SÜNDMUSTEENUSTE HETKESEIS. Helena Lepp MKM ITAO

Väljavõte

1 SÜNDMUSTEENUSTE HETKESEIS Helena Lepp MKM ITAO

2 SÜNDMUSTEENUSTE ANALÜÜSI PROJEKT Elu- ja ärisündmuste hierarhiline loetelu Sündmusteenuste arendamise ja haldamise mudel(id) 10 sündmusteenuse kaardistus (AS-IS) ning edasine tegevusplaan 5 sündmusteenuse süvaanalüüs (AS-IS + TO-BE) ning luuakse reaalne sündmusteenuse prototüüp

3 AJAGRAAFIK Kick-off Sündmusteenuste hierarhiline loetelu. Sündmusteenuste põhiterminoloogia sõnastik. Esialgne sündmusteenuste arendus- ja haldusmudel. Lapse sünni sündmusteenuse TO-BE ja prototüüp AS-IS olukorra ülevaade Arendus- ja tegevusplaanid Lõpparuanne Detailne TO-BE olukorra kirjeldus. Testitud prototüübid. Mai 20 Aprill 20 Märts 20 Veebruar 20 Jaanuar 20 Detsember 19 November 19 Oktoober 19 September 19 August 19 Juuli 19 Juuni 19 Mai 19 Aprill 19 Märts 19 Veebruar 19

4 ANALÜÜSI VALITUD SÜNDMUSTEENUSED TO-BE + prototüüp: 1. Lapse sünd (tehtud) 2. Kaitseväeteenistus 3. Lähedase surm 4. Abiellumine 5. Pensionile jäämine AS-IS + edasine tegevuskava: 1. Abielu lahutamine 2. Juhtimisõigus 3. Sõiduki omamine 4. Lapsehoid 5. Põhi- ja keskhariduse omandamine 6. Kutse- ja ülikoolihariduse omandamine 7. Tööta jäämine 8. Liiklusõnnetus 9. Kuriteo ohvriks sattumine (varavastased kuriteod) 10. Pikaajaline haigestumine

5 PARALLEELSED TOIMETAMISED Lapse sünd: perehüvitiste proaktiivne pakkumine SKAISis live s Lähedase surm: surmateatise automatiseerimine live s Puude välja selgitamine: lapse puude esialgne prototüüp ja visioon SKAl valmis Pikaajaline haigestumine: vähihaige teekonna projekt PERHis Kinnisvarasündmused: uue analüüsi võimalik ettevalmistamine IV kv 2019-I kv 2020 (RIK+MKM)

6 ARENDUSPÕHIMÕTTED 1. Esimeses järjekorras disainitakse sündmusega seotud need osateenused koosseis, mis kohalduvad kõikidele sihtrühma liikmetele. 2. Kui punktis 1 kirjeldatud koosseis on loodud, siis on võimalik erinditest tulenevate osateenuste liitmine sündmusteenusega. 3. Sündmusteenuste arendamisel tuleb vältida olukordi, kus korraga võetakse ühe sündmusteenuse skoopi liiga suur hulk osateenuseid (max ca 10 teenust).

7 ARENDUS- JA HALDUSMUDEL 1. Üldine mudel - valitsustasandil lepitakse kokku arendamise ja haldamise üldine mudel, mis hakkab kehtima kõikide sündmusteenuste puhul. Sündmusteenuste arendamisel on vastutavaks keskseks asutuseks alati sama asutus, mis kõikide sündmusteenuste arendamist ja haldamist veab ning koordineerib. 2. Projektipõhine mudel - iga konkreetse sündmusteenuse arendamiseks lepitakse kokku keskne koordinaator, kes viib sündmusteenusega seotud osateenuste pakkujad kokku, kaardistab võimalused ja takistused, aitab läbi arutada ja kokku leppida arendusprioriteedid, rahastamisküsimused, otsustuskohad jne. 3. Suurima rolliga osateenuse pakkuja mudel - sündmusteenuse arendamist ja haldamist juhib osateenuse pakkuja, kellel on konkreetse sündmusega seotud kõige rohkem osateenuseid.

8 LAPSE SÜNNI SÜNDMUSTEENUS Skoobis 12 osateenust alates rasedana arvele võtmisest ja isaduse tuvastamisest kuni lapse sünni registreerimise ja perehüvitiste saamiseni Kaasatud asutused: SKA, SOM, EMTA, SIM, Haigekassa, haiglas (TÜK, PERH, ITK), Tallinn ja Tartu Suuremad muudatused: Kasutaja aktiivsust nõudvate tegevuste arv väheneb poole võrra Kasutajale pakutavad teenused on proaktiivsed Kasutaja jaoks tihedalt seotud teenuste põimimine ühtseks kasutajakogemuseks Kasutaja aktiivsust nõudvad tegevused ajastatakse lapse sünni eelsele ajale Lisanduvad vabatahtlikud mugavusteenused hüvitiste ja puhkuste kalkuleerimiseks Kasutaja koormus andmete esitamisel muutub väiksemaks