SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri määruse Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel juurde

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri määruse Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel juurde"

Väljavõte

1 SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri määruse Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel juurde I Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 14 alusel. Määrusega kavandatud tegevused panustavad Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 3 - elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus - elluviimisesse. EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmis kavandatud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid rakendatakse haridus- ja teadusministri toetuse andmise tingimuste (TAT) käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuste Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika ja Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine edaspidi PRÕM (kinnitatud 5. august 2015) ja avatud vooru ehk TAT määrusega. Tegevuse Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika raames arendatakse õppeasutustes praktikasüsteeme, pakutakse õppijatele praktika- ja sõidutoetuse taotlemise võimalust, kui praktikakoht asub kaugemal, tähtsustatakse praktilist õpet ühiskonnas sh tööandjatele ning arendatakse õpetajakoolituse praktikat. Käesolevas seletuskirjas selgitatakse tegevuste tausta ja vajalikkust, kirjeldatakse tegevusi, mille alusel toetust antakse, ning abikõlblikkuse tingimusi. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul ( , kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher ( , tõukefondide osakonna rakendusjuht Reelika Luhtaru ( , ja peaeksperdid Pirkko Külanurm ja Anastassia Vrabi II Tegevuse taust, vajalikkuse põhjendus Tegevus toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärgi 3 elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus ja eesmärgi 5 võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv saavutamist. Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020 näeb olulise arengusuunana tööjõu väljaõppe vastavusse viimist kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamist. Tuuakse välja, et senisest enam tuleb luua võimalusi ja toetada koostööd erinevate sektorite (riik, ettevõtjad, koolid) vahel erialaselt juhitud ja kvaliteetseks praktikakorralduseks õpingute ajal. Eesti elukestva õppe strateegia kutseharidusprogrammis tuuakse väljakutsena välja huvigruppide ja sihtrühmade kaasamine, kus võtmetähtsusega on tööandjate aktiivne ja sisuline osalus kutseharidussüsteemi arendamises, sh õppijatele praktikakohtade ja töökohapõhise õppe võimaluse pakkumine, oma töötajate elukestvas õppes osalemise 1

2 soodustamine jne. Praktilise väljaõppe kvaliteedi tõstmiseks on tööandjate ja koolide koostöös vajalik tõhustada praktikakorraldust ning laiendada töökohapõhise õppevormi pakkumist. EÕS kõrgharidusprogrammi üheks väljakutseks on õppe parem sidustamine ühiskonnaga, teiste haridustasemetega ning teadus- ja arendustegevusega. Seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja, et tööandjate kaasamine õppeprotsessi muutuks järjest igapäevasemaks. Koostöö paremaks sujumiseks seisab kõikidel osapooltel, sh tööandjatel ees enda kurssi viimine haridusuuendustega ja õppekavade eesmärkidega, suurenema peab valmisolek pakkuda senisest enam praktikakohti, (lõpu)tööde teemasid, osaleda õppetöö läbiviimisel, jms. Kõrgharidustasemel võib märgata erinevust praktikakorralduses rakenduskõrgharidusõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppes aasta Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringu andmetel leidis 52% kõrgkooli lõpetanud vastajatest, et õppekava ei sisaldanud piisavalt praktikat töökeskkonnas. Seejuures tervelt 77% rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud vastajatest ja vaid 31% bakalaureuseõppe ning 39% magistriõppe lõpetanud vastajatest leidis, et õppekava sisaldas piisavalt praktikat. Vaid 6,9% vilistlasuuringus osalenutest leidis töö tänu sellele, et oli ettevõttes praktikal aasta vilistlasuuringu andmetel leidis tänu praktikale töö 6,4%. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi TIPS alamuuringu 4.2 Ülikoolide ja ettevõtete koostöö organisatsiooniline baas ja barjäärid raames viidi perioodil läbi praktikavaldkonna uuring, mille eesmärk oli kaardistada ja hinnata senist praktikasüsteemi. Küsitleti praktikante, ülikoolide praktikakoordinaatoreid ja ettevõtete praktikajuhendajaid ning uuriti nende hoiakuid ja arvamusi enne praktikat, praktika käigus ja pärast praktikat. Määruse koostamisel on lähtutud järgmistest uuringus välja toodud lahendamist vajavatest probleemidest: Praktikakoha leidmine on enamasti praktikandi kohustus. Selline korraldus tähendab, et alati ei ole valitud ettevõte praktikandi jaoks sobiv eesmärkide saavutamiseks, praktikant ei sobitu ettevõtte tegevustesse ning domineerima jääb negatiivne mõlema poole jaoks. Murekohaks on õppekavade liialt suur erinevus tegelikust elust, mis suurendab suure töökoormusega juhendaja rolli praktika käigus veelgi. Üliõpilaste suurimaks probleemiks on, et praktikabaas ei asu kodukoha lähedal ja/või on probleemid ööbimisega. Praktikajuhendajate ja -koordinaatorite omavaheline suhtlemine on puudulik nii praktika ajal kui selle järel. Praktika tagasisidestamine on nõrk, enamasti esitatakse kirjalik praktika aruanne, praegu veel harvadele praktika kaitsmistele ettevõttepoolseid praktikajuhendajaid ei kutsuta. Teadmusvahetus õppimine, areng ja uute teadmiste liikumine ühest organisatsioonist teise on ettevõtte ja ülikooli vahel nõrk või olematu. Kutsehariduses ei olnud alates aastast läbi viidud kõikehõlmavat uuringut kutseõppeasutuse partneriteks olevatest ettevõtetest. Puuduoleva info saamiseks viis konsultatsiooniettevõte Advisio OÜ läbi kutsehariduse tööandjate rahulolu uuringu, mis kajastab praktikakorraldust ajavahemikul Uuring oli üheks väljundiks SA Innove poolt koordineeritud programmile Kutsehariduse sisuline arendamine Vaatamata sellele, et antud uuringu valim koostati kutseõppeasutuste hinnangul parimatest koostööpartneritest, tulid siingi välja kõrgharidusvaldkonnaga sarnased probleemid: 2

3 Tööandjad eeldavad, et regulaarset suhtlust alustaks pigem kool. Vähese või olematu kontakti puhul kooliga ollakse praktikaalase koostöö osas pigem negatiivselt meelestatud. Praktika järel ei anta ettevõttele tagasisidet ja seetõttu ei osata järgmisel korral paremini teha. Praktikante on raske leida erialadele, mida õpetatakse ettevõttest kaugel asetsevates koolides. Heidetakse ette õppeasutuse passiivsust õpilasele praktikakoha leidmisel, mistõttu osa praktikaid sooritatakse fiktiivselt või ei paku ettevõtte täisväärtuslikku kogemust oma erineva tegevusvaldkonna tõttu. Paljudel juhtudel jõuavad praktikasoovid ettevõtteni vahetult enne praktika algust, mistõttu ei suudeta oma tööd ümber korraldada. Eesti Tööandjate keskliidu analüüsist Eesti hariduse ja tööturu vajaduste kokkusobitamine lähtuvalt on ettevõtjad (95,5%) teadlikud, millistes kutseõppeasutustes õpetakse nende ettevõtete tegevusalade jaoks sobilikke erialasid. Üle poolte uuringule vastanutest nimetas vähemalt ühe kutsekooli, kellega tehakse koostööd õppekavade arendamisel. Töötleva tööstuse ettevõtetest ei tee kutsekoolidega mingit koostööd 3,1%, hulgi- ja jaekaubanduses 14,3% ja ehituses 11,1%. Senist koostööd kutseõppeasutustega hindavad 7,9% vastanud ettevõtetest väga heaks; 39,3% heaks; 29,2% rahuldavaks; 5,6 % halvaks ja 14,6 %-l puudub koostöö. Analüüsist tuleb välja et koostööd teevad ettevõtted õppeasutustega: kutsekooli õpilastele praktikavõimaluste pakkumine (81,8%), kooliekskursioone vastuvõtmine (58,0%), kutsekoolides oma ettevõtte tutvustamine (37,5%) ja õppekavade koostamises osalemine (36,4%). 33,0% vastajatest märkis ära, et kutsekoolides pakutavaid koolitusi kasutatakse oma töötajate ametioskuste täiendamiseks ning 27,3%, et ettevõtte esindajad on seotud kutseeksamitega. Enamus ettevõtjad leiavad, et ettevõtete ja kutsekoolide vahelise koostöö on oluline (88,9% vastanutest Üldiselt leitakse, et koostöö parandamiseks peaksid eeskätt koolid olema initsiatiivikamad koostöökohtade kokkuleppimisel, kuid ka ettevõtted ise võiksid oma soovidest koolidele julgemalt teada anda. III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Peatükk 1. Üldsätted. 1. Toetuse andmise tingimuste reguleerimisala on toodud eelnõu -s 1. Määrusega reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul meetme Õppe seostamine tööturu vajadustega tegevuse Praktikasüsteemi arendamine kutse-ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika elluviimiseks toetuse andmist avatud taotlemisel. 2. Määruses kasutatavad terminid on loetletud -s Toetuse andmise eesmärk ja tulemus esitatakse -s 3. Eesmärgiks on tõhustada tööandjate ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemi arendamisel. Pakkudes õppeasutustele võimalusi koolitada ettevõttepoolseid praktikajuhendajaid, toetada ettevõtteid praktika ettevalmistamisel, läbiviimsel ja hindamisel, laiendada praktikavõrgustikku ja uute praktika vormide väljatöötamise ja piloteerimise võimalusi, õppejõudude ja õpetajate stažeerimist ettevõtetes ning praktikute kaasamist õppetöösse. 3

4 Toetust saav projekt peab panustama väljundnäitajasse: praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv. 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus on toodud -s 4, rakendusüksuseks on SA Innove, rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium. 5. Vaide esitamiseks tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt STS -le 51. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuste või toimingute osas, siis esitatakse see eelnevalt rakendusüksusele ja läbi rakendusüksuse edastatakse see rakendusasutusele. Peatükk 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 6. Toetatavad tegevused ja sihtgrupp on loetletud -s 6. Projektide tegevuste sihtgrupp on tööandjad ja nende töötajad, ettevõtte ja asutuse poolsed praktikajuhendajad, õppeasutused, õpetajad ja õppejõud. Ettevõttel ja tema töötajatel on suur roll praktika planeerimisel, ettevalmistamisel ja õppurite juhendamisel. Samuti on oluline, et õppeasutuste praktikaga seotud töötajad oleksid kursis ettevõtete võimalustega ja omaksid kaasaegseid teadmisi ettevõtete protsessidest. Toetatavad tegevused on: (1) tööandjate poolsete praktikajuhendajate koolitamine. Tegevuse eesmärk on tõsta juhendamise kvaliteeti ja õppe tulemuslikkust. Koolitus võib toimuda mahus 8-40 akadeemilist tundi ning koolituse läbinu saab tunnistuse. Koolitusteemad on seotud praktika ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega, nt didaktika, juhendamine ja õppekorraldus, õppekavade eesmärgid ja hindamispõhimõtted; hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktikakorraldamise ja juhendamisega jne. Tegevuse raames ei toetata koolipoolsete praktikajuhendajate koolitamist. (2) õppuri ja tööandja toetamine praktika ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel. Tööandjate (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid) ja õppeasutuse vaheliste koostöövõrgustike toetamine praktika eesmärkide, korralduse, hindamise põhimõtete arendamisel, praktika juhendmaterjalide tutvustamiseks, töörühmade toetamine, seminaride korraldamine, üksteiselt õppimine valdkonna või sektori tehnoloogilistest jne uuendustest, praktikasüsteemi muutmine erivajadustega õppurite vajadusi arvestavaks. (3) õppeasutuste praktikavõrgustiku laiendamine. Õppesse kaasatakse uued ettevõtted, mis ei ole antud õppeasutuse õppuritele praktikakohti veel pakkunud. Uute ettevõtete kaasamiseks korraldatakse infopäevi ja seminare; külastatakse ettevõtteid osaletakse messidel ja infopäevadel jms. Vajadusel tehakse koostööd erialaliitude ja tööandjate katusorganisatsioonidega eesmärgiga laiendada õppeasutuse praktikavõrgustikku. (4) uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine. Tegevuse raames töötatakse välja õppeasutustes kasutusel olevatest praktikavormist erinevaid ja uuenduslikke praktikavorme (nt projektipõhine praktika, praktika elektroonseid infokanaleid kasutades jne) ja neid piloteeritakse vähemasti 6 õppuriga. Vajadusel kaasatakse väljatöötamisse on tööandjad (sh erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid). Väljatöötatud põhimõtetes on minimaalselt välja toodud praktika õpiväljundid ja õppemeetodid, praktika ettevalmistamise, läbiviimise, juhendamise ja hindamise põhimõtted. Lähtuvalt piloteerimise tulemustest on tehtud järeldused ja täiendatakse põhimõtteid. (5) õppejõudude ja õpetajate stažeerimine ettevõtetes ja asutustes. Stažeerimise eesmärgiks on, et õpetaja või õppejõud omandab ettevõttes praktilisi teadmisi ja oskusi, mida hiljem õppetöös rakendada. Stažeerimise kaugem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ja õpe on paremini seostatud tööturuvajadustega. Stažeerimine toimub üks nädal (35 4

5 astronoomilist tundi) kuni neli nädalat (140 astronoomilist tundi). Täpsemad stažeerimise korralduslikud küsimused lepivad õppeasutus ja tööandja kokku (näiteks tööandja sessoonsel töökorraldusel on stažeerimist võimalik läbida tsüklitena). Stažeerimisel lepitakse kokku õpieesmärgid ning stažööril on kohustus sõnastada õpiväljundid ja tõendada õpieesmärkide saavutamist (päevik, memo vms vormis). (6) praktikute kaasamine õppetöösse. Kaasamise kaugem ja pikemaajalisem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ning õppe parem seostatus tööturu vajadustega Tegevuse raames tuuakse praktikud õppetööd läbi viima (näiteks meistriklassid, praktikumid jne). Praktik on enamasti ettevõtte või asutuse töötaja või vabakutseline, kes omab valdkonnas erialaseid oskusi ja kogemusi. Ettevõtte töötajate kaasamine õppetöösse peaks toimuma minimaalselt 4 astronoomilise tunni ulatuses ja on seotud konkreetse õppeaine/mooduli õpiväljundite omandamisega. Praktik ei pea vastama korralistele õpetajatele (õpetaja ja kutseõpetaja kutsestandard) ja õppejõududele (Kõrgharidusstandard 21) seatud nõuetele. 7. Kulude abikõlblikkus on selgitatud -s 7. Abikõlblikeks kuludeks loetakse määruse -s 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt -s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. Kõik tegevused hüvitatakse kindlasummaliste maksete alusel, mis on reguleeritud ühendmääruse -s 8 ja 15 lõikes 3. Eelkõige on oluline märkida, et kindlasummalise makse alusel makstakse toetus välja ainult projektis määratud tulemuse täielikul saavutamisel. Tulemuse osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Kindlasummalise makse suurus arvestatakse välja toetuse saaja esitatud eelarve alusel. Abikõlblik maksumus kujuneb, arvestades otsuse tegija hinnangut planeeritud kuludele. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse vaid enne abikõlblike kulude määratlemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi: tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema lubatavad, mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse saajal on võimalik ühe projekti raames taotleda toetust mitme kindlasummalise makse alusel. Siinkohal tuleb rõhutada, et toetuse saaja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid. Nendeks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka iga kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse/tulemuste saavutamist. Näiteks koolitamise tulemus on 20 koolitatud tööandja poolset praktikajuhendajat või koolitusel osaleb 30 praktikajuhendajat ja vähemalt 90% lõpetab koolituse. Koolituse puhul saab tulemust tõendada koolituse ajakava, allkirjalehtede ja tunnistuste registri väljavõttega. Lisaks peab toetuse saaja arvestama asjaoluga, et nendel juhtudel, kui ta taotleb ühes taotluses toetust erinevate tegevuste jaoks (nt praktika läbiviimine, stažeerimine, seminarid, koolitused jne) mitme kindlasummalise makse alusel, siis iga tegevus peab eraldiseisvalt panustama määruse -s 3 nimetatud eesmärgi saavutamisse. Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses. 5

6 8. Abikõlblikkuse periood on selgitatud -s 8. Meetme abikõlblikkuse periood on 1. september 2016 kuni 31. detsember Eraldi on kehtestatud projektide abikõlblikkuse periood, mis on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud tegevused toimuvad. Samuti ei saa projekt abikõllikuse periood alata enne taotlusvooru väljakuulutamise kuupäeva. Projektide maksimaalne abikõlblik periood on 24 kuud. Meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul on võimalik tegevuste lõikes kuulutada välja mitu taotlusvooru. 9. Toetuse piirsumma ja osakaal on kehtestatud -s 9. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblikest kuludest, millest 85% moodustab Euroopa Sotsiaalfondi osalus ja 15% riiklik kaasfinantseering. Juhul, kui taotleja kaasab partnereid on ühe taotluse kohta maksimaalne toetuse summa, kuni eurot. Õppeasutus võib esitada mitu taotlust ühes taotlusvoorus ning kaasata partnereid. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et taotletava toetuse maksimaalne piirsumma ühe õppeasutuse kohta on eurot, mis tähendab seda, et juhul, kui üks õppeasutus soovib teha projekti/projekte, mille kogumaksumus on üle eurot, peab ta kaasama selleks partnereid. Taotlusvooru väljakuulutamise teates antakse teada taotlusvooru eelarve. Avatud taotlusvooru kogueelarve on planeeritud eurot. Peatükk 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Paragrahvis 10 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Toetuse taotlejad ja partnerid võivad olla õppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise õigust. Praktika on õppeasutuse tasemeõppe õppekava osa ja selle kvaliteedi eest vastutab õppeasutus. Praktikat viivad läbi koostöös õppeasutus ja tööandjad ning õppeasutus omab parimat ülevaadet milliseid tegevusi on õppekava seisukohast kõige enam vaja. Õppeasutus võib tegevuste raames teha koostööd tööandjatega, ettevõtlusorganisatsioonde, erialaliitude ja/või tööandjate katusorganisatsioodega. Kuna avatud taotlusvooru eelarve on piiratud ja kõik projektid peavad panustama praktikajuhendajate koolitamisesse, siis saavad taotlejaks ja partneriks olla ainult õppeasutused. Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Toetuse taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti a määruse nr 133 Perioodi struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks (edaspidi taotluste menetlemise määrus) -s 2 nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas. Paragrahvis 11 esitatakse nõuded taotlusele. Peamised nõuded taotlusele tulenevad taotluste menetlemise määruse 4 lõikest 1. Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 1 on lisaks öeldud, et kõik projektid peavad panustama -s 3 toodud meetme tulemusse ja eesmärki. Selleks, et saavutada tulemust, peab vähemasti 35% projekti eelarvest moodustama tegevuse 1 koolituskulud. 6

7 Punktis 2 on toodud lisanõuded taotlustele, mis esitatakse 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse raames. Teises lõikes täpsustatakse milliseid kinnitusi, dokumente ja andmeid peab taotlus sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse 4 lõikes 2 sätestatule. Allpool on toodud loetelu taotluste menetlemise määruses sätestatud kinnitustest: 1) partneri nõusolek projektis osalemise kohta; 2) taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse 39 lõike 10 alusel; 3) taotleja on teadlik, et struktuuritoetuse seaduse 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; 4) taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 5) taotleja on teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu teenimise piirangutega; 6) taotleja ja partner nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel. Lisaks eeltoodule on nõutavad ka järgmised kinnitused, andmed või dokumendid: 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) partnerite kaasamise korral kinnituskiri taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest koostöökokkuleppest; 3) kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Eraldi tuleb juhtida tähelepanu nendele andmetele ja dokumentidele, mis peavad olema esitatud kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavate tegevuste puhul. Kuna kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus ainult eelnevalt määratud tulemuse täielikul saavutamisel ning kindlasummalise makse suurus arvestatakse välja toetuse saaja poolt esitatud eelarve alusel ja abikõlblik maksumus kujuneb arvestades otsuse tegija hinnangut planeeritud kuludele, on oluline, et toetuse saaja jaoks oleks selge, kuidas ta hakkab tõendama kindlasummalise makse määramise ning saavutatavate tulemuste tõendamise aluseid. Siinkohal tuleb mainida, et juhul kui ühe projekti raames tehakse mitu kindlasummalist makset, siis peab toetuse saaja tõendama iga kindlasummalise makse määramise ja saavutatava tulemuse tõendamise alust. Ühe kindlasummalise makse raames võib teha ka mitut tegevust, kuid kõik tegevused peavad moodustama terviku. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal enne toetuse taotluse esitamist seda põhjalikult hinnata. Sellest tulenevalt peab taotlus kindlasummaliste maksete puhul lisaks eeltoodule sisaldama järgmist: 1) projekti tegevuste ja nende eesmärkide kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta. 7

8 2) väljundindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta; 3) eelarve projekti tegevuste ja partnerite lõikes ning toetuse saaja hinnang planeeritud kuludele (ehk eelarve seletuskiri eelarve kujunemise kohta). Paragrahvis 12 on loetletud taotleja kohustused. Esitatav teave peab vastama kehtestatud nõuetele ja tingimustele, rakendusasutuse nõudmisel tuleb esitada lisainformatsiooni ning võimaldada nõuetele vastavuse kontrollimist. Kui projekti on kavandatud omafinantseeringut, tuleb rakendusüksuse nõudmisel tõendada selle tasumise suutlikkust. Sarnaselt tuleb mitteabikõlblike kulude projekti planeerimisel olla valmis, et nõudmisel tuleb tõendada nende tasumise võimekust. Esitatud andmetes toimunud muudatuste osas tuleb rakendusüksust sellest koheselt teavitada. Täita tuleb ka teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Peatükk 4. Toetuse taotlemine Paragrahv 13 sätestab taotlusvooru avamise tingimused. Avatud taotlusvooru kuulutab rakendusüksus välja rakendusasutuse ettepanekul. Taotlusvooru eelarvest, ajakavast ning muust asjakohasest infost (näiteks taotlusvoorus toetavad tegevused ning projektide miinimum- ja maksimumsuurused) teavitab rakendusasutus rakendusüksust kirjalikult. Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus potentsiaalseid taotlejaid üleriigilises päevalehes ja oma veebilehel. Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt 60 kalendripäeva. Meetme abikõlblikkuse perioodil võib korraldada mitu taotlusvooru kui meetme eelarve ja ajakava seda võimaldab. Lisaks eeltoodule tuleb avatud taotlusvooru väljakuulutamisel teavitada toetuse saajaid tegevuste kindlasummaliste maksete alusel hüvitamise eripärast, mis on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja paragrahvi 7 juures. Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis. Taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks ning viisil ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil. Vastav vorm kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. Peatükk 5. Taotluste menetlemine Paragrahvis 15 sätestatakse taotluse menetlemise protseduur ja rakendusüksuse toimingud. Lõikes 4 on täpsustatud, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates selle esitamise tähtpäevast. Tähtaeg võib pikeneda kui taotlejale rakendusüksuse poolt puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Paragrahvis 16 esitatakse, kuidas teostab rakendusüksus taotluste nõuetele vastavuse kontrolli ning millistel juhtudel tunnistab rakendusüksus taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastava otsuse. 8

9 Paragrahv 17 kirjeldab hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtteid. Hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Vajadusel kaasab rakendusüksus hindamisprotsessi eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni liikmed ja vajadusel kaasatavad täiendavad eksperdid on kompetentsed, erapooletud ning vastavad teistele STS 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Paragrahv 18 sätestab projektide hindamise, valikukriteeriumid ja valiku korra. Lõikes 1 tuuakse ära valikukriteeriumid ja osakaalud, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte: 1) projekti mõju käesoleva määruse -s 3 nimetatud meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele sh sihtgrupi suurus 40% koondhindest. Hinnatakse, kui suuresti projekt panustab meetme eesmärki ning kui suurt sihtrühma nt koolitatakse praktikajuhendajaid ja ettevõtteid kaasatakse. Kuidas seatud indikaatorid ja tulemused aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele. 2) projekti ja tegevuste põhjendatus 25% koondhindest. Hindamisel lähtutakse kui hästi on taotleja (ja partnerid) põhjendanud tegevusi oma õppeasutuses välja toodud probleemidest lähtuvalt ja praktikaarendamise seisukohast. 3) projekti kuluefektiivsus sh partnerite kaasatus 15% koondhindest. Hinnatakse kulude mõistlikkust ja vajalikkust. Kui projekti on kaasatud partnerid, siis kuidas tagab see kulude kokkuhoiu. 4) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia 15% koondhindest. Hinnatakse taotleja (ja partnerite) suutlikust projekti ellu viia, kas neil on piisavalt inimressurssi jm vahendeid. 5) jätkusuutlikkus 5 % koondhindest. Hinnatakse kas ja kuidas suudab taotleja (ja partnerid) toetatud tegevusi või tulemusi ellu viia ka peale projekti rahastuse lõppu. Paragrahvis 19 tuuakse ära taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Paragrahv 20 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks taotluste menetlemise määruse 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatule käesoleva määruse 16 lõikes 7 ja 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse 19 lõikele 1. Lõikes 2 sätestatakse, et menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse 8 lõike 2 punkti 10 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Lõigete 3 ja 4 põhjal märgitakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses taotluse menetlemise määruse 8 lõikes 5 sätestatud teave ja edastatakse elektrooniliselt struktuuritoetuste registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Paragrahv 21 kehtestab taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise. Osaliselt rahuldada võib taotluse vastavalt menetlemise määruse 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. Vastavalt ühendmääruse 2 lõikele 2 loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses 9

10 või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.samuti võib taotluse osaliselt rahuldada, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad taotletust väiksema summaga ning juhul kui taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse võib taotluste menetlemise määruse 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse 20 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul. Täiendavalt sätestatakse lõikes 4, et otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. Peatükk 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 22 sätestatakse, et otsuse muutmine ei ole lubatud, kuna tegemist on kindlasummaliste maksete alusel antava toetusega. Toetus antakse ainult kindlasummaliste maksete alusel ja taotluse rahuldamise otsuses määratletud tulemuste täielikul täitmisel. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi struktuuritoetuse seaduse 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse 45 lõike 1 alusel. Peatükk 7. Toetuse maksmise tingimused Paragrahvis 23 esitatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt perioodi struktuuritoetuse seaduse -des 28 ja 29, ühendmääruse -des ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatele tingimustele. Eelnõuga nähakse ette toetuse saajate poolt maksetaotluste esitamist rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt maksete tegemisele eelnevad tegevused, maksetaotluse menetlemise osalist või täieliku peatamist perioodi struktuuritoetuse seaduse 30 lõikes 1 sätestatud juhul, maksetaotluses ilmnenud puuduste kõrvaldamise korda ning lõppmaksete tegemist. Kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus välja ainult peale seda, kui kõik tegevusele eelnevalt määratud tulemused on täielikult saavutatud ja nende tulemuste saavutamine on toetuse saaja poolt tõendatud. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Ühe projekti raames on lubatud teha mitu kindlasummalist makset. Peatükk 8. Aruannete esitamine Paragrahv 24 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda. Aruande vormi ja aruandes esitatava teabe kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel. 10

11 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra või kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuse ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse ning toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka rakendusüksuse nõudmisel. Lõikes 6 sätestatakse lõpparuande esitamise aeg. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Peatükk 9. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Paragrahvis 25 tuuakse toetuse saaja ja partneri kohustused. Toetuse saaja peab tagama perioodi struktuuritoetuse seaduse -des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Sealhulgas peab toetuse saaja koguma osalejate kohta nõutud andmeid ning esitama neid rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja ajal. Lisaks peab toetuse saaja tõendama kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani. Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt perioodi struktuuritoetuse seaduse -le 25. Paragrahvis 26 tuuakse toetuse saaja ja partneri õigused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Samuti antakse võimalus seisukohtade esitamiseks puuduste kõrvaldamise raames. Paragrahvis 27 esitatakse rakendusüksuse kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. Paragrahvis 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise kord. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi struktuuritoetuse seaduse -des ja ühendmääruse -des sätestatule. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viisist vadatavat struktuuritoetuse seaduse -s 49le. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. V Määruse mõjud Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 11

12 Määruse rakendamisel elluviidavad tegevused omavad mõju regionaalsele arengule, infoühiskonna edendamisele, aitavad kaasa võrdsete võimaluste tagamisele. Tegevused ei oma mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale ja ühtsele riigivalitsemisele. Toetatavad tegevused ei ole kavandatud eraldi ühegi läbiva teema probleemide lahendamiseks, tegelik mõju sõltub konkreetsetest projektidest. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemade kaupa. Regionaalne areng Kõige otsesem ja tugevam mõju on planeeritud toetavatel tegevustel regionaalsele arengule. Õppeasutuste praktikabaaside laiendamine ja praktika kvaliteedi tõstmine mõjutab regionaalarengut eelkõige kõigi piirkondade kestliku ja piirkondade vahelisi erinevusi ühtlustava arengu soodustamise kaudu. Tegevused panustavad Eesti eri piirkondade tööhõive kasvu ning aitavad kohapealset tööjõudu siduda paremini piirkondade ettevõtete arenguvajadustega. Toetades õppeasutuste ja tööandjate koostööd on meetmel mõju ka piirkondade sisesele koostööle, mis loob eeldused piirkonna arengu ühishuvisid realiseerivaks arendustegevuseks ning tugevdab omavalitsuste võimekust ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Tegevusse kaasatakse piirkondlikke ettevõtteid, kus pakutakse õppuritele võimalusi. Õppeasutused saavad lähtuda just oma piikonna vajadustest projekti tegevuste kavandamisel. Infoühiskonna edendamine Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvalt on meetmel mõju infoühiskonna edendamisele. Esialgselt oli meetme raames planeeritud luua praktika ja töökohapõhise õppe infosüsteem, mida ei looda selle meetme raames. Samas kõigis kutseõppeasutuste õppekavades on kohustuslik omandada infotehnoloogiline pädevus, mis on lähtuvalt kutseharidusstandardist - infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat. Tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel kasutatakse võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi mille tulemusena tekib laiem infoühiskonna edenemist toetav mõju. Võrdsete võimaluste tagamine Kutse- ja kõrgharidusse võivad astuda erinevas vanuses õppurid, olenemata nende soost, emakeelest või rahvuslikust kuulumisest. Projektidesse kaasatakse erinevaid tööandjaid, kellel on huvi ja soov praktikat arendada. Koolitustel käsitletakse erivajadustega õppurite vajaduste märkamist, nendega arvestamist ja nende toetamist. Tööandjate teadlikkus erivajadustest suureneb ning võimaldab erivajadustega õppuritele pakkuda sobivamaid praktikakohti ja tõsta tööpraktika kvaliteeti. VI Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatati EISis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA Innovele, Rektorite nõukogule, Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ja Kutsehariduse edendamise ühingule. Eelnõu kooskõlastasid 12

13 Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid vaikimisi. Helen Põllo kutsehariduse osakonna juhataja 13

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.09.2014, 11

Rohkem

Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu

Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri veebruar 2019. a käskkirjaga nr Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1 Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

KÄSKKIRI nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli a määruse nr 264 Maaelumi

KÄSKKIRI nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli a määruse nr 264 Maaelumi KÄSKKIRI 20.09.2018 nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord 2018. aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 Maaeluministeeriumi põhimäärus 8 lõike 2 punkti 3 alusel ning

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Kultuuriministri määruse Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1

Kultuuriministri määruse Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Kultuuriministri määruse Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Norra kord

Norra kord EESTI - NORRA KOOSTÖÖPROGRAMM GREEN ICT VÄIKESKEEMI PROGRAMMI KORD JA TINGIMUSED Sisu tutvustus: Käesolev programmi kord (edaspidi Programmi kord) sätestab Norra finantsmehhanismist rahastatava programmi

Rohkem

Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega nr 44 Kogukondliku turvalisuse aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse aas

Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega nr 44 Kogukondliku turvalisuse aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse aas Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega 07.03.19 nr 44 Kogukondliku turvalisuse 2019. aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse 2019.-2020. aasta toetusvoorude tingimused (edaspidi tingimused) on

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi valits

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi valits Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri 29.05.2017 1. Sissejuhatus Vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2016 2019 seab eesmärgiks töötada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ KA1 ÜKT Avaseminar 09.06.2015 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 09.06.2015 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti kirjeldus (taotlus) Lisa II, Projekti eelarve Lisa

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem