Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves"

Väljavõte

1 Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves Töövõtulepingu 4-1.1/192, 27. juuli 21 lõpparuanne Tallinn 21 1

2 SISUKORD Sissejuhatus 1. Kalapüük Peipsi järvel 21. aastal Kalapüügi tingimused 21. aastal Kalasaagid 21. aastal 9 2. Rakendusuuringud Peipsi ja Lämmi järvel 21. aastal Varu seisund Koha Ahven Peipsi tint Haug Latikas Särg Peipsi siig Rääbis Luts Kiisk ja teised liigid Kalavarude üldine seisund ja kasutamine Soovitused kalapüügi korraldamiseks 211. aasta I poolaastal 63 2

3 TARTU ÜLIKOOLI EESTI MEREINSTITUUT Töö teostajad: V. Vaino T. Klein T. Krause E. Taur E. Perm V. Peedimaa T. Saat 3

4 Sissejuhatus Käesolevas aruande põhisisuks on ülevaade kalavarude seisust Peipsi ja Lämmijärves 21. aastal. Analüüsitakse varu praegust olukorda, selle kujunemise põhjusi ja lähituleviku väljavaateid. Lähtudes kalavaru seisundist on välja töötatud soovitused 211.aasta püügikvootide ja püügireziimi osas. Samuti analüüsitakse aruandes 21.aasta kalasaake, neid mõjutanud tingimusi ja edasisi püügivõimalusi. 4

5 1. KALAPÜÜK PEIPSI JÄRVEL 21. AASTAL 1.1. Kalapüügi tingimused 21. aastal ja hinnang püügireziimile Kalavaru seis on peamine kalasaake kujundav tegur. Selle tunnistuseks on Peipsi järve kalavaru seisu peegeldavate püügikvootide ja saakide (tabelid 1 ja 2) omavaheline kooskõla. 21. aasta kalavaru seis lubas oodata suhteliselt kõrgeid saake ahvena, keskmisi latika ja lutsu ning tavapärasest veidi madalamaid saake koha, haugi ja särje osas. Pea olematuid saake prognoosisime siiale, tindile ja rääbisele, neist viimase kahe püük oli lubatud ainult teadusotstarbel. Üldjoontes need prognoosid ka täitusid. Lubatud väljapüügimahud, eriti väärtuslike ja peamiste tööndusliikide osas, hõivati täies või enam kui pooles ulatuses, väiksed reservid jäid ahvenakvoodi täitumisest tingitud püügi sulgemise ja püügistatistika puudulikkuse (särje puhul) taha (tabel 3). Kiisa ja teiste liikide püügi vastu endiselt huvi Eesti poolelt puudub, olgu varu milline tahes. Olulisim muutus varu seisus 21. aastal võrreldes varasemate aastatega oli ahvena püügimahu suurenemises, see muutus kajastus hästi ka saagis (tabel 4). Varu kõrval tulevad kalapüüki mõjutavate teguritena arvesse mitmesugused püügipiiranguid, looduslikud tingimused ja majanduslikud eelistused, samuti kontrolliga seonduv. 21. aastal rakendati kalapüügile, analoogselt varasemate aastatega, terve rida püügipiiranguid (koha alammõõdu osas, kevadise mutniku- ja võrgupüügi piiramine, suvine võrgupüügikeeld, rääbisepüügikeeld, sügisesed piirangud põhjanoodale, võrkudele ja mõrdadele). Kvootide määramisel oldi nendega võimalust mööda ka arvestatud. 21.a. tähtsaimad püügiregulatsioonid olid järgmised: koha alammõõt 35/4 cm I poolaastal ja 4/46 cm II poolaastal; mutnikutega võis püüda kala talvel (jääalune püük) ja sügisel, 1.septembrist 15.novembrini, minimaalne silmasuurus mõlemal juhul 48 mm (kuid sügispüügil soovitatavalt 3/6 mm); suuresilmaliste võrkude kasutamine oli nagu ikka piiratud kevad-suvisel ajal, püügikeeluga 2.aprillist 1.septembrini, minimaalne silmasuurus lubatud ajal 55/11 mm ja 65/13 mm; väiksesilmaliste võrkudega püük oli lubatud vaid 15.märtsist 5.maini, 5

6 silmasuurustega 3-4/6-8 mm; mõrrapüük vastavalt siseriiklikele tingimustele. Kehtisid eelnenud aastate püüniste piirarvud, kusjuures osad neist (3 suuresilmalist võrku ja 2 mutnikku) kinnitati ka Eesti-Vene kokkuleppega, nagu ülalmainitud regulatsioonidki. Samuti kehtis kalapüügi sulgemise nõue püügikvootide täitumisel. Eesti poole intensiivne ja efektiivne mõrra- ja ka võrgupüük viisidki olukorrani, kus vastavalt kokkuleppele Vene poolega tuli Eesti poolelt sulgeda kalapüük alates 1.oktoobrist, sest ahvena püügikvoot oli selleks ajaks täitunud. Seega jäi Eesti poole sügisene püügiperiood tunduvalt lühemaks kui Vene poolel. Üldiselt oli soovitatud püügireziim sobiv kalapüügiks järvel, kuid Eesti poole kõrge püügikoormus ei võimaldanud seda täies mahus realiseerida. Kalurite ja inspektsiooni vahel käesoleva aasta püügireziim vastuolusid ei tekitanud. Nii nagu varasematel aastatelgi, vahetasid Eesti ja Vene pool ka tänavu püügikvoote. Eesti pool sai 21. aastaks juurde 1 tonni ahvenakvooti ja 5 tonni kohakvooti, vastutasuks loovutati Vene poolele oma 21. aasta kvootidest 5 tonni latikat ja 25 tonni haugi ning oma 211. aasta püügikvootidest 75 tonni särge. Osa Eesti 21. aasta kohakvoodist arvati aga maha 29. aasta ülepüügi tarbeks. Juurdesaadud lisakvoodid võimaldasid Eesti poolel sügisel lühiajaliseltki püüda mutnikutega ja võrkudega, aga kahjuks ei enamat, sest sellele oli eelnenud liiga intensiivne püük jaanuarist-augustini. Tänu kalapüügi ja -müügi jätkuvalt põhjalikule kontrollile on peamiste töönduskalade kvoodid praegu välja püütud 53-1 % ulatuses, mis on väga hea tulemus, kui arvestada ka nn. illegaalset saaki kohaliku tähtsusega kalade (latikas, särg, luts, ka siig) puhul. 21. aastal puudus jätkuvalt huvi kiisapüügi vastu. Kalapüük on alati ilmastikust sõltuv tegevus olnud, kuid 21. aastat võib selles osas lugeda heaks aastaks, sest ilmastik segas kalapüügi läbiviimist tavalisest vähemal määral (ehk vaid paksust lumikattest tingituna). 21. aastal võis täheldada kalapüügi efektiivsuse ja intensiivsuse jätkuvat tõusu. Esmajoones väljendusid need tendentsid koha- ja võrgupüügil ning ahvena- ja mõrrapüügil, kus kahenädalase püügiperioodi jooksul püüti võrkudega välja ~153 6

7 tonni koha (~3 % kvoodist ja aastasaagist) ning maikuise mõrrapüügiga ~512 tonni ahvenat (~43 % kvoodist ja aastasaagist). Kalavaru, regulatsioonide ja ka ilmastiku seisukohalt olid püügitingimused 21. aastal veidi paremad kui 29. aastal. Kalapüük on muutunud efektiivsemaks ja intensiivsemaks, mistõttu teise poolaasta püügiperiood on jäänud väga lühikeseks. Püügikvoodid täitusid sisuliselt juba septembri lõpus. Tabel 1. Üldine lubatav väljapüük (tonnides) Peipsi ja Lämmijärves aastal, rahvuslikud püügikvoodid moodustavad sellest poole (enne vahetusi ja ülepüükide tasandusi) (*- enne 25.a. neid liike ei kvoteeritud; teised liigid- vimb, säinas, linask, nurg, angerjas) Kalaliik Keskmine Siig Rääbis Tint Latikas Koha Haug Luts Ahven Särg Kiisk* Teised liigid* Kokku Kokku, v.a. kiisk ja teised liigid Kokku, v.a. rääbis, tint, kiisk ja teised liigid Kokku koha ja ahven koha ja ahven suurt ei kõigugi ehk Peipsi kalavaru ja kvoodid on kaotanud siia, rääbise, ja tindi-kalapüügist mittesõltuvate tingimuste tõttu 7

8 Tabel 2. Peipsi-Pihkva järve kalasaagid (t) ja saagikused (kg/ha) (21.a. ainult 1 kuu püügiandmed, muude all peamiselt kiisk) Püügi- Saak, sealhulgas Saagiaeg Tint Rääbis Siig Haug Latikas Koha Luts Ahven Särg Muud Kokku kus Keskmine Tabel 3. Eesti kalasaagid, kvoodid ja jääk (t) ning täituvus (%) Peipsi ja Lämmi järves seisuga (kvoodid peale mahaarvamisi ja vahetusi ning saak koos teaduspüügi saagiga) Kalaliik Saak Kvoot Täituvus Jääk Koha Ahven Haug Latikas Särg Siig, Tint, Rääbis, Luts Kiisk Teised l Kokku

9 Tabel 4. Eesti kalasaagid (t) Peipsi ja Lämmi järvest aastal (21.a. seisuga 31.1) Kalaliik Keskmine Koha Ahven Haug Latikas Särg Tint Siig Rääbis Luts M. liigid Kokku

10 1.2. Kalasaagid 21. aastal 21. aastal, nii nagu juba varemgi (alates 199ndatest aastatest), jätkus külmaveeliste kalade (rääbis, siig ja luts) saakide madalseis. 27. aastal lisandus sellesse nimestikku nullsaagiga tint, ka see aasta jäi tindisaak nulli peale. Sooja- ja parajaveeliste kalade (koha, ahven, latikas, särg, kiisk ja haug) saagid olid seevastu heal tasemel, kuigi enamasti madalamad kui varem (tabel 2). See on seotud peamiselt Vene poole kesiste püügitulemustega (alates individuaalsete kvootide rakendamisest). Eesti poole saakides ebatavalisi langusi pole ja tagasiminek mõnede kalade saakides (koha, latikas, haug) oli tingitud peamiselt piiratud (kalapüük kõikide püügivahenditega keelati ahvenakvoodi täitumise tõttu) püügivõimalustest (tabel 4). Ülalmainitud tendetsid (kalasaagid ja liikide vahekord saakides) on klimaatiliste muutuste ja seeläbi järve ökosüsteemi arengu ning püügikorralduslike meetmete tagajärjeks. Töönduspüük baseerus endiselt 6-7 kalaliigil (Eesti poolelt kiiska eriti ei püüta). Peamiseks püügikalaks oli juba kolmandat aastat järjest ahven, järgnesid latikas, koha, särg ja kiisk. Varasemast väiksemaks jäid haugi- ja lutsussaagid, huvi kadumise tõttu kiisapüügi vastu Vene pooleltki ka kiisasaak. Siiasaagid jõudsid ajaloolisse miinimumi. Rääbist see aasta teaduslikel eesmärkidel ei püütud. Järve kalatootlikkus jääb 21. aastal (Vene poolel veel püük käib) paari viimase aasta tasemele (tabelid 2, 4). 21. aasta 9 püügikuu jooksul (sisuliselt terve aasta, sest püük 1.oktoobrist suletud) püüti Eesti poolelt Peipsi ja Lämmi järvest välja 2438 tonni kala, mis on samasuur saak kui terve 29. aasta kalasaak. Võrreldes eelmise aastaga tõusis märgatavalt ahvenasaak, veidi langesid aga koha-, haugi- ja latikasaagid (joonis 1, tabel 4). Ahvena-, koha- ja haugisaak (ehk eksportkalade saak) tervenisti oli see aasta ~18 tonni, mis on ~3 tonni võrra rohkem kui kahel varasemal aastal (~15 tonni). Kõikidel aastatel andsid mainitud liigid ~7 % Eesti kogusaagist. Sisuliselt tähendab see number ka röövtoiduliste kalade saagiosa, sest väike lutsusaak (mis oli samasuur kui kahel eelnenud aastal) seda näitajat eriti ei tõsta. Lepistoiduliste ja kohaliku tähtsusega kalade, latika- ja särjesaak jäi 21. aastal paari varasema aasta tasemele. Nende osatähtsus kalasaagist moodustab ligikaudu 3 %. 1

11 Püügireziimi, varu koosseisu, püügihuvi ja looduslike tingimuste iseärasustest tulenevalt on kalapüük Peipsi ja Lämmijärvel väga sesoonne (joonis 2). Saagikaimad püügiajad on tavaliselt talvel-kevadel ja sügisel, nii ka see aasta. Ahvenat ja latikat püütakse rohkesti kevadel ja sügisel, koha talvel ja sügisel, särge, lutsu ja kiiska kevadel ja haugi sügisel. Tänu ahvena kõrgetele kevadsaakidele oli see aasta saagimaksimum maikuus (joonis 2), kuid tema suurim saak võib jääda ka sügisesse (joonis 4). Koha püütakse tavaliselt kõige rohkem sügisperioodil, kui kõik püünised on töös (joonis 3). Varem, nn. tindiajal jäi järve saagimaksimum alati kevadesse, aprilli- või maikuusse. 21. aastal olid ülekaalukalt saagikaimad püünised mõrrad (joonis 5), millega püüti juba ligikaudu kaks kolmandikku kalasaagist (varem ~pool kalasaagist), järgnesid võrgud (ligikaudu neljandik kalasaagist) ja mutnikud (ligikaudu kümnendik kalasaagist), teiste püüniste osa kalasaagist on marginaalne. Mutnikute saak oli lühikese püügiperioodi tõttu see aasta ebatavaliselt väike (joonis 5 ja 6). Järve väärtuslikuimat püügikala, koha püüti kõige rohkem võrkudega (joonis 7), ahvenat ava- ja ääremõrdadega (joonis 8), latikat mõrdadega mõrrajadas (joonis 9). Mõrdadega püütakse ka kõige rohkem särge, lutsu ja kiiska, seevastu haug on ennekõike võrgukala. Mutnikud ei olnud see aasta domineerivaks püüniseks ühegi kalaliigi puhul (joonised 7-9). Ahvena osas oleks see võinud nii olla, kuid I poolaasta intensiivne mõrrapüük ja väike püügimaht ei andnud selleks võimalust. Raskete ilmaolude tõttu (paks lumi ja jää) ei saadud ka talipüüki läbi viia. Kui 29.a. püüti mutnikutega talvel 74 tonni kala, siis 21.a. vaid 2 tonni kala. Sügisese mutnikupüügi koondandmed on välja toodud joonisel 1. Püük oli hoolimata ajalisest piirangust (püük sisuliselt 1 päeval) tulemuslik, sest ahvenasaagid olid väga kõrged. Kümne püügipäeva jooksul saadi 171 tonni ahvenat, lisaks 19 tonni koha, 26 tonni latikat ja 7 tonni muid kalu, kogusaak seega 223 tonni ehk enam kui 1 tonn mutniku kohta päevas. Võrreldes eelmise aastaga langesid mutnikusaagid enam kui kaks korda, ahvena osas oli langus väiksem, koha ja latika osas suurem (joonis 1). Peamiselt oli see tingitud lühikesest püügiperioodiks (talvel, sügisel), aga ka varu koosseisust (suurt koha ei saa 11

12 mutnikutega kätte). Mutnikute saagikuses 21. ja 29. aasta sügisel suuri vahesid ei olnud, tänavu püüti 1 püügipäevaga mutniku kohta ~124 kg kala, millest ~95 kg oli ahven, ~1 kg koha ja ~14 kg latikas, eelmine aasta (peenesilmalise püügiperioodi jooksul) aga ~16 kg kala, millest ~13 kg oli ahven, ~19 kg koha ja ~7 kg latikas. Peamine osa järve kalasaagist püüti välja Peipsi järvest, kuid Lämmijärve kalakogused ei ole sugugi väiksed (joonis 11). Mõne liigi osas küünivad Lämmi- ja Pihkva järve (antud juhul on neid otstarbekam vaadelda koos) saagid 5 % järve üldisest saagist ja seetõttu on sealsel püügil oluline roll järve kalavarude kasutamisel (joonis 12). Vaadates järve kalasaakide dünaamikat (joonised 2-4) ja võrreldes käesoleva ning varasemate aastate kalasaake, tuleb tõdeda, et sügispüüki meil enam pole ja erinevate püügivahendite saagikuses on toimunud suured muutused (joonised 5-9). Kui kalavaru on ja see on püüdmist väärt või on püütav, siis peale I poolaasta võrgu- ja mõrrapüüki ei jää II poolaastaks suurt midagi püüda. Probleem pole mitte ainult selles, kas see on kaluritele vastuvõetav või mitte ja mis püüniste omanikke see rohkem puudutab, vaid ka kalavaru kasutamises. Seni on kalapüügi mahtude määramisel arvestatud asjaoluga, et ligikaudu pool aastasest saagist võiks välja püüda enne kalade kasvuperioodi ja ülejäänud poole peale kasvuperioodi ehk on arvestatud kalade juurdekasvuga. Kui sellega arvestada ei saa, tuleb vastavalt vähendada ka püügikvoote. Vaevalt selline lahendus kellelegi meeldib, lahenduseks on ikkagi püügikoormuse vähendamine I poolaastal. Meie pakkusime välja mõrdade arvu vähendamise, kuid peale jäi kalurite seisukoht mõrrapüügile ajaliste piirangute seadmiseks. Järve üldine kalasaagikus on tänu Vene poole madalatele kalasaakidele vähenenud. Viimaste aastate järve kalasaak eristub varasemate aastate saakidest eelkõige tindisaagi puudumisega ja ahvena tõusmisega esimeseks püügikalaks. Eesti poole 21. aasta kalasaak oli suurem kui 29. aastal, ahvenasaak tõusis, kuid koha-, latika- ja haugisaagid langesid. 21. aasta peamisteks 12

13 kalapüünisteks olid mõrrad. Sügispüügi toimumise eelduseks on püügikoormuse vähendamine I poolaastal, eelkõige mõrrapüügi piiramise teel Joonis 1. Peipsi ja Lämmijärve kalasaagid 29. ja 21.aastal Saak (t) (2345 t) 21 (2438 t) Koha Ahven Haug Latikas Särg Siig Luts Kiisk Teised Joonis 2. Peipsi ja Lämmijärve kalasaagi dünaamika 21.aastal Saak (t) Teised l. Kiisk Luts Särg Latikas Haug Ahven Koha Püügikuu 13

14 Joonis 3. Kohasaagi dünaamika Peipsi ja Lämmijärves 29. ja 21.aastal t t Saak (t) Püügikuu Joonis 4. Ahvenasaagi dünaamika Peipsi ja Lämmijärves 29. ja 21. aastal 6 Saak (t) t t Püügikuu 14

15 Joonis 5. Peipsi ja Lämmijärve kalasaagi jagunemine püügivahendite vahel 29. ja 21.aastal t t suur võrk väike võrk ääre- või avaveemõrd mõrd mõrrajadas põhjanoot ehk mutnik teised püünised Joonis 6. Kalasaakide jagunemine püügivahendite kaupa Peipsi ja Lämmijärves aastal Saak (t) suur võrk väike võrk mõrd mõrrajadas ääre- ja avavee mõrd mutnik 15

16 Joonis 7. Kohasaagi jagunemine Peipsi ja Lämmijärves 29. ja 21. aastal t t Saak (t) suur võrk väike võrk ääre- või avaveemõrd mõrd mõrrajadas põhjanoot ehk mutnik teised püünised Joonis 8. Ahvenasaagi jagunemine Peipsi ja Lämmijärves 29. ja 21. aastal Saak (t) t suur võrk väike võrk ääre- või avaveemõrd mõrd mõrrajadas põhjanoot ehk mutnik teised püünised t 16

17 Joonis 9. Latikasaagi jagunemine Peipsi ja Lämmijärves 29. ja 21. aastal Saak (t) t t suur võrk väike võrk ääre- või avaveemõrd mõrd mõrrajadas põhjanoot ehk mutnik teised püünised Joonis 1. Mutnikusaagid Peipsi järves 29. ja 21.aastal Saak (t) Koha Ahven Haug Latikas Särg Teised 17

18 Joonis 11. Kalasaagi jagunemine järve erinevate osade vahel 21.aastal Lämmijärv; 362 t; 14,8% Pihkva järv; 14 t;,6 % Peipsi järv; 262 t; 84,6 % Joonis 12. Kalasaakide liigiline koosseis (%) järve erinevates osades Lämmi- ja Pihkva järv Peipsi järv 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% % ahven haug koha särg latikas luts siig kiisk muud liigid 18

19 2. RAKENDUSUURINGUD PEIPSI JÄRVEL 21. AASTAL 21. aasta jooksul viidi järvel läbi järgmised uuringud: 1) Talvised-kevadised võrgupüügid erineva silmasuurusega (6-13 mm) võrkudega, mille eesmärgiks oli kaluritest sõltumatu ülevaate saamine saakidest ja saagi koosseisust. Paralleelselt analüüsiti ka töönduslikke saake. Nende võrgupüükide abil koguti materjali veel koha bioloogia ja kudekarja koosseisu kohta. Andmestiku alusel tehti rida ettepanekuid Peipsi järve võrgupüügireziimi osas ja iseloomustati koha kudekarja koosseisu (vt. I vahearuanne). Suvine võrgupüük toimus seoses vajadusega hinnata latikapüügi võimalusi ja otstarbekust, sügisesed võrgupüügid moodustasid aga osa andmestikust, mille alusel tehti ettepanekud 211.a. talvise võrgupüügireziimi osas (tulemused käesolevas aruandes). 2) Kevad-suvised mõrrapüügid ja kevad-suvised mõrrapüükide analüüsid koha, latika, ahvena, särje, haugi ja lutsu töönduspüükide jälgimiseks ja koha kudekarja seireks (tulemused vahearundes). Andmed olid vajalikud ka rääbisepüügi võimaluste hindamiseks ja mõrrapüügi korraldamiseks järves 211.a. suvel (käesolev aruanne). 3) Kevadine tindipüük mõrraga. Eesmärk tindikarja seisundi jälgimine, bioloogiliste andmete kogumine ja püügisoovituste andmine (tulemused vahearundes). 4) Kevad-suvised-sügisesed katsetraalimised. Eesmärk andmete kogumine Peipsi järve kalapopulatsioonide kohta, varude seisundi hindamine ja püügiprognoosi koostamine. Püükide tulemused moodustavad põhiosa andmestikust, millele tuginevad nii 211. aasta püügikvoodid kui ka püügireziim. Püükide käigus koguti põhiosa erinevate kalaliikide bioloogilisest andmestikust (põlvkondade tugevus, karjade koosseis, kasv ja vanus, koha toitumine). Osad tulemused esitatud 19

20 vahearundes (tindi, rääbise kohta), kuid enamus andmestikust leiab kajastamist käesolevas aruandes. 5) Kevadised ja sügisesed mutnikupüügid tööndusliku püügi seire ja selektiivsuse hindamise eesmärgil. Kogutud andmestiku alusel tehti ettepanekud 21.a. sügisese ja 211.a. talvise püügireziimi osas (tulemused mõlemas aruandes). 6) Katsepüügid pöörinoodaga eesmärgiga tutvuda selle püügivahendiga ja koguda andmestikku püügireziimi väljatöötamise jaoks (käesolev aruanne). 7) Kalandusstatistika analüüs, tulemused mõlemas aruandes ja need olid paljude püügisoovituste lahutamatuks osaks. Uuringute tulemused moodustasid teadusliku alusmaterjali Peipsi järve kalapüügi korraldamise küsimustes Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste 3. ja 31.sessioonil, samuti on saadud tulemuste alusel tehtud jooksvalt KKM kalavarude osakonnale ettepanekuid kalavaru haldamise osas. 2

21 3. VARU SEISUND 3.1. Koha Üldosa Koha on pelaagiline röövkala, kes eelistab järve kesk- ja põhjaosa sügavaveelisi piirkondi. Koelmud paiknevad Peipsi järve lõunaosas (Pedaspää laht, Raskopeli laht), Suur-Emajõe alamjooksul ja Lämmi ja Pihkva järves, kuhu rändab kevadeks kudema. Viimaste aastakumnete Peipsi järve kõige hinnatum töönduskala. Populatsioon halvenevas seisundis. Karja tööndusküps osa tugeva püügisurve all, noorkalade toitumistingimused ja seeläbi varu täienemine ebatavaliselt nõrk. Sõltuvalt töönduspüüki tulevate põlvkondade arvukusest ja kasvust on töönduslik alammõõt kõikunud 2-4 cm vahel (tänavu 35/4 ja 4/46 cm, I poolaastal ja II poolaastal SL/TL järgi), järve kalapüügireziim lähtub suuresti koha püügireziimist Varu seisund ja muutused viimastel aastatel 29.aasta lõpus oli järve kohakari ebastabiilses seisus, tööndusvaru kõrge, kuid täiend väga nõrk. 21.aastal kohakarja ja varu olukord veidi paranes. Seda võib öelda mitme asjaolu põhjal. Esiteks, 29.aasta kohapõlvkond osutus suhteliselt tugevaks põlvkonnaks, tema arvukus ja mass ei küüni küll 25. ja 21.a. tugevate kohapõlvkondade tasemeni, kuid ületab selles osas mitmeid kordi teisi 2ndate aastate põlvkondi (tabelid 5,6). Kui eelmine aasta näitas, et paari aasta pärast võib kohavaru järsult väheneda, siis nüüd võib rääkida stabiilselt madalast seisust. Teiseks, tänu rangetele püügipiirangutele säilis suhteliselt nõrkade 27. ja 28.a. kohapõlvkondade arvukus, nende mass aga tänu väga heale kasvuperioodile (kõrgete veetemperatuuridega pikk suvi) suurenes märkimisväärselt (tabel 5,6). Kolmandaks, 25.a. kohapõlvkonna, kes moodustab lähiaastate karja tööndusvaru põhiosa, arvukus ja mass on (jällegi tänu püügipiirangutele) väga kõrgel tasemel, 2ndate aastate kõrgeimal (tabel 5,6). Need asjaolud lubavad lähiaastateks suhteliselt stabiilset varu ja püüki, kuigi väiksemaid kui varem. 21

22 29.aasta kohapõlvkonnale oli, nagu kõikidele teistelegi peale 25. aastat sündinud kohapõlvkondadele iseloomulik väga aeglane kasv esimesel eluaastal (tabel 7). Nagu näitas tänavune aasta, võivad nad selle mahajäämuse hiljem tasa teha. 27. ja 28.aasta kohapõlvkonnad, kes alguses kasvasid samuti aeglaselt, on nüüd, tänu väga soodsale kasvuperioodile, isegi suuremate mõõtmetega kui mõned tindiaegsed kohapõlvkonnad samas vanuses (tabel 7). Noorkalade kasvuraskused toovad kaasa kõrge suremuse esimesel eluaastal. Näiteks kui 21. ja 25.a. kohapõlvkondade (nn. tindiaegsed põlvkonnad) üldsuremus vanuses + kuni 1+ oli,23 ja,37, siis 27. ja 28.a. kohapõlvkondadel (nn. tindijärgsed põlvkonnad) oli see näitaja,94 ehk 94 % kohamaimudest suri ühel või teisel viisil teise kasvuperioodi lõpuks. 29.a. kohapõlvkonnaga õnneks nii ei läinud. Tänu tindi olemasolule 29.aasta teises pooles ja 21.aasta esimeses pooles (vt.ptk. tint) säilitas see põlvkond (kui palju neid oli, raske öelda (29.a. augustis keskmiselt 385 kohamaimu traaltunnis), sest isegi 1 mm traalist läks enamus neist vanuses + läbi) kõrge arvukuse ja massi. Seega kohapopulatsiooni üldine seisund 21.aastal veidi paranes. Koha arvukus ja biomass tõusid, tööndusküpsete kalade kõrvale kujunes arvestatav täiend. Lähiaastate kohavaru ei tohiks õige majandamise korral enam väheneda. Järgnevatel aastatel on varu ja saakide hoidmise seisukohalt esmatähtis võimalikult vähe püüda enne tööndusküpseks saamist välja 29.a. kohapõlvkonna kalu. Seetõttu tuleb kinni pidada koha alammõõdust, senisest vähem kasutama kohapüügiks väiksesilmalisi püüniseid (eelkõige mutnikud, aga ka mõrrad) ja vajadusel vähendama püügikoormust. Mis juhtub aasta pärast? On väga tõenäoline, et koha ja ahvena (vt.ptk. ahven) väga kõrge arvukuse ja ebasobivate keskkonnatingimuste koosmõjul ei taastu järve tindikari ja nii tugevaid kohapõlvkondi, kui 21. ja 25. aastal, kohal enam ei teki või nad süüakse ära. 21.a. kohapõlvkonna puudumine on selle järjekordseks kinnituseks. See viib paratamatult kohavaru ja saagid kunagi veelgi madalamale tasemele, sest 25.a. sündinud kalade väljapüüki ei saa ju pikemat aega kuidagi vältida. 22

23 Varu hinnang ja prognoos Varu hinnangu aluseks on katsetraalimistel põhinevad arvukuse ja biomassi hinnangud ning püügistatistika. Esimesed määrati Eesti-Vene Valitsustevahelise kalanduskomisjoni teaduse töörühma poolt ühiselt. Vastavalt hinnangule on kohakarja arvukus ~19,5 miljonit isendit massiga ~52 tonni, millest lubatav väljapüük moodustab ~1 miljon isendit (kolmandik 211.a. tööndusküpsetest kaladest pluss 1 % alammõõdulisi kalu) massiga ~12 tonni. Seega on 211.a. soovitatav püügikvoot 6 tonni mõlemale poolele (tabel 8) Püük ja saagid Alates eelmise sajandi viimasest kümnendist Peipsi järve tähtsaim ja väärtuslikum töönduskala. 2ndate aastate Eesti poole keskmine saak 826 tonni, viimastel aastatel saagid langenud (tabel 4). Püütakse kõigi peamiste püünistega (mõrrad, võrgud, mutnikud), kuid 21.a. nagu 29.a. oli suurim võrgusaak. Ühe või teise püügiviisi tähtsus sõltub paljuski varu koosseisust ja püügireziimist, viimastel aastatel soosisid need võrgupüüki, vähem mutnikupüüki (joonis 7, 1). Parimad püügikuud sügisel ja talvel (joonis 3). Seoses majanduse üldise legaliseerumisega ja kontrolli tõhustamisega kalapüügi ja - tehingute üle on ametlikult registreeritud saagid aasta-aastalt muutunud tõepärasemaks. Viimastel aastatel registreeritakse ehk 8-9 % koha väljapüügist. 21. aasta võrgupüük ja ühtlasi töönduspüük baseerus suuresti 25. aasta kohapõlvkonnal (vt. vahearunne ja joonis 13 (25.a. sündinud kalad pikkusega cm)). Loodetavasti suudab 25. aasta kohapõlvkond veel 2-3 aastat tööndust üleval hoida. Viimastel aastatel kehtestatud ranged püügipiirangud (eelkõige põhjanooda-, aga ka võrgu- ja mõrrapüügi ajalised piirangud) annavad selleks lootust. Kohapüügi peamine probleem on kogu tema töönduskalaks olemise aja olnud peenesilmaliste püüniste kasutamises (mutnikud, vähem mõrrad). 21. aasta ei olnud 23

24 siin erandiks. Traditsioonilises mutnikus, noodapära silmasuurusega 24/48 mm esines palju kahesuviseid kohasid (pikkusega kuni 35 cm), 3/6 mm noodapära lasi enamuse neist läbi, mistõttu sügispüügiks soovitatigi seda silmasuurust (joonis 14). Hea, et see aasta ei olnud vajadust pikemaajalise noodapüügi järele, vähemalt Eesti poolelt. 2ndate aastate koha püügikvoodid (ehk TAC- total alloable catch) Eesti ja Vene poolel ning ametlikult registeeritud saagid on välja toodud joonisel 15. Algselt on kvoodid mõlemale poolele võrdsed, kuid võivad muutuda ülepüügi (võetakse järgmise aasta püügikvoodist maha) või vahetuste tõttu. Kohasaagid on vaadeldud perioodil kõikunud küll ühe või teise poole kasuks. Eesti pool on mitmel korral (22., 23., 26. ja 29.a.) kohakvoodi üle püüdnud, Vene pool vaid korra (22.a.). Põhjused on kvootide jagamise erinevas mehhanismis. Meil individuaalseid kvoote ei jagata, püük käib nn.olümpiasüsteemis ja väljapüük selgub järgmise kuu keskpaigaks, neil on individuaalsed kvoodiosad, mis paraku kunagi ei täitu ja statistika järgi on kõik korras. Eriti hea olukord on Vene poole statistikaga olnud kahel viimasel aastal, kui nende saagid jäid tunduvalt pikemast püügiajast hoolimata meie saakidest enam kui kahe korra väiksemateks Koha toitumine Koha toitumistingimused olid 21.a. jällegi keerulised. Aasta esimeses poole leidus järves veel tinti (ka samasuviseid) ja eelmise aasta ahvena-, kiisa- ja kohamaimusid. Augustiks oli tint juba praktiliselt kadunud, vähe oli ka tänavusi kiisa- ja ahvenamaimusid. Samasuvistele ja väiksematele kahesuvistele kohadele oli seetõttu sobivat toitu väga vähe, kuid juba rööveluviisile ülejäänud kohad said hästi hakkama. Kohakarja peamised toiduobjektid 21. aastal, nagu paaril viimasel aastal varemgi, olid ahven ja kiisk (joonis 17). Kevadel ja suve esimeses pooles söödi nende liikide väikseid, alla 1 cm pikkuseid isendeid, suve teises pooles saakkalade pikkus kasvas (toidus tavaliselt cm ahvenad), parema puudusel söödigi neid. Kõik 29.a. sündinud kohad olid sügiseks üle läinud röövtoidule, samas olid väiksemad neist (pikkusega cm) suuremate kohade toiduobjektideks. Kohade toitumisaktiivsus tõusis nii kalade suuruse kui vanuse kasvades, kasvuperioodi jooksul oli see 24

25 maksimumis sügisel. Aastaste ja kahesuviste kohade (1.-1+ kalad) seas oli suvelsügisel kõige vähem toitunud kalu, mis näitab, et vähemalt osaliselt kannatasid nemadki toidupuuduse all. Koha toitumisindeks ehk Fultoni tüsedusindeks muutus samuti kalade suurusest ja vanusest sõltuvalt, maksimumväärtused olid antud juhul samuti sügise alguses. Võrreldes varasemate aastatega olid Fultoni indeksi väärtused sügisel 15 cm pikemate kalade seas samal tasemel (joonis 18), samasuviste kohade toitumist analüüsida kalade puudusel ei saanud. Bentostoidulisi kohasid 21.a. uuritud kalade seas ei kohatud. Koha toitumist iseloomustavad andmed on esitatud tabelis Soovitused Üldises plaanis tuleb kohakarja säästliku majandamise huvides jätkata peenesilmaliste püünistega kalapüügi piiramist (eelkõige mutnikupüügi ajalised piirangud) ja rakendada meetmeid püüniste selektiivsuse tõstmiseks (mutniku- ja mõrrapüügil). Mõlemal juhul väheneb püügikoormus koha noorjärkudele, mis on muutunud eriti aktuaalseks seoses vajadusega neid varasemast rohkem kaitsta. Looduslikel põhjustel on neid niigi kordades vähem. Koha alammõõt on alati olnud üheks I poolaasta tähtsamaks püügiregulatsiooniks. 211.aasta esimeses pooles koha alammõõduga probleeme pole, sest arvukalt kalu, kellede modaalpikkus langeks 46 cm juurde, lihtsalt pole (joonis 16). Kuivõrd talvel on peamisteks püünisteks suuresilmalised nakkevõrgud ja tööndusvaru koosneb suuremalt jaolt 25.a. põlvkonna kaladest, kes on juba pikemad (51 cm ja enam) kui alammõõt (46 cm), peaks kasutama võrke minimaalse silmasuurusega 65/13 mm. Sellisel juhul oleks tagatud nii kohasaak kui kõigi tähtsamate võrgupüügi kalade eeskirjajärgne saagi koosseis (tabel 9 ja vt ka vahearunde tabelid 1, 21). Alammõõduliste kohade kaaspüügi vähendamiseks (nii, et ahven ikka püünisesse jääb) talvisel mutnikupüügil tuleb aga kasutada minimaalset silmasuurust vähemalt 3/6 mm, siis väheneb oluliselt 29.a. kohapõlvkonna kaaspüük. 28.a. kohapõlvkonna kalad (pikkusega ~35-45 cm) aga saab vette tagasi lasta. 25

26 Võrgupüük peaks lõppema 15.aprillil, mis välistab koha püügi kuderände ajal ja langeb kokku haugipüügikeelu algusajaga. Talvist (vabas vees) ja kevadist (aprillikuist) mutnikupüüki kohavaru ei võimalda. Talvine-kevadine mõrrapüük kohast lähtuvalt regulatsioone ei vaja, sest püük on suunatud teistele liikidele (ahven, särg, latikas). Suvisel mõrrapüügil on esmajoones vaja tõsta mõrra suunavate osade (juht- ja karjaaiad) või koguvate osade (mõrrapära) minimaalset silmasuurust, soovitavalt 3/6 mm ja esialgu järve avaosas Märkused Varu täpsemaks hindamiseks on vaja jätkata jõupingutusi Eesti ja Vene katsetraalimiste unifitseerimiseks (laevade, püüniste ja püükide osas). Eesti pool loodab lähitulevikus laeva varustada tänapäevase hüdroakustilise aparatuuriga. Kohakarja seisund 21. aastal veidi paranes. 29. aasta kohapõlvkonnal õnnestus kujuneda keskmise tugevusega põlvkonnaks, 27. ja 28. aasta põlvkondade arvukus oluliselt ei vähenenud, kuid hea kasvu tõttu suurenes nende mass. 25. aasta kohapõlvkonna, kes moodustab järgmise aasta varu põhiosa, vastavad näitajad on 2ndate aastate kõrgeimal tasemel. Seetõttu võiksid (sõltub majandamisest) nii koha varu kui saagid lähiaastatel jääda suhteliselt stabiilseteks. Samas on tindipuudusest tingituna säilinud oht, et tugevaid kohapõlvkondi enam ei teki või need süüakse nii koha enda kui ahvena poolt ära, nagu juhtus 21. aasta kohapõlvkonnaga aasta püügikvoodiks soovitame 6 tonni ehk 5 tonni võrra rohkem kui 21. aastal. Koha alammõõduks soovitame kehtestada 4 ehk 46 cm, alammõõduliste kohade kaaspüügi määrad jäävad vastavalt püügieeskirjadele. Talviseks võrgupüügiks järve avaosas on sobivaimad võrgud minimaalse silmasuurusega 65 mm ehk 13 mm, püüda võiks 1. jaanuarist 15. aprillini. Kevadist mutnikupüüki kohavaru ei võimalda, talvisel püügil on soovitav kasutada päras silma vähemalt 3/6mm, mõrrapüük I poolaastal kohast lähtuvaid täiendavaid regulatsioone ei vaja. 26

27 Eesti-Vene kalanduskomisjoni 31. sessioonil otsustati võrgupüüki järve avavööndis lubada kuni 2.aprillini, mis oli kompromissväljundiks poolte erinevate seisukohtade vahel. Tabel 5. Koha arvukus (is.arv traaltunnis) traalpüügil Peipsi järves a. (paksus kirjas 2ndate aastate tugevamad põlvkonnad) Vanusrühm Püügiaasta >4+ Kokku Tabel 6. Koha mass (kg traaltunnis) traalpüügil Peipsi järves a. (paksus kirjas 2ndate aastate tugevamad põlvkonnad) Vanusrühm Püügiaast a >4+ Kokku

28 Tabel aasta kohapõlvkondade kasv Peipsi järves Kesk.pikkus, SL (cm) Vanus Põlvkond Kesk.pikkus, TL (cm) Vanus Põlvkond Kesk.mass, TW (g) Vanus Põlvkond Tabel 8. Kohavaru suurus ja lubatud väljapüük Peipsi ja Lämmijärves Varu suurus 21.a. Lubatud väljapüük 211.a. Põlvkond Vanus Is.arv (tuh.) Is.mass (t) Vanus Is.arv (tuh.) Is.mass (t) ja v. 6+ ja v ja v Kokku

29 Joonis 13. Kohakarja koosseis võrgupüügil 21.a. septembris 12 1 % kalade arvust Pikkus, TL (cm) Joonis 14. Kohasaagi koosseis (%) mutnikupüügil noodapära erinevate silmasuuruste korral % kalade arvust /48 mm noodapära 3/6 mm noodapära Pikkus, TL (cm) 29

30 Joonis 15. Koha püügikvoot ja saagid (t) Peipsi ja Lämmijärves Eesti saak Kvoot Vene saak Kvoot ja saagid (t) Joonis 16. Kohakarja koosseis (%) traalpüügil Peipsi järves 21.a. sügisel % kalade arvust Pikkus, TL (cm) Tabel 9. Alammõõduliste (punasega) ja mõõduliste (rohelisega) kalade vahekord (%) erineva silmasuurusega võrkudes Peipsi järves a. talvel (alammõõdud: koha 4/46 cm, latikas 3/35 cm ja haug 4/45 cm; alammõõdulisi kalu ei tohi olla rohkem kui 8%) Kalade arv (%) Liik/silm Koha Latikas Haug

31 Joonis 17. Koha toidu liigiline koosseis 21. aastal Koha 3% Särg 6% Kiisk 18% Ahven 73% Joonis 18. Koha pikkuse ja Fultoni tüsedusindeksi vaheline seos ,4 1,2 Fultoni indeks TL järgi 1,8,6,4, Pikkus, TL (cm) Tabel 1. Koha toitumist iseloomustavad andmed. Püügiaeg ja näitajad Kalade vanus ja enam Suvi Kalade pikkus (cm) 17,7 35,1 45,6 53,5 Toitunud kalu (%) 28,7 55,2 75, 8, Fultoni indeks,76,88,93 1,1 Sügis Kalade pikkus (cm) 22,2 39,7 47,8 58,4 Toitunud kalu (%) 36,4 73,2 81,8 77,4 Fultoni indeks,72,97 1,2 1,1 31

32 3.2. Ahven Üldosa Ahven on parvelise eluviisiga kala, eelistab elupaigana Peipsi järve kesk- ja põhjaosa. Koelmud asuvad järve kaldavööndis, Eesti poolelt on suured koelmud Meerapalu, Nina, Kodavere, Sääritsa, Lohusuu, Mustvee ja Vasknarva juures. Töönduslik varu ja saagid on viimase paari aasta jooksul märgatavalt tõusnud. Väljapüügilt esimene, kuid väärtuselt teine töönduskala. Populatsioon mõõduka püügisurve all, nii kutseliste kui harrastuspüüdjate poolt. Lisaks on ahven praegu üks koha tähtsamatest toiduobjektidest, samas on kohamaimud ahvenate toidumenüüs. Alammõõt puudub, on olnud mõned kaudsed püügipiirangud ahvena kaitseks Varu seisund ja muutused viimastel aastatel Alates 27. aastast koosnes ahvena tööndusvaru peaasjalikult 25. aasta ahvenapõlvkonnast (tabel 11). Tema arvukus ja biomass olid väga kõrged, kuid teiste tugevate ahvenapõlvkondade puudusel majandati 25.a. põlvkonda ettevaatlikult. Kolmel viimasel aastal on selle põlvkonna üldsuremus olnud vaid,36-,33 ja tänavu (vanuses 5+) nende biomass isegi veel tõusis (tänu paremale kasvuperioodile) varasemate aastatega võrreldes. 178 kg-st ahvenasaagist (tabel 11) moodustas 25.a. sündinud ahvenate mass ~poole, 85 kg. 29.a. tekkis (selgus alles 21.a.) aga veel üks tugev ahvenapõlvkond, mistõttu ahvenavaru olukorda võib lugeda väga heaks. Ahvenakarja seisundi ainukeseks miinuseks on toidupuudusest tingitud aeglane kasv, kuid seda saab ehk leevendada suuremate väljapüükide teel. 25. aastal sündinud ahvenad on praegu, kuuesuvistena keskmiselt 23,6 cm pikkused (joonis 19) ja 15 g raskused ehk nad jäävad massilt enam kui 2 korda alla tindi ajal järves elanud samavanustele ahvenatele. 29. aastal sündinud ahvenad on samuti kehva kasvuga (keskmine pikkus 13 cm ja mass 2 g). 29.a. tekkinud ahvenapõlvkond on vähemalt sama tugev kui 25.a. sündinud ahvenapõlvkond. Nende arvukus ja mass (88 kg) on ligikaudu võrdsed 25.a. 32

33 ahvenate vastavate näitajatega (tabel 11). Tööndusesse jõuab see põlvkond alates 212. aastast. Nende arvukust kahandab veel ka koha. Tänu aeglasele kasvule said 25. aasta ahvenapõlvkonna isendid märksa lühematena suguküpseks (emaskalad 18 cm ja isaskalad 13 cm juures) kui tavaliselt (emaskalad 22 cm ja isaskalad 16 cm juures)(vt. tabelid 28.a. vahearundes), mis muudab ahvenale alammõõdu kehtestamise suhteliselt mõttetuks, sest tööndusel polegi erilist huvi alla 17 cm ahvenate püügi vastu (ehk kalad massiga alla 5 g) Varu hinnang ja prognoos Varu hinnangu aluseks on katsetraalimistel põhinevad arvukuse ja biomassi hinnangud ning püügistatistika. Esimesed määrati Eesti-Vene Valitsustevahelise kalanduskomisjoni teaduse töörühma poolt ühiselt. Vastavalt hinnangule koosneb ahvena tööndusvaru (kalad vanuses 2+ ja enam) ~4 miljonist isendist massiga ~57 tonni, millest lubatav väljapüük moodustab 35 tonni ehk 175 tonni mõlemale poolele Püük ja saagid Ahven on koha kõrval teine olulisem töönduskala Eesti kaluritele. Tänu ahvenavaru järsule vähenemisele 2ndate aastate alguses langesid saagid 22. aastal järve kalasaakide registreerimise ajaloo madalaimale tasemele, 417 tonnini (sellest Peipsi järves vaid 334 tonni ja Eesti pool 23 tonni). Varasemate aastate saagid on olnud kordades suuremad, sest siis püüti palju väikest ahvenat (kuni 12 cm pikkuseid kalu) ka nn. III grupi kalade koosseisus, praegused saagid on samuti kõrged (tabel 2, 4). 2ndate aastate keskmine ahvenasaak on olnud ligikaudu 95 tonni (tabel 2), millest Eesti osa moodustab enam kui poole (tabel 4). 21. aasta Eesti saak, 125 t, on viimaste kümnendite rekord. Ametlik saak võiks Eesti poolelt olla tegeliku väljapüügi lähedane (~8-9 %), lisaks püüavad arvestatava koguse ahvenat (sõltuvalt varust, tänavu hinnanguliselt ~3 tonni) harrastuspüüdjad (peamiselt talvel, jääalusel püügil ja suvel). 33

34 Kutselised kalurid püüavad ahvenat peamiselt mõrdade ja mutnikutega, kevadel ja sügisel, tänavu rohkem esimeses variandis (joonised 4, 8, 1), varem teises variandis. Ahvenasaagid koosnesid 21.aastal peamiselt 25.a. sündinud kaladest (vt. vahearuanne ja tabel 11, joonis 19). Viimaste aastate kvoodid nind ametlikult registeeritud saagid Eesti ja Vene poolel on välja toodud joonisel 2. Mitmel aastal on Eesti oma püügikvoodi üle püüdnud, siis on kas Vene poolelt kvooti juurde saadud (vahetusena või mitte) või tehtud mahaarvamisi järgmise aasta kvoodi arvelt. Ka 21.a. püüti meil ahvenat 5 t üle kvoodi, mis võeti maha järgmise aasta kvoodist ja vahetusena sai Eesti veel 1 t ahvenakvooti juurde. Tavaliselt püüab Eesti pool rohkem ahvenat kui Vene pool, erandiga 27.a., kus Vene poole kalurid individuaalsetele kvootidele üleminekul võimalikult hea stardipositsiooni saagina märkisid (joonis 2). Seoses ahvenakvoodi (ja ka koha, latika) ülepüügi ohuga keelati Eesti poolel tänavu kalapüük juba 1.oktoobril, sealjuures mutniku- ja võrgupüügiga alles 15.septembril alustatigi. Ahvenakvoodi varajase täitumise taga on eelkõige meie väga efektiivne ja intensiivne mõrrapüük, nii et II poolaastaks enam suurt midagi ei jäägi. Siiski oleks ka tänavu (nagu 29.a.) ahvena püügimaht võinud suurem olla, kuid Vene pool oli teisel arvamusel ja varu täiendiga olid küsitavused. Kuivõrd ahven ei ole järve püügireziimi võtmeliik, on mõistlik edaspidi ahvena jäigast kvoteerimisest loobuda. See vabastaks Eesti poole pidevast reguleerimise vajadusest ja võimaldaks hõivata kvoodi täies mahus või väikse ülepüügiga (kuni 1%). Järve peamist töönduskala silmas pidades on samas kasulik (väheneb alammõõdulise koha püük), kui ahvena püük toimuks rohkem just I poolaastal kui II poolaastal Soovitused Varu kasutamiseks piisab mõrrapüügist ja talvis-sügisesest mutnikupüügist. Põhjanooda 3/6 mm minimaalne silmasuurus, mis tuleb kehtestada kohapüügist lähtuvalt, on sobiv ka ahvenapüügiks (saagi suuruses võrreldes 24/48 mm päraga eriti ei kaota), nagu kaldavööndi võrkude 3-4/6-8 mm silmasuuruski. Kui ka 211.a. talvel-varakevadel püütakse üle poole kvoodist, tuleb piirata I poolaasta mõrrapüüki. 34

35 Kuigi ahven ei peaks olema rangelt kvoteeritud liik ja on isegi soovitav teda rohkem I poolaastal püüda, võime mõrrapüügi arengu tulemusel jõuda olukorrani, kus isegi mõrrapüügiks ei jää sügisperioodiks ahvenakvooti, rääkimata mutnikutest. Piiramise võimalused on püügi ajalises lühendamises (praeguses seisus kokkulepitult) või ikkagi mõrdade arvu vähendamise teel (see variant langes ära 211. aastaks) Märkused Varu täpsemaks hindamiseks on vaja unifitseerida Eesti ja Vene katsetraalid ning suurendada katsetraalimiste arvu Eesti poolelt. Selgitamist vajab harrastuspüüdjate osa järve ahvenavarude kasutamisel. Järve ahvenakari on praegu heas seisus. On säilinud kõrge tööndusvaru ja lisandunud tugev 29.a. ahvenapõlvkond. 211.a. varu põhiosa moodustab 25.a. ahvenapõlvkond, püügikvoot 175 tonni. Varu kõrge tase säilib mõistliku varu majandamise korral veel vähemalt 3 aastat. Varu kasutamiseks piisab mõrrapüügist ja talvisest-sügisesest mutnikupüügist. Tabel 11. Ahvena arvukus ja mass (is.arv ja mass kg-s traaltunnis) traalpüügil Peipsi järves a. Püügi- Arvukus Mass aasta >4+ Kokku Kokku

36 Joonis 19. Ahvenakarja koosseis traalpüügil Peipsi järves 29. ja 21. aastal (ilma 29.a. põlvkonna kaladeta) % kalade arvust Pikkus, TL (cm) Joonis 2. Ahvena püügikvoot ja saagid (t) Peipsi ja Lämmijärves Kvoot ja saagid (t) Eesti Kvoot Vene

37 3.3. Peipsi tint Üldosa Tint on lühiealine, planktontoiduline kala. Hoidub rohkem järve kesk- ja põhjaosa avavööndisse. Koeb järve kaldavööndis, intensiivsemalt järve lõuna- kui põhjaosas. Tänu oma lühikesele elueale, muutusid varud ja saagid kiiresti ning suures ulatuses. Eesti pool käsitleb tinti kui koha ja ahvena peamist toiduobjekti, kuigi ka viimasel kümnendil on tint olnud väljapüügilt mitmel aastal eespool koha ja ahvenat. Alates 198ndate lõpust ei oma Pihkva järves tint enam töönduslikku tähtsust, Peipsi järves kadus tint töönduspüügist 27. aastal. Varu taastumise märke röövkalade kõrge arvukuse tõttu seni ei ole Varu seisund ja muutused viimastel aastatel Peipsi järve tindipopulatsioon koosnes tavaliselt kord ühe, kord kahe aastakäigu esindajatest. Varu ja väljapüügid olid kõrgemad neil aastatel, kui populatsioonis esinesid mõlemad vanusrühmad, nagu näiteks 22. aastal või kui populatsioon koosnes ühest kiirekasvulisest põlvkonnast, nagu 2. aastal. Neid aastaid iseloomustas ka tindi kõrge arvukus järves. 2ndate aastate keskel varu ja saagid (tabel 2, 4) järsult vähenesid, jõudes 24. aastal ajaloolisse miinimumi. Siis püüti Eesti ja Vene poolelt kokku vaid 72 tonni tinti. 23. aasta varu ja saakide vähenemise põhjustas tugev 21. aasta kohapõlvkond. Sellest olukorrast ei jõudnudki tindikari veel taastuda, kui teda tabas järgmine, 25. aasta ligikaudu samasugune (biomassilt) kohapõlvkond. Peale arvuka kohapõlvkonna tekkis 25. aastal järves ka arvukas ahvenapõlvkond. Juba 26. aasta lõpuks oli tindikari sisuliselt ära söödud, mida kinnitas ka 27. aasta nullsaak (tabelid 2, 4). Järgnevatel aastatel (28, 29) tindikari veidi kosus ja 21.a. kevadel (vt.vahearuanne) märgati tema kudemist mitmes kohas, õnnestus ka katsepüük. Veel 21.a. suvelgi esines traalpüügil vähesel arvul tinti, isegi kolmest põlvkonnast, 29. ja 28.a. sündinud tindid (joonis 21), lisaks samasuvised kalad (3,4 cm ja,16 gr. keskmiselt). Augustis olid püügis vaid üksikud tindid ja oktoobris me katsepüügil tinti ei saanudki. Tindi järjekordses kadumises on süüdi 29.a. koha ja 37

38 ahvenapõlvkond, kes tema abil end poolteist aastat kasvatasid. 21.a. täheldati, nagu juba 3-4 aastat varemgi, tindi head kasvu (vt.vahearuanne), mis on seletatav nõrga toidukonkurentsiga. Mingist töönduslikust varust ja püügist lähema 5 aasta jooksul ei saa üldse rääkida. Isegi kui varu taastub, tuleb tindipüüki edaspidi suhtuda väga suure ettevaatlikusega. Varu taastumisele aitaks kaasa röövkaladepoolse surve vähendamine, mõistlik on seda teha ahvena kaudu. Halvenenud elutingimused (vetikaõitsengud, zooplanktoni vähenemine, kõrged veetemperatuurid ja madal hapnikusisaldus) ei soodusta samuti tindivaru taastumist (siin võib paralleele tõmmata Võrtsjärve, Pihkva järvega), kuigi nende mõju on kohati ebaselge (hea kasv-planktoni vähesus?) Varu hinnang ja prognoos Varu hinnangu aluseks on katsetraalimistel põhinevad arvukuse ja biomassi hinnangud. Eesti-Vene Valitsustevahelise kalanduskomisjoni teaduse töörühm leidis, et 211. aastaks tindile püügikvoote määrata ei saa. Mõlemale poolele soovitati uuringute eesmärgil eraldada 5 tonnine püügikvoot Püük ja saagid Oli kuni eelmise sajandi 199ndate aastateni Peipsi-Pihkva järve üks tähtsamatest töönduskaladest. Seoses sotsiaalmajanduslike ümberkorralduste ja koha arvukuse tõusuga tema staatus muutus. 26. aasta seisuga hõivas väljapüügilt alles kuuenda koha ja 27. aastal kadus tint kalasaakide nimistust, järgnevatel aastatel tinti püütud enam pole (tabelid 2, 4). Püüti kevadel, aprillis-mais kudemise ajal. Püük toimus spetsiaalsete mõrdadega, lühikese ajavahemiku (maksimum langeb ~1 nädalale) jooksul. Saagid sõltusid paljuski hüdrometeroloogilistest tingimustest kevadel, mis valmistas probleeme õige püügiaja tabamisel (püügiaeg lühike, võib kudeda kaldast kaugemal; jää olemasolu kaldavööndis). Eeldused kõrgeteks saakideks paremad Peipsi lõuna- ja keskosas, kuid huvi tindipüügi vastu oli Eesti poolelt suurem Peipsi põhjosas paiknevatel firmadel. 38

39 Viimati said Eesti kalurid tinti 26. aastal, korraliku saagi aga 22. aastal (tabel 4). Ametlikku statistikasse läks enamus (~9 % ulatuses) tindisaagist kirja, sest see müüdi edasi kalatööstustele. Viimase kümnendi kvoodid ja saagid on välja toodud joonisel Soovitused 211. aasta soovitatav tindikvoot mõlemale poolele on 5 tonni, mis on ette nähtud katsepüükide teostamiseks. Arvestades varu ja saakide madalseisu tuleb 211. aastal tindimõrralubasid mitte väljastada. Et kaluritel ajalooline püügiõigus ei kaoks, on vajalik teha kalapüügiseadusesse parandus, mis säilitab nende õigused ka juhul kui 3 aastat pole püügivõimalusi antud. Tindikarjale paremate taastusmisvõimaluste loomise huvides on mõistlik suurendada ahvenapüüki järvel Märkused Tindivaru täpsemaks hindamiseks on vajalik spetsiaalse traali kasutuselevõtt või uurimislaeva varustamine hüdroakustikaga. Tindivaru ja saagid on järve ajaloolises madalseisus, nende taastumine on praeguses seisus kaheldav. Viimastel aastatel on tindi kasvutempo olnud kiirem kui tavaliselt aastal ei tohi töönduslikku tindipüüki läbi viia. 39

40 Joonis 21. Tindikarja koosseis traalpüügil 21.a. Juulis (ilma samasuviste kaladeta) 6 5 % kalade arvust Pikkus, TL (cm) Joonis 22. Tindi püügikvoot ja saagid (t) Peipsi ja Lämmijärves Kvoot ja saak (t) Eesti Kvoot Vene Aasta 4

41 3.4. Haug Üldosa Koha ja ahvena kõrval tähtsuselt kolmas Peipsi järve eksportkala. Röövkala, erinevalt kohast ja ahvenast eelistab elupaigana järve kaldavööndit, hoidub rohkem järve lõunaossa. Koelmud asuvad samuti peamiselt järve lõunaosas ja Lämmijärves, rändab suurel hulgal ka Emajõkke ja teistesse järve lõunaossa suubuvatesse jõgedesse ja ojadesse kudema. Haug on olnud kogu aeg üks olulisemaid Peipsi ja eriti Lämmijärve töönduskalu. Töönduslik alammõõt 4/45 cm Varu seisund ja muutused viimastel aastatel Viimastel aastatel oli varu madalseisus (tabel 1). Alates 26.a. haugi arvukus ja mass vähenesid, kuid 21.a. saadi tänu noorkalade rohkusele varasemast mitu korda rohkem haugisid (joonis 23) ja varu hakkab suurenema. Domineerivad a. haugipõlvkonnad, pikkusega ~45-7 cm (joonis 24). Tööndusvaru põhiosa moodustavad 25.aastal sündinud kalad ehk 5-aastased kalad. Lähiaastatel on oodata varu suurenemist, sest ka 28.a. tekkis arvukas haugipõlvkond. Seoses noorkalade rohkusega langesid haugide keskmised mõõtmed, tänavu 49,3 cm ja 1,6 kg, eelmine aasta 5,3 cm ja 1,2 kg, kuid domineerivate põlvkondade kasvu tõttu tõusis mõõduliste haugide osatähtsus, 29.aasta 53 %-lt 21.aasta 7%-ni. Haugi arvukuse (ja massi) tõus on seotud ilmselt veetaseme kerkimisega viimastel aastatel, kõrge veetase on tugevate põlvkondade tekke eelduseks Varu hinnang ja prognoos Varu hinnangu aluseks on katsetraalimistel põhinevad arvukuse ja biomassi hinnangud ning püügistatistika. Esimesed määrati Eesti-Vene Valitsustevahelise kalanduskomisjoni teaduse töörühma poolt ühiselt. Vastavalt hinnangule on haugivaru paranenud ja püügikvoodi võib tõsta 11 tonnini mõlemale poolele aasta püügikvoot võib vajada korrigeerimist, sest ei arvesta Lämmijärve kui iseseisva veekogu haugivaru ja selle kasutamise võimalusi. 41

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond strateegia avaseminaril 30

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond strateegia avaseminaril 30 September 2011 Nr: 33 Elektrooniline kuukiri Projektitaotluste IV voor 2011nda aasta neljanda vooru projektitaotlused tuleb esitada hindamiseks Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ-le hiljemalt 31.10.2011 Taotlusi

Rohkem

Andmete sisestamine kalanduse infosüsteemi

Andmete sisestamine kalanduse infosüsteemi Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE JA ANALÜÜS, TEADUSVAATLEJATE PAIGUTAMINE EESTI LIPU ALL SÕITVATELE KALALAEVADELE NING TEADUSSOOVITUSTE KOOSTAMINE KALAVARUDE

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.5.2014 COM(2014) 265 final 2014/0138 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98,

Rohkem

Microsoft Word - KJmagtöö.doc

Microsoft Word - KJmagtöö.doc TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Kristiina Jürgens LESTA TOITUMINE NING ARVUKUS JA KASVUPARAMEETRID SEOSES SÖÖDAVA

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2025 Kinnitatud MTÜ Hiiukala üldkoosoleku otsusega 20. jaanuaril 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 4 1.1. Strateegia lühikokkuvõte... 4 2. Hetkeolukorra analüüs...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

SISUKORD KALAD AHVEN võinuks olla ka rahvuskala 15 Sikuska- ehk sikupüük 16 Kirbutamine 19 Käsiõngepüük 22 SÄRG algaja kalastaja esimene kala meenutav

SISUKORD KALAD AHVEN võinuks olla ka rahvuskala 15 Sikuska- ehk sikupüük 16 Kirbutamine 19 Käsiõngepüük 22 SÄRG algaja kalastaja esimene kala meenutav SISUKORD KALAD AHVEN võinuks olla ka rahvuskala 15 Sikuska- ehk sikupüük 16 Kirbutamine 19 Käsiõngepüük 22 SÄRG algaja kalastaja esimene kala meenutav saak 25 Elupaik ja toitumine 26 Kevadpüük 26 Suvipüük

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile

Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile A. Järvik 1.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva merepõhjataimestiku ja - loomastiku elupaikade iseloomustus. Paljassaare poolsaare

Rohkem

C-63_90 ja C-67_90

C-63_90 ja C-67_90 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

suojeluvihko_EST.indd

suojeluvihko_EST.indd LÄÄNEMERE KAITSE Mida saan teha mina? BALTIC SEA COMMUNICATION NETWORK OF FINLAND Läänemere olukord on kehv Ulatuslikud sinivetikate õitsengud, adru vohamine kallastel ning limaga kattunud kalavõrgud on

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

TARUPETTÄI

TARUPETTÄI KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT nr. 2 kevad 2000 KALAVARUDE KAITSEKS Kevad on kätte jõudnud ja kirglike kalameeste pilgud pöörduvad järjest tihedamini kalavete poole. Siinkohal oleks just sobiv selgitada,

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loeng2www.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Loeng2www.ppt [Compatibility Mode] Biomeetria 2. loeng Lihtne lineaarne regressioon mudeli hindamisest; usaldusintervall; prognoosiintervall; determinatsioonikordaja; Märt Möls martm@ut.ee Y X=x~ N(μ=10+x; σ=2) y 10 15 20 2 3 4 5 6 7 8

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. jaanuar 2018 (OR. en) 15686/17 ADD 1 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istung (põllumajandus ja

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. jaanuar 2018 (OR. en) 15686/17 ADD 1 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istung (põllumajandus ja Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. jaanuar 2018 (OR. en) 15686/17 ADD 1 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3586. istung (põllumajandus ja kalandus) 11. 12. detsembril 2017 Brüsselis PV/CONS

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem