KESK- JA UUSAEGNE NAHK PÄRNU MUUSEUMI ARHEOLOOGIAKOGUS NING SELLE UURIMISVÕIMALUSED
|
|
- Triin Käärik
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 MARGO SAMOROKOV MA seminaritöö arheoloogias TÜ 2010 KESK- JA UUSAEGNE NAHK PÄRNU MUUSEUMI ARHEOLOOGIAKOGUS NING SELLE UURIMISVÕIMALUSED Sissejuhatus Kesk- ja uusaegne arheoloogiline nahk on oluline infoallikas, mille uurimine võimaldaks vastata väga paljudele linna ühiskonda puudutavatele küsimustele. Paraku pole Eestis arheoloogilist nahka väga palju uuritud, mistõttu pole siiani ilmunud ühtegi põhjalikku või süvaanalüüsiga monograafiat. Eesti keeles on avaldatud mitu teemakohast artiklit, mis aga kontsentreeruvad vaid Tallinna või Tartu nahaleidudele. Pärnu arheoloogilise naha kohta käivad põhjalikud protsessi seletavad ning uurivad käsitlused esialgu puuduvad. Tänu säilitavale pinnasele on Eesti linnadest leitud väga palju erinevaid nahast jalatseid ja nende katkeid, mille uurimine ning analüüs aitaks paremini mõista nii moevoolude levikut, ühiskonna sotsiaalseid ja demograafilisi aspekte kui nahatöötlemise tehnoloogiat, tööjaotust ja paiknemist linnas või eeslinnas. Teiste Eesti linnadega võrreldes pole Pärnu siin mingi erand aastate alguse suuremahuliste päästekaevamiste läbi kogunes Pärnu Muuseumisse väga korralik nahakollektsioon, mille kohta on vaid paar ülevaadet. Nahaga tegelemine eeldab selgete küsimuste esitamist ja pidepunktide leidmist, läbi mille arheoloogilist nahka oleks võimalik uurida. Olulisel kohal on kindlasti kirjalikud allikad, mis võimaldavad välja selgitada, kui palju oli uuritaval perioodil nahaga tegelevaid käsitööharusid ja käsitöölisi. Samuti aitavad need mõista, kus paiknesid linna käsitöökvartal ning linnast väljatõrjutud käsitööharud, sealhulgas nahaparkimine. Kõige olulisem on Pärnu Muuseumi nahaleidude, eriti erinevate jalatsite analüüs ning nende tüüpide väljaselgitamine. Selle abil on võimalus otsida sarnasusi nii teiste Eesti linnade kui ka muu Euroopa samaainelise materjaliga. Seminaritöö eesmärk on naha uurimisvõimaluste otsimine, mis võimaldaks edaspidi magistritöö raames uurida juba konkreetselt arheoloogilisi jalatseid. Kesk- ja uusaegse naha uurimise hetkeseis ja võimalused Arvatavasti ei ole ühtegi linnaarheoloogilist kaevamist, kus keskaegsete keraamikakildude ja metallesemete juures ei tuleks välja suuremal või väiksemal määral erinevaid nahaleide. Kui keraamika ja metallesemete kohta on publitseeritud materjali arvestataval hulgal, siis nahatemaatika on selgelt jäänud vaeslapse rolli aastate lõpus ja aastate algusest on küll teada mõned pikemad analüüsid, kuid need on jäänud kirjeldavale tasemele ning nahast valmistatud jalatsite tooraine hankimise, töötlemise ja valmistamise protsessi pole siiani püütud uurida ja seletada (Sarv 2003, 335). Tänuväärse töö on ära 1
2 teinud Krista Sarv, kes mitme artikliga on seletanud ja näidanud, milliste probleemide läbi arheoloogilist nahka uurida ning kuidas Eesti, eriti Tallinna nahaleiud sobituvad üldise Euroopa samasisulise ja -ajalise materjaliga. Läbi Krista Sarve probleemiasetuse on võimalik põhjalikumalt uurida ka Pärnu kesk- ja uusaegset arheoloogilisi nahaleide, eriti jalatseid. Keskaja arheoloogia kui eraldiseisev ja arvestatav akadeemiline distsipliin on võrdlemisi noor nähtus. Alles aastate lõpul hakkasid mitmed arheoloogid mõistma, et keskaegsete ehitusmälestiste konserveerimine ja restaureerimine nõuavad senisest tunduvalt põhjalikemaid ja teaduslikemaid uuringuid. Oli vaja koolitatud teadlasi ning esimene lend keskajale spetsialiseerunud arheolooge lõpetas aastal (Haak jt. 2006, 163). Samalaadne seis oli ka uusaja arheoloogias. Uusaegsete objektide kaevamisel hakati arheoloogide osalust nõudma alles aastate lõpus, kuid teema vähene tundmine viis paratamatult selleni, et isegi aastatel koguti muuseumidesse palju uusaegseid leide vaid muinsuskaitselistel põhjustel (Russow 2006, 196). Igasugune uurimisväärtus neil esialgu puudus. Seega pole imestada, miks kesk- ja uusaja arheoloogia koos oma alateemade ja leidudega ei ole samal tasemel läbi uuritud nagu kivi-, pronksi- või rauaaeg. Läbi lihtsa arvutustehte näeme, et kesk- ja uusaja arheoloogiaga on Eestis põhjalikumalt tegeletud kõige rohkem 30 aastat. Alles viimase kümne, kohati ka kahekümne aasta jooksul on hakatud suuremat rõhku panema korralikule kaevamisprotsessi dokumenteerimisele. Paraku esineb siingi mõningaid erandeid. Tänapäeval on kesk- ja uusaja arheoloogia tänu linnakaevamistele hoogustunud. Viimase kahekümne aasta jooksul on küll ilmunud käsitlusi keskaegsetest luu- ja sarvesemetest, kesk- ja uusaegsest keraamikast ning ahjukahlitest, kuid naha kohta taoline põhjalik monograafia tänaseni puudub aastate alguses toimus Pärnus mitu suuremahulist päästekaevamist (Munga tn. 2, Ü. Tamla; Hospidali tn. 6, 1990 S. Udam; Uus 5/5, 1991 A. Vunk), kus pandi suurt rõhku erinevate ladestuste ja leidude korrektsele ning detailsele dokumenteerimisele. Pärnu Muuseumi arheoloogiakogus talletatav laiumaterjal annab seega parima võimaluse uurida ja seletada ühe keskaegse kauba- ja sadamalinna toimimist ja elu-olu (ibid, 200). Hästi dokumenteeritud leiumaterjali ja kaevamisprotsessi põhjal on ilmunud mitmeid eriteemalisi lühikäsitlusi, sealgulgas Anu Rommoti Munga tänav 2 kinnistu arheoloogilistel uurimistöödel avastatud nahaleidude analüüs. Munga tänava arheoloogiliste kaevamiste järgselt toimus leidude konserveerimine, ning nende analüüs annab hea aluse edasiseks Pärnu Muuseumi arheoloogiakogu nahaleidude uurimiseks. Omakorda eeldab see siiski seda, et suurem osa aastate arheoloogilised kaevamised on samahästi dokumenteeritud ning nende tulemused publitseeritud või väehamalt nende aruanded jõudnud Pärnu Muuseumisse. Tõsiasi on paraku see, et kuigi aastate alguses tuli Uus tänav 5 arheoloogilistel kaevamiste käigus välja keskaegsele kingsepale kuulunud eluase ja töökoda, puudub Pärnu Muuseumis selle kohta aruanne. Viimaste päringute põhjal puudub see ka Muinsuskaitseametil. Kaevamistulemuste kohata on küll lühike ja üldine artikkel, kuid see ei anna selget pilti kaevamisproitsessist tervikuna. Avastatud eluaseme ja töökoja näol on aga tegemist igas mõttes erakordse avastusega nahatemaatika uurimisel. Kuna antud 2
3 nahatöökoda on hakatud seostama ühe kindla 16. sajandi köösneriga, annaks see ainulaadse võimaluse teemat uurida nii arheoloogiliste kui kirjalike allikate läbi. Kuna köösneri töötlemise lõpp-produkt on tihedas seoses kingsepa töömaterjaliga, saaks siin ühena uurida veel kahe erineva käsitööharu omavahelist seost. Pärnus on keskajast ja varasest uusajast teateid väga mitmest kingsepast. On mitmeid näiteid, kus üks käsitööline pidas mitut ametid, mistõttu võis kingsepp olla ka ise köösner. Näiteks on aasta Uus- Pärnu Päruseraamatus kirjas, et Dietrich Schulte maja taga, kitsas tänavas, mida mööda surnuaiale minnakse, asub üks puust elumaja, mis muiste kuulus kingsepp Aleffile (Laakmann, 14), või et Peter Koningi ja Thomas pagari majast järgmine on üks puust elumaja oma kõrvalhoonetega. Selles elas varemalt Jakob kingsepp, seejärel Andres köösner (ibid, 22-23). Viiteid on mitmele kingsepale, kuid varasemalt ei ole suudetud neid seostada ühegi kindla krundi või leiuainesega. Pärnus nahaga tegelenud käsitöölised kirjalikes allikates Pärnu keksaegsete käsitööliste kohta annab kõige parema ülevaate linna- ja päruseraamatud. Sealt saadav informatsioon on siiski tunduvalt ühekülgsem kui Tallinna käsitööliste kohta käivad kirjalikud allikad. Kui Tallinna kohta saab teha süvakäsitlusi, siis Pärnu materjal võimaldab saada ülevaate vaid sellest, milliseid käsitööharud kui mitme käsitöölisega linnas esindatud olid (Põltsam-Jürjo 2009, ). Pärnus käsitöölistest on kõige varasemad kirjalikud teated just kingseppadest. Aastal 1431 eksisteerid Pärnus kingseppade tsunft, kuigi näiteks 16. sajandi poolel pole kirjalikes allikates kordagi mainitud ei käsitööliste tsunfte ega gilde. Siiski pidi mingitlaadne organisatsioon olema, kuna Kuressaare kingsepad ja parkalid kuulusid enne aastat Uus-Pärnu tsunfti (ibid 298, 301). Perioodil on teateid viiest kingsepast, samas Tallinnas oli 16. sajandil turuplatsil vähemalt 20 erinevat kingapoodi. Suur vahe on tingitud sellest, et Pärnu kirjalikud allikad ei kajasta linnaelu täielikult. Kuna päruseraamatusse jõudis vaid teatud osa linnaelanikke ning käsitööharude esindajaid, siis võib oletada, et kingseppade osakaal võis Pärnus olla kõrgem (ibid, 259, 260). Tallinnas kuulusid kingsepad Kanuti kildi, mis oli mõeldud parimate erialade käsitöölistele (Kuuskemaa 2006, 68). 16. sajandil kuulusid suurem osa Pärnu käsitöölisi Püha Maarja-Magdaleen Gildi, vaid kullassepad ja habemeajajad olid priviligeeritumad, kuuludes Suurgildi. Suurem muutus toimus 17. sajandi keskpaigast, kui kõik linna käsitöölised olid Väikegildi liikmed, mille skraa põhines suuresti Püha Maarja-Magdaleena Gildi aasta põlengus hävinenud skraale (Idvand 2003, 49, 61). Siiski ei saa kingseppi vaadata kui väga madala käsitööharu esindajaid. Nimelt kuulusid Pärnu kingsepad esinduslikemate käsitööharude hulka, mida kinnitab tõsiasi, et kingsepad elasid kõrvuti seppade, rätsepate, pagarite, klaasseppade ja kullasseppadega kivimajas, mis võrreldes puumajadega oli siiski privileeg (Põltsam-Jürjo 2009, 286). Kõrvuti kingseppadega on kirjalikes allikates nahaga töötavatest käsitööharudest välja toodud veel rätsepad ja kukkursepad, kuid neid eristab sageli tootmismaterjali erinevus. Kui rätsepad valmistasid riideid ja riiete detaile ilvese, nugise, rebase, orava või isegi kassinahast, siis kingsepad valmistasid oma toodangu tunduvalt odavamast ja arvatavasti vastupidavamast veise-, lamba- või kitsenahast (Põltsam 2002, 26). Eraldi parkaleid Uus- 3
4 Pärnu kirjalikes allikates mainitud ei ole, kuna suure tõenäosusega võis kogu nahaga tegelemise protsessi taga olla vaid üks käsitööline, kes parkis nahka, valmistas jalanõusid ning tegeles valmistatud toodete müügiga (Grew 2006, 47). Meetodid ning paiknemine Arheoloogilise naha uurimisel on oluline mõista kogu protsessi alates naha saamisest kuni jalatsite jõudmiseni müügilettideni. Nende kahe protsessi vahele jääb mitu etappi, mis jätavad kindlaid arheoloogilisi tõendeid. Oluline on leida vastused küsimustele: kust saadi toormaterjal ning kus see ettevalmistati? Milline oli nahaparkija ja kingsepa omavaheline seos? Kes jalanõusid tegi spetsialiseerunud käsitööline või tavainimene oma tarbeks? Kas kingseppade arv linnas võib viidata kauba müümisele ka linnast väljapoole? Arheoloogilise naha uurimisel on oluline välja selgitada nahatöötlemise erinevad etapid ning nende võimalik paiknemine linnaruumis. Kus paiknesid erinevad tootmisalad linnaäärne või linnasisene nahaparkimiskoht, pargitud naha realiseerimine, nahast esemete valmistastamine ning nende müümine? Kas Eesti keskaegsete linnade puhul on samad tendentsid, mis Hollandi linnade puhul, kus nahale spetsialiseerunud käsitööharud paiknesid kõige tihedamalt läbitud tänavate ääres (Craane 2009, 12)? Kas kingsepakoda oli omamoodi elamis-tootmis-realiseerimisala, kus elas ka kingsepa perekond? Jalatseid ei saa teha ilma tooraineta, mistõttu on kõige olulisemaks küsimuseks välja selgitada tooraine päritolu. Kas nahk saadi linna tulnud lihaloomadelt või saadi see kusagilt mujalt? On suur tõenäosus, et nahkadega võis parkalit varustada linna lihunikud, keda ajavahemikus /1562 oli vähemalt kolm (Põltsam-Jürjo 2009, 267). Kuna metsloomade nahkade kasutamise kohta on vaid teoreetilised oletused, siis tuleb esialgu piirduda teooriaga, et suurem osa nahkadest sai parkal otse lihunikult. Nahaparkimise moodus sõltus suuresti praktiseeritud tehnoloogial. Üks moodus eeldas vee jõul töötava veski olemasolu, teine võimaldas toornahka töödelda ilma jooksva veeta (Sarv 2003, 336). Mõlemad naha parkimise moodused olid erinevate tehnoloogiliste võtetega ja seega paiknesid ka linnaruumis erinevates kohtades. Näiteks Pärnus olid mitmed käsitööharud linnamüüridest välja tõrjutud, nende hulgas parkalid ja köiepunujad. Üks põhjus, miks nahaparkimine linnamüürist väljapool asus, oli seotud tehnoloogiaga. Suures koguses naha parkimine eeldas vee jõul töötava suruveski olemasolu ning võimalust nahka töödelda puukoorega (Põltsam-Jürjo 2009, 277). Puukoor oli koos seemnete, lehtede, juurte ja puiduga olulisteks toornaha töötlemise vahenditeks. 12. sajandil muutus domineerivaks parkimine puukoore, eriti tanniinisisaldusega tammekoore abil (Sarv 2006, 31). Inglismaa näitel on oletatud, et tammekoore abil parkimine kestis muutumatult vähemalt sajandini (Grew 2006, 46). Tegemist oli ühe levinuima nahaparkimise meetodiga, kuid toornahka oli võimalik töödelda ka ilma veskita. Käsitsi nahaparkimine oli aeganõudev protsess, liha ja karvade eemaldamise kiirendamiseks kaeti nahk esialgu lubja ja tuha seguga või uriiniga. Järgmine etapp eeldas naha leotamist leeliselises segus, mis koosnes lindude ja loomade väljaheidetest või taimedest (oder, rukis, saarepuu koor). Parkimine kestis üheksa kuud kuni kaks aastat, mille jooksul oli nahk pidevalt kaetud purustatud tammekoore ja vee 4
5 seguga (Jones 2006, 30). Näiteks Lübecki parkalid ei kasutanud isegi 15. sajandi teisel poolel veskit (Põltsam-Jürjo 2009, 277). Inglismaal on samuti teada nahaparkimise töökodasid, mis asusid küll veekogude ääres, kuid ei kasutanud veejõul töötavat suruveskit. Tegu võis olla madala produktiivsusega töökodadega, kuna suurem osa pargitud nahast osteti mujalt sisse (Astill 1993, 293). Hollandi näitel on selgelt näha, kuidas nahatööstus keskaegses linnas paikneda võis. 16. sajandi alguse maksuregistrid näitavad, et kõigist linnas esindatud käsitööharudest oli nahatöötlejad 5,5%, 16. sajandi keskel isegi 6,5%. Hoolimata sellest, et nahatöötlemisega, eriti nahaparkimisega kaasnes ebameeldiv lõhn, asusud erinevad nahale spetsialiseerunud käsitööharud (parkalid, kingsepad, nööritegijad, sadulsepad jne) väga tiheda asustuse ja läbitavusega tänavate ääres, mis viisid linna keskel asuvale turuplatsile (Craane 2009, 12). On võimalik, et Pärnus olid esindatud mõlemad naha parkimise meetodid, kuna aastate alguses kaevati Uus tänav 5 arheoloogilistel kaevamistel välja köösneri eluase, mille all asus keldrikorrusel nahaparkimise töökoda. Hetkel viitavad nahaparkimisele vaid linnasisesed arheoloogilised leiud. Tõendid linnavälise suruveski võimalikust paiknemisest ja eksisteerimisest on hetkel vaid oletuslikud ning need põhinevad vaid faktil, et Pärnu eeslinnas asus parkhoov. Parkhoov ei kinnita automaatselt suruveski olemasolu, kuna ka parkhoovis võidi toornahka käsitsi parkida. Olenemata valitud tehnoloogiast, oli parkimiseks kasutatud materjal reeglina sarnane. Ühes kohas pika aja jooksul toimuv parkimine jätab selgeid arheoloogilisi jälgi. Toornahad jõudsid parkalini koos sarvede ja kapjadega, mis eeldab, et pinnases on säilinud suur kogus erinevate loomade luid veise ja kitse sarved, lamba jalaluud ja erinevaid hobuseluid. Parkimisele viitab veel suur ja kontsentreeritud saarepuu, lubja, tuha või tanniini ladestus, samuti tavalisest kõrgem põrnikate rühma kuuluva scarabaeidae jäänuseid (Jones 2006, 30). Tehnoloogilisest vaatenurgast vaadatuna on suruveski kasutamine kindlasti tõhusam, kuna see võimaldas korraga ja lihtsamalt parkida tunduvalt suuremal hulgal toornahka. Tallinna kirjalikes allikates mainitakse esimest korda suruveskit juba aastal 1353 (Põltsam-Jürjo 2009, 277), Pärnus kaevatud linnasisene nahaparkimise töökoda on leidude põhjal dateeritud aga 16. sajandisse. Kas arheoloogilise materjali põhjal oleks võimalik välja selgitada, kui suur võis olla ühe linnasisese nahaparkimise töökoja toodang ning kas see eeldas ka linnavälise suruveski olemasolu? Suruveski võimalikku paiknemist eeslinnas toetab tõsiasi, et Tallinnas kasutati seda juba vähemalt 14. sajandi keskel. Kuna suruveski vajas töötamiseks vee jõudu, siis oli seegi eeldus Pärnu jõe näol olemas. Suruveski pidi paiknema jõe ääres ning sellele viitav arheoloogiline materjal võib olla hävinud või veel kaevamata. Uus-Pärnu päruseraamat kajastab linna elu katkendlikult, mistõttu puuduvad selle kohta ka kirjalikud tõendid. Sotsiaalne aspekt Arheoloogilist nahka on võimalik uurida läbi sotsiaalse aspekti - kas mingit jalatsitüüpi saab seostada kindla sotsiaalse grupiga? Üldiselt on Eesti linnades toimunud arheoloogilistel kaevamistel levinuimad kesk- ja uusaegsed jalatsitüübid paelkingad, rihmkingad, nöörkingad, nöörsaapad, säärsaapad ja pastlad, mille kandjatel võis kõigil olla erinev sotsiaalne taust. 5
6 Keskaegse linna elanikkond oli väga mitmekesine. Oli nii kaupmehi, käsitöölisi kui lihtrahvast, kellest teatud osa moodustasid maalt linna tulnud eesti talupojad. Reeglina oli erinevate kihtide seas samuti rikkamaid ja vaesemaid; kõrgema ja madalama käsitöö esindajaid. Linnas oli suur majanduslik kõikumine ning paremale järjele jõudnud käsitöölised ja kaupmehed said oma rikkust demonstreerida läbi kvaliteetsemalt valmistatud ning professionaalsemalt kaunistatud jalavarjude (Sarv 2006, 39). Vaid majanduslikult paremal järjel inimesed said endale lubada tikandiga kaunistatud kingi, milleks oli kasutatud metallniite, litreid ja helmeid (Kuuskemaa 2006, 69). Võiks arvata, et lihtrahva hulgas oli kõige tüüpilisem pastel kui argijalats (Põltsam 2002, 31). Pastelt peetakse vaikimisi etniliseks jalatsiks ning seda seostatakse kõige sagedamini linnas elava kõige madalama sotsiaalse staatusega talurahva jalatsiga (Sarv 2003, 339). Seega pidi pastel olema kõige levinum jalats kesk- ja uusajal. Paraku ei toeta seda väidet arheoloogiline materjal. Tallinnas on üheksa kaevandi leidude analüüsimisel jõutud järeldusele, et kõige levinumaks jalatsitüübiks oli paelking, millele järgnes nöörsaabas, rihmking, nöörking ja alles siis pastel. Paelkingi esineb pea kõigis analüüsiks kasutatud kaevandites. Paelkinga rohkust on põhjendatud sellega, et tal oli võrdlemisi pikk eluiga. Just peal- ja nöörkingi peetakse vanimateks kingatüüpideks, mille ilmumist arheoloogilisse materjali saab tagasi viia 13. sajandi keskpaika. Suurem osa leitud paelkingadest olid halvas seisukorras ja kohati lausa läbikulumiseni kantud, mistõttu oli tegu igapäevase lihtsasti valmistatava jalatsiga, mitte aga moenähtusega (Sarv 2006, 38-39). Pärnu arheoloogiliste nahaleidude kohta vastav analüüs puudub. Kuna paelkingade domineerimine oli levinud nii Põhja-Euroopas kui teistes hansalinnades, siis eeldab see sarnaseid ilminguid ka Pärnus. Pärnu arheoloogilise naha edasine analüüs võimaldaks seda väidet kinnitada või ümber lükata. Kindlasti on plaanis samalaadne analüüs teha ka Pärnu arheoloogilise jalatsileidude kohta, mis aga nõuab tõsisemat ja pikemat eeltööd erinevate jalatsitüüpide tundmaõppimiseks ja hilisemaks eristamiseks. Kuna Pärnu Muuseumi arheoloogiakogus on kaks suuremat nahaleidudega kaevandit (Uus tn 5 ja Munga tn 2), siis on esialgu plaan keskenduda just sealt saadud materjalile. Juba kahe-kolme suuremahulise kaevamise tulemuste analüüsimine võimaldaks ka Pärnu puhul ümber lükata arvamuse, et pastel kui lihtrahva jalats oli läbi kesk- ja uusaja kõige levinum jalatsitüüp linnaruumis. Pärnu arheoloogilistel kaevamistel on välja tulnud väga mitmeid kaunistatud või ornamenteeritud nahast jalatsite tükke. Tegemist ei olnud kindlasti lihtrahva jalatsiga, kuna kaunistused eeldasid kõrgemat sotsiaalset taset. Tallinnas on kõige paremini kaunistatud jalatsitüüpidest rihm- ja nöörkingad, mistõttu on neid hakatud seostama paremale järjele jõudnud kaupmeeste ja nende pereliikmetega (ibid, 39). Demograafiline mudel Nii nagu erines vaese ja rikka linnaelaniku jalats, oli erinevad ka meeste, naiste ja laste jalavarjud. Soolised ja vanuselised erinevused on eristatavad jalatsi suuruse ja tüübi abil. Kui suuremaid jalatseid seostatakse reeglina meestega ja väiksemaid naistega, siis jalatsi tüübi puhul on samuti eristavad meeste ja naiste jalatsid. Kuid siin tekib probleem. Nimelt on nahal komme kultuurkihis deformeeruda ja hilisemal konserveerimisel kokku tõmbuda. Kokkutõmbe määr on 5-10% ning konserveerimisel sõltub see nii pinnase füüsilistest omadustest, naha liigist, töötlusest kui paksusest (Sarv 2003, 340). Üks suur kokkutõmbe 6
7 mõjutaja on kindlasti valitud konserveerimistehnika. Enne aastaid kasutatud tehnika käigus asendati nahas olevad veemolekulid alkoholiga, mis seejärel ära aurustus. Kuna naha kokkutõmbe määr oli suur ning protsess aeganõudev, asendus see sügavkülma meetodiga, kus nahk külmutatakse ning pannakse vaakumisse. Selle tagajärjel vesi eemaldub, ilma, et see taas oma olekut muudaks. Tegu on odavama protsessiga, mille kokkutõmbe määr on võrreldes varasemaga tunduvalt väiksem (Grew 2006, 238). Naha kokkutõmbumisel tekib probleem õige jalatsisuuruse väljaarvutamisel ning selle põhjal tehtavad laiemad demograafilised mudelid on ebatäpsed. Tänu kokkutõmbele on raske hinnata seda, kas leitud nahatalla puhul on tegu väiksemate meeste ja suuremate naiste või väiksemate naiste ja laste jalatsitega (Sarv 2003, 340). Kuigi konserveerimisele võib eelneda jalatsi mõõtmine, et selle abil arvutada kokkutõmbe määr, ei ole see siiski lahendus. Võimatu on selgelt öelda, kui palju on jalats kultuurkihis kahanenud. Suurest eksimisvõimalusest hoolimata on Inglismaal tehtud mitmeid analüüse, mis võimaldaks teha laiemaid demograafilisi üldistusi. Tehtud analüüside aluseks on võetud teooria, et naha kokkutõmbe maksimummäär on 10%. Selle põhjal jõuti järeldusele, et uurimise alla võetud jalatsitest kandis 9/10 mehest jalanõusid suuruses ja 9/10 naisest jalanõusid suuruses Prantsusmaal olid vastavad numbrid meestel 23-37, naistel (Grew 2006, 103). Eestis on vastav analüüs tehtud Raekoja platsi ja Harju ning Sauna tänava tervena säilinud jalatsitaldade põhjal. Kõige väiksemad tallad vastasid tänapäeva jalanumbrile 17, suurim numbrile 40. Mõõdetud 141 talla seas domineerisid tänapäevased jalanumbrid 35 (18 tk), 36 (16 tk), 34 (11 tk) ja 33 (10 tk). Tulemused on seega väga sarnased Inglismaal ja Prantsusmaal tehtud samasisulistele analüüsidel (Sarv 2003, 340). Olenemata nii Eestis, Inglismaal kui Prantsusmaal tehtud analüüsidest on väga tõsiste järelduste tegemine paraku raske, kuna naha kokkutõmbe määr on suur ning vaid selektiivse materjali uurimise põhjal on laiemate demograafiliste järelduste tegemine keeruline ja problemaatiline. Kindlasti oleks huvitav kõrvutada Pärnu materjali Tallinna või miks mitte Inglismaa omaga, kuid tulemustel oleks pigem võrdlev kui analüüsiv tähendus. Antud mudel on heaks näiteks sellest, kuidas arheoloogilist nahka oleks võimalik uurida, kuid mis iseenesest ei vasta konkreetselt küsimustele, vaid pigem tekitab neid juurde. Naha päritolu Paraku ei ole Eesti arheoloogilist nahka veel piisavalt uuritud, mistõttu ei saa teha põhjalikemaid üldistusi toornaha materjali kohta. Kuna aga sajandil oli Euroopas võrdlemisi suurel territooriumil nahatöötlemise tehnoloogias ja vormides suhteliselt suur homogeensus, on läbi Inglismaa ja Saksamaa samalaadsete leidude võimalik teha järeldusi Eesti nahaleidude kohta (Sarv 2006, 30-31). Analüüsid on näidanud, et keskajal oli kõige levinumaks jalatsi valmistamise materjaliks veisenahk, millest tehti suur osa jalatsite erinevatest osadest. Erandiks olid vaid katkiste jalatsite parandamise materjal ning nöörid, milleks kasutati lamba-, kitse- või isegi vasikanahka (Astill 1993, 237). Ei saa kindlalt väita, millal veisenahk domineerima hakkas. Tegu võis olla pikemaajalise protsessiga, mis ei toimunud kõikjal üheaegselt. Näiteks tuli aastal Leedus toimunud sajandisse dateeritud linnalise asula arheoloogilistel kaevamistel välja hulk nahaleide, millest 42,2% kuulus lambale, 39,3% veisele, 6,2% kitsele, 2,2% hirvele, 9,9% tudmatule loomale (Puškorius 2004, 115). Eesti kohta puuduvad põhjalikud liigilisust eristavad 7
8 analüüsid ja kõik teooriad on oletuslikud, mistõttu on hetkel võimatu öelda, millal täpselt veisenahk laialdasemalt Eesti linnade elanike jalatsimaterjalina kasutusele tuli. Veisenahk hakkas Põhja-Euroopa jalatsivalmistamise materjalina domineerima 13. sajandil (Sarv 2006, 30), varem oli selle asemel põhiliselt kasutatud lamba- või kitsenahka. Londoni arheoloogilise naha analüüsimisel on selgelt näha, et 12. sajandist kuni 13. sajandi keskpaigani domineeris lamba- või kitsenahk. Alates 13. sajandi lõpust tõuseb selgelt esile veisenahk, tõrjudes lamba- ja kitsenaha kindlalt tahaplaanile (Grew 2006, 44). Arvatavasti võib samu seaduspärasusi täheldada ka Pärnu arheoloogilise naha puhul, kuna koduloomade nahk oli keskajal üldiselt kõige odavam, kättesaadavam ja seega levinum (Põltsam 2002, 26). Parkalid ostsid loomanahad sageli ilma, et sarved ja kabjad oleks varasemalt eemaldatud, mis pidi tagama maksimaalse materjali minimaalse ülejäägiga (Grew 2006, 44). Suure tõenäosusega kuulus üks osa nahast metsloomadele. Keskaegsete parkalite toormaterjal oli väga mitmekesine ja kindlasti ei puudunud sealt hirvenahad. Londonis kaevatud Moorfieldi piirkonna nahatööstust uurides leiti 81 punahirve sarve koos samaväärse hulga veisenahkade ja -sarvedega. Hirvedega oli käitutud sama moodi nagu veiste, lammaste ja kitsede puhul, kus nahk oli lihalt eemaldatud koos sarvede ja kapjadega. Kuigi nahale külge jäetud sarved olid transportimisel liigseks lisakiloks, andsid need hea võimaluse eristada noort ja vana looma (Armitage 2005, ). Kuigi Pärnu oli keskajal väike linn, mille tagamaa polnud samuti väga suur, on siiski suur võimalus, et linna köösnerid kasutasid jalatsite valmistamiseks ka metsloomade nahku. Näiteks parkalite tähtsaim töö keskajal oligi karusnahksete kasukate õmblemine (Põltsam-Jürjo 2009, 260), mistõttu võib oletada, et metslooma nahk võis jõuda ka kingsepa kätte. Seni on Eesti linnade arheoloogilist nahka väga vähe uuritud. Siiski on teada, et aastal Pärnus Uus 5/7 kaevamistel välja tulnud nahamaterjalis domineeris kitse- ja veisenahad, samas kui Tartu ja aasta arheoloogiliste kaevamiste nahamaterjalis on selgelt esikohal karusnahk (Sarv 2006, 30). Inglismaa puhul on veisenaha esiletõus põhjendatud sellega, et sajandil hakkas toimuma kindel ja organiseeritud veisekarjade saatmine Londoni turule, mistõttu said köösnerid ja kingsepad pideva nahavaru, ega pidanud enam leppima vaid sellise looma nahaga, mis momendil saadaval oli (Grew 2006, 46). Eesti arheoloogiline materjal selliseid spekulatsioone paraku veel teha ei võimalda. Miks ja kui suures ulatuses domineeris veisenahk Pärnu arheoloogilises materjalis oleks kindlasti üks võimalikest edasistest uurimisvõimalustest. Kas näiteks linnade arheoloogilises materjalis on keskajal märgata veiseluude osakaalu tõusu? Kui teatud hetkel tõusis veiseliha hulk inimese toidulaual, siis võib see olla viide sellele, et samas hakkas tõusma ka veisenaha kasutamine riiete ja jalatsite valmistamises. Kokkuvõte Arheoloogilise naha uurimisel on oluline mõista kogu pikka protsessi, mille käigus hangitakse ja pargitakse nahk, toimub nahast jalatsite valmistamine ning hilisem müümine. Olenevalt tehnoloogiast võivad kõik protsessid toimuda kas linnas sees või olla ära jagatud nii linna kui eeslinna vahel. Kuna kõik nahatöötlemise erinevad etapid jätavad selgeid 8
9 arheoloogilisi jälgi, siis on neid teoreetiliselt võimalik kaevamistel avastada ning üles märkida. Nahast jalatsite tüüpide puhul on näha selgeid sotsiaalseid erinevusi. Tallinna arheoloogiline materjal näitab, et kõige levinumaks jalatsitüübiks oli paelking. Kaevamiste käigus avastatud paelkingad on reeglina viimse võimaluseni ära kantud ning nende suur levik laseb oletada, et tegu oli tavainimese argijalatsiga. Kuna vaid rikkamad linnakodanikud said endale lubada tikandite või mustritega kaunistatud jalatseid, saab isegi ühe dekoreeritud nahakillu abil eristada jalatsi omaniku sotsiaalset positsiooni. Omaette nahast jalatsite uurimise võimaluseks on esialgsete tallasuuruste väljaarvutamine. Suuremaid jalatsid kuuluvad reeglina meestele, väiksemad naistele ja lastele, lähenemisnürk tundub selge ja lihtne, kuid tegelikult on kogu probleemiasetus väga nõrga vundamendiga ja suure eksimisprotsendiga. Iseenesest on arheoloogiline nahk väga tänuväärne uurimismaterjal. Nahast esemed, eriti jalatsid on otseselt seotud nende kandjaga, mistõttu saab läbi naha uurida kesk- ja uusaegset inimest, tema igapäevaelu ning tööd. 9
10 Kasutatud kirjandus Laakmann, H. Uus-Pärnu päruseraamat (Pärnu Muuseum) Armitage, P. L., Butler, J. Medieval Deerskin Processing Waste at the Moor House Site, London EC2. - London Archaeologist 2005/12. Lk Astill, G. G. A Medieval Industrial Complex and its Landscape: the Metalworking Watermills and Workshop of Bordesley Abbey. - CBA Research Repots 92. Council for British Archaeology, Lk Craane, M The Medieval Urban "Movement Economy". Using Space Syntax in the Study of Medieval Towns as Exemplified by the Town of s- Hertogenbosch, the Netherlands. - Proceedings of the 7th International Space Syntax Symposium: 2009, Stockholm, Sweden. Grew, F., Neergaard, M de Shoes and Pattens. Medieval finds from Excavations in London. 2nd edition. London. Haak, A., Russow, E., Valk, H., Pärn, A., Mäesalu, A Medieval Archaeology of the European Context: Towns, Churches, Monasteries, Castles. - Archaeological Research in Estonia Lk Idvand, K., Kriiska, A., Laurin, I., Vunk, A Pärnu lühiajalugu. Pärnu. Jones, D. M Science for Historic Industries. Guidlines for the Investigation of 17 th to 19 th century industries. English Heritabe Publishing. Kuuskemaa, J Hea töö headele inimestele: Tallinna käsitöölised. Tallinn. Puškorius A., Kasinėjant 1986 metais Pajautos slėnį Kernavėje rastų odos dirbinių tyrimai, Archaeologia Lituana. 2004/5. Lk Põltsam-Jürjo, I Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn. Põltsam, I. Eesti ala linnaelanike rõivastus 14. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskapigani. - Tuna. 2002/2. Lk Russow, E Post-Medieval Archaeology in Estonia. - Archaeological Research in Estonia Lk Sarv, K. Arheoloogiline nahk kui infoallikas. - Muinasaja Teadus 14, Lk Sarv, K. Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal. - Varia historica I. Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt 6, Lk
Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemVMaastaraamat2003.indd
62 ARHEOLOOGILISED KAEVAMISED VILJANDI ORDULINNUSEL 2002. 2003. AASTAL Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Liina Pärnamäe, Tartu Ülikooli arheoloogiaüliõpilane Sissejuhatus 1998.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemDELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET
DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemMaterjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.
Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemSlide 1
Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale
RohkemKadriRets.rtf
Kadri Nigulas (2007) Maie Remmel. Mõistatuslik Muinas-Eesti. Argo, 2007, 222 lk. Maie Remmeli Mõistatuslik Muinas-Eesti on värskelt Eesti raamatupoodide ajalookirjanduse riiulitele ilmunud teos, mille
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemOtsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene
Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto
RohkemLEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.
LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,
RohkemMicrosoft PowerPoint Janika+Kruus
Kaubamärk Janika Kruus Patendiamet / peaekspert 03.10.2016 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, mille järgi tarbija eristab ettevõtja kaupa või teenust konkurentide omast Kaubamärk peab olema eristusvõimeline
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemEBÜ Üldkoosolek
EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemMergedFile
Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemDIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar
Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi
RohkemNÄIDIS
AINEKAART Ainevaldkond: Sotsiaalained Õppeaine: ajalugu Klass: esimene kursus Üldajalugu 10. klass Õpetaja: Jaan Nõmmik Ainetüüp: kohustuslik aine gümnaasiumis Õpetamise aeg: 2017/2018. õppeaasta Õppekirjandus:
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
Rohkem