Saaremaa Teataja. tulla eelmisest parem. Saaremaa vallavalitsuse ja Päästeameti. Alanud aastaks hoolivust ja turvalisust Seljataha jäänud 2020.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Saaremaa Teataja. tulla eelmisest parem. Saaremaa vallavalitsuse ja Päästeameti. Alanud aastaks hoolivust ja turvalisust Seljataha jäänud 2020."

Väljavõte

1 Nr 1 IV aastakäik Neljapäev, 7. jaanuar 2021 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Vallavanema intervjuu ajakirjanik Raul Vinniga Kuressaare Hoolekanne panustab tugikodude teenuste kvaliteeti Tugikeskusel valmis koduleht Loe lk 2 Loe lk 4 Loe lk 5 Uus aasta tuli Kuressaares lossivalli juurest lastud ilutulestikuga. Foto: Irina Mägi aasta saab tulla eelmisest parem Mikk Tuisk vallavanem Uue aasta hakul on sobiv aeg küsida, millised on aasta põhilised sihid ja ootused. Peamine soov on siiski see, et Saaremaale ja saarlastele tuleks hea ja meeldiv aasta. Paari nädala eest tegin vallavalitsuses aastast küllaltki põhjaliku kokkuvõtte ja oma ettekande lõpus tõdesin, et aasta toob endaga kindlasti väga palju kohtumisi nii kodanike, ettevõtjate, riigi esindajate kui ka teiste koostööpartneritega. Üks selline koostöökohtumine saab teoks täna, 7. jaanuaril, mil võõrustan Tallinna Tehnikaülikooli rektorit Tiit Landi. Pean Saaremaal kõrghariduse omandamise võimaldamist ja selle võimaluse arendamist äärmiselt tähtsaks ning seda märgib ka rektori visiit aastasse kanduva teemana nimetasin ka kõike koroonaviirusega seonduvat ja tööaasta algaski 2. jaanuaril COVID-19 kriisikomisjoni koosolekuga. Olgugi et Saa- Tõnu Õnnepalu on kirjutanud: Kui musta taeva lendab valguseid meis äkki ärkab ammusurnud laps. Me jälle soovime häid alguseid, see elu kõik, see oli vaid üks aps. See oli vaid üks väga väike viga, me selle kohe jälle teeme heaks Kui tore oleks lihtsalt keerata uus lehekülg ja alustada uut peatükki. Unustada vanasse aastasse jäänud ebameeldivused, raskused ja hirm tuleviku ees, ajada selg sirgu, otsustada olla õnnelik! Sõnad Midagi aga saab siiski muuta, eelkõige iseendas, oma suhtumises ümbritsevasse, ka kaasinimestesse. Ja seda ma soovin, ka iseendale. re maakonnas ei ole nakanute arv võrreldes väga paljude teiste Eesti piirkondadega suur, hoiame arengutel igapäevaselt pingsalt silma peal ja olukorra tõsinedes oleme valmis kohe reageerima. Ilmselt on meil kõigil aasta osas lootus, et võitlus koroonaviirusega annab järjest uusi tõhusaid lahendusi ja sellest saab aasta, mil saame järk-järgult harjumuspärase igapäevaelu juurde naasta. Igapäevaelu vaatest toob alanud aasta mitmeid märgilisi investeeringuid, mille eeltööd on juba tehtud. Kui möödunud aasta suuremateks investeeringuteks olid Tuulte-Roosi lasteaia rekonstrueerimine, Saaremaa mitme piirkonna tänavavalgustuse uuendamine ja tavapärasest suuremas mahus teetööd, siis tänavu on üheks kõnekamaks investeeringuks Aia tänava läbimurde rajamine, mis oli päevakajaline juba kümmekond aastat tagasi. Haridusmaastikul ootavad ees senise Saaremaa ühisgümnaasiumi ehk Hariduse 13 koolihoone ja õueala rekonstrueerimine ning sisustamine, Kuressaare gümnaasiumi ujula ja saaliosa olmeruumide rekonstrueerimine, Valjala põhikooli remont ja Leisi kooli lasteaiaosa laiendamine. Sel aastal alustatakse Mustjala päevakeskus-pansionaadi ehitusega ja juba on alanud Kuressaare Hoolekande päevakeskuse juurdeehitustööd. Lisaks on töös teisigi oodatud investeeringuid, näiteks Orissaare kultuurimaja fassaadi remont ja Kuressaare muusikakooli proovisaali ehitus. Eelmise aasta investeeringutest toon veel esile Vilsandiga ühenduse pidamiseks vajaliku hõljuki, mille saame kätte selle aasta alguses. Kui vaadata käesolevale aastale mitme aasta tervikvaates, siis aastaga saab läbi niinimetatud ühinemisjärgne periood ja ka ühinemisleping kehtib kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. Seega on esimene suure Saaremaa valla valimistsükkel oktoobris läbi saamas. 1. jaanuaril algas Saaremaa Vallavalitsusel kui ametiasutusel neljas tööaasta. Aastate jooksul on palju räägitud suure valla käivitamisest ja toimima hakkamisest esimese kolme aastaga on töörütm saavutatud ning tehtud ka vajalikke muudatusi ja korrektuure. Siiski peab vallavalitsus kui organisatsioon olema jätkuvas arengus ning suuremat rõhku paneme sujuvamale asjaajamisele ja vallavalitsuse tegevuse suuremale avatusele. Sujuvust ja avatud suhtumist soovin kõigile olgu omavahelises koostöös, keeruliste olukordade lahendamises või igapäevatöös. Head aasta jätku! Loe ka abivallavanemate uusaastaplaanidest lk 3 Alanud aastaks hoolivust ja turvalisust Seljataha jäänud aasta pakkus meile kuhjaga muret ja ebameeldivaid üllatusi. Kuid me ei murdunud, jätkasime uutes oludes oma töid, õpinguid ja muid tegemisi. Armuti, abielluti, Tiiu Aro vallavolikogu lapsedki sündisid. Elul ikka esimees oma reeglid. Paraku jättis koroonapitser siiski oma tugeva jälje. Aasta oli raske kõigile, kuid eriti märkasime seda kevadel tervishoius, hooldekodudes, koolides, paljudes kodudes. Liikumine oli keelatud, lähedased kaugel. Suvi ja sügiski tõi õnneks leevendust. Kuidas edasi? Mida oodata ja soovida alanud aastalt? Aastalt, mis tihti algab uusaastaöö ilutulestikuga? Ma soovin, et alanud aastal oleksime veel hoolivamad oma igapäevategemistes, et meie kodudes oleks soe ja hubane, et silmad, mida maskide kohal näeme, oleksid lahked ja rõõmsad, et viirus meid enam ei ohustaks ja saaksime maskid unustada, et koolilapsed saaksid tavapäraselt õppetööl osaleda, et valla elanikel oleks tööd ja meelepäraseid tegevusi, et me teeksime iga päev arukaid otsuseid, ka sügisestel valimistel, ja et tunneksime end turvaliselt ja hoitult oma armsas Saaremaa vallas! Need on tõsised soovid, kuid siiski realistlikud, kui igaüks meist pisutki tahab ja püüab. Kena aastat meile! Vallad hakkavad koostama turismi arengustrateegiat Nüüdseks on kõigi kolme Saare maakonna valla Saaremaa, Muhu ja Ruhnu volikogud võtnud vastu otsuse algatada Saare maakonna turismi arengustrateegia koostamine aastateks Valitud ajavahemik võimaldab valdkonna arengu kavandamisel silmas pidada pikemaajalist perspektiivi ning selle lõpuaasta ühtib Saaremaa valla arengukava ja Saare maakonna arengustrateegia lõpuga. Arengustrateegias sõnastatakse valdkonna arengueesmärgid aastani ja planeeritakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Kolme valla ühise arengustrateegia eesmärk on tagada Saare maakonna konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Saare maakonna turismi arendamine peab toetama kohalikele kogukondadele atraktiivse elukeskkonna säilitamist ja loomist, mis tagab positiivse eluhoiaku ning seeläbi meeldejääva külastuskogemuse, turismitulu kasvu ja kestliku turismi kõikides Saare maakonna piirkondades. Eesti riiklik Turismi programm näeb ette sihtkohamudeli muudatust, et Eesti eri piirkonnad üksteist täiendaks, mitte ei konkureeriks, ehk soosib arengukavale maakondliku mõõtme andmist. Oluline on määratleda optimaalne turismipiirkond, mis lähtuks kliendi teekonnast, teisalt piisavast juhtimisvõimekusest (inim- ja rahaline ressurss, kompetentsid). Kolme valla koosmõjus töötame välja sihtkohapõhise strateegia ja DMO-mudeli (Destination Management Organisation ehk sihtkoha juhtimise organisatsioon), integreerime riikliku ja kohaliku tasandi turismiarendus- ja turundustegevusi, loome piirkondlikke tooteid/teenuseid, soodustame turismiettevõtjate koostööd ning teemapõhiste võrgustike toimimist. Kaasa saavad rääkida kõik, keda turismi areng puudutab ja kellele see korda läheb, alates turismiettevõtjast erialaliitude ja piirkondlike organisatsioonide esindajateni. Helina Andruškevitšus turismi- ja turundusteenistuse juhataja Saaremaa vallas sai tuleohutuks neli kodu Saaremaa vallavalitsuse ja Päästeameti koostöös viidi aastal ellu projekt, mille käigus ehitati uued küttekolded nelja koju ja neist kahes parandati ka elektrisüsteemid. Tegemist on riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatud projektiga, mille eesmärk on tuleohutuse suurendamine. Kodud valiti välja Päästeameti kohaliku üksuse ja vallavalitsuse koostöös. Selle projekti käigus toetatakse peresid, kes ise enda kodusid tuleohutuks teha ei suuda, seega peamiseks valiku aluseks oli kodude tuleohtlikkus ning seega risk inimeste elule ja varale. Täiendavalt hinnati väljavalitud kodusid lähtuvalt sellest, kas peres on lapsi. Päästeamet andis Saaremaa valla kodude tuleohutuks muutmiseks eurot, millele Saaremaa vald lisas ,14 eurot. Samuti viis vald läbi hanked tööde teostajate leidmiseks, tellis eksperthinnangud ning rakendas kogu projekti koostöös tööde teostajatega. Sarnase projekti viis Saaremaa vald läbi ka aastal. Järgmise aasta osas on plaanid veel koostamisel, kuid teadaolevalt riigi rahastus tuleohutuse tõstmiseks on tulemas. Karin Närep arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja

2 2 VALLAVOLIKOGU 18. detsembri 2020 istungil tegi Saaremaa Vallavolikogu avalduse Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu keskkonnakomisjonile seaduseelnõu algatamiseks looduskaitseseaduse muutmiseks selliselt, et analoogselt Mandri-Eestile määrataks Saaremaal ehituskeeluvööndi laiuseks 100 m tavalisest veepiirist. Samuti tehti ettepanek täpsustada õigusselguse huvides LKS 35 lõiget 4 ja lisada sinna tingimus, et korduva üleujutusega rannal käsitletakse ehituskeeluvööndit ja üleujutusala paralleelsetena. valiti salajasel hääletamisel volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimeheks Koit Voojärv ja aseesimeheks Vello Runthal. muudeti Saaremaa Vallavolikogu 26. aprilli a määrust nr 8 Raieloa andmise kord, täpsustades seda normitehniliselt, ning viidi kooskõlla tegeliku praktikaga. võeti vastu Saaremaa valla aasta III lisaeelarve kogumahuga eurot. toimus Saaremaa valla aasta eelarve, kogumahuga eurot, I lugemine ja suunati see II lugemisele. muudeti Saaremaa valla ametiasutuse Saaremaa Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. toimus volikogu otsuse eelnõu Hoonestusõiguse seadmine, millega pikendataks Saaremaa valla ning PHG Holding OÜ vahel kehtivat Kuressaare linnas asuva Golfiväljaku kinnistu hoonestusõigusega koormamise lepingut ja asjaõiguslepingut selliselt, et hoonestusõigus seatakse tähtajaga viiskümmend (50) aastat, I lugemine ja suunati see II lugemisele. kehtestati riigieelarve seaduse alusel eraldatava koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord valla üldhariduskoolides. kehtestati uus Saare Maakonna Keskraamatukogu ja haruraamatukogude kasutamise eeskiri. kehtestati Upa külas Kooli tee 3 ja Nasva alevikus Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringud. tunnistati kehtetuks Kuressaare Linnavalitsuse 4. novembri a korraldusega nr 750 kehtestatud Golfikompleksi detailplaneeringu II etapp Merikotka tn 53 kinnistu (krunt positsiooniga 25) osas. algatati Tehumardi külas Kuuse detailplaneering ja jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. anti luba Allika-Oti OÜ-le kinnisasjade omandamiseks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse 4 lõike 6 kohaselt Pöide piirkonna Ardla külas. kuulati ära ja võeti teadmiseks revisjonikomisjoni kontrolli tulemused Saaremaa Spordikoolis. Andrus Lulla volikogu nõunik Infotelefon 1247 koondab teisigi telefoninumbreid Möödunud aasta märtsis koroonainfo jagamiseks loodud riigiinfo telefon 1247 koondab selle aasta algusest enda alla ka senise keskkonnainfo numbri 1313, päästeinfo numbri 1524 ja maanteeinfo numbri Endiselt jagatakse numbril 1247 ka mitmesugust teavet seoses koroonaga testimiste, piirangute, reisimise ja muu sellise kohta. Numbrilt 1247 saab usaldusväärset infot riigiasutusi või koroonaviirusega seotud riiklikke korraldusi puudutavates küsimustes. Infotelefoni 1247 fookuses on kõik need teemad, mida hädaabinumber 112 ja perearsti nõuandeliin 1220 ei kata. Välismaalt helistades vali Ühendati terve rida ameteid 1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ning Maanteeamet Transpordiametiks. Ametist saab transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja. 1. jaanuarist on kasutuses infotelefonina number ning üldine e-posti aadress Kolme asutuse vanadele e-posti aadressidele tulnud e-kirjad suunatakse edasi uutele aadressidele, mille kuju on Transpordiameti uus veebileht asub aadressil 1. jaanuaril 2021 ühendati ka Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks. Uus amet täidab kõiki senise kahe ameti ülesandeid. Põllumajandus- ja Toiduameti telefonikontaktid ja üle Eesti paiknevate esinduste asukohad jäid samaks. Samuti jäävad senised meiliaadressid mõneks ajaks kehtima. Rohkem infot leiab ameti uuelt kodulehelt pta.agri.ee. 1. jaanuaril 2021 ühendati veel Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiks. Loodud ameti ülesandeks jääb jätkuvalt Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitika ellu viimine ning looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimine. 1. jaanuarist hakkab Keskkonnaametis kehtima üks üldine klienditeeninduse telefoninumber , millele on oodatud päringud kõikvõimalikel Keskkonnaametiga seotud teemadel. Lisainfo kodulehel Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni kirjutas mullu Saaremaa vallast kõige rohkem lugusid 284. Kui tavaliselt aga küsitlevad ajakirjanikud vallaametnikke, siis seekord intervjueeris vallavanem Mikk Tuisk lehemeest. Raul, mida sina teeksid valla kommunikatsioonis teisiti, kui seni on tehtud? Ühelt poolt ei maksa arvata, et kui sa ise asjust ei räägi, siis ei räägi ka keegi teine või jäävad need teemad kajastamata. Kommunikatsioonitöötaja peab organisatsioonis olema nagu ajakirjanik. Leidma ise uudiseid ja neid kajastama. Ta peab olema ka inimene, kes küsib organisatsiooni sees ebameeldivaid küsimusi. Ühesõnaga kirjutage endast ise, ärge arvake, et kui teie ei räägi, siis ei räägi mitte keegi. Mis on samas hästi ja mis mitte nii hästi? Hästi on see, et Saaremaa vallast räägitakse üsna palju. Eks omajagu tänu on siin sellele, et meil on kaks lehte. Saare- ja Muhumaal on ka Margus Muld, kes valla tegemisi suures meedias usinalt kajastab. Saaremaa vald oma suuruse ja saarelisusega paistab hästi silma. Ma arvan, et mandril teavad inimesed paremini, mis toimub Saaremaal, kui mõnes teises Eesti nurgas. Mis on halvasti? Tundub, et vallamajas pigem kardetakse ajakirjandust, mitte ei võeta teda partnerina. Mis selle põhjuseks on, seda mina ei tea. Oled enim Saaremaa vallast kirjutav ajakirjanik. Kas see on su teadlik valik? Otseselt ei ole, ma olen üsna pikalt lehes töötanud ja kuidagi kogu aeg omavalitsusteemadel kirjutanud. Eks kõige rohkem mingitel teemadel kirjutavad need, kes teavad taustu ja on süsteemiga kursis. Selle aasta lugude arvu tõstis vast ka see üles, et ma koroonakevadel kirjutasin palju. Kas ajakirjandus peaks aitama luua dialoogi võimu ja kodaniku vahel ning kas ta praegu teeb seda? Dialoog saab tekkida siis, kui mõlemad pooled räägivad. Ajakirjaniku töö on seda vahendada. Praegu räägib paraku rohkem kodanikkond. Vallavõim on rahvast kaugenenud. Suur Saaremaa vald on olnud kolm aastat. Millised ühendvalla eelised ja puudused on sinu arvates selle ajaga välja tulnud? Eelisena tuleb kohe meelde aasta lõpus valla haridusjuhilt Urmas Treielilt kuuldu, kuidas erinevad hanked tänu mahule odavamaks lähevad. Sellega ma olen ka nõus, et lihtsam on majandada, kui vallas on palju allasutusi, kellel on sarnased vajadused. Näiteks koolid. See on suure valla eelis, millest räägiti juba siis, kui valda loodi ja mis ühena vähestest lubadusest on ka tööle hakanud. Miinuseid on rohkem. Alates juba valla loomisest saadik, kus tegelikult pooled ühinemislaua taga istunud vallavanematest ei tahtnud suurest vallast midagi kuulda, aga riik silus lõpuks vastuseisu hüvitise maksmisega ära. Mulle on siiani arusaamatu, miks vallajuhtidele, kelle töökohustused pidid nagunii selle valimisperioodiga lõppema, maksti lihtsalt tuhandeid eurosid? Ma olin tõesti suure valla pooldaja, aga praegu olen seda meelt, et oleks pidanud tegema Ida- ja Lääne-Saaremaa ehk kaks valda ja Kuressaare eraldi või siis vähemalt üks vald ja Kuressaare. On tekkinud meeletu bürokraatlik koloss, mida kodanik pigem kardab ja milles vallavõim ennast justkui mugavustsoonis tunneb. Ses mõttes läks suure vallaga kehvasti. Praegu teame kõik, kuidas ühinemisega nüüdseks lood on. Tuleb välja, et kõigi lubaduste katteks raha ei ole. Nüüd öel- 7. jaanuar 2021 Raul Vinni: ärge arvake, et kui teie ei räägi, siis ei räägi mitte keegi Saaremaa vallast mullu enim kirjutanud ajakirjanik Raul Vinni sai kingituseks valla sümboolikaga kruusi. Foto: Irina Mägi dakse, et see olevat kogu aeg teada olnud ja lõpuks tehaksegi rahastamise otsused ikkagi väga selge poliitilise valikuna. Kellel on võim, see saab ja määrab. Ei maksa arvata, et Saaremaa on nii väike omavalitsus, kus ei tehta poliitikat. Mis on su enda kirjutatud lugudest see, mis on sind ennast kõige rohkem sütitanud sel aastal? Kolm arvamuslugu koroonateemadel. Üks oli märtsis, teine mais ja kolmas nüüd hiljuti. Kõik need puudutasid riiklikku poliitikat, mille puhul ma tundsin, et Saaremaa inimestele tehti liiga. Tundub, et vajutasin õiget nuppu ja tabasin inimeste meelsuse ära. Olen saanud väga palju positiivset vastukaja. Huvitav on see, et ma olen küll õppinud aastatega seda, et emotsiooni pealt kirjutamine on väga libe tee ja mitte alati mõistlik tegu. Need lood tulid küll puhtalt emotsiooni pealt. Esimesena tuleb meelde hiljutine Leino ja Gerda Johansoni lugu, mis oli ka väga emotsionaalne. Siis veel lood naistevastasest vägivallast, kopterisalga tööst. Lugusid on palju, kõik ei tule kohe meelde. Kaks intervjuud on hästi meeles. Pärast eriolukorra lõppu rääkisin Loona mõisas president Kaljulaidiga. Intervjuu jäi meelde seetõttu, et Loona mõisa trepil istudes laius meie ees rohelisel murul kollane võilillemeri sinise taeva taustal. See oli väga ilus. Teine intervjuu oli Tartu Ülikooli tudengiportaali Peegel jaoks, kui mu vestluskaaslaseks oli Marju Lauristin. Ajakirjanduses ikkagi korüfee ja minu lapsepõlve staar sõna otseses mõttes. Aga milline vallast kirjutatud lugu on kõige eredamalt meelde jäänud? Negatiivse poole pealt lood vabariigi aastapäeva vastuvõtule kutsutute nimekirjast, mille avaldamise vald ära keelas, kuigi seaduslikku alust ei olnud. Ma olen seda meelt, et kui andmekaitseinspektsiooni taoline pädev organisatsioon ütleb, et Saaremaa vallal ei ole õigust neid nimekirju varjata, mille peale teatab vald, et neid see ei huvita, ei ole minu arvates asjad päris õiged. Plussmärgiga lugu oli see, kuidas vald I Land Soundi toimumisele luba ei andnud. Inimestel oli mure, kevad oli liiga hästi meeles ja omavalitsus kuulas neid. Mida vastad neile, kes ütlevad, et ajakirjandus on kallutatud? Suures plaanis pole see väide ju vale, sest näidake mulle inimest, kel puudub oma arvamus! Kui tal seda pole, siis on ta masin. Ajakirjaniku töö ongi uudises fakt ja arvamus lahus hoida. Samas on ju lugejal teema suhtes oma ootus ja kui see lugu ei täida tema ootust, siis see lugu ongi ju mõnes mõttes tema jaoks justkui kallutatud, sest ei ühti tema arvamusega. Mind on ajakirjanduses töötatud aja jooksul süüdistatud vist küll kõikide kohalike poliitiliste jõudude heaks töötamises. Kord ühe, kord teise. Oleneb, mis on parasjagu teemaks ja kes lugeja on. Sa oled pikalt töötanud ajakirjanikuna. Miks otsustasid nüüd minna ülikooli ajakirjandust õppima? See oli ammune plaan, mis vahepeal soiku jäi. Aasta tagasi küsis Tõnis Kipper minult Kohvilaua saates, kas ma ei ole tahtnud minna. Siis ma vastasin, ju jääb sellega. Kuskile kuklasse see tiksuma jäi, proovisin, ja saingi sisse. Väga huvitav on. Just see, et töökogemus annab õpitavale teooriale võrdlusmomendi juurde. Küsitlenud Mikk Tuisk vallavanem 2020 ARVUDES: MEEDIAPILT ehk Saaremaa valla kajastus ajakirjanduses Kes on vallast kõige enam kirjutanud? Raul Vinni 284 uudist Mehis Tulk 221 uudist Monika Metsmaa 195 uudist Kellest on kõige rohkem räägitud? Madis Kallas 669 korda (kuni maini) Mikk Tuisk 296 korda (alates maist) Tiiu Aro 184 korda Helle Kahm 183 korda Jüri Linde 127 korda Marili Niits 129 korda Jaan Leivategija 101 korda Kristiina Maripuu 100 korda Liis Juulik 25 korda

3 7. jaanuar KÜSIMUS Millised plaanid on uueks aastaks? Marili Niits abivallavanem sotsiaalvaldkonna ja tugiteenuste alal susüksuse ühinemislepingu kehtivus. Sellest lähtuvalt seisab ees rohkesti arutelusid, milliseid muudatusi omavalitsuste ühinemine kaasa on toonud. Kas kaksteist ühinenud omavalitsust on nelja aastaga moodustanud ühtse tugeva õmblusteta valla? Mina usun, et suur töö on tehtud ja meie vald on iga aastaga tugevam. Kindlasti on veel kohti, mida saab ja tulebki arendada, et elu Saaremaal oleks veel parem ja atraktiivsem. Ehk õmblusteta Saaremaa võikski olla selle aasta eesmärk! Soovin kõigile saarlastele palju häid mõtteid, huvitavaid ideid, palju kordaminekuid ning tugevat tervist! üritustel osaleda kõrge. Soovin, et uus aasta tooks kaasa uute võimaluste avanemise, sest täna teame me, kuidas maailm võib ühe hetkega muutudes meile uued väljakutsed seada. Ometi tuleb edasi minna, õppida ja luua, üksteist toetada ja üheskoos meile antud aeg heade tegude ja mõtetega täita. uuendada purskkaevusid. Saaremaa Haldus plaanib minna edasi kalmistute digitaliseerimisega ning vähemalt kaks kolm kalmistut veel ära mõõdistada. Loodame, et aasta 2021 tuleb oluliselt stabiilsem, kui oli eelmine aasta, mil tuli teha ühel hetkel kärpeid tööplaanides, ja siis saabus ootamatu lisarahastus, mida oli keeruline realiseerida, kuna tööd olid juba planeeritud ja hanked välja kuulutatud. Loomulikult jätkub riigi poolt kaasrahastatav hajaasustuse ja valla rahastatav maapiirkondade perede elutingimuste parandamise programm, millega toetatakse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja parendamiseks läbiviidavaid tegevusi. Uus aasta tuleb toimekas ja huvitav ja seda ma soovin ka kõigile teile! Eesmärk: õmblusteta Saaremaa aasta Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes kasutas president Kersti Kaljulaid mõistet õmblusteta ühiskond, pidades muu hulgas silmas erinevate kogukondade koostööd ja juhtimise läbipaistvust. Seda kõike hooliva ühiskonna nimel. Mullu kevade sündmuste taustal oli hästi näha, et inimesed pingutasid ühiselt COVID-19 viiruse leviku tõkestamisel. Hoolimata sellest, mis asutust või sihtgruppi nad esindasid. Aidati just nii, nagu kellelgi võimalus oli. Veelkord, suur tänu kõigile, kes osalesid otseselt kriisi lahendamisel, ja ka neile, kes toetasid meid hea sõna ja muude toetavate tegevustega teid oli palju! Kriisi ajal toimisime nagu õmblusteta ühiskond. Sel aastal jätkame sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelise koostöö arendamist projekti Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel raames, kus lisaks Muhu, Ruhnu ja Saaremaa vallale osalevad mitmed perearstid üle maakonna ja Kuressaare haigla. Projekti raames on täiendavad sotsiaaltööspetsialistid nii haigla kui perearstide juures, et üheskoos pakkuda igas vanuses elanikele vajadusest lähtuvat abi võimalikult varakult ja mugavalt. Samuti jätkub mitmes suunas koostöö haridusvaldkonnaga. Sotsiaalvaldkonna esindajad osalevad Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse arenguplaanide koostamisel ja elluviimisel. Projekti Raske ja sügava puudega lastele (0 17 aastat) tugiisiku-, lapsehoiu- ja transporditeenuse arendamine ja pakkumine kohalikus omavalitsuses raames jätkub erivajadustega lastele mõeldud sotsiaalvaldkonna tugiteenuste osutamine. Tõsi küll, teatava muudatusega, sest alates jaanuarist hakkab teenuse korraldamine käima Saaremaa valla sotsiaalosakonna kaudu. Muudatuse eesmärk on selgitada välja lapse haridusteed toetavad vajadused ning pakkuda lahendusi kahe valdkonna koostöös. Tugiteenuste osakond oma erinevate struktuuriüksustega läheb uuele aastale vastu veel suurema kogemusega, mida andis möödunud aasta. Just tugiteenuste osakonnal oli määrav roll, et kriisi oludes oli tagatud vallavalitsuse kaugtöö võimekus ja et erakorralisel aastal oleks finantsseis kontrolli all ning erinevad dokumendid ja hanked oleksid korrektsed jne. Tänavu sügisel lõpeb esimene nelja-aastane valitsemistsükkel Saaremaa valla jaoks ning sellega lõpeb ka kaheteistkümne Saaremaa omavalit- Helle Kahm abivallavanem hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi alal Koostöö ja kogukonnana kasvamise aasta Aasta 2021 saab olema koostöö ja kogukonnana kasvamise aasta. Ees on ootamas palju muutusi ja arenguid, mis paratamatult tekitavad mõningast pinget ning millest vaid avatud ja lahke koostoimimise toel rõõmu tunneme. Haridusvaldkonnas toob aasta kaasa Saaremaa gümnaasiumi avamise ja meie gümnaasiumide ülemineku põhikoolideks. Sellega kaasnevad ulatuslikud remondid, kasutusele tuleb võtta asenduspinnad ja paljudel peredel üle vaadata oma hommikused liikumisteed. Laste ja perede toetussüsteemid on endiselt teema, millega rahulolu saavutamiseks tuleb pidevalt valdkonda toetada ja arendada. Kvaliteedi tagamine nõuab aega ja süsteemset ning eesmärgistatud toimetamist, kus tulemus saavutatakse juhul, kui panustavad kõik osapooled: pere, haridusasutus ja tugimeeskond. Jällegi on võtmesõnadeks koostöö ja tahe ning soov sellega kaasa tulla. Noorsootöötajad on ette valmistanud tohutuid koostöö ja ühistegevustest leitavaid parimaid praktikaid, millega sel aastal valdkonda parimal moel üles ehitada ja sellest noorte tegevusteks ja teadlikuks suunamiseks ka kogukonnale infot anda. Kultuuriaasta tuleb rikkalik igal moel. Viikingiaasta oma näituse, konverentsi ja turupäevadega, sekka kõrgkultuuri pärlina rahvusvaheline Kahni konverents ja näitus. Maakondlik laulu- ja tantsupidu ja mitmed teised üritused, mis olude sunnil eelmisel aastal ära jäid ja tervemaid aegu ootama suunati. Spordiaasta läheb edasi Spordilinna egiidi all ja toob kaasa rahvusvahelisi ja kodumaiseid spordisündmusi, millest nii mõnedki juba eelmisesse aastasse planeeritud olid. Piirkonnasport on jätkuvalt populaarne ja valmisolek Jüri Linde abivallavanem majanduse, halduse ja teenuskeskuste alal Remondime teid ja hooneid Tänavu saame Vilsandi ja vajadusel ka Abrukaga ühenduse pidamiseks hõljuki, mida esialgu hakatakse hoidma ilmselt Marientali angaaris, aga püsivam koht sellele tuleb ehitada Vilsandile lähemale Papissaarde. Jätkame avalike teede ääres olevate hoonestusega teelõikude tolmuvabade katete ehitusega. Suureks probleemiks on teeäärne võsa, millest jagusaamiseks on plaanis soetada Saaremaa Haldusele vastav tehnika. See tagaks olulise kokkuhoiu võrreldes sisseostetava teenusega. Plaanis on jätkata remonditöödega nii kultuuri- kui ka haridusasutustes vastavalt kultuuri- ja haridusosakondade plaanidele ja lisaks veel ka mõnes teenuskeskuses. Kavas on ka mõningad lammutustööd, neist suurimad on Salmel vana treeningrajatis ja staadionihoone, Kärla vana katlamaja ning Orissaares Ranna pst 10 endine surnukuur. Vaatame üle vallale kuuluva kinnisvara ja nii mitmedki maatükid, mida vald oma ülesannete täitmiseks ei vaja, ning püüame leida neile uued omanikud. Kõige rohkem kõneainet neist pakub ilmselt Salme vana vallamaja. Loodame käivitada ka nõudetranspordi pilootprojekti ja viia läbi uue hanke õpilastranspordile (sh SÜGi laste sõidutamise koolimaja remondi ajal Upale). Kuressaare Linnamajandus jätkab Roomassaare kergliiklustee ääres võsa eemaldamist. Sobivate ilmade korral plaanitakse sama töö ette võtta ka Marientali tee ääres. Kudjape kalmistul on kalmistuvahi hoone juures väga halvas olukorras tööriistakuur. Plaanis on saada Muinsuskaitseametiga kokkuleppele see lammutada ja ehitada asemele uus. Väiksematest töödest võiks nimetada linnas olevate pinkide ja muu puidust inventari hooldust, samuti on sobivate ilmaolude korral plaanis eemaldada Kudjape kalmistul 30 puud, mis on kuivanud ja muutunud ohtlikuks. Enne kevade algust tahab Kuressaare Linnamajandus tõsta Kuressaare pargi purskkaevude veekindlust ja üldse Jaan Leivategija abivallavanem ehituse, planeerimise, järelevalve ja keskkonna alal Rajame kauaoodatud Aia tänava läbimurde Läinud aasta ei olnud just kergemate killast, kuid ma usun, et nii, nagu me saime hakkama kevadel, suudame seda ka nüüd ja uus kevad saabub meile koroona-vabalt. Vaatamata kõigele peab elu edasi minema ja uuel aastal on Saaremaa vallas töös terve rida suuremaid ja väiksemaid ehitusobjekte. Alustaks kaua oodatud Aia tänava läbimurdega, mille käigus pikendatakse Aia tänav Lootsi tänavani. Umbes 800 meetri pikkusele tänavalõigule rajatakse kõnnitee, tänavavalgustus, sademevee kanalisatsioon ja sild üle Tori jõe. Lisaks rekonstrueeritakse Lootsi tänaval Põduste jõge ületav sild ja rajatakse uus jalakäijate sild. Lepingu maksumus on ligikaudu 1,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on oktoober Järgmisena märgiks Kuressaare gümnaasiumi ujula ja saaliosa rekonstrueerimist maksumusega umbes miljon eurot. Jätkub riigigümnaasiumi piirkonna arendus (Rohu ja Väljaku tänavad), maksumusega ca 780 tuhat eurot. Oluliste objektidena nimetan veel Kuressaare Hoolekande hoone juurdeehitust ja Sääre vana tehnohoone rekonstrueerimist, mis samuti valmivad sel aastal. Alustatakse ka Hariduse tn 13 (SÜG-i) koolihoone rekonstrueerimisega ja Mustjala päevakeskuse ehitusega, mis valmivad aastal. Tööplaanis on veel rida väiksemaid objekte, millest täpsema ülevaate anname edaspidi. Planeerimise valdkonnas jätkub valla uue üldplaneeringu koostamine, mille eskiisi loodame tutvustada suve hakul. Keskkonnavallas soovime jätkata ohtlike jäätmete, suurjäätmete ja eterniidi kogumisringide korraldamisega. Kuna osa neist tegevustest saavad toimuda KIK-i kaasrahastuse korral, anname täpsema ülevaate toimumise aja kohta pärast rahastamisotsuste saamist. Huvitava keskkonnaprojektina on sel aastal kavas puhastada Tori jõgi. Kristiina Maripuu abivallavanem arenduse, kommunikatsiooni, turismi ja turunduse alal Võtmesõnadeks on kaasamine ja toetamine aasta oluliste märksõnadena toon esile kogukondadele suunatud toetusvõimaluste taastamise ja mitmete uute valdkondlike arengusihtide seadmise. Oleme alustanud Saaremaa valla mittetulundustegevuse ja külaelu arengukava koostamist ning püstitanud mitmeid ootusi, alustades kogukondade ja külavanemate rolli täpsemast määratlemisest ja tõhusamast koostöövõrgustikust, lõpetades selgema toetussüsteemi ja külamajade haldamise ühtlustamisega. Tänavuse aasta eelarve eelnõu järgi on kavas taastada kogukondade tegevusi toetavad taotlusvoorud, kaasav eelarve ning aleviku- ja külaraha selles mõttes tuleb uus aasta eelmisest märkimisväärselt parem. Koostamisel on ka Saare maakonna energiamajanduse ja kliima arengustrateegia ning Saare maakonna turismi arengustrateegia. Turismi arendamisel liigume kooskõlas EAS-i turismiarenduskeskuse uue sihtkohtade juhtimise mudeliga (DMO) ja sellest lähtuvalt oleme senisest tihedamas koostöös ka Hiiumaaga. Kohe, kui eluolu võimaldab, kutsume kokku järjekorras teise Saaremaa külaelu ümarlaua ja sarnast ümarlauaformaati on soov kasutusele võtta ka suuremateks aruteludeks ettevõtjatega. Arendus- ja kommunikatsiooniosakonna jätkuv ülesanne on valla investeeringutele kaasrahastusvõimaluste leidmine ja arendusprojektide ettevalmistamine. Kommunikatsioonis kasutame senisest enam videolahendusi ja paneme rõhku sotsiaalmeediale. Lisaks vallalehele jätkame ka piirkondlike infolehtede väljaandmist ja järjest aktiivsemas tegevuses on piirkondade sotsiaalmeediagrupid. Alanud aastasse on edasi kandunud eesmärk elavdada Kuressaare turuala, seda enam, et jõulude eel toimunud turupäevad tõid head tagasisidet nii kauplejatelt kui ka turu külastajatelt.

4 4 7. jaanuar 2021 Riigi ja omavalitsuste koostöö peab olema üksteist toetav T ugevad Anneli Ott riigihalduse minister ARVAMUS omavalitsused on inimkeskse ning arenguvõimelise riigi vundament. Ja kuigi Eesti linnad ja vallad on oma võimekuselt väga erinevad, peab riigi prioriteet olema, et elu kestaks ja areneks ka väljaspool suuremaid tõmbekeskusi. Sõltumata omavalitsuste eelarve suurusest, elanike arvust või unikaalsest asukohast. Viimase puhul võime näiteks võtta Saaremaa, mis on üks Eesti erilisemaid ja omanäolisemaid piirkondi Eestis. Lisaks sellele, et Eesti suurimale saarele minemiseks tuleb ette võtta praamisõit, ei saa üle ega ümber ka sealsest kultuurist ja omapärasest keelepruugist. Suurim ei ole Saaremaa aga mitte ainult pindala poolest, vaid haldusreformi järgselt on tegemist ka Eesti suurima kohaliku omavalitsusega. Väiksemate valdade liitumine ning inimestele vajalike teenuste koondumine ühte tõmbekeskusesse, Kuressaarde, on olnud kogu piirkonna ühtlasema arengu seisukohalt mõistlik tee. Ikka selleks, et riigivalitsemine oleks jõukohane ja tõhus, kuid ka ühiskonna vajadustele vastav. Mõistagi on uus olukord nõudnud ümbermõtestamist ning esitanud Saaremaale kui ühele terviklikule piirkonnale mitmeid väljakutseid. Üheks suurimaks neist võib pidada uue, kõike hõlmava üldplaneeringu koostamist, mis pärast 12 valla ühinemist on vajalik ja asjakohane. Seejuures on oluline leida aruteludes ühisosa elanike, arendajate, ametkondade vahel nii, et arvestatud oleks elanike soovide, piirkonna väärtuste ning arenguvajadustega. Samuti on oluline, et kohalikud elanikud ja kogukonnad tunneksid, et nad on protsessi kaasatud. Siiski olen veendunud, et kõike eeltoodut arvesse võttes on võimalik jõuda kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Usaldades omavalitsusi rohkem ning andes neile juurde otsustusvabadust, et oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada piirkonna huvidest lähtuvalt. Uue aasta alguses on oluline rääkida ka Eesti omavalitsuste üleüldisest käekäigust. Teatavasti ei jätnud eelmisel aastal alguse saanud pandeemia ja sellest tingitud majanduskriis puutumata ka omavalitsusi. Vaatamata kõigele võib öelda, et Eestimaa linnadel ja valdadel läheb siiski hästi. Teenused toimivad, jätkuvad paljud planeeritud tegevused ja arendused. Enamgi veel, omavalitsuste tulude laekumine on stabiliseerunud ning aasta lõppes eelarve ülejäägiga. Kahtlemata aitas sellele kaasa riigi poolt eraldatud 130 miljonit eurot kriisiabi kevadel, mida saab kasutada ka tänavu. Praegu on sellest omavalitsustes kasutusse läinud investeeringutoetus kogusummas 70 miljonit eurot. Ent riigi tugi ja abipakkumine on võrrandi üks pool, teise ja määrava poole moodustavad omavalitsused ise, kes on olnud aasta jooksul aktiivsed oma vajadustele vastavaid ettevõtmisi algatama. Nii on kevadise kriisiraha eest üle Eesti algatatud vajalikke ettevõtmisi, mis on seni raha nappusel omavalitsuse eelarvetest välja jäänud. Kogukondade kasutuses olevate objektide ja hoonete korrastamine ja ehitamine avalikuks hüveks on tegevused, millele riik omalt poolt panustab aasta riigieelarve näeb omavalitsustele uuel aastal ette 2,3 miljardi eurose tulubaasi, lisaks ootab erinevate regionaaltoetuste kaudu piirkondade arengusse panustamist 88 miljonit eurot. Ühe suurema ettevõtmisena investeeritakse lähiaastatel 42 miljonit eurot riigimajade loomiseks maakonnakeskustesse, mis lihtsustab asutuste vahelist koostööd ja tõstab kohalikule kogukonnale teenuste pakkumise kvaliteeti veelgi. Kokkuvõtteks, kohalikud omavalitsused mängivad inimeste elus väga suurt ja tähtsat osa kõikjal Eestis. Mida tugevamad on Eesti omavalitsused, seda tugevam on riik tervikuna. Riik on omavalitsuste jaoks olemas, aga kindlasti peaksid ka linnad ja vallad järjepidevalt tegutsema selles suunas, et inimeste jaoks vajalike teenuste kättesaadavust paremaks muuta. Kuressaare Hoolekande juhataja Ene Vahter (paremal) koos tugikodu perenaise Elve Seppeliga Voolu maja fuajees jõulupuud sättimas. Foto: Irina Mägi Kuressaare Hoolekanne panustab tugikodude teenuse kvaliteeti Voolu tänava tugikodu avati 1. septembril aastal. Sihtasutus Kuressaare Hoolekanne asutati 1. septembril 2003 pärast Kuressaare linna päevakeskuse ja Voolu tugikodu ühinemist. Ka pärast sihtasutuse likvideerimist on Voolu tugikodu olnud Kuressaare Hoolekande hallata. Tänase seisuga osutame Voolu tugikodus eluruumi- ja varjupaigateenust. Ene Vahter Kuressaare Hoolekande juhataja Alates Voolu tänava tugikodu ehk sotsiaalmaja loomisest on elanike arv kasvanud kaheteistkümnelt inimeselt 45 elanikuni. Elanikke abistas aasta lõpuni päeval perenaine ja öösel korrapidaja. See tähendab, et elanike arv oli eelmise aasta lõpuks peaaegu neljakordistunud, kuid töötajate arv jäänud samaks. Ühel töötajal on olnud keeruline tagada kodukorrast kinnipidamist kahel korrusel korraga, turvata välisukse juures ja jälgida samal ajal turvakaameraid. Ning mis kõige olulisem leida aega elanikega suhtlemiseks, olla nende jaoks olemas. Eelmisel aastal jõudsime vallavalitsusega ühiselt otsusele, et sel moel teenuse osutamist Sündmuste kalender muutub kasutajasõbralikumaks Hea ning läbimõeldud kommunikatsioon on sündmuse õnnestumise üheks oluliseks komponendiks. Tänapäeva küllastunud ning killustunud informatsiooni tingimustes on aina keerulisem ja ka kulukam jõuda oma sõnumitega õigete inimesteni. Ürituse korraldajale on oluline kõnetada lihtsa vaevaga potentsiaalset külastajat. Sestap ongi Saaremaa vallavalitsus loonud Sündmuste kalendri platvormi, et nii saare elanikud kui ka meie külalised oleksid teadlikud maakonnas toimuvatest üritustest ja teaksid, kuhu ning millal end sättida. Siht luua universaalne rakendus Eelmisel aastal alustati kalendri platvormi arendustöödega. Projekti Kohaliku omavalitsuse avalike sündmuste infoteenus viiakse ellu Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) toel ning arendajaks on Krabu Grupp OÜ, peamiseks partneriks, kellega koos arendustegevusi planeeritakse, on Pärnu linn. Projekti eesmärk on luua universaalne kasutaja vajadustele vastav avalike sündmuste ja huvitegevuste teavitamise rakendus. Uue alanud aastaga läheneb ka projekti planeeritav lõpp. Saaremaa vallavalitsuse peamine fookus on enam jätkata ei saa, vaja on juurde võtta töötajaid, et päeval oleks tööl kaks perenaist ja öösel kaks korrapidajat. Lisaks personali suurendamise vajadusele ja teenuse sisulisele ümberkorraldamisele oli tungiv vajadus teha põhjalikumad remonttööd maja füüsilises keskkonnas. Tugikodus oli aastate jooksul tehtud mitmeid pisiremonte ja väiksemaid ümberehitusi, kuid ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteem oli jäänud samaks. Üheks probleemiks oli eluruumide puudus, varjupaiga paiknemine elanikega samal koridoril ning ligipääsetavus. Muudatused teenuse osutamises Põhjalikumat remondivajadust on kaalutud mitmeid aastaid, kuid Saaremaa vallavalitsuse toel sai see teoks aasta suvel. Remondi käigus korrastati ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteemi; muudeti mõne toa planeeringut; ehitati juurde kolm tuba, lisaks veel üks inva-wc ja duširuum ning elanikele varuväljapääs koos kaldteega. Kõikidele varuväljapääsudele paigaldati tulekahju korral automaatselt avanev lukustussüsteem. Varjupaigateenuse osutamiseks ehitati endise laoruumi asemele uued toad naistele ja meestele. Elanike turvalisuse tagamiseks on varjupaiga teenuse saajatel nüüd võimalik siseneda ja väljuda elanikest eraldi oma ukse kaudu. Varjupaigateenuse saajatele on ehitatud kaldtee, et tagada teenuse kasutamine ka ratastoolis ja teistele liikumisraskusega inimestele. Alates 1. jaanuarist korraldasime ümber tugikodus osutatava sotsiaaleluruumi teenuse sisu. Turvalisuse ja kodukorrast kinnipidamise tagamiseks oleme värvanud lisapersonali nii, muuta kalender tööriistana mugavamaks, parandada nii ürituse sisestaja kui ka info otsija kasutajakogemust. Sündmuste kalendri portaali kesksed märksõnad on jätkuvalt: informatiivsus sarnaselt praegusega on kõige olulisem anda põhjalik ülevaade Saare maakonnas toimuvatest sündmustest ja huvitegevustest. autonoomsus kalendri ajakohasus on kõigi sündmuste korraldajate teha, värske sisu loovad kasutajad iseseisvalt ilma tasuta. mugavus kuvatav informatsioon on kättesaadav nii veebis kui ka nutitelefonis. Võrreldes praegusega on kasutajatel oodata lihtsamini hallatavat ning paindlikuma ülesehitusega portaali, kuhu on koondatud kõik avalikus ruumis toimuvad kultuuri- ja huviüritused. Sisestatud sündmusi ja huvitegevusi on võimalik jagada kalendrist näpuvajutusega teistes meelepärastes platvormides. Nii on lihtne märku anda huvipakkuvast ka sõpradele. Telefon peamine info otsimise vahend Sisestusvormid on muutunud kasutajasõbralikumaks, sealhulgas on ühildatud ja et päeval on tööl kaks perenaist ja öösel kaks korrapidajat. Lisaks hakkas elanikega tugikodus tegelema ka tugiisik. Töötajad nõustavad, motiveerivad, juhendavad ja abistavad inimesi viisil, mis tagaks elanike parima toimetuleku igapäevaelu toimingutega. Elanikke peab õpetama ja suunama oma rahaga paremini toime tulema, eelarvet koostama, tervislikku seisundit jälgima, sõltuvusprobleemidega tegelema, hügieeni eest paremini hoolt kandma, ümbrust korras hoidma jne. Kahe töötaja korraga tööl olekuga on võimalik senisest paremini piirata keelatud ainete majja toomist ja jälgida samal ajal ka kaameraid. Elanikud on väga ühtehoidvad Majas elavad väga toredad inimesed, kes on jäänud elu hammasrataste vahele ja kaotanud kodu väga erinevatel põhjustel (võlad, abielulahutus, pärandusest ilmajäämine, vangistus, tulekahju). Tugikodus elavad inimesed on väga ühtehoidvad, hoolivad, abivalmid, viisakad, lugupidavad ja sooja südamega. Meie aitame neil inimestel eluga toime tulla, et nad tunneksid end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena. Täname Saaremaa Vallavalitsust; Arens Ehitustööd osaühingut ja koostööpartnereid, kelle abiga saime Voolu 7 maja ilusamaks ning eluruume juurde; meie sotsiaaltöötajat Janne Metsa; Voolu 7 personali ning koduhooldajaid, tänu kellele ei katkenud teenuse osutamine remondi ajal; elanikke, kes pidasid vapralt vastu toast tuppa kolimisele kõik selleks, et saada ilusam ja turvalisem maja. lihtsustatud sündmuste ning huvitegevuste ankeedid. Oleme pööranud suuremat rõhku paranenud mobiilivaatele, sest telefonist on saanud peamine info otsimise vahend. Täienenud on filtrite ja päringute funktsioon, et pakutavate sündmuste ja huvitegevuste seas paremini orienteeruda. Automaatselt jookseb informatsioon sündmuste kalendrisse Apollo Kino Saaremaalt, Thule Kojast ning Piletilevist. Viimistlust vajavad veel lehe üldine struktuur, lisanduv uudiskirja funktsioon ja kasutajaliidesed. Anname teada projekti kulgemisest ning muidugi jagame informatsiooni, kui uus platvorm on kasutusvalmis, mis peaks juhtuma alanud aasta esimeses kvartalis. Seni külasta lehekülge syndmused. saaremaavald.ee või löö otsingumootorisse Saaremaa sündmused. Portaali puudutavate küsimuste korral kirjuta või helista tel Maria Ruubas kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

5 7. jaanuar Psühholoog Pirgit Põld ja juhtumikorraldaja Kertu Vapper tutvustamas tugikeskuse kodulehte. Foto: Alar Truu Tugikeskusel valmis koduleht Eestis on vanemlusprogrammi Imelised aastad pakutud viis aastat, koos piloteerimisega veidi kauem. Saaremaal oleme meie grupijuhtidena koolitusi läbi viinud nüüdseks kaks aastat ning seda kokku nelja grupiga. Programm 2 8-aastaste laste vanematele Tegemist on tõenduspõhise programmiga, mis kestab 16 nädalat ja kokku saadakse iganädalaselt kindlal päeval. Vanemlusprogramm Imelised aastad toetab lapsevanemaid, kelle laps on vanuses 2 8 aastat ning kes vajavad ja soovivad oma vanemlikke oskusi lihvida ning lapsevanemana veelgi paremini toime tulla. Samuti sobib programm neile vanematele, kelle lastel hakkavad tekkima käitumisprobleemid, nt kohatine agressiivsus, hüperaktiivsuse ilmingud, hajutatud tähelepanuvõime, valetamine, sõnakuulmatus jne. Kui lapsevanem tunneb, et tal ei jätku enam arusaamist ja jõudu probleemidega toime tulla, kui suhted lapse ja lapsevanema vahel muutuvad keeruliseks, tuleb kindlasti abi otsida. Ja sellest programmist on kindlasti kasu ning abi. Seda on välja toonud lapsevanemad ise ning selle kohta on tehtud erinevaid uuringuid, mis seda toetavad. Mängu kaudu õpib laps sotsiaalseid oskusi Programmi kaudu õpivad lapsevanemad, kuidas oma lastega mängida. See tundub paljude jaoks kummaline, et seda peab õppima, kuid lapsega õigesti mängimine on ülioluline tema sotsiaalsete oskuste õpetamiseks, lapse emotsioonide juhtimise ning püsivuse arendamiseks. Samuti õpivad vanemad läbi koolituse, kuidas aidata lapsel keerulises olukorras maha rahuneda ning kuidas õpetada oma lapsukesi lahendama probleeme mitteagressiivsel viisil. Saaremaa kunstiteoste võistlusele Uus reaalsus, mis oli pühendatud Saaremaa koroonakarantiinile ja kõigele sellega seonduvale, esitati kokku 38 tööd. Erinevaid autoreid oli 27. Konkursile esitati väga erinevaid teoseid erinevates tehnikates maalid, keraamilised skulptuurid, graafika, segatehnika, rooskulptuur, rõivainstallatsioon, 3D fotoprint. Laureaaditiitli pälvis žürii otsusega Ivar Kaasik tööga Koroona tulek. Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse meeskonnal on hea meel tutvustada meie valminud kodulehte tugikeskus.saare.ee. Teame, et innukamad on seda juba kontaktide leidmiseks, teenustega tutvumiseks ja aegade broneerimiseks uurinud ja kasutusele võtnud. Oleme seadnud eesmärgiks oma partnerite, kelleks on haridusasutused, lapsevanemad ja erinevate valdkondade spetsialistid, toetamise ja infoväljas hoidmise. Meie jaoks on oluline, et igapäevane töö valla laste ja perede arengu tagamisel ja heaolu suurendamisel muutuks järjest nähtavamaks ning tajutavamaks. Oleme vastuvõtte suurendanud ja võtnud lisaks Rootsi tn 7 majale, kus võtavad vastu psühholoog Kaja Puck, eripedagoogid Monika Pulk ja Liisi Laum ning logopeed Leelo Laus, kasutusele ruumid Val- Vanemad õpivad oma lastega mängima Foto on illustreeriv. Žürii valis välja ka kümme autorit, kelle tööd hinnati tunnuskirja väärilisena: Rita Talalajeva Kuivastu sadam (õli lõuendil); Sander Raudsepp Koer-sööb-koera-maailm (keraamiline skulptuur); Merilyn Lempu Hämming (4-osaline graafiline sari); Kadi Grass Paranoia ja Viimane hingetõmme (akrüül ja markerid); Maria Arnus-Kaasik Kodused pianistid (keraamiline vaagen); Signe Mehik Me pole üksi (akrüülmaal); simajas Ravila tn 1a, kus teeb vastuvõtte psühholoog Pirgit Põld. Mitmed meie spetsialistid teevad ka kaugvastuvõtte videosilla vahendusel. Esileht tervitab teid meie keskuse poolt, kajastab uudiseid koos vahvate pildiseeriatega ja annab võimaluse broneerida aeg spetsialisti poole. Julgelt sisestage vajalikud andmed ja võite kindel olla, et meie infosekretär Kairi Pirn võtab teiega ühendust. Tema aitab teil leida sobiva teenuse. Üleval menüüribal saate liikuda ja valida, millisel lehel soovite jätkata: Esileht-Tugikeskus-Teenused-Kasulik-Kontaktid. Tugikeskuse all on ülevaade meie tegevusest, keskuse loomisest kuni põhimääruseni välja. Teenuste ribal kirjeldame kõikide pakutavate teenuste sisu. Edasi jagame kasulikke teadmisi, kirjandust ja linke ning toome välja mõned meile korduvalt esitatud küsimused KKK all. Kontaktidest saate leida soovitud spetsialisti, vaadata meie pilte või kirjutada meile kirja. Täpsustame üle, et haridustugiteenused hõlmavad psühholooge, eripedagooge, logopeede ja sotsiaalpedagooge. Sotsiaaltugiteenuseid pakuvad juhtumikorraldajad, perenõustaja ja perelepitaja. Veel kajastame kodulehel infot koolitustest. Loodame neid tulevikus pakkuda ka lapsevanematele. Muidugi on ka edaspidi töös meie Facebooki leht. Head avastamist ja vajalikke toiminguid koos meiega! Aaro Nursi, Aile Aedma, Kairi Pirn, Kertu Vapper Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskusest Lapsevanemad on programmi kohta arvanud järgmist: See koolitus on mind väga palju aidanud. Olen saanud siit väga palju uusi teadmisi, nt kuidas lapsega käituda, kui laps karjub või kisab. Kui selline koolitus veel tuleks, siis oleksin nõus seda uuesti läbi tegema ja ma väga soovitan seda ka kõikidele teistele. Olen õppinud ennast rohkem kontrollima ning leian, et see on väga vajalik koolitus, millest oleks kasu kõikidel lapsevanematel. Siin õpitust on mul väga palju kasu olnud, olen seda kodus lastega juba kasutanud ja liigun edasi oma seatud eesmärgi poole. Ma arvan, et see koolitus tuleb kõikidele kasuks, kuna muutud lapsevanemana ise enesekindlamaks, õpid õigeid võtteid lapse toetamiseks, muutud ise positiivsemaks ja pöörad rohkem tähelepanu lapse heale käitumisele ja reeglitele. Lapsevanemate endi sõnul näevad nad muutust umbes pärast seitsmendat, kaheksandat kohtumist. See on nii vahva, kui vanemad tulevad ning tõelise vaimustusega jagavad: See tõesti toimibki! Oluline on ju see, et lapsevanema ja lapse suhe oleks korras või siis vajadusel saaks korda võimalikult vara. See hoiab ära probleemid lasteaias ja koolis ning kindlasti möödub kõigi jaoks kergemini ka lapse puberteediaeg. Kui lapsevanemal on soov osaleda vanemlusprogrammi Imelised aastad koolitusel, võib pöörduda oma piirkonna lastekaitsespetsialisti poole või kirjutada meiliaadressil aastal on planeeritud läbi viia kolm koolitusgruppi, neist kaks Kuressaares ja üks sügisene koolitusgrupp Orissaares. Mare Poopuu ja Liina Kohu Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse sotsiaalpedagoogid Saaremaa kunstiteoste võistluse võitis Ivar Kaasik Katariina Kaubi Exit (segatehnikas maal); Eve Oeselg Maskeraad 2 (akrüülmaal); Külliki Järvila Vaba hing ja Surematu hing (graafilised tööd); Madis Vaher Süvaandmed (3D graafika). Kutsume kõiki esitatud töid vaatama näitusele, mis on üleval Kuressaare Kultuurikeskuses 16. jaanuarini. Kristel Peel kultuurinõunik LUGEJA KÜSIB Kuidas ma pääsen Kuressaare bussijaamast linnaliinibussiga haiglasse ja sealt tagasi bussijaama? Buss nr 1 väljub Ruubi peatusest haiglasse (peatus asub suunaga Smuuli poole): kell 6.31, 7.11, 7.51, 10.11, 11.11, 12.11, 13.11, 14.11, 15.11, 16.11, 17.11, 18.11, Sõidu kestus on 7 9 minutit. Buss nr 4 sõidab Ruubi peatusest Merike Sõrm transpordispetsialist haiglasse (peatus asub suunaga kesklinna poole ja läbib eelnevalt Tuulte Roosi): kell 8.25, 9.26, 10.26, 11.26, 12.26, 13.26, 14.26, 15.26, 16.26, Sõidu kestus on minutit. Haiglast bussijaama sõidab buss nr 1 (peatus asub haigla pool küljes ja Ruubile sõidab läbi Tuulte Roosi): kell 6.38, 7.18, 7.58, 10.20, 11.20, 12.20, 13.20, 14.20, 15.20, 16.20, 17.20, 18.18, Sõidu kestus on olenevalt marsruudist minutit. Buss nr 4 sõidab haiglast Ruubile (peatus asub haiglast üle tee suunaga Smuuli poole): kell 8.45, 9.49, 10.49, 11.49, 12.49, 13.49, 14.49, 15.49, 16.49, Sõidu kestus on 8 12 minutit. Miks on vaja korrastada Pärsama ristmiku liikluskorraldust? Pärsama ristmik on koht, kus ristuvad mitmed riigi (Võlupe-Pärsama, Tutku-Pärsama) ja valla teed (Töökoja tee, Vaheaia tee). Kokku on seal neli erinevat ristumist, osa on reguleeritud (on Anna teed märk) ja osa reguleerimata (kehtib parema käe seadus ). Enno Reis teede peaspetsialist Kuna tegemist on ebamäärase ja laialivalguva ristmikuga, kus on palju halli ala, on vallavalitsus koos Maanteeametiga kavandanud muuta seal liikluskorralduse selgemaks ja turvalisemaks. Nii valla kui ka Maanteeameti seisukohalt on üheks prioriteediks liiklusohutus. Võib ju öelda, et kogu aeg on nii olnud ja pole seal ju mingit õnnetust juhtunud, aga see väide ei saa olla argumendiks, et ennetustööd mitte teha. Pärsama ristmiku liikluskorralduse korrastus oli teemaks juba aastaid tagasi Leisi valla ajal, kui maakonnas selgitati välja liiklusohtlikke kohti. Kuna liiklus on väike, ei ole mõistlik sinna teha suuremaid ümberehitusi ja investeeringuid. Maanteeameti ettepanekul oleks lahendus tänavakatte markeerimine ja täiendava Anna teed märgi paigaldamine Tutku-Pärsama ja Vaheaia tee ristumisele. Tööd telliks Maanteeamet ning sellega vallale kulutusi ei kaasneks. Töid saaks teha kevadel, enne seda tuleb teema arutlusele ka Saaremaa valla liikluskomisjonis. Ümberkorralduse lahendusena tekib kolm T-kujulist ristmikku, otsesõidu võimalus Vaheaia teelt Töökoja teele ja vastupidi kaob ära, tuleb teha väike kaar Tutku-Pärsama tee kaudu. Ristmiku korrastamisega saaks panna ka pakendikonteinerid sobivamasse kohta, praegu asuvad need riigitee maal ja pakenditega toimetamine toimub lausa sõiduteel. Maanteeamet on konteinerite ümberpaigutamist vallalt juba korduvalt nõudnud. Katrin Koppel jäätmete peaspetsialist Kas ka sel aastal saab ohtlikke jäätmeid tasuta üle anda? Tänavu võetakse valla elanikelt ohtlikke jäätmeid tasuta vastu jätkuvalt Sikassaare Vanametallis (tel , avatud E R kl 8 17, L kl 10 15). Maasi jäätmejaamas on ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtt ajutiselt peatatud. Tasuta saab ära anda piiratud koguses majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid. Tasuta vastuvõtu tingimused: kogused kehtivad ühe elaniku kohta aasta jooksul; tasuta võetakse piirkoguses ohtlikke jäätmeid vastu ainult Saaremaa valla rahvastikuregistrisse kantud elanikelt; tasuta võetakse vastu vaid kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid; piirkogust ületavate jäätmete eest tuleb ise tasuda; ohtlikud jäätmed peavad olema lekkekindlalt pakendatud, soovitatavalt originaalpakendis; jäätmejaama minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Saaremaa valla elanik saab aastal tasuta ära anda põllumajanduskemikaalid, väetised vanaõli ohtlike ainetega saastunud pakendid õlifiltrid lahustid happed leelised pestitsiidid elavhõbedat sisaldavad jäätmed värvid ja liimid ohtlikke aineid sisaldavad pesuained ravimid kuni 20 kg kuni 20 kg kuni 10 kg kuni 5 kg kuni 5 kg kuni 5 kg kuni 5 kg kuni 5kg kuni 100 g kuni 20 kg kuni 10 kg kuni 1 kg

6 6 7. jaanuar 2021 SAAME TUTTAVAKS Transpordinõunik Mika Männik 4. jaanuarist töötab vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna transpordinõunikuna Mika Männik (pildil). Mika on sündinud Kuressaares ja lõpetanud Orissaare keskkooli, kus ta tegeles aktiivselt fotograafia, purjetamise ja motospordiga ning osales noorte meremeeste klubi tegevuses. Kõrgharidust läks Mika omandama Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialale, kuid pärast kolmandat kursust otsustas teha õpingutes pausi ja läbida kohustusliku kaitseväeteenistuse. Kuna piirivalve oli tol ajal kiiresti arenev organisatsioon ja mul oli suur tehnikahuvi, otsustasin jääda lepingulisse tegevteenistusse, rääkis Mika. Teenistuse ajal lõpetas ta nii Piirivalvekooli kui ka Sisekaitseakadeemia piirivalve eriala. Sisekaitseakadeemias omandasin põhjalikud teadmised riigiõigusest ja avalikust haldusest, märkis Mika, kes on töötanud nii Põhja piirivalvepiirkonna Harju piirivalverajooni staabiohvitserina kui ka Muraste Piirivalvekooli õigusainete kutseõpetajana. Ta on läbinud ka Tallinna Ülikoolis magistrantuuri, omandades sotsiaalteaduste magistrikraadi organisatsiooni juhtimise erialal. Lahkunud piirivalveteenistusest leitnandina, asus Mika Männik aastal tööle Saare maavalitsuse majandusosakonna juhatajana, aasta hiljem, kui maavalitsused reorganiseeriti, sai ta arengu- ja planeeringuosakonna juhatajaks. Minu esimeseks suuremaks väljakutseks oli nõukogude ajast pärit Saaremaa avaliku bussiliinivõrgu ümberkujundamine vastavalt uuele nõudlusele. See oli koostöös ettevõttega Positium esimene omataoline projekt Eestis, mis õnnestus, ja Saaremaa avalik maakonnaliini võrk sai korrastatud, kõneles Mika. Lisaks juhtis ta ruumilise planeerimise protsessi, saarevahtide tööd ja oli Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga korraldas ta parvlaeva- ja lennuühendusi Saaremaaga ning juhtis erinevaid rahvusvahelisi projekte ja osales Läänemere saarte ühenduse B7 töös aasta juunis läks Mika tööle Maanteeameti ühistranspordiosakonda, esialgu nõunikuks, alates aastast töötas ta juhtiveksperdina. Minu põhiliseks ülesandeks oli maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste nõustamine avaliku liiniveo riigihangete läbiviimisel ja lepinguliste vaidluste lahendamisel. Ta on osalenud maakondade avaliku liiniveo võrkude analüüsimisel ning soovituste andmisel nende efektiivsemaks muutmisel. Samuti töötas ta välja mudellepingud tasuta maakondlikule ühistranspordile üleminekuks. Alates jaanuarist 2018 oli Mika ülesandeks ka suursaarte ja Mandri-Eesti vaheliste parvlaeva- ja lennuühenduste korraldamine. Saaremaa vallavalitsusse tööle tulekut põhjendas Mika sooviga pärast 26 aastat Tallinnas elamist kodusaarele tagasi pöörduda. Vabal ajal meeldib talle toimetada Oitmel maakodus. Võimalusel käib ta ka kalal ja väga meeldib talle nokitseda tehnika kallal. Mikal on 16-aastane poeg ja 12-aastane tütar. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena Saaremaa Vallavalitsus teatab, et ajavahemikul kuni on avalikul väljapanekul: Mändjala küla Marise detailplaneeringu alal asuvale Rähni kinnistule detailplaneeringuga kavandatud hoonete arhitektuurilisi ja kujunduslikke tingimusi täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu, millega võimaldatakse Rähni kinnistule planeeritud hoonetele kavandada 30-kraadise kaldega viilkatus detailplaneeringujärgse kraadise kaldega viilkatuse asemel. Sikassaare küla Põlluvälja, Karli I, Karli II, Priidu ja Kalevi maaüksuste detailplaneeringu alal asuvate Põlluvahe tee 13 ja Põlluvahe tee 15 kinnistute detailplaneeringujärgse hoonestusala tingimusi täpsustav projekteerimistingimuste eelnõu, millega võimaldatakse Põlluvahe tee 13 ja Põlluvahe tee 15 kinnistutele planeeritud hoonestusala suurendada kuni 10% selle esialgsest lahendusest. Eelnõudega on võimalik tutvuda vallavalitsuse kodulehel ja Saaremaa Vallavalitsuses kohapeal Tallinna 10 infolauas 1. korrusel. Ettepanekud ja vastuväited esitada kirjalikult Saaremaa Vallavalitsusele paberkandjal aadressil Tallinna 10 Kuressaare või e-posti aadressil Jõulurõõm tuli Kuressaare kesklinnast Möödunud aastal pakkus Kuressaare südalinn teistmoodi jõulusoojuse jagamise võimalust. Keskväljakule kuuse lähedusse paigutatud advendikalendri postkastidesse sai igaüks jätta oma pühadetervitused, mis loeti ette Kadi raadios. On tõeliselt hea meel, et selline võimalus võeti rõõmuga vastu ja et kirju-kaarte-jutukesi laekus pea 200. Oli laste joonistusi, klassikaaslaste tervitusi, oli asutuste tänusõnu ja pikemaid mõtisklusi. Südame tegid soojaks lasteaialaste või noorema kooliea ühiskirjad, kus sooviti teineteisele või õpetajale kauneid pühi. Hinge läksid ilusad tervitused vanematele või vanavanematele. Muidugi soovisid lapsed ka kinke jõuluvanalt ja väga loodame, et need soovid jõudsid ka jõuluvana kõrvu. Märgiline oli, et seekord sooviti Detsembris elanike arv kahanes, aastaga jäi aga samaks Detsembris sündis Saaremaa vallas 18 uut ilmakodanikku ja suri 34 inimest. Valda tuli elama 77 ja lahkus 94 inimest. Kokku vähenes valla elanikkond detsembris 33 inimese võrra. Huvitav on aga see, et 1. jaanuaril 2021 oli Saaremaa vallas täpselt sama palju elanikke kui 1. jaanuaril Avo Levisto rahvastikutoimingute peaspetsialist HUVITAVAD FAKTID: Kõige suurema elanike arvuga alevikud on Orissaare (811), Kärla (722) ja Kudjape (673); kõige suurema elanike arvuga külad on Muratsi (290), Laheküla (254) ning Mustjala (251). Mitte ühegi elanikuta on Saaremaal 13 küla ja ühe elanikuga on 12 küla. Golfikompleksi detailplaneeringu II etapi osaline kehtetuks tunnistamine Merikotka tn 53 kinnistu osas Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/81 tunnistati osaliselt kehtetuks Kuressaare Linnavalitsuse korraldusega nr 750 kehtestatud Golfikompleksi detailplaneeringu II etapp Merikotka tn 53 kinnistu (krunt positsiooniga 25) osas. Detailplaneeringuga (DP) planeeriti planeeringualale golfiväljak ja elamukrundid. Planeeringualas asuva Merikotka tn 53 kinnistu omaniku esindaja esitas Saaremaa Vallavalitsusele taotluse Golfikompleksi DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Merikotka tn 53 osas. Vastavalt DP-le asub kinnistu elamute grupis nr 2, kus DP-ga määratud maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on 150 m 2. Kinnistu omanik soovib erinevalt DP-st püstitada suurema ehitisealuse pinnaga hoone. Naaberkinnistutel asuvate hoonete pindalad on üle 200 m 2, millest tulenevalt sobitub kavandatav hoone mahult piirkonna väljakujunenud keskkonda ning arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Golfikompleksi DP II etapi osaline kehtetuks tunnistamine Merikotka tn 53 kinnistu osas ei avalda mõju kehtima jäävale DP lahendusele. DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda valla kodulehel aadressil Tehumardi külas Kuuse detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Tehumardi külas Kuuse DP algatati Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/82. DP eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks, keskkonnatingimuste seadmine, tehnovõrkude ja jõuludeks, et koroona ära läheks See kiirkorras töösse läinud projekt näitas, kui hästi on võimalik lühikese ajaga vabatahtlikult kaasa löönud inimestega ellu kutsuda vahvaid asju. Ja kui lennukalt võivad tekkida uued ideed. Ka näärisoku postkaart, millega oli igaühel võimalus teha tervituspilt, kuulus sellesse komplekti. Lisaks jätkas see kevadel alguse saanud #postkaartsaaremaalt loodud traditsiooni. Tänan kõiki, kes selles projektis kaasa lõid ja aitasid! Suurim tänu aga neile, kes armsaid, südamest tulnud tervitusi saatsid. Valik joonistusi on nüüdsest üleval ka Saaremaa valla Facebooki lehel. Järgmise detsembrini! Käthe Pihlak arenduse peaspetsialist VALD ARVUDES Saaremaa valla rahvastiku muutumine aastal DETAILPLANEERINGUD liikluskorralduse lahendamine. Kuuse DP-le kahe elamumaa krundi planeerimiseks tehakse ettepanek muuta Salme ranna-alade osaüldplaneeringut ning määrata Kuuse kinnistule väikeelamumaa juhtotstarve, sh minimaalseks elamute vaheliseks kauguseks 200 meetri asemel 50 meetrit ja muuta krundi minimaalseks suuruseks 6000 m 2. Planeeringuala suuruseks on arvestatud 1,3 ha. DP algatamise otsusega on võimalik tutvuda valla kodulehel aadressil Kuressaares Arhiivi tn 18 ja 20 detailplaneeringu kehtestamine Kuressaares Arhiivi tn 18 ja 20 detailplaneering (DP) kehtestati Saaremaa Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/2175. DP koostamise eesmärk on ärihoonete planeerimine, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Kummalegi krundile on lubatud ehitada kuni kaks hoonet ehitisealuse pinnaga kokku 1200 m 2. Lubatud hoonete suurim kõrgus on 9 m (2 korrust). Hooned ühendatakse tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Parkimine lahendatakse krundil. DP on kooskõlas kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga, kuna DP-ala asub reserveeritud ettevõtlusalal. Planeeringu materjalidega saab tutvuda /. Upa külas Kooli tee 3 detailplaneeringu kehtestamine Upa külas Kooli tee 3 detailplaneering (DP) kehtestati Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/79. Planeeritav ala jagatakse neljaks üksikelamu maa krundiks ja üheks transpordimaa katastriüksuseks. Elamumaa kruntidele on kavandatud eluhoone ja kaks kõrvalhoonet. Iga tervitus on omaette väärtus keegi kusagil mõtles kirjutades kellegi peale! Sünnid Surmad Elamaasumine Lahkumine Loomulik iive Rändesaldo Muutus kokku Kuressaare linn Kaarma Kihelkonna Kärla Laimjala Leisi Lümanda Mustjala Orissaare Pihtla Pöide Salme Torgu Valjala Aadressita Kokku vald Planeeritavate hoonete maksimaalne ehitisealune pind planeeritaval elamumaa krundil on 400 m 2, elamu kõrgus on kuni 8,5 m ja katusekalle kraadi (kruntidel nr 3 ja 4 lisaks 0 10 kraadi). Väljaspool õueala ja rajatavaid teid tuleb olemasolev puistu säilitada. Juurdepääsuks planeeritavatele kruntidele moodustatakse eraldiseisev transpordimaa katastriüksus, mille lõpus on ümberpööramise koht. Veevarustus ja kanalisatsioon on planeeritud tsentraalselt vastavalt AS Kuressaare Veevärk tingimustele. Kooli tee 3 DP-ga tehakse ettepanek muuta Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringut, kuna ühisplaneeringuga määratud asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarve muudetakse pereelamute ala juhtotstarbeks. DP ja selle kehtestamise otsusega on võimalik tutvuda valla kodulehel aadressil Nasva alevikus Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneeringu kehtestamine Nasva alevikus Sadama tee 24, 24a ja 26 detailplaneering (DP) kehtestati Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/80. Sadama tee 24 katastriüksusele planeeritakse ellinguhoone juurdeehitusena külmladu. Sadama tee 24a katastriüksusele hoonestust ei planeerita, planeeringualast väljas oleval alal kehtib ehitusõigus vastavalt eelnevalt ala kehtivale DP-le. Sadama tee 26 katastriüksusele planeeritakse laevaehitustehase tootmishooned ja seadustamisele kuuluv hoone. Sadama tee 24, 24a ja 26 DP-ga tehakse ettepanek muuta Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringut, kuna DP-ga seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja vähendada ranna ehituskeeluvööndit. DP ja selle kehtestamise otsusega on võimalik tutvuda valla kodulehel aadressil

7 7. jaanuar Kutsevalikuõpe aitab leida oma tugevusi, sobivat eriala või tööd Endale huvipakkuva ja oma eeldustele vastava eriala või töö valimine ei pruugi olla lihtne. Kuressaare Ametikoolis on avatud uudne õppekava, kus saab täiendada oma karjäärijuhtimise oskusi, tutvuda erinevate erialadega, karjäärinõustaja abiga saab suurema selguse oma tugevustest ja soovidest ning töötamise võimalustest. Õpitakse tundma oma isiksuseomadusi ja tugevusi, analüüsima oma oskusi ja väärtushinnanguid ning koostama karjääriplaani. Õppe täpsema sisu ja kestuse saab ise valida (1 5 kuud). Õpe on koolipõhine. Hindeid ei panda. Kogu programmi läbimisel saab tunnistuse. Mis on kutsevalikuõpe? Kutsevalikuõppe eesmärk on, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud ning sotsiaalse valmiduse sobiva eriala valimiseks kutseõppes, õpingute jätkamiseks ja/või tööturule siirdumiseks. Eelkõige on tegemist õppija karjäärikujundamise pädevuste arendamisega. Õppekava võimaldab hoida end aktiivsena, annab võimaluse avastada oma tugevused, millele toetudes oma edasist teed haridus- ja töömaailmas kujundada. Kutsevaliku õppekava õpilane on kutseõppe tasemeõppe õpilane ning talle laienevad kõik tasemeõppe õpilase kohustused ja õigused (sh toetused). Osalejatele pakutakse mitmekülgset nõustamist, tasuta lõunasööki, sõidutoetust ning vajadusel ka tasuta õpilaskodu kohta. Kellele? Õppes osalemiseks hariduspiirang puudub. Sihtrühm on vähemalt 17-aastased õppekaval õppima asuda soovijad (seega ka täiskasvanud). Mida ja kuidas õpitakse? Õppekava moodustub kohustuslikest põhiõpingutest ja valikõpingutest. Põhiõpinguteks on: õpitee ja töö muutuvas keskkonnas, arvutiõpetus ja suhtlemise alused. Valikõpingute võimalustest saab õppija ise valida, mida soovib õppida: majutus- ja iluteenindus, ehitusviimistlus ja üldehitus, toitlustamise valdkonna alused, kujundaja, sõiduautotehnik, väikelaevaehitus, vajaduspõhine lisatugi, tasandusõpe eesti keeles, matemaatikas, inglise keeles või loodusainetes (bioloogia, füüsika, keemia). Suur rõhk on individuaalsel toetamisel. Kogu õpingute perioodil saavad õpilased vastavalt vajadusele tugispetsialistidelt psühholoogilist, eripedagoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist ja tuge ning karjäärinõustamist. Individuaalset tuge pakuvad õpilastele muidugi ka õpetajad. Kuidas toimub sisseastumine? Sisseastumine toimub läbi SAIS.ee keskkonna kuni 10. jaanuarini. Sisseastumisvestlus on 19. jaanuaril. Lisainfot saab küsida ametikool.ee või telefonil Marju Põld Kuressaare Ametikool kutsevalikuõppe projektijuht karjäärinõustaja Valminud on uus noorteinfo platvorm Infohunt Saaremaa ja Muhu valla noorsootöötajate kaasabil valminud Infohunt on noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele loodud digilahendus, mis sisaldab veebiportaali ning andmebaase Huvihunt ja Ressursipank, millele lisanduvad nutirakendus ja chatbot. Infohunt on praktikutelt praktikutele loodud lahendus, mis võiks tegijate hinnangul lisaks üleriiklikule levikule olla eksporditav ka välismaale. Infohundi puhul on tegemist uudse ja atraktiivse noorteinfo kuvamise viisiga, mis on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Rakendus, mis muutub vastavalt noore huvidele ja asukohale ning pakub usaldusväärset ja kontrollitud infot, on tänasel infoajastul vajalik ja kauaoodatud lahendus, ütles haridus- ja noorteameti peaekspert noorteinfo suunal Kaie Pranno. Infohunt on tööriist, millest tõusev kasu kasvab koos kasutajate hulga suurenemisega. Kõik noored ja noorsootöötajad ning noortega seotud asutused on oodatud algatusega liituma. Infohundi loojad Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Jõelähtme ja Järva vallast moodustasid koostöögrupi aastal 2017 ning kaardistasid noorteinfo hetkeolukorra ja kitsaskohad ning töötasid innovaatilise digilahenduse välja noorte osalusel. Tegevust rahastas haridus- ja teadusministeeriumi kinnitatud ning haridus- ja noorteameti elluviidav Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud programm Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine. Anneli Meisterson Kuressaare avatud noortekeskuse Noortejaam juhataja TEATED Riigimaa enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis olevate kinnisasjade müüki. Saare maakonnas tuleb müüki üks kinnisasi Orissaare alevikus Kase 18 (katastritunnus 55001:008:0325, pindala m², alghind , tagatisraha 1830 eurot). Pakkumisi saab esitada elektrooniliselt riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee kuni kl 14. Täpsem info Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis olevate kinnisasjade põllumajanduslikuks kasutuseks andmise. Saare maakonnas läheb enampakkumisele 13 kinnisasja. Pakkumisi saab esitada elektrooniliselt riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee kuni kl 11. Täpsem info KULTUURI- JA SPORDISÜNDMUSED KIHELKONNA Kihelkonna rahvamaja 3. veebruaril kl 19 teater RAAAM etendus Kapten Mihkel. Piletid (12 ) müügil Piletimaailm.com ja Kihelkonna rahvamajas. ORISSAARE Orissaare kultuurimaja 7. jaanuaril kl 14 koguperefilm LasseMaia Detektiivibüroo. Rongiröövli saladus. 12. jaanuaril kl 19 Tornimäe näiteseltsi etendus Pansionaat Eluratas. 29. jaanuaril kl 19 Tantsuagentuuri etendus. SALME Salme rahvamaja 10. jaanuaril kl 16 kinotoas koguperefilm Kõik, mida soovin jõuludelt, pääsmed 4 ja jaanuaril kl 18 Rannapargis Talvetuli jätame hüvasti oma jõulupuudega. Rohkem infot: KURESSAARE Ajamaja galerii Marily Valkijaineni maalinäitus Värvikad loomalood, avatud 9. jaanuarini. Kuressaare kultuurikeskus Saalis Saaremaa Kunstiteoste võistluse tööde näitus Uus reaalsus, avatud 16. jaanuarini. Kuressaare Raegalerii Hertta rõivanäitus, avatud 11. jaanuarini. Liikudes Tervemaks 2021 jaanuari etapid: 6. jaanuaril Tund Terviserajal 17. jaanuaril Rahvusvaheline lumepäev 27. jaanuaril Tund Spordikeskuses Täpsema info leiad või küsi lisa telefonil (Ulvi Moks). Kuressaare Nooruse Kooli logo konkurss Kuressaare Gümnaasium on välja kuulutanud Kuressaare Nooruse Kooli logo konkursi. Vektorvormingus logo kavandid palume saata PDF või AI failina aadressil hiljemalt 15. jaanuariks Kuressaare Nooruse Kooli laulu konkurss Kuressaare Gümnaasium on välja kuulutanud Kuressaare Nooruse Kooli laulu konkursi. Laulu noot peab sisaldama korrektselt vormistatud duurimärkidega viisi ja sõnu. Soovi korral võib lisada demosalvestuse mp3-formaadis. Materjale ootame aadressile hiljemalt 15. jaanuariks Valime aasta inimese ja aasta teo! Saaremaa vallavalitsus ootab ettepanekuid maakonna teenete- ja vapimärkidele, valla aasta inimese ja aasta teo tiitlile. Ettepanekuid oodatakse 15. jaanuariks 2021 Saaremaa vallavalitsuse aadressil Lossi 1, Kuressaare või elektrooniliselt Täpsem info kandidaatide esitamise kohta www. saaremaavald.ee/ teated. Saaremaa Vallavalitsus on kuulutanud välja avalikud konkursid järgmistele ametikohtadele: ARENDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIOSAKONNA JUHATAJA Kandideerimise tähtaeg: 11. jaanuar 2021 KESKKONNAOSAKONNA VEEKASUTUSE JA -KAITSE PEASPETSIALIST Kandideerimise tähtaeg: 20. jaanuar 2021 Kärla Põhikool ootab oma meeskonnaga liituma PIKAPÄEVARÜHMA ÕPETAJAT Ametikoha suurus 0,7 Tööülesandeks õpilaste vaba aja korraldamine. Tööle asumise aeg esimesel võimalusel. Soovitav pedagoogiline või noorsootöö alane haridus. 18. jaanuar Haridusjutud Zoom töö- ja õppeprotsessis 25. jaanuar Aiajutud Aia uuendamise 5 etappi Jürje Koert Kai Ellart HARIDUSE PEASPETSIALIST Kandideerimise tähtaeg: 28. jaanuar 2021 CV, motivatsioonikiri ja sooviavaldus saata hiljemalt kell 17 e-postile 1. veebruar Kultuurijutud Elust Tais Sumalee Loodus Kandideerimise täpsete tingimustega saab tutvuda veebilehel Lisainfo tel: või e-post: Lisainfo ja registreerimine Kontakt: Krista Hallik,

8 8 7. jaanuar 2021 SAAREMAA SUURIM KODUMASINATE KAUPLUS NÜÜD RINGTEE ÄRIKESKUSES! 120 erinevat külmikut, 70 telerit, 60 pesumasinat......ja kõik muu kodus vajalik E-R L Ringtee Ärikeskus: Kalevi 26, Kuressaare Tel TRÜKIARV: VÄLJAANDJA: Saaremaa Vallavalitsus TEOSTAJA: Ajakirjastus OÜ TRÜKKIJA: Printall TOIMETAJA: Merike Pitk Tel , ; REKLAAMI TELLIMINE:

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koolituspäeva algus ja lõpp aeg 09.30 11.00 koolitus 11.00 11.10 paus 11.10 12.00 koolitus 12.00 12.30 lõuna 12.30 14.00 koolitus 14.00 14.10 paus 14.10 15.00 koolitus Lõunapaus ja lõuna asukoht Tualetid

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem