Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid Euroopa Liidu dokumendid Euroopa

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid Euroopa Liidu dokumendid Euroopa"

Väljavõte

1 Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid Euroopa Liidu dokumendid Euroopa Euroopa Liidu Läänemere strateegia Riiklikud dokumendid Strateegia Eesti Üleriigiline planeering Eesti Regionaalsed dokumendid Lääne-Virumaa arengustrateegia Lääne-Virumaa maakonnaplaneering Väliskeskkonna majanduslikud tegurid Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid Rahvastikuprotsessid Sotsiaalne toimetulek Turvalisus Haridus Haljala vald Haljala valla kirjeldus Ajalooline taust Asend Rahvastikuprotsessid Üldine rahvaarv ja protsessid Kohaliku omavalitsuse korraldus Haridus, kultuur ja sport Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus

2 4.3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond Ettevõtlikkus ja järjepidevus Valik andmeid

3 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid 1.1 Euroopa Liidu dokumendid Euroopa Pärast aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimisi pani Euroopa Liit paika prioriteedid, mis kujundavad poliitilist tegevuskava kuni aastani. Need prioriteedid aitavad toime tulla ELi ja siinsete kodanike peamiste probleemidega, olgu need siis poliitilised, majanduslikud või ühiskondlikud. Prioriteedid töötati välja ELi juhtide, liikmesriikide ministrite, ELi institutsioonide ja Euroopa Parlamenti valitud poliitiliste rühmituste vahelise dialoogi põhjal. Juunis 2019 esitasid ELi juhid oma prioriteedid ELi strateegilises tegevuskavas aastateks Tegevuskavast saadi innustust ka Euroopa Komisjoni poliitiliste prioriteetide koostamiseks enne viieaastase ametiaja ametlikku algust. ELi uus strateegiline tegevuskava aastateks Eesmärgid: Kodanike ja vabaduste kaitsmine ELi välispiiri tulemuslik kaitsmine ja tervikliku rändepoliitika arendamine. Võitlus terrorismi ning piiriülese ja internetikuritegevusega, ELi vastupanuvõime suurendamine nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusest tingitud õnnetuste suhtes. Tugeva ja elujõulise majandusliku baasi arendamine Vastupidava majanduse ülesehitamine majandus- ja rahaliidu süvendamise teel, pangandusja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimine, euro rahvusvahelise rolli tugevdamine, oskustesse ja haridusse investeerimine, Euroopa ettevõtluse toetamine, digipöörde võimaluste kasutamine ning tugeva tööstuspoliitika arendamine. Kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine Investeerimine rohealgatustesse, et parandada õhu ja vee kvaliteeti, edendada säästvat põllumajandust ning säilitada keskkonnasüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust. Tulemusliku ringmajanduse ning hästi toimiva ja säästvat, turvalist ja taskukohast energiat pakkuva ELi energiaturu loomine. Kiirem üleminek taastuvatele energiaallikatele ja energiatõhususele, mille käigus väheneks ELi sõltuvus välistest energiaallikatest. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine. Euroopa huvide ja väärtuste edendamine ülemaailmsel tasandil Jõulise välispoliitika väljakujundamine, mis hõlmaks ambitsioonikat naabruspoliitikat ja laiaulatuslikku partnerlust Aafrikaga. Kogu maailmas rahu, stabiilsuse, demokraatia ja inimõiguste propageerimine. Jõuline kaubandustegevus kooskõlas mitmepoolsuse ja ülemaailmse reeglitel põhineva rahvusvahelise korraga. Suurema vastutuse võtmine julgeoleku ja kaitse eest ning sealjuures tihe koostöö NATOga. 3

4 Euroopa Komisjoni prioriteedid aastateks (poliitilised suunised) 1. Euroopa roheline kokkulepe ELi kujundamine tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega kohaks, nii et säilib Euroopa looduskeskkond, tullakse toime kliimamuutustega ja Euroopa muutub aastaks CO2-neutraalseks ja ressursitõhusaks. 2. Digiajastule vastav Euroopa Investeerimine ettevõtetesse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, andmekaitse ümberkujundamine, inimestele paremate võimaluste loomine, pakkudes neile uue põlvkonna tehnoloogiate jaoks vajalikke oskusi, ning vastavate reeglite kujundamine, et seeläbi kasutada digipöörde võimalusi. 3. Inimeste hüvanguks toimiv majandus ELi majanduse tugevdamine, mille käigus kindlustatakse töökohti ja vähendatakse ebavõrdsust, toetatakse ettevõtteid, süvendatakse majandus- ja rahaliitu ning viiakse lõpule kapitaliturgude liidu loomine. 4. Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine ELi hääle rahvusvahelisel areenil paremini kuuldavaks tegemine; selleks parandatakse meie ülemaailmset positsiooni tugeva, avatud ja õiglase kaubanduse, mitmepoolsuse ja reeglitel põhineva maailmakorra eestvedajatena. Suhete tugevdamine naaberriikide ja partneritega ning ELi kriisiohje alase suutlikkuse suurendamine tsiviil- ja sõjalise võime kaudu. 5. Euroopaliku eluviisi edendamine Põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte kui võrdsuse, sallivuse ja sotsiaalse õigluse alustalade kaitsmine. Julgeolekuohtudega tegelemine, tarbijate kaitsmine ja võimestamine ning seadusliku ja turvalise rände võimaluste parandamine üheaegselt ELi välispiiride tõhusa kaitsmise, ELi varjupaigasüsteemi ajakohastamise ja partnerriikidega tehtava tiheda koostööga. 6. Uus hoog Euroopa demokraatiale Euroopa demokraatlike protsesside tugevdamine, selleks tugevdatakse suhteid Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentidega, kaitstakse ELi demokraatiat välise sekkumise eest, tagatakse läbipaistvus ja ausus kogu õigusloome protsessis ning kaasatakse ELi kodanikud laialdasemalt ELi tuleviku kujundamisse. Allikas: 4

5 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia Euroopa Liidu Läänemere strateegia neli peamist arengusuunda: Läänemere piirkonna muutmine keskkonnasäästlikuks piirkonnaks Läänemere piirkonna muutmine heaolupiirkonnaks Läänemere piirkonna muutmine juurdepääsetavaks ja atraktiivseks piirkonnaks Läänemere piirkonna muutmine turvaliseks piirkonnaks Lisaks sätestab Euroopa Liidu Läänemere arengustrateegia arengusuundade elluviimise seisukohalt olulised horisontaalmeetmed: Koondada kättesaadavad rahalised vahendid ja ühtlustada poliitika Läänemere piirkonna strateegia prioriteetide ja meetmete rakendamiseks. Teha koostööd EL-i direktiivide ülevõtmise vallas, nii et riiklike rakenduseeskirjadega ei tekitataks ebavajalikke takistusi ning hõlbustataks riikidevahelisi algatusi ja koostööd. Töötada välja integreeritud merendusalase juhtimise struktuurid Läänemere piirkonnas. Saada katseprojektiks merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel ning võtta kasutusele varajasi meetmeid Läänemere taastamiseks. Edendada mereala ruumilise planeerimise kasutamist kõigis Läänemere äärsetes liikmesriikides ja töötada välja ühtne lähenemisviis seoses piiriülese koostööga. Kavandada edukad katse- ja näidisprojektid täiemahulisteks meetmeteks. Kasutada poliitiliste otsuste tegemisel teadusuuringute tulemusi Läänemere piirkonna ühiste uurimisprogrammide kaudu. Tagada kiire lairibaühendus maapiirkondades kasutades maakogukondade ühendamiseks kommunikatsioonivõrkudesse kohalikke lahendusi. Määrata kindlaks ja rakendada Läänemere vesikonna osa Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgust (EMODNET) ning täiendada sotsiaalmajanduslikke andmeid. Luua Läänemere piirkonda identiteet laiema piirkonna tasandil ja ühtse visiooni alusel. Toetada kalanduspiirkondade säästvat arengut Euroopa Kalandusfondi (EEF) rakenduskavade ja ühenduste FAR-NET võrgustiku raames. 5

6 1.2 Riiklikud dokumendid Strateegia Eesti 2035 Koostamisel on riigi pikaajaline strateegia Eesti 2035, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia koostamist veavad kõikide huviliste osalusel riigikantselei ja rahandusministeerium Üleriigiline planeering Eesti Üleriigilise planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused igas Eesti asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega, millest lähtub ka dokumendi visiooni püstitus: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastatud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Eesti on strateegiline dokument, mis seab eesmärgiks otstarbeka ruumikasutuse saavutamise Eesti kui terviku mastaabis ning seab keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Koostöös valminud planeering on ühiskondlik kokkulepe riigi ruumilise arengu suunamiseks. Allikas: 6

7 1.3 Regionaalsed dokumendid Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 strateegilised eesmärgid: Säilitatud loodus- ja elukeskkond tasakaalustatud maakasutuse kaudu. Suurem majanduslik- ja logistiline integreeritus Põhja-Eesti regioonis. Rahvusvaheliste arengukoridoride sõlmpunktid maakonnas. Sotsiaalsete teenuste kõrge kvaliteet ja kättesaadavus. Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime maakonna kompetentsist lähtuvalt. Elukestva õppe võimaluste tagatus läbi kõrg-, kutse- ja huvihariduse maakonnas. Maakonnas rahvusvahelist koostöövõrgustikku omav teadus- ja arenduskeskus, mis pakub teadus- ja arendustöö teenuseid regionnile omases kompetentsivaldkonnas. Maakonna arendamise põhilised väärtused: Tasakaalustatud - võimalikult kõigi huvigruppide huvide arvestamine Koostöö- arusaam, et eesmärke on lihtsam saavutada koos Integreeritus- enda nägemine suurema võrgustiku osana ja toetumine sellele Paikkondlikkus- kohalikke elanikke ja võimalusi kaasav ning tunnustav lähenemine Maakonna arengustrateegia eesmärgid 2030 valdkondade kaupa: Looduskeskkond: Kaasajastatud jäätmekogumisüsteem Määratletud aktiivse ranna- ja looduspuhkuse alad Minimiseeritud energiakaod kaugküttesüsteemides ning maksimaalne energiasääst tänavavalgustuses Väikeasulate ühisveevärk- ja kanalisatsioon kaasajastatud Rohkem alternatiivenergia ja energiasäästu lahendusi Tasakaalustatud maakasutus planeeritud Mitmekesisem ja kättesaadavam keskkonnaharidus Ühendused: Alustatud regulaarset laevaühendust Kunda-Kotka vahel Kaasajastatud maakonna olulised transpordisõlmed Rajatud prioriteetsed jalg-ja jalgrattateed Kaasajastatud maakonna ühistranspordiliinivõrk Alustatud väikesadamate võrgustiku arendustööga Loodud eeldused logistikakeskuste tekkeks Ettevõtlus: Toimivad ettevõtlusalad Head ühendused töö- ja tööjõuareaalidega Suurenenud noorte ettevõtlikkus ja noorte poolt loodud ettevõtete arv Ametiõppe tihenenud seos piirkonna ettevõtlusega Mitmekesisem külastuskeskkond Arendatud ranna-ja looduspuhkusealad Tunnustatud turismimarsruudid 7

8 Sotsiaalne keskkond: Korrastatud üldharidusvõrk Välja arendatud tervisekeskused koos filiaalidega Välja arendatud mitmeteenuselised kogukonnakeskused Toimivad ja kättesaadavad kvaliteetsed sotsiaalteenused Tunnustatud elamiskeskkond Lääne-Virumaa maakonnaplaneering Kehtivas Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus on välja toodud üldistest trenditest lähtuvalt peamised arengu suundumused ja eesmärgid: Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik Energiatehnoloogiate arendamiste soodustamine, kaugtöö võimaluste arendamine, üld- ja ametihariduse kaasajastamine, sotsiaalsete teenuste parema kättesaadavuse arendamine. Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv Hõbemajanduse all olevate eakatele suunatud toodete ja teenuste arendamine, võimalusel sellega seoses uute töökohtade loomine. Sotsiaalse taristu ja teenuste kättesaadavuse parendamine, eriti ääremaistes piirkondades. Üldine linnastumine Linnastumine kui Tallinna ja tema mõju Eestile. Ka Lääne-Virumaalt inimeste suundumine sinna ning osade teenuste, näiteks hariduse ja eriarsti teenuste mõjutamine. Pendelrändeks võimaluste loomine, Tallinna lähiümbrusena pakkuda ja soodustada rahulikku elukeskkonda elanike kasvuks. Kasvav mobiilsus Inimeste liikuvus ja liikumistarve märgatavalt suurenenud. Suurem autostumine ning töökohtade koondumine keskustesse. Maakonna transpordivõrgu kujundamisel tuleb leida erinevaid ja tõhusaid viise erinevate liiklusvahendite integreerimiseks. Hoida transporditaristu kvaliteeti, mis võimaldaks ka ääremaistes piirkondades sedasi elada. Kliima muutumine Põllumajandusliku tootmise prognoositav suurenemine maakonnas, kõrgema boniteediga põllumajandusmaade ning põhjavee varude väärtustamine. Võib anda võimaluse alternatiivenergiaallikate kasutuselevõtuks, näiteks tuule- ja päikeseenergia. Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv Hoida puhta looduse imidžit majanduse, eeskätt turismi, arendamise seisukohalt. Taastuvenergia kasutamise laiendamine maakonnas. Biotehnoloogiate soodustamine. Nutikama elektritaristu eelistamine. Maakonnaplaneeringus on eraldi välja toodud ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Elamisvõimalused tuleb tagada ka kahaneva ja vananeva rahvastiku tingimustes, 8

9 samas peab planeeringulahendus näitama võimalusi asustuse arendamiseks, selleks et negatiivseid rahvastikuprotsesse pidurdada või ka peatada. Toimepiirkond on oluline inimeste igapäevaste vajaduste parima rahuldamise vahendina, sest just need on keskse tähtsusega inimeste elukvaliteedi ja elatusvahendite tagamisel. Maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine Tähtsaimaks loodusvaraks on põhjavesi. Selle tasakaalukas kasutamine (põllu)majanduslikuks tegevuseks. Rohemajanduse baasil puhkealade arendamine ja soodustamine. Parima võimaliku tehnoloogia rakendamine maavarade kasutamisel. Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna parem integreeritus Tallinna ja Narva suunas transpordi ühendusvõimaluste parandamine maanteetranspordi, kuid eelkõige raudteetranspordi osas võimaldab siduda regionaalse toimepiirkonna ühtseks tervikuks ning vähendab aegruumilisi vahemaid, luues eelduse ulatusliku tööjõuareaali tekkeks. Parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga Reisilaevaühenduse loomine läbi Kunda. Logistikakeskuste loomine Kundas ja Tapal võimaldaks väärindada kaupu ning olla ühenduskohaks kaubavoogude liikumisel Euroopaga. Reisirongi liikluse parendamine ning erinevate transpordiliikide integreerimine. Toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik Lisaks maakonnakeskusele arendada tugi-toimepiirkondade keskusi, eriti töökohtade loomise ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Teeninduskeskuste sidustamine läbi intelligentsete transpordisüsteemide. 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid Joonis 1. Eesti sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu Statistikaamet Eesti riigi sisemajanduse koguprodukt on alates majanduslangusest saati olnud tõusutrendil ning Rahandusministeerium hetkel selle kasvu pidurdumist ette ei näe. Majanduskasvu peamisi eestvedajaid oli ehituse, sellele järgnes veondus ja laondus, mille osa majanduskasvus oli viimase kuue aasta suurim. Majanduskasvu andsid märkimisväärse osa ka töötlev 9

10 tööstus ning info ja side. Ainsana pidurdasid märgatavalt majanduskasvu põllumajandus, metsandus ja kalandus. Joonis 2. Lääne-Virumaa sisemajanduse koguprodukt Statistikaamet Lääne-Virumaa SKP on maakondade võrdluses viiendal kohal. Lääne-Virumaa palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 2019.aastal oli 1165 eurot (9.koht maakondade seas), Eesti keskmine 1317 eurot. Maakonna tööhõive määr 2019.aastal oli 61,6% Joonis 3. Tööstustoodangu dünaamika Lääne-Virumaal Statistikaamet Tööstustoodang jooksevhindades näitab kui suurel hulgal piirkonnas on rahalises väärtuses toodetud. Tööstustoodangu muutus näitab, et majanduskasvu aegadel suurenes jõudsalt ka tööstustoodang, majanduskriis mõjutas tööstustoodangu hinnalist mahtu negatiivselt. Märkimisväärne on see, et peale kriisi saavutati kaheks aastaks kriisieelne tase, kuid seejärel tööstustoodang jooksevhindades järjekordselt langes, kuid pärast seda on jätkunud tõusutrend. Tööstustoodangu languse tõttu võib piirkonnas vajadus tööjõu järele langeda. 10

11 Joonis 4. Regionaalse SKP jaotus majandussektorite kaupa Lääne-Virumaal Statistikaamet Lääne-Virumaal annavad kõige suurem osa SKP-st teenuste pakkumise sektor. Tööstus ja ehitussektor jääb oma mahult teenindussektorist kergelt alla. Kolmanda majandussektoripõllumajandus, metsamajandus ja kalapüük - koguprodukt on teiste sektorite omast mitu korda väiksem. Joonis 5. Lääne-Viru maakonna väliskaubanduse dünaamika Statistikaamet Lääne-Virumaa eksport ületab importi. Nii eksport kui import on mõlemad tihedalt seotud riikliku majanduse tõusu ja langusega. Märkimisväärne on asjaolu, et impordi tase pole märkimisväärselt suurenenud võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Import on viimase paari aastaga jõudnud majanduslanguse eelsele tasemele. Lääne-Viru maakonna eksport on seevastu võrreldes kümne aasta taguse ajaga tõusnud ning ületanud kümnendi alguse seisu. Kõrgest ekspordimahust võib välja lugeda, et kohalikud ettevõtted on leidnud kasulikud turud väljaspool Lääne-Viru maakonda. 11

12 Joonis 6. Majutatute ööbimised Lääne-Virumaal Statistikaamet. Majutatud inimeste arv Lääne-Viru maakonnas on viimaste aastate jooksul üldises tõusutrendis. Majutuste kiire kasv viitab võimalikule piirkonna turismimajanduse kasvule ning selle potentsiaalile. 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid 3.1 Rahvastikuprotsessid Lääne-Virumaa rahvastiku arv ja prognoos kuni 2030 Joonis 7. Lääne-Virumaa elanike arvu muutus ja prognoos kuni Statistikaamet Statistikaameti andmetel on Lääne-Viru maakonna elanike arv olnud viimase 15 aasta jooksul pidevas languses, välja arvatud 2016., ja aasta, kui elanikke lisandus seisuga elas Lääne-Viru maakonnas inimest. Samas prognoosib Statistikaamet Lääne-Viru maakonna rahvastiku kahanemise jätku. Prognoosi järgi elab aastal Lääne-Virumaal inimest. Elanike arvu kahanemine jätkub suure tõenäosusega ka peale aastat. 12

13 Joonis 8. Lääne-Virumaa soolis-vanuseline püramiid aasta seisuga. Statistikaamet Soolis-vanuselise jaotuse osas on näha, et nooremas vanuses on mehi rohkem, kuid mida vanem vanusegrupp, seda rohkem on naisi ja nii on maakonnas kõige tugevamini esindatud keskealised ja vanemad naised. Vanusegruppides üle 60 eluaasta naiste ülekaal süveneb veelgi. 3.2 Sotsiaalne toimetulek Toimetulekutoetused Lääne-Virumaal Toetused kokku, tuhat eurot Joonis 9. Toimetulekutoetuste dünaamika Lääne-Virumaal (tuhat eurot). Statistikaamet Makstud toimetulekutoetused Lääne-Virumaal alates aastast on selgelt seotud riikliku majandusolukorraga. Majanduskasvu aegadel makstud toimetulekutoetuste summad kahanesid, koos majanduslangusega kasvasid ka makstud toimetuleku toetuste summad. Peale majanduskriisi on makstud toimetulekutoetused hakanud langema. 13

14 Töötuse määr Lääne-Virumaal, protsentides ,4 11,1 9,7 9 8,2 6,4 10,1 6,2 6,6 4, Joonis 10. Töötuse määr Lääne-Virumaal Statistikaamet Kümnendi alguse majanduslangus tõi kaasa ka hüppelise töötuse määra kasvu, mis on alates aastast langenud kuni aastani, mil see jällegi märgatavalt tõusis. 3.3 Turvalisus 2500 Registreeritud kuritegude arv Lääne-Virumaal Joonis 11. Registreeritud kuritegude arv Lääne-Virumaal Statistikaamet Lääne-Viru maakonnas on kuritegude arv alates aastast langenud. Viimastel aastatel on langus olnud märgatavalt suurem võrreldes varasemasega. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on registreeritud kuritegudega. 3.4 Haridus Lääne-Virumaal on 4 lastead-algkooli, 21 põhikooli, 11 gümnaasiumi ning 6 kutse- ja kõrgkooli. Õpilaste arv maakonna üldhariduskoolides on kahanenud kõige rohkem just 3. kooliastmes ja gümnaasiumiastmes, aga koolivõrk viimastel aastatel olulisel määral muutunud ei ole. Seoses riigigümnaasiumi rajamisega Rakverre toob lähitulevik kaasa muutusi eelkõige gümnaasiumiastme korralduses. Maakonnas saab kutseharidust omandada neljas ja kõrgharidust kahes haridusasutuses. Õpilaste arvu vähenemine annab tunda ka kutse- ja kõrgharidusasutuste tasemel, mis tähendab sisulist omavahelist konkureerimist õpilaste pärast. Maakonna arengu mõistes on oluline, et maakonnas säiliks nii kutsekui ka kõrghariduse omandamise võimalused. Kuna õppeasutuse säilimine on seotud õppida soovivate õpilaste arvuga, on vaja pakkuda kaasajastatud ja tulevikku vaatavaid õppekavu. Need 14

15 peavad olema rohkem seotud maakonna ettevõtluskompetentsidega, selleks et siduda koolilõpetajaid edaspidi maakonnaga ja ühtlasi tagada kohalike ettevõtjate suurem toetus kutseharidusasutuste tegevusele maakonnas. 15

16 4. Haljala vald 4.1 Haljala valla kirjeldus Ajalooline taust Tänane Haljala vald asetseb põhijoontes 13. sajandil Rebala muinaskihelkonna jagamisel moodustunud kahe kirikukihelkonna Haljala ja Kadrina aladel. Taani hindamisraamat aastast 1241 loetleb lisaks Haljalale (tollal Halelae) veel 35 siitkandi küla. Et 15. sajandi algul lahutati Haljalast Rakvere kirikukihelkond, jäi Haljala kui kihelkonna senine tuumikala nüüdsest selle kaguserva. Umbes 500 km² suurune Haljala kihelkond hõlmas kuni 20. sajandi alguseni lisaks praegusele Haljala vallale enamiku endisest Vihula vallast, aga ka tükke Kadrina, Rakvere, Sõmeru ja Viru-Nigula vallast. Vald kui haldusterritoriaalne üksus hakkas Eestis kujunema 19. sajandi algul seoses pärisorjuse kaotamisega, tähistades esialgu talurahva omavalitsuslikku kogukonda ühe mõisa piires. Nii tekkis Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda, ent Haljala valda nende seas polnud määravaks sai sellenimelise mõisa puudumine - Haljala kirikuküla oli küll kihelkonnakeskus, kuid kuulus Idavere mõisale). Ülemaalise haldusreformi käigus aastail liideti väikesed mõisavallad kolmeks suuremaks Aaspere, Vihula ja Varangu e. Maarja vallaks. Tänane Haljala vald jagunes toona põhiosas Varangu ja Aaspere vahel. Haljala vald omavalitsusüksusena asutati 1917 aastal ning hõlmas Aasperest, Vihulast ja Varangust eraldatud Haljala, Maheda, Idavere, Põdruse, Essu, Katela, Vanamõisa, Potsu, Tatruse, Kisuvere, Lihulõpe ja Veltsi külad. Esimeseks vallavanemaks valiti August Bergmann (Pärgma) Idaverest. Põhijoontes seesugusena, arvestamata väiksemaid piirimuutusi aastatel, püsis Haljala vald kuni maakondade ja valdade likvideerimiseni Eestis Seejärel jagati senine vald Haljala, Põdruse ja Varangu külanõukoguks, viimased kaks ühendati peagi Haljalaga liideti Haljala külanõukoguga esmakordselt ka Aaspere piirkond (1950 kaotatud Aaspere vald oli vahepeal jagunenud Viitna, Võipere ja Vihula külanõukogude vahel) aastail välja kujunenud Haljala külanõukogu territoorium sai tänase valla aluseks. Haljala külanõukogu sai taas omavalitsusliku staatuse vallana Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega 30. aprillil Kuni 2017.aasta oktoobrini omavalitsusena tegutsenud Vihula vald asus kahe ajaloolise kihelkonna Haljala ja Kadrina aladel. Vihulat on esmakordselt mainitud aastal Võsu ajalugu ulatub aastasse 1510, kus Palmse mõisa müügiürikutes räägitakse Võsu ranna elanikest. Eesti Vabariigi algusaegadel kuulus Vihula valla idapoolne osa Haljala kihelkonda ja selle piirkonna omavalitsusüksuseks oli Vihula vald. Läänepoolne osa kuulus Kadrina kihelkonda ja selle piirkonna omavalitsusüksuseks oli Palmse vald, kuhu kuulus ka Võsu, mis oli kujunenud omanäoliseks ja heakorrastatud väikeasulaks. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Vihula valla territooriumil Vihula külanõukogu ja Võsu külanõukogu, mis aastal 1971 muutus Võsu alevinõukoguks (koos Käsmuga). Okupatsiooni perioodi vältel kuuluti vaheldumisi Loksa rajooni ja Rakvere rajooni koosseisu a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumi seadlusega kehtestati Vihula vallale omavalitsuslik staatus ja 30. juulil a moodustati Võsu aleviku ja aastast Võsu aleviku koosseisu kuulunud Käsmu küla alusel Võsu vald. Juba aastal alguse saanud ja vahelduva eduga kestnud Võsu ja Vihula valla ühinemisprotsessi tulemusena otsustas Vabariigi Valitsus a määrusega nr 180 moodustada senise Vihula ja Võsu valla baasil uus omavalitsusüksus Vihula vald, keskusega Võsul. Haljala vald moodustus Haljala valla ja Vihula valla ühinemise teel kohalike omavalitsuste korraliste valimiste järgselt 25. oktoobril

17 4.1.2 Asend Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas, piirnedes idast Viru-Nigula, läänest Kuusalu ja lõunast Rakvere ning Kadrina vallaga. Valla pindala on 550,14 km². Valla põhjaosa asub Soome lahe rannikul, keskosa paikneb Viru lavamaal ning lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalamil. Valla koosseisu kuulub mitmeid saari, nende seas Kuradisaar (tuntud ka Saartneem, Roosisaar), Põhja-Uhtju ja Lõuna-Uhtju (tuntud ka Suur ja Väike Krummal), Älvi saar ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, mis asub mandrist 26 km kaugusel. Valla keskuseks on Võsu alevik, millest maakonna keskus Rakvere asub 35 km kaugusel ning pealinn Tallinn 80 km kaugusel. Joonis 12. Haljala valla kandid koos rahvaarvuga Administratiivselt jaotub Haljala vald 72 külaks ja Haljala ning Võsu alevikuks. Valla territoorium on jaotunud kümneks kandiks (läänest itta suunal): Käsmu kant 153 elanikku: Käsmu külas; Võhma-Palmse kant 406 elanikku: Metsanurga, Muike, Palmse, Sakussaare, Võsupere, Aasumetsa, Ilumäe, Joandu, Tõugu, Uusküla, Vatku, Võhma, Eru, Korjuse külades; Sagadi-Vergi kant 318 elanikku: Kakuvälja, Lauli, Oandu, Sagadi, Tepelvälja, Altja, Mustoja, Pihlaspea, Vergi, Koolimäe, Natturi, Lahe, Lobi, Pedassaare külades; Vihula-Annikvere kant 345 elanikku: Adaka, Annikvere, Metsiku, Noonu, Salatse, Vila, Villandi, Haili, Karula, Kosta, Paasi, Tiigi, Vihula külades; Karepa kant 259 elanikku: Andi, Eisma, Karepa, Kiva, Pajuveski, Rutja, Tidriku, Toolse, Vainupea külades; Võsu kant 450 elanikku: Koljaku külas ja Võsu alevikus; Haljala kant 1457 elanikku: Auküla, Idavere, Lihulõpe, Tatruse, Vanamõisa, Kisuvere, Võle külades ja Haljala alevikus; Aaspere kant 435 elanikku: Aaspere, Kavastu, Kõldu, Kärmu, Liiguste, Sauste külades; Essu kant 366 elanikku: Aasu, Essu, Põdruse külades ja Varangu kant 146 elanikku: Aaviku, Kandle, Pehka ja Varangu külades. 17

18 Elanike arvu poolest on suurim Haljala, millele järgnevad Aaspere ja Võsu kant. Joonis 13. Haljala valla külad kantides 4.2 Rahvastikuprotsessid Üldine rahvaarv ja protsessid Vaadates rahvastikuprotsesse vallas tervikuna on oluline pöörata tähelepanu rahvastiku arvu muutustele ning seda mõjutavatele loomulikule iibele ja rändesaldole. Haljala vallas elas seisuga 4319 elanikku, kuid elanike arv on olnud langustrendis. Rahvastiku asustustihedus on 7,9 elanikku km² kohta. Tabel 1. Haljala valla demograafiline struktuur lähteaastal (Andmed: Statistikaamet) Elanike vanuseline struktuur Elanike arv seisuga Elanike arv seisuga Muutus seisuga Lapsed 0-6 aastat Lapsed 7-18 aastat Tööealised aastat Vanurid aastat Kokku

19 Haljala valla rahvastiku koosseisus on märgata tööealiste suurt osakaalu ja sarnaselt ka märkimisväärselt väiksemat laste osakaalu (vt tabel 1). Vastavalt aastal läbiviidud uuringule Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos on kõigis maakondades, välja arvatud Harju- ja Tartumaal, üldine suundumus tööealise elanikkonna vähenemise ehk rahvastiku vananemise suunas. Järelikult ei seisa probleemi ees ainult Haljala vald, kuid vananeva elanikkonnaga kaasnevate probleemidega tuleb siin kindlasti tegeleda. COVID-19: Statistikaamet alustas aasta aprillis erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võisid COVID-19 viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Statistikaameti lehele on koondatud andmed tööturu näitajate, ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise ning suremuse kohta. Kriisi mõju hindamiseks jätkatakse tööturu, ettevõtete ja surmade kiirstatistika avaldamisega. 4.3 Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohaliku omavalitsuse igapäevane töökorraldus tuleneb otseselt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Valla hääleõiguslike elanike poolt on esinduskoguks valitud 17- liikmeline Haljala Vallavolikogu ning on moodustatud 7 alalist volikogu komisjoni eelarve- ja majanduskomisjon, keskkonna-, maa- ja planeeringute komisjon, haridus- ja noorsookomisjon, kogukonnakomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon, sotsiaalkomisjon ning revisjonikomisjon. Igapäevase töö korraldajaks on täitevorgan Haljala Vallavalitsus. Haljala Vallavolikogu 17.septembri 2019 otsusega on kehtestatud Haljala Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis: 19

20 4.3.1 Haridus, kultuur ja sport Haridus: Haljala vallas pakutakse alus- ja põhiharidust kolmes haridusasutuses: alusharidust Haljala Lasteaias Pesapuu ja Võsu Koolis ning põhiharidust Haljala Koolis ja Võsu Koolis. Võsu Koolis on neli lasteaiarühma asukohtadega Vihulas, Võsul ja Võsuperes. Kokku omandab alusharidust Võsu Kooli lasteaiarühmades 54 last. Haljala Lasteaias Pesapuu käib 111 last ning avatud on kaheksa rühma. Mõlemas alusharidust pakkuvas asutuses on vabu lasteaiakohtasid. Väljaspool Haljala valda omandab alusharidust 7 last. Põhiharidust pakutakse Võsu Koolis ja Haljala Koolis, õpilaste arv on vastavalt 73 ja õpilast omandavad põhiharidust väljaspool Haljala valda. Keskharidust omandatakse väljaspool Haljala valda Rakvere Reaalgümnaasiumis, Rakvere Gümnaasiumis, Rakvere Eragümnaasiumis, Nõo Reaalgümnaasiumis, Kadrina Keskkoolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis, Tallinna Arte Gümnaasiumis, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Miina Härma Gümnaasiumis, Loksa Gümnaasiumis. Kutseharidust omandatakse järgmistes koolides: Rakvere Ametikoolis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Polütehnikumis, Tallinna Majanduskoolis, Tallinna Ehituskoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ja Luua metsanduskoolis. Huviharidus ja huvitegevus: Huviharidust ja huvitegevust toetatakse Haljala vallas mitmeti. Kehtib Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord, mille alusel finantseeritakse laste ja noorte esimest huvitegevust või huviharidust 100% ja teist 50% ulatuses. Lisaks hüvitatakse transpordikulu. Sellise toetusmudeliga on lastel ja noortel võimalik valida omale meelepärane huvitegevus või huviharidus nii Haljala vallas kui ka mõnes teises omavalitsuses. Lisaks tegutsevad koolide, lasteaedade, spordiorganisatsioonide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste juures huviringid, mille kulud kaetakse ringijuhtide töötasudena ja huviringi korraldaja esitatud arve alusel. Huvihariduse ja huvitegevuse koordineerimisel lähtutakse Haljala valla huvihariduse ja huvitegevuse kavast. Kultuur, sport, noorsootöö: Haljala vallas on kaks keskset kultuuri, spordi ja noorsootöö keskust: Haljala ja Võsu. Haljala Vallavalitsuse hallatava asutuse Haljala Rahvamaja põhitegevuseks on huvija seltsitegevuse korraldamine Haljala valla haldusterritooriumil ning valla elanike kultuurilise teenindamise tagamine. Toimivad partnerlussuhted valla haridusasutuste ja teiste organisatsioonide ning seltsingutega. Haljala vallas asuva Võsu rannaklubi (antud rendile MTÜ-le Võsu Rannaklubi) 20

21 kasutavad veel MTÜ Võsu Eakate Selts Meelespea, MTÜ Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing, MTÜ Vihula valla noorteklubi. Haljalas asub Haljala noortekeskus. Võhma seltsimaja, Käsmu rahvamaja, Vergi külamaja, Vihula rahvamaja, Essu külakeskus ja Varangu seltsimaja kuuluvad vallale ja on antud kohalikele seltsidele lepingu alusel kasutamiseks. Karepa rahvamaja kuulub MTÜ-le Karepa Selts, Aaspere külakoda MTÜ-le Aaspere Külakoda. Haljala vallas tegutseb Haljala Vallaraamatukogu koos haruraamatukogudega Karepal, Vergis, Vihulas, Võsul, Võsuperes, Aasperes ja Varangul. Võsu spordihoone on kaasaegne sportimise ja vaba aja veetmise kompleks, mille kõrval asub korvpalliväljak, mis on talvisel ajal kasutusel uisuplatsina. Haljala võimlas on lisaks pallimängusaalile jõusaal ja sise-lasketiir. Haljala vallale kuuluvad veel Aaspere multifunktsionaalne palliväljak, Essu spordiväljak, Haljala Kooli pallimängude väljak, Haljala Kooli rannavõrkpalliplats, Haljala Kooli rulluisurada, Haljala Kooli skatepark, Haljala Kooli staadion, Haljala Kooli võimla, Haljala tervisepark, Võsu rannavõrkpalli väljakud, Võsu Spordihoone, Võsu Spordihoone välikorvpalliväljak, Võsu tenniseväljak Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus Haljala valla sotsiaalvaldkonnas on oluline terviseteenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Perearstid on Haljalas ja Võsul. Haljala perearst on Haljalas töötanud 46 aastat, Võsul võtab perearst vastu kolm korda nädalas. Võsu piirkonna perearsti kitsaskohaks on väike nimistu, mistõttu on ka rahalised vahendid väiksemad, mida makstakse koefitsiendi alusel. Sotsiaalhoolekande korraldamisel ja turvalisuse tagamisel toimib koostöö politsei - ja päästeametiga. Piirkonnas töötab kohalik konstaabel, kes teab ja tunneb valla kodanikke, mistõttu on võimalik operatiivselt lahendada kodanike probleeme. Arvestades haldusterritooriumi suurust, on vajalik suurem abipolitseinike kaasamine, et tagada inimestele turvaline elukeskkond. Võsul paikneva vabatahtlike päästekomando tehniline võimekus on heal tasemel. Sotsiaalhoolekande eesmärk on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Haljala valla sotsiaalsüsteem on heal tasemel ning haldusreformi järgselt on valdkonda reguleerivad õigusaktid viidud ühtsetele alustele. Sotsiaalvaldkonnas töötavad pädevad ametnikud, kellel on suur kogemus ning laialdased teadmised inimeste toetamiseks. Seoses eakate arvu kasvuga tuleb omavalitsusel enam pöörata tähelepanu sotsiaalhoolekandele, valla elanikkonnale vajalike sotsiaalteenuste loomisele ning kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Igapäevaseks tööks (transport poodi, arstile jne) on vallal kasutada elektriautod. Haljala vallas kehtestatud madala sissetuleku piir on maakonna kontekstis üks kõrgemaid. Makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärade kehtestamisel on arvestatud reaalse eluoluga. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele makstakse abivajajatele sissetulekust sõltuvaid ja sissetulekust mittesõltuvaid toetusi. Sissetulekust sõltuvateks toetusteks on tervisetoetus ja täiendav sotsiaaltoetus. Nii on nt täiendava sotsiaaltoetusena küttetoetus kuni 300 eurot aastas - tsentraalset küttesüsteemi kasutavale isikule küttekulu kompenseerimiseks. Selline korraldus tagab keskküttega korteris elaval inimesel, kelle igakuine sissetulek on madalam kui Haljala vallas kehtestatud madala sissetuleku piir, saada toetust küttekulude kompenseerimiseks. Täiendava sotsiaaltoetusena toetatakse laste suvelaagris osalemist. Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused on sünnitoetus, esimest korda kooli mineva lapse toetus, matusetoetus, perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus, puudega lapse hooldajatoetus, täisealise isiku hooldajatoetus, toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule, eakate tähtpäeva toetus ja koolilõpetaja toetus. 21

22 Nii puudega lapse hooldajatoetuse kui täisealise isiku hooldajatoetuse maksmisel lähtutakse hooldatava puude raskusastmest. Kui hooldataval on raske puue, on hooldajatoetus summas 50 eurot, sügava puude korral 100 eurot. Sünnitoetus on summas 500 eurot, seda makstakse kahes osas eurot on võimalik taotleda kolme kuu jooksul alates lapse sünnist ning teine osa makstakse kolme kuu jooksul peale lapse ühe-aastaseks saamisest. Eakate tähtpäeva toetust määratakse Haljala valla elanikele 80. ja 85. sünnipäevaks ning 90-aastastele ja vanematele isikutele igaks järgnevaks sünnipäevaks. Haljala vald osaleb aktiivselt erinevates sotsiaalvaldkonna projektides nii maakonna tasandil kui ka iseseisvalt. Projektide raames on võimalik arendada erinevaid sotsiaalteenuseid ja parandada elutingimusi. Haljala ja Võsu alevikus on olemas päevakeskus, mis on oluliseks kokkusaamise kohaks eakatele. Päevakeskuses on võimalik lisaks huvitegevustele ka pesu pesta ning hoolitseda isikliku hügieeni eest. Vallas pakutav koduteenus on suunatud peamiselt eakatele, et neil oleks võimalik oma harjumuspärases keskkonnas kauem iseseisvalt toime tulla. Tänu koduteenusele on võimalik eaka lähedastel keskenduda tööl käimisele või osaleda tööturul. Tugiisikuteenus on suunatud erivajadustega inimestele, et toetada nende igapäeva toimetulekut. Turvalisuse valdkonna kitsaskohaks on parkimisprobleem rannakülades, kus suveperioodil on palju puhkajaid. Lisaks erinevate ürituste külastajatele on palju rannalisi, kes püüavad leida autodele parkimiskohti. Probleemiks on ka ühistranspordi kättesaadavus väiksemates külades, kus peab arvestama harva bussiliiklusega, mis pärsib tööle saamise võimalusi, kitsendab see oluliselt eriarstile, apteeki, poodi jne saamist. Leevendust toovad sotsiaaltöötajate kasutuses olevad elektriautod, kuid kogu vajadust ei ole nendega võimalik katta Maakasutus, taristu ja keskkond Vallavalitsuse andmetel on aasta märtsi seisuga vallas umbes 3179 majapidamist, neist 691 suvilat/aiamaja, 1831 eramut ja 108 korter- ja ridaelamut. Taristu seisukord on viimaste aastate jooksul jõudsalt paranenud. Renoveeritud on olulisel määral kaugküttetrasse, ühisveevärki ja kanalisatsiooni, tänavavalgustust ning valla teid. Toetatakse erateede remonti, suurt tähelepanu pööratakse heakorrale, Haljalas ja Võsul on toimivad jäätmejaamad. Probleemiks on rannaalade ja Võsu aleviku jäätme- ja pakendikäitluse korraldus, rohkem tähelepanu ja lahendamist vajab suvine parkimine rannaaladel ja suurürituste ajal, eriti terav on probleem Võsul ja Käsmus. Järjepidevalt rekonstrueeritakse valla omandis olevaid hooneid. Käsil on uue Haljala valla üldplaneeringu koostamine planeerimisalase tegevuse korraldamiseks. Valla piires vallasisest ühistransporti ei ole, kooliõpilasi ja lasteaialapsi teenindavad koolibussiliinid, mida vajadusel saavad kasutada ka teised valla kodanikud. Maakonnaliinidega on valla suuremad keskused kaetud. Suuremas osas valla territooriumil on tagatud püsiv mobiilside, probleemne on see suveperioodil rannapiirkondades ja Lahemaa rahvuspargi alal, kus ei ole vastavaid tugistruktuure. Samamoodi on suureks probleemiks internetiteenus, eriti väljendus selle ebapiisavus 2020.aasta kevadsuvisel perioodil COVID-19 kriisi ajal, kui enamus suvemajadest olid elanikke täis ja soovisid kodukontoris tööd teha. Võsu ja Haljala alevikus on postkontor, Haljalas ka pakiautomaadid, mujal vallas need puuduvad. 22

23 4.3.4 Ettevõtlikkus ja järjepidevus Turism: Mitmekesise looduse, rikkaliku kultuuri- ja ajalooväärtuste valiku tõttu on vald rikas huvija vaatamisväärsuste poolest. Huvi- ja vaatamisväärsustena on valla turismivõimalusi tutvustavates infoallikates peamiselt nimetatud mõisaid (Palmse, Sagadi, Vihula), looduskeskkonda (metsad, ürgorud, matkarajad), ja elukeskkonda rannikul asuvad kalurikülad (Altja, Lahe, Lobi, Vainupea, Karepa, jm), kaptenite küla Käsmu, väikesadamad Võsul, Eismal, kirikud, kabelid ja kalmistud Eskus, Käsmus, Pihlaspeal, Vainupeal, Ilumäel, Haljalas. Osa valla põhjarannikust asub Lahemaa rahvuspargi alal, mis on tõmbekeskus turistidele ja see annab vallale unikaalse võimaluse arendada keskkonnasõbralikku turismi- ja puhketegevust. Vallas on eelistatud reisikorralduse viisiks ökoturism, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Valla rannikuala on üks olulisemaid Eesti rohelise sihtkoha turismipiirkondadest ja siin on oluliseks ettevõtlusharuks puhkemajandus. Paraku on suurem osa turismiga seonduvast rajatud lühikesele suveperioodile ja aastaringne turismiettevõtlus baseerub suuresti mõisaturismil. Statistikaameti andmetel on vallas 26 toimivat majutusteenust pakkuvat ettevõtet, lisaks RMK poolt ettevalmistatud telkimis-ja lõkkeplatsid ning autokaravanide parkimiskohad. Suurima külastajate arvu suudvad vastu võtta Käsmu, Võsu, Vihula, Sagadi ja Palmse. Vallas tegutseb 18 toitlustusettevõtet, sealhulgas mitmeid restorane - Palmses, Sagadis, Vihulas, Lahemaa Kohvikann, Mere Resto, Wõse Võsu sadamas, mitmeid kõrtse ja muid toitlustuskohti Palmses, Altjal, Võsul Sirena pubi ja O-kõrts, Sämmi Grill Haljalas ning hooajalisi söögikohti. Merelt saabuvate turistide teenindamise alal on mitmeid teenusepakkujaid. Vergi jahisadamas on võimalused randumiseks nii välis- kui ka kodumaistele alustele aastal valminud Eisma sadam on tuntuks saanud kala-, jahi- ja õppesadamana, ja piirkonna noortele võimalused merega suhtlemiseks taas avanud. Võsul tegutseb kalasadam, mis võtab vastu ka väiksemaid merealuseid, Karepa sadama arendustööd käivad, kinnitatud on Käsmu sadama detailplaneering. Vallas asub mitmeid muuseume, milledest suurim on Sihtasutus Virumaa Muuseumid ( kes haldab Palmse mõisa (80000 külastajat aastas), Kalame talumuuseumi Karepal, Toolse ordulinnust, Altja kõrtsi ja võrgukuure. Oandu looduskeskuses tutvustatakse eelkõige pärandkultuuri ehk eelmiste põlvkondade elu ja töö jälgi, mida siinsetes metsades leidub rikkalikult. Samuti jagatakse infot metsa ja puidu kasutamise kohta läbi aegade ja tutvustatakse igaüheõiguse võimalusi riigimetsas. Teemasid toetavad filmi- ja slaidiprogramm ning väljapanekud looduskeskuses, Käbitares ja küünis. Oandu looduskeskuses korraldatakse tasuta kampaaniaprogramme üldhariduskoolidele ja lasteaedadele, samuti viiakse läbi tasulisi loodusõppeprogramme ( Lahemaa rahvuspargi looduskeskus asub Palmse külas. Rahvuspargi keskuses paikneb Lahemaad tutvustav püsiekspositsioon ja on võimalik vaadata ajutisi foto- ja kunstinäitusi. Looduskeskuse infopunktist on külastajal võimalik saada informatsiooni rahvuspargi ja selle vaatamisväärsuste kohta, samuti rahvuspargi kaarte ja voldikuid. Toimuvad ka praktilised õppeprogrammid Lahemaa rahvuspargi õpperadadel ( Ojaäärse loodusmaja asub Võsupere külas. Pakutakse õpperogramme ja matku ning infot teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta ( Valla arheoloogiamälestised on peamiselt kivikalmed ja kultusekivid. Kõige arvukamalt on kivikalmeid Ilumäe-Vatku-Tõugu ümbruses, kus on teostatud ka mitmeid väljakaevamisi (arheol Valter Lang). Ettevõtluskeskkond: Enamus Haljala valla suuremaid ettevõtteid paikneb Haljala alevikus. Maapiirkondade peamisteks tegevusaladeks on põllumajandus, kus omakorda domineerib teraviljakasvatus. Statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid (mille järgi määratakse ettevõtete tegutsemiskoht nende kontaktaadresside alusel) oli Statistikaameti andmetel Haljala vallas

24 jaanuari seisuga 453. Valdav enamus neist ehk 433 on väikeettevõtted, kus töötab alla 10 inimese, lisaks on 14 ettevõtet töötajaga ning töötajaga 6 ettevõtet. Suurimaks valla territooriumil asuvaks tööandjaks on Haljala Vallavalitsus kui ametiasutus. Valla territooriumil paiknevatest tööandjatest on suurimad OÜ Trendsetter, OÜ Bellus Furniture, OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng, OÜ Idavere mõis, Riigimetsa Majandamise Keskus Sagadis, OÜ Palmse Mehaanikakoda, OÜ Palmse Metall, OÜ Eswire, Sagadi (RMK), Palmse (SA Virumaa Muuseumid) ja Vihula (Vihula Manor Hospitality OÜ) mõisad jt. Lisaks pakuvad elanikele tööd valla territooriumilt väljaspool asuvad tööandjad, nendest suurimad tööandjad on Jeld-Wen Eesti AS, Estonian Cell AS, AS Hkscan Estonia, OG Elektra AS, Flexa Eesti AS ning Eesti Teed AS jaanuari seisuga on vallas registreeritud 6 sihtasutust (Allikas: Statistikaamet). Koostöö omavalitsustega Eestis ja välismaal: Teiste valdadega tehakse koostööd läbi erinevate mittetulundusühingute Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL), MTÜ Rakvere Haigla, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus ja MTÜ Partnerid, MTÜ Arenduskoda. Mittetulundusühingu Eesti Maaomavalitsuste Liit eesmärgiks on ühistegevuse kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasa aitamine ning liikmete esindamine ning ühiste huvide kaitsmine, lisaks liikmete koostöö edendamine ning liikmete seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Mittetulundusühingu Lääne-Viru Omavalitsuste Liit eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu liikmeteks on kõik Lääne- Viru maakonna omavalitsused, sarnaselt kuuluvad kõik omavalitsused Mittetulundusühingusse Rakvere Haigla. Mittetulundusühingu Lääne-Virumaa Jäätmekeskus loomise eesmärgiks on liikmete ühistegevuse kaudu jäätmekäitluse korraldamine ning jäätmekäitluse suunamine ja arendamine Lääne-Virumaal, jäätmete taaskasutuse võimaluste suurendamine, jäätmete tekke vähendamine, ettevõtjate teadlikkuse suurendamine jäätmekäitluse valdkonnas. Mittetulundusühingu Partnerid moodustavad neli omavalitsust Viru-Nigula vald, endise Haljala valla külad ehk Haljala osa, Rakvere vald ja Vinni vald ning lisaks omavalitsuse piirkonnas tegutsevad äriühingud ja kolmanda sektori esindajad. Ühingu põhieesmärgiks on kuue kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kohaliku elu arendamine läbi erinevate sektorite. Mittetulundusühingu Arenduskoda liikmeteks on Kadrina vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Tapa valla endise Tapa valla linnad ja külad ja Haljala valla osas endise Vihula valla territooriumile jäänud külad. Endisel Vihula vallal on olnud koostöösidemed Laboe vallaga Saksamaalt, tänaseks on need katkenud. Võsu Põhikoolil on koostöö Sodankyla valla kooliga Soomest. Haljala vallal on sõprussuhted Pyhtää vallaga Soomes ja Schömbergi omavalitsusega Saksamaal. Külaliikumine ja kodanikuühiskonna arendamine: Kokku on vallas 34 külavanemat, seejuures on 8 külavanemat, kes on valitud kahe või enama küla kohta ( Vallavolikogu määrusega on kehtestatud külavanemate ja kogukonnakogu statuut. Mittetulundusühinguid on vallas registreeritud 163 (allikas Statistikaamet, andmed jaanuar 2020), nende tegevus jaotub erinevate tegevusalade vahel - on huviharidust, sporti, koolitusi, külaelu korraldajaid ja teisi tegevusi. Vald on sõlminud mitmete mittetulundusühingutega lepinguid maa ja vara avalikuks kasutamiseks ja toetab mittetulundusühingute tegevust rahaliselt volikogu poolt vastu võetud määruse alusel. Haljala vallavolikogu on moodustanud kogukonnakomisjoni. Lisaks sellele omavad kogukondliku elukorralduse seisukohast suurt mõju kohalikule ühistegevusele veel volikogu haridus- ja noorsookomisjon ning kultuuri- ja spordikomisjon, kelle kaudu käib paljude kohalike initsiatiivide toetamine. 24

25 Kogukonna sihipärase juhtimise tarvis on koostatud külade ja külade piirkondi hõlmavaid arengukavasid. Haljala valla kohaliku elu korralduse kogukonna mudel põhineb külavanematel ja kandikogudel ja mudeli aluseks on volikogu poolt kinnitatud Haljala valla aleviku- ja külavanema ning kandikogu statuut. Kandikogud moodustatakse kandi aleviku- ja külavanematest ja/või kandi valitud esindajatest. Külavanemate puudumisel kandi külades valitakse kandikogu kandi alaliste elanike üldkoosolekul samadel alustel külavanemate valimisega aasta augusti seisuga on valla kümnest kandist kandikogud moodustatud Aaspere, Haljala, Karepa, Käsmu, Varangu, Võhma-Palmse ja Võsu kandis. Volikogu tasandil tegeleb kohaliku arenguga ennekõike volikogu kogukonnakomisjon. Kogukonnatöö tarvis toimivad küla- ja rahvamajad, mis on nii kooskäimiskohad kui kogukonnateenuste osutajad. 25

26 Valik andmeid Tabel 2. Haljala vald. Valik andmeid seisuga 1.jaanuar (Statistikaamet. Piirkondlik portaal Rahvaarv, 1. jaanuar Elussünnid Surmad Sisseränne Väljaränne Ülalpeetavate määr... 52,7 54,3 55,9 57,3 Demograafiline tööturusurveindeks... 0,60 0,59 0,58 0,57 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku 4 680, , , ,1... füüsilise isiku tulumaks 3 052, , , ,2... Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse 5 306, , , ,9... väljaminekud kokku üldised valitsemissektori teenused 712,2 905, ,7 828,0... majandus 987, ,8 297,2 566,5... vaba aeg, kultuur ja religioon 435,6 630,8 738,9 699,0... haridus 2 324, , , ,4... sotsiaalne kaitse 233,6 277,2 338,3 367,4... Toetus toimetulekupiiri tagamiseks, eurot ,0 410,8 522,3 431,3... Registreeritud töötud Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, eurot ,88 133,30 208,30 286,59... Brutotulu saajad keskmiselt kuus Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² mitteelamute suletud netopind, m² Üldhariduse päevaõpe Koolid Õpilased

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE 01 1 Rakvere 15:10 2 Teater 15:13 3 Aiand 15:15 4 Põhjakeskus 15:16 5 Tõrremäe 15:17 6 Suvilad 15:18 7 Päide 15:19 8 Pahnimäe

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis ICZM Plans f

SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis ICZM Plans f SustainBaltic Rannikuala integreeritud korralduskava toetamaks rannikualade ja mere sotsiaal-ökoloogilisi võrgustikke Läänemere regioonis ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Järva valla halduspiiri muutmise mõjude analüüs_LÕPLIK.docx

Microsoft Word - Järva valla halduspiiri muutmise mõjude analüüs_LÕPLIK.docx Järva valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs Detsember 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. ANALÜÜSI KOOSTAMISE TAUST JA METOODIKA... 4 1.1 ANALÜÜSI KOOSTAMISE PÕHJUSED... 4 1.2 ANALÜÜSI

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem