Lõp pev aas ta on ko gu maail mas erakordne.

Väljavõte

1 Nr 11 (265) / detsember 2020 Tulgu uus aasta parem kui tänavune Lõp pev aas ta on ko gu maail mas erakordne. Kevadel levima hakanud koroonaviirus sundis sulgema riigipiire ja muutis järsult igapäevaelu. Peseme käsi, kanname maske ja loodame, et haigus meist möö da lä heb. Kõi ge pi me dam aeg on en ne koi dikut. Kui ei teaks, et päi ke uues ti tõu seb, võiks musta masendusse mattuda. Kuid me teame, et vaktsiinid kurja viiruse vastu on saa bu mas ja iga päev an nab loo tust, et peagi võime normaalse elu juurde tagasi pöörduda. Lõppev aasta polnud Tõstamaa osavallas sugugi lootusetu. Valmis Värati sadam, pal jud teed said uue kat te, re mon di ti kooli ja õpilaskodu. Eraldi tahaks esile tõsta Tõstamaa perearstikeskust, mis avas Pärnu kesklinnas filiaali ja pakub suvepealinna tohtritele edukalt konkurentsi. Perearst Madis Veskimägi visa töö näitab, et tegutseda tuleb julgelt, suurte ees aukartust tundmata. Käsitöömeister Anu Rand maa ei koh ku nud, kui pre si dent Kersti Kaljulaid talt vabariigi aastapäevaks rahvariided tellis. Tõstamaal on, kelle ja mil le üle uh kust tun da. Igaü hest en dast sõl tub, kas ta jääb elu üle nurisema või üritab seda paremaks muuta. Kasutage julgelt ühinenud omavalitsuse võimalusi: programme Värvid linna ja Hoovid korda, erateede kruusatoetust, laste huvihariduse toetust jpm. Mida paremini läheb Tõstamaal, seda paremini läheb meil kõigil. Püsigem terved! Head uut aas tat! Ro mek Ko senk ra nius Pär nu lin na pea

2 detsember 2020 / nr 11 (265) 2 Juhtkiri Kass tuleb hiljukesi, käpa raskust on tunda läbi teki. Sätib ennast padja peale ja tõmbab nurrmootori käima. Õuest on kuul da tuu le heit le mist si reli te ga. Uni ei tu le. Kell on pool ne li, ik ka ei tule. Värviline kinofilm käib peas rin gi. Hulgaliselt laseb filmilint kohtuda toredate ja kallite inimestega, kes juba ammugi taevastel radadel. Pöö ran jäl le kül ge ja mõ te ju hib mind murelikult homsesse päeva. Kogu selle aasta koroonatamisele on lubatud vaktsineerimisega lõppu, aga värsked uudised teatavad uuest kar mi mast tü vest jne, jne. See ei lõpe kunagi, ohin vaikselt pilkases öös. Neli nelikümmend, vaatan kellanumbreid. Pean olema negatiivne ja samas ka positiivne, me kõik. Silmade ette kuvan kevadise istutusplaani: spinat, uba... Telefon heliseb, ahi praksub, korraks kiir päikest, kaks vastsündinut laudas, kell on 11 päeval. Uudistes ikka sama jama. Kohv turgutab hästi. Tahaks midagi head. Kougin sügavkülmast paki seakõrvu ja pistan koos hapukapsa ja kruupidega keema, jumalik. Loen lehest, et noorajakirjanikud on kambakesi kallale karanud ühele ääremaa vorstimeistrile. Tunnen sellele mehele südamest kaasa. Vorstimeister saab ainult üks kord klien ti pet ta, aga see mees oli hinnatud meister. Poisikesed tegid Maalisid aitavale vanale mehele ära. On vaks vahet Maa lil 10ne lam ba ga ja Jü ril 1000 lam ba ga. Süüa tahavad mõlemad, aga ametnik tahab neid ikka ühe malakaga mõõta. Söödavad jõulupakid said teele pandud ju ba am mu ja nüüd jõua vad nad kul le ritega võluväel kohale. Mugav ja turvaline. Kõik ikka ehtne maamehe toodang. Jätkugu tulevasteks aegadeks taluvorsti iga pere leivakõrvaseks. Pühad on lühikesed, vorst olgu pikk. Ül le Tamm, toi me ta ja TOIMETUS Toimetaja: Ülle Tamm tel , küljendaja: p2 Väljaandja: Pärnu Linnavalitsus Tõstamaa osa val la keskus Internet: Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Tõhela raamatukogu, Tõs ta maa raa ma tu ko gu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Trükikoda: OÜ Hansaprint Tiraaž: 500 tk Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee Tagasivaade aastale 20 Aas ta 2020 on lõp pe mas ja kind las ti on see ol nud meie kõi gi jaoks vä ga erakordne ja ootamatusi täis aasta. Kogu maailma elu segi paisanud koroonavii rus seab mei le pii ran guid ja on muutnud tavapärast elu. Kahjuks pidime kevadel ja ka aas ta lõ pus ära jät ma kõik suu re mad avalikud üritused, et kaitsta meie kõigi tervist ja piirata viiruse levikut. Õnneks said suvel toimuda Tõstamaa osavallapäevad, mis olid taas väga rahvarohked. Programm oli mitmekülgne ja looda me, et igaüks lei dis en da le sealt mi dagi meelepärast. Suurt elevust tekitas selle sündmuse ajal Tõstamaa vahel vurav rong, mis pak kus rõõ mu nii väi kes te le kui suurtele. Sel aastal oli põhjust minna Väratisse uudistama. Väratis ehitati juba üleelmisel sajandil kuulsaid purjelaevu, sealt mindi merele ja seal asuvas kalatehases said paljud inimesed tööd. Aastaid seisis Värati sadam ka su tu na, kuid nüüd on seal pu hu mas uued tuuled. Pärnu linna ja Eesti-Läti väikesadamate programmi toel on valminud jahisadam ja nagu nimi Värati viitab väravale, siis meil on heameel, et kaasaegne merevärav on taas avatud ja valmis väikelaevasid vastu võtma. Värati sadamaala on saanud uue arendaja ja sadama operaatori, kes ootab külastajaid enda juurde Meremaa kohvikusse ja uut mereväravat kasutama. Janne Raua ettevõtmisel avati osavallapäevadel Väratis Ristimarja loodusrada, kus jätkub põnevat looduse avastamist igal aastaajal. Suured tänusõnad Jannele loodusraja loomise eest! Osavallapäevade läbiviimine nõuab paljude inimeste koostööd ja panustamist ning siinkohal tahan öelda veelkord tänusõnad kõigile, kes Tõstamaale olulise sündmuse läbiviimisele kaasa aitasid. Suvisel perioodil said toimuda veel mitmed olulised sündmused - Manijal toimus väikesaarte laulupidu ja Tõhelas peeti XIX kodukohapäevi. Mitmekülgseid kultuuriüritusi pakkusid Pootsi mõis, Meremaa sa dam ja Ma ria ta lu. Septembris külastas Tõstamaad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Visiidi käigus külastas president Tõstamaa kooli, lasteaeda, käsitöökeskust, tervisekeskust ja Maria talu. Tõstamaa Käsitöökeskusel täitus sel aastal kümnes tegutsemisaasta. Käsitöökeskus on andnud väga suure panuse meie paikkonna käsitööoskuste taaselustamisse, on hin na tud ja tun tud üle Ees ti ning siia tul lakse õppima kaugemaltki. Tunnustame Anu Randmaad ja tema eestvedamisel tegutsevaid käsitöömeistreid senise töö eest ning oleme väga uhked käsitöökeskuse tegevuse üle. Ka Tõstamaa noortekeskus sai tänavu 10ne aastaseks. Tunneme heameelt, et sellest on noortele kujunenud mõnus pesapaik, kus ak tiiv selt oma va ba ae ga vee ta. Meie asu tus te töös oli möö du nud aas tal palju väljakutseid, mis nõudsid uute oludega kohanemist ja töö ümberkorraldamist. Kevadise koroonakriisi ajal pidi Tõstamaa Keskkool minema üle distantsõppele, mis oli uudne kogemus, nõudis kiiret reageerimist ja kõigi osapoolte koostööd. Pingutama pidid nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad ja keerulise olukorraga tuldi hästi toime. Distantsõppe perioodi kasutati ära koolimaja remonditöödeks. Mõisa peamajas said mitmed ruumid uued põrandakatted ja sealhulgas saali põrand uue väärika tammeparketi. Koolimaja katusele paigaldati uued lumetõkked. Mõisa tall-tõllakuuri hoo nel, kus asu vad koo li söök la ja õpi las kodu, vahetati katusekate. Sel suvel toimusid taas Tõstamaa mõisas koostöös ühendusega R.A.A.A.M teatrietendused, mis olid väga menukad. Kõik etendused Praegu pole aeg armastami-

3 3 (265) nr 11 / 2020 detsember 20 seks ja Kap ten Mihkel olid väl ja müü dud. Loo da me, et saa me teatrisõpradele etendusi pakkuda ka järgmisel suvel. Tõstamaa mõis sai tänavu suure üllatuse osa li seks, kui an netusena kingiti mõisale uhke antiikne tiibklaver. Lasteaed oli kevadel kuu aega suletud. Sügisel osalesid lasteaia lapsed PRIA ja KI Ki toe tusel toimunud põnevatel õppekäikudel. Kevadel sai Tõstamaa lasteaias uuenduskuuri hoovis asuv väliinventa ri kuur ja het kel käib re mont uue rüh maruumi kohandamiseks. Rõõm on tõdeda, et lap si on piir kon da juur de tul nud ja sel leks, et tagada kõigile soovijatele lasteaiakoht, alustab 1. jaa nua rist las teaias tööd kol mas rühm. Tõstamaa rahvamaja ja raamatukogud pidid möödunud aastal samuti arvestama oma töös koroonaviirusest tingitud piirangutega. Piirata tuli huviringide tööd ja ära jäid mitmed üritused. Kõige suuremad investeeringud Tõstamaa osavallas läksid 2020 aastal kohalike teede parendustöödeks. Kokku investeeriti tee des se üle eu ro, mis hõl mab osavalla teede kruusakatete parendamist, kraavide renoveerimist, Kõpu-Kavaru tee freespurukatet ja teede pindamisi koos aluse ehitusega. Linna toetusega on OÜ Sufe poolt tehtud investeeringute tulemusel paranenud Tõstamaa aleviku joogivee kvaliteet. Hajaasustuse programmist sai möödunud aastal Tõstamaa osavallast toetust 14 taotlejat ja erateede kruusatoetust 8 taotlejat. Järg mi sel aas tal on pla nee ri tud Tõsta maa osa val las re konst ruee ri da ale viku tänavavalgustust ja rajada uus kergliiklus tee (Varb la mnt 50 ku ni Loo tu se tn). Pro jek tee ri mis tööd sel leks ju ba käi vad. Sel aas tal tu leb jõu luaeg mei le kõi gile pisut teistsugune kui tavaliselt. Veedame pü had oma pe re rin gis ning saa me pü hendada rohkem aega oma lähedastele. Leidke aega märgata ka meid ümbritsevat ilu ja minge koos perega loodusesse jalutama. Ehk ilmataat saadab jõuludeks ka ilusa valge lumekatte maha. Olge üksteise suhtes hoolivad ja hoidke oma tervist. Loodame väga, et järgmised jõulud saame pidada taas normaalsetes oludes. Ol gu teie ko du des soo just, val gust ja jõulurahu! Anu Pe ter son Osa val la kes ku se ju ha ta ja Tõstamaa osavalla teede talihooldajad Tõstamaa osavald on jagatud kolmeks hoolduspiirkonnaks. Kastna piirkond (Kastna, Rammuka, Ranniku), hooldaja Servekol OÜ, telefon Tõstamaa-Tõhela piirkond (Ki raste, Alu, Tõhela, Männikuste, Ermistu, Lõuka, Tõlli, Värati, Tõstamaa), hooldaja Sooselja OÜ, telefon Seliste-Pootsi piirkond (Seliste, Pootsi, Lao, Peerni, Kõpu, Päraküla, Kavaru), hooldaja Raynmet FIE, telefon Hooldustehnika liikumist kaardil saab jälgida Pärnu kodulehel Tõstamaa osavalla all asuval lingil. Alo Tom son ta ris tu- ja ehi tus tee nis tu se pro jek ti juht Tulemas Tõstamaa uudiste portaal Vajadus tööle panna omakandi keskne uudisteportaal tõusis esile haldusreformi järgselt, kui tostamaa.ee omavalitsuse pädevusse jäi. Tõstamaakas on harjunud uudised ühest ko hast kät te saa ma. ak tiiv sete kodanike eestvõttel on registreeritud domeen tostamaa.eu ehk Tõstamaa. EndaUudised. Kõigile Tõstamaaga seotud aktiivsetele inimestele võimaldatakse ligipääs, et uu di seid ja pil te ise üles laa di da. Ju ba alates 1. jaa nua rist võib pöör du da as ja korraldaja Toomas Miti poole, et aktiivseks kasutajaks registreeruda. Meie uudised on meie kä tes! TT Valminud on Tõstamaa kalender Os ta saab Coo pi kaup lu sest. Kalendrist leiad palju tuttavaid nägusid ja toredaid meenutusi mööduvast aastast. Sobib ka hästi kingikotti. Fotode autoriteks on Eveli Ilvest, Argo Leerima, Toomas Mitt, Kätlin Kask, Kar lo Sa lu, Eve Käär ja Anu Pe terson.

4 detsember 2020 / nr 11 (265) 4 Jõulumõtisklus 2020 Head tõstamaalased. Jõuluaeg on so biv mõ tiskle mi seks, ta ga si vaateks möödunule ja uute tegemiste kavandamiseks. Aastaid mõtisklesin Tõstamaa jõululehes vallavanemana, mõned aastad on va he le jää nud ja nüüd siis mõtisklus linnakodanikuna, volikogu liikmena ja osavallakogu esimehena. Elus on ikka ettenägematut. Ilm selt ei osa nud viis aas tat ta gasi keegi arvata, et Tõstamaa saab lin naks ja sil did Pär nu linn on Vais tes ja Vi ru nas. Nüüd on see nii ju ba kolm aas tat ja on igaühe hinnata, kuidas on Tõstamaal täitunud haldusreformi eesmärgid ää re maas tu mi se vä he nemine, investeerimisvõimaluste paranemine ja teenuste muutumine kättesaadavamaks. Et linna koostöö maapiirkondadega ei taha sujuda, näitab viimases Pärnu volikogus otsustatud linna väljaastumine Pärnumaa Omavalitsuste Liidust. Teatavasti on see maakondlik koostööorganisatsioon, mis rajaneb liikmete heal tahtel, üksteisega arvestamisel, ühisel kasul ja kõigi partnerite võrdsusel. Nagu teisedki osavallakogud, oli väljaastumise vastu ka Tõstamaa kuid see polnud takistuseks. Osa val la ko gu des aru ta takse küll vo li ko gu päe va kor da tulevaid eelnõusid, osavallakogu saab avaldada arvamust kuid otsustusõigust pole. Seega on kindlasti vähenenud kohalike kaasarääkimisvõimalus kohaliku elu kujundamisel. On ka eelnõu, kus järgmise aasta omavalitsuste volikogude valimisel moodustatakse Pärnus senise linna ja maaring kon na ase mel üks, mis muudab maapiirkondadest volikokku pääsemise raskemaks. Teenuste osas on viimastel aastatel olnud pidevalt probleemiks postkontor, mida soovitakse sul ge da. Nüüd on post kon tor avatud ainult hommikuti, müügil pole enam ajakirjandust jne. Ilm selt saab mõ ne aja pä rast tõdeda, et pole enam piisavalt külastajaid ja saabki sulgeda. Samas on lubatud pakiautomaadi paigaldamine veninud. Tervishoius on Tõstamaa tervisekeskus ka kaugemal tuntud ja osutab nüüd perearstiteenust ka Pärnu kesklinnas. Samas on juba kurioosne tervisekeskuse röntgenisaaga. Kui paljudes maapiirkondades pole perearsti, siis meil on en tu siast lik pe rearst, kes rajanud kaasaegse tervisekeskuse, paremaks diagnostikaks sinna ka röntgenikabineti kuid uue kiirgusloa vormistamisel on ilmnenud lausa uskumatu bürokraatia. Kuna perearsti pöördumised Terviseameti poole pole andnud tulemusi, pöördus osa val la ko gu nüüd pea-, sotsiaal- ja riigihalduse ministri poole. Saame teha panuseid, kas uuel aastal probleem laheneb või ei. Räägitakse palju regionaalpoliitikast kuid vaja on tegusid. Mõtisklus on kiskunud eestlaslikult murelikuks kuid ikka on põhjust ka rõõmustamiseks. Mit med Tõs ta maa piir kon na teed on saa nud must kat te, lasteaias ava tak se li saks üks rühm, uueks on saa nud Vä ra ti sa dam ja ilm selt on igaü hel li saks olu lisi kordaminekuidaks esile tuua. Kindlasti on suurim väärtus inime sed kes siin set elu eden da vad. Jõu du ja jak su sel leks mei le ka uuel aas tal! Mööduva aasta suurimaks oo ta ma tu seks oli kind las ti koroonaviiruse levik. Kui algul oli palju teadmatust, ehmatust ja hir mu gi, siis nüüd ole me saanud ka sel les osas tar ge maks ja uue aasta suurimaks sooviks on viirusest jagusaamine. Ka selleks on va ja koos tööd ja üks tei sest hoo li mist. Ja kind las ti on see ka täht sam kui see, kes kel le ga koos elab. Soovin kõigile tervist, üksteisest hoolimist, oskust teha elus õigeid valikuid ja eristada olulist mitteolulisest. Too mas Rõ hu KOOLIMAJA KAJASTAB AUTAHVEL Eesti meistrivõistlustel sisesõudmises II koht Nikolai Kiradi Pärnu üldhariduskoolide kunstikonkursi III koht Revo Raavik

5 5 (265) nr 11 / 2020 detsember Vabane eterniidijäätmetest oma kodus! Meil on head uu di sed, eter nii di ring tu leb ju ba jaa nua ris Tõs ta maa osa val da. Kel lel on soo vi eter nii di jäätmed ta su ta üle an da siis saab se da te ha pü ha päe val, 31. jaa nua ril. Eterniiti võetakse vastu ainult eraisikutelt. Eterniidijäätmete ära andmiseks on vajalik eelregistreerimine. Registreerumine kestab kuni 24. jaanuarini (k.a). Eter nii di üleand mi ne on tasuta kõigile Tõstamaa osavalla elanikele. Ühe majapidamise kohta võetakse vastu maksimum 2000 kg eter nii ti. Eterniidi üleandmiseks tuleb eelnevalt registreeruda tel või e-kir ja ga elen.ku ningas@parnu.ee. Registreerudes tu leb kir ja pan na oma ni mi ja kontaktandmed, eterniidijäätmete kogus ja üleandmise koht. Eter nii di jäät me te ko gu se arvutamisel arvestada, et 1 m 2 eter nii ti kaa lub ca 16 kg. Pu rustatud eterniiti vastu ei võeta. Po tent siaal sed eter nii di kogumisringi punktid: 1. Tõstamaa alevik (Nooruse tn 1) 2. Tõhela küla (Tõhela rahvamaja) 3. Kastna (Kastna rahvamaja parkla) 4. Seliste (Seliste külamaja ees) 5. Pootsi (Pootsi kaupluse parkla) Ajagraafiku selgumisel võtan jäätmete üleandjatega ise ühendust! Meelespea eterniidijäätmete üleandjatele: Ole ko hal õi geaeg selt. Eterniiti võetakse Sinult vastu täpselt sellises koguses, mille Sa registreerisid. Eterniiti võetakse Sinult vastu täpselt selles peatuses, kuhu Sa ennast registreerisid. Purustatud eterniiti vastu ei võeta. Kui sel gub, et Sa ei saa siis ki sel kuupäeval ja sel peatuspaigas eterniiti üle anda, palun anna sellest teada telefonil või kir ju ta des e-pos ti le elen. kuningas@parnu.ee. Tähelepanu! Ohtlike jäätmete ja elektroonika kogumis ring 24. jaa nua ril! Kui Sul endiselt vedelevad remondist järele jäänud värvipur gid, la kid jms ko dus ning 24. jaanuaril toimub Tõstamaa osavallas ohtlike jäätmete ja elekt roo ni ka ko gu mis ring, mis lä bib 7 eri ne vat ko gu mis punk ti üle osa val la. Oht li ke jäät me te ja elekt roo ni ka ko gu mis punk tid tulekustuti aeg on juba ammu otsa saanud. Siis lähiajal avaneb võimalus need ja teised ohtlikud jäätmed lähimas kogumispunktis ta su ta ära an da. Kui mär kad, et ka naabrimemmel/taadil on ko dus seis mas ja tol mu ko gumas televiisor, külmkapp jms siis haa ra ka need kaa sa ja an na tasuta meile üle. Edasi lähevad jäätmed jäätmekäitlejale. Jäät me te üleand jal ei ole va ja muud te ha, kui va li da en dale so biv ko gu mis punkt, kus kogumisauto peatub, ning tulla õigeaegselt kogumispunkti ja seal oma jäät med üle an da. Vastu võetakse: Elektroonika Pea tu mi se aeg 1. Tõ he la kü la (Tõ he la rah va ma ja) Er mis tu (Le pas pää bus si pea tus) Tõs ta maa ale vik (Noo ru se tn 1) Kast na (Kast na rah va ma ja park la) Se lis te (Se lis te kü la ma ja ees) Poot si (Poot si kaup lu se park la) Ka va ru (Liu Ka va ru bus si pea tus) jäätmed: televiisor, arvuti, raadio, patareidega mänguasjad, pesumasin, boiler, telefon jms. Ohtlikud jäätmed: lahustid, happed, värvid, liimid, õlijäätmed, õli filtrid, ravimid, päevaval gus tus lam bid, pes tit sii did, patareid, akud, õlised kaltsud, elavhõbedat sisaldavad jäätmed jms. Ohtlike jäätmete kogumisringi kohta lisainformatsiooni saab te le fo nilt või kirju ta des e-pos ti le elen.ku ningas@parnu.ee. Elen Ku nin gas kesk kon na- ja hea kor ras pet sia list Advendiaja algus startis lauludega Sel ilusal ja helgel advendipühapäeval, käis isegi päike korra meid piilumas. Saime taas kok ku jõu lu puu all, et ühes koos sil madesäral tervitada aasta 2020 jõulutulede süttimise hetke. Pühaliku advenditervituse lausus Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja Lembit Tammsalu. Ta süütas lühtris advendiküünla, mille leegist oli soovijatel võimalus tulesooja oma kodudessegi edasi kanda. Tervitussõnu jagas osavallajuht Anu Peterson. Vahva esmaesinemise tegid rahvamaja pop-tantsu ringi väikesed tüdrukud. Ennu luuleridade saatel süttisid jõulukuusel tuled, uued ja värvilised. Hingates sisse seda pööripäevaeelset kargust, saime vaadata teineteise silmadesse ja soovida head. Külma ent vaevalt meist keegi tundis, puusad said liikuma mõnusa kaasahaarava muusika rütmis, mis oli külakostiks kaa sa too dud Too mas Lun ge ja Jaan El gu la poolt. Veelgi erilisemaks muutis aga kogu ole mi se hetk, kui meie oma Kai di Soo saar muusikutega ühines. Mäletate, mõned laulusalmid said maha lauldud suisa koos! Usun, et meie esinejad nautisid kontserti samaväärselt publikuga, kuna hetkeolukorras, kus esi ne mi sed üs na har vad, on iga üle s- astumine rikastav kogemus. Boonust lisas kindlasti ka Tõstamaa inimeste hea sünergia ja külalislahkus, ning laulumeeste selgade taga soojust kiirgav Tõstamaa Taimeaia soojapuhur, pea- ja tuulevarju pakkus aga rahvamaja uus pilkusid püüdev telk. Kuu se all värs kes kar ges õhus tek kis korraga nii hubane ja turvaline atmosfäär (koos) olemisest, mis sel aastal paraku kogukondades haruldane ja kesine. Olgugi, et meie vahel on olude sunnil nüüd midagi uut, kaks meetrit, usun siiski, et hoidsime südamed koos. Rahulikku advendiaega! Kat ri rah va ma jast

6 Teistsugune aasta Tõstamaa raamatukogus Lugejate arv on veidi vähenenud võrreldes eelmise aastaga. Teisalt saabusid uute klientidena suvekodudesse peitu pugenud eestimaalased raamatuid laenutama juba märtsi lõpus peale riigi lukku keeramist. Nii nagu Pärnu keskraamatukoguski, hakkasid siinsed lugejad tellima raamatuid kontaktivabalt. Tellitud raamatupakid toimetatakse ohutult kokkulepitud ajaks lugejale ukse taha või sai kätte raamatukogust. Esimest korda oli raamatukogu suvepuhkusel, aga sellele andsid raamatukogu kasutajad negatiivse tagasiside, seega järgmisel aastal püüame koostöös õpi las ma le va ga raa ma tu ko gu terve suve avatuna hoida. Raa ma tu ko gu lii tus 2018 sü gi sel Ees ti Las te kir jan du se Keskuse läbiviidava Lugemisisu lugemisprogrammiga, mis püüab lugemise ja raamatute juurde tuua kõige nooremaid lugejad. Talvel alustas tegevust algklassi lastele mõeldud raamatukoguring, kus mängitakse, loetakse, meisterdatakse. Kirjandusklubi kohtumisi loomerahva ga on taas kord ta kis ta nud keerulised ajad. Hea või ma lus on tel li da endale vajalikud raamatud teistest raamatukogudest ehk kasutada teenust Raamatukogude Vaheline Laenutus (RVL). Oluline on ka hea internetiühenduse olemasolu, et saaks vajadusel kaugtööd teha. Raamatukogust on sel aastal isegi peetud Maaülikooli loenguid. Lisaks tehtud erinevaid kaugtöid. Ap ril lis täi tus raa ma tu kogul 20 aastat tegutsemist multikeskuses. Plaan seda tähistada jooksis osaliselt luhta. Siiski oli näitus raamatukogus väljas. Eriti menukaks osutus Vaike Hangi koostatud väljanäitus "Tõhela aeg ja ini me sed, mis oli osa vallapäevadest kuni augusti lõpuni raamatukogu välisseintel üleval. Raa ma tu ko gu hoid ja on olnud abiks erinevate ürituste läbiviimisel,müües pea kõigi kultuuriürituste pileteid. Koostöös Tõhela raamatukoguhoidja Birgitiga olime toeks Tõhela ko du ko ha päe va lä bi vii mi selt. Korraldasime rinnamärgi tegemise töötuba. Nagu üks lugeja hiljuti ütles, detsember 2020 / nr 11 (265) 6 Tõs ta maa raa ma tu ko gu tel tos ta maa@pkr.ee Tõ he la raa ma tu ko gu tel to he la@pkr.ee Poot si raa ma tu ko gu tel poot si@pkr.ee siis on raamatukogud viimased kultuurimajakad ses keerulises olukorras, kino ei näidata, teater kül la ei tu le, kont ser te ei tehta, pi du sid ei pee ta. Et raa ma tukogud edaspidigi avatuks jääks pa lu me tul la raa ma tu kok ku maskiga ja desinfitseerida käsi. Kui vähegi võimalik tellida raamatud ette ja raamatukogus järgi da 2x2 reeg lit. Mar ge, raa ma tu ko gust Jää le mi nek võib maks ta elu Täna on valdavas osas Eestist jää ini me se kand miseks veel lii ga nõrk. Külmakraadid pole veel olnud nii tugevad, et jää piisavalt paksuks muu tuks. Li saks ei te ki ko gu veekogule ühtlane jää. Viimastel nädalatel on Päästea met saa nud iga päev väl ja kutseid, kus ini me sed on va ju nud lä bi jää ja va ja vad pääst mist. Jääle on kogunenud lapsed, pered ja ka suuremad seltskonnad. Nii sotsiaalmeedias kui ajakirjanduses jagatakse klippe uisutamisest ra ba del või tii ki del. See aga omakorda annab valearusaama, na gu oleks jää igal pool tu gev ja tur va li ne ning nii ei ta ju ini mesed jääl viibimise ohte. Jää le on ohu tu min na al les pärast paarinädalast külma, kui jää pak sus on vä he malt 10 cm. Meeles tuleb pidada seda, et jää on õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes. Inimest kannab ainult terve jää, milles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu li gi 40%. Jää pak sus peab ole ma vähemalt 10 cm. Jäi ne ve si võ tab tead vu se küm ne mi nu ti ga Olukord, kus inimene vajub lä bi jää, on äär mi selt oht lik ning vajab kiiret tegutsemist. Selline olukord seab ohtu esmajärjekorras jääst läbivajunu, kuid ka teda abistavad inimesed. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime hal vab. +4 kraa di ses vees (jääalune vesi Eesti oludes), kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed ja ea kad veel gi va rem. Jää kaart ai tab jääo lu sid hin na ta Päästeamet on ellu kutsunud jää kaar di, mis on loo dud selleks, et oleks või ma lik pa re mini edastada inimestele jääolusid meie siseveekogudel. Eesmärk on inimestele anda infot ükskõik kuskohas nad parasjagu viibivad. Minnes kalale, uisutama või suusatama, on võimalus avada vee bis kaart ning kont rol li da veekogu jää paksust. +4 kraa di ses vees, kao tab täis kas va nud ini me ne tead vu se ku ni küm ne mi nu ti jook sul, lap sed ja ea kad veel gi va rem. Mõõtmised tehakse päästemeeskondade poolt vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja se ni, ku ni jääo lud on muutunud stabiilseks. Jääkaart on leitav siit: talv/jaaolud-eestis/ Selgitusi ja tähelepanu va ja vad lapsed ja loo mad Alates sellest nädalast keelustas Päästeamet jääle mineku. Sest on olu li ne, et kee gi ei seaks oh tu ei en nast ega ka te da päästma tulevaid inimesi. See on meie kõi gi ko hus. Rääkige lastele ning ka lähedastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest tagajärgedest. Selgitage lisaks, mida ohus ol les et te võt ta ja kui das käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas. Lisaks lastele vajavad tähelepanu ka loomad. Lemmikud, nagu lapsedki, ei taju hapra jääga seo tud oh tu sid ja või vad lä bi õr na jää vet te va ju da ning iseseis valt sealt enam väl ja tul la ei suuda. Pääs tea met pa lub oht like olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tu leb sealt ko he selt ära kut suda. Abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112. Ma ris Moo rits Lää ne pääs te kes ku se kom mu ni kat sioo ni juht

7 7 (265) nr 11 / 2020 detsember Aima Nurm ( ) Lubadus Läi nud aas ta au gus tis kut sus Nur me Aima mind endale appi aru pidama: vaatama tema aastakümnete jooksul kootud, heegeldatud ja muudeski tehnikates valminud käsitöö-virnasid ning kogutudsäilitatud muudki väärtuslikku. Aima tahtis arutada, kuidas seda varandust järeltulevate põlvede tarvis alles hoida. Aima koju sisse astudes sain juba esimeses toas üllatuse osaliseks. Nimelt oli tal ahju kõrvale valmis pandud kinni seotud hao hun nik. Ei ole vist pal ju neid, kes veel ahju ka hagudega kütavad või üldse tea vad, mis ha gu on. Ha gu on pee ni ke muuks kõlbmatu lepavõsa, ka suurte puude peenikesed oksad, millega muud teha pole. Rehetuppa suure ahju jaoks toodi ikka hagu. Lahtine uks lubas kööki piiluda: sealt vaatas vastu körditriibiline põrand. Järgmi sed kaks tu ba olid pil ge ni täis te ma en da kä si töid. Sis se ju ha tu seks näi tas Aima üht suurrätikut, mille ta kenasti üle õla viskas ja nii see juuresolevale pildile jäigi. Kudunud on ta 18 Tõstamaa-triipu kördiriiet ja viis seelikut oma sugulastele ka ise val mis tei nud. Ise tant sis ja laulis Põlde Liisult (Orik) ostetud seelikus, ka Liisu mälestuskivi avamisel veel sellel su vel. Siin juu res ei jõua te ma töid-te gemisi üles lugeda - need ju jätkuvad veel ülakorruselegi. Aima ütles, et kui Töstamaale kolis, oli aias kaks va gu kar tu leid. Nur me de ajal sai ae da 25 õu na puud, muid puid 50, ra vimtai mi 117 ja õit ses 80 lil le. Me si las te pi damist aitas alustada siinkirjutaja vend Olev. Õige mitmed mesipered rändasid meilt neile. Kord kut sus Ai ma Ole vi ap pi - neil tu li esi mest kor da puust uus pe re väl ja ja ei tea, mis te ha! Abi and mast tul nud Olev üt les, et Ai ma ei tul nud li gi gi, läks tup pa ja vaa tas bi nok li ga. Olev mõt les, et näis, kuidas mesilastega edasi läheb. Ja läks nii: mesilasi pidas Aima 23 aastat ning ühel aas tal saa nud 700 kg mett. Kol mel aas tal peetud nende juures vabariigi mesinike päevi jne. Ol gu see väi ke kir ja tükk lu ba du se lunastuseks ja Aima mälestuseks! Mälestades Vaike Hang

8 detsember 2020 / nr 11 (265) 8

9 9 (265) nr 11 / 2020 detsember

10 detsember 2020 / nr 11 (265) 10