikul see enne põhjalikku läbitöötamist nõuab. Niisugust läbitöötamist wõib ka klassis korraldada. Kuid see peab olema piltlik ja arusaadaw, et õpilasel ei tuleks midagi ette kujutada, see oleks suuremale osale tagajärjetuks mõtte pingutamiseks. Olgu suušõnalised seletused kui hääd tahes, selgitatagu neid ükskõik kui hääde joonistustega tahwli!, täielikku pilti see suuremale osale õpilastest silmade ette ei loo. Kõige paremaid tagajärgi annawad õppused liiwakastis kujutatud maastikul. Olgugi, et see on maastik miniatüüris, kuid siiski on see maastik kõige tema reljeiiga ja kattega õtse õpilase silma ees, ilma et siia midagi tarwis oleks ette kujutada. Algul on kasulik nimelt seda maastikku kujutada, mil teataw õppus tegelikult läbi wõetakse. Siinjuures tuleks õpilastele omajagu wabadust anda. neid lasta

4 4 S oma arwamisi awaldada, kuidas nemad mõne tegewuse läbi wiiks, ja alles siis wahele segada, kui li usa eksiteele minnakse Harilikult lähewad õpilaste arwamised lahku. Üks grupp tegutseks nii, teine teisiti Pärast, maastikul sama tegewust läbi wiies, tuleks ka õpilaste poolt soowitatud kawade järele ttgutseda ja hiljem koos nende hääd ja halwad küljed läbi kaaluda ja neid õiglaselt hinnata. Niiwiisi õppides ja harjutades peab kuulipildur omandama õige arusaamise maastikust, ta peab oskama wiimast takti i«elt hinnata. Kompanii lahingtegewus sünnib laialdasel rindel, mille kogu ulatusel ka Kompanii toetuseks antud r. kuulipilduja rühm ieti teguteda peab oskama. Selleks on hästi wäljakoolitatud takt, ist arusaamist, eriti aga maastiku hindamist t r vis. Siin wõib mõnelt poolt arwata, et see on j*, ni, ohwitseri, asi. Aga kas wõib juht ülesannet fäita, kui tema aliuwad selleks tarvii stit ettewalmistatud ei ole Ja teiseks, kes wõ'b tagada, et r. kuulipildurite rühmade ülemad alati ohwitserid saawad olema. Tuleb ette, et rühma Juhtimine allohwitseri ehk koguni kaprali kätte tule h usaldada s^-da parem peab sel juhtumisel meeskondade ettewalmistus olema. Nii tuleb taktilise õppusega kohe algust teha. Lasketehnika ja taktika on nii ligidalt üxsteisega seotud, et neid igal õppusel koos tuleb läbi wõtta ja kätte harjutada. T egelik õppus on nendest kokku põimitud. Kuulip Idujat, tema omadusi, laskmise wii se hakkab noorte kursuse lõpetaja kui täiesti wõõrast asja õppima. Ei tunne õpilane weel oma relwa ja selle wõimeid, ei wõi juttugi olla selle relwa taktilisest kasutamisest. See on wastu waidlemata tõsiasi. Kuid siin kerkib küsimus, kas jaksab noorsõdur, kes waewalt kuu aega rühma koosseisus tööt. nud, kompanii lahingu tegewusest üldse aru saada õhu wenamus wist küll mitte. Selleks on tarwis määrata teataw aeg eelõppuse pääle. Nii siis algaks noorel reamehel, kes kuulipildurite kompaniisse määratakse, nagu kaks eelõppuse kursust. Üks kuulipilduja tundma-õppimiseks, teine temaga töötamiseks kompanii koosseisus Esimese kursuse kestwus on kindlaks määratud 14 nädala pääle. Sama aja JOOKSI wõetakse ka teine wõrdlemisi põhjalikult läbi. Missugused ained tuleks taktilise eelkursuse jooksul läbi wetta? Maastikul on suur mõju sõjalise tegewuse pääle. Sellepärast on ka maastiku tundmise ja kasutamise oskus ülitarwilik. Nii on maastiku õppus nagu sissejuhatuseks taktilcasse, se'g'tad. s ning kergendades edaspidist j pust. Tem ga tu'eks pääasjalikult tegemist ti ha enne puht taktilise kursuse algust. Taktilistel. X»23 ppustel oleme alati kuulma harjunud, kuidas õpetaja käsib maastikku kasutada. ppuste harutustel räägitakse jällegi palju maastiku kasutamisest ning ka ja alati on see leitud puudulik, olewat. Hoopis wähem, ehk mitte sugugi, on kuulda maastiku kasutamise õppusest enesest. Kuidas wõib siis nõuda õpilaselt teadlikku maastiku kasutamist, kui see termle katte õpetamata ehk katkelisel kätte näidatud. Maastiku kasutamine on üks õrnematest külgedest meie taktil iste õppuste juures. Puuduliku arusaamise tõttu sellest on nähtuseks saanud, et õpilased maastiku kasutamisest, mis omastkohast suuremat mõttetööd ja energia kulutamist nõuab kui harilik liikumine, igat wiisi kõrwale püüawad hoida, nähes selles asjatut nõudmist. Parandust asjasse wõib 'uua ainult sellekohase hästi korraldatud õppuse läbiwiimine. Maastikku tundma ja kasutama õppimine on tarwilik kogu jalgwäele, kuid eriti kuulipilduritele. Sakslased on selest aru saanud ning püüawad oma kuulipildureid wõimalikult hästi maastiku õppuses wälja koolitada. Nende arwamise järele tasub selleks kulutatud aeg ennast pärastpoole mitmekordselt ära. Lõpuks paar sõna taktiliste ppuste kohta üldse. Siin ei tule kätte karjutada üksi teata waid tegewus!, waid ka nendega ühenduses olewate tudülesannete täitmist. Laskeasjandust tuleb wõimalikult wähem iseseiswa ainena käsitada, ainult niipalju, kui seda hädapäraselt tarwis. Jalgwäe määrustik" nimetab lahingut liikumise ja tuleandmise kombinatsiooniks. Selle põhimõtte järele tuleb korraldada ka taktilisi õppusi. See teeb küll õpetusega tuntawalt pikemaks, kuid ka lahinguid ei peeta teatawast kellaajast tea ta wa kellaajani. L<en kõige suuremaks paheks tõttamist teatawa taktilise ülesande lahendamisel. Kõik sündigu järjekindlalt, loomuliku kiirusega. Ei jätku antud ajast saadud ülesande täitmiseks, wiidagu läbi ainult osa sellest; sama ülesannet jätkata teine kord. Parem ühte ülesannet ükskord, kuid korrapäraselt täita, kui s^rna aja jooksul mitu korda, kuid puudulikult. Üleliigse kiiruse juures ei jõu* õpilased arusaamidega ja õpetuse sisu omandamisega järele ning aeg jääb raisatuks. Iseär; Iist rõhku tuleb seejuures panna tuliülesannete korraliku lahendamise ja kiire ning puhta täitmise liaale. Suwel sündgu kogu õpetus wäljas maastikul. Siin taktilisi ppusi järkjärgult laiendada ja süwendada, korraldada nt id ühes lahingu laskmistega, et teenistusest lahkuwad kuulipildurid omandaksid õige pildi' kuulipildurite kompanii tegewusest

5 M 23 S 5 pataljoni koosseisus ning suudaksid juhatada wähemalt kuulipi duja rühma tegewust, mis kohustus nii mõnelgi neist sõja puhul oma pääle tuleb wõtta. Ei saa tähendamata jätta, et kuulipildurite wä'jaõpetamise juures suurt tähelepanu tuleb juhtida ka topograafia pääle. Wähemalt peab saawutama arukat kaartide ja tulekaartide lugemist ja isegi Wiimaste kokkuseadmist, sest r. kuulipildujad on jalgwäe kompanii n. n. rasked" relwad, mis peawad tegutsema ka suurematelt kaugustelt, kust märki Hintaga näha ei ols. A. P. Seadluseelnõu kaitsewäe inseneerilise ja tehnilise warustuse tagawarade kohta rahuajal. Sõjaminister esitas neil päewil Wabariigi Walitsusea kinnitamise s seadluseelnõu kaitsewäe inseneerilise ja tehnilise warustuse tagawarade kohta rahuajal, mille jõusse astumisel Wene S. S. K. XIV raamatu art. 51, 51' ja 51 2 oma ma^swuse kaotawad. Kat>ewäe inseneerilise ja tehnilise warustamise kmdlustarhiseks on kawatsus rahuajal pidada järgmivd tagiwaad: 1) üldised sõja tagawarad Sw. Warust iswalits» se korralduses ja 2) wäeosa sõjatagawara(\ iga wäeosa juures. Üldised sõj tnga*arad kindlustabad kaitsewäe warustamist sõja algul, sest meil endil wasta wa id tööstusettewõtteid ei olewat, kuna wäljamaalt kiires korras warustuse saamine waewalt teostataw oltks. Ükiste sõjatagawarade normid peab wälja tööuma Sw. Warustuswalitsus, arwesse wõttes Kindralstaabi Wali suse ülema ja iriseneeriwäe inspektori arwamist. Normide lõpulik kinnitamine kuulub Wabariigi Walitsuse wõ>m <o ida. Wäeosa sõjat^g^warad peetakse kaitsewäe inseneerilise ja tehnilise warustuse täiendamiseks mobilisatsiooni puhul sõjaaegsetes koosseisudes ettenähtud normideni. Taga warad hoitakse "ärajaotatult wäeosa allüksuste järele, koondatujt kas üldistesse ladudesse ehk eraldi hoiukohtadesse, wa >t^ wait konalikkudele oludele, Tarbekorral on lubatud wäeosadel oma sõjatagiwarasid ajutiselt hoiule anda Sw. Warustuswalitsuse ladusse, kuid selleks peab ta nõutama luba Kindralstaabi Walitsuse ülemalt. Mobilisatsiooni puhul uuesti formteritawa wäeosa sõjatagiwarad on rahuajal hoiul selle osa juures, keik korraldusel formeerimine teostatakse. Wäeosa sõjatagawarade wärskendamine sünnib selle warustuse jooks wa ks tarwitamiseks wäljaandmise näol. kui warustuswalitsuselt wärskendamiseks saadud warustus kohale jõudnud. Jookswa warustuse puudumisel wäeosas wõib jookswaks tarwitamiseks kasutada wõla näol sõjatagawarasid ainult äärmistel juhtu niatel Sw. Warustuswalitsuse ülema sellekohase loaga. 'seäralist inseneerilise ja tehnilise warustuse tagawara rahuajal kõlbmatuks muutunud ehk mõnesuguste asjaolude mõjul ära rwitatud warustuse täiendamiseks ei peeta. Need tarwidusea rahuldatakse üldistest sõjat gawaradest warustuse väljaandmisega, misjuures üldised sõjatagawarad täiendatud peawad saama igaaastase uue warustuse muretsemisega Sw. Warustuswalitsuse poolt. Kr m. Nõukogude Wene jalgwäe reorganiseerimine. Nõukogude sõjaajakirjanduse teadetel on praegu kownik) algatusel erilisi uurimisi punase jalgwäe Nõukogude Wenes käsil põhjalik jalgwäe reorga- reorganiseerimiseks Lääne-Euroopa wägede eesniseerimine. kujul. Juba läinud aastal alati punawäe ülem juha- Tähendatud uuri" i-töödest wõtsid tegelikult taja S. S. Kamenewi (endine kindralstaabi poi- osa sõjateaduslikud seltsid punase sõjaakadeemia

6 6 S (kindralstaabi akadeemia) ja kõrgemate wäejuhtide sõjaakadeemiliste kursuste juures. Ühenduses nende uurimistöödega ilmus Nõukogude sõjaajakirjanduses rida artikleid, mis kä*itasid..moodsa jalgwäe gruppide taktika põhimõtteid ja tutwustasid punawäe juhte jalgwäe organisatsiooniga prantsusmaal, Inglismaal, Poolas, umeenias ja muudes tähtsamates riikides. Ka sõjarewolutsioonilise nõukogu rewwoensoweti" esimees Trotski, jalgwäe lahingruppidele nüüdisaja sõjategewuses suurt tähtsust andes, juhtis omalt poolt tähelepanu alamate jalgwäe juhtide jao- ja lüliülemate eeskujuliku ettewalmistuse wajaduse pääle. Pääle punase jalgwäe ülemineku uuele organisatsioonile, pärast sed*, kui kõik punaste sõjaasjatundj ate ja mitmete mõõduandwate asutuste poolt igakülgselt läbi oli kaalutud, awaldas punawäe ülemjuhataja 1. a. septembris päewakäsu Ka 28, millega korraldati punase jalgwäe reorganiseerimist gruppide taktika alusel. Sellele päewakäsule oli juure lisatud ka wastaw juhtkiri. Tähendatud päewakäsuga kirjutati ette igas kütidiwiisis moodustada n. n...näitlikud tule kompaniid" (noka3hbie omebbie potbi) selleks, et kogu diwüsi juhtide ja punawäeiaste koosseisu ette walmistada teoreetiliselt ja praktiliselt üleminekuks uuele jalgwäe organisatsioonile. Enamlise ajakirjanduse teadetel moodustati 1. a. lõpul punawäe ülemjuhataja päewakäsu Ka 28 põhjal kütidiwiisides igas kütirügemendis üks wõi rohkem «näitlikku" kompaniid, kus toimetati süstemaatiliselt teoreetilisi ja praktilisi harjutusi uue jalgwäe organisatsiooni igakülgseks läbikatsumiseks. Ka läinud suwe laagriõppustel jätkati neid harjutusi suure hooga. Nendest harjutustest wõtsid osa ka diwüsi alamate juhtide koolid. Praktilisteks harjutusteks olid näitlikud kompaniid, sõjaaegses koosseisus moodustatud ja wastawate automaatsete sõjariistadega warustatud. Kõik rügemendi alamad ja keskmised juhid ning punawäelased olid kohustatud..näitliku kompanii" harjutuste õpekursuse tegelikult läbi tegema. Ühenduses..näitlikkude kompaniide katsetegewusega arendasid kütidiwiiside sõjateaduslikud seltsid «gruppide taktika" uurimist, püüdes lahendada mitmesuguseid tehnilisi küsimusi, nagu gruppide lahingtegewuse taktika, nende lahingkorra ja riwistuste, side, luure ja kaitse küsimusi. JV* 23 Päewakäsu põhjal pidid ka kõik jalgwäe sõjaõpeasutused asuma gruppide taktika" läbikaalumisele ja õpetamisele. Et wäeosadele gruppide taktika" läbikaalumist ja praktilist organisatsioonilist teostamist kergendada, awaldan punawäe ülemjuhatuse poolt käesolewa aasta wältel mitmete j ühti wate gruppide tegewuse kirjelduste kogu. Pääle selle seati punawäe ülemjuhatuse poolt kokku ametlikud..tulekompanii" ja «jalgwäe lahingu" juhendid. Läinud sügismanööwriteks pidid kõik kütidiwiisid juba praktiliselt ja teoreetiliselt olema ette walmistatud lahing!egewuseks «gruppide taktika" alusel, kuid tegelikult näitasid sügismanööwrid, et mitmed jalgwäe osad, näiteks Moskwa sõjaringkonn-ls, weel kaugeltki endisest ahelikkude taktikast põlnud lahti öelnud. Ühenduses üleminekuga uuele jalgwäe organisatsioonile alustati jalgwäe kütikompanude järkjärgulist warustamist kergete kuulipildujatega, enamasti Lewis'i ja Chocha süsteemi, ja Feodorowi süsteemi automaatpüssidega, mis aga Nõukogude Wene wiletsates sõjatehnilistes oludes õige raske täielisel määral teostada. ühenduses punase jalgwäe reorganiseerimisega käesolewal aastal awaldatud Jalg\väe lahingu" juhend kriipsutab alla a k t i i w s e t e g e w u s e reaalset tähtsust jalgwäe lahingus ja selgitab üldistes joontes nüüdisaja ilmasõia kogemuste waral reorganiseeritud jalgwäe lahingtegewuse põh aluseid. Juhend tuletab meelde, et nüüdisaja jalgwäe lahingtegewus koosneb aktiiwsest manööwerdamisest, mis kokkukõlasse seatud waenlase intensiiwse tulistamisega kõigi olemasolewate automaatsete ja muude tuleriistadega. Tähendatud juhend annab üldist juhatust: 1) jalgwäe kompanii tegewuse kohta pääletungi-, kaitse- ja kohtamislahingus; 2) luurel, kaitsel ja maskeerimisel (warjumisel); 3) juhtimiseks ja sidepidamiseks ning 4) kompanii lahingu kütirühma, jao. lüli ja juhatusrühma juhi ja kompanii sideülema ülesannete ja kohustuste kohta jalgwäe kompanii lahingtegewuses. Luuretegewusel nõutakse juhendis keemiliste instruktorite (ra30bbj,e HHcrpyKTopa) osawõtmist jalgwäe luureosade tegewusest. Nagu see juhend lubab järeldada, on reorganiseeritud jalgwäe kompanii koosseis järgmine: 1) 3 lahingu kütirühma; 2) 1 juhatuse rühm (B3BOA ynpabjiehhfl); 3) kompanii side üiem (HananbHMK CBJI3H); 4) kompaniile lahmgtegewuseks juureantud raskete kuulipildujate rühmad.

7 tf 23 S Iga kütirühm koosneb 3 jaost: ühest kergete kuulipildujate ja kahest automaatpüsside jaost. Kergete kuulipildujate (pywefiho-ny/iemethoe OTA) jagu koosneb kahest kergete kuulipildujate lülist (pywemho-nyjiemethoe ZBeno). Igas kerge kuulipilduja lülis on: 9 meest lüli juht, 1 Waatleja, 1 sihtur, 1 kuulipildur, 2 padrunikandjat, 3 laskurit ja 1 kerge kuulipilduja. Üldse on kergete kuulipildujate jaos 19 meest (nende hulgas jaojuht) ja 2 kerget kuulipildujat. Automaatpüssi jagu (abtomatuweckoe OT#ejieHHe) koosneb 2-st automaatpüssi lülibt (abtomatmheckoe 3BeHo). Igas automaatpüssi lülis on: 8 meest lüli juht, 1 laskur (abtomatmhk), 1 padrunik^ndja, granaadipildur (rpahatomejhhk) ja 4 laskurit ning 1 arwatawasti Feodorowi süsteemi auiomaatpüss Automaatpüssi jaos on üldse 17 meest (nende hulgas jaojuht) ja 2 automaatpüssi. ühmas on üldse: 2 kerget kuulipildujat ja 2 X 2 = 4 automaatpüssi. Kompaniis on: 2 X 3 = 6 kerget kuulipildujat ja 4 X 3 = 1 2 automaatpüssi. Nagu ülalkirjeldatud punase jalgwäe kompanii uuest organisatsioonist näha, sünnib punase jalgwäe reorganiseerimine wastawate Prantsuse ja Saksa jalgwäe lahingmäärustikkude suuremal mõjul. uena jalgwäe tehnilise" lahingtegurina esineb nüüdses punase kütikompanii organisatsioonis Feodorov*i süsteemi automaatpüss. Punase jalgwäe lahingtaktika on nüüd osaliselt ka selle automaatpüssi laialisele ärakasutamisele rajatud. Nõukogude sõjaajakirjanduse teadetel olewat jalgwäe relwastuseks wõetud Feodorowi süsteemi automaatpüssi lahingomadused järgmised: automaatpüss on wäiksekaibriline; karabiin, püssitaolise täägga; kaalub umbes sama palju kui wene wintpüss, umbes 108/* naela; laseb jaapani padrunitega; padrunis*!w täidetakse 25 padruniga (altpoolt püssirauda); laskekiirus on üksiklaskmisel kuni 25 ja automaatlaskmisel kuni pauguni minutis; üksiklaskmisel on lasketihediis parem kui wintpüssil. kuna automaatlaskmisel -7 lasketihedus 2 3 korda nõrgem on kui wintpüssil. Selle põhjuseks on automaatpüssi suur kõikumine tagasi põrke mõjul kerge kaalu ja liikuwa raua tõttu. Automaatpüssi loetakse Nõukogude sõjaasjatundjate poolt kohaseks automaat tulistamiseks lähematel kaugustel m-siniseeritud jalgwäe" (MamnHH3HpOBaHHaH nexota) lulidelahingupidamiseks, kuid tema ei suutwat lahingus asendada kerget kuulipildujat, sest olewat järgmised puudused: 1) wõimetus pikaajalist automaattuld pidada; 2) nõrk lasketihedus automaatlaskmisel üle 500 s a m m u kaugustel ja 3) tundelikkus ümberkäimisel keerulise konstruktsiooni tõttu Kütikompaniide lahingtegewuse hõlbustamiseks ja toetamiseks on käesolewal ajal olemas igas kütirügemendis 3 raskete kuulipildujate komandi, igasühes 8 Maximi süsteemi kuulipildujat. Tähendatud komandide rasked kuulipildujad jaotatakse lahingu ajaks ära küti pataljonide ja kompaniide wahel. Pääle selle on praegu igas kütirügemendis moodustamisel 1 jalgwäge saatja suurtüki patarei koosseisuga 4 6 wäiksekaliibrilis*, ajutiselt 37 mm. suurtükki. Punase kütirügemendi koosseis on käesolewal ajžl umbes järgmine: 1) 3 kütipataljoni; 2) sidekomand; 3) ratsaluure rühm; 4) 3 kuulipildujate komandi; 5) 1 jalgwäge saatja suurtükiwäe patarei; 6) rügemendi keemilise kaitse juhataja; 7) majanduse komand.. Igas kütipataljonis on 3 kütikompaniid.' Kütikompanii koosseis on nagu ülal kirjeldatud. Teostataw punase jalgwäe reorganiseerimine wäärib ka meie poolt tõbist tähelepanu, sest seda reorganiseerimist teostatakse õige suure intensiiwsusega laialisel ja suurejoonelisel määral, mille juures on selgesti wälja kujunenud püüd maksimaalselt tehniliselt masiniseerida" punast jalgwäge ja kõrgendada tema tulistamiswõimet. M... ', -

8 8 S Xo 23 Mõndasugust. Kawatsused Inglismaad, 1797 a. Prantsusmaalt pommitada. Omas raamatus L'A r t i 11 e r i e tähendab prantsuse kindral Herr, et meie maa- ja merepiiride uurimine lubab wäga punktipealselt ära määrata waenlase maa ja mere rajoonid, millede alalise suurtükitule all hoidmise Ähwardus meile kasulik wõib olla, juhtumisel kui diplomaatiline wahekord pinewaks muutub". Sellest teeb ta järelduse, et Prantsusmaale suurtükid tarwis lähewad, mis umbes 200 kim. pääle laseksid. Nende harukordselt kaugele laskwate suurtükkide kohta wõtab itaalia kuukiri ivista di A r t i g l i e r i a e Q e n i o sõna ja toob ühe wähetuntud koha Metternich'!' memuaaridest. Wiimane kirjutab detsembris 1797:..praegu muust Prantsusmaal ei mõelda kui ainult, kuidas Inglismaal maale pääseda. Tekiwad kõige meeletumad kawatsused, ja mulle näib, et isegi kõige tagasihoidlikumad neist läbiwiimatud on. Keegi Tillorier tahab õhupalliga üle minna; üks teine tõendab, et on üles leidnud isesuguse laewa, mis wee all wõib liikuda ja mis seega nägematuks jääb Ning üks. kes kõigist kõige meeletum, teeb ettepaneku suurtükkide walmistamiseks, mis 50 miili pääle laseksid ja Inglismaad patareidest, mis Prantsusmaal asuwad, pommitaksid". (evue d'artillerie) Austria. Sõjaslangenute austamine wägede poolt Sõjaminister on otsustanud, et liikumisel wõi manööwritel olewad wäed, igakord kui nad wäljaspool harilikku garnisoni piirkonda asuwad, ohwitseridea ja sõduritest koosnewa delegatsiooni saadawad, et sõjas langenutele, kes kohalikkudesse sõjawäe surnuaedadesse maetud, austuse awaldust toimetada. (evue dmnfanterie). Tsheho-Slowakkia. Sest saadik, kui Tsheho-Slowakkia sõjawäes õpetamise korralduse kohta üldine kawa kokku on seatud, wõib iga aastaga ülesseatud sihi saawutamises edu märgata. Eriti lootusrikas on käesolew 1923 a olnud, iseäranis selles, mis rekruteerimise ja kaadrite formatsiooni puutub. Samal ajal on ka Hranice'i, Sõjaakadee niasse sisse astuda soowibate arw aina kaswanud ning omadustelt paremaks muutunud. Sõjakoolil on sel aastal wõimalus olnud hääd walikut teha. Mitmesugused eri koolid ja kursused, mis esimeste juures töötawad, on wäeosadesse terwe hulga ohwitsere saatnud, kes uusi määrustikke ja nõudeid hästi tunnewad, ke.s teawad, kuidas sõja kogemusi kasutada, olles sääljuures tehniliselt hästi ette walmistatud. Tuleb weel nimetada kasu, mis tshehoslowakkia wäed sellest saawad, et paljud ohwitserid wäljamaale, eriti Prantsusmaale õppima on saadetud, kes siis uusi teadmisi endaga kaasa toowad. Samuti on ka reserwohwitseride ettewalmistusa edusamme tehtud. (evue Militaire Frangaise). Ü l e s k u t s e - Wabad usso jast on juba mõni aasta möödunud. Seda mööda, kuidas aeg kaob, muutub raskemaks w«badussõja sündmuste ja temast osawõtjate mälestuse jäädwustamine. ute sündmuste ja elamuste mõjul hakkawad wanad mälestused tuhmuma. Ja paljudki, kes sõjast eluga pääsesid, on wahepääl maamulda warisenud, endaga osa minewikust kaasa wiies. Et wabadussõja kangelaste jäädvustamisele kaasa aidata, on ^Sõduri" toimetusel kawatsus Sõduris" wabadusristide kawaleeride päe v.pi te awaldama hakata. Seks pöörab toimetus Wabad usristde kawaleeride poole, paludes neid oma päewapildi ühes elulooliste andmetega ja kangel stöö kirjeldusega, mille eest wabadusast annetatud, Sõdun" toimetusse, Tallinn, Pagari tän nr. 1, saata. Oleks soowitaw, et päevapilt sõja aj alt pärit olexs. Kes oma pilti tag si ei soowi saada, selle pilt antakse Wabadussõja Muu eumile. Wastutaw toimetaja: E. Limberg. Wäljaandja: Kindralstaabi Walitsus. Sõduri" toimetus ja talitus on Wäike ELtarei tänawalt nr. 10 üle wiidud Pagari tänawale nr. 1. Sõjaministeeriumi tuba nr. 25 a. Telefon 163. Inglismaa. Eraametites olewate wäljateeninud sõdurite ühing, kel liiget, nõudis walitsused wibimata samme tööpuuduse wähendamiseks endiste wõitlejate keskel, kelledest rohkem kui miljonil teenistus puudub. (Morn. Post). maja, Ilmus trükist( Jalgwäe jagu. Prantsusmaa. Action FrangaiseM" toimetaja Maurras nõuab wiibimata resewisti teenistusse kutsumist ning terwe Saksamaa, okupeerimist. Kindralstaap tähendas seejuures, et nimetatud kokkukutsest seks otstarbeks ei aitaks ning wastuhakkamise- korral üldine mobilisatsioon tarwilikuks saaks. Ka Berliini ja Müncheni Sõjawäe trükikoda, okupeerimise juures ei muutuks seisukord Prantsusmaale paremaks, waid tooks endaga kaasa ülesaamatuid raskusi. Sellepärast olla walitsus sarnase kawatsuse wastu. (Manchester Guardian). Jaapan. Maawärisemise tõttu tuleb kõiki eelarweid, sääl hulgas ka merewäe eelarwet, wähendada. Katastroofi ohwrite üldine arw ulatab «aily Mail'i" andmetel surnut, H3 071 haawatut ja 42 89C kadunut (Mil.-Wocheblatt). Näitlik jalgwäe jao wäljaõpetamine ilmasõja»kogemustepõhjal ühle v. ülienstern Eestistanud H. unkel, leitn. Hind 5ü m. Tellimisi wõtab wastu Sakala partisaanide, üksik pataljon, Wiljandi. Tallinn, üütli tän", 13.